Teksti suurus:

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.01.2018
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2017, 3

Välja kuulutanud
Vabariigi President
22.12.2017 otsus nr 200

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 13.12.2017

§ 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine

Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse läbivalt sõna „mittekapitaliväärtpaber” sõnaga „mitteomakapitaliväärtpaber” vastavas käändes;

2) paragrahvis 1 asendatakse sõnad „reguleeritud väärtpaberiturgude ja väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist ning järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle” sõnadega „aruandlusteenuse osutamist, reguleeritud väärtpaberituru ja väärtpaberiarveldussüsteemi toimimist, järelevalve teostamist väärtpaberituru ja selle osaliste üle ning nende vastutust”;

3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses (edaspidi heitkoguse ühik).”;

4) paragrahvi 2 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Rahaturuinstrument käesoleva seaduse tähenduses on tagamata, üleantav ja likviidne võlakohustus, millega tavapäraselt kaubeldakse rahaturul, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 1–83), artiklis 11 sätestatud tingimustele vastav riigi võlakohustus, kommertspaber, hoiusetunnistus, krediidiasutuse garanteeritud veksel ja muu väärtpaber.”;

5) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „saastekvoodist” sõnadega „heitkoguse ühikutest”;

6) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Hoidmistunnistus on väärtpaber, mis tõendab välisriigi emitendi väärtpaberite omandiõiguse kuuluvust ja mille saab reguleeritud turule kauplemisele võtta, sõltumata selle välisriigi emitendi väärtpaberitest.”;

7) paragrahvi 2 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „kapitaliväärtpaber” sõnaga „omakapitaliväärtpaber”;

8) paragrahvi 2 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva seaduse 3. ja 4. osas hõlmab väärtpaberi mõiste üksnes järgmisi tuletislepinguid:
1) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja intressimääraleping ning muu tuletisleping, mis on seotud väärtpaberite, valuuta, intressimäära või heitkoguse ühikuga, või muu tuletisinstrument ja finantsindeksi või finantsnäitajaga seotud tuletisleping, mida võib täita natuuras, rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille puhul saab natuuras täitmise asendada täitmisega rahas;
2) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja forvardleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida peab täitma rahas, valikuõiguse alusel rahas või mille täitmise saab asendada täitmisega rahas;
3) kauplemiskohta kauplemisele võetud optsiooni-, futuur- ja vahetusleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida on võimalik täita natuuras, välja arvatud organiseeritud kauplemissüsteemis kauplemisele võetud energia hulgimüügitoode, mida tuleb täita natuuras;
4) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja forvardleping ning muu kaubaga seotud tuletisleping, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 3 ja mida ei ole loodud ärilisel eesmärgil, kuid millel on tuletisinstrumentide tunnuseid;
5) tuletisinstrument krediidiriski üleandmiseks;
6) hinnavaheleping;
7) optsiooni-, futuur-, vahetus- ja intressimääraleping ning klimaatiliste muutujate, prahihindade, inflatsioonimäärade või muu ametliku majandusstatistikaga seotud tuletisleping, mis tuleb täita rahas või valikuõiguse alusel rahas või mille saab asendada täitmisega rahas, samuti muu vara, õiguse, kohustuse, indeksi ja käesolevas paragrahvis nimetamata asjaoludega seotud tuletisleping, millel on tuletisinstrumendi tunnuseid või mis on kauplemiskohta kauplemisele võetud;
8) heitkoguse ühik.”;

9) paragrahvi 2 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Täpsemad tuletisinstrumentide tunnused on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 7 ja 8.”;

10) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 3. Kauplemiskoht

(1) Kauplemiskoht on reguleeritud väärtpaberiturg, mitmepoolne kauplemissüsteem ja organiseeritud kauplemissüsteem.

(2) Reguleeritud väärtpaberiturg (edaspidi reguleeritud turg) on Eestis või muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi lepinguriik) korraldatav või juhitav ning lepinguriigi poolt järelevalvatav organisatsiooniliste, õiguslike ja tehniliste lahenduste mitmepoolne süsteem, mis on moodustatud sinna kauplemisele võetud väärtpaberitega pideva ja korrapärase kauplemise võimaldamise eesmärgil ning mis viib ühetaolistel tingimustel kokku eri isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Reguleeritud turgu juhib või korraldab üksnes reguleeritud turu korraldaja.

(3) Mitmepoolne kauplemissüsteem on mitmepoolne süsteem, mis viib ühetaolistel tingimustel kokku eri isikute eri- või üheaegsed väärtpaberite omandamis- ja võõrandamishuvid, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Mitmepoolset kauplemissüsteemi võib korraldada reguleeritud turu korraldaja või investeerimisühing.

(4) Organiseeritud kauplemissüsteem on mitmepoolne süsteem, mis ei ole reguleeritud turg ega mitmepoolne kauplemissüsteem ning milles viiakse kokku eri isikute omandamis- ja võõrandamishuvid seoses käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 2, 6 ja 8 nimetatud väärtpaberite või struktureeritud finantstoodetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) artikli 2 lõike 1 punkti 28 tähenduses, mille tulemuseks on lepingu sõlmimine. Organiseeritud kauplemissüsteemi võib korraldada reguleeritud turu korraldaja ja investeerimisühing.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetamata mitmepoolset süsteemi võib korraldada üksnes vastavalt käesoleva seaduse 14.–18. peatükis reguleeritud turu või 181. peatükis mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise kohta sätestatule.”;

11) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „kohaliku või”;

12) paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle ja käesoleva seaduse § 230 lõikes 1 nimetatud õigusaktide täitmise üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi inspektsioon).”;

13) paragrahvi 81 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Konsolideerimisgrupp on konsolideeriv üksus koos ühe või mitme konsolideeritava üksusega raamatupidamise seaduse § 27 tähenduses.”;

14) paragrahvi 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse 3. osas ja 14.–181. peatükis tähendab kontrollsuhe raamatupidamise seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2 sätestatud emaettevõtja ning tütarettevõtja suhet.”;

15) paragrahvi 15 lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Prospekti peab avalikustama, järgides komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ regulatiivsete tehniliste standarditega prospekti kinnitamise ja avaldamise ning reklaamide levitamise kohta ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 809/2004 (ELT L 58, 04.03.2016, lk 13–20), sätestatud nõudeid, ühel järgmistest viisidest:”;

16) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldatakse ka kolmandas riigis asutatud äriühingu suhtes, mille väärtpaberid on kauplemisele võetud kas reguleeritud turul või kolmanda riigi turul, kui piisav teave, sealhulgas lõike 1 punktis 9 nimetatud dokument, on kättesaadav vähemalt inglise keeles ja Euroopa Komisjon on selle kolmanda riigi turu kohta vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud otsuse puudumise korral taotleb inspektsioon Euroopa Komisjonilt otsuse vastuvõtmist selle kolmanda riigi turu samaväärsuse kohta, märkides taotluses, miks võib hinnata kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust samaväärseks.”;

17) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva paragrahvi lõike 11 teises lauses sätestatud juhul võib inspektsioon kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust hinnata samaväärseks, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:
1) kolmandas riigis tegutsevale reguleeritud turu korraldajale kohaldatakse tegevusloa nõuet ja tema üle teostatakse pidevat järelevalvet;
2) väärtpaberite kauplemisele võtmisele kolmandas riigis tegutsevatel reguleeritud turgudel kehtivad selged ja läbipaistvad reeglid ning kauplemisele võetud väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglaselt ja korrapäraselt ning väärtpaberid on vabalt kaubeldavad;
3) emitentidele kohaldatakse perioodilise ja igakordse teabe avaldamise nõudeid, et tagada kõrge investorikaitse tase;
4) reguleeritud turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud turukuritarvituse keelamisega.”;

18) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Pakkumise väljakuulutamiseks peab emitent või pakkuja avalikustama vastava teate (edaspidi pakkumise teade) vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301 sätestatud korras.”;

19) paragrahvi 30 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pakkumise teade peab sisaldama komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301 nõutud andmeid.”;

20) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Pakkumise kohta käiv reklaam peab vastama komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301 ja reklaamiseaduses sätestatud nõuetele ning sisaldama teavet prospekti avalikustamise ja kättesaamise koha kohta.”;

21) paragrahvi 40 lõikes 2 asendatakse sõnad „investeerimisteenuste või investeerimiskõrvalteenuste” sõnadega „investeerimisteenuse või investeerimisteenuse kõrvalteenuse”;

22) paragrahvi 43 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldamine;”;

23) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine.”;

24) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud investeerimisteenuse sisu on mis tahes toiming lepingu sõlmimiseks või lepingu sõlmimine kliendi nimel või arvel eesmärgiga omandada või võõrandada väärtpabereid, kaasa arvatud selliseid väärtpabereid, mille emitendiks nende emiteerimise hetkel on investeerimisühing.”;

25) paragrahvi 43 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud investeerimisteenuse sisu on ühest või mitmest väärtpaberist moodustatud portfelli valitsemine kliendi antud volituse alusel, omal äranägemisel ja iga kliendi puhul eraldi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud investeerimisteenuse sisu on kliendile väärtpaberiga seotud tehingu kohta isikliku soovituse andmine komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 9 tähenduses.”;

26) paragrahvi 43 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 44 pealkiri, sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 44. Investeerimisteenuse kõrvalteenused

Investeerimisteenuse kõrvalteenused (edaspidi kõrvalteenus) on:
1) väärtpaberite hoidmine ja haldamine kliendi jaoks ning nendega seotud tegevused, sealhulgas väärtpaberi ülekande- ja pandikorralduste, samuti muude finantstagatiste koormamisega seotud korralduste klientidelt vastuvõtmine, edastamine ja täitmine, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT L 257, 28.08.2014, lk 1–72), lisa jao A punktis 2 nimetatud teenus;”;

28) paragrahvi 44 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) muu investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamine seoses käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktis 2, 3, 4, 7 või 8 nimetatud tuletisinstrumendiga, kui väärtpaberid on seotud investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega.”;

29) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühingu klient käesoleva seaduse 3. osa tähenduses on iga isik, kellele investeerimisühing osutab investeerimisteenust või kõrvalteenust. Investeerimisühingu potentsiaalne klient on isik, kellele soovitakse investeerimisteenust või kõrvalteenust osutada, kuid kellega ei ole veel lepingulisse suhtesse astutud (edaspidi potentsiaalne klient).”;

30) paragrahvi 46 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 461 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omavale investeerimisühingule ei kohaldata võrdse vastaspoolega tehingu tegemisel ja sellise tehinguga otseselt seotud kõrvalteenuse osutamisel § 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9, §-des 852 ja 854–857, § 86 lõigetes 1, 2 ja 5 ning §-des 871–875 sätestatut. Investeerimisühing võib käesoleva seaduse § 85 lõike 1 punktis 1 ja § 86 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmisel arvesse võtta võrdse vastaspoole ja tema äritegevuse olemust.”;

32) paragrahvi 461 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „ning § 47 lõike 1 punktides 11 ja 12”;

33) paragrahvi 461 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Investeerimisühing võib asjatundliku kliendi nõusolekul teda käsitada võrdse vastaspoolena. Sellisel juhul selgitab investeerimisühing enne asjatundliku kliendi võrdse vastaspoolena käsitamist kliendile põhjalikult sellise seisundi muutumise tagajärgi.”;

34) paragrahvi 461 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel muude väärtpaberitega kui kaubatuletisinstrumendid, heitkoguse ühikud või nende tuletisinstrumendid ega osuta nende muude väärtpaberitega seoses muud investeerimisteenust;”;

36) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) Eesti Panga ja muu lepinguriigi keskpanga, samuti Rahandusministeeriumi ja muu lepinguriigi avalik-õiguslikust või muust seda laadi isikust või asutustest selle riigi võlgade haldaja suhtes ning kahe või enama lepinguriigi asutatud sellise rahvusvahelise finantsinstitutsiooni suhtes, mille eesmärk on koguda vahendeid ja osutada vajaduse korral finantsabi oma liikmetele;”;

37) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9) isiku suhtes, kes kaupleb oma arvel, sealhulgas turutegijana, kuid mitte kliendi korralduste täitmiseks kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega või osutab muud investeerimisteenust seoses selliste väärtpaberitega oma põhitegevusala kliendile või muule isikule, kellega tekib esmane lepinguline suhe või muu õigussuhe tema põhitegevusega seotud tehingu kaudu;”;

38) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktidega 14–16 järgmises sõnastuses:

„14) atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses heiteallika käitaja ja õhusõiduki käitaja suhtes, kes kaupleb oma arvel heitkoguse ühikutega, tingimusel et selline isik ei täida klientide korraldusi, ei osuta muud investeerimisteenust ega kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat;
15) elektrituruseaduse tähenduses põhivõrguettevõtja ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemihalduri suhtes vastavalt maagaasiseaduses, elektrituruseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 15–35), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211, 14.08.2009, lk 36–54) või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisel ning nende nimel käesolevas punktis nimetatud õigusaktidega sätestatud ülesandeid täitva isiku suhtes, samuti elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse tähenduses süsteemi- või bilansihalduri suhtes, kelle ülesandeks on tagada bilanss, juhul kui käesolevas punktis nimetatud ülesannete täitmine eeldab investeerimisteenuse osutamist seoses kaubatuletisinstrumentidega;
16) väärtpaberite keskdepositooriumi suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 artikli 2 lõike 1 punkti 1 või 2 tähenduses, kellel on vastav tegevusluba artiklis 73 sätestatud tingimustel.”;

40) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud erandit ei kohaldata isiku suhtes, kes:
1) on turutegija;
2) on reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või selles osaleja, välja arvatud selline reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi liige või selles osaleja, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kes teeb kauplemiskohas niisuguseid tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske;
3) omab otsest elektroonilist juurdepääsu kauplemiskohale, välja arvatud selline juurdepääsu omav isik, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kes teeb kauplemiskohas niisuguseid tehinguid, mis vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil tema enda või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku äritegevusega või äritegevuse rahastamisega otseselt seotud riske;
4) kasutab algoritmipõhist välkkauplemistehnikat või
5) kaupleb oma arvel kliendi korralduste täitmiseks.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud erandi kohaldumise välistus ei rakendu lõike 1 punktides 1, 8 ja 9 sätestatud erandi korral.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
1) isiku tegevus või tema osutatud teenus on igal üksikjuhul ja kogumis konsolideerimisgrupi tasandilt võetuna põhitegevuse suhtes kõrvaltegevus;
2) isik ei kuulu konsolideerimisgruppi, mille põhitegevusala on investeerimisteenuse osutamine, krediidiasutuste seaduse §-s 6 sätestatud finantsteenuse osutamine või kaubatuletisinstrumendi turutegijana tegutsemine;
3) isik ei kasuta algoritmipõhist välkkauplemistehnikat;
4) isik teavitab igal aastal inspektsiooni erandi kasutamisest ja nõudmisel põhistab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud tegevuse või teenuse käsitamist kõrvaltegevusena.”;

41) paragrahvi 47 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 15 sätestatut ei kohaldata järelturu korraldamisele, sealhulgas rahaliste ülekandeõigustega kauplemiseks kasutatava järelturu platvormi suhtes.”;

43) paragrahvi 47 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 8, 9 ja 14 nimetatud isikule, kes on reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis osaleja, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 8215, 8216 ja 90 sätestatut.

(7) Käesoleva seaduse §-s 461, § 54 lõike 1 punktis 14, § 79 lõigetes 5–8, § 791 lõigetes 2 ja 4, §-des 823, 824, 826 ja 829–8214, § 85 lõikes 1, §-des 851, 852, 854–876, 891 ja 90, 131. peatükis, 21. peatüki 6. jaos ning 6. osas sätestatut kohaldatakse ka krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud investeerimisriskiga hoiuse müümisele või soovitamisele.”;

44) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Isik tagab, et investeerimisühing ja tema tegevus vastab igal ajal kehtiva tegevusloa andmise tingimustele ning õigusaktides sätestatud nõuetele.”;

45) paragrahvi 49 lõike 1 teises lauses ja § 85 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „investeerimiskõrvalteenus” sõnaga „kõrvalteenus” vastavas käändes;

46) paragrahvi 49 lõike 1 kolmandas lauses ja § 64 lõike 5 punktis 4 asendatakse sõna „investeerimiskõrvalteenused” sõnaga „kõrvalteenused” vastavas käändes;

47) paragrahvi 49 lõikes 2, § 50 lõikes 1, § 82 lõike 3 punktis 2, § 86 lõike 5 punktis 5 ning § 1191 lõikes 1 asendatakse sõnad „investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenused” sõnadega „investeerimisteenused ja kõrvalteenused” vastavas käändes;

48) paragrahvi 51 lõike 2 punktis 2 ja § 875 lõikes 13 asendatakse sõnad „investeerimis- või investeerimiskõrvalteenus” sõnadega „investeerimisteenus või kõrvalteenus” vastavas käändes;

49) paragrahvi 54 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tegevusloa taotlemiseks tuleb taotlejal esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artikli 7 lõike 4 alusel antud komisjoni delegeeritud määruses nimetatud andmed ja dokumendid ning järgmised andmed ja dokumendid:”;

50) paragrahvi 54 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„14) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud investorikaitse osafondi ühekordne osamakse;”;

51) paragrahvi 56 tekst loetakse lõikeks 1 ning see muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Inspektsioon keeldub tegevusloa andmisest, kui:
1) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, nende alusel kehtestatud õigusaktides või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 7 lõike 4 alusel antud komisjoni delegeeritud määruses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
2) taotleja ei esita tähtajaks loa taotlemisel ettenähtud või inspektsiooni nõutud muid andmeid, dokumente või teavet või keeldub neid esitamast;
3) taotleja ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
4) taotleja juht, siseauditi üksuse ülesannete täitja või taotlejas olulist osalust omav isik ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele;
5) taotleja on olulisel määral või korduvalt rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid või taotleja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
6) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos või taotleja või temaga märkimisväärselt seotud teise isiku suhtes kohaldatavatest teise riigi õigusaktidest tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad investeerimisühingu üle vajalikul tasemel või piisavalt tõhusa järelevalve teostamist.”;

52) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatu hindamisel võtab inspektsioon muu hulgas arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL artikli 7 lõike 4 alusel antud komisjoni delegeeritud määruse artiklis 10 sätestatud kriteeriume.”;

53) paragrahvi 58 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „investeerimis- või investeerimiskõrvalteenuste” sõnadega „investeerimisteenuste või kõrvalteenuste”;

54) paragrahvi 58 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) on ilmnenud, et taotleja esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti muudel juhtudel, kui investeerimisühingu poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid;”;

55) seaduse 8. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 582 järgmises sõnastuses:

§ 582. Investeerimisühingu tegevus välisriigis

(1) Eestis asutatud ja tegevusluba omav investeerimisühing võib välisriigis osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, asutades selleks filiaali, kasutades investeerimisagenti või osutades teenust piiriüleselt. Kõrvalteenust võib investeerimisühing välisriigis osutada üksnes koos investeerimisteenuse osutamisega.

(2) Investeerimisteenuse osutamisel välisriigis peab investeerimisühing järgima käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides ning muudes, sealhulgas välisriigi õigusaktides sätestatud nõudeid.

(3) Teises lepinguriigis investeerimisühingu poolt investeerimisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 64–651 sätestatut. Muid teenuseid võib investeerimisühing osutada lepinguriigis vastavalt lepinguriigi õigusaktides sätestatule.

(4) Kolmandas riigis investeerimisteenuse osutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 59–62, 65 ja 651 sätestatut.

(5) Teenuse piiriülene osutamine on investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamine riigis, kus investeerimisühing või tema filiaal ei ole registreeritud. Investeerimisteenuse osutamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-s 1192 sätestatule Eestis investeerimisagentide nimekirja kantud investeerimisagendi kasutamisele kohaldatakse käesolevas jaos teenuse piiriülese osutamise kohta sätestatut.”;

56) paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 59. Filiaal kolmandas riigis

(1) Kolmandas riigis filiaali asutamiseks taotleb investeerimisühing inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

(2) Investeerimisühing esitab loa taotluses järgmised andmed:
1) riik, kus filiaali soovitakse asutada;
2) filiaali nimetus ja aadress;
3) filiaali tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide kirjeldust;
4) teave filiaali juhtimise eest vastutavate isikute (edaspidi filiaali juhid) kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule.

(3) Investeerimisteenuse osutamisele kolmandas riigis asutatud investeerimisagendi vahendusel kohaldatakse käesolevas seaduses filiaali asutamise ja tegevuse kohta sätestatut.”;

57) paragrahvi 60 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõnad „investeerimisühingu tütarettevõtja või”;

58) paragrahvi 60 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Otsuse loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb inspektsioon kahe kuu jooksul pärast kõigi nõutud andmete ja dokumentide esitamist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist.”;

59) paragrahvi 60 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kolmandas riigis filiaali omav investeerimisühing on kohustatud inspektsioonile ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele teatama käesoleva seaduse § 59 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.”;

60) paragrahvi 61 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) filiaali juhid ei vasta käesolevas seaduses investeerimisühingu juhtidele kehtestatud nõuetele;”;

61) paragrahvi 61 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

62) paragrahvi 61 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) filiaali asutamine võib kahjustada investorite huve või investeerimisühingu finantsseisundit või usaldusväärset tegevust Eestis või vastavas kolmandas riigis;”;

63) paragrahvi 62 lõike 1 punkt 4 ja § 63 tunnistatakse kehtetuks;

64) paragrahvi 64 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 64. Filiaal teises lepinguriigis ja investeerimisteenuse osutamine teise lepinguriigi investeerimisagendi vahendusel

(1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni kavatsusest asutada oma tegevusloas sätestatud investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamiseks teises lepinguriigis filiaal või kasutada selles lepinguriigis investeerimisagenti ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) lepinguriik, kus investeerimisühing soovib filiaali asutada või investeerimisagenti kasutada;
2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta;
3) filiaali asutamise korral andmed filiaali organisatsioonilise ülesehituse kohta ja selle kohta, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood;
4) üksnes investeerimisagendi kasutamise korral investeerimisagendi kirjeldus, sealhulgas teave aruandlusahelate ja selle kohta, kuidas agent sobitub investeerimisühingu äristruktuuri;
5) filiaali või investeerimisagendi kontaktaadress lepinguriigis, kus on võimalik saada vajalikke dokumente;
6) andmed filiaali juhtide või investeerimisagendi juhtimise eest vastutavate isikute kohta.”;

65) paragrahvi 64 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või notari kinnitatud”;

66) paragrahvi 64 lõike 5 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna „äriplaan” sõnaga „tegevuskava” vastavas käändes;

67) paragrahvi 64 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Investeerimisühing on kohustatud hiljemalt ettekirjutuses määratud tähtpäevaks lõpetama teenuse osutamise selles lepinguriigis asutatud filiaali kaudu.”;

68) paragrahvi 64 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

69) paragrahvid 65 ja 651 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 65. Teenuse piiriülene osutamine teises lepinguriigis ja kolmandas riigis

(1) Investeerimisühing teavitab inspektsiooni kavatsusest osutada teises lepinguriigis või kolmandas riigis piiriüleselt oma tegevusloas nimetatud investeerimisteenust ja kõrvalteenust ning esitab inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) riik, kus kavatsetakse investeerimisteenust osutada;
2) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta;
3) teave selle kohta, kas investeerimisühing kavatseb kasutada vastavalt käesoleva seaduse §-s 1192 sätestatule Eestis investeerimisagentide nimekirja kantud investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud tõlkega selle lepinguriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kus on kavas lõikes 1 nimetatud teenuseid osutada.

(3) Inspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide vastava lepinguriigi või kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele edastamise või sellest keeldumise kohta ning avaldab selle viivitamata investeerimisühingule. Kui inspektsioon teeb otsuse nimetatud andmete ja dokumentide edastamise kohta, edastatakse need vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul investeerimisühingult teabe saamisest arvates.

(4) Inspektsioon keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest, kui:
1) esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud;
2) investeerimisühing soovib osutada üksnes kõrvalteenuseid.

(5) Investeerimisühing võib alustada teenuste piiriülest osutamist, võttes arvesse selle lepinguriigi või kolmanda riigi õigusaktides sätestatud ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete edastamise otsuse investeerimisühingule avaldamisest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide muutumisest teavitab investeerimisühing inspektsiooni vähemalt üks kuu enne muudatuse jõustumist. Inspektsioon teatab sellest muudatusest vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele.

(7) Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata investeerimisühingul teenuste piiriülese osutamise lepinguriigis või kolmandas riigis, kui:
1) esineb käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alus nimetatud andmete ja dokumentide edastamisest keeldumise kohta;
2) lepinguriigi või kolmanda riigi väärtpaberiturujärelevalve asutus on inspektsiooni teavitanud, et investeerimisühing on rikkunud lepinguriigi või kolmanda riigi õigusakti.

(8) Investeerimisühing on kohustatud lõpetama teenuste piiriülese osutamise selles lepinguriigis hiljemalt ettekirjutuses määratud tähtpäevaks.

§ 651. Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülene osutamine teises lepinguriigis ning kolmandas riigis

(1) Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenust piiriüleselt osutada kavatsev investeerimisühing teavitab inspektsiooni, mis riigis ta kavatseb kauplemissüsteemi korraldamise teenust piiriüleselt osutada.

(2) Inspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusele ühe kuu jooksul nimetatud teabe saamisest arvates ja teavitab sellest viivitamata investeerimisühingut. Lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse nõudmisel edastab inspektsioon Eestis asutatud mitmepoolses kauplemissüsteemis osalejate ja kaugliikmete andmed.

(3) Investeerimisühing võib alustada mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenuse piiriülest osutamist, arvestades selle lepinguriigi õigusaktides sätestatud ja lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse esitatud tingimusi, kui inspektsioon teavitab investeerimisühingut andmete edastamisest.

