Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevus eri valdkondades

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Lõhkematerjaliseadus¹

Vastu võetud 24.03.2004
RT I 2004, 25, 170
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab inimese, vara ja keskkonna ohutuse ning julgeoleku tagamise eesmärgil nõuded:
  1) lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemisele;
  2) lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlejale;
  3) tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele;
  4) riikliku järelevalve teostamisele.

  (2) Kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti, ei kohaldata käesolevat seadust julgeolekuasutuse, Kaitseväe, Kaitseliidu, Politsei- ja Piirivalveameti, riikliku ekspertiisiasutuse, Päästeameti, riigi- ja sisekaitselise õppeasutuse, rahvusvahelise kokkuleppe alusel Eestis viibivate välisriigi relvajõudude ning välislepingus sätestatud juhtudel rahvusvahelise sõjalise peakorteri valduses olevale lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele ning nende käitlemisele nimetatud asutuste vastutusel.
[RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]

  (3) Käesolevat seadust kohaldatakse relvaseaduses käsitletud lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldavale laskemoonale selle tööstusliku valmistamise ulatuses. Käesolevat seadust kohaldatakse ka piiratud tsiviilkäibega laskemoona lõhkeainet või pürotehnilist ainet sisaldavate komponentide sisse- ja väljaveole ning Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist Eestisse toomisele.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 2.  Teiste õigusaktide kohaldamine

  (1) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote tootja, tootja volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele, samuti lõhkematerjali ja pürotehnilise toote vastavushindamisele ja turujärelevalvele ning teavitatud asutusele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

  (2) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote veole auto-, raudtee-, vee- ja õhutranspordiga kohaldatakse vastava veoliigi suhtes kehtestatud õigusakte, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

  (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

  (4) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemisel tuleb täiendavalt arvestada muudest õigusaktidest tulenevaid asjakohaseid nõudeid, sealhulgas kemikaaliseadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–850), tulenevaid nõudeid.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (5) Käesolevas seaduses sätestatud tegevuslubade andmisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti majandustegevusteadete esitamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatut ka juhul, kui loa- või teatamiskohustusega tegevust ei teostata majandustegevusena.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 3.  Seaduses kasutatavad mõisted

  (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) lõhkematerjal on lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida peetakse lõhkematerjaliks ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitustes ja mis kuuluvad nimetatud soovituste kohaselt esimesse ohuklassi;
  2) lõhkeaine on keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta;
  3) ÜRO ohtlike kaupade veoks antud soovitused on juhised, mida on andnud ÜRO Ohtlike Kaupade Transpordi Ekspertide Komitee (United Nations Committee of Experts on the Transport of Dangerous Goods) ja mis on esitatud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (ADR) lisades;
  4) pürotehniline toode on toode, mis on mõeldud kuumuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks mitteplahvatusliku eksotermilise keemilise reaktsiooni abil ja mis sisaldab lõhkeainet või pürotehnilist ainet;
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  5) pürotehniline aine on aine või ainete segu, mis on mõeldud tekitama mitteplahvatusliku iseeneslikult kulgeva eksotermilise reaktsiooni tulemusel soojust, valgust, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni;
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  6) lõhkematerjali käitlemine on lõhkematerjali valmistamine, omandamine, võõrandamine, vedu, hoidmine, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine;
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  7) ohutus on seisund, mis on saavutatud õnnetuse vältimiseks ja õnnetuse korral selle tagajärgedega toimetulekuks abinõusid rakendades;
  8) julgeolek on seisund, mis on saavutatud, rakendades abinõusid, et vältida lõhkematerjali õiguskorravastast kasutamist;
  9) lõhketöö on kontrollitav ja juhitav materjalide purustamine ning teisaldamine, struktuuri või vormi muutmine, seismilise laine tekitamine või lõhkematerjali hävitamine lõhkematerjali plahvatuse jõul;
  10) netomass on lõhkematerjalis või pürotehnilises tootes sisalduva lõhkeaine või pürotehnilise aine mass;
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  11) brutomass on lõhkematerjali või pürotehnilise toote mass.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) [Kehtetu - RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

§ 4.  Leitud ja pärand- või pankrotivaras oleva lõhkematerjali käitlemine

  (1) Isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, peab sellest viivitamata teatama politseile või Päästeametile. Leidja peab võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu, samuti ei maksta talle leiutasu.

  (2) Kui pärandvara hulka kuulub lõhkematerjal või kategooria F4 või T2 pürotehniline toode või mis tahes kategooria pürotehnilisi tooteid koguses, mis ületab kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses, peab pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja sellest viivitamata teavitama Tehnilise Järelevalve Ametit või Päästeametit. Tehnilise Järelevalve Amet või Päästeamet informeerib pärijat, testamenditäitjat või pärandi hooldajat sellise lõhkematerjali või pürotehnilise toote käitlemise suhtes kehtivatest nõuetest.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Pärijal, testamenditäitjal ja pärandi hooldajal on õigus kuue kuu jooksul pärandi avanemise hetkest arvates võõrandada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lõhkematerjal või pürotehniline toode isikule, kellel on õigus sellist toodet omada.

  (4) Kui pärija, testamenditäitja ja pärandi hooldaja ei täida käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi või ei kasuta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õigust lõhkematerjal või pürotehniline toode kuue kuu jooksul võõrandada või ei omanda lõhkematerjalisektori ettevõtja tegevusluba või tegevusluba pürotehnilise toote käitlemiseks, tuleb lõhkematerjal või pürotehniline toode üle anda Tehnilise Järelevalve Ametile käesoleva seaduse § 85 lõike 4 alusel kehtestatud korra kohaselt.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (5) Kui pankrotivara hulka kuulub lõhkematerjal või kategooria F4 või T2 pürotehniline toode või mis tahes kategooria pürotehnilisi tooteid koguses, mis ületab kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses, peab pankrotihaldur sellest mõistliku aja jooksul teavitama Tehnilise Järelevalve Ametit, kes informeerib pankrotihaldurit sellise lõhkematerjali või pürotehnilise toote käitlemise suhtes kehtivatest nõuetest.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 4¹.  Täitemenetlus lõhkematerjali ja pürotehnilise toote suhtes

  Kohtutäitur võib täitemenetluse käigus lõhkematerjali või pürotehnilist toodet võõrandada üksnes selle omandamise õigust omavale isikule. Täitemenetluse toimingud, mis käsitlevad lõhkematerjali või pürotehnilist toodet, tuleb kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Ametiga.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

2. peatükk LÕHKEMATERJAL JA SELLE TURULE LASKMINE 

§ 5.  Lõhkematerjalile kohaldatavad nõuded

  (1) Lõhkematerjali käideldakse viisil, mis ohutusnõuete järgimise ning muude tavaliste ja tõenäoliste asjaolude korral võimaldab inimest, vara ja keskkonda ähvardava ohu muuta võimalikult väikseks ning aitab lõhkematerjali käitlemise ajal vältida inimesele, varale ja keskkonnale kahjustuse tekitamist.

  (2) Lõhkematerjalile ja selle märgistamisele kohaldatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 6.  Lõhkematerjali rahvusvaheline klassifikatsioon ja sobivusrühmad

  (1) Lõhkematerjali veol ja hoidmisel tekkida võiva õnnetuse laadi ja tagajärge arvestades jaotatakse lõhkematerjal allklassidesse. Erinevate allklasside lõhkematerjali koosveo ja -hoiu võimalikkuse järgi jaotatakse lõhkematerjal sobivusrühmadesse, arvestades lõhkematerjali rahvusvahelist klassifikatsiooni.

  (2) Lõhkematerjali allklassi number ja sobivusrühma tähis moodustavad lõhkematerjali klassifikatsiooni koodi, mis kantakse lõhkematerjali pakendile ja lõhkematerjali transportivale veokile paigaldatavatele ohumärgistele.

  (3) Lõhkematerjali jaotuse allklassidesse ja sobivusrühmadesse kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 7.  Plastiline lõhkeaine

  (1) Plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise konventsioonis käsitletud plastiline lõhkeaine märgistatakse kooskõlas nimetatud konventsiooniga.

  (2) Märgistamata plastiliste lõhkeainete tsiviilotstarbeline käitlemine on keelatud.

§ 8.  Lõhkematerjali turule laskmine

  Lõhkematerjali võib turule lasta üksnes siis, kui:
  1) see vastab õigusaktides sätestatud nõuetele;
  2) selle nõuetele vastavus on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras tõendatud.

§ 9.  Lõhkematerjali nõuetele vastavuse tõendamine

  (1) Lõhkematerjali nõuetele vastavuse tõendamise tagab lõhkematerjali tootja või tootja volitatud esindaja.

  (2) Lõhkematerjali nõuetele vastavuse tõendamise korra ja vastavushindamise protseduurid kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 10.  Teavitatud asutus

  (1) Teavitatud asutus käesoleva seaduse tähenduses on vastavushindamisasutus, kellel on õigus teha lõhkematerjali või pürotehnilise toote nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke toiminguid.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) Teavitatud asutusele, sealhulgas talle tegevusloa andmisele, selle kehtivuse peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

§ 11.  [Kehtetu - RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

3. peatükk LÕHKEMATERJALISEKTORI ETTEVÕTJA 

§ 12.  Lõhkematerjalisektori ettevõtja ja talle esitatavad nõuded

  (1) Lõhkematerjalisektori ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel on tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks.

  (2) Lõhkematerjalisektori ettevõtjal peavad olema vajalikud vahendid ja personal, et tagada lõhkematerjali käitlemisel ohutus ja julgeolek.

