Teksti suurus:

Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.2021
Avaldamismärge:RT I, 30.12.2020, 2

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2020 otsus nr 677

Tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 15.12.2020

§ 1. Tuleohutuse seaduse muutmine

Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Tuleohutusteenus käesoleva seaduse tähenduses on:
1) ehitusprojekti tuleohutuse osa ekspertiisi tegemine;
2) ehitise tuleohutusnõuete auditi tegemine;
3) ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamine, kui ehitusprojektile tuleb ehitusseadustiku § 14 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud nõuete kohaselt teha ekspertiis;
4) enesekontrolli tuleohutusaruande koostamine;
5) evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse läbiviimine;
6) tulekahju korral tegutsemise plaani koostamine;
7) tuleohutuse koolituse läbiviimine;
8) tuletöö tegemise koolituse läbiviimine;
9) tuleohutusülevaatuse tegemine.

(12) Tuleohutusülevaatus käesoleva seaduse tähenduses on territooriumi, ehitise ja selles asuva tuleohutuspaigaldise ning ehitises toimuva tegevuse tuleohutusnõuetele vastavuse kontrollimine.ˮ;

2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad ˮaine, vedelik või valmistisˮ sõnadega ˮmaterjal või aineˮ;

3) seaduse 2. peatüki 1. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna ˮkohustusedˮ sõnadega ˮja tuleohutusteenusˮ;

4) seaduse 2. peatüki 1. jagu täiendatakse §-dega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 41. Tuleohutusteenuse osutamine

(1) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktides 1–3 nimetatud tuleohutusteenust võib majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus.

(2) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktides 4–9 nimetatud tuleohutusteenust võib majandustegevuse korras osutada füüsiline isik, kellel on vastavalt kutsestandardile tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus.

(3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktides 5–7 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka asjakohase kutsetunnistuseta füüsiline isik ja seda ei loeta majandustegevuseks, kui seda tehakse juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes.

(4) Kui tuleohutusaruande koostab käesoleva seaduse § 4 lõike 2 kohaselt ehitise valdaja, ei loeta § 2 lõike 11 punktis 4 nimetatud tegevust tuleohutusteenuseks.

(5) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktis 9 nimetatud tuleohutusteenust võib asjakohase kutsetunnistusega füüsiline isik osutada ka juriidilisele isikule, kellega ollakse töösuhtes. Sellisel juhul ei loeta tuleohutusteenuse osutamist majandustegevuseks.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Päästeamet.

(7) Tuleohutusteenuse osutaja peab esitama majandustegevusteate. Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas tuleohutusteenuse osutaja kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.

§ 42. Tuleohutusülevaatuse tegemine

(1) Tuleohutusülevaatus tuleb iga kolme aasta tagant teha:
1) büroohoones pindalaga üle 750 m2;
2) tööstus- ja tootmishoones pindalaga üle 1000 m2;
3) garaažis pindalaga üle 1000 m2.

(2) Tuleohutusülevaatuse tegemise korraldab ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat, korraldab tuleohutusülevaatuse tegemise ehitise omanik.

(3) Ehitise valdaja või omanik, kes käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt peab korraldama tuleohutusülevaatuse tegemise, on vabastatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud tuleohutusaruande koostamisest.

(4) Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik:
1) hoones, mis on kõrgem kui 28 meetrit;
2) ohtlikus ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 3 tähenduses;
3) suurõnnetuse ohuga ettevõttes kemikaaliseaduse § 21 lõike 4 tähenduses.

(5) Ehitise valdaja või omanik peab tuleohutusülevaatuse tegijal võimaldama siseneda tema valduses olevale kinnisasjale, ehitisse ja kõikidesse ruumidesse ning esitama tuleohutusülevaatuse tegijale kõik asjakohased andmed ja dokumendid.

(6) Tuleohutusülevaatuse tegemine ei ole kohustuslik, kui Päästeameti hinnangul ei ole ehitise kasutusotstarbe või muu eripära tõttu tuleohutusülevaatuse tegemine käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud kriteeriume arvestades otstarbekas.

(7) Tuleohutusülevaatuse toimingud, tuleohutusülevaatuse tegemise erisused, tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

5) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

ˮKohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab ehitusseadustikus sätestatud ehitus‑ või kasutusteatise menetluses ehitise ehitamise Päästeametiga, kui ehitise kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded ja koos ehitus- või kasutusteatisega on vaja esitada ehitusprojekt.ˮ;

6) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

ˮ(11) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus‑ või kasutusloa anda üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuseta, kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata ja tuleohutusnõuded on täidetud. Kui ehitusluba on väljastatud Päästeameti kooskõlastuseta, siis Päästeametiga kasutusluba üldjuhul ei kooskõlastata.

(12) Kohaliku omavalitsuse üksus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusteatise menetluses jätta üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuse võtmata, kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata ja tuleohutusnõuded on täidetud. Kui ehitusteatise menetluses pole Päästeameti kooskõlastust võetud, siis Päästeametiga kasutusteatist üldjuhul ei kooskõlastata.ˮ;

7) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Suitsetamisel, lahtise leegi, seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning muu tuleohtliku tegevuse tegemisel peab välistama tulekahju ohu ja tulekahju tekkimise.ˮ;

8) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Tuleohutusaruande esitamise kohustusega ja tuleohutusülevaatuse tegemise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb iga hoone kohta koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada neis evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus.ˮ;

9) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

ˮEeldatakse, et küttesüsteemi tuleohutusnõuded on täidetud, kui selle projekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja hooldamisel on lähtutud Eesti standardist EVS 812:3 või muust samaväärsest dokumendist.ˮ;

10) paragrahvi 9 pealkirja täiendatakse pärast sõna ˮningˮ sõnaga ˮselleˮ;

11) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Andmed ehitatud või paigaldatud ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri kohta esitab pottsepp päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates töö lõpetamisest.

(5) Kui küttesüsteemi ohutuse hindamiseks ei ole asjakohast teavet, võib Päästeamet või kohaliku omavalitsuse üksus ahju, kamina või pliidi ning selle korstna ja ühenduslõõri nõuetele vastavuse kohta nõuda eksperdihinnangut. Eksperdihinnangu koostab 5. taseme kutsetunnistusega pottseppmeister, 5. taseme kutsetunnistusega korstnapühkija-meister või 6. taseme kutsetunnistusega tuleohutusekspert, kes esitab eksperdihinnangu andmise aluseks olnud küttesüsteemi andmed ja eksperdihinnangu päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates eksperdihinnangu valmimisest.ˮ;

12) paragrahvi 10 pealkirjas asendatakse sõna ˮjaˮ sõnaga ˮvõiˮ;

13) paragrahv 11 tunnistatakse kehtetuks;

14) seadust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:

ˮ§ 111. Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamine

(1) Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud puhastamissagedust, tuleb neid puhastada vähemalt üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu.

(2) Gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri peab korstnapühkija puhastama kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast.

(3) Ehitise valdaja peab võimaldama korstnapühkija juurdepääsu ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamiseks vajalikesse ruumidesse või ehitise osale ning tagama nendele juurdepääsuks vajalikud vahendid.

(4) Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.

(5) Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60‑ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada suitsulõõrides tahma, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning selle korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes teavitab valdajat küttesüsteemi tehnilisest seisukorrast.

(7) Korstnapühkija esitab ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta andmed päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puhastamise