(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 65 sätestatut.”;

70) seaduse 8. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 652 järgmises sõnastuses:

§ 652. Välisriigi investeerimisühingu tegevuse alused

(1) Isik, kes päritoluriigi õigusaktide kohaselt võib osutada investeerimisteenust või kõrvalteenust, võib päritoluriigis pädeva väärtpaberiturujärelevalve asutuse väljastatud tegevusloa alusel Eestis osutada investeerimisteenust ja kõrvalteenust, asutades selleks filiaali, kasutades investeerimisagenti või osutades Eestis teenuseid piiriüleselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Päritoluriigiks käesoleva jao tähenduses loetakse riiki, kus isik on asutatud.

(2) Lepinguriigis asutatud investeerimisühingu poolt Eestis investeerimisteenuse osutamisele investeerimisagendi vahendusel või filiaali asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 69 ja 70 sätestatut.

(3) Kolmanda riigi investeerimisühingu poolt Eestis investeerimisteenuse osutama asumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 66, 67 ja 701 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014 sätestatud korda.

(4) Kolmanda riigi investeerimisühing võib Eestis investeerimisteenust piiriüleselt osutada üksnes asjatundlikule kliendile või võrdsele vastaspoolele.

(5) Kolmanda riigi investeerimisühingule ei kohaldata käesolevas jaos sätestatut, kui klient pöördub omal initsiatiivil investeerimisteenuse või kõrvalteenuse saamiseks selles kolmandas riigis asutatud investeerimisühingu poole, välja arvatud juhul, kui investeerimisühing turustab kliendile muid investeerimisteenuseid või -tooteid.

(6) Välisriigi investeerimisühingule, kes soovib Eestis investeerimisteenust ja kõrvalteenust osutada päritoluriigis asuva investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse käesolevas jaos teenuse piiriülese osutamise kohta sätestatut.

(7) Investeerimisteenuse osutamisel Eestis peab välisriigi investeerimisühing järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega tema tegevuse kohta kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.”;

71) paragrahv 66 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 66. Kolmanda riigi investeerimisühingu filiaal Eestis

(1) Kolmanda riigi investeerimisühing peab Eestis filiaali asutamiseks taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas jaos luba).

(2) Taotluses esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) investeerimisühingu nimi ja aadress päritoluriigis ning filiaali ärinimi ja aadress Eestis;
2) investeerimisühingule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus;
3) teave filiaali juhtide kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule, mis tõendab juhi vastavust §-s 79 sätestatud nõuetele;
4) andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatule;
5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatule;
6) taotleja kahe viimase majandusaasta aruanded;
7) filiaali tegevuskava, mis sisaldab vähemalt kavandatavate tegevuste, taotleja organisatsioonilise ülesehituse ja edasiantavate funktsioonide kirjeldust, millele lisatakse kirjeldus suhete kohta investeerimisühinguga;
8) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ning päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitab kolmanda riigi investeerimisühing inspektsioonile oma päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse:
1) nõusoleku filiaali asutamiseks Eestis;
2) kinnituse, et investeerimisühingul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba ning tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega ning ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.”;

72) paragrahvi 67 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustele võib inspektsioon keelduda loa andmisest, kui:
1) taotleja päritoluriigi õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
2) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud ja inspektsiooni koostöö päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav;
3) selle kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, sealhulgas mitmepoolset maksulepingut, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;
4) taotleja ei kuulu investorikaitse skeemi, mis vastab Euroopa Liidus ettenähtud nõuetele;
5) filiaali juhtimise eest vastutavad isikud ei vasta käesoleva seaduse §-s 79 juhtidele sätestatud nõuetele.

(3) Eestis filiaali asutanud kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva seaduse § 66 lõike 2 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.”;

73) paragrahv 68 tunnistatakse kehtetuks;

74) paragrahvid 69–701 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 69. Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal Eestis ja investeerimisteenuse osutamine investeerimisagendi vahendusel

(1) Lepinguriigi investeerimisühing teavitab oma lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni soovist asutada Eestis filiaal või osutada investeerimisteenust investeerimisagendi vahendusel, kui investeerimisagent ei asu päritoluriigis. Inspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta;
2) filiaali asutamise korral filiaali organisatsiooniline ülesehitus ja teave selle kohta, kas filiaal kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood;
3) kontaktaadress Eestis, kus on võimalik saada vajalikke dokumente;
4) andmed filiaali juhtide või investeerimisagendi juhtimise eest vastutavate isikute kohta;
5) üksnes investeerimisagendi kasutamise korral investeerimisagendi kirjeldus, sealhulgas teave aruandlusahelate ja selle kohta, kuidas agent sobitub investeerimisühingu äristruktuuri;
6) lepinguriigis rakendatava investorikaitse skeemi kirjeldus.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.

(3) Inspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide saamisest viivitamata lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutust.

(4) Lepinguriigi investeerimisühing võib filiaali asutada ja tegevust alustada pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teate saamist või kahe kuu möödumisel päevast, kui inspektsioon sai lõikes 1 nimetatud andmed ja dokumendid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide muutumisest tuleb inspektsiooni teavitada võimaluse korral vähemalt üks kuu ette.

(6) Filiaali äriregistrisse kandmisel esitatakse inspektsiooni kinnitus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete saamise kohta.

(7) Lepinguriigi investeerimisühingu filiaal peab täitma Eestis teenuste osutamisel käesoleva seaduse § 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõikes 1, §-des 852, 854–876 ja 891 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 14–26 ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 70. Lepinguriigi investeerimisühingu poolt teenuse piiriülene osutamine Eestis

(1) Lepinguriigi investeerimisühing, kes soovib Eestis investeerimisteenust ja kõrvalteenust piiriüleselt osutada, sealhulgas oma päritoluriigis asuva investeerimisagendi vahendusel, teavitab sellest lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse kaudu inspektsiooni. Inspektsioonile esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi kavandatavate teenuste kohta;
2) teave selle kohta, kas investeerimisühing kavatseb kasutada investeerimisagenti, ning agendi kasutamise korral agendi nimi, elu- või asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid tuleb esitada koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.

(3) Lepinguriigi investeerimisühing võib alustada investeerimisteenuse piiriülest osutamist Eestis pärast seda, kui inspektsioon on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed vastava lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt.

(4) Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise teenust võib Eestis hakata piiriüleselt osutama pärast seda, kui inspektsioon on saanud asjakohase teate selle lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt ja olemasolu korral teabe meetmete kohta, millega soodustatakse juurdepääsu eelnimetatud kauplemissüsteemi liikmeks saamisel või selles osalemiseks.

(5) Inspektsioon võib taotleda lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt Eestis investeerimisteenuseid piiriüleselt osutava vastava lepinguriigi investeerimisühingu mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi liikmete ja selles osalejate andmeid.

(6) Inspektsioonil on õigus avalikustada Eestis investeerimisteenust piiriüleselt osutava lepinguriigi investeerimisühingu investeerimisagendi andmed, sealhulgas agendi nimi, asukoht, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg või registrikood.

§ 701. Kolmanda riigi investeerimisühingu poolt teenuse piiriülene osutamine Eestis

(1) Kolmanda riigi investeerimisühingule, mille päritoluriigi kohta on Euroopa Komisjon vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 47, kohaldatakse Eestis investeerimisteenuse piiriülesele osutamisele nimetatud määruse artiklis 46 sätestatut ning andmete ja dokumentide esitamisele käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul kohaldatakse kolmanda riigi investeerimisühingule lõigetes 3–9 sätestatut.

(3) Kolmanda riigi investeerimisühing on kohustatud Eestis investeerimisteenuse piiriüleseks osutamiseks taotlema inspektsioonilt loa (edaspidi käesolevas paragrahvis teenuste piiriülese osutamise luba). Teenuste piiriülese osutamise loa taotlemisel esitatakse inspektsioonile järgmised andmed ja dokumendid:
1) investeerimisühingu nimi ja aadress päritoluriigis;
2) investeerimisühingule väljastatud tegevusloa ulatus ja tegevusloa väljastanud asutus;
3) andmed investeerimisühingu juhtide kohta vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktis 5 sätestatule, mis tõestavad juhtide vastavust §-s 79 juhtidele sätestatud nõuetele;
4) andmed investeerimisühingus olulist osalust omavate isikute kohta vastavalt käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 sätestatule;
5) andmed vastavalt äriseadustiku § 386 lõike 2 punktides 1, 3, 4 ja 5 sätestatule;
6) taotleja kahe viimase majandusaasta auditeeritud aruanded;
7) taotleja tegevuskava, mis peab sisaldama andmeid kõigi teenuste kohta;
8) andmed taotleja finantsseisundi, sealhulgas omavahendite suuruse, kapitali adekvaatsuse, maksejõulisuse ja päritoluriigi investorikaitse skeemi kohta.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb kolmanda riigi investeerimisühingul esitada inspektsioonile päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuse:
1) nõusolek isiku poolt teenuste piiriüleseks osutamiseks Eestis;
2) kinnitus, et investeerimisühingul on päritoluriigis kehtiv tegevusluba, tema tegevus on korrektne ja kooskõlas heade tavadega ning ta järgib rahvusvahelisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardeid.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud võõrkeelsed andmed ja dokumendid esitatakse koos vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud eestikeelse tõlkega. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada muus keeles.

(6) Loa taotlemisele, taotluse läbivaatamisele, loa andmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 51–53, § 55 lõigetes 1–41 ning §-des 551, 56 ja 58 investeerimisühingu tegevusloa ning taotluse kohta sätestatut, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(7) Lisaks käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud alustel keeldumisele võib inspektsioon keelduda teenuste piiriülese osutamise loa andmisest, kui:
1) taotleja päritoluriigi õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
2) käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud ja inspektsiooni koostöö päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav;
3) selle kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, sealhulgas mitmepoolset maksulepingut, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;
4) taotleja ei kuulu investorikaitse skeemi, mis vastab Euroopa Liidus ettenähtud nõuetele.

(8) Inspektsioon võib tunnistada teenuste piiriülese osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolud.

(9) Investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette.”;

75) paragrahvidest 71–81 moodustatakse seaduse 9. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

1. jagu
Oluline osalus ja juhtimine
”;

76) paragrahvi 72 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „(edaspidi käesoleva seaduse §-des 72–78 isik)”;

77) paragrahvid 79 ja 791 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 79. Investeerimisühingu juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded

(1) Investeerimisühingu juhatuse või nõukogu liikmeks (edaspidi käesolevas peatükis juht) võib valida või määrata isiku, kellel on investeerimisühingu juhtimiseks vajalikud teadmised, haridus, oskused, kogemused, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ja piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks ning kes sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:
1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
3) kohus on isiku suhtes kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491, samuti kui isiku suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
4) isik ei ole suuteline korraldama investeerimisühingu tegevust selliselt, et klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;
6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

(3) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab juhtide koosseis olema investeerimisühingu juhtimiseks vähemalt käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimusi arvestades piisavalt mitmekesine ja vastama investeerimisühingu kehtestatud juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttele. Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et mõista investeerimisühingu tegevust, sealhulgas peamisi riske.

(4) Investeerimisühingu juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(5) Investeerimisühingu juhid määravad kindlaks investeerimisühingu efektiivse ja usaldusväärse juhtimise meetmed ning vastutavad nende rakendamise ja regulaarse ülevaatamise eest, arvestades väärtpaberituru korrapärase toimimisega ning lähtudes klientide huvidest. Meetmete rakendamisel määratakse investeerimisühingus kindlaks selged vastutusalad ja huvide konflikti ennetamine.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete kindlaksmääramisel peavad investeerimisühingu juhid muu hulgas:
1) määrama organisatsiooni ülesehituse investeerimisteenuste osutamiseks, sealhulgas töötajate teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, samuti ressursid ja protseduurid teenuste osutamiseks, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet;
2) kinnitama teenuste osutamise ja toodete pakkumise üldise poliitika, arvestades klientide vajadusi ja huve ning lähtudes investeerimisühingu riskitaluvusest, samuti asjakohaste stressitestide läbiviimise korralduse;
3) kinnitama investeerimisteenuste osutamisega seotud isikute tasustamise poliitika, et tagada vastutustundlik ärijuhtimine ja klientide võrdne kohtlemine, sealhulgas huvide konflikti vältimine suhetes klientidega.

(7) Investeerimisühingu juhid vaatavad regulaarselt üle investeerimisühingu strateegiliste eesmärkide ning juhtimiskorralduse asjakohasuse seoses investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamisega ning klientidele teenuste osutamise poliitika ja võtavad vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

(8) Investeerimisühingu juhil peab olema piisav juurdepääs andmetele ja dokumentidele, mis on vajalikud investeerimisühinguga seotud juhtimisotsuste ülevaatamiseks ja jälgimiseks.

(9) Investeerimisühingu juhid peavad omama ja pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks investeerimisühingu juhtimisel. Investeerimisühing peab eraldama piisavalt ressurssi ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.

§ 791. Nõuded investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele ning nende tasustamise põhimõtted

(1) Investeerimisühingu juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ning asjatundlikkusega vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes investeerimisühingu ning selle klientide huvidest.

(2) Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu nimel väärtpaberi, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse kohta kliendile teabe andmise või investeerimisnõustamisega tegeleval töötajal on vajalikud teadmised ja pädevus, et täita käesoleva seaduse §-des 86–872 sätestatud kohustusi.

(3) Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nende tasustamisele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 11–14 ja lõikes 2, §-des 52, 55, 571–574 ja 581, § 59 lõigetes 3 ja 43, §-s 62 ning § 922 lõikes 4 sätestatut, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, arvestades investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet. Kui inspektsioon on andnud investeerimisühingu nõukogu liikmele krediidiasutuste seaduse § 49 lõike 13 punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

(4) Investeerimisühing tagab, et tema juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted ei lähe vastuollu investeerimisühingu kohustusega lähtuda oma tegevuses kliendi parimatest huvidest, sealhulgas ei või investeerimisühing ajendada oma töötajaid soovitama tavakliendile teatud väärtpaberit võrreldes muu, kliendi vajadustele paremini vastava väärtpaberiga.

(5) Inspektsioon avaldab juhendiga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud investeerimisühingu töötaja teadmiste ja pädevuse hindamise kriteeriumid.”;

78) paragrahvi 80 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisühing teatab inspektsioonile juhi ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne asjakohase otsuse tegemist või viivitamata pärast asjakohase avalduse saamist ning esitab vajaliku teabe käesoleva seaduse § 79 lõigetes 5–7 sätestatud nõuete täitmise hindamiseks.”;

79) paragrahvidest 811–832 moodustatakse seaduse 9. peatüki 2. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

2. jagu
Organisatsioonilised nõuded
”;

80) paragrahvi 811 lõiked 1–3, lõike 4 teine lause ja lõiked 5–8, § 821 ning § 823 lõiked 2–6 tunnistatakse kehtetuks;

81) paragrahvi 824 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et määrata, maandada või vältida investeerimisteenuse ning kõrvalteenuse osutamisel investeerimisühingusisest huvide konflikti, investeerimisühinguga kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti, investeerimisühingu ja kliendi ning klientide omavaheliste huvide konflikti ja nende kahjulikku mõju klientide huvidele, ning rakendab neid meetmeid. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka rahalise või mitterahalise tasu või hüve saamisele seoses investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisega ning investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamisele.”;

82) paragrahvi 824 lõiked 2, 3, 5–7 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

83) paragrahvi 824 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Investeerimisühing teavitab enne investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist klienti huvide konflikti üldisest laadist või allikast ning selliste riskide maandamiseks rakendatud meetmetest, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühingu rakendatud meetmed konkreetsel juhul ei taga kliendi huvide kahjustamise ohu vältimist.”;

84) paragrahvi 824 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teavitus tuleb teha püsival andmekandjal ja piisava üksikasjalikkusega, võttes sealjuures arvesse kliendi liiki, et võimaldada kliendil teha teenuse kohta igakülgselt kaalutud otsus huvide konflikti kontekstis.

(9) Püsiv andmekandja on teabe taasesitamist võimaldav vahend võlaõigusseaduse § 111 tähenduses.”;

85) paragrahv 825 tunnistatakse kehtetuks;

86) paragrahv 826 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 826. Olulise tööülesande või tegevuse edasiandmine

(1) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega sellise tööülesande või tegevuse edasiandmise korra, mis on investeerimisteenuse pidevaks ja nõuetekohaseks osutamiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 30 tähenduses oluline, ning rakendab sise-eeskirju ja muid mõistlikke meetmeid põhjendamatute tegevusriskide vältimiseks.

(2) Käesolevas seaduses käsitatakse edasiandmist komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 2 punkti 3 tähenduses.

(3) Edasiandmine ei või kahjustada investeerimisühingu sisekontrolli kvaliteeti ega takistada investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist.

(4) Edasiandmisel peavad olema täidetud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565 sätestatud ning käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad muud nõuded. Muu hulgas rakendab investeerimisühing meetmeid teabetöötluseks kasutatavate süsteemide kontrollimiseks ja kaitseks ning usaldusväärseid turvasüsteeme, et tagada teabeedastusviiside ohutus ja autentimine, vähendada andmete rikkumise ja loata juurdepääsu riski ning hoida ära teabelekked, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse.”;

87) paragrahvid 827 ja 828 tunnistatakse kehtetuks;

88) seadust täiendatakse §-dega 829–8216 järgmises sõnastuses:

§ 829. Üldised organisatsioonilised nõuded väärtpabereid välja töötavale investeerimisühingule

(1) Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaberi heakskiitmise ja olulise muutmise korra ning rakendab seda iga välja töötatud väärtpaberi pakkumisel või turustamisel.

(2) Väärtpaberi väljatöötamine on väärtpaberi loomine, arendamine, emiteerimine või selle omaduste kujundamine.

(3) Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjade ja muude õiguslike, tehniliste ning organisatsiooniliste meetmete rakendamisega, et väärtpaberi väljatöötamise ja sellega seotud töötaja tasustamise põhimõtted on kooskõlas käesoleva seaduse § 824 lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega. Väärtpaberi struktuur ja omadused ei või kahjustada klientide huve ning väärtpaberituru usaldusväärset ja korrapärast toimimist ega võimaldada investeerimisühingul vähendada riske või neist vabaneda seoses väärtpaberi alusvaraga, mida investeerimisühing oma arvel hoiab.

(4) Investeerimisühing hindab enne väärtpaberi turuletoomist, et välja töötatud väärtpaber ei ohusta väärtpaberituru usaldusväärset ja korrapärast toimimist ega finantssüsteemi stabiilsust. Investeerimisühing analüüsib väärtpaberi väljatöötamisel võimalikke huvide konflikte, jälgides eelkõige, et välja töötatud väärtpaber ei kahjusta kliendi huve, kui lõppklient võtab positsiooni, mis on vastupidine investeerimisühingu varem hoitud positsioonile või positsioonile, mida investeerimisühing kavatseb hoida pärast välja töötatud väärtpaberi müüki.

(5) Investeerimisühing tagab, et väärtpaberi väljatöötamisega seotud töötajatel on vajalik asjatundlikkus, et mõista väljatöötatava väärtpaberi omadusi ja riske.

(6) Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu juhtidel on kontroll väärtpaberi heakskiitmise protsessi üle ja et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 22 lõike 2 punktis c nimetatud aruanded hõlmavad teavet investeerimisühingu välja töötatud väärtpaberi ja selle turustamisstrateegia kohta. Investeerimisühing esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aruanded nõudmisel inspektsioonile.

(7) Investeerimisühing tagab, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 22 lõikes 2 nimetatud vastavuskontrolli funktsiooni täitja kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjade ning investeerimisühingu rakendatud õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete regulaarset ülevaatamist ning ajakohastamist, et tuvastada riske, mis võivad mõjutada investeerimisühingu võimet täita käesoleva seaduse 3. osas sätestatud nõudeid.

(8) Kui investeerimisühing töötab väärtpaberi välja koostöös teise investeerimisühingu või muu isikuga, määratakse poolte vastastikused kohustused kindlaks kirjalikus vormis lepinguga.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 ja käesoleva seaduse §-des 8210–8214 sätestatut kohaldatakse väärtpabereid välja töötavale investeerimisühingule niivõrd, kui see on asjakohane ning proportsionaalne väärtpaberi ja selle sihtrühma ning investeerimisteenuse olemust arvesse võttes.

§ 8210. Üldised organisatsioonilised nõuded väärtpabereid turustavale investeerimisühingule

(1) Teise investeerimisühingu või muu isiku välja töötatud väärtpabereid pakkuv, müüv või soovitav investeerimisühing (edaspidi turustav investeerimisühing) kehtestab sise-eeskirjad ja võtab kasutusele muud õiguslikud, tehnilised ning organisatsioonilised meetmed, et tagada tema turustatava väärtpaberi või teenuse vastavus määratud sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele ning kavandatud turustamisstrateegia vastavus sihtrühmale.

(2) Turustavale investeerimisühingule kohaldatakse seoses tema turustatava väärtpaberi ja teenusega käesoleva seaduse § 829 lõigetes 6–8 väärtpaberi väljatöötaja kohta sätestatut.

(3) Turustav investeerimisühing tagab, et väärtpaberi turustamisega seotud töötajatel on vajalik asjatundlikkus, et mõista turustatava väärtpaberi ja teenuse omadusi ja riske ning sihtrühma vajadusi, tunnuseid ja eesmärke.

(4) Turustav investeerimisühing on kohustatud järgima käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 8211–8214 sätestatut ka juhul, kui väärtpaberi väljatöötaja on isik, kellele ei kohaldata käesoleva seaduse 3. osas sätestatut.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva seaduse §-des 8211–8214 turustava investeerimisühingu kohta sätestatut kohaldatakse niivõrd, kui see on asjakohane ja proportsionaalne turustatava väärtpaberi ja selle sihtrühma ning investeerimisteenuse olemust arvesse võttes.

§ 8211. Organisatsioonilised lisanõuded väärtpaberi sihtrühma määramisele

(1) Käesoleva seaduse § 829 lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega kehtestatud väärtpaberi heakskiitmise protsessi käigus määrab investeerimisühing kindlaks iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma lõppklientide liikide kaupa ning hindab väärtpaberiga seotud kõiki olulisi riske ja kavandatava turustamisstrateegia vastavust sihtrühmale.

(2) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma piisava üksikasjalikkusega, täpsustades kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber vastab, ning kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei vasta.

(3) Kui investeerimisühing ei turusta välja töötatud väärtpaberit ise, määrab ta selliste klientide vajadused ja tunnused, kellele väärtpaber on kohane, tuginedes teoreetilistele teadmistele ja varasemale kogemusele seoses väärtpaberi või samalaadse väärtpaberi, finantsturgude ning potentsiaalsete klientide vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega.

(4) Kui investeerimisühing töötab väärtpaberi välja koostöös teise investeerimisühingu või muu isikuga, määrab investeerimisühing väärtpaberile ühe sihtrühma. Kui investeerimisühing turustab enda välja töötatud väärtpaberit, võib sihtrühma määrata ühel korral.

(5) Investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, kontrollides muu hulgas, et väärtpaberi riski ja tulu suhe vastab sihtrühmale ning väärtpaberi struktuur lähtub kliendi huvidest ega juhindu ärimudelist, mis tugineb kasumlikkuse saavutamiseks kliendile ebasoodsale tulemusele.

(6) Turustav investeerimisühing määrab kindlaks ja hindab, millises olukorras ning milliste vajadustega klientidele on kavas väärtpaberit turustada, et tagada klientide huvide kaitse ka turustava investeerimisühingu ärihuvidest või äritegevuse rahastamise vajadusest tingitud surve olukorras. Muu hulgas määrab turustav investeerimisühing kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber või teenus ei vasta.

(7) Kui väärtpaberi väljatöötaja ei ole väärtpaberi sihtrühma kindlaks määranud, määrab turustav investeerimisühing väärtpaberi sihtrühma ja väärtpaberi turustamisstrateegia kindlaks väärtpaberi väljatöötajalt saadud ning turustava investeerimisühingu klientide kohta olemasoleva teabe põhjal.

(8) Turustav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma uuesti või ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirju, kui ilmneb, et investeerimisühing on väärtpaberi või teenuse sihtrühma kindlaksmääramisel eksinud või väärtpaber või teenus ei vasta enam sihtrühma tingimustele, sealhulgas juhul, kui väärtpaber muutub turumuutuste tõttu mittelikviidseks või äärmiselt volatiilseks.

§ 8212. Organisatsioonilised lisanõuded väljatöötatava väärtpaberi kujundamisele

(1) Investeerimisühing analüüsib väljatöötatava väärtpaberi võimalikke arenguid kliendi jaoks, hinnates väärtpaberiga seotud ebasoodsa tulemuse riski ja asjaolusid, millal selline risk võib realiseeruda, muu hulgas kui:
1) turutingimused halvenevad;
2) väärtpaberi väljatöötaja või väärtpaberi väljatöötamisse või toimimisse kaasatud isik satub finantsraskustesse või realiseerub muu vastaspoole risk;
3) väärtpaber ei osutu majanduslikult jätkusuutlikuks või
4) väärtpaberi nõudlus on oodatust suurem, mis pingestab investeerimisühingu ressursse või kauplemist väärtpaberi alusvaraga.

(2) Väärtpaberi kavandatava tasustruktuuri määramisel kontrollib investeerimisühing muu hulgas, et:
1) väärtpaberiga kaasnevad kulud ja tasud on vastavuses sihtrühma vajaduste, tunnuste ning eesmärkidega;
2) tasud ei kahjusta väärtpaberi oodatavat tootlust, näiteks kui kulud või tasud on võrdsed või suuremad kui väärtpaberi eeldatavad maksualased eelised või kui kulud või tasud kõrvaldavad need eelised muul viisil;
3) väärtpaberi tasustruktuur on sihtrühmale kohaselt läbipaistev ja arusaadav ega võimalda investeerimisühingul tasusid varjata.