§ 13.  Lõhkematerjalisektori ettevõtja kohustused

  (1) Lõhkematerjalisektori ettevõtja peab käesoleva seaduse §-des 61–63 nimetatud isikute nimekirja. Nimekirjas märgitakse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ning elukoht.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (1¹) Lõhkematerjalisektori ettevõtja tagab tehniliste ja muude abinõude rakendamisega enda valduses oleva lõhkematerjali, sealhulgas selle valmistamiseks kasutatavate ohtlikest ainetest komponentide hoidmise viisil ja tingimustes, mis välistavad kõrvaliste isikute juurdepääsu neile ja nende omavolilisse valdusse sattumise.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) Kui tegevusala eeldab lõhkematerjalilao olemasolu, esitab lõhkematerjalisektori ettevõtja Tehnilise Järelevalve Ametile andmed (aadress ja kontakttelefon) lõhkematerjalilao kohta. Kui lõhkematerjalisektori ettevõtjal ei ole lõhkematerjaliladu, esitab ta koopia lepingust, millest nähtub asjakohase lao kasutamise õigus.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (3) Lõhkematerjalisektori ettevõtja teeb lõhkematerjali seaduslikust valdusest väljumise juhtumi viivitamata teatavaks politseile.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Lõhkematerjalisektori ettevõtja teavitab lõhkematerjali käitlemisel toimunud õnnetusest ja muudest vahejuhtumitest, millega kaasnes ohtlik situatsioon, viivitamata Tehnilise Järelevalve Ameti ning kui lõhkematerjali käitlemisega kaasnes inimese tervisekahjustus või surm või varalise kahju tekitamine kolmandale isikule, siis ka politseid. Lõhkematerjalisektori ettevõtja peab kirjalikku arvestust lõhkematerjali käitlemisega kaasnenud ohtlike situatsioonide kohta käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud korras.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Lõhkematerjalisektori ettevõtja tagab lõhkematerjali käibe jälgitavuse, pidades selle üle arvestust. Arvestust tuleb pidada viisil, mis võimaldaks igal ajal tuvastada lõhkematerjali valdaja kogu lõhkematerjali elutsükli vältel. Andmeid lõhkematerjali käibe kohta tuleb säilitada vähemalt kümme aastat viimase sissekande tegemisest või lõhkematerjali arvatava elutsükli lõppemisest arvates. Tegevuse lõpetamisel annab lõhkematerjalisektori ettevõtja vastavad andmed üle Tehnilise Järelevalve Ametile. Arvestuse pidamise täpsustatud nõuded sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud korras.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (6) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (7) Lõhkematerjali käitlemise ja arvestuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

  (8) Oma valitsemisalas käideldava lõhkematerjali käitlemise ja arvestuse korra võivad kehtestada valdkonna eest vastutavad ministrid.

§ 14.  Lõhkematerjalisektori ettevõtja loakohustus

  (1) Isikul peab olema tegevusluba järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
  1) lõhkematerjali ja pürotehnilise toote valmistamine;
  2) lõhkematerjali hoidmine;
  3) lõhkematerjali kasutamine.

  (2) Tegevusluba annab õiguse ka lõhkematerjali omandamiseks ja võõrandamiseks. Tegevusluba lõhkematerjali valmistamiseks või kasutamiseks annab ühtlasi õiguse lõhkematerjali hävitamiseks.

  (3) Tegevusluba peab olema ka isikul, kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba käesoleva paragrahvi lõikega 1 hõlmatud tegevuseks.

  (4) Ajutiselt võib Eestis lõhkematerjali tegevusloata kasutada isik, kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud vastavasisuline tegevusluba. Nimetatud isik peab vähemalt kümme tööpäeva enne Eestis lõhkematerjali kasutamise alustamist teavitama sellest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgima Eestis tegutsedes lõhkematerjali kasutamisele kehtestatud nõudeid.

  (5) Tegevusluba antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub vähem kui üks aasta.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 15.  Tegevusloa taotlemine

  (1) Tegevusloa taotluse lahendab käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud Tehnilise Järelevalve Ameti juurde valitsusasutuste esindajatest moodustatud komisjon.

  (2) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele:
  1) andmed isikute kohta, kellel on lähtuvalt varalisest osalusest või ametipositsioonist õigus mõjutada ettevõtte tegevust (näiteks äriühingu nende osanike või aktsionäride nimekiri, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja äriregistrikood);
  2) ülevaade käesoleva seaduse täitmiseks vajalikest tehnilistest lahendustest.

  (3) Kui tegevusloa taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 16.  Tegevusloa kontrolliese

  Tegevusluba antakse, kui:
  1) taotlejal on sellel tegevusalal tegutsemiseks piisavalt tehnilisi võimalusi;
  2) taotleja või isiku kohta, keda on nimetatud käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 1 või §-des 61–63, ei ole karistusregistris karistusandmeid esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo kohta, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades;
  3) taotleja lõhkematerjali käitlemise korraldajad vastavad käesoleva seaduse §-s 62 sätestatud nõuetele;
  4) tegevusloa andmine ei kahjusta riigi julgeolekut.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 17. – § 19. [Kehtetud - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 20.  Tegevusloa kehtivuse lõppemise või peatamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärjed
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (1) Tegevusloa kehtivuse lõppemise või peatamise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral peab tegevusloa omaja tagama tema valduses oleva lõhkematerjali hoiule andmise selleks õigustatud isikule või tagama lõhkematerjali nõuetekohase valve ja kaitse kuni lõhkematerjali võõrandamiseni või hävitamiseni.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (2) Lõhkematerjal antakse hoiule, seda veetakse, hoitakse ja valvatakse ning lõhkematerjal tagastatakse peatatud või kehtetuks tunnistatud tegevusloa omaja kulul.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (3) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (4) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõude täitmiseks võib Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha või asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 21.  Komisjon

  (1) Komisjon on Tehnilise Järelevalve Ameti juurde valitsusasutuste esindajatest moodustatud organ, kelle ülesanded on tegevusloa andmine, muutmine, kehtivuse peatamine ja pikendamine ning tegevusloa kehtetuks tunnistamine.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (2) Komisjoni kuuluvad Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Kaitsepolitseiameti, Maksu- ja Tolliameti ning Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad. Need valitsusasutused nimetavad komisjoni liikmeks vähemalt kaks esindajat, kellest üks on asendusliige.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (3) Komisjon koguneb vastavalt vajadusele. Komisjoni asjaajamist korraldab Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Komisjoni otsuse võib vaidlustada, esitades komisjonile vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele või pöördudes kaebusega halduskohtusse vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule.

  (5) Komisjoni moodustamis- ja töökorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

4. peatükk LÕHKEMATERJALI VALMISTAMINE 

1. jagu Lõhkematerjali valmistamine ja pakendamine 

§ 22.  Lõhkematerjali valmistamine

  (1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse lõhkematerjali valmistamiseks igat tegevust, mille tulemusena valmib lõhkematerjal, sealhulgas lõhkematerjali vormimist, lõhkematerjali komponentide segamist, lõhkematerjali pakkimist ja lõhkamisvahendisse paigutamist.

  (2) Lõhkematerjali võib valmistada lõhkematerjalisektori ettevõtja käesoleva seaduse nõuetele vastavas lõhkematerjalitehases. Pumbatavat emulsioonlõhkeainet võib lõhkematerjalitehases valmistatud komponentidest valmis segada segamis- ja laadimismasinas lõhketööde tegemise kohas. Lihtlõhkeainet võib valmistada ka lõhketööde tegemise kohas.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (3) Lihtlõhkeaine käesoleva seaduse tähenduses on lõhkeaine, mis saadakse ammooniumnitraadi segamisel vedelate või tahkete põlevkomponentidega.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 23.  [Kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 24.  Lõhkematerjali pakendamine

  (1) Lõhkematerjali välispakend valmistatakse sellisest materjalist ja suletakse sellisel viisil, mis normaalsete veo- ja hoiutingimuste korral esineva vibratsiooni, temperatuuri kõikumise, niiskuse ja rõhu toimel sisepakendist selle sisu väljatuleku ära hoiab.

  (2) Pakendi väliskülgedel ei tohi olla lõhkematerjali jälgi.

  (3) Pakendi osad, mis on vahetus kokkupuutes lõhkematerjaliga, ei tohi sellega keemiliselt reageerida. Vajaduse korral kaetakse või töödeldakse pakendi siseküljed keemilist reageerimist välistava ainega.

2. jagu Lõhkematerjalitehas 

§ 25.  Lõhkematerjalitehas

  (1) Lõhkematerjalitehas käesoleva seaduse tähenduses on lõhkematerjali valmistamiseks ettenähtud ja kohandatud ehitis või ehitiste kompleks.

  (2) Lõhkematerjalitehases tehtavatest ümberehitustest, seadmete vahetamisest ja tootmistehnoloogia muutmisest tuleb viivitamata teavitada Tehnilise Järelevalve Ameti.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Lõhkematerjalitehasele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 26.  Lõhkematerjalitehase ehitusluba
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 27.  Lõhkematerjalitehase projekteerimise üldnõuded
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 28.  Lõhkematerjalitehase kasutusele võtmine
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 29.  Lõhkematerjalitehase käitamisluba

  Lõhkematerjalitehase käitamisluba on nõutav järgmistel juhtudel:
  1) lõhkematerjalitehase käivitamisel;
  2) lõhkematerjalitehase laiendamisel;
  3) lõhkematerjalitehase tehnoloogia muutmisel;
  4) lõhkematerjalitehase taaskäivitamisel.

§ 30.  Lõhkematerjalitehase käitamisloa taotlemine

  (1) Lõhkematerjalitehase käitamisloa saamiseks esitatakse taotlus Tehnilise Järelevalve Ametile koos järgmiste dokumentide ja andmetega:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) [kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  2) [kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  3) lõhkematerjalitehase maa-ala plaan;
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
  4) lõhkematerjali nimetus, valmistamistehnoloogia ja vastavushindamise protseduuri kirjeldus ning maksimaalne aastane tootmismaht;
  5) lõhkematerjali valmistamisel kasutatavate ainete nimetused ja nende omadusi kirjeldavad andmed;
  6) ehitise omaniku kirjalik nõusolek ehitise kasutamise kohta lõhkematerjalilaona, kui taotlust ei esita ehitise omanik;
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  7) kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) Lõhkematerjalitehase käitamisloa taotlemisel tasutakse riigilõiv.

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral nõuda lisadokumentide ja -andmete esitamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 31.  Lõhkematerjalitehase käitamisloa menetlus
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (1) Lõhkematerjalitehase käitamisloa andmiseks moodustab Tehnilise Järelevalve Amet tehase vastuvõtukomisjoni. Tehase vastuvõtukomisjoni kuulub esindaja Tehnilise Järelevalve Ametist, Kaitsepolitseiametist, Päästeametist ja Politsei- ja Piirivalveametist. Tehase vastuvõtukomisjoni esimees on Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Lõhkematerjalitehase käitamisloa andmise otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel moodustatud tehase vastuvõtukomisjon kahe kuu jooksul vastava taotluse ja muude nõutud dokumentide laekumise päevast arvates.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (3) Lõhkematerjalitehase käitamisloa andmise otsustamiseks kontrollib tehase vastuvõtukomisjon lõhkematerjalitehase vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas hindab tehase ja selles töötavate inimeste ja käideldavate ohtlike ainete ohutuse ja julgeoleku tagamiseks rakendatud abinõude piisavust.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (4) Lõhkematerjalitehase käitamisloa andmisest võib keelduda, kui:
  1) käitamisloa taotlus ei ole nõuetekohane ja puudusi ei ole ettenähtud tähtajaks kõrvaldatud;
  2) lõhkematerjalitehase käikulaskmisel ei ole tagatud inimese, vara või keskkonna ohutus ega julgeolek.