§ 8213. Organisatsioonilised lisanõuded väärtpaberi regulaarsele ülevaatamisele

(1) Investeerimisühing vaatab tema välja töötatud väärtpaberid regulaarselt üle, võttes arvesse kõik sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada sihtrühma jaoks võimalikke riske, sealhulgas enne iga järgmist emissiooni või turuletoomist, kui investeerimisühingule on teada käesolevas lõikes nimetatud asjaolusid hinnates vähemalt, kas:
1) väärtpaber vastab jätkuvalt sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele;
2) väärtpaberi turustamisstrateegia on jätkuvalt sihtrühmale kohane;
3) väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale;
4) väärtpaber toimib kavakohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatuse sageduse määramisel võtab investeerimisühing arvesse asjakohaseid tegureid, sealhulgas järgitava investeerimisstrateegia keerukust ja uuenduslikkust.

(3) Investeerimisühing määrab kindlaks olulised sündmused, mis võivad mõjutada investeerimisühingu välja töötatud väärtpaberi võimalikke riske või oodatavat tulu, nagu väärtpaberi tootluse struktuuri mõjutava künnise ületamine või sellise emitendi maksevõime, kelle väärtpaberid või garantiid võivad mõjutada väärtpaberi tootlust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel rakendab investeerimisühing kohaseid meetmeid, mis muu hulgas on:
1) sündmuse ja selle väärtpaberile avalduva mõju kohta asjakohase teabe esitamine klientidele või juhul, kui investeerimisühing ei tegele ise väärtpaberi müügiga, väärtpaberi turustajatele;
2) väärtpaberi heakskiitmise protsessi muutmine;
3) väärtpaberi edasise emiteerimise peatamine;
4) väärtpaberi muutmine, et vältida ebamõistlikke lepingutingimusi;
5) turustamiskanalite kohasuse hindamine juhul, kui väärtpaberit ei turustata kavandatud tingimustel;
6) turustajale ettepaneku tegemine turustamisprotsessi muutmise algatamiseks;
7) turustajaga sõlmitud lepingu ülesütlemine;
8) inspektsiooni teavitamine.

§ 8214. Organisatsioonilised lisanõuded väärtpaberi väljatöötaja ja turustava investeerimisühingu teabevahetusele

(1) Investeerimisühing teeb igale turustajale kättesaadavaks kogu asjakohase teabe väärtpaberi ja selle heakskiitmise protsessi, sealhulgas väärtpaberi sihtrühma ja sobivate turustamiskanalite kohta, mis peab olema piisav, et turustaja võiks mõista väärtpaberi omadusi ning seda turustada.

(2) Turustav investeerimisühing rakendab meetmeid, et saada väärtpaberi väljatöötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave.

(3) Kui väärtpaberi väljatöötaja on isik, kellele ei kohaldata käesoleva seaduse 3. osas sätestatut, ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave ei ole avalikult kättesaadav, selge ega usaldusväärne või seda ei ole avalikustatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt korraldatud teabena, kohaldatakse turustavale investeerimisühingule käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut niivõrd, kui see on mõistlik ja proportsionaalne, võttes arvesse avalikustatud teabe kättesaadavust ning väärtpaberi keerukust.

(4) Turustav investeerimisühing esitab väärtpaberi väljatöötajale teabe väärtpaberi müügi kohta, ja kui see on väärtpaberi väljatöötaja hinnangute kujundamisel asjakohane, käesoleva seaduse § 829 lõikes 6 nimetatud aruannete kohta.

(5) Kui turustav investeerimisühing turustab tooteid või osutab teenuseid koostöös teise investeerimisühinguga, vastutab käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 8210–8213 turustavale investeerimisühingule sätestatud nõuete täitmise eest investeerimisühing, kellel on vahetu suhe lõppkliendiga. Vahendajana tegutsev investeerimisühing:
1) edastab asjakohase teabe väärtpaberi väljatöötajalt väärtpaberi lõppturustajale;
2) edastab väärtpaberi väljatöötaja nõudmisel väljatöötaja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet väärtpaberi müügi kohta;
3) järgib käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 829–8213 väärtpaberi väljatöötaja kohta sätestatut, kui see on asjakohane seoses osutatava teenusega.

§ 8215. Organisatsioonilised lisanõuded algoritmkauplemisega tegelevale investeerimisühingule

(1) Algoritmkauplemisega tegelemisel, sealhulgas algoritmipõhise välkkauplemistehnika kasutamisel, rakendab investeerimisühing oma äritegevuse jaoks sobivaid ja tõhusaid süsteeme ning riskikontrolli, tagamaks, et algoritmkauplemiseks kasutatav infotehnoloogiline süsteem on töökindel ja piisava võimsusega, selles rakendatakse asjakohaseid kauplemiskünniseid ja -piirmäärasid ning see ennetab ekslike korralduste andmist ja muid toiminguid, mis võivad ohustada väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist. Investeerimisühing järgib käesolevas lõikes nimetatud meetmete rakendamisel muu hulgas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/589, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute organisatsioonilised nõuded (ELT L 87, 31.03.2017, lk 417–448), sätestatut.

(2) Algoritmkauplemine on väärtpaberiga kauplemine infotehnoloogilist süsteemi kasutades, mis määrab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 18 tähenduses vähese inimsekkumisega või inimsekkumiseta kindlaks väärtpaberiga seotud korralduse esitamise ja selle ajastuse, korralduse hinna ja mahu ning esitatud korralduse edasise haldamise või muud sellised kauplemisparameetrid. Algoritmkauplemisena ei käsitata investeerimisühingu poolt üksnes korralduse kauplemiskohta edastamiseks, korralduse töötlemiseks ilma kauplemisparameetreid määramata, täidetud korralduse kinnitamiseks või kauplemisjärgseks töötlemiseks ettenähtud süsteemide kasutamist.

(3) Algoritmipõhine välkkauplemistehnika on algoritmkauplemise viis, mis vastab järgmistele tunnustele:
1) kasutatakse taristut, mille eesmärk on vähendada võrgu- ja muid viivitusi ning mis hõlmab vähemalt üht sellist algoritmipõhist korralduste sisestamise lahendust nagu ühispaiknemine, lähestikku paiknemine või kiire otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine;
2) kasutatakse süsteemi, mis algatab, tekitab, edastab või täidab korraldusi automaatselt;
3) esineb suur süsteemis edastatavate sõnumite, sealhulgas korralduste, hinnapakkumiste ja tühistamiste hulk päeva jooksul komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 19 tähenduses.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemid ja riskikontroll peavad olema piisavad, et ära hoida kauplemissüsteemi kasutamine viisil, mis on vastuolus turukuritarvituse määruse või selle kauplemiskoha reeglitega, millega süsteem on ühendatud.

(5) Investeerimisühingul peab olema tõhus talitluspidevusplaan, et toime tulla kauplemissüsteemi tõrgetega. Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemide igakülgse testimise ja nende vastavuse käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.

(6) Investeerimisühing, kes tegeleb algoritmkauplemisega turutegemise strateegia rakendamiseks, peab arvestama vastava turu likviidsust, suurust ja laadi ning kaubeldavate väärtpaberite omadusi ja vastama järgmistele tingimustele:
1) ta tegutseb turutegijana järjepidevalt, kindlaksmääratud aja jooksul kauplemiskoha kauplemisajast, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, tagades kauplemiskohale korrapärase ja prognoositava likviidsuse;
2) ta on kauplemiskohaga kokku leppinud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste täitmise täpsemates tingimustes;
3) ta kasutab tõhusaid süsteeme ja kontrolli, et tagada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste täitmine igal ajal.

(7) Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse §-de 1251 ja 1252, § 132 lõigete 5–7 ning §-de 1344 ja 1361 kohaldamisel loetakse, et algoritmkauplemisega tegelev investeerimisühing rakendab turutegemise strateegiat, kui ta kaupleb oma arvel ühe või mitme kauplemiskoha osalejana, tehes ühes või mitmes kauplemiskohas siduvaid, samaaegseid, konkurentsivõimelise hinna ja võrreldava mahuga pakkumisi ühe või mitme väärtpaberi ostuks ning müügiks, tagades selle tulemusel korrapäraselt ja pidevalt likviidsuse väärtpaberiturul.

(8) Investeerimisühing teavitab Eestis algoritmkauplemisega tegelemisest inspektsiooni ja selle kauplemiskoha üle järelevalvet teostavat vastava lepinguriigi pädevat järelevalveasutust, mille osaleja või liikmena investeerimisühing algoritmkauplemisega tegeleb.

(9) Investeerimisühing avaldab nõudmisel inspektsioonile ühekordselt või regulaarselt teavet oma algoritmkauplemise ja selleks kasutatavate süsteemide kohta, sealhulgas algoritmkauplemise strateegiate kirjelduse, üksikasjalikud andmed süsteemis kohaldatavate kauplemisparameetrite või -piirmäärade, süsteemide testimise ning peamiste vastavus- ja riskikontrollide kohta, mida investeerimisühing rakendab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud tingimuste täitmiseks.

(10) Inspektsioon avaldab nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe viivitamata vastava lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, mille osaleja või liikmena investeerimisühing algoritmkauplemisega tegeleb.

(11) Investeerimisühing säilitab andmed algoritmkauplemise kohta käesolevas seaduses sätestatud korras. Algoritmipõhist välkkauplemistehnikat kasutav investeerimisühing salvestab täpsed ja kronoloogilised andmed iga esitatud, tühistatud ning täidetud korralduse ja kauplemiskohas tehtud hinnapakkumise kohta ning avaldab need nõudmisel inspektsioonile.

(12) Investeerimisühing, kes tegutseb väärtpaberiarveldussüsteemi liikmena, rakendab tõhusaid süsteeme ja riskikontrolli vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 24–26 sätestatule, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse siduva kirjaliku kokkuleppe põhjal üksnes isikutele, kes on sobilikud ja vastavad selgetele kriteeriumidele. Investeerimisühing rakendab muu hulgas algoritmkauplemisega tegelemisel asjakohaseid meetmeid eelnimetatud isikute suhtes investeerimisühingut ja väärtpaberituru korrapärast toimimist mõjutavate riskide maandamiseks.

§ 8216. Organisatsioonilised lisanõuded otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisele

(1) Kauplemiskohta otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisel rakendab investeerimisühing tõhusaid süsteeme ja kontrolli, et hinnata teenust kasutava kliendi sobivust, vaadata selline hinnang regulaarselt üle, tagada kliendi poolt asjakohaste kauplemiskünniste ja -piirmäärade järgimine ning kliendi kauplemistegevuse kohane jälgimine. Asjakohase riskikontrolli abil peab vältima sellist kauplemistegevust, mis võib ohustada investeerimisühingu tegevust või väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist või mis on vastuolus turukuritarvituse määruse või selle kauplemiskoha reeglitega. Otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine kauplemiskohale eelnimetatud meetmeid rakendamata ei ole lubatud.

(2) Otsene elektrooniline juurdepääs käesoleva seaduse tähenduses on kauplemiskoha osaleja, liikme või kliendina tegutseva investeerimisühingu poolt oma juurdepääsuõiguse kliendile kasutada andmine, mille tulemusel saab klient edastada väärtpaberiga seotud korraldusi elektrooniliselt otse kauplemiskohta, seejuures investeerimisühingu taristut või muud süsteemi kasutades või ilma selleta ning võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 20 sätestatut.

(3) Kauplemiskohale otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldav investeerimisühing vastutab selle eest, et teenust kasutava kliendi kauplemistegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja selle kauplemiskoha reeglitele. Investeerimisühing jälgib tehinguid, et tuvastada käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud nõuete ja reeglite rikkumine, väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist ohustada võivad korralduse tingimused või turukuritarvitusena käsitatav tegevus, millest tuleb teavitada inspektsiooni.

(4) Investeerimisühing sõlmib kliendiga otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamiseks siduva kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt jääb investeerimisühing vastutavaks käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest.

(5) Investeerimisühing teavitab kauplemiskohale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisest inspektsiooni ja selle lepinguriigi pädevat järelevalveasutust, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, millele investeerimisühing otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldab.

(6) Investeerimisühing avaldab nõudmisel inspektsioonile ühekordselt või regulaarselt teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmete ja nende rakendamise kohta.

(7) Inspektsioon avaldab nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe viivitamata selle lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, millele investeerimisühing otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldab.

(8) Investeerimisühing säilitab andmed otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamise kohta käesolevas seaduses sätestatud korras.”;

89) paragrahv 831 ning § 832 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

90) paragrahvi 832 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 24 sätestatud siseauditi üksuse ülesannete täitja ja temaga sõlmitava lepingu tingimused määrab investeerimisühingu nõukogu.”;

91) paragrahvi 84 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui investeerimisteenust osutatakse osana muust finantsteenusest või tootest, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jaos sätestatud kliendi teavitamise nõudeid seoses tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldata investeerimisteenuse osutamisele käesolevas peatükis sätestatud kliendi teavitamise nõudeid.

(5) Käesoleva seaduse §-s 871 sätestatut ei kohaldata, kui tarbijale osutatakse investeerimisteenust võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 nimetatud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu eeltingimusena seoses võlakirjadega, mis on emiteeritud selle elamukinnisvara finantseerimise tagamiseks, selle elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguga samadel tingimustel ja eesmärgiga, et laen oleks väljamakstav, refinantseeritav või tagasimakstav.”;

92) paragrahvi 85 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 85. Investeerimisühingu tegevuse üldpõhimõtted”;

93) paragrahvi 85 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) hindama investeerimisteenuse ja väärtpaberi sobivust või asjakohasust kliendile;”;

94) paragrahvi 85 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„61) tagama, et tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaber vastab selle väärtpaberi kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate lõppklientide vajadustele vastavalt klientide liigitusele, väärtpaberi turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale;
62) mõistma kliendile pakutavate või soovitatavate väärtpaberite omadusi, hindama väärtpaberi sihtrühma arvesse võttes selliste väärtpaberite vastavust kliendi vajadustele ja pakkuma või soovitama väärtpabereid üksnes siis, kui see on kooskõlas kliendi huvidega;”;

95) paragrahvi 85 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui investeerimisühing annab investeerimisnõustamise raames soovitusi vabatahtliku pensionifondi osakute kohta või kui ta tegutseb vabatahtliku pensionifondi osakute pakkumisel fondivalitseja või kontohalduri nimel, on ta kohustatud esitama vajaliku teabe ning hindama selliste osakute sobivust kliendile ja potentsiaalsele kliendile vastavalt kogumispensionide seaduses sätestatule.”;

96) paragrahvi 851 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Teiselt investeerimisühingult kliendi nimel investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks korralduse saanud investeerimisühing võib tugineda korralduse edastanud investeerimisühingu poolt kliendile teenuse või tehingu kohta antud soovitusele ning vastutab investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks antud korralduse täitmise eest. Korralduse edastanud investeerimisühing vastutab edastatud teabe õigsuse, täpsuse ja täielikkuse ning kliendile antud soovituse sobivuse eest.”;

97) paragrahv 852 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 852. Tasu või hüve seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega

(1) Investeerimisühing võib seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega anda rahalist või mitterahalist tasu või hüvet (edaspidi tasu või hüve) muule isikule kui klient või tema esindaja või saada seda muult isikult kui klient või tema esindaja üksnes juhul, kui selline tasu või hüve:
1) ei tekita oma olemuselt ega funktsioonist tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti;
2) on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks;
3) ei takista investeerimisühingul osutada investeerimisteenuseid ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.

(2) Tasu või hüve on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 tähenduses, kui selle teenuse osutamine ei ole tasu või hüve tulemusel kallutatud ega moonutatud ja tasu või hüve saamise või andmise perioodil on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) tasu või hüve on õigustatud kliendile sellise täiendava või kõrgema taseme teenuse osutamisega, mille täiendav ulatus või kõrgem tase on tasu või hüvega vastavuses;
2) tasu või hüve ei too investeerimisühingule, tema aktsionäridele ega töötajatele otsest kasu, toomata tuntavat kasu kliendile;
3) tasu või hüve on õigustatud seetõttu, et jooksvalt saadav või antav tasu või hüve võimaldab pakkuda kliendile jooksvalt eelist.

(3) Investeerimisühing tõendab, et investeerimisühingu antud või saadud tasu või hüve on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks, järgmiselt:
1) pidades nimekirja kõigist seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega kolmandale isikule antud või kolmandalt isikult saadud tasudest või hüvedest;
2) dokumenteerides põhjendused, kuidas antud, saadud või kavandatav tasu või hüve parandab kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning kuidas on tagatud, et tasu või hüve ei takista investeerimisühingul teenust osutada ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses on täiendava või kõrgema taseme teenuse osutamine muu hulgas:
1) sellise investeerimisnõustamise teenuse osutamine, mis ei ole käesoleva seaduse § 871 lõike 21 tähenduses sõltumatu (edaspidi sõltuv investeerimisnõustamine) ja mis hõlmab laias valikus sobivaid väärtpabereid koos sellistele väärtpaberitele juurdepääsu võimaldamisega ning kui valikusse kuulub piisavalt väärtpabereid, mida pakkuval kolmandal isikul puudub investeerimisühinguga märkimisväärne seos;
2) sõltuv investeerimisnõustamine koos kliendile pakutava võimalusega vähemalt kord aastas hinnata soovitatud väärtpaberite, millesse klient on investeerinud, jätkuvat sobivust kliendile või koos muu, tõenäoliselt kliendile väärtusliku püsivalt osutatava teenusega, näiteks kliendi nõustamisega optimaalse varaklasside jaotuse kohta;
3) konkurentsivõimelise hinnaga juurdepääsu pakkumine laiale valikule väärtpaberitele, mis tõenäoliselt vastavad kliendi vajadustele, sealhulgas piisavale arvule sellise kolmanda isiku pakutavatele väärtpaberitele, kellel puudub investeerimisühinguga märkimisväärne seos, koos lisaväärtust andvate muude lahendustega, nagu objektiivsed teabevahendid, mis aitavad kliendil teha investeerimisotsuseid või võimaldavad kliendil jälgida, mudeldada ja kohandada talle kuuluvate väärtpaberite valikut, või regulaarselt esitatavad aruanded väärtpaberi tootluse ning väärtpaberiga seotud kulude ja tasude kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustega vastuolus olevana ei käsitata investeerimisteenuse osutamiseks vältimatult vajalikku tasu ega hüvet, nagu väärtpaberite hoidmise või haldamisega seotud tasu, arveldus- ja ülekandetasu, reguleeritud turuga seotud tasu, järelevalvetasu, riigilõiv, juriidilised tasud ja muud sarnased tasud, mis ei tekita oma olemusest tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti investeerimisteenuste ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval osutamisel.”;

98) paragrahv 853 tunnistatakse kehtetuks;

99) seadust täiendatakse §-dega 854–857 järgmises sõnastuses:

§ 854. Tasu või hüve avaldamine kliendile

(1) Investeerimisühing avaldab kliendile enne investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist arusaadavalt, õigesti, täpselt ja täielikult käesoleva seaduse § 852 lõikes 1 nimetatud tasu või hüve olemasolu, olemuse ja summa või tasu või hüve arvutamise metoodika, kui täpset summat ei ole võimalik kindlaks määrata, ning investeerimisühingu saadud tasu või hüve kliendile edastamise viisi, kui investeerimisühing on kohustatud saadud tasu või hüve kliendile üle andma.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avaldab investeerimisühing kliendile seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega antud või saadud mis tahes tasu või hüve kohta järgmise teabe, võttes arvesse käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 50 sätestatut, sealhulgas juhul, kui väärtpaberit turustab mitu investeerimisühingut:
1) antud või saadud tasu või hüve täpne summa juhul, kui investeerimisühing on eelnevalt kliendile avaldanud täpse summa puudumise korral tasu või hüve arvutamise metoodika;
2) individuaalne teavitus antud või saadud tasu või hüve tegeliku summa kohta vähemalt kord aastas jooksvalt saadava tasu või hüve saamise ajal.

(3) Investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses antud või saadud väheolulised mitterahalised hüved võib avaldada üldistatult, muud mitterahalised hüved hinnastatakse ja avaldatakse eraldi.

§ 855. Tasu või hüve sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel

(1) Investeerimisühingul on keelatud sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel endale jätta muult isikult kui klient või tema esindaja saadud tasu või mis tahes hüvet, välja arvatud väheolulised mitterahalised hüved, mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 852 lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatuga ning mis on kliendile selgesõnaliselt avaldatud enne vastava investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist. Investeerimisühingul on keelatud sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel vastu võtta mitterahalisi hüvesid, mis ei vasta käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimustele.

(2) Investeerimisühing annab sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisega seoses muult isikult kui klient või tema esindaja saadud kõik tasud või rahalised hüved kliendile üle täies ulatuses ja mõistliku aja jooksul pärast tasu või rahalise hüve saamist.

(3) Investeerimisühing kehtestab korra ja rakendab seda, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasude või hüvede kliendipõhine jaotamine ja üleandmine. Investeerimisühing teavitab klienti üleantavast tasust või hüvest regulaarselt esitatavate aruannete koosseisus või muul viisil.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väheoluline mitterahaline hüve peab olema mõistlik, proportsionaalne ja sellise kaaluga, et see tõenäoliselt ei mõjuta investeerimisühingut käituma kliendi huve kahjustaval viisil.

(5) Väheolulise hüve andmine või saamine on lubatud üksnes juhul, kui selleks on:
1) investeerimisteenuse või väärtpaberiga seotud üldistatud või isikustatud teave või dokument;
2) kolmandalt isikult saadud, emitendi või potentsiaalse emitendi tellitud ja tasutud kirjalikud materjalid uue emissiooni turustamiseks või kui kolmas isik koostab regulaarselt selliseid materjale emitendiga sõlmitud kokkuleppe alusel ja emitendi kulul, tingimusel et materjalis on selline lepinguline suhe selgesõnaliselt avaldatud ning materjal tehakse samal ajal kättesaadavaks mis tahes selleks soovi avaldanud investeerimisühingule või avalikkusele;
3) osalemine konverentsil, seminaril ja muul koolitusel, kus käsitletakse investeerimisteenuse või väärtpaberi eeliseid ja omadusi;
4) elementaarne külalislahkus, nagu ärikohtumisel või käesoleva lõike punktis 3 nimetatud üritustel pakutav toit ja jook;
5) muu väheoluline mitterahaline hüve, mis võib parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ja investeerimisühingu ühe või mitme üksuse pakutavate hüvede kogutaset arvesse võttes tõenäoliselt ei takista oma olemuselt ega ulatuselt investeerimisühingul teenuseid osutada ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.

(6) Inspektsioon võib juhendiga piiritleda käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 nimetatud muu mitterahalise hüve lubatavuse eeltingimusi ja anda asjakohase näidisloetelu.

§ 856. Kolmanda isiku analüüsiga seotud tasu või hüve

(1) Investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses kolmandalt isikult saadud analüüsi ei käsitata tasu või hüvena § 852 lõike 1 tähenduses, kui selline analüüs on saadud vastutasuna järgmise tegevuse eest:
1) otsesed maksed investeerimisühingu poolt ja tema kulul või
2) maksed analüüsimaksete kontolt, mida käsutab ja mille eest vastutab investeerimisühing, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused.

(2) Analüüsimaksete konto haldamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) analüüsimaksete konto vahendid laekuvad kliendilt analüüsi eest saadud eriotstarbelise tasu (edaspidi analüüsitasu) arvelt, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele;
2) investeerimisühing koostab konto avamise ja kliendilt analüüsitasu nõudmisega seoses sisemise kontrollimeetmena analüüsi eelarve ning vaatab selle regulaarselt üle;
3) investeerimisühing hindab usaldusväärsete kvaliteedikriteeriumide põhjal regulaarselt kolmandalt isikult saadud analüüsi kvaliteeti ja seda, kuivõrd analüüsid võimaldavad teha paremaid investeerimisotsuseid.

(3) Analüüsitasu võib põhineda üksnes analüüsimaksete eelarvel, mille investeerimisühing koostab, et määrata kindlaks investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses kolmandalt isikult saadud analüüsi kasutamise vajadus. Analüüsitasu ei või siduda kliendi nimel täidetud tehingute arvu ega väärtusega.

(4) Analüüsimaksete konto kasutamisel esitab investeerimisühing enne investeerimisteenuse osutamist kliendile teabe eelarves analüüsidele ettenähtud vahendite ja kliendilt nõutava hinnangulise analüüsitasu kohta ning üks kord aastas teabe kliendi kogukulu kohta seoses kolmanda isiku analüüsidega.

(5) Investeerimisühing esitab kliendi või inspektsiooni nõudmisel kokkuvõtte analüüsimaksete kontolt rahastatud analüüside koostajate ja määratud perioodil neile teostatud maksete kogusumma kohta, investeerimisühingu saadud hüvede ja teenuste, kontolt tehtud maksete ja investeerimisühingu seatud eelarve suhte ning tasu tagastamise või järgmisse perioodi ülekandmise kohta juhul, kui kontol on vahendite ülejääk.

(6) Kui investeerimisühing kogub kliendilt nõutavat analüüsitasu koos tehingu vahendustasuga, toob investeerimisühing analüüsitasu eraldi välja.

(7) Saadud analüüsitasude kogusumma ei või ületada analüüsimaksete eelarvet.

(8) Investeerimisühing määrab kokkuleppel kliendiga analüüsimaksete eelarvel põhineva analüüsitasu ja selle nõudmise sageduse aasta kohta. Analüüsimaksete eelarvet võib suurendada üksnes pärast klientide sellisest kavatsusest selget teavitamist. Investeerimisühing kehtestab korra, mille kohaselt investeerimisühing maksab arvestusperioodi lõpus analüüsimaksete konto ülejäägi kliendile tagasi või tasaarvestab selle järgmise perioodi eelarve alusel kindlaks määratud analüüsitasu arvelt.