  (5) Enne lõhkematerjalitehase käitamisloa väljastamist võib anda ajutise käitamisloa seadmete katsetamiseks ja optimaalsesse töörežiimi viimiseks. Ajutine käitamisluba antakse lõhkematerjalitehase või selle osa kohta kuni kolmeks kuuks.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud komisjoni otsuse võib vaidlustada, esitades komisjonile vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele või pöördudes kaebusega halduskohtusse vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule.
[RT I 2006, 42, 319 - jõust. 15.10.2006]

  (7) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab asukohajärgset kohalikku omavalitsust lõhkematerjalitehase käitamisloa taotluse laekumisest, andes kohalikule omavalitsusele võimaluse arvamust avaldada. Samuti teavitab Tehnilise Järelevalve Amet kohalikku omavalitsust lõhkematerjalitehase käitamisloa andmisest ja selle kehtetuks tunnistamisest.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (8) Kui on muutunud asjaolud, mis tingisid lõhkematerjalitehasele käitamisloa väljastamise või kui lõhkematerjalitehases ei ole enam tagatud julgeolek või inimese, vara või keskkonna ohutus, tunnistab Tehnilise Järelevalve Amet käitamisloa kehtetuks omal algatusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu asutuse esildisel.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 32.  Lõhkematerjalitehase sulgemine

  (1) Kui lõhkematerjali valmistamine lõhkematerjalitehases otsustatakse lõpetada, teatab lõhkematerjalisektori ettevõtja sellest Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt kaks nädalat enne lõhkematerjalitehase sulgemist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (3) Kui lõhkematerjali valmistamine lõhkematerjalitehases on peatunud tehnilistel põhjustel ja seda ei ole taaskäivitatud kolme kuu jooksul, arvates lõhkematerjali valmistamise peatumisest, peab lõhkematerjalisektori ettevõtja sellest viivitamata teatama Tehnilise Järelevalve Ametile.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 33.  Lõhkematerjalitehase taaskäivitamine

  Lõhkematerjalitehase taaskäivitamiseks tuleb taotleda uus käitamisluba järgmistel juhtudel:
  1) kui lõhkematerjalitehases ei ole lõhkematerjali valmistatud kauem kui üks aasta või
  2) kui lõhkematerjalitehases on tehtud olulisi ümberehitusi ning selle tõttu on muutunud tootmistehnoloogia.

5. peatükk LÕHKEMATERJALI HOIDMINE 

§ 34.  Lõhkematerjali hoidmise nõuded

  (1) Lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Lõhkematerjali ei tohi jätta valveta.

  (2) Lõhkematerjali võib hoida ainult lõhkematerjalilaos. Väljaspool lõhkematerjaliladu võib lõhkematerjali hoida vaid lõhketöö tegemise õigust omav lõhkematerjalisektori ettevõtja käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud korras.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (3) Lõhkematerjali valmistamise protsessiga seonduvat lõhkematerjali võib hoida ka lõhkematerjalitehases.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 35.  Lõhkematerjaliladu

  Lõhkematerjaliladu käesoleva seaduse tähenduses on lõhkematerjali hoidmiseks ettenähtud ehitis, ehitise osa või ehitiste kompleks.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 36.  Lõhkematerjalilaole esitatavad nõuded

  (1) Lõhkematerjalilao asukohta planeerides tuleb arvestada, et võimaliku õnnetuse korral oleks tagatud väljaspool ohuala asuvate inimeste, vara ja keskkonna ohutus.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) Lõhkematerjalilao kohta peab olema koostatud lõhkematerjalilao pass. Lõhkematerjalilao pass on lõhkematerjalilao omaniku või valdaja poolt allkirjastatud dokument, milles esitatakse lao kohta järgmised andmed:
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  1) aadress,
  2) asukoha maa-ala plaan mõõtkavas 1:50000, millel nähtuvad ohuala ja ohualasse jäävad ehitised ning nende otstarve;
  3) lao plaan mõõtkavas 1:1000;
  4) kõigi ehitiste plaanid mõõtkavas 1:100;
  5) andmed hoidlate mahutavuse kohta ja üldmahutavus vastavalt lõhkematerjalide allklasside ja sobivusrühmade järgi.

  (3) Tagada tuleb lõhkematerjalilao valve. Valverežiimi ja valvurite arvu määrab lao omanik kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga. Politsei- ja Piirivalveametil on õigus nõuda valvurite arvu suurendamist või valverežiimi muutmist.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Lõhkematerjalilao projektile ja lõhkematerjalilaole esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 37.  Lõhkematerjalilao ehitusluba
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 38.  Lõhkematerjalilao kasutusluba
[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 39.  Lõhkematerjalilao käitamisluba

  (1) Lõhkematerjalilao käitamisluba annab õiguse kasutada ehitist lõhkematerjalilaona. Lõhkematerjalilao käitamisloaga nähakse ette lõhkematerjalilaos hoitava lõhkematerjali maksimaalne kogus (netomass) allklasside ja sobivusrühmade järgi.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) Lõhkematerjalilao käitamisluba on nõutav ehitise lõhkematerjalilaona kasutusele võtmisel ja lõhkematerjalilao rekonstrueerimise järel taaskasutusele võtmisel.

  (3) Lõhkematerjalilao käitamisloa taotlemisel esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised dokumendid:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) lõhkematerjalilao pass;
  2) [kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  3) ehitise omaniku kirjalik nõusolek ehitise kasutamise kohta lõhkematerjalilaona, kui taotlust ei esita ehitise omanik;
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  4) kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (4) Lõhkematerjalilao käitamisloa taotlemisel tasutakse riigilõiv.

  (5) Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral nõuda lisadokumentide või -andmete esitamist.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

§ 40.  Lõhkematerjalilao käitamisloa menetlus
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (1) Lõhkematerjalilao käitamisloa andmiseks moodustab Tehnilise Järelevalve Amet lao vastuvõtukomisjoni. Lao vastuvõtukomisjoni kuulub esindaja Tehnilise Järelevalve Ametist, Kaitsepolitseiametist, Päästeametist ja Politsei- ja Piirialveametist. Lao vastuvõtukomisjoni esimees on Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Lõhkematerjalilao käitamisloa andmise otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel moodustatud lao vastuvõtukomisjon kahe kuu jooksul vastava taotluse ja muude nõutud dokumentide laekumise päevast arvates. Lõhkematerjalilao käitamisluba antakse tähtajatuna. Käitamisluba antakse tähtajalisena siis, kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad käitamisloa anda ainult tähtajalisena.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (3) Lõhkematerjalilao käitamisloa andmise otsustamisel kontrollib lao vastuvõtukomisjon lõhkematerjalilao vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, sealhulgas hindab lao ja selles töötavate inimeste ja ladustatavate ohtlike ainete ohutuse ja julgeoleku tagamiseks rakendatud abinõude piisavust.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (4) Lõhkematerjalilao käitamisloa andmisest võib keelduda, kui on alust arvata, et asjaomase ehitise kasutamisel lõhkematerjalilaona ei ole tagatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmine.

  (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud komisjoni otsuse võib vaidlustada, esitades komisjonile vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele või pöördudes kaebusega halduskohtusse vastavalt halduskohtumenetluse seadustikule.
[RT I 2006, 42, 319 - jõust. 15.10.2006]

  (6) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab asukohajärgset kohalikku omavalitsust lõhkematerjalilao käitamisloa taotluse laekumisest, andes kohalikule omavalitsusele võimaluse arvamust avaldada. Samuti teavitab Tehnilise Järelevalve Amet kohalikku omavalitsust lõhkematerjalilao käitamisloa andmisest ja selle kehtetuks tunnistamisest.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (7) Kui on muutunud asjaolud, mis tingisid lõhkematerjalilaole käitamisloa väljastamise, ning lõhkematerjalilaos ei ole enam tagatud julgeolek või inimese, vara või keskkonna ohutus, tunnistab Tehnilise Järelevalve Amet käitamisloa kehtetuks omal algatusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muu asutuse esildisel.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 41.  Lõhkematerjali hoidmine väljaspool lõhkematerjaliladu

  (1) Väljaspool lõhkematerjaliladu tuleb lõhkematerjali hoida lõhkematerjali hoidmiseks ettenähtud kinnises ja tulekindlas konteineris (seifis) kooskõlas ettevõtja koostatud lõhkematerjali hoidmise korraga ning Tehnilise Järelevalve Ameti vastava loa alusel.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) Lõhkematerjali hoidmiseks väljaspool lõhkematerjaliladu esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile järgmiste andmetega taotlus:
  1) ettevõtja nimi ja aadress;
  2) lõhkematerjali hoidmise kord;
  3) konteinerhoidla kirjeldus ja asukoha või asukohtade andmed;
  4) hoiustatava lõhkematerjali nimetus ja kogus;
  5) andmed hoiustamise aja kohta.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2¹) Taotluse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2²) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud lõhkematerjali hoidmise korras tuleb märkida hoitava lõhkematerjali maksimaalne kogus (netomass), kajastada hoiukohas tagatud lõhkematerjali hoidmise tingimusi ning kirjeldada rakendatud abinõusid, mis tagavad, et kõrvalised isikud ei pääse hoiustatava lõhkematerjali juurde.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2³) Tehnilise Järelevalve Amet annab loa hoida lõhkematerjali väljaspool lõhkematerjaliladu, kui lõhkematerjali hoidmise tingimused vastavad nõuetele ja on tagatud julgeolek ning inimese, vara ja keskkonna ohutus. Tehnilise Järelevalve Amet võib loa andmisel seada tingimuseks, et konteineri igakordsest asukohamuutusest tuleb teavitada politseid.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub loa andmisest, kui esitatud taotlusest nähtub, et selles ettenähtud tingimustel ja korras lõhkematerjali hoidmine väljaspool lõhkematerjaliladu ei vasta lõhkematerjali hoidmise nõuetele või oleks ohtlik inimesele, varale ja keskkonnale või ei tagaks julgeolekut.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (4) Lõhketöö tegemise kohas võib lõhkematerjali hoida lõhkaja, lõhkemeistri või lõhkematerjali käitlemise korraldaja või nende juhendatud töötaja järelevalve all ning konkreetse tööülesande täitmiseks vajalikus koguses. Sellisel juhul ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud Tehnilise Järelevalve Ameti luba vajalik.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

6. peatükk LÕHKEMATERJALI KASUTAMINE 

§ 42.  Lõhkematerjali kasutamise nõuded

  (1) Lõhkematerjali võib lõhketööde tegemise kohas kasutada sihtotstarbeliselt ja ohutusnõudeid järgides lõhkematerjalisektori ettevõtja, kellel on asjakohane tegevusuba ja nõuetele vastavad lõhkajad.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (2) Lõhketöö parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid peavad vältima lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamist lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõju eest.