(9) Analüüsimaksete eelarvet haldab üksnes investeerimisühing. Eelarve põhineb investeerimisühingu hinnatud mõistlikul vajadusel kolmanda isiku analüüside järele. Analüüsimaksete eelarvest kolmanda isiku koostatud analüüside ostmiseks vahendite eraldamisel rakendab investeerimisühing kohast kontrolli ja investeerimisühingu juhtide järelevalvet, et tagada eelarve haldamine ning kasutamine kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil. Sellise kontrolli tegemiseks säilitab investeerimisühing muu hulgas analüüsi koostajatele analüüsi eest tehtud makseid tõendavad andmed ning selgituse selle kohta, kuidas makstavad summad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud kvaliteedikriteeriumeid arvesse võttes kindlaks määrati. Investeerimisühingul on keelatud kasutada analüüsimaksete eelarvet ja analüüsimaksete kontot investeerimisühingu koostatud analüüside rahastamiseks.

(10) Analüüsimaksete konto haldamise võib edasi anda kolmandale isikule tingimusel, et see lihtsustab kolmanda isiku koostatud analüüside ostu ja analüüsi koostajale tasu maksmist põhjendamatu viivituseta investeerimisühingu nimel ja korraldusel.

(11) Investeerimisühing kehtestab ja avaldab klientidele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud analüüsi kvaliteedi hindamise kriteeriumide määramise korra, selgitades muu hulgas, kuivõrd võib analüüsimaksete kontolt rahastatud kolmanda isiku analüüsidest kliendi portfellile kasu olla, võttes vajaduse korral arvesse eri tüüpi väärtpaberiportfellidele rakendatavaid investeerimisstrateegiaid ja investeerimisühingu meetodeid analüüsiga seotud kulude õiglaseks jaotamiseks erinevate klientide väärtpaberiportfellide vahel.

(12) Investeerimisühing määrab kindlaks eraldi tasu väärtpaberiga seotud korralduse täitmise teenuse osutamise eest, milles kajastab üksnes korralduse täitmisega seotud kulud. Investeerimisühingu poolt lepinguriigi investeerimisühingule antud tasu hüve või osutatud teenuse eest või lepinguriigi investeerimisühingult saadud tasu hüve või teenuse eest määratakse kindlaks eraldi, sealjuures ei tohi sellise hüve andmine, teenuse osutamine ega tasu nende eest sõltuda korralduse täitmise tasu maksmise tasemest ega olla sellest mõjutatud.

§ 857. Tasu või hüve seoses korralduse edastamisega

Investeerimisühingul on keelatud saada väärtpaberiga seotud korralduse kauplemiskohta või täitmiskohta edastamise eest mis tahes tasu, hüvet või soodustust, kui see on vastuolus käesoleva seaduse § 791 lõikes 4, §-s 824, §-des 829–8214, § 85 lõikes 1 ning §-des 852–856, 86, 87 ja 873 sätestatuga.”;

100) paragrahvi 86 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Teave osutatava investeerimisteenuse ning sellega seotud väärtpaberi olemuse ja riskide kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 87 sätestatule ning investeerimisühingu poolt seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega antud või saadud rahalise või mitterahalise tasu või hüve kohta vastavalt §-des 852–856 sätestatule tuleb esitada kujul, mis võimaldab kliendil ja potentsiaalsel kliendil mõista investeerimisteenuse või pakutava väärtpaberi olemust ja sellega seotud riske ning teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse. Seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisteenusest või väärtpaberist saadavat võimalikku kasu, kui samal ajal ei viidata selgelt selle investeerimisteenusega või väärtpaberiga seotud riskidele.”;

101) paragrahvi 86 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

102) paragrahvi 87 tekst loetakse lõikeks 1 ja selle punktid 1–3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) teavitama klienti ja potentsiaalset klienti tema käsitamisest teatud liiki kliendina ning nõudma kliendilt ja potentsiaalselt kliendilt teavet osutatava investeerimisteenuse ja kõrvalteenusega seotud teadmiste või kogemuste ning teenuse osutamisega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta;
2) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile kogu asjakohase teabe kavatsetavate tehingute ning nendega seotud riskide kohta, arvestades kliendi ja potentsiaalse kliendi huve ja asjatundlikkust ning kavatsetavate tehingute liiki ja mahtu;
3) esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe investeerimisteenuse ning kõrvalteenuse osutamisega seotud väärtpaberi ja kavandatud investeerimisstrateegia kohta, sealhulgas juhised ja hoiatused sellise väärtpaberi ja investeerimisstrateegiaga seotud riskide kohta, ning teavitama, kas väärtpaber on mõeldud tavakliendile või asjatundlikule kliendile, lähtudes sellele väärtpaberile määratud sihtrühmast;”;

103) paragrahvi 87 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud teave esitatakse nii investeerimisteenuse kui ka kõrvalteenuse kohta ja see peab hõlmama nõustamistasu, kliendile soovitatud või turustatud väärtpaberi maksumust ja viise, kuidas klient saab teenuse eest tasuda, ning mis tahes kolmandate isikute makseid. Teave kõigi kulude ja tasude kohta, sealhulgas seoses teenuse ning väärtpaberiga, mida ei ole põhjustanud tururiski realiseerumine, esitatakse koondatult või kliendi nõudel loeteluna, et klient võiks mõista kogukulu ja selle kumulatiivset mõju investeeringu tootlusele. Kui see on asjakohane, esitatakse nimetatud teave kliendile vähemalt kord aastas investeeringu kestuse ajal.

(3) Kui investeerimisühing osutab investeerimisteenust teise teenuse või tootega samas paketis või paketi või lepingu tingimusena, teavitab investeerimisühing klienti, kas paketti kuuluvaid teenuseid on võimalik osutada või tooteid osta eraldi, ning esitab teabe paketi iga osaga seotud kulude ja tasude kohta. Kui tavakliendile pakutava paketi või lepinguga seotud riskid tõenäoliselt erinevad sellisesse paketti kuuluvate teenuste või toodetega seotud riskidest, kirjeldab investeerimisühing sellise paketi või lepingu vastavaid teenuseid ja tooteid ning seda, kuidas nende paketina pakkumine mõjutab nendega seotud riske.

(4) Investeerimisühing teavitab klienti piisava ajavaruga enne investeerimisnõustamist sellest, kas:
1) investeerimisnõustamine on sõltumatu;
2) investeerimisnõustamine põhineb eri liiki väärtpaberite laiemal või piiratumal analüüsil, sealhulgas juhul, kui investeerimisnõustamine põhineb ainult investeerimisühingu ja temaga märkimisväärses seoses või muus, sealhulgas lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või pakutavate väärtpaberite analüüsil, mis võib ohtu seada investeerimisnõustamise sõltumatuse;
3) investeerimisühing hindab kliendile soovitatud teenuse või väärtpaberi sobivust regulaarselt.

(5) Investeerimisnõustamisel esitab investeerimisühing kliendile enne tehingu tegemist püsival andmekandjal sobivuse hinnangu, milles kirjeldatakse kliendile antud isiklikku soovitust, selle vastavust tavakliendi eelistustele, investeerimiseesmärkidele ja muudele näitajatele. Kui sobivuse hinnangut ei ole võimalik kliendile esitada enne sidevahendi abil tehtud tehingut, võib sobivuse hinnangu esitada püsival andmekandjal viivitamata pärast tehingu tegemist, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) investeerimisühing on pakkunud kliendile võimalust tehing sobivuse hinnangu esitamiseni edasi lükata;
2) klient on andnud nõusoleku sobivuse hinnangu esitamiseks viivitamata pärast tehingu tegemist.”;

104) paragrahvi 871 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 871. Investeerimisteenuse ja väärtpaberi sobivuse ning asjakohasuse hindamine”;

105) paragrahvi 871 lõikes 1 asendatakse sõnad „sobivust ja” sõnadega „sobivust või”;

106) paragrahvi 871 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendile ja potentsiaalsele kliendile sobiva investeerimisteenuse ja väärtpaberi soovitamiseks peab investeerimisühing omandama enne teenuse osutamist vajaliku teabe isiku teadmiste ning kogemuste kohta seoses konkreetse teenuse liigiga ja väärtpaberiga, rahalise olukorra kohta, sealhulgas kahjumi kandmise võime ning investeerimiseesmärkide, sealhulgas riskitaluvuse kohta. Nimetatud teave peab investeerimisühingul võimaldama soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile investeerimisteenust või väärtpaberit, mis on talle sobiv ning mis eelkõige vastab tema kahjumi kandmise võimele ja riskitaluvusele.”;

107) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kliendile sõltumatu investeerimisnõustamise teenuse osutamiseks hindab investeerimisühing piisaval määral turul kättesaadavaid eri tüüpi ja eri isikute emiteeritud või pakutavaid väärtpabereid, piirdumata seejuures üksnes investeerimisühingu ning temaga märkimisväärses seoses või muus, sealhulgas lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või pakutavate väärtpaberitega.”;

108) paragrahvi 871 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Muude investeerimisteenuste kui investeerimisnõustamise ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise korral on investeerimisühing kohustatud asjakohasuse hindamiseks kindlaks tegema, kas kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused investeerimisvaldkonnas, mis on seotud konkreetse toote või osutatava või kliendi poolt nõutava investeerimisteenuse liigiga.”;

109) paragrahvi 871 lõiked 4–10, 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks;

110) paragrahvi 871 lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(11) Investeerimisühing hoiatab klienti, kui investeerimisühing leiab saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi jaoks asjakohane.

(12) Investeerimisühing hoiatab klienti ja potentsiaalset klienti, et asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmise või ebapiisava teabe esitamise korral on investeerimisühingul raske või võimatu kindlaks teha, kas soovitud investeerimisteenus või väärtpaber on kliendi jaoks asjakohane.”;

111) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 121 järgmises sõnastuses:

„(121) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetatud hoiatuse võib esitada standardiseeritud kujul.”;

112) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Käesoleva seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud teenuste või toodete paketi soovitamisel või pakkumisel hindab investeerimisühing kogu paketi sobivust või asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele kliendile.”;

113) paragrahvi 872 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisteenuse või väärtpaberi asjakohasust ei pea hindama käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud investeerimisteenuse osutamisel koos kõrvalteenuse osutamisega või ilma selleta, välja arvatud § 44 punktis 2 nimetatud kõrvalteenus, mis ei hõlma kliendi laenu, arvelduskonto ja arvelduskrediidi olemasolevaid krediidilimiite, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamine on seotud vähem keerukate väärtpaberitega;
2) investeerimisteenust või kõrvalteenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel;
3) investeerimisühing on klienti või potentsiaalset klienti selgesõnaliselt hoiatanud, et käesolevas lõikes sätestatud tingimustel ei hinda investeerimisühing pakutava väärtpaberi ja teenuse asjakohasust ning selle tagajärjel võivad kliendi huvid olla vähem kaitstud.”;

114) paragrahvi 872 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Vähem keerukad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on:
1) reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võetud tuletisinstrumenti mittesisaldav äriühingu või eurofondi aktsia;
2) reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võetud tuletisinstrumenti mittesisaldav võlakiri, mille struktuur ei raskenda sellega seotud riskide mõistmist, või muu sellise võlakirjaga samaväärne võlakohustus;
3) tuletisinstrumenti mittesisaldav rahaturuinstrument, mille struktuur ei raskenda sellega seotud riskide mõistmist;
4) eurofondi aktsia või osak, välja arvatud struktureeritud eurofondi aktsia või osak komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15), artikli 36 lõike 1 tähenduses;
5) krediidiasutuste seaduse § 891 lõikes 2 nimetatud investeerimisriskiga hoius, mille struktuur ei raskenda tootlusega seotud riski ja hoiuse ennetähtaegse sulgemisega seotud kulude mõistmist;
6) muud vähem keerukad väärtpaberid komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 57 tähenduses.”;

115) paragrahvi 872 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1 ja 2 nimetatud kolmanda riigi reguleeritud turuna käsitatakse turgu, mille kohta Euroopa Komisjon on vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse. Sellise otsuse puudumise korral taotleb inspektsioon Euroopa Komisjonilt otsuse vastuvõtmist selle kolmanda riigi turu samaväärsuse kohta, märkides taotluses, miks võib hinnata kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust samaväärseks.”;

116) paragrahvi 872 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud juhul võib inspektsioon kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust hinnata samaväärseks, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:
1) kolmandas riigis tegutsevale turu korraldajale kohaldatakse tegevusloa nõuet ja tema üle teostatakse pidevat järelevalvet;
2) kolmandas riigis tegutsevatel turgudel väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtivad selged ja läbipaistvad reeglid ning kauplemisele võetud väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglaselt ja korrapäraselt ning väärtpaberid on vabalt kaubeldavad;
3) emitentidele kohaldatakse perioodilise ja igakordse teabe avaldamise nõudeid, et tagada investorikaitse kõrge tase;
4) turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud turukuritarvituse keelamisega.”;

117) paragrahvi 872 lõige 3 ning § 873 lõiked 4–6 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

118) paragrahvi 873 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:

„(10) Pärast kliendi nimel korralduse täitmist teatab investeerimisühing kliendile korralduse täitmise koha.

(11) Kauplemiskoha korraldaja avalikustab vähemalt kord aastas tasuta andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 23 ja 28 nimetatud väärtpaberitega seotud korralduste täitmise kvaliteedi kohta selles kauplemiskohas, eelkõige andmed eri väärtpaberitega seotud korralduste täitmise hinna, kulu, kiiruse ja tõenäosuse kohta. Igale korralduste täitjale kohaldatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut seoses esimeses lauses nimetamata väärtpaberitega.

(12) Investeerimisühing avalikustab kord aastas kokkuvõtte viiest peamisest täitmiskohast, kus investeerimisühing eelmise aasta jooksul kliendi korraldusi täitis, kauplemismahu põhjal iga väärtpaberi liigi kohta ja nendes täitmiskohtades tehingute täitmise kvaliteedi kohta.”;

119) paragrahvi 874 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kliendi korralduste parima täitmise reeglites esitab investeerimisühing iga väärtpaberi liigi kohta teabe seoses erinevate korralduse täitmise kohtadega, kus investeerimisühing oma klientide korraldusi täidab, ja korralduste täitmise koha valikut määravate asjaoludega. Investeerimisühing käsitleb vähemalt selliseid korralduse täitmise kohti, kus on võimalik järjepidevalt saavutada kliendi korralduse täitmisel parim tulemus.”;

120) paragrahvi 874 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühing avaldab kliendile ja potentsiaalsele kliendile korralduste parima täitmise reeglid, sealhulgas asjakohase teabe ning arusaadavad ja piisavalt üksikasjalikud selgitused, kuidas investeerimisühing täidab kliendi korraldusi.”;

121) paragrahvi 874 lõikes 3 asendatakse sõnad „reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi” sõnaga „kauplemiskohta”;

122) paragrahvi 874 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Investeerimisühing vaatab kliendi korralduste parima täitmise reeglid ja klientide korralduste täitmise meetmed vähemalt üks kord aastas üle ning puuduste ilmnemisel ajakohastab need reeglid ja meetmed, teavitades kliente reeglites tehtud peamistest muudatustest. Reeglite ja meetmete ülevaatamisel ning nende muutmise vajaduse kindlakstegemisel hinnatakse muu hulgas, kas investeerimisühingu valitud täitmiskohtades on võimalik saavutada kliendi jaoks parim tulemus, võttes muu hulgas arvesse käesoleva seaduse § 873 lõigete 11 ja 12 kohaselt avalikustatud teavet.”;

123) paragrahvi 874 lõiked 7–14, § 875 lõiked 4–12 ja § 876 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

124) paragrahvi 876 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kui kauplemiskohta kauplemisele võetud aktsiaga seoses kliendi antud määratud hinnaga korraldust ei täideta valitsevate turutingimuste tõttu kohe, avalikustab investeerimisühing sellise korralduse viivitamata teistele turuosalistele kergesti kättesaadaval viisil, et tagada korralduse täitmine esimesel võimalusel, välja arvatud juhul, kui klient annab selgesõnaliselt teistsuguse juhise.”;

125) paragrahvi 876 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Inspektsioonil on õigus vabastada investeerimisühing Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 4 sätestatud tingimustel ja korras üheks või mitmeks korraks või alaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest, kui määratud hinnaga korraldus on inspektsiooni hinnangul turu jaoks tavalise korraldusega võrreldes suuremahuline.”;

126) paragrahvi 88 lõigetes 1, 3 ja 4 asendatakse sõna „sõnaselge” sõnaga „selgesõnaline” vastavas käändes;

127) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

„(41) Investeerimisühingul on keelatud sõlmida tavakliendiga kliendi raha nõudeõiguse või väärtpaberi omandiõiguse tagatise andmise eesmärgil ülekandmise kokkulepet klientide olemasolevate või tulevikus tekkivate, tegelike, tingimuslike või oodatavate kohustuste tagamiseks või katmiseks. Asjatundliku kliendi ja võrdse vastaspoole puhul kirjeldab investeerimisühing kliendile sellise kokkuleppega kaasnevaid riske ning nende mõju kliendi varale.

(42) Kui investeerimisühing sõlmib asjatundliku kliendi või võrdse vastaspoolega käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud kokkuleppe, kaalub ta hoolikalt kliendil investeerimisühingu ees oleva kohustuse ja kliendi sellise vara suhet, millele finantstagatise kokkulepet kohaldatakse, samuti sellise kokkuleppe kasutamise asjakohasust, ning vajaduse korral tõendab seda, võttes arvesse ja dokumenteerides kõik järgmised asjaolud:
1) kas seos kliendi kohustuste ja lõikes 41 nimetatud kokkuleppe sõlmimise vajaduse vahel on nõrk, sealhulgas juhul, kui kliendi vastutus investeerimisühingu ees on madal või selle tekkimine vähe tõenäoline;
2) kas lõikes 41 nimetatud kokkuleppega hõlmatav kliendi vara väärtus ületab oluliselt kliendi kohustusi investeerimisühingu ees või on piiramata, kui kliendil puuduvad kohustused investeerimisühingu ees;
3) kas lõikes 41 nimetatud kokkulepe hõlmab kõigi klientide vara, eristamata iga kliendi kohustusi investeerimisühingu ees.”;

128) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Investeerimisühing määrab vastutava isiku, kelle ülesanne on tagada investeerimisühingu kohustuste täitmine kliendi väärtpaberite ja raha kaitsmisel ning kellel on selleks piisavad oskused ja pädevus. Investeerimisühing võib määrata vastutavale isikule muid ülesandeid, tingimusel et käesolevas seaduses sätestatud investeerimisühingu kohustuste täitmine on tagatud ja muude ülesannete täitmine ei takista vastutaval isikul oma funktsiooni täita.”;

129) paragrahvi 88 lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühing tagab, et inspektsioonile esitatakse vähemalt kord aastas investeerimisühingu audiitori aruanne nimetatud põhimõtete järgimise kohta investeerimisühingus, sealhulgas investeerimisühingu tegevuse vastavuse kohta käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 881–884 sätestatule.”;

130) paragrahvi 88 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Investeerimisühingul ei ole lubatud anda kliendi raha ega väärtpaberitega seoses kolmandale isikule tagatisi, kinnipidamise ega tasaarvestamise õigusi, mille alusel kolmas isik võib rahuldada oma nõudeid kliendi raha või väärtpaberite arvel kliendiga või kliendile teenuse osutamisega mitteseotud kohustuste täitmiseks, välja arvatud juhul, kui see on nõutav sellises kolmandas riigis kohaldatava õiguse alusel, kus kliendi raha või väärtpabereid hoitakse.

(9) Kui investeerimisühingul ei ole võimalik hoiduda lepingu sõlmimisest, mille tulemusel tekivad kolmandal isikul käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud õigused, teavitab investeerimisühing klienti sellest ja sellise kokkuleppega seotud riskidest. Lõikes 8 nimetatud õiguste andmisel või kui klienti on selliste õiguste andmisest teavitatud, märgitakse need õigused ära kliendilepingus ning investeerimisühingusiseses raamatupidamisarvestuses, andmetes ja registrites selliselt, et nendest ilmneks selgelt kliendi vara omandiõiguse kuuluvus.

(10) Investeerimisühing esitab inspektsioonile ja pankrotihaldurile nende nõudmisel või seaduses sätestatud juhul muule isikule viivitamata kliendi raha ja väärtpaberitega seotud teabe, milleks on muu hulgas:
1) investeerimisühingusisene raamatupidamisarvestus, andmed ja registrid, mis võimaldavad igal ajal viivitamata kindlaks määrata iga kliendi jaoks hoitava raha ja väärtpaberid;
2) andmed isikute kohta, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi raha vastavalt käesoleva seaduse §-s 883 sätestatule, ning nende isikutega seotud kontoandmed ja -lepingud;
3) andmed isikute kohta, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi väärtpabereid vastavalt käesoleva seaduse §-s 882 sätestatule, ning nende isikutega seotud kontoandmed ja -lepingud;
4) andmed isikute kohta, kellele investeerimisühing on investeerimisteenusega seotud tegevuse edasi andnud;
5) andmed võtmetöötajate, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud isiku kohta, kes on seotud kliendi raha ja väärtpaberite hoidmise toimingutega;
6) lepingud, mis võimaldavad kindlaks määrata vara kuulumise kliendile.”;

131) paragrahvi 881 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühing on kohustatud kliendi väärtpaberite ja rahaga seotud huvide kaitseks:
1) säilitama andmeid ning pidama selliseid registreid ja raamatupidamisarvestust, mis võimaldavad tal igal ajal viivitamata eristada kliendi jaoks hoitavat vara teiste klientide jaoks hoitavast varast ja investeerimisühingu oma varast;
2) säilitama andmeid ning pidama registreid ja raamatupidamisarvestust sellisel viisil, mis tagab nende täpsuse ning vastavuse tegelikkuses klientide jaoks hoitavatele väärtpaberitele ja rahale nii, et need on kasutatavad kontrolljäljena;
3) kontrollima regulaarselt investeerimisühingusisese raamatupidamisarvestuse, andmete ja registrite vastavust sellist vara hoidvate kolmandate isikute arvestusele, andmetele ning registritele;
4) võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendile kuuluvad väärtpaberid, mida hoitakse kolmanda isiku juures, on eristatavad investeerimisühingule kuuluvatest väärtpaberitest ja kolmandale isikule kuuluvatest väärtpaberitest kas kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses erinevatele kontodele kirjendamise või muude samaväärsete meetodite abil, millega saavutatakse sama kaitstuse tase;
5) võtma vajalikud meetmed tagamaks, et kliendi raha hoitakse kontol või kontodel, mis on eristatavad kontodest, millel hoitakse investeerimisühingu raha;
6) rakendama asjakohaseid organisatsioonilisi meetmeid kliendi vara või sellega seotud õiguste kaotamise või vähenemise niisuguse riski maandamiseks, mis tuleneb vara väärkasutamisest, pettusest, haldamises esinevatest puudustest, ebakorrektsest registripidamisest või hooletusest.”;

132) paragrahvi 882 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisühingul on lubatud hoida väärtpabereid kolmanda isiku juures üksnes sellises jurisdiktsioonis, kus kohaldatakse väärtpaberite teise isiku arvel hoidmise suhtes eriomaseid nõudeid ja järelevalvet, ning sellise kolmanda isiku juures, kelle suhtes selliseid nõudeid ja järelevalvet kohaldatakse.”;

133) paragrahvi 882 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kolmas isik, kelle juures investeerimisühing hoiab kliendi jaoks väärtpabereid, annab väärtpaberite hoidmise ja haldamisega seotud tegevuse edasi muule isikule.”;

134) paragrahvi 883 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing on kohustatud kliendi raha saamisel selle viivitamata hoiustama ühel või enamal keskpangas või lepinguriigis või kolmandas riigis tegevusloa saanud krediidiasutuses avatud kontol või kliendi selgesõnalisel nõusolekul investeerima selle vastava rahaturufondi aktsiatesse või osakutesse.”;

135) paragrahvi 883 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) fondi peamine investeerimiseesmärk on säilitada oma vara väärtus konstantsena nimiväärtuses, arvestamata tulu, või väärtuse juures, mis vastab investorite algkapitalile, millele on liidetud tulu;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud investeerimiseesmärgi saavutamiseks investeeritakse fondi vara üksnes krediidiasutuste hoiustesse või kõrge kvaliteediga rahaturuinstrumentidesse, mille lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva või mille intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt sellele lõpptähtajale, ning fondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite ja hoiuste kaalutud keskmine lõpptähtaeg on 60 päeva;”;

136) paragrahvi 883 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldamisel loetakse, et rahaturuinstrument on kõrge kvaliteediga, kui seda kinnitab investeerimisühingu tehtud ja dokumenteeritud krediidikvaliteedi hinnang, milles on arvesse võetud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse registreeritud reitinguagentuuride poolt rahaturufondile antud krediidireitinguid.”;

137) paragrahvi 883 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui investeerimisühing ei hoia kliendi raha keskpangas, peab ta tegutsema piisava vilumuse, ettevaatuse ja hoolsusega sellise krediidiasutuse või rahaturufondi valikul, kuhu vahendid paigutatakse, ja nende vahendite hoidmise korra valikul ning regulaarsel kontrollimisel, samuti vahendite paigutamise mitmekesistamise vajaduse hindamisel.”;

138) paragrahvi 883 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Investeerimisühing võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kliendi nõusolekule tugineda üksnes juhul, kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et kliendi raha hoidmisele lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavas rahaturufondis ei kohaldata käesolevas seaduses sätestatud kliendi raha hoidmise ja kaitse nõudeid.”;

139) paragrahvi 883 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Investeerimisühinguga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse juures avatud kontol või rahaturufondis on investeerimisühingul keelatud hoida rohkem kui 20 protsenti kliendi rahast. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui see ei ole investeerimisühingu hinnangul proportsionaalne, võttes arvesse investeerimisühingu äritegevuse olemust, ulatust ja keerukust, käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud krediidiasutuse või rahaturufondi võetud meetmeid ning mis tahes juhul hoiustatava summa vähesust.