  (3) Lõhketöö tegemiseks tuleb koostada lõhketöö projekt (edaspidi projekt), mille kinnitab lõhkematerjali käitlemise korraldaja. Ühel objektil korduva lõhkamise korral koostatakse tüüpprojekt. Projektita võib lõhata lõhkeauke kaeveõõnele vajaliku gabariidi andmiseks, ripikute kõrvaldamiseks, kaeveõõne süvendamiseks, tõrkelaengu likvideerimiseks ja ülegabariitsete tükkide purustamiseks ning päästetöödeks.

  (4) Projektile esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 43.  Enamohtlik lõhketöö

  Käesoleva seaduse tähenduses on enamohtlik lõhketöö:
  1) lõhketöö asulas;
  2) lõhketöö, mille ohuala piiridesse jääb teise isiku omandis olev ehitis;
  3) ehitise purustamine lõhkamise teel;
  4) metalli purustamine lõhkamise teel;
  5) veealune lõhkamine.

§ 44.  Enamohtliku lõhketöö luba

  (1) Enamohtliku lõhketöö tegemiseks peab olema enamohtliku lõhketöö luba.

  (2) Enamohtliku lõhketöö loa saamiseks esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus, millele lisatakse:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) projekt;
  2) kohalikule omavalitsusele ja Keskkonnaametile ning ohualasse jäävate kinnisasjade omanikele või nende ühendustele lõhkamisest teavitamiseks saadetava teate koopia.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3) Enne enamohtliku lõhketöö loa taotlemist peab loa taotleja teavitama lõhketöö tegemise kohast, ajast, ulatusest ning eesmärgist kohalikku omavalitsust, Keskkonnaametit ja ohualasse jääva kinnisasja omanikke. Kohalik omavalitsus, Keskkonnaamet ja ohualasse jääva kinnisasja omanik esitavad oma vastuväited planeeritava lõhketöö kohta Tehnilise Järelevalve Ametile ühe nädala jooksul vastava teate saamise päevast arvates. Enamohtliku lõhketöö loa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

  (3¹) Kui lõhketöö ohuala jääb lennuvälja lähiümbrusesse, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt teavitada ka Lennuametit.
[RT I 2006, 42, 319 - jõust. 15.10.2006]

  (4) Tehnilise Järelevalve Amet hindab enamohtliku lõhketöö võimalikke tagajärgi, arvestades kahjulike tagajärgede vältimiseks ettenähtud abinõusid, ning annab sellest lähtuvalt loa lõhketöö tegemiseks või keeldub loa andmisest 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumise päevast arvates. Ühtlasi teavitab Tehnilise Järelevalve Amet loa andmisest Kaitsepolitseiametit.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (5) Enamohtliku lõhketöö luba antakse kehtivusega kuni üks aasta või ühekordse lõhketöö tegemise ajaks. Loa kehtivuse tähtaega võib pikendada, kui lõhketöö ohuala piirid ja lõhketöö tehnilised tingimused ei ole muutunud. Loa kehtivuse pikendamiseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus Tehnilise Järelevalve Ametile ning tasuda riigilõiv.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Kui lõhketöö ohuala ei ületa selle maa-ala piire, millele maavara kaevandaval või lõhketööd tellival ettevõtjal on kasutamisõigus, ja kaevandamisloa väljaandja ei ole andnud lisatingimusi, ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 ettenähtud teavitamine vajalik.

7. peatükk LÕHKEMATERJALI VEDU 

§ 45.  Lõhkematerjali sisse- ja väljavedu
[RT I, 22.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

  (1) Strateegiliste kaupade nimekirja arvatud lõhkematerjali veole ja teenuse osutamisele kohaldatakse strateegilise kauba seadust.
[RT I, 22.12.2011, 2 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Strateegiliste kaupade nimekirja arvamata jäetud lõhkematerjali sisse- ja väljavedu toimub käesoleva seaduse § 46 või § 47 alusel väljastatud Tehnilise Järelevalve Ameti loa alusel.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (3) Lõhkematerjali edastamine postisaadetises on keelatud.
[RT I 2006, 42, 319 - jõust. 15.10.2006]

§ 46.  Lõhkematerjali sisse- ja väljaveo luba

  (1) Lõhkematerjali sisse- ja väljaveo luba on nõutav kolmandast riigist lõhkematerjali Eestisse toomiseks ja lõhkematerjali viimiseks kolmandasse riiki. Kolmas riik käesoleva seaduse tähenduses on riik, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) Lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loa saamiseks esitatakse taotlus Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
  1) operaatorite nimed ja aadressid sellise täpsusega, et operaatoritega oleks võimalik kontakti saada ja kindlaks teha, kas saadetise saaja on õigustatud saadetist vastu võtma;
  2) lõhkematerjali nimetus, kogus, kirjeldus, identifitseerimist võimaldavad abinõud ja käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kokkuleppe kohane aine või toote identifitseerimisnumber (edaspidi ÜRO number);
  3) andmed lõhkematerjali veotingimuste kohta (millise transpordivahendiga toimub vedu, veo marsruut ja vedamise aeg);
  4) kui lõhkematerjali veetakse välja, siis sihtkohariigi luba taotluses nimetatud lõhkematerjali sisse vedada ja loa eestikeelne tõlge.

  (4) Tehnilise Järelevalve Amet väljastab lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loa kümne tööpäeva jooksul kõigi nõutavate dokumentide laekumise päevast arvates.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (4¹) Tehnilise Järelevalve Amet keeldub lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loa andmisest, kui esitatud taotlus ei vasta nõuetele või kui esitatud taotlusest nähtub veotingimuste nõuetele mittevastavus. Tehnilise Järelevalve Amet keeldub lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loa andmisest ka siis, kui Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti hinnangul kujutaks planeeritav lõhkematerjali vedu olulist või kõrgendatud ohtu riigi julgeolekule.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (4²) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Politsei- ja Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loa taotlusest ning võimaldab neil viie tööpäeva jooksul taotluse laekumise päevast arvates selle suhtes arvamust avaldada. Samuti teavitab Tehnilise Järelevalve Amet Maksu- ja Tolliametit väljastatud lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loast.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (5) Lõhkematerjali sisse- ja väljaveo loale esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2006, 42, 319 - jõust. 15.10.2006]

§ 47.  Lõhkematerjali vedu Euroopa Majanduspiirkonnas

  (1) Kui lõhkematerjali soovitakse vedada Eestis või Eestisse tuua mõnest teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist, taotleb lõhkematerjali saaja selleks heakskiitu Tehnilise Järelevalve Ametilt. Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib, kas lõhkematerjali saaja on õigustatud lõhkematerjali vastu võtma. Kui Tehnilise Järelevalve Amet kiidab lõhkematerjali veo heaks, annab ta lõhkematerjali saajale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetega dokumendi (edaspidi veoluba). See veoluba peab olema lõhkematerjaliga kaasas lõhkematerjali sihtkohta jõudmiseni, kusjuures koopia säilitab lõhkematerjali saaja.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) Kui Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et erilised julgeolekunõuded ei ole vajalikud, võib lõhkematerjali vedada eelnevalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid esitamata. Sellisel juhul annab Tehnilise Järelevalve Amet veoloa kindlaks perioodiks, kusjuures sellise veoloa kehtivuse võib põhjendatud juhtudel igal hetkel peatada või kehtetuks tunnistada.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (3) Kui lõhkematerjali vedu peab julgeoleku kaalutlustel olema rangelt kontrollitud, tuleb lõhkematerjali saajal veoloa saamiseks esitada järgmised andmed:
  1) operaatorite nimed ja aadressid sellise täpsusega, et operaatoritega oleks võimalik kontakti saada ja kindlaks teha, kas saadetise saaja on õigustatud saadetist vastu võtma;
  2) lõhkematerjali kogus;
  3) lõhkematerjali täielik nimetus ja kirjeldus, lõhkematerjali identifitseerimist võimaldavad abinõud ning ÜRO numbrid;
  4) kui lõhkematerjal veetakse eesmärgiga lasta see turule, andmed lõhkematerjali nõuetele vastavuse kohta;
  5) veoviisi ja veo marsruudi kirjeldus;
  6) lähetamise ja saabumise eeldatav kuupäev;
  7) vajaduse korral riiki sisenemise ja riigist väljumise täpsed kohad.

  (4) Kaaluka ohu korral julgeolekule võib Tehnilise Järelevalve Amet rakendada vajalikke abinõusid lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks. Sellised abinõud peavad olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ega tohi olla diskrimineerivad või varjatud kaubandustõkkeks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide vahelisele kaubandusele. Kui käesoleva lõike alusel rakendatakse abinõusid, peab nendest eelnevalt teatama Euroopa Komisjonile.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (5) Veoloa taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv.

  (6) Tehnilise Järelevalve Amet teavitab Politsei- ja Piirivalveametit ning Kaitsepolitseiametit väljastatud või heakskiidetud veoloast, samuti Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi poolt väljastatud veoloale antud kooskõlastusest.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

8. peatükk PÜROTEHNILISELE TOOTELE JA SELLE KÄITLEMISELE ESITATAVAD NÕUDED 

1. jagu Üldsätted 

§ 48.  Käesolevas peatükis kasutatavad mõisted

  (1) Ilutulestik on vaatemäng, mis põhineb ilutulestiku toote kasutamisel tekkival valgus-, suitsu- või heliefektil.

  (2) Pauguti on teravaid kilde mitteandvasse mittemetallist kesta paigutatud pürotehniline toode, mis laengu süttimisel tekitab peamiselt heliefekti (paugu).

  (3) Pürotehnilise toote valmistamiseks käesoleva seaduse tähenduses peetakse igasugust tegevust, mille tulemusena valmib pürotehniline toode või mis muudab pürotehnilise toote omadusi enne selle kasutamist. Valmistamiseks ei peeta pürotehnilise toote ettevalmistamist vahetult enne selle kasutamist.

  (4) Teatri pürotehniline toode on pürotehniline toode, mis on mõeldud kasutamiseks sise- või välislaval, sealhulgas filmi- ja teleloomingus või muul sarnasel eesmärgil.

  (4¹) Sõidukile mõeldud pürotehniline toode on sõiduki ohutusseadme osa, mis sisaldab pürotehnilist ainet ja mida kasutatakse sõiduki ohutusseadme või muu seadme aktiveerimiseks.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (5) Erialaste teadmistega isik on isik, kellel on pädevus ja õigus käidelda kategooria F4, T2 või P2 pürotehnilisi tooteid. Kategooria F4 ja T2 puhul on erialase teadmisega isik pürotehniku kutse- või pädevustunnistust omav isik. Kategooria P2 puhul on erialaste teadmistega isik vastava koolituse läbinud ja kategooria P2 pürotehniliste toodete käitlemiseks piisavad teadmised omandanud isik.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (6) Pürotehnilise toote tootja (edaspidi tootja) on isik, kes kavandab või toodab pürotehnilist toodet või kes on lasknud sellist toodet kavandada ja toota eesmärgiga see oma nimel või oma kaubamärgi all turule lasta.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

§ 49.  Pürotehniliste toodete kategooriad

  (1) Tootja jaotab pürotehnilised tooted kategooriatesse nende kasutusviisi, otstarbe ja ohutustaseme, sealhulgas nende mürataseme järgi. Kategooriatesse jaotamise kinnitab pürotehniliste toodete vastavushindamisega tegelev teavitatud asutus.

  (2) Ilutulestikuks mõeldud pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
  1) kategooria F1 – väga madala ohutasemega ja minimaalse müratasemega ilutulestiku tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks piiratud alal, kaasa arvatud elamute siseruumides kasutatavad ilutulestikud;
  2) kategooria F2 – madala ohutasemega ja madala müratasemega ilutulestiku tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas piiratud alal;
  3) kategooria F3 – keskmise ohutasemega ilutulestiku tooted, mis on ette nähtud kasutamiseks väljas suurel avatud alal ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist;
  4) kategooria F4 – kõrge ohutasemega ilutulestiku tooted, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud ja mille müratase ei kahjusta inimeste tervist (professionaalseks kasutamiseks ettenähtud ilutulestiku toode).
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Teatri pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
  1) kategooria T1 – laval kasutamiseks ettenähtud madala ohutasemega pürotehnilised tooted;
  2) kategooria T2 – laval kasutamiseks ettenähtud pürotehnilised tooted, mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.

  (4) Muud pürotehnilised tooted jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:
  1) kategooria P1 – madala ohutasemega pürotehnilised tooted, mis ei ole ilutulestiku tooted ega teatri pürotehnilised tooted;
  2) kategooria P2 – pürotehnilised tooted, mis ei ole ilutulestiku tooted ega teatri pürotehnilised tooted ja mida võivad kasutada üksnes erialaste teadmistega isikud.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 49¹.  Kategooriavälised pürotehnilised tooted

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud pürotehniliste toodete turule laskmisele ja kategooriatesse jaotamisele kehtestatud nõudeid ei kohaldata pürotehnilistele toodetele, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 28.06.2013, lk 27–65) kohaldamisalast välistatud.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Nende pürotehniliste toodete käitlemise suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks laeva ohutusvarustuses, lennundus- või kosmosetööstuses või mänguasjades, kohaldatakse käesolevat seadust järgmiste erisustega:
  1) nimetatud toodete võõrandamiseks ettenähtud otstarbel kasutamiseks ei ole vaja tegevusluba;
  2) nimetatud tooteid võib võõrandada üksnes isikutele, kes vajavad neid tooteid oma majandus- ja kutsetegevuses, sealhulgas laevaomanikele;
  3) nimetatud toodete hoiustamisele koguses, mis ületab kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses, kohaldatakse kõiki käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

2. jagu Pürotehnilise toote turule laskmine 

§ 50.  Pürotehnilise toote turule laskmisele esitatavad nõuded

  (1) Pürotehnilise toote võib turule lasta üksnes siis, kui:
  1) see vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele;
  2) see on varustatud õigusaktides ettenähtud teabe ja märgistusega;
  3) selle nõuetele vastavus on ettenähtud korras tõendatud.

  (2) Pürotehnilisele tootele, selle pakendile ja pürotehnilise tootega kaasnevale teabele ning märgistusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

§ 50¹.  Pürotehnilise toote nõuetele vastavuse tõendamine

  (1) Pürotehnilise toote nõuetele vastavuse tõendamise tagab selle tootja. Kui tootja ei asu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis, tagab pürotehnilise toote importija, et tootja on täitnud pürotehnilise toote nõuetele vastavuse tagamiseks vajalikud kohustused, või võtab need kohustused enda kanda.

  (2) Pürotehnilise toote levitaja toimib nõuetekohase hoolsusega ning tagab, et levitatav pürotehniline toode vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja et see on varustatud vastavusmärgisega.

  (3) Pürotehnilise toote nõuetele vastavuse tõendamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

§ 50².  Nõuetele mittevastava pürotehnilise toote vaba liikumine ja kasutamine teadusuuringute, arendustöö ja katsetamise eesmärgil

  Käesoleva seaduse § 50 lõige 1 ei piira sellise pürotehnilise toote vaba liikumist ja kasutamist, mis on toodetud teadusuuringute, arendustöö ja katsetamise eesmärgil, kuid mis ei vasta § 50 lõikega 2 kehtestatud nõuetele, tingimusel, et selle nähtaval oleval sildil on selge viide pürotehnilise toote nõuetele mittevastavusele ning sellele, et toode on kättesaadav üksnes teadusuuringute, arendustöö ja katsetamise eesmärgil.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 51. – § 52. [Kehtetud - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

3. jagu Pürotehnilise toote käitlemine 

§ 53.  Pürotehnilise toote käitleja loakohustus ja nõuded pürotehnilise toote käitlejale
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (1) Tegevusluba peab olema järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
  1) pürotehnilise toote hoidmine;
  2) pürotehnilise toote võõrandamine;
  3) pürotehnilise toote kasutamine.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (2) Loakohustus puudub järgmistel juhtudel:
  1) kategooriate F1, T1, P1 ja P2 pürotehniliste toodete hoidmisel, võõrandamisel ja kasutamisel koguses, mis jääb alla kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses;
  2) kategooriate F2 ja F3 pürotehniliste toodete kasutamisel;
  3) oma tarbeks omandatud kategooriate F2 ja F3 pürotehniliste toodete hoidmisel ja tasuta võõrandamisel.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (2¹) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (3) [Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (3¹) Tegevusluba peab olema ka sellel isikul, kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba pürotehnilise toote käitlemiseks. Tegevusluba ei pea olema isikul, kes soovib Eestis pürotehnilist toodet kasutada (korraldada ilutulestikku) ajutiselt ja kellel on mõne teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi väljastatud tegevusluba pürotehnilise toote kasutamiseks. Selline isik peab vähemalt kümme tööpäeva enne Eestis pürotehnilise toote kasutamise alustamist teavitama sellest Tehnilise Järelevalve Ametit ja järgima Eestis tegutsedes pürotehnilise toote kasutamisele kehtestatud nõudeid.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

  (4) Pürotehnilise toote valmistamisele kohaldatakse lõhkematerjali valmistamise nõudeid.

  (5) Pürotehnilise toote käitlemisele, sealhulgas käitlemise kohale, ja hävitamisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

  (6) Oma valitsemisalas käideldava pürotehnilise toote käitlemise korra võivad kehtestada valdkonna eest vastutavad ministrid.

  (7) Lisaks kaubandustegevuse seadusest tulenevatele piirangutele ei või pürotehnilist toodet võõrandada avalikel üritustel ning tänava- või turukaubanduse korras. Samuti on keelatud pürotehnilise toote, välja arvatud kategooriate F1, T1 ja P1 pürotehniliste toodete selvemüük.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 53¹.  Tegevusloa taotlemine ja kontrolliese

  (1) Tegevusloa taotluse lahendab Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (2) Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui:
  1) tal on asjakohased tehnilised vahendid ja nõuetele vastav personal pürotehnilise toote nõuetekohaseks käitlemiseks;
  2) temal, tema esindajal ega pürotehnilise toote käitlemise korraldajal ei ole karistusregistri andmetel karistatust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades, ning ta ei ole tagaotsitav, kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav.
[RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

  (3) Kui tegevusloa taotlust tähtaja jooksul läbi ei vaadata, ei loeta tegevusluba tähtaja möödumisel taotlejale vaikimisi antuks.
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]

§ 54.  Pürotehnilise toote käitlejale esitatavad nõuded

  (1) Pürotehnilise toote käitlejal peavad olema asjakohased vahendid ja personal, et tagada pürotehnilise toote käitlemise ohutus.

  (2) [Kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

  (3) Pürotehnilise toote käitleja teavitab pürotehnilise toote käitlemisel toimunud õnnetusest viivitamata Tehnilise Järelevalve Ameti ja kui pürotehnilise toote käitlemisega tekitati inimesele tervisekahjustus või kaasnes tema surm või tekitati varaline kahju kolmandale isikule, siis ka politseid.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Kui kategooria F3, F4 või T2 pürotehniline toode või mis tahes kategooria pürotehnilisi tooteid koguses, mis ületab kemikaali ohtlikkuse alammäära kemikaaliseaduse tähenduses, väljub õiguspärasest valdusest, teeb pürotehnilise toote käitleja selle viivitamata teatavaks politseile.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 55.  Pürotehnilise toote sisse- ja väljavedu

  (1) Pürotehnilise toote toomisele kolmandast riigist Eestisse ja selle viimisele Eestist kolmandasse riiki kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 46 sätestatut, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

  (1¹) Loa saamiseks pürotehnilise toote kolmandast riigist Eestisse toomiseks ja selle viimiseks Eestist kolmandasse riiki esitatakse Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus järgmiste andmetega:
  1) saadetise eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed;
  2) pürotehnilise toote nimetus, kogus, kirjeldus, identifitseerimist võimaldavad abinõud ja ÜRO number;
  3) andmed pürotehnilise toote veotingimuste kohta (transpordiviis ja ligikaudne veo aeg);
  4) kui pürotehnilist toodet veetakse välja kolmandasse riiki, siis sihtkohariigi luba taotluses nimetatud lõhkematerjali sisse vedada ja loa eestikeelne tõlge.