(7) Investeerimisühing vaatab käesoleva paragrahvi lõike 6 teises lauses nimetatud hinnangu regulaarselt üle ning teavitab inspektsiooni igast antud hinnangust ja selle muutmisest.”;

140) paragrahvi 884 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad „mõne teise kliendi” sõnadega „mõne teise kliendi või muu isiku”;

141) paragrahvi 884 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) klient on andnud väärtpaberite kindlaksmääratud tingimustel kasutamiseks eelneva selgesõnalise nõusoleku kirjalikus vormis ning selline nõusolek võib sisalduda kliendiga sõlmitud teenuse osutamise lepingus;”;

142) paragrahvi 884 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Investeerimisühingul on keelatud teha väärtpaberite kaudu finantseerimise tehinguid väärtpaberitega, mida hoitakse kliendi arvel kolmanda isiku esindajakontol või muul samaväärsel kontol, ja selliseid väärtpabereid muul viisil oma arvel või investeerimisühingu mõne teise kliendi või muu isiku arvel kasutada või käsutada, välja arvatud juhul, kui lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:”;

143) paragrahvi 884 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

„(31) Investeerimisühing rakendab asjakohaseid meetmeid, et vältida kliendi väärtpaberite oma arvel või muu isiku arvel kasutamist kliendi nõusolekuta. Muu hulgas investeerimisühing:
1) määrab kliendiga sõlmitavas lepingus meetmed, mida investeerimisühing rakendab, kui kliendi kontol puuduvad arvelduspäeval piisavad vahendid tehingu arveldamiseks, näiteks väärtpaberite laenamine kliendi nimel või positsiooni likvideerimine;
2) jälgib, et investeerimisühingul on võimalik arvelduspäeval tehing arveldada, ja määrab arveldamise võimatuse heastamise meetmed;
3) jälgib tehingu arveldamise korrektsust ning nõuab viivitamata arvelduspäeval ja edaspidi saamata jäänud väärtpabereid.

(32) Investeerimisühing rakendab meetmeid, et tagada kliendi väärtpaberite laenamine kohase tagatise vastu. Investeerimisühing jälgib pidevalt tagatise kohasust ja astub samme, et säilitada tagatise tasakaal kliendi väärtpaberite väärtusega.”;

144) paragrahvi 884 lõikes 4 asendatakse sõnad „komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 lõikes 10” sõnadega „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1–34), artikli 3 punktis 11”;

145) paragrahv 885 tunnistatakse kehtetuks;

146) paragrahvi 886 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

147) paragrahvi 886 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kliendi korralduste süsteemne täitja (edaspidi süsteemne täitja) on investeerimisühing, kes täidab organiseeritult, sagedasti, korrapäraselt ja ulatuslikult kliendi korraldusi oma arvel väljaspool kauplemiskohta ning korraldamata mitmepoolset süsteemi.”;

148) paragrahvi 886 täiendatakse lõigetega 5–9 järgmises sõnastuses:

„(5) Kliendi korralduste oma arvel täitmise sageduse ja korrapärasuse hindamise aluseks võetakse investeerimisühingu poolt väljaspool kauplemiskohta oma arvel täidetud kliendi korralduste arv.

(6) Kliendi korralduste oma arvel täitmise ulatuslikkuse hindamise aluseks võetakse kas investeerimisühingu poolt teatud väärtpaberiga väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute ja investeerimisühingu poolt selle väärtpaberiga kauplemiskohas tehtud tehingute kogumahtude suhe või investeerimisühingu poolt teatud väärtpaberiga väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute ning selle väärtpaberiga Euroopa Liidus tehtud tehingute kogumahtude suhe.

(7) Investeerimisühingut käsitatakse süsteemse täitjana, kui investeerimisühingu tegevus ületab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 12–16 sätestatud limiite või kui investeerimisühing täidab süsteemsele täitjale kohaldatavaid nõudeid omal algatusel.

(8) Kui investeerimisühingut käsitatakse süsteemse täitjana, teavitab investeerimisühing sellest inspektsiooni. Inspektsioon edastab asjakohase teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

(9) Süsteemsele täitjale kohaldatakse käesoleva seaduse § 873 lõike 11 esimeses lauses kauplemiskoha kohta sätestatut.”;

149) paragrahvid 887–8813 tunnistatakse kehtetuks;

150) paragrahvi 891 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Investeerimisühing esitab kliendile püsival andmekandjal ülevaatliku aruande kliendile osutatud teenuste kohta. Aruanne sisaldab perioodiliselt esitatavat teavet, mille puhul on arvesse võetud asjakohaste väärtpaberite liiki ja keerukust, kliendile osutatud teenuse laadi, ning kui see on asjakohane, kliendi jaoks tehtud tehingute ja osutatud teenustega seotud kulusid.”;

151) paragrahvi 891 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel ja juhul, kui investeerimisühing on klienti teavitanud, et hindab regulaarselt kliendile soovitatud väärtpaberi või teenuse sobivust, esitab investeerimisühing kliendile regulaarselt ajakohastatud teabe selle kohta, kuidas investeering vastab kliendi eelistustele ja eesmärkidele ning tavakliendi muudele näitajatele.”;

152) paragrahvi 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad võimaldama inspektsioonil teostada järelevalvet ja rakendada meetmeid käesoleva seaduse § 230 lõikes 1 nimetatud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise tagamiseks ning veenduda investeerimisühingu ja välisriigi investeerimisühingu filiaali kõikide kohustuste täitmises, sealhulgas tema kliendi, potentsiaalse kliendi ja väärtpaberituru kui terviku ees.”;

153) paragrahvi 90 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks;

154) seadust täiendatakse §-ga 901 järgmises sõnastuses:

§ 901. Telefonikõnede ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse salvestamine

(1) Investeerimisühing salvestab ja säilitab käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud korras vähemalt väärtpaberiga oma arvel kauplemise käigus tehtud tehingute tegemise, väärtpaberiga seotud korralduse vastuvõtmise ja edastamisega ning kliendi nimel või arvel täitmisega seotud tehingu tegemise eesmärgil telefoni teel ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse, sealhulgas juhul, kui telefoni teel või elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse tulemusel tehingut ei tehtud või teenust ei osutatud.

(2) Investeerimisühing salvestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud telefoni teel ja elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse, milleks on kasutatud seadet, mille investeerimisühing on töötajale või teenuse osutajale kasutada andnud või mida töötaja või teenuse osutaja kasutab investeerimisühingu heakskiidul või loal. Investeerimisühing rakendab mõistlikke meetmeid, et töötaja ega teenuse osutaja ei kasutaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suhtluseks isiklikke seadmeid, mille kasutamiseks puudub investeerimisühingu heakskiit või luba, kui investeerimisühingul ei ole võimalik salvestada või kopeerida sellise seadme abil toimunud suhtlust.

(3) Investeerimisühing teavitab klienti ja potentsiaalset klienti enne investeerimisteenuste osutamist sellest, et investeerimisühing salvestab telefoni teel ning elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse, mille tulemuseks on või võib olla tehingu tegemine.

(4) Investeerimisühing ei või osutada telefoni teel investeerimisteenuseid seoses kliendi korralduste vastuvõtmise, edastamise ega kliendi nimel või arvel täitmisega, kui klienti ei ole teavitatud telefonikõnede salvestamisest.

(5) Muul viisil saadud korralduse salvestab investeerimisühing püsival andmekandjal kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud salvestisi säilitatakse viis aastat, inspektsiooni nõudel kuni seitse aastat. Nõudmisel esitab investeerimisühing kliendiga toimunud suhtluse salvestised kliendile.”;

155) paragrahvid 91 ja 92 tunnistatakse kehtetuks;

156) paragrahvi 93 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) 50 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1, 2 või 5 nimetatud teenuseid;”;

157) paragrahvi 93 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) 730 000 eurot, kui ta osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3, 6, 8 või 9 nimetatud teenuseid.”;

158) paragrahvi 93 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) sellist positsiooni ei hoita kauem, kui on vajalik käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kliendi korralduse täitmiseks;”;

159) paragrahvi 94 lõikes 5 ja § 108 lõikes 5 asendatakse läbivalt sõna „Finantsinspektsioon” sõnaga „inspektsioon” vastavas käändes;

160) paragrahvi 1191 lõikes 1 asendatakse sõnad „pakutavate teenustega” sõnadega „osutatavate teenustega”;

161) paragrahvi 1191 lõikes 4 asendatakse sõnad „§ 826 lõigetes 2 ja 3 ning lõike 7 punktis 7” sõnadega „§-s 826”;

162) paragrahvi 1192 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

163) paragrahvi 1194 lõikes 3 asendatakse sõnad „käesolevas seaduses investeerimisagendile kehtestatud” sõnadega „käesoleva seaduse § 791 lõigetes 1, 2, 4 ja 5 ning §-s 1193 sätestatud”;

164) seadust täiendatakse 31. osaga järgmises sõnastuses:

31. osa
ARUANDLUSTEENUSED

132. peatükk
TEGUTSEMISE ÕIGUS

§ 1197. Aruandlusteenuse osutaja

(1) Aruandlusteenuse osutaja on väärtpaberite kohta kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kauplemiskoondteabe esitaja ja aruandlussüsteemi korraldaja (edaspidi aruandlusteenuse osutaja).

(2) Kauplemisteabe aruanded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21 kohaselt esitatavad aruanded.

(3) Kauplemisteabe aruannete avalikustaja on isik, kes avalikustab kauplemisteabe aruandeid ühe või mitme investeerimisühingu nimel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 20 ja 21.

(4) Kauplemiskoondteabe esitaja on isik, kes kogub kauplemiskoha korraldajatelt ja kauplemisteabe aruannete avalikustajatelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21 nimetatud kauplemisteabe aruandeid ning koondab need andmed pidevaks elektrooniliseks ja reaalajas jälgitavaks andmevooks iga väärtpaberi hinna ja käibe kohta.

(5) Aruandlussüsteemi korraldaja on isik, kes esitab investeerimisühingu nimel inspektsioonile, teiste lepinguriikide pädevatele järelevalveasutustele või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele tehingute kohta andmeid.

§ 1198. Aruandlusteenuse osutaja tegevusluba

(1) Aruandlusteenuse osutajana tegutsemiseks peab isikul olema vastav tegevusluba (edaspidi käesolevas peatükis tegevusluba). Kui käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud teenuseid osutab sama isik, kajastatakse teenused, mille osutamiseks talle on antud õigused, ühel tegevusloal.

(2) Aruandlusteenuse osutaja tegevusloa suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 2–4, § 51 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-s 52, § 53 lõikes 1, § 54 lõikes 2, §-des 55, 551 ja 57, § 58 lõigetes 1 ja 3–4 ning §-des 581 ja 113 sätestatut.

§ 1199. Tegevusloa ulatus

(1) Isik, kes soovib osutada aruandlusteenust (edaspidi taotleja), esitab inspektsioonile taotluse käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud ühe või mitme teenuse osutamiseks tegevusloa saamiseks.

(2) Investeerimisühing või turu korraldaja, kes soovib osutada aruandlusteenust, esitab tegevusloa saamiseks käesoleva seaduse § 11910 punktis 3 nimetatud andmed ja dokumendid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata teises lepinguriigis aruandlusteenuse osutamiseks tegevusloa saanud isikule.

§ 11910. Tegevusloa taotlemine

Tegevusloa taotlemiseks esitab taotleja inspektsioonile:
1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (ELT L 87, 31.03.2017, lk 126–141), artikli 1 kohaselt nõutud andmed ja dokumendid;
2) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 1, 2, 7, 8, 12 ja 15 nimetatud andmed ja dokumendid;
3) käesoleva seaduse § 11917 lõigetes 1–3 ja 8 nimetatud korrad või nende projektid ja lõigetes 9–12 nimetatud süsteemide kirjeldused ning §-s 11918 nimetatud sise-eeskirjad.

§ 11911. Täiendava tegevusloa taotlemine

(1) Aruandlusteenuse osutaja tegevusloas nimetamata käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud teenuse osutamiseks taotleb aruandlusteenuse osutaja inspektsioonilt täiendava tegevusloa.

(2) Täiendava tegevusloa taotlemisel esitab aruandlusteenuse osutaja inspektsioonile kirjaliku avalduse, täiendatud tegevusplaani ja uuendatud, käesoleva seaduse § 11917 lõigetes 1–3 ja 8 nimetatud korrad ning lõigetes 9–12 nimetatud süsteemide kirjeldused ning §-s 11918 nimetatud sise-eeskirjad.

§ 11912. Tegevusloa andmisest keeldumise alused

Inspektsioon võib keelduda aruandlusteenuse osutaja tegevusloa või ühe või mitme käesoleva seaduse § 1197 lõigetes 3–5 nimetatud teenuse osutamise õiguse andmisest, kui:
1) taotleja või taotleja juhid ei vasta käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides või komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/571 sätestatud nõuetele;
2) tegevusloa taotlemisel esitatud andmed või dokumendid ei vasta käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusaktides sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud;
3) taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab aruandlusteenuse osutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi õigusaktidest, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, tulenevad nõuded või õigusaktide rakendamine takistavad aruandlusteenuse osutaja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
4) tegevusplaanis esitatud andmed ei ole adekvaatsed või piisavad;
5) käesoleva seaduse § 11917 lõigetes 1–3 ja 8 nimetatud korrad või nende projektid ning lõigetes 9–12 nimetatud süsteemide kirjeldused ning §-s 11918 nimetatud sise-eeskirjad ei ole aruandlusteenuse osutaja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
6) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni;
7) aktsiaseltsile antud aruandlusteenuse osutaja tegevusluba on varem kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui tegevusluba on kehtetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 11913 alusel.

§ 11913. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused

Inspektsioon võib tegevusloa täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui:
1) aruandlusteenuse osutaja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates, selgesõnaliselt loobub tegevusloast või ei ole osutanud aruandlusteenuseid kuue järjestikuse kuu jooksul;
2) on ilmnenud, et taotleja esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti muudel juhtudel, kui aruandlusteenuse osutaja poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid;
3) aruandlusteenuse osutaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele;
4) ilmnevad käesoleva seaduse § 11912 punktis 3 või 4 sätestatud asjaolud;
5) taotlejat või tema juhti on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või taotleja või tema juhi suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni või aruandlusteenuse osutaja tegevus või tegevusetus ei vasta heale äritavale;
6) aruandlusteenuse osutaja avaldab oma tegevuse või juhi kohta ebaõigeid või eksitavaid andmeid või ebaõiget ja eksitavat reklaami;
7) aruandlusteenuse osutaja ei ole võimeline täitma endale võetud kohustusi;
8) aruandlusteenuse osutaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ulatuses täitnud inspektsiooni ettekirjutust;
9) aruandlusteenuse osutaja tegevuses ilmnevad tunnused, mis Finantsinspektsiooni põhjendatud kahtluse alusel osutavad rahapesule, või aruandlusteenuse osutaja rikub õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
10) aruandlusteenuse osutaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid;
11) lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt inspektsioonile esitatud teabe kohaselt on aruandlusteenuse osutaja rikkunud lepinguriigi õigusaktides sätestatud või lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse esitatud tingimusi.

133. peatükk
ARUANDLUSTEENUSE OSUTAJA JUHTIMISELE JA ORGANISATSIOONILISELE ÜLESEHITUSELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 11914. Aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded

(1) Aruandlusteenuse osutaja juhatuse või nõukogu liikmeks (edaspidi käesolevas peatükis juht) võib valida või määrata vaid isiku, kellel on aruandlusteenuse osutaja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ja piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks ning kes sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu. Aruandlusteenuse osutaja juhtide teadmised, oskused ja kogemused ühtekokku peavad olema piisavad, et mõista aruandlusteenuse osutaja tegevust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:
1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud aruandlusteenuse osutaja, krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
3) isiku suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
4) isik ei ole suuteline korraldama aruandlusteenuse osutaja tegevust selliselt, et klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;
6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

(3) Aruandlusteenuse osutaja juhid peavad pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmisele ja peavad tegutsema nende puhul eeldatava ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, seades aruandlusteenuse osutaja ja klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest.

(4) Juht peab tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral tulemuslikult vaidlustada nõukogu otsuseid ning vajaduse korral tulemuslikult kontrollida ja jälgida juhtimisotsuste tegemist.

(5) Aruandlusteenuse osutaja määrab oma sise-eeskirjas sellise juhtimiskorra, millega tagatakse organisatsiooni tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus organisatsioonis ja huvide konflikti ennetamine, teostab järelevalvet selle rakendamise üle ning teeb seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil.

(6) Aruandlusteenuse osutaja juhid on kohustatud regulaarselt üle vaatama käesoleva seaduse alusel kehtestatud eeskirjad ja muud protseduurireeglid, hindama nende tulemuslikkust ning rakendama asjakohaseid meetmeid puuduste kõrvaldamiseks.

(7) Aruandlusteenuse osutaja juhi nõuetele vastavuse hindamisel arvestab inspektsioon komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/571 artikli 4 alusel juhtide kohta esitatavaid andmeid.

§ 11915. Juhtidest ja audiitorist teavitamine

(1) Aruandlusteenuse osutaja juhi valimisel või määramisel esitab valitav või määratav isik aruandlusteenuse osutajale:
1) käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed;
2) kinnituse, et puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla aruandlusteenuse osutaja juht.

(2) Aruandlusteenuse osutaja teatab inspektsioonile juhi ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist ning esitab vajaliku teabe käesoleva seaduse §-s 11914 sätestatud nõuete täitmise hindamiseks.

§ 11916. Aruandlusteenuse osutaja juhi tagasikutsumine

(1) Inspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda aruandlusteenuse osutaja juhi tagasikutsumist või valimata või määramata jätmist, kui:
1) isik ei vasta käesolevas seaduses juhile kehtestatud nõuetele;
2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente;
3) isiku tegevus aruandlusteenuse osutaja juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline aruandlusteenuse osutajat usaldusväärselt ja kindlalt juhtima või et ta ei ole suuteline korraldama aruandlusteenuse osutaja juhtimist selliselt, et klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.

(2) Tagasikutsutud aruandlusteenuse osutaja juhi asemele võib uue liikme määrata kohus inspektsiooni nõudel. Kohtu määratud juhi volitused kehtivad uue juhi nimetamise või valimiseni üldkoosoleku poolt.

§ 11917. Organisatsioonilised nõuded aruandlusteenuse osutajale

(1) Kauplemisteabe aruannete avalikustaja peab kehtestama asjakohase poliitika ja korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 20 ja 21 nimetatud teabe avalikustamiseks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel.

(2) Kauplemiskoondteabe esitaja peab kehtestama asjakohase poliitika ja korra, mis võimaldab koguda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 6, 10, 20 ja 21 sätestatud korras avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha selline teave avalikkusele kättesaadavaks tehniliste võimaluste piires reaalajas ja mõistlikel kommertsalustel.

(3) Aruandlussüsteemi korraldaja peab kehtestama asjakohase poliitika ja korra Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklis 26 nimetatud teabe esitamiseks võimalikult kiiresti ja hiljemalt tehingu toimumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks. Selline teave esitatakse kooskõlas nimetatud artiklis sätestatud nõuetega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minuti jooksul pärast selle avalikustamist kauplemisteabe aruannete avalikustaja poolt. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minuti jooksul pärast selle avalikustamist kauplemiskoondteabe esitaja poolt. Kauplemisteabe aruannete avalikustaja ja kauplemiskoondteabe esitaja peavad tõhusalt ning järjekindlalt avalikustama sellise teabe viisil, mis kedagi diskrimineerimata tagab teabele kiire juurdepääsu, ning vormis, mis hõlbustab kauplemisteabe aruannete avalikustaja puhul teabe konsolideerimist muudest allikatest pärit sarnaste andmetega ja kauplemiskoondteabe esitaja puhul teeb selle turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ning kasutatavaks. Kauplemiskoondteabe esitaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 10 ja 21 kohaselt avalikustatav teave peab olema esitatud üldaktsepteeritavas, koostalitlusvõimelises formaadis.

(5) Teave, mille kauplemisteabe aruannete avalikustaja vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 avalikustab, hõlmab vähemalt järgmist:
1) väärtpaberi identifitseerimistunnus;
2) hind, millega tehing tehti;
3) tehingu maht;
4) tehingu aeg;
5) tehingust teatamise aeg;
6) tehingu vääring;
7) tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI”, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või kood „OTC”;
8) kui see on asjakohane, siis märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused.

(6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule peab kauplemiskoondteabe esitaja avalikustatav teave hõlmama:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 10 ja 21 kohaselt avalikustatava teabe korral väärtpaberi identifitseerimistunnuse alternatiivina väärtpaberit identifitseerivaid tunnuseid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6 ja 20 kohaselt avalikustatava teabe korral vähemalt teavet, kas investeerimisotsuse ja tehingu täitmise eest oli vastutav investeerimisühingu algoritm, ja artikli 3 lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise kohustuse täitmise vabastuse korral märget selle kohta, kas vabastus on nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 punkti a või b alusel.

(7) Kauplemiskoondteabe esitaja peab tagama, et esitatav teave koondab kõigi kauplemiskohtade ja kauplemisteabe aruannete avalikustajate andmed ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 2017/571 kehtestatud nõuetele vastavate väärtpaberite andmed.

(8) Aruandlusteenuse osutaja peab kehtestama korra, mis aitab ära hoida huvide konflikti klientidega, ning seda korda pidevalt rakendama. Eelkõige peavad turu korraldajana tegutsev kauplemisteabe aruannete avalikustaja, turu korraldaja ja tunnustatud kauplemisteabe aruannete avalikustaja, kes korraldab ka kauplemiskoondteavet, ning aruandlussüsteemi korraldaja käsitlema kogu kogutud teavet ühetaoliselt, kehtestama asjakohase korra oma muu äritegevuse eeltoodust lahus hoidmiseks ning rakendama seda korda pidevalt.

(9) Aruandlusteenuse osutaja peab kehtestama usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagaksid teabeedastusvahendite turvalisuse ning minimeeriksid andmelaostuse ja andmetele loata juurdepääsu ohtu. Aruandlussüsteemi korraldaja ja kauplemisteabe aruannete avalikustaja kehtestatavad turvasüsteemid peavad ära hoidma teabelekked kauplemisteabe aruannete avalikustaja puhul kuni teabe avalikustamiseni. Aruandlussüsteemi korraldaja kehtestatavad turvasüsteemid peavad tagama ka teabeedastusvahendite autentimise ning säilitama igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. Aruandlusteenuse osutajal peavad olema piisavad ressursid ja varuseadmed teenuste osutamise järjepidevuse tagamiseks.

(10) Kauplemisteabe aruannete avalikustaja kehtestab süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida kauplemisteabe aruannete terviklikkust, märgata andmete väljajäämist ja ilmseid vigu ning nõuda vigaste aruannete uuesti esitamist.

(11) Aruandlussüsteemi korraldaja peab kehtestama süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida andmete terviklikkust, märgata investeerimisühingu põhjustatud andmete väljajäämist ja ilmseid vigu, edastada andmed selliste vigade ja väljajäämiste kohta investeerimisühingule ning nõuda vigu sisaldanud aruannete uuesti esitamist.

(12) Aruandlussüsteemi korraldaja peab kasutama süsteeme, mis võimaldavad tal tuvastada tema enda põhjustatud vigu ja väljajäämisi ning esitada või vajaduse korral uuesti esitada inspektsioonile õiged ja täielikud tehinguaruanded.

(13) Aruandlusteenuse osutaja lähtub teenuste osutamisel ühtlasi komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 84–89 sätestatud nõuetest.

§ 11918. Sise-eeskirjad

(1) Aruandlusteenuse osutaja kehtestab aruandlusteenuse osutaja ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid, mis tagavad aruandlusteenuse osutaja tegevust reguleerivate õigusaktide ja aruandlusteenuse osutaja juhtorganite otsuste täitmise, ning rakendab neid reegleid.

(2) Aruandlusteenuse osutaja kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama aruandlusteenuse õigus- ja korrapärase osutamise. Aruandlusteenuse osutaja hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning muudab sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide parim kaitse.

(3) Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
1) aruandlusteenuse osutaja sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
2) aruandlusteenuse osutamise kord, sealhulgas kava aruandlusteenuse osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks;
3) töötajate valiku kriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise kord ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe aruandlusteenuse osutaja nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;
4) andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;
5) sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad.”;

165) paragrahvi 120 lõikes 3 asendatakse sõnad „käesolevas osas korraldaja” sõnadega „käesolevas ja 141.–18. peatükis korraldaja”;

166) paragrahvi 120 lõikes 5, § 122 lõike 1 punktides 3–5 ning § 123 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 asendatakse läbivalt sõnad „mitmepoolne kauplemissüsteem” sõnadega „korraldaja korraldatav muu kauplemiskoht” vastavas käändes;

167) paragrahvi 121 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 48 lõigetes 2 ja 3, § 51 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 54 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 55, 551, 57 ja 581” sõnadega „§ 48 lõigetes 2–4, § 51 lõikes 1, lõike 2 punktides 1 ja 3 ning lõikes 3, §-s 52, § 53 lõikes 3, § 54 lõigetes 2 ja 3 ning §-des 55, 551, 57, 581 ja 113”;

168) paragrahvi 123 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 58 lõigetes 1, 3 ja 4” sõnadega „§ 58 lõigetes 1 ja 3–4”;

169) paragrahvi 123 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

„101) ilmneb, et taotleja esitas tegevusloa taotlemisel valeandmeid või tegevusluba on saadud muul ebaausal viisil, samuti muudel juhtudel, kui korraldaja poolt või nimel on inspektsioonile esitatud valeandmeid;”;

170) paragrahvi 123 lõike 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„11) korraldaja ei ole alustanud tegevust 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates või ei ole tegelenud turu korraldamisega kuue järjestikuse kuu jooksul või korraldaja asutajad on oma tegevusega näidanud, et korraldaja ei suuda tegevust alustada 12 kuu jooksul tegevusloa andmisest arvates, või korraldaja selgesõnaliselt loobub tegevusloast;”;

171) paragrahv 124 tunnistatakse kehtetuks;

172) paragrahv 1241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1241. Korraldaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele ning töötajatele esitatavad nõuded

(1) Korraldaja nõukogu või juhatuse liikmeks (edaspidi käesolevas peatükis juht) võib valida või määrata isiku, kellel on korraldaja juhtimiseks vajalikud teadmised, haridus, oskused, kogemused, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ja piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks ning kes sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu. Inspektsioon võib käsitada korraldaja juhina korraldaja töötajat ja muud isikut, kes iseseisvalt võtab vastu juhtimisotsuseid korraldaja arengu või äritegevuse kohta. Inspektsioon teavitab korraldajat viivitamata töötaja või muu isiku käsitamisest korraldaja juhina.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas järgmistel juhtudel:
1) isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud korraldaja või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
3) isiku suhtes on kohus kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 491, samuti kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
4) isik ei ole suuteline korraldama korraldaja tegevust selliselt, et oleks tagatud turu õigus- ja korrapärane toimimine;
5) isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;
6) isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.

(3) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab juhtide koosseis olema korraldaja juhtimiseks vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud tingimusi arvestades piisavalt mitmekesine ja vastama korraldaja kehtestatud juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttele. Korraldaja juhtide teadmised, oskused ja kogemused ühtekokku peavad olema piisavad, et mõista korraldaja tegevust, sealhulgas peamisi riske.

(4) Korraldaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.

(5) Korraldaja juhatuse liikmed peavad:
1) pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks korraldaja juhtimisel;
2) omama piisavalt teadmisi, oskusi ja kogemusi, et aru saada korraldaja toimimisest, sealhulgas peamistest riskidest;
3) tegutsema ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral vaidlustada tulemuslikult nõukogu otsuseid ning kontrollida ja jälgida juhtimisotsuste tegemist.

(6) Korraldaja peab eraldama piisavalt ressurssi ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele.

(7) Korraldaja juhid määravad kindlaks korraldaja efektiivse ja usaldusväärse juhtimise meetmed, vastutavad nende rakendamise ning regulaarse ülevaatamise eest, arvestades väärtpaberituru korrapärase toimimisega. Meetmete rakendamisel määratakse korraldajas selged vastutusalad ja huvide konflikti ennetamine.

(8) Korraldaja juhid vaatavad regulaarselt üle korraldaja juhtimiskorralduse asjakohasuse ja rakendamise ning võtavad tarvitusele vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

(9) Korraldaja juhtidel peab olema piisav juurdepääs teabele ja dokumentidele, mis on vajalikud korraldajaga seotud juhtimisotsuste ülevaatamiseks ja jälgimiseks.

(10) Korraldaja juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema ootuspärase ettenägelikkuse ja hoolsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele.

(11) Korraldaja juhtidele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 49 lõigetes 11–14 ja lõikes 2 sätestatut, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, arvestades korraldaja tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet. Kui inspektsioon on andnud korraldaja nõukogu liikmele krediidiasutuste seaduse § 49 lõike 13 punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.”;

173) paragrahvi 1242 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Korraldaja teatab inspektsioonile juhi ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist ning esitab vajaliku teabe käesoleva seaduse §-s 1241 sätestatud nõuete täitmise hindamiseks.”;

174) paragrahvi 1244 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korraldaja kehtestab protseduurireeglid (edaspidi käesolevas peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad korraldaja tegevust reguleerivate õigusaktide, turu reglemendi ja korraldaja juhtorganite otsuste täitmise ning korraldaja ja turu õigus- ja korrapärase tegevuse, ning rakendab neid.”;

175) paragrahvi 1244 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

176) seadust täiendatakse §-dega 1245 ja 1246 järgmises sõnastuses:

§ 1245. Nomineerimiskomitee

(1) Kui see on proportsionaalne korraldaja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, tuleb korraldajas moodustada nomineerimiskomitee, välja arvatud juhul, kui nomineerimiskomitee on moodustanud korraldaja emaettevõtja ja komitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.

(2) Nomineerimiskomitee moodustatakse nõukogu liikmetest. Korraldaja nõukogu määrab ka nomineerimiskomitee pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted.

(3) Nomineerimiskomitee:
1) esitab nõukogule korraldaja juhatuse liikme kandidaadid, nende ametiülesannete kirjelduse ja ametiperioodi pikkuse;
2) määrab sihttaseme, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja töötab välja poliitika vähem esindatud soost isikute arvu suurendamiseks ja seatud sihttasemini jõudmiseks;
3) hindab vähemalt üks kord aastas juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevust ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid;
4) hindab vähemalt üks kord aastas juhatuse liikmete ja juhatuse kui terviku kutsealaste teadmiste, oskuste ja kogemuste sobivust ning teavitab tulemustest nõukogu;
5) töötab välja korraldaja juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõtte ja juhatuse valimise korra, hindab seda regulaarselt ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

(4) Nõukogule juhatuse liikme kandidaatide esitamisel arvestab nomineerimiskomitee juhatuse teadmiste, oskuste ja kogemuste tasakaalu ning juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttega.

(5) Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas korraldaja huvidega tervikuna.

(6) Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.

§ 1246. Organisatsioonilised nõuded reguleeritud turu korraldajale

(1) Korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tuvastada ja maandada turu õigus- ja korrapärase toimimise riskid.

(2) Korraldaja rakendab meetmeid, et tuvastada huvide konfliktid turu, korraldaja või selle omanike ning turu õigus- ja korrapärase toimimise vahel ning maandada huvide konflikti võimalikud kahjulikud tagajärjed turu toimimisele või sellel osalejatele, sealhulgas juhul, kui huvide konflikt võib kahjustada inspektsiooni ja korraldaja koostööd turujärelevalve teostamisel.

(3) Korraldaja rakendab meetmeid, et usaldusväärselt hallata turu korraldamiseks kasutatava infotehnoloogilise süsteemi või muu tehingute tegemist vahendava ja andmeid salvestava süsteemi (edaspidi kauplemissüsteem) tehnilisi toiminguid ning toime tulla süsteemide riketega.

(4) Korraldaja kehtestab turul läbipaistvalt ja ühetaoliselt kohaldatavad reeglid, millega tagatakse õiglane ja korrapärane kauplemine turul ja tehingute täitmine objektiivsete kriteeriumide alusel.

(5) Korraldaja rakendab meetmeid, et tagada tema süsteemides täidetud tehingute tõhus ja õigeaegne lõpuleviimine.

(6) Korraldaja tagab turu korrapäraseks toimimiseks piisavate finantsvahendite pideva olemasolu, võttes arvesse turul tehtavate tehingute laadi ja mahtu ning turu toimimist mõjutavate riskide ulatust ja taset.

(7) Korraldaja ei või ühelgi enda korraldataval turul täita oma arvel kliendi korraldusi ega kaubelda oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel.

(8) Oma arvel kauplemine ostu- ja müügihuvide sobitamisel on tehing, mille täitja asub ostja ja müüja vahele sellisel viisil, et ei võta ostu- ja müügitehingu samaaegsel täitmisel tururiski ning tehing tehakse hinnaga, mille arvelt tehingu täitja ei saa kasu ega kahju, välja arvatud eelnevalt avaldatud vahendus-, teenus- või muu tasu.”;

177) seaduse 141. peatükki täiendatakse §-dega 1251 ja 1252 järgmises sõnastuses:

§ 1251. Süsteemide töökindluse tagamine

(1) Korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et tagada turu kauplemissüsteemi töökindlus, piisav võimsus korralduste ja sõnumite tippmahtudega toimetulekuks, korrapärane toimimine pingelises turuolukorras ning kauplemiskünniseid ja -piirmäärasid ületavate või selgelt ekslike korralduste tagasilükkamine.

(2) Korraldaja tagab turu kauplemissüsteemi igakülgse testimise ja selle vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Korraldajal on tõhus talitluspidevusplaan teenuste osutamise jätkuvuse tagamiseks turu kauplemissüsteemi tõrgete korral.

§ 1252. Organisatsioonilised lisanõuded elektroonilisel kauplemisel

(1) Korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et vältida ja hallata algoritmkauplemisest ja selleks kasutatavatest infotehnoloogilistest süsteemidest tulenevat ohtu väärtpaberituru korra- ja õiguspärasele toimimisele. Muu hulgas nõuab korraldaja turul osalejalt algoritmide asjakohast testimist ja selleks vajaliku keskkonna loomist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetmed peavad võimaldama piirata turul osaleja poolt turu kauplemissüsteemi sisestatud ja täitmata korralduste suhet, aeglustada korralduste voogu, kui on oht turu kauplemissüsteem üle koormata, ning kohaldada ja piirata väikseimat hinnasammu käesoleva seaduse § 1371 tähenduses.

(3) Korraldaja kehtestab läbipaistvad ja õiglased reeglid ühispaiknemisele käesoleva seaduse § 8215 lõike 3 punkti 1 tähenduses ning kohaldab neid ühetaolistel alustel.

(4) Korraldaja rakendab õiguslikke, tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid, et võimaldada otsest elektroonilist juurdepääsu üksnes tingimusel, et investeerimisühingust või krediidiasutusest turul osaleja on kehtestanud asjakohased sobivusnõuded turule otsest elektroonilist juurdepääsu soovivale kliendile ja kohaldab neid ning vastutab otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu esitatud ja täidetud korralduse vastavuse eest käesoleva seaduse nõuetele.

(5) Korraldaja kehtestab kohased riskikontrolli standardid ja künnised otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu kauplemisele. Korraldaja tagab, et otsese elektroonilise juurdepääsu kaudu esitatud korraldus on eristatav teistest turul osaleja korraldustest ja sellise korralduse täitmise või otsest elektroonilist juurdepääsu kasutava isiku kauplemise saab vajaduse korral peatada turul osaleja teistest korraldustest ja kauplemistegevusest sõltumata. Korraldaja rakendab meetmeid, et vajaduse korral peatada või lõpetada turul osalejale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja käesolevas lõikes sätestatu järgimata jätmise korral.

(6) Korraldaja tagab, et algoritmkauplemise käigus turule esitatud iga korraldus on tuvastatav ja turul osaleja tähistab selleks iga sellise korralduse, selle koostamiseks kasutatud algoritmi ja korralduse sisestaja. Nõudmisel esitab korraldaja inspektsioonile käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud teabe.

(7) Kauplemise jälgimise võimaldamiseks teeb korraldaja inspektsiooni nõudmisel talle kättesaadavaks teabe kõigi turule esitatud ja täitmata korralduste kohta.”;

178) seaduse 15. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

15. peatükk
REGLEMENT
”;

179) paragrahv 126 tunnistatakse kehtetuks;

180) paragrahvi 127 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korraldaja kehtestab reeglid turul osalemise, väärtpaberi turule kauplemisele võtmise ja tehingute tegemise ning täitmise kohta (edaspidi reglement). Reglementi kohaldatakse ja muudetakse ühetaoliselt ning samadel alustel iga turul osaleja, turul osalemise taotleja, turule kauplemisele võetud väärtpaberite emitendi ja kauplemise taotleja suhtes.”;

181) paragrahvi 127 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Korraldaja tagab reglemendi rakendamisega turu läbipaistva ja tõhusa toimimise selliselt, et on täidetud mõlemad järgmised tingimused:
1) väärtpaberitega kauplemise ja väärtpaberite emitentide kohta õige teabe viivitamatu ja üheaegne kättesaadavus kõigile turul osalejatele ning avalikkusele;
2) teabe kohene kättesaadavus turul osalejate pakkumuste ja tehingute tegemise kohta ning tehingute tõhus täitmine.

(12) Reglementi käsitatakse korraldaja ja turul osalemise õiguse taotleja ning väärtpaberite turule kauplemisele võtmiseks korraldaja ja emitendi või kauplemise taotleja vahel sõlmitava lepingu tüüptingimustena.”;

182) paragrahvi 127 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) turul tehingute võimalikult kiire, ohutu ja tõrgeteta tegemise ning arveldamise tingimused ja kord, tehingust teatamine, tehingu täitmiseks vajaliku teabe edastamine ning väärtpaberi hinnanoteeringu ja muude selliste andmete avalikustamine;”;

183) paragrahvi 128 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Inspektsioon keeldub kooskõlastamisest, kui reglemendi muudatused on vastuolus õigusaktidega, ebamõistlikult kahjustavad, vastuolulised, eksitavad või mittetäielikud või kui nende rakendamine ei taga küllaldaselt investorite, emitentide või turul osalejate huvide kaitset.”;

184) seaduse 16. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1. jagu
Turul osalemine ja väärtpaberi kauplemisele võtmine
”;

185) paragrahv 131 tunnistatakse kehtetuks;

186) paragrahvi 132 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õigus turul osaleda on igal Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingul, krediidiasutusel ja muul isikul, kellel on laitmatu ärialane maine, sobiv organisatsiooniline ülesehitus, piisavad oskused, asjatundlikkus ja kogemused turul osalemiseks ning finantsvahendid turul tehtud tehingute kiireks ja tõrgeteta täitmiseks.”;

187) paragrahvi 132 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

188) paragrahvi 1322 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kauplemisprospekt tuleb avalikustada hiljemalt väärtpaberite turul kauplemisele võtmise päeval, järgides komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/301 sätestatud nõudeid, ühel järgmistest viisidest:”;

189) paragrahvi 132 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Korraldaja tagab, et turul kehtestatud teenustasud, muu hulgas tehingute täitmise tasud, muud tasud ja mis tahes tagastatavad soodustused on läbipaistvalt, õiglaselt ja ühetaolistel alustel kohaldatavad ning ei ajenda korraldusi esitama, muutma, täitma ega tühistama viisil, mis võib ohustada väärtpaberituru korra- ja õiguspärast toimimist.

(6) Korraldaja võimaldab tagastatavaid soodustusi üksnes turutegemise kohustuse täitmise eest üksiku aktsia või aktsiakorvi lõikes.

(7) Korraldajal on õigus määrata korralduse tühistamise tasu vastavalt korralduse hoidmise ajale ja väärtpaberile.”;

190) paragrahvi 1325 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kauplemisele võib võtta ainult sellise väärtpaberi, mis vastab reglemendis sätestatud tingimustele, mille kohaselt on tagatud, et:
1) väärtpaberiga on võimalik turul õiglaselt, korrapäraselt ja tulemuslikult tehinguid teha komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses finantsinstrumentide reguleeritud turgudel kauplemisele lubamist käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 117–121), artiklite 2–5 tähenduses;
2) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 6 ja 7 nimetatud väärtpaber on vabalt võõrandatav komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/568 artikli 1 tähenduses;
3) tuletisväärtpaberi olemus võimaldab selle korrapärast ja õiget hinnastamist ning sellega tehtud tehingute kiiret ja tõrgeteta arveldamist.”;

191) paragrahvi 1325 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

192) paragrahvi 1325 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ja rakendab neid, et tagada väärtpaberi kauplemisele võtmisel väärtpaberi vastavus korraldaja kehtestatud kauplemisele võtmise tingimustele ja kauplemisele võetud väärtpaberi vastavuse regulaarne kontrollimine.”;

193) paragrahvi 134 lõikes 2 asendatakse sõnad „§ 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 86–876” sõnadega „§ 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 852, 854–876”;

194) paragrahvi 134 lõikes 3 asendatakse sõna „või ” sõnaga „ja”;

195) paragrahv 1341 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 1341. Turul osalemine otse ja kaugliikmena

Korraldaja võimaldab teise lepinguriigi investeerimisühingul ja krediidiasutusel osaleda turul otse, kui investeerimisühing või krediidiasutus on Eestis asutanud filiaali, või turu asukohas kohal olemata (edaspidi kaugliige), välja arvatud juhul, kui kohalolek turul tehingute tegemiseks on vajalik turu kauplemistingimustest ja süsteemidest tulenevalt. Kaugliikmele ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut.”;

196) seadust täiendatakse §-ga 1344 järgmises sõnastuses:

§ 1344. Likviidsuse pakkujad

(1) Korraldaja sõlmib kirjaliku kokkuleppe iga turul turutegemise strateegiat rakendava investeerimisühinguga ja kontrollib selle täitmist.

(2) Kui see on asjakohane turu kauplemise laadi ja ulatuse puhul, rakendab korraldaja tegevuskava piisava hulga investeerimisühingutega sellise kokkuleppe sõlmimiseks, mis eeldab investeerimisühingult siduvate ja konkurentsivõimeliste hinnapakkumuste tegemist turul korrapärase ja prognoositava likviidsuse tagamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kokkuleppes määratakse kindlaks investeerimisühingu kohustused likviidsuse pakkumisel ning selle eest saadavad soodustused kas tagasimaksena või muul viisil ja lõikes 2 nimetatud juhul investeerimisühingu mis tahes muud õigused.

(4) Korraldaja teavitab turutegemise strateegiat rakendava investeerimisühinguga kokkuleppe sõlmimisest inspektsiooni ja esitab nõudmisel kogu lisateabe, mis on inspektsioonile vajalik, et kontrollida, kas korraldaja järgib käesolevas paragrahvis sätestatut.”;

197) paragrahvi 136 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) kui emitent või kauplemise taotleja on rikkunud korraldaja suhtes õigusakti või reglemendi alusel tekkinud kohustust;”;

198) paragrahvi 136 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul peatab või lõpetab korraldaja tehingute tegemise ka väärtpaberiga seotud või sellele viitavate, käesoleva seaduse § 2 lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega, kui see on vajalik väärtpaberiga tehingute tegemise peatamise või lõpetamise eesmärgi saavutamiseks.

(12) Kui kauplemine peatatakse või lõpetatakse seoses turukuritarvituse kahtluse, ülevõtmispakkumise või turukuritarvituse määruse artiklis 7 või 17 sätestatu rikkumisega, sealhulgas teise lepinguriigi järelevalveasutuse nõudel, nõuab inspektsioon väärtpaberi ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega tehingute tegemise peatamist või lõpetamist ka muus kauplemiskohas ning süsteemse täitja poolt, kelle üle inspektsioon teostab järelevalvet.”;

199) paragrahvi 136 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

200) paragrahvi 136 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 11, 12 ja 6 nimetatud juhtudel väärtpaberiga tehingute tegemise peatamine või lõpetamine ei tohi põhjustada olulist kahju investori huvidele ega ohustada turu korrapärast toimimist.

(4) Korraldaja teavitab viivitamata inspektsiooni käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 11 ja 2 nimetatud peatamisest või lõpetamisest või selle tühistamisest ja avalikustab nende kohta teabe oma veebilehel.”;

201) paragrahvi 136 lõiked 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Inspektsioonil on õigus nõuda teise lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt selles lepinguriigis tegutseval turul väärtpaberi ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega tehingute tegemise peatamist või lõpetamist, kui see on vajalik Eesti investorite huvide kaitseks, turu korra- või õiguspärase toimimise ohustamise vältimiseks või muu olulise õiguse kaitseks või ohu vältimiseks, sealhulgas juhul, kui inspektsioon saab lõikes 4 nimetatud teabe või kui kauplemine peatatakse või lõpetatakse seoses turukuritarvituse kahtluse, ülevõtmispakkumise või turukuritarvituse määruse artiklis 7 või 17 sätestatu rikkumisega ning kui ei esine lõikes 5 nimetatud asjaolusid.

(7) Kui inspektsioon teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 12, 5 ja 6 nimetatud juhtudel väärtpaberi ja lõikes 11 nimetatud tuletislepingutega tehingute tegemise peatamise või lõpetamise ettekirjutuse või esitab korralduse või jätab selle esitamata või tühistab ettekirjutuse, teavitab ta selles lepinguriikide väärtpaberiturujärelevalve asutusi ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ning avalikustab vastava teabe oma veebilehel.”;

202) seadust täiendatakse §-ga 1361 järgmises sõnastuses:

§ 1361. Ajutised kauplemispiirangud

(1) Korraldajal on õigus väärtpaberiga kauplemine ajutiselt peatada või piirata seda väärtpaberi lühiajalise olulise hinnamuutuse korral kas korraldaja korraldataval turul või muul turul ja erakorralisel juhul tühistada, muuta või korrigeerida selle väärtpaberiga tehtud tehinguid.

(2) Korraldaja määrab kauplemise ajutise peatamise parameetrid erinevate varaklasside ja alamklasside likviidsust, turu mudelit ning väärtpaberituru osaliste olemust arvesse võttes ja tagab, et sellised tingimused on piisavad, et vältida ohtu väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele.

(3) Kui turg on ühes või mitmes lepinguriigis komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/570, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad likviidsuse poolest olulise turu kindlaksmääramist seoses kauplemise ajutisest peatamisest teavitamisega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 124–125), artikli 1 tähenduses oluline selle väärtpaberi likviidsusele, mille kauplemise korraldaja peatab, rakendab korraldaja vajalikke süsteeme ja korda inspektsiooni ja iga teise lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse teavitamiseks, et teistes kauplemiskohtades oleks võimalik selle väärtpaberiga kauplemine peatada, kuni korraldaja taastab selle väärtpaberiga kauplemise.

(4) Korraldaja esitab kauplemise peatamise parameetrid ja nende olulised muudatused terviklikul ja võrreldaval viisil inspektsioonile. Inspektsioon edastab korraldajalt saadud teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.”;

203) seadust täiendatakse §-ga 1371 järgmises sõnastuses:

§ 1371. Hinnasamm

(1) Korraldaja kehtestab aktsiatele, hoidmistunnistustele, kaubeldavatele investeerimisfondidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 2 lõike 1 punktis 27 nimetatud ja muudele sellesarnastele väärtpaberitele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 2017/588, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses aktsiate, hoidmistunnistuste ja börsil kaubeldavate fondide hinnasammude korda käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 411–416), hinnasammu, mis väljendab väärtpaberi likviidsust eri turgudel ja väärtpaberi keskmist ostu- ja müügipakkumuste vahemikku.

(2) Korraldaja kohandab iga väärtpaberi hinnasammu, arvestades vajadusega võimaldada mõistlikult stabiilseid hindu, seejuures liigselt piiramata ostu- ja müügipakkumuste vahemiku edasist vähenemist.

(3) Kaubeldava investeerimisfondina käsitatakse investeerimisfondi, mille vähemalt ühte liiki osaku või aktsiaga kaubeldakse kogu päeva jooksul vähemalt ühes kauplemiskohas ja vähemalt ühe turutegijaga, kes rakendab meetmeid, et fondi osakute või aktsiate hind kauplemiskohas ei erineks märkimisväärselt nende puhasväärtusest, ja kui see on asjakohane, siis nende indikatiivsest puhasväärtusest.”;

204) seaduse 16. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 1401 järgmises sõnastuses:

§ 1401. Kauplemisele kohaldatav õigus

Eestis registreeritud turul väärtpaberitega tehingute tegemisele kohaldatakse Eesti õigust.”;

205) paragrahvi 142 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks;

206) paragrahvi 143 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Korraldaja rakendab meetmeid, et võimaldada turul osalejatele juurdepääs korraldatud teabele.”;

207) paragrahvid 144–146 tunnistatakse kehtetuks;

208) seaduse 16. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 1471 järgmises sõnastuses:

§ 1471. Kellade sünkroniseerimine

Korraldaja ja turul osalejad sünkroniseerivad mis tahes teavitamisele kuuluva sündmuse kuupäeva ja kellaaja registreerimiseks kasutatavad kellad vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 2017/574, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (ELT L 87, 31.03.2017, lk 148–151).”;

209) paragrahvi 148 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korraldaja kehtestab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed ning rakendab neid, et teostada järelevalvet turule kauplemisele võetud vabalt võõrandatava väärtpaberi emitendi poolt avaldamisele kuuluva teabe avaldamise, selle ajakohasuse, õigsuse, täpsuse ja täielikkuse üle ning väärtpaberi hinna kujunemise, tehingute tegemise ja täitmise, sealhulgas korralduste esitamise ja tühistamise üle turu kauplemissüsteemis, et avastada ning vähendada väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist ohustavaid asjaolusid, kauplemisega seotud süsteemikatkestusi, turukuritarvitusena käsitatavaid toiminguid ja teisi õigusrikkumisi ning mittevastavust reglemendile.”;

210) paragrahvi 148 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

211) paragrahvi 149 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Korraldaja teatab reglemendi olulisest rikkumisest, ohust väärtpaberituru korra- või õiguspärasele toimimisele, väärtpaberiga seotud süsteemikatkestustest ja turukuritarvituse mõistlikust kahtlusest viivitamata inspektsioonile.

(2) Korraldaja ja inspektsioon teevad koostööd turujärelevalve teostamisel. Korraldaja esitab inspektsioonile viivitamata kogu teabe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude kohta ja osutab inspektsioonile igakülgset abi järelevalve teostamiseks.

(3) Inspektsioonil on õigus avaldada korraldajale turujärelevalve teostamiseks vajalikku teavet, sealhulgas avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis inspektsioon on saanud käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel.

(4) Korraldaja võimaldab inspektsiooni nõudel inspektsioonile järelevalve teostamiseks vaba juurdepääsu turu kauplemissüsteemile.