  (2) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist võib pürotehnilisi tooteid Eestisse turule laskmiseks või kasutamiseks tuua vaid käesoleva seaduse §-s 53¹ sätestatud tegevusluba omav pürotehnilise toote käitleja.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pürotehnilise toote käitleja peab pürotehnilise toote Eestisse toomisest eelnevalt teatama Tehnilise Järelevalve Ametile. Teates märgitakse Eestisse toodava pürotehnilise toote nimetus, kategooria ja kogus.

  (4) Arvestamata käesolevas paragrahvis sätestatut, võib vähemalt 18-aastane füüsiline isik oma tarbeks Eestisse tuua käesoleva seaduse nõuetele vastavaid kategooriate F1, F2, P1 ja T1 pürotehnilisi tooteid kuni kaks kilogrammi (brutomass).
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 56.  Pürotehnilise toote hoidmine

  (1) Pürotehnilise toote hoidmisele kohaldatakse lõhkematerjali hoidmise kohta kehtestatud nõudeid, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi.

  (2) Lõhkematerjalilao käitamise luba või väljaspool lõhkematerjaliladu hoidmise luba ei ole vajalik kuni 100 kilogrammi (netomass) pürotehnilise toote hoidmiseks. Kategooria F3 pürotehnilist toodet võib loata hoida kuni 33 kilogrammi (netomass).
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (2¹) Pürotehnilise toote hoidmisel asukohas, kus seda valmistatakse ette müügiks või kasutamiseks, ei ole lõhkematerjalilao käitamise luba või väljaspool lõhkematerjaliladu hoidmise luba vajalik. Pürotehnilise toote ettevalmistamiseks kasutatav asukoht peab olema sellel otstarbel kasutamiseks sobiv, vastama ohutusnõuetele ja olema ohutus kauguses objektidest, mida pürotehnilise toote käitlemisel tekkida võiv õnnetusjuhtum võiks kahjustada.

  (2²) Tehnilise Järelevalve Ametit ja Päästeametit tuleb informeerida asukohast, kus pürotehnilist toodet müügiks või kasutamiseks ette valmistatakse. Pürotehnilist toodet ei või selles asukohas enne ette valmistama hakata, kui Tehnilise Järelevalve Amet ei ole selleks kooskõlastatult Päästeametiga heakskiitu andnud.

  (3) Pürotehnilise toote hoiutingimustele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

§ 57.  Pürotehnilise toote võõrandamine

  (1) Pürotehnilise toote käitleja peab selle toote võõrandamisel täitma järgmisi nõudeid:
  1) võõrandama ainult sellist pürotehnilist toodet, mida on hoitud kohas ja tingimustes, mis vastavad käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele;
  2) võõrandama pürotehnilist toodet üksnes selle käitlemise või kasutamise õigust omavale isikule;
  3) andma võõrandamisel kaasa pürotehnilise toote kasutusjuhendi, kui see on nõutav.

  (2) Defektse pürotehnilise toote võõrandamine kasutamiseks on keelatud. Defektne pürotehniline toode hävitatakse käesoleva seaduse § 53 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktis ettenähtud korras.

  (3) Kategooriate F1, F2, T1 ja P1 pürotehnilisi tooteid võib võõrandada vähemalt 18-aastasele isikule. Sellist kategooria F1 pürotehnilist toodet, mis ei tõuse õhku või mis on mõeldud kasutamiseks siseruumides (säraküünlad, tordiküünlad ja muud sarnased tooted, samuti fontäänid), võib võõrandada vähemalt 12-aastasele isikule, arvestades seejuures tootja poolt pürotehnilise toote pakendile märgitud vanusepiiri.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (3¹) Sõidukile mõeldud kategooria P1 pürotehnilist toodet, sealhulgas turvapadja ja turvavöö eelpinguti süsteemi, ei tehta tarbijale kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui see on sõidukisse või sõiduki eemaldatavasse osasse sisse ehitatud.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (4) Paugutite jaekaubandus on keelatud.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

  (5) Pürotehnilise toote edastamine postisaadetises on keelatud.

  (6) Kategooria F3 pürotehnilisi tooteid võib müüa vähemalt 21-aastasele isikule isikut tõendava dokumendi esitamisel. Müüja peab nende toodete müügi kohta toimikut, kuhu kantakse ostetud toote nimetus ja kogus ning ostja nimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg, ja elukoht. Ostjalt võetakse allkiri selle kohta, et pürotehnilist toodet kasutatakse üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja otstarbel ning kooskõlas käesoleva seaduse nõuetega.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (7) Kategooria F3 pürotehnilist toodet võib müüa üksnes tegevuskohas, kus müüakse pürotehnilisi tooteid, välja arvatud kategooriate F1, T1 ja P1 pürotehnilisi tooteid, rohkem kui neljal järjestikusel kuul aastas.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (8) [Kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

  (9) Keelatud on avalikkusele suunatud tegevus, mille kaudu pakutakse pürotehnilist toodet tasuta, tarbijavõistluse või -mängu raames. See piirang ei kehti kategooriate F1, T1 ja P1 pürotehniliste toodete puhul.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 57¹.  Pürotehnilist toodet käitleva ettevõtja teavitamise kohustus

  Toote nõuetele vastavuse seaduse § 13 lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmiseks peab pürotehnilist toodet käitlev ettevõtja säilitama teavet ettevõtja kohta vähemalt kümme aastat pärast seda, kui ta pürotehnilise toote üle andis või vastu võttis.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 58.  Pürotehnilise toote kasutamine

  (1) Pürotehnilist toodet võib kasutada üksnes vastavalt selle kasutusotstarbele ja kooskõlas ohutusnõuetega ning arvestades avalikus kohas käitumise nõudeid.

  (2) Kategooriate F4 ja T2 pürotehnilisi tooteid võib kasutada üksnes käesoleva seaduse §-s 53¹ sätestatud tegevusluba omav pürotehnilise toote käitleja, kellel on selleks tööks käesoleva seaduse nõuetele vastav pürotehnik.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Pauguti kasutamine on keelatud. See keeld ei laiene pürotehniku pädevustunnistusega isiku suhtes, kes kasutab paugutit oma majandus- ja kutsetegevuses.

  (4) Avalikus kohas on keelatud kasutada pürotehnilisi tooteid, millega kaasnev heli- või valgusefekt oleks teist isikut oluliselt häiriv. Nii avalikus kohas kui avalikuks kohaks mitteolevas kohas ei või kasutada pürotehnilisi tooteid, millega kaasneb kestev või korduv teist isikut häiriv müra- või valgusefekt, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Käesolevas lõikes sätestatud keeld ei kehti ööl vastu 1. jaanuari, 25. veebruari ja 24. juunit või kui kohalik omavalitsus on andnud ilutulestiku korraldamise loa.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

§ 59.  Ilutulestiku korraldamine

  (1) Avalikel üritustel või tiheasustusega asulates ilutulestiku korraldamiseks kategooriate F3 ja F4 pürotehniliste toodetega peab olema ilutulestiku toimumiskohajärgse valla- või linnavalitsuse, tema poolt volitatud valla- või linnavalitsuse asutuse või valla- või linnavalitsuse struktuuriüksuse (edaspidi valla- või linnavalitsus) luba.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Ilutulestiku korraldamisest tuleb teavitada vähemalt kolm päeva ette järgmisi asutusi:
  1) kategooria F3 pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamisel avalikel üritustel või tiheasustusega asulates – Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit;
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]
  2) kategooria F4 pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamisel – Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit;
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]
  3) kategooria T2 pürotehnilise tootega ilutulestiku korraldamisel – Päästeametit;
  4) lennuvälja lähiümbruses ilutulestiku korraldamisel, kasutades pürotehnilisi tooteid lennukõrgusega üle 45 meetri – Lennuametit.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

  (2¹) Kui on alust arvata, et ilutulestik läbib lennuvälja lähiümbruse lähenemis- või tõususektori pinda, tuleb ilutulestiku korraldamine kooskõlastada Lennuametiga. Lennuametile tuleb vähemalt kolm tööpäeva enne planeeritava ilutulestiku korraldamist esitada käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud andmetega taotlus kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lennuamet vaatab taotluse läbi ja kooskõlastab selle või jätab kooskõlastamata kolme tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
[RT I 2006, 42, 319 - jõust. 15.10.2006]

  (3) Ilutulestiku korraldamisel tuleb tagada inimese, vara ja keskkonna ohutus. Ilutulestiku korraldamise ohutusnõuded ning ilutulestiku projektile esitatavad nõuded kehtestatakse käesoleva seaduse § 53 lõike 5 alusel.

§ 60.  Ilutulestiku korraldamise loa taotlemine

  (1) Ilutulestikku korraldada sooviv isik esitab ilutulestiku toimumiskohajärgse valla- või linnavalitsusele taotluse ilutulestiku korraldamise loa saamiseks. Valla- või linnavalitsus vaatab ilutulestiku korraldamise loa taotluse läbi ning teeb vastava otsuse taotluse saabumise päevast arvates viie tööpäeva jooksul.

  (2) Ilutulestiku korraldamise loa taotluses peavad sisalduma järgmised andmed:
  1) taotleja nimi ja kontaktandmed, ning kui ilutulestikku ei korralda vahetult taotleja, siis andmed ka ilutulestiku korraldaja kohta;
  2) ilutulestiku korraldamise koht, päev ja kellaaeg;
  3) ilutulestiku projekt, milles muu hulgas on kindlaks määratud ka ohuala ning õnnetuste vältimiseks rakendatavad abinõud;
  4) kinnitus Päästeametile ja Politsei- ja Piirivalveametile edastatud teate kohta ja kui see on asjakohane, siis ka Lennuametile edastatud teate kohta või Lennuameti kooskõlastus.
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Loa andmisest võib keelduda, kui ilutulestiku korraldamine rikuks avalikku korda või kahjustaks inimeste elu, tervist, vara või keskkonda ja rakendatavad ohutusabinõud ei oleks piisavad õnnetuste vältimiseks või kui taotlus ei ole nõuetekohane.

  (4) Kui taotluses esinevad puudused on kõrvaldatavad, teavitatakse enne keeldumisotsuse tegemist nendest taotlejat ning tehakse ettepanek puuduste kõrvaldamiseks.
[RT I 2006, 42, 319 - jõust. 15.10.2006]

9. peatükk LÕHKEMATERJALISEKTORI ETTEVÕTJA JA PÜROTEHNILISE TOOTE KÄITLEMISEGA TEGELEVA ETTEVÕTJA PERSONAL NING NENDE NÕUETELE VASTAVUSE HINDAMINE JA TÕENDAMINE 

1. jagu Lõhkematerjalisektori ettevõtja personal 

§ 61.  Lõhkematerjali vahetu käitleja

  (1) Lõhkematerjali vahetu käitleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellel oma tööülesannete või kutsetegevuse tõttu on juurdepääs lõhkematerjalile.

  (2) Lõhkematerjali vahetuks käitlejaks ei või olla isik, kes:
  1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tervisenõuetele, välja arvatud lõhkematerjali käitlemise korraldaja, lõhkematerjalilao juhataja ja lõhkematerjali väljastaja;
  2) on piiratud teovõimega;
  3) on karistatud esimese astme kuriteo eest;
  4) on karistusregistri andmetel karistatud riigi- või varavastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona või tulirelva kasutades;
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  5) on tagaotsitav või on käesoleva lõike punktis 4 nimetatud süüteos kahtlustatav või süüdistatav.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (3) Lõhkematerjali vahetu käitleja peab läbima tervisekontrolli enne tööle asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ja töötamise ajal perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll), mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus töötamiseks lõhkematerjali vahetu käitlejana.

  (4) Lõhkematerjali vahetu käitleja terviseseisund peab vastama kehtestatud tervisenõuetele. Terviseseisundi vastavust kehtestatud tervisenõuetele tõendab arsti väljastatud tervisetõend.

  (5) Eelneva tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööleasuja, perioodilise tervisekontrolli kulud kannab tööandja.

  (6) Lõhkematerjali vahetu käitleja tervisenõuded ja tervisekontrolli korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2006, 42, 319 - jõust. 15.10.2006]

§ 62.  Lõhkematerjali käitlemise korraldaja

  (1) Lõhkematerjali käitlemise korraldaja on isik, kelle ülesanne on tagada lõhkematerjali ohutu käitlemine ja nõuetekohane käive lõhkematerjali vahetute käitlejate juhendamise ja nende tegevuse koordineerimise teel.

  (2) Lõhkematerjali käitlemise korraldaja peab:
  1) olema vähemalt 21-aastane;
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  2) omama erialast ettevalmistust ja vähemalt aastast praktilist kogemust lõhketööde valdkonnas töötamisel;
  3) tundma töövaldkonda reguleerivaid õigusakte;
  4) vastama käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud nõuetele;
  5) vastama pädevusnõuetele ning see peab olema hinnatud ja tõendatud käesoleva seaduse §-s 69 ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

  (3) Lõhkematerjali käitlemise korraldajate arv ja kvalifikatsioon peavad sõltuvalt ettevõtte suurusest tagama lõhkematerjali ohutu käitlemise. Ettevõttesisene töökorraldus peab tagama lõhkematerjali käitlemise korraldaja seadusjärgsete kohustuste tõhusa täitmise.
[RT I 2006, 26, 191 - jõust. 01.08.2006]

  (4) Lõhkematerjali käitlemise korraldajana võib tegutseda ka isik, kellel on lõhkaja kutsetunnistus, mille kohaselt ta võib kontrollida ja arendada enda ja teiste tegevust.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 63.  Lõhkaja ja lõhkemeister

  (1) Lõhkaja on isik, kes teeb lõhketööd. Lõhkaja võib lõhketööd teha ainult lõhkemeistri järelevalve all ja juhendamisel.

  (2) Lõhkemeister on isik, kes võib lõhketööd teha iseseisvalt.

  (3) Lõhkaja peab:
  1) olema vähemalt 19-aastane;
  2) omama vähemalt aastast töökogemust lõhketöö lähiprofiilil olevatel töödel lõhketöödega tegelevas ettevõttes;
  3) vastama käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud nõuetele;
  4) vastama pädevusnõuetele ning see peab olema hinnatud ja tõendatud käesoleva seaduse §-s 69 ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

  (4) Lõhkemeister peab vastama käesoleva paragrahvi lõikest 3 tulenevatele nõuetele. Lõhkemeistri pädevustunnistust võib isik taotleda pärast aastast töötamist lõhkajana, aga mitte enne 21-aastaseks saamist.

§ 64.  [Kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

2. jagu Pürotehnilist toodet käitleva ettevõtja personal 

§ 65.  Pürotehnik

  (1) Pürotehnik on isik, kellele on väljastatud pädevustunnistus, mis annab õiguse ilutulestiku korraldamiseks.

  (2) Pürotehniku pädevustunnistus peab olema isikul, kes kasutab kategooria F4 või T2 pürotehnilist toodet.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (3) Pürotehniku pädevustunnistuse võib saada isik, kes on vähemalt 19-aastane, kellel on erialane väljaõpe ning vähemalt aastane erialase töö kogemus ilutulestiku lähiprofiilil olevatel töödel ja teadmised ulatuses, mis tagab ilutulestiku ohutuse. Kui pürotehnik on vähemalt 21-aastane ja tal on kutsetunnistus, mille kohaselt ta võib kontrollida ja arendada enda ja teiste tegevust, võib ta tegutseda ka pürotehnilise toote käitlemise korraldajana.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

  (4) Pürotehnik peab läbima tervisekontrolli § 61 lõigetes 3–5 sätestatud korras ning tingimustel. Pürotehniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (5) Pürotehnikuna võib töötada isik, kes vastab käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatule.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

§ 66.  Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja

  (1) Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja on isik, kes on pädev tagama pürotehnilise toote nõuetekohast käivet, omab piisavaid teadmisi pürotehnilise toote ohutuks käitlemiseks ja võtab kohustuse tagada ettevõttes nõuetekohane pürotehnilise toote käitlemine.

  (2) Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja on nõutav ettevõtjal, kellel peab pürotehnilise toote käitlemiseks olema käesoleva seaduse § 53¹ kohane tegevusluba.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

  (3) Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja peab olema vähemalt 21-aastane isik, tal peab olema asjakohane töökogemus ja erialane väljaõpe ning ta peab vastama käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatule.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

  (4) Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja pädevuse vastavus nõuetele peab olema hinnatud ja tõendatud käesoleva seaduse §-s 69 ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.

  (5) Pürotehnilise toote käitlemise korraldaja ülesanne on:
  1) juhendada ja nõustada pürotehnilise toote müüjaid ulatuses, mis tagab ohutusnõuete täitmise;
  2) tagada tarbijale pürotehnilise toote kasutamiseks vajaliku info andmine;
  3) tagada pürotehnilise toote käibe korraldamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt.

§ 67.  Pürotehnilise toote müüja

  (1) Pürotehnilise toote müüja on isik, kes tegeleb pürotehnilise toote jaekaubandusega tarbijale tarbijakaitseseaduse tähenduses.

  (2) Pürotehnilise toote müüja peab:
  1) järgima pürotehnilise toote käitlemise korraldaja seaduslikke korraldusi;
  2) vajaduse korral andma tarbijale asjakohast teavet pürotehnilise toote ja selle kasutamise kohta;
  3) järgima õigusaktides ettenähtud ja pürotehnilise toote pakendil märgitud müügipiiranguid.
[RT I 2006, 42, 319 - jõust. 15.10.2006]

3. jagu Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine 

§ 68.  [Kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 69.  Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine

  (1) Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus hinnatakse isiku pädevuse vastavust nõuetele ja tõendatakse seda asjakohase pädevustunnistuse väljastamisega.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2) Käesoleva seaduse §-des 62, 63, 65 ja 66 nimetatud isikute (edaspidi vastutav spetsialist) pädevuse vastavust nõuetele võib tõendada kutseseaduse alusel väljastatud vastava kutsetunnistusega. Pädevustunnistuse kohta käivaid käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka kutsetunnistuse suhtes.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (2¹) Kui isik on välisriigis omandanud nõutaval tasemel kutsekvalifikatsiooni välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse tähenduses, kohaldatakse selle tunnustamisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadust. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Tehnilise Järelevalve Amet.
[RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]

  (3) Isiku nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra ning pädevustunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister.

§ 70.  Pädevustunnistus

  (1) Isiku pädevuse nõuetele vastavuse tõendamiseks väljastatakse pädevustunnistus. Pädevustunnistus annab õiguse tegutseda pädevustunnistusel märgitud tegevusalal ja pädevuse ulatuses.

  (2) Pädevustunnistus antakse kehtivusega kuni viis aastat, mida võib isiku taotlusel korduvalt viie aasta kaupa pikendada tingimusel, et isiku töövaldkonnas nõutav pädevus ei ole muutunud.

  (3) Pädevustunnistuse omanik peab vähemalt üks kord viie aasta jooksul osa võtma erialasest täiendusõppest. Õpingute läbitegemine on pädevustunnistuse kehtivusaja pikendamise aluseks.

  (4) Pädevustunnistus kaotab kehtivuse, kui selle omanik ei ole pärast pädevustunnistuse saamist ühe aasta jooksul sellel märgitud tegevusalal tööle asunud või tal on sellealases tegevuses olnud vaheaeg üle kahe aasta.

  (5) Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab pädevustunnistuse kehtetuks, kui selle omanik:
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
  1) ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
  2) on käidelnud lõhkematerjali või pürotehnilist toodet alkoholijoobes, narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all;
  3) on pädevustunnistusega hõlmatud tegevuses oma hooletuse tõttu põhjustanud raske tagajärje või suure kahju;
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]
  4) on korduvalt rikkunud ohutusnõudeid või käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktide 2–4 alusel pädevustunnistuse kehtetuks tunnistamise korral ei saa isik uut pädevustunnistust taotleda pädevustunnistuse kehtetuks tunnistamise päevast arvates kolme aasta jooksul.