(5) Inspektsioon edastab teabe käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel saadud asjaolude, sealhulgas inspektsiooni hinnangul mõistliku turukuritarvituse kahtluse kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele ja teiste lepinguriikide pädevatele järelevalveasutustele.”;

212) seaduse 18. peatüki 2. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2. jagu
Börsi reglement
”;

213) seaduse 181. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

181. peatükk
MITMEPOOLNE KAUPLEMISSÜSTEEM JA ORGANISEERITUD KAUPLEMISSÜSTEEM

§ 1631. Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamine

(1) Käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 8 või 9 nimetatud investeerimisteenuse osutamiseks tegevusluba omav investeerimisühing ja § 120 lõikes 1 nimetatud tegevusluba omav reguleeritud turu korraldaja kehtestavad mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korra- ja õiguspärase tegevuse tagamiseks reglemendi.

(2) Reglemendis määratakse mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis osalemise, väärtpaberi kauplemisele võtmise ning korralduste täitmise kriteeriumid ja tingimused selliste väärtpaberite kindlaksmääramiseks, millega saab mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubelda.

(3) Reglementi kohaldatakse ja muudetakse ühetaoliselt ning samadel alustel iga mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis osaleja, samuti osalemise taotleja, mitmepoolsesse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi kauplemisele võetud väärtpaberite emitendi ja kauplemise taotleja suhtes.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut ei kohaldata organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja kehtestatud korralduste täitmise reeglitele. Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja võib korralduste täitmisel lähtuda otsustusõigusest vähemalt ühel järgmistest juhtudest:
1) korralduse organiseeritud kauplemissüsteemi edastamisel või tagasivõtmisel;
2) kliendi konkreetse korralduse sobitamata jätmisel teiste organiseeritud kauplemissüsteemi edastatud korraldustega, kui see on kooskõlas kliendi korralduse ja käesoleva seaduse §-des 873 ja 874 sätestatuga.

(5) Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja võib otsustada, kas, millal ja kui mitut kahest või enamast korraldusest sobitada ning kas ja millal aidata kaasa läbirääkimistele klientide vahel, et viia kokku kahe või enama kliendi potentsiaalselt ühilduvad omandamis- ja võõrandamishuvid ühes tehingus.

(6) Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi reglemendi suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 127 lõigetes 11, 12, 3 ja 4 ning §-des 128–130 sätestatut.

(7) Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse § 1246 lõigetes 1 ja 3, §-des 1251 ja 1252, § 132 lõigetes 5 ja 6 ning §-des 1344, 1361, 1371 ja 1471 turu korraldaja kohta sätestatut. Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldajale kohaldatakse lisaks § 1246 lõigetes 1 ja 5–7 sätestatut.

(8) Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja rakendab meetmeid, et vältida kliendi korralduste täitmist organiseeritud kauplemissüsteemis korraldaja või korraldajaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku arvel. Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja võib oma arvel kaubelda üksnes võlakohustusega, mille on emiteerinud Euroopa Liit, liikmesriik, liitriigist liikmesriigi liige, nende valitsusasutus või amet, ühe või mitme liikmesriigi eriotstarbeline rahastamisvahend, vähemalt kahe liikmesriigi asutatud rahvusvaheline organisatsioon või avalik-õiguslik institutsioon, mille eesmärk on koondada rahalisi vahendeid ja osutada finantsabi oma liikmetele, või Euroopa Investeerimispank ja millel puudub likviidne turg. Käesoleva lõike teises lauses sätestatut ei kohaldata oma arvel kauplemisele ostu- ja müügikorralduste sobitamisel käesoleva seaduse § 1246 lõike 8 tähenduses.

(9) Likviidne turg käesoleva seaduse tähenduses on teatud väärtpaberi või selle liigi turg, millel turu või väärtpaberi liigi turu struktuuri arvesse võttes on pidevalt väärtpaberi või selle liigi omandamis- ja võõrandamishuvi, arvestades järgmisi kriteeriume:
1) tehingute keskmine sagedus ja maht erinevate turutingimuste juures, võttes arvesse väärtpaberite liiki kuuluvate toodete laadi ja kestust;
2) turuosaliste arv ja liik, sealhulgas turuosaliste ja kaubeldud instrumentide suhtarv konkreetse toote puhul;
3) keskmised hinnavahed, kui need on kättesaadavad.

(10) Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja võib mitteomakapitaliväärtpaberitega seotud ostu- ja müügihuvide sobitamisel käesoleva seaduse § 1246 lõike 8 tähenduses oma arvel kaubelda üksnes kliendi nõusolekul ja juhul, kui ta on kehtestanud meetmed § 1246 lõikes 8 sätestatud tingimuste järgimiseks ning rakendab neid. Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja ei või kaubelda oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel selliste väärtpaberitega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 5 sätestatut.

(11) Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja kehtestab selle kauplemiskoha tehingute arveldamise tingimused ja korra ning süsteemis osaleda soovivate isikute kohustused süsteemis tehtud tehingute arveldamisel ning rakendab meetmeid nende tehingute tõhusaks arveldamiseks. Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja teavitab selle kauplemiskoha osalisi nende vastutusest kauplemiskohas tehingute arveldamisel.

(12) Ühel mitmepoolsel kauplemissüsteemil või organiseeritud kauplemissüsteemil on üks korraldaja.

(13) Mitmepoolsel kauplemissüsteemil ja organiseeritud kauplemissüsteemil peab olema vähemalt kolm tegelikult aktiivset osalejat, kellel on võimalik hinna kujundamiseks kõigi teiste osalejatega lävida.

(14) Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajana ja käesoleva seaduse § 886 lõike 3 tähenduses süsteemse täitjana ei või tegutseda sama juriidiline isik. Organiseeritud kauplemissüsteemil ei või olla sellist seost süsteemse täitja ega teise organiseeritud kauplemissüsteemiga, mis võimaldaks kokku viia organiseeritud kauplemissüsteemi ja süsteemse täitja või teise organiseeritud kauplemissüsteemi korraldusi või hinnanoteeringuid.

(15) Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja võib organiseeritud kauplemissüsteemis sõltumatu turutegemise eesmärgil teha koostööd teise investeerimisühinguga. Sõltumatu turutegemisena ei käsitata koostööd investeerimisühinguga, kellel on organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajaga märkimisväärne seos.

§ 1632. Kauplemisteabe avalikustamine

(1) Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja avalikustab kauplemisteabe, välja arvatud juhul, kui kauplemisteave on avalikustatud reguleeritud turu vahendusel, või tagab juurdepääsu kauplemisteabele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt avalikustatav või kättesaadavaks tehtav teave peab olema piisav, et võimaldada selle kasutajal kujundada investeerimisotsuseid, arvestades mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis osaleja olemust ja kaubeldava väärtpaberi liiki.

(3) Kui mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldakse emitendi nõusolekuta reguleeritud turule kauplemisele võetud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 6 või 7 nimetatud väärtpaberiga, kohaldatakse selle väärtpaberi emitendile § 135 lõikes 1 sätestatut.

§ 1633. Kauplemine mitmepoolses kauplemissüsteemis ja organiseeritud kauplemissüsteemis

(1) Mitmepoolses kauplemissüsteemis on õigus osaleda käesoleva seaduse § 132 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastaval isikul, kelle suhtes kohaldatakse § 134 lõigetes 1 ja 2 turul osaleja suhtes sätestatut.

(2) Organiseeritud kauplemissüsteemis tehingute tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõike 1 punktides 1, 5–7 ja 9 ning §-des 852, 854–876 ja 891 sätestatut.

(3) Mitmepoolsele kauplemissüsteemile ja organiseeritud kauplemissüsteemile kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 136 ja 1381 sätestatut.

§ 1634. Järelevalve mitmepoolses kauplemissüsteemis ja organiseeritud kauplemissüsteemis toimuva üle

(1) Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldajale kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 148 ja 149 turu korraldaja kohta sätestatut.

(2) Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja esitab inspektsioonile täpse kirjelduse mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi toimimise kohta, sealhulgas seoste kohta reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi, organiseeritud kauplemissüsteemi või kliendi korralduste süsteemse täitjaga, mida korraldaja korraldab või milles korraldajal on osalus, ja mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis osalejate ja kasutajate kohta.

(3) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust igast mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamiseks antud tegevusloast ning esitab nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe.

(4) Organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja või vastava tegevusloa taotleja esitab nõudmisel inspektsioonile täpse selgituse järgmiste asjaolude kohta:
1) milliste omaduste poolest süsteem ei vasta reguleeritud turu, mitmepoolse kauplemissüsteemi või kliendi korralduste süsteemse täitja tunnustele ega saa toimida ühena eelnimetatutest;
2) kuidas teostatakse otsustusõigust tehingute täitmisel, eriti korralduse organiseeritud kauplemissüsteemist tagasivõtmisel, ning millal ja kuidas sobitatakse organiseeritud kauplemissüsteemis klientide ostu- ja müügipakkumusi;
3) millistel tingimustel organiseeritud kauplemissüsteemi korraldaja kaupleb oma arvel ostu- ja müügihuvide sobitamisel.

(5) Inspektsioon jälgib organiseeritud kauplemiskoha korraldaja oma arvel kauplemist ostu- ja müügihuvide sobitamisel, et tagada, et selline tegevus on pidevalt vastavuses käesoleva seaduse § 1246 lõikes 8 sätestatud tingimustega ega põhjusta korraldaja ja tema klientide vahel huvide konflikti.

§ 1635. Kasvuturg

(1) Mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja teatab inspektsioonile soovist registreerida mitmepoolne kauplemissüsteem eriotstarbelise kauplemiskohana äriühingutele, kelle väärtpaberi keskmine turukapitalisatsioon kolme eelneva kalendriaasta jooksul vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 77 sätestatule on aastalõpu sulgemishinna või noteeringu alusel vähem kui 200 000 000 eurot (edaspidi kasvuturg).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituse saamisel ja kui on täidetud lõikes 3 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 78 nimetatud tingimused, teavitab inspektsioon Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust mitmepoolse kauplemissüsteemi registreerimisest kasvuturuna.

(3) Lisaks käesolevas seaduses mitmepoolse kauplemissüsteemi kohta sätestatule rakendab kasvuturu korraldaja reegleid, süsteeme ja protseduure, et täita vähemalt järgmised tingimused:
1) kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidest vastab vähemalt 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 turukapitalisatsiooni kohta sätestatud tingimustele mitmepoolse kauplemissüsteemi kasvuturuna registreerimise hetkel ja igal järgneval kalendriaastal;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 turukapitalisatsiooni kohta sätestatud tingimusi kohaldatakse emitendi väärtpaberite esmakordsel ja järgneval kasvuturule kauplemisele võtmisel;
3) väärtpaberi esmakordsel kauplemisele võtmisel avalikustab emitent piisavalt teavet, mis võimaldab investoril teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse, või kui esmakordse kasvuturule kauplemisele võtmisega kaasneb avalik pakkumine käesoleva seaduse tähenduses, siis prospekti;
4) emitendi kohta avalikustatakse regulaarselt emitendi raamatupidamisaruandeid;
5) emitendi kohta avalikustatavat teavet säilitatakse;
6) emitent ning turukuritarvituse määruse artikli 3 lõike 1 punktides 25 ja 26 nimetatud isikud vastavad neile turukuritarvituse määruse alusel kohaldatavatele nõuetele;
7) kasvuturu korraldaja rakendab turukuritarvituse määrusega ettenähtud süsteeme ja kontrolli turukuritarvituse ennetamiseks ja ärahoidmiseks kasvuturul.

(4) Kasvuturu korraldaja taotlusel või juhul kui kasvuturg ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule, tühistab inspektsioon mitmepoolse kauplemissüsteemi kasvuturuna registreerimise, võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 79 sätestatut, ja teavitab sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust.

(5) Kasvuturule kauplemisele võetud väärtpaberi võib teisel kasvuturul kauplemisele võtta, tingimusel et sellest kavatsusest on emitenti teavitatud ja emitent ei esita vastuväiteid. Emitent ei vastuta teabe avalikustamise ega ühingu üldjuhtimisega seotud nõuete täitmise eest seoses tema väärtpaberi teisel kasvuturul kauplemisele võtmisega.”;

214) seadust täiendatakse 182. peatükiga järgmises sõnastuses:

182. peatükk
KAUBATULETISINSTRUMENTIDE POSITSIOONIPIIRANGUD

§ 1636. Peatüki kohaldamine

(1) Käesolevat peatükki ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (ELT L 326, 08.12.2011, lk 1–16) artikli 2 punktis 4 nimetatud energia hulgimüügitoodetele, millega kaubeldakse organiseeritud kauplemissüsteemis ja mis täidetakse natuuras.

(2) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud isikutele.

§ 1637. Kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangud

(1) Inspektsioon kehtestab kauplemiskohas kauplemisele võetud igas kaubatuletisinstrumendis hoitava suurima netopositsiooni selge koguselise piirmäära (edaspidi positsioonipiirang), mida kohaldatakse kauplemiskohas ja väljaspool kauplemiskohta tehtud majanduslikult samaväärsetele tehingutele järgmistel eesmärkidel:
1) turukuritarvituste ärahoidmiseks;
2) korrapäraste hinnastamis- ja arveldustingimuste toetamiseks, sealhulgas et vältida turgu moonutavaid positsioone ja tagada eelkõige kaubatuletisinstrumendi hinna ja selle tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba hetkehinna lähenemine tarnekuul, ilma et see mõjutaks hinna kujunemist tuletisinstrumendi aluseks oleva kauba turul.

(2) Muus liikmesriigis registreeritud kauplemiskohas kauplemisele võetud kaubatuletisinstrumentides positsioone hoidvatel Eesti isikutel on kohustus järgida muu lepinguriigi järelevalveasutuse poolt Eestis või muus lepinguriigis kehtestatud positsioonipiiranguid.

(3) Positsioonipiirangu kohaldamisel võetakse arvesse isiku kõik kaubatuletisinstrumendis hoitavad positsioonid ja tema nimel temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku hoitavad positsioonid.

(4) Positsioonipiirangud peavad olema läbipaistvad ja ühetaolised ning arvestama kauplemiskoha osaliste olemust ja koosseisu kogumis ning nende poolt kauplemisele võetud kaubatuletisinstrumentide kasutamist.

(5) Inspektsioon vaatab positsioonipiirangu üle ja vajaduse korral muudab seda, kui kaubatuletisinstrumendi alusvara tarnitav varu või avatud positsioonid on oluliselt muutunud või on toimunud muu oluline muutus turul, võttes aluseks inspektsiooni kindlaksmääratud tarnitava varu ning avatud positsioonide määratluse.

(6) Inspektsioon avalikustab positsioonipiirangud oma veebilehel ning edastab kehtestatud positsioonipiirangute üksikasjad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

(7) Positsioonipiiranguid ei kohaldata selle isiku poolt või tema nimel kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide suhtes, kes ei ole krediidi- ega finantseerimisasutus ja kelle hoitavad positsioonid vähendavad objektiivselt mõõdetaval viisil isiku äritegevusega otseselt seotud riske.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud erandi kohaldamiseks peab isik esitama inspektsioonile taotluse, milles sisalduvad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/591, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaubatuletisinstrumentide suhtes positsioonipiirangute kohaldamist (ELT L 87, 31.03.2017, lk 47–491), artikli 8 lõikes 2 nimetatud andmed.

(9) Inspektsioon võtab positsioonipiirangute kehtestamisel, arvutamisel ja kohaldamisel arvesse komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/591 sätestatud metoodikat.

§ 1638. Rangemate positsioonipiirangute kehtestamine

(1) Inspektsioon võib kehtivatest positsioonipiirangutest rangema positsioonipiirangu kehtestada vaid erandjuhul, kui see on objektiivselt põhjendatud ja proportsionaalne, võttes arvesse konkreetse turu likviidsust ning nõuetekohast toimimist.

(2) Rangema positsioonipiirangu võib kehtestada kuni kuueks kuuks selle avalikustamisest arvates ja pikendada seda kuni kuuekuuliste perioodidena, kui rangema positsioonipiirangu põhjuseks olevad asjaolud püsivad. Rangem positsioonipiirang kaotab kuue kuu möödudes automaatselt kehtivuse, välja arvatud selle pikendamise korral.

(3) Inspektsioon avalikustab rangema positsioonipiirangu oma veebilehel.

(4) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust kavatsusest kehtestada rangem positsioonipiirang, põhjendades selle vajalikkust.

§ 1639. Inspektsiooni koostöö positsioonipiirangute kohaldamisel

(1) Inspektsioon kohandab kehtestatud positsioonipiirangut või rangemat positsioonipiirangut vastavalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse arvamusele või jätab otsuse muutmata, avaldades viivitamata oma veebilehel selgituse selle põhjuste kohta.

(2) Kui sama kaubatuletisinstrumendiga kaubeldakse olulises mahus enam kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis, kehtestab inspektsioon keskse finantsjärelevalve asutusena vastavale kaubatuletisinstrumendile ühtse positsioonipiirangu, mida kohaldatakse kõikides jurisdiktsioonides selle instrumendiga tehtavate tehingute suhtes. Ühtse positsioonipiirangu kohaldamisel ja selle läbivaatamisel konsulteerib inspektsioon teiste selle kaubatuletisinstrumendiga olulises mahus kauplevate kauplemiskohtade finantsjärelevalve asutustega.

(3) Kui inspektsioon ei nõustu teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kui keskse finantsjärelevalve asutuse kehtestatava positsioonipiiranguga, esitab inspektsioon teise lepinguriigi finantsjärelevalveasutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele kirjalikult põhjendused selle kohta, miks tema hinnangul käesoleva seaduse § 1637 lõikes 1 sätestatud nõuded ei ole täidetud. Sellisest erimeelsusest tingitud vaidluse lahendamiseks võib inspektsioon pöörduda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poole.

(4) Inspektsioon rakendab meetmeid koostöö korraldamiseks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega, kes teostab järelevalvet sama kaubatuletisinstrumendiga kaupleva kauplemiskoha ja vastavas kaubatuletisinstrumendis positsioone hoidvate isikute üle, muu hulgas asjakohase teabe vahetamiseks ühtse positsioonipiirangu kontrollimise võimaldamise ja positsioonipiirangu täitmise tagamise eesmärgil.

§ 16310. Kaubatuletisinstrumentide positsioonide haldamine

(1) Kui kauplemiskohas kaubeldakse kaubatuletisinstrumentidega, rakendab kauplemiskoha korraldaja kaubatuletisinstrumentide positsioonide haldamise kontrolle. Selleks on kauplemiskoha korraldajal õigus:
1) seirata isikute avatud positsioone;
2) saada juurdepääs teabele, eelkõige asjakohastele dokumentidele kaubatuletisinstrumendis võetud positsiooni suuruse ja eesmärgi või võetud kohustuse kohta, samuti teabele kaudse osaluse, kooskõlastatult positsioonide omandamise kokkulepete ja vara või kohustuste kohta alusvara turul;
3) nõuda vajaduse korral positsiooni ajutist või alalist likvideerimist või vähendamist ja sellise nõude täitmata jätmise korral võtta ühepoolselt asjakohaseid meetmeid positsiooni likvideerimiseks või vähendamiseks;
4) nõuda vajaduse korral isikult turul likviidsuse ajutist tagamist kokkulepitud hinnaga ja mahus selge kavatsusega kahandada suure või valitseva mõjuga positsiooni mõjusid.

(2) Positsioonide haldamise kontroll peab olema läbipaistev ja ühetaoline, täpsustama positsioonipiirangute kohaldamise asjaolusid ning võtma arvesse kauplemiskoha osaliste olemust ja koosseisu kogumis ning nende poolt kauplemisele võetud kaubatuletisinstrumentide kasutamist.

(3) Kauplemiskoha korraldaja teavitab positsioonide haldamise kontrolli üksikasjadest inspektsiooni. Inspektsioon edastab saadud teabe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

§ 16311. Kauplemiskoha korraldaja aruandluskohustus

(1) Kui kauplemiskohas kaubeldakse kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega, on kauplemiskoha korraldaja kohustatud:
1) avalikustama kord nädalas aruande kauplemiskohas kauplemisele võetud erinevates kaubatuletisinstrumentides, heitkoguse ühikutes või nende tuletisinstrumentides hoitavate koondpositsioonide kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute kategooriate kaupa ning esitama aruande inspektsioonile ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele;
2) esitama vähemalt kord päevas inspektsioonile täieliku aruande kõigi kauplemiskohas tehinguid tegevate isikute, sealhulgas kauplemiskoha osaliste ja nende klientide kaubatuletisinstrumentides hoitavatest positsioonidest.

(2) Kauplemiskoha korraldaja liigitab kaubatuletisinstrumendis, heitkoguse ühikutes või nende tuletisinstrumentides positsiooni hoidvad isikud nende põhitegevuse laadi põhjal järgmiselt:
1) investeerimisühing või krediidiasutus;
2) investeerimisfond või tema fondivalitseja;
3) muu finantseerimisasutus, sealhulgas kindlustusandja ja kogumispensionide seaduse tähenduses tööandja pensionifondi valitsev fondivalitseja;
4) heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentide puhul heiteallika või õhusõiduki käitaja, kellele kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud kohustusi;
5) punktides 1–4 nimetamata äriühing.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustust kohaldatakse üksnes juhul, kui nii isikute arv kui ka nende avatud positsioonid ületavad komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 83 kehtestatud miinimummäärasid.

(4) Kauplemiskoha korraldaja täpsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud aruandes käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute kategooriate kaupa võetud pikkade ja lühikeste positsioonide arvu, selles eelmise aruandega võrreldes toimunud muutused, avatud positsioonide kogumahu määra iga kategooria puhul ning positsiooni omavate isikute arvu igas kategoorias.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud aruandes eristatakse:
1) positsioone, mida käsitatakse objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevusega otseselt seotud riske vähendavate positsioonidena;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata positsioone.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud aruande esitamise nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1093, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid investeerimisühingute ja turukorraldajate positsioonide aruannete vormingu kohta (ELT L 158, 21.06.2017, lk 16–26), ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/953, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses selliste positsioone käsitlevate aruannete vormingu ja esitamise tähtajaga, mida kauplemiskohtades tegutsevad investeerimisühingud ja turukorraldajad peavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL (finantsinstrumentide turgude kohta) esitama (ELT L 144, 07.06.2017, lk 12–13).

§ 16312. Kaubatuletisinstrumentidega kaupleja aruandluskohustus

(1) Investeerimisühing, kes kaupleb kauplemiskohas kauplemisele võetud kaubatuletisinstrumentide, heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega väljaspool kauplemiskohta, esitab inspektsioonile vähemalt kord päevas aruande kaubatuletisinstrumentides, heitkoguse ühikutes või nende tuletisinstrumentides võetud positsioonide ja väljaspool kauplemiskohta tehtud majanduslikult samaväärsete tehingute kohta, samuti kuni lõppkliendini oma klientide ja nende klientide positsioonide kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklile 26, ning kui see on asjakohane, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011 artiklile 8.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kaubatuletisinstrumentide või heitkoguse ühikute või nende tuletisinstrumentidega kaubeldakse olulises mahus enam kui ühes jurisdiktsioonis asuvates kauplemiskohtades, millest suurima kauplemismahuga kauplemiskoht on registreeritud Eestis.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes eristatakse:
1) positsioone, mida käsitatakse objektiivselt mõõdetaval viisil äritegevusega otseselt seotud riske vähendavate positsioonidena;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetamata positsioone.

(4) Kauplemiskohas osalejad ja organiseeritud kauplemissüsteemi kliendid teatavad kauplemiskoha korraldajale vähemalt kord päevas üksikasjad oma selles kauplemiskohas kauplemisele võetud kaubatuletisinstrumentides hoitavate positsioonide kohta, samuti kuni lõppkliendini oma klientide ja nende klientide positsioonide kohta.”;

215) paragrahvi 166 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei kohaldata, kui valitsev mõju saadi käesolevas peatükis sätestatud korras tehtud ülevõtmispakkumisega sihtemitendi kõigi aktsiate suhtes ja kõigile aktsia omajatele, ning finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise korral.”;

216) paragrahvi 168 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad „käesoleva seaduse tähenduses” sõnadega „käesoleva peatüki tähenduses”;

217) paragrahvi 169 lõikes 2, § 202 lõikes 2 ning §-des 205 ja 211 asendatakse läbivalt sõna „korraldaja” sõnadega „turu korraldaja” vastavas käändes;

218) paragrahvi 1852 lõikes 2 asendatakse sõnad „komisjoni määruse (EÜ) nr 1287/2006 artikli 2 lõikes 5 ja artiklis 4” sõnadega „komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/587, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (ELT L 87, 31.03.2017, lk 387–410), artiklis 16”;

219) paragrahvi 2011 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väärtpaberituru kutseline osaline, kellele kohaldatakse turukuritarvituse määruses sätestatut, kehtestab oma töötajatele nimetatud määruses sätestatud kohustuse rikkumisest teavitamise korra. Investeerimisühing, reguleeritud turu korraldaja, aruandlusteenuse osutaja ja välisriigi investeerimisühingu filiaal kehtestavad käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud korra käesoleva seaduse 3., 31. ja 4. osas sätestatud kohustuse rikkumisest teavitamise kohta.”;

220) paragrahvi 230 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inspektsioonil on käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Inspektsioonil on järelevalve teostamisel eelnimetatud õigused muu hulgas järgmistes Euroopa Liidu õigusaktides ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle:”;

221) paragrahvi 230 lõikes 41 asendatakse sõnad „20. ja 21. peatükis,” sõnadega „3., 31. ja 4. osas, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 600/2014,”;

222) paragrahvi 230 lõike 42 punktis 1 asendatakse sõna „karistusega” sõnadega „karistuse või muu meetmega”;

223) paragrahvi 230 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Inspektsioon kontrollib regulaarselt investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja vastavust käesoleva seaduse § 48 lõikes 4 sätestatule. Inspektsioon peab oma ülesandeid ja võimalusi arvestades kavandama võimalusel vähemalt üheks aastaks ette järelevalvelisi protseduure (järelevalvekava) käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud isiku, tema teises lepinguriigis asuva tütarettevõtja ja filiaali suhtes, kui see on asjakohane ja proportsionaalne, arvestades isiku tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.”;

224) paragrahvi 2316 lõikes 2 asendatakse sõnad „turukuritarvituse määruses” sõnadega „turukuritarvituse määruses ning käesoleva seaduse 3., 31. ja 4. osas”;

225) paragrahvi 234 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kui see on vajalik investorite kaitseks või turu läbipaistvuse tagamiseks, kaasa arvatud juhul, kui väärtpaber, investeerimishoius või muu finantstegevus või -tava ohustab finants-, väärtpaberi-, toorme- või kaubaturgude korrapärast toimimist või usaldusväärsust või finantssüsteemi stabiilsust vähemalt ühes lepinguriigis, samuti kui tuletisinstrumendil on kahjulik mõju hinna kujunemisele alusvara turul.”;

226) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) keelata, piirata või ajutiselt peatada väärtpaberi või investeerimishoiuse turustamine või muu finantstegevus või -tava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 40–42 sätestatud korras ja tingimustel;”;

227) paragrahvi 235 punktis 21 asendatakse sõnad „käesoleva seaduse §-s 791” sõnadega „käesoleva seaduse § 791 lõikes 3”;

228) paragrahvi 235 punkt 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„71) nõuda investeerimisühingult või reguleeritud turu korraldajalt kauplemiskohas väärtpaberiga kauplemise peatamist või lõpetamist;”;

229) paragrahvi 235 täiendatakse punktiga 78 järgmises sõnastuses:

„78) ajutiselt piirata investeerimisühingul osalise või kliendina kauplemiskohas osaleda;”;

230) paragrahvi 2361 lõikes 1 asendatakse sõnad „§ 85 punktides 1–12, §-des 86–876, 881–888 ja 891–91 sätestatud ning nende täpsustamiseks” sõnadega „§ 791 lõigetes 2 ja 4, § 85 lõikes 1, §-des 852, 854–876 ja 891 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 14–26 sätestatud ja nende täpsustamiseks või nende alusel”;

231) paragrahvi 2361 lõike 10 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) selles lepinguriigis korraldatava kauplemiskoha toimingud on Eesti väärtpaberituru toimimise ja investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega;
2) Eestis korraldatava kauplemiskoha toimingud on selle lepinguriigi väärtpaberituru toimimise ja sealse investorite kaitse seisukohast olulise tähtsusega.”;

232) paragrahvi 2362 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi väärtpaberituru järelevalveasutust soovist viia selles riigis asutatud investeerimisühingu filiaalis läbi kohapealne kontroll.”;

233) paragrahvi 237 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) kehtivat tegevusluba omavate Eestis registreeritud aruandlusteenuse osutajate kohta;”;

234) paragrahvid 2379–23717 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 2379. Kliendi vara hoidmise ja kaitse nõuete rikkumine

(1) Investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisel kliendi vara hoidmise või kaitse või kliendi väärtpaberite kasutamise või käsutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23710. Sise-eeskirjade kehtestamise ja rakendamise kohustuse rikkumine

(1) Käesolevas seaduses sätestatud sise-eeskirja kehtestamise või rakendamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23711. Investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisega seoses rahalise ja mitterahalise tasu ja hüve saamise ning andmise nõuete rikkumine

(1) Investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses rahalise või mitterahalise tasu või hüve saamise või andmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23712. Investeerimisühingu üldiste tegevusnõuete ja kliendi teavitamise nõuete rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 sätestatud nõuete või investeerimisteenuste osutamisel kliendi teavitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23713. Investeerimisteenuse ja väärtpaberi sobivuse ning asjakohasuse hindamise nõuete rikkumine

(1) Investeerimisteenuse või väärtpaberi sobivuse või asjakohasuse hindamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23714. Kliendi korralduste parima täitmise, selleks vajalike meetmete kehtestamise ja rakendamise ning määratud hinnaga korralduse avalikustamise kohustuse rikkumine

(1) Kliendi korralduse parima täitmise, selleks vajalike meetmete kehtestamise või rakendamise või määratud hinnaga korralduse avalikustamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23715. Andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine

(1) Investeerimisteenuse osutamisel või reguleeritud turu korraldamisel ettenähtud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 22 lõigetes 1 ja 2 ning artikli 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel vastavalt andmete, telefonikõnede, elektrooniliste vahendite kaudu toimunud suhtluse või tehingute registreerimise või säilitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23716. Tehingute raporteerimise nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõigetes 1–7 või artikli 27 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23717. Reglemendi kehtestamise, kohaldamise ja muutmise nõuete ning reglemendi avalikustamise kohustuse rikkumine

(1) Kauplemiskoha reglemendi kehtestamise, kohaldamise või muutmise nõuete või muudatuste inspektsiooniga kooskõlastamise või reglemendi avalikustamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

235) paragrahv 23718 tunnistatakse kehtetuks;

236) paragrahv 23719 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23719. Kauplemiseelsete ja -järgsete läbipaistvusnõuete ning süsteemse täitja hinnanoteeringute kohta sätestatud nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 3 lõigetes 1 ja 3, artikli 4 lõikes 3, artiklis 6, artikli 7 lõikes 1, artikli 8 lõigetes 1, 3 ja 4, artiklis 10, artikli 11 lõigetes 1 ja 3, artikli 12 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1, artikli 14 lõigetes 1–3, artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 4, artikli 17 lõikes 1, artikli 18 lõigetes 1, 2, 4, 5, 6, 8 ja 9, artikli 20 lõigetes 1 ja 2 või artikli 21 lõigetes 1–3 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

237) paragrahv 23720 tunnistatakse kehtetuks;

238) paragrahvi 23721 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 23721. Kauplemiskohas osalejale ja kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaberi emitendile seaduse või reglemendiga kehtestatud kohustuste rikkumine

(1) Käesoleva seaduse või kauplemiskoha reglemendiga kauplemiskohas osalejale või kauplemiskohas kauplemisele võetud väärtpaberi emitendile kehtestatud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

239) paragrahv 23722 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

§ 23722. Infotöötlussüsteemi kontrollimise, kaitse, teabeedastusviiside ja andmete konfidentsiaalsuse säilitamise nõuete rikkumine

(1) Infotöötlussüsteemi kontrollimise, kaitse, teabeedastusviiside või andmete konfidentsiaalsuse säilitamise kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.”;

240) paragrahvi 23736 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 23736. Huvide konfliktist teavitamise kohustuse rikkumine

(1) Huvide konfliktist teavitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”;

241) paragrahv 23757 tunnistatakse kehtetuks;

242) seadust täiendatakse §-dega 23758–23779 järgmises sõnastuses:

§ 23758. Kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele vastavuse tagamise kohustuse rikkumine

(1) Käesolevas seaduses või muus õigusaktis sätestatud investeerimisühingu, aruandlusteenuse osutaja või reguleeritud turu korraldaja tegevusloa andmise tingimustele vastavuse tagamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23759. Teenuse piiriülese osutamise, filiaali asutamise ja investeerimisagendi kasutamisega seoses inspektsiooni teavitamise kohustuse rikkumine

(1) Välisriigis investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega, investeerimisagendi kasutamisega või investeerimisühingu andmete muutumisega seoses inspektsiooni teavitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23760. Investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja ja aruandlusteenuse osutaja juhtidele ja töötajatele esitatavate nõuete ning nende tasustamise nõuete rikkumine

(1) Investeerimisühingu, reguleeritud turu korraldaja või aruandlusteenuse osutaja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavate nõuete või nendega seotud muude nõuete, töötajatele esitatavate nõuete või juhtide või töötajate tasustamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23761. Tegevuse järjepidevuse ja korrapärasuse tagamise meetmete kehtestamise ja rakendamise ning olulise tööülesande ja tegevuse edasiandmise nõuete rikkumine

(1) Investeerimisteenuste osutamise järjepidevuse ja korrapärasuse tagamiseks õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete kehtestamise või rakendamise või olulise tööülesande või tegevuse edasiandmise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23762. Väärtpaberi väljatöötamise ja turustamise nõuete rikkumine

(1) Väärtpaberi väljatöötamise või turustamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23763. Algoritmkauplemise ja otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamise nõuete rikkumine

(1) Algoritmkauplemise või kauplemiskohale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamise kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23764. Teisele investeerimisühingule korralduse edastamisel esitatud teabe mittenõuetekohasus

(1) Teisele investeerimisühingule kliendi nimel investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks korralduse edastamisel ebaõige, ebatäpse või ebatäieliku teabe esitamise eest, kui sellega on tekitatud kahju, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23765. Investeerimisagendi määramise, registreerimise ja kasutamise nõuete rikkumine

(1) Investeerimisagendi määramise, registreerimise või kasutamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23766. Aruandlusteenuse osutaja organisatsiooniliste nõuete rikkumine

(1) Aruandlusteenuse osutaja organisatsiooniliste nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23767. Kauplemiskoha korraldaja organisatsiooniliste nõuete rikkumine

(1) Kauplemiskoha korraldaja organisatsiooniliste nõuete, süsteemide töökindluse tagamise või likviidsuse pakkujatega seotud nõuete, ajutiste kauplemispiirangute kehtestamise kohustuse või finantsriski maandamise või muude organisatsiooniliste nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23768. Hinnasammu kehtestamise ja kellade sünkroniseerimise kohustuse rikkumine

(1) Hinnasammu kehtestamise või kellade sünkroniseerimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23769. Kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise ja lõpetamise nõuete rikkumine

(1) Kauplemisele võtmise, kauplemise peatamise või lõpetamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23770. Mitmepoolse kauplemissüsteemi ja organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise lisanõuete rikkumine

(1) Mitmepoolse kauplemissüsteemi või organiseeritud kauplemissüsteemi korraldamise, nendes kauplemise nõuete või kasvuturuna käsitamise tingimustele vastamiseks vajalike õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete rakendamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23771. Kauplemiskohas järelevalvemeetmete kehtestamise ja järelevalve teostamise kohustuse rikkumine

(1) Kauplemiskohas järelevalve teostamise meetmete kehtestamise, reglemendi järgimise üle järelevalve teostamise või tehingute tegemise või korralduste esitamise jälgimise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23772. Kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangu järgimise, positsioonide haldamise, koondpositsioonide aruande avalikustamise ja positsioonidest kauplemiskoha korraldaja teavitamise kohustuse rikkumine

(1) Kaubatuletisinstrumentide positsioonipiirangu järgimise, positsioonide haldamise, koondpositsioonide aruande avalikustamise või positsioonidest kauplemiskoha korraldaja teavitamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23773. Reguleeritud turule, keskse vastaspoole teenusele ja väärtpaberiarveldusüsteemile ühetaolise juurdepääsu keelamine

(1) Reguleeritud turul osaleda soovivale isikule reguleeritud turule või teise liikmesriigi investeerimisühingule keskse vastaspoole teenusele või väärtpaberiarveldusüsteemile ühetaolise juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23774. Kauplemiskohas kauplemise kohustuse rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 lõigetes 1 ja 2 või artikli 28 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23775. Tuletisinstrumendiga seotud tehingu keskse vastaspoole kaudu arveldamise (kliirimise) kohustuse ja kaudse arveldamise (kliirimise) nõuete rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 29 lõigetes 1 ja 2 või artikli 30 lõikes 1 sätestatud kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23776. Portfellitihendamise andmete säilitamise ja avalikustamise kohustuse rikkumine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 31 lõikes 2 sätestatud avalikustamise kohustuse või artikli 31 lõikes 3 nimetatud andmete registreerimise ja säilitamise nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23777. Keskse vastaspoole teenusele, kauplemiskoha kauplemisteabele, kauplemiskohale ja võrdlusalustele ühetaolise juurdepääsu keelamine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 35 lõigetes 1–3, artikli 36 lõigetes 1–3 või artikli 37 lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23778. Väärtpaberi turustamise ning finantstegevuse ja -tavaga seoses kehtestatud keelu ja piirangu järgimata jätmine

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 artiklites 40–42 sätestatud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

§ 23779. Menetlus

Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon.”;

243) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja sõnad „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1–44), viimati muudetud direktiiviga 2010/78/EL (ELT L 331, 15.12.2010, lk 120–161);”;

244) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja sõnad „komisjoni direktiiv 2006/73/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 241, 2.9.2006, lk 26–58);”;

245) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) nr 2016/1034, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta (ELT L 175, 30.06.2016, lk 8–11);
komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) nr 2017/593, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses kliendi finantsinstrumentide ja vahendite kaitsmisega, tootejuhtimise kohustuste ja normidega, mida kohaldatakse teenustasu, vahendustasu või mis tahes muu rahalise või mitterahalise hüve maksmise või saamise suhtes (ELT L 87, 31.03.2017, lk 500–517).”.

§ 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 162 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Väärtpaberituru seaduse § 47 lõike 1 punktis 9 nimetatud isik taotleb Finantsinspektsioonilt loa enampakkumisel otsepakkumiste esitamiseks enda või oma põhitegevusala klientide nimel.

(2) Kehtivat tegevusluba omav Eestis registreeritud investeerimisühing või krediidiasutus taotleb Finantsinspektsioonilt loa enda või oma klientide nimel otsepakkumiste esitamiseks selliste enampakkumistoodete enampakkumisel, mis ei ole finantsinstrumendid.”.

§ 3. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Äriühing, kes kasutab makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 13 sätestatud õigust, ning aruandlusteenuse osutaja maksavad üksnes järelevalvetasu mahuosa.”;

2) paragrahvi 38 lõiget 8 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) aruandlusteenuse osutajana tegutsev investeerimisühing või turu korraldaja maksab järelevalvetasu vastavalt kas investeerimisühingu või turu korraldajana.”;

3) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) aruandlusteenuse osutaja korral 0,01–0,5 protsendiga ärituludest.”;

4) paragrahvi 41 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja ning aruandlusteenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.”;

5) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja ning aruandlusteenuse osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.”;

6) paragrahvi 453 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja või krediidiandja või -vahendaja tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 1000 eurot.”;

7) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-raha asutuse või krediidiandja või -vahendaja täiendava tegevusloa taotlemisel tasutakse menetlustasu 500 eurot.”;

8) paragrahvi 458 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väärtpaberituru seaduse §-s 3 nimetatud kauplemiskoha reglemendi muudatuste kooskõlastamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 250 eurot.”;

9) paragrahvi 461 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust investeerimisteenuse ja investeerimisteenuse kõrvalteenuse osutamisega seotud tarbija kaebuste kohtuvälise menetlemise korrast Eestis.”;

10) paragrahvi 461 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Inspektsioon teavitab avalikustatud väärteoasjas tehtud lahendist või haldusaktist või -lepingust, selle vaidlustamisest, tühistamisest ja selle avalikustamata jätmise otsusest ning finantsjärelevalve teostamisega puutumust omavas kriminaalasjas tehtud lõplikust lahendist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust ja esitab talle kord aastas asjaomase koondteabe.”;

11) paragrahvi 461 täiendatakse lõigetega 8–12 järgmises sõnastuses:

„(8) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust aruandlusteenuse osutajale tegevusloa andmisest.

(9) Inspektsioon teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust igast kaubatuletisinstrumendis hoitava positsiooni või riskide vähendamise meetmete rakendamise nõudest või ettepanekust ja isiku suhtes kaubatuletisinstrumendis positsiooni võtmise suhtes kehtestatud piirangust vähemalt 24 tundi enne meetmete kavandatud jõustumist. Eriolukorras võib Inspektsioon esitada teavituse vähem kui 24 tundi enne meetmete kavandatud jõustumist, kui seda ei ole võimalik teha esimeses lauses nimetatud tähtajal.

(10) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud nõue, ettepanek või piirang on seotud energia hulgimüügitoodetega, teavitab Inspektsioon ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ELT L 211, 14.08.2009, lk 1–14), alusel asutatud Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teavitus peab sisaldama järgmisi andmeid, kui need on asjakohased:
1) nõude üksikasjad, sealhulgas teave isiku kohta, kellele nõue esitati, ning nõude esitamise põhjused;
2) isiku suhtes kaubatuletisinstrumendis positsiooni võtmisel kehtestatud piirangu ulatus, isik, kellele piirang seati, piiranguga hõlmatud väärtpaberid, isiku poolt igal ajal hoitava positsiooni suuruse piirangud, nende suhtes tehtud erandid ning erandite kehtestamise põhjused.

(12) Kui Inspektsioon saab käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe, võib ta rakendada lõikes 9 nimetatud meetmeid, kui need on Inspektsiooni hinnangul vajalikud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse eesmärgi saavutamiseks.”;

12) paragrahvi 47 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„5) kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registri ja investeeringute kavasse arvatud lubatud heitkoguse ühikute kasutamise üle järelevalve teostajaga;
6) põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgude üle järelevalve teostajaga.”;

13) paragrahvi 47 lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 53 lõikes 4 asendatakse sõna „veeblilehel” sõnaga „veebilehel”;

15) paragrahvi 55 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõnad „reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis” sõnaga „kauplemiskohas”.

§ 4. Investeerimisfondide seaduse muutmine

Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse tekstis asendatakse sõna „investeerimiskõrvalteenus” läbivalt sõnaga „kõrvalteenus” vastavas arvus ja käändes;

2) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „väärtpaberituru seaduse § 81 lõikes 2” sõnadega „raamatupidamise seaduse § 27 lõigetes 1 ja 2”;

3) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 10 asendatakse sõnad „või investeerimiskõrvalteenuseid” sõnadega „või investeerimisteenuse kõrvalteenuseid väärtpaberituru seaduse tähenduses (edaspidi kõrvalteenus)”;

4) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) püsiv andmekandja on teabe taasesitamist võimaldav vahend võlaõigusseaduse § 111 tähenduses;”;

5) paragrahvi 38 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) fondi osakuomanike üldkoosolekul on fondi tingimuste või põhikirja olulise muutmise poolt vähemalt 90% üldkoosolekul esindatud häältest.”;

6) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Fondi tingimuste või põhikirjaga võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatud juhul kõrgema häälteenamuse nõude.”;

7) paragrahvi 131 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad „eelnimetatud riigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis” sõnadega „eelnimetatud riigis korraldatavas kauplemiskohas väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses”;

8) paragrahvi 262 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kui usaldusfondi täisosanik on saanud väikefondi valitseja tegevusloa, siis kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 448 sätestatud fondivalitsejas olulise osaluse omandamise nõudeid usaldusfondi vara ise valitseva usaldusfondi nendele usaldusosanikele, kes osalevad fondi igapäevases juhtimises.”;

9) paragrahvi 309 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva seaduse §-s 307 nimetatud investeerimisteenust või kõrvalteenust osutavale fondivalitsejale kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 791 lõigetes 2 ja 4, §-des 811, 823, 824, 826 ja 829–8216, § 85 lõikes 1, §-des 852, 854–872, 88–884, 891, 90, 901 ja 93 ning asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatut.”;

10) paragrahvi 353 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 309 lõikes 8 nimetamata fondivalitseja kehtestab sise-eeskirjadega korra, et vältida tegevusi, millega on seotud tegevisik, kellel võib tekkida huvide konflikt või kellel on juurdepääs siseteabele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.06.2014, lk 1–61), tähenduses või fondi investoriga seonduvale konfidentsiaalsele teabele.”;

11) paragrahvi 353 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 453 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Väikefondi valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse § 306 lõikest 3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab oma tegevuse registreerima viivitamata pärast fondi valitsemisega alustamist või kui tal on kavatsus hakata usaldusfondi valitsema, sealhulgas täisosanikuna.”;

13) paragrahvi 453 lõige 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana tegutsemise lõpetamisest või kui ta ei ole kahe kuu jooksul alustanud fondi valitsemist ning esitab seda kinnitavad andmed. Finantsinspektsioon kustutab sellisel juhul väikefondi valitseja registrist.”;

14) seadust täiendatakse peatükiga 321 järgmises sõnastuses:

321. peatükk
Täiendavad rakendussätted

§ 5271. Paragrahvi 38 lõike 4 punkti 3 rakendamine

Käesoleva seaduse § 38 lõike 4 punkti 3 rakendatakse fondi üldkoosolekul pärast 2018. aasta 10. jaanuari tehtud otsuse suhtes.”.

§ 5. Karistusseadustiku muutmine

Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 398 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.”;

2) paragrahvi 3981 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo katse on karistatav.”.

§ 6. Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 17.11.2017, 3) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 143 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

143) seadust täiendatakse §-ga 2731 järgmises sõnastuses:

§ 2731. Üleminekusäte kindlustusandjale

Kindlustusandja kohaldab käesoleva seaduse § 105 lõike 2 punktis 10 nimetatud korda kindlustusagendi suhtes, kes on kantud vahendajate nimekirja enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/97 sätestatud rakendamiskuupäeva, hiljemalt selle direktiivi artiklis 40 nimetatud kuupäevast.”;”;

2) paragrahvi 1 punkt 145 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

145) paragrahvi 274 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Kindlustusmaakler, kes on kantud vahendajate nimekirja enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 rakendamiskuupäeva, on kohustatud oma tegevuse käesoleva seaduse § 178 lõikes 4 sätestatud dokumenteerimisnõuetega ning § 186 lõike 2 punktis 16 nimetatud korra nõuetega kooskõlla viima selle direktiivi artiklis 40 nimetatud kuupäevaks.”;”;

3) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus jõustub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 02.02.2016, lk 19–59), rakendamiskuupäeval.”.

§ 7. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Väärtpaberituru seaduse tähenduses investeerimisteenust või investeerimisteenuse kõrvalteenust osutavale krediidiasutusele kohaldatakse väärtpaberituru seaduse §-des 45, 461, 48 ja 49, § 54 lõike 1 punktis 14, §-des 65, 69 ja 70, § 79 lõigetes 5–8, § 791 lõigetes 2 ja 4, §-des 811, 82, 823–832, 132, 1341 ja 1381, peatükkides 10, 131, 17 ja 181, 21. peatüki 6. jaos ja seaduse 6. osas ning nende täiendamiseks või rakendamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut.”;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Krediidiasutusele, kes pakub või soovitab investeerimisriskiga hoiust käesoleva seaduse § 891 lõike 2 tähenduses, kohaldatakse väärtpaberituru seaduse § 47 lõikes 7 sätestatut.”;

3) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõna „investeerimiskõrvalteenuseid” sõnadega „investeerimisteenuse kõrvalteenuseid”;

4) paragrahvi 191 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid välisriigis investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 2. jaos investeerimisühingu kohta sätestatut.”;

5) paragrahvi 206 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui teise lepinguriigi krediidiasutus soovib osutada investeerimisteenuseid ja kõrvalteenuseid investeerimisagendi vahendusel, kohaldatakse tema suhtes väärtpaberituru seaduse 8. peatüki 3. jaos investeerimisühingu kohta sätestatut.”;

6) paragrahvi 89 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 891 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Investeerimisriskiga hoius (edaspidi investeerimishoius) on käesoleva seaduse tähenduses tähtajaline hoius, mille intress või riskipreemia sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, indeksi, kauba, hoiuse, valuuta, muu instrumendi või materiaalse või mittemateriaalse mitteasendatava vara või nende kombinatsiooni või alusvara väärtusest või selle muutusest. Investeerimishoiusena ei käsitata muutuva intressimääraga hoiuseid, mille tootlus on otseselt seotud intressimääraindeksiga, nagu Euribor või Libor.”;

8) paragrahvi 891 lõiked 3–8 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 13414 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

§ 13414. Investeerimisriskiga hoiustamistehingu sõlmimisel lepingueelse teabe esitamise kohustuse rikkumine

(1) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.”.

§ 8. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõike 4 punktis 5 asendatakse sõnad „investeerimisühinguna, investeerimisagendina” sõnadega „investeerimisühinguna, aruandlusteenuse osutajana, investeerimisagendina”.

§ 9. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses (RT I, 07.12.2017, 1) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

1) paragrahvi 38 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Makseasutus ja e-raha asutus, kelle suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandit, ning aruandlusteenuse osutaja maksavad üksnes järelevalvetasu mahuosa.”;”;

2) paragrahvi 3 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

8) paragrahvi 41 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, aruandlusteenuse osutaja ja makseasutuse, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit või kes osutab sama seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.”;”;

3) paragrahvi 3 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

11) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Väärtpaberite keskdepositooriumi ja pensioniregistri pidaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, aruandlusteenuse osutaja ja makseasutuse, kellele kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõikes 3 nimetatud erandit või kes osutab sama seaduse § 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud makseteenust, järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks selle isiku eelmise aasta kasumiaruandes kajastatud äritulu.”;”;

4) paragrahvi 3 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

15) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-raha asutuse või krediidiandja või -vahendaja poolt täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 500 eurot.”;”.

§ 10. Tagatisfondi seaduse muumine

Tagatisfondi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 41 lõiget 21 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) puudub kindlus, et hoiustajal on õigus tagasimaksele, sealhulgas puudub hoiuse või hoiustaja kohta teave, mis on vajalik hüvitise väljamaksmiseks.”;

2) paragrahvi 41 lõike 22 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 3–6 sätestatu lükatakse edasi mõistlikuks ajaks, mille pikkuse määrab nõukogu.”.

§ 11. Võlaõigusseaduse muutmine

Võlaõigusseaduse § 403 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõna „investeerimiskõrvalteenuse” sõnadega „investeerimisteenuste kõrvalteenuse”.

§ 12. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine

Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 2 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad „kauplemiskohas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artikli 4 lõike 1 punkti 24 tähenduses” sõnadega „kauplemiskohas väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses”.

§ 13. Seaduse jõustumine

 (1) Käesolev seadus jõustub 2018. aasta 3. jaanuaril.

 (2) Käesoleva seaduse § 9 jõustub 2018. aasta 13. jaanuaril.

Eiki Nestor
Riigikogu esimees