10. peatükk LÕHKEMATERJALISEKTORI ETTEVÕTJA JA PÜROTEHNILISE TOOTE KÄITLEJA REGISTREERIMINE 
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 71.  Lõhkematerjalisektori ettevõtja kohta käiva teabe avalikustamine
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 72. – § 73. [Kehtetud - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.07.2010]

11. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 

§ 74.  Riiklik järelevalve
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad riiklikku järelevalvet:
  1) Tehnilise Järelevalve Amet;
  2) politseiametnik;
  3) Tarbijakaitseamet;
  4) Päästeamet;
  5) Maksu- ja Tolliamet.

  (2) Tehnilise Järelevalve Amet teostab riiklikku järelevalvet järgmiste nõuete täitmise üle:
  1) nõuded turule lastud lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele (turujärelevalve);
  2) nõuded teavitatud asutusele, lõhkematerjalisektori ettevõtjale ja pürotehnilise toote käitlejale;
  3) nõuded lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemisele;
  4) nõuded lõhkematerjali käitlemisega seotud objektidele.

  (3) Politseiametnik teostab riiklikku järelevalvet järgmiste nõuete täitmise üle:
  1) nõuded lõhkematerjali ja pürotehnilise toote veole avalikult kasutatavatel teedel;
  2) nõuded lõhkematerjalitehase ja -lao valverežiimile;
  3) nõuded pürotehnilise toote kasutamisele;
  4) nõuded pürotehnilise toote müügikohtadele ning pürotehnilise toote võõrandamisele.

  (4) Päästeamet teostab riiklikku järelevalvet lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemise kohtade tuleohutusele kehtestatud nõuete täitmise üle.

  (5) Tarbijakaitseamet teostab riiklikku järelevalvet pürotehnilise toote jaekaubandusele kehtestatud nõuete täitmise üle.

  (6) Maksu- ja Tolliamet teostab riiklikku järelevalvet lõhkematerjali kolmandast riigist sisseveole ja kolmandasse riiki väljaveole kehtestatud nõuete täitmise üle.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 75. – § 79. [Kehtetud - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 80.  Riikliku järelevalve erimeetmed
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

  (1) Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

  (2) Politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeetmetele kohaldada riikliku järelevalve teostamiseks ka korrakaitseseaduse §-des 45, 46, 47 ja 48 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 80¹.  Riikliku järelevalve erisused

  (1) Korrakaitseorgan võib korrakaitseseaduse §-s 50 sätestatud tingimustel siseneda üksnes lõhkematerjali või pürotehnilise toote käitlemiskohta.

  (2) Konfiskeeritud või käesoleva seaduse § 4 alusel või riikliku järelevalve teostamise käigus üleantud lõhkematerjali ja pürotehnilise toote hoidmise, võõrandamise, säilitamise ja hävitamiseks üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 80².  Sunniraha määr

  Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riiklikku järelevalvet teostav ametiisik rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on üldjuhul 640 eurot, lõhkematerjalisektori ettevõtja puhul 2600 eurot.
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 81.  Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalvet teostava ametiisiku õigused
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 82.  Ettekirjutus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 83.  Otsus
[Kehtetu - RT I, 25.03.2011, 1 - jõust. 01.07.2014 (jõustumine muudetud - RT I, 22.12.2013, 1)]

§ 84.  Ettekirjutuse või toimingu vaidlustamine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

§ 85.  Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote kontrollimine
[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

12. peatükk VASTUTUS 

§ 86.  Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote kasutamise ja hoidmise nõuete rikkumine
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

  (1) Lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamise või hoidmise nõuete rikkumise, samuti lõhkematerjali või pürotehnilise toote kasutamisele kehtestatud piirangute eiramise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2010, 31, 158 - jõust. 01.10.2010]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 86¹.  Lõhkematerjalilao ja -tehase käitamisloata kasutamine

  (1) Lõhkematerjalilao või -tehase käitamisloata käitamise eest, kui käitamisluba on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 86².  Lõhketöö nõuete rikkumine

  (1) Lõhketöö projektita lõhketöö teostamise eest, kui lõhketöö projekt on nõutav, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

§ 87.  Pürotehnilise toote ja lõhkematerjali Eestisse toomise nõuete rikkumine
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (1) Pürotehnilise toote Eestisse toomise eest ilma sellest Tehnilise Järelevalve Ametile teatamata, kui selline teatamine oli nõutav, samuti lõhkematerjali sisseveoloata Eestisse toomise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 88.  Pürotehnilise toote võõrandamise nõuete rikkumine

  (1) Lõhkematerjali või pürotehnilise toote võõrandamise eest selleks õigust mitteomavale isikule –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 89.  Arvestuse pidamise nõuete rikkumine

  (1) Lõhkematerjali või pürotehnilise toote käibe üle arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot.
[RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]

§ 90.  [Kehtetu - RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

§ 91.  Pädevustunnistuseta töötamine

  Käesoleva seaduse alusel nõutava pädevustunnistuseta tegutsemise eest tegevusalal, millel nõutakse töötajalt pädevustunnistust, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

§ 92.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 86–91 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tehnilise Järelevalve Amet.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 86 ja 88 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on ka Politsei- ja Piirivalveamet.

  (3) Tehnilise Järelevalve Amet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 86–88 ning Politsei- ja Piirivalveamet §-des 86 ja 88 nimetatud väärtegude toimepanemise vahendi või vahetuks objektiks olnud aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Konfiskeeritud lõhkematerjalile või pürotehnilisele tootele kohaldatakse § 85 lõikest 4 tulenevat.
[RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

13. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 93.  Üleminekusätted

  (1) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote käitlemise ja käibe kohta enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel väljaantud load, tunnistused, kutsetunnistused, eeskirjad, juhendid ja muud dokumendid, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kehtivad kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui viis aastat pärast käesoleva seaduse jõustumist.

  (2) Käesoleva seadusega reguleeritud tegevusalal tegutsev isik, kellel enne käesoleva seaduse jõustumist tegevusluba või registreering ei olnud nõutav, võib tegevusloata või registreeringuta tegutseda kuni kuus kuud käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Pürotehnilise toote käitleja peab end kandma käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud registrisse 2004. aasta 1. novembriks.

  (3) Käesoleva seadusega reguleeritud tegevusalal tegutsev isik, kellel enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt oli tegevusluba nõutav, võib selle loa alusel edasi tegutseda loa kehtivuse lõpuni. Selline isik peab oma tegevuse käesolevast seadusest tulenevate nõuetega kooskõlla viima käesoleva seaduse jõustumisest arvates ühe aasta jooksul.

  (4) Kutset andva organi puudumise korral täidab käesolevas seaduses sätestatud isikute hindamise ja tõendamise ülesandeid Tehnilise Järelevalve Amet, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. Tehnilise Järelevalve Ameti poolt tehtavate isiku hindamise ja tõendamise toimingute eest tuleb tasuda riigilõiv.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (5) Käesoleva seaduse §-s 96 nimetatud lõhkematerjaliseaduse § 4 kohaselt asutatud riiklik lõhkematerjaliregister likvideeritakse. Selle registri andmed säilitatakse alaliselt Tehnilise Järelevalve Ametis.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Pürotehnilise toote kohta enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud kasutusload tuleb viia käesoleva seadusega kooskõlla 2005. aasta 1. maiks. Tehnilise Järelevalve Amet vaatab pürotehniliste toodete kohta väljastatud kasutusload läbi ning viib need käesoleva seadusega kooskõlla.
[RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]

  (7) Klasside I, II ja III ning allklasside T1, T2 ja T3 pürotehnilisi tooteid 2010. aasta 3. juulil kehtinud lõhkematerjaliseaduse tähenduses võib kehtiva kasutusloa alusel Eestis turule lasta kuni 2017. aasta 4. juulini.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (8) 2010. aasta 3. juulil kehtinud lõhkematerjaliseaduse sätete alusel võib Tehnilise Järelevalve Amet väljastada allklasside T1, T2 ja T3 pürotehniliste toodete kasutuslube kuni 2013. aasta 3. juulini. Käesoleva lõike alusel kasutusluba väljastades määratakse tootele kehtiva seaduse kohane kategooria.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (9) Alates 2010. aasta 4. juulist käsitletakse varasema regulatsiooni alusel klassidesse ja allklassidesse jaotatud pürotehnilisi tooteid järgmiste kategooriate pürotehniliste toodetena:
  1) klass I – kategooria I;
  2) klass II – kategooria II;
  3) klass III – kategooria III;
  4) klass IV – kategooria IV;
  5) allklass T1 – kategooria T2;
  6) allklass T3 – kategooria P1.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (9¹) Alates 2015. aasta 1. juulist käsitletakse varasema regulatsiooni alusel kategooriatesse jaotatud pürotehnilisi tooteid järgmiste kategooriate pürotehniliste toodetena:
  1) kategooria I – kategooria F1;
  2) kategooria II – kategooria F2;
  3) kategooria III – kategooria F3;
  4) kategooria IV – kategooria F4.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (10) Tehnilise Järelevalve Amet vormistab 2010. aasta 3. juulil majandustegevuse registris kehtivat pürotehnilise toote käitleja registreeringut omavatele ja käesolevast seadusest tulenevatele nõuetele vastavatele ettevõtjatele käesoleva seaduse kohase tegevusloa hiljemalt 2010. aasta 1. novembriks. Selle toimingu eest riigilõivu ei võeta.
[RT I 2009, 69, 464 - jõust. 04.01.2010]

  (11) Enne 2015. aasta 1. juulit turule lastud pürotehnilisi tooteid, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta (ELT L 154, 14.06.2007, lk 1–21) sätestatud nõuetele, võib turul kättesaadavaks teha ka pärast 2015. aasta 1. juulit.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

  (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud direktiivi alusel antud sertifikaadid kehtivad ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2013/29/EL tulenevate nõuete tõendamisel.
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]

§ 94. – § 96. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 97.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

  (2) Käesolevas seaduses Vabariigi Valitsuse või ministri määruse kehtestamiseks sätestatud volitusnormid jõustuvad käesoleva seaduse avaldamisel Riigi Teatajas.

¹ Nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjali turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta (EÜT L 121, 15.05.1993, lk 20–36);
komisjoni direktiiv 2008/43/EÜ nõukogu direktiivi 93/15/EMÜ kohase tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalide identifitseerimise ja jälgitavuse süsteemi loomise kohta (ELT L 94, 05.04.2008, lk 8–12);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/29/EL pürotehniliste toodete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 28.06.2013, lk 27–65).
[RT I, 03.02.2015, 2 - jõust. 01.07.2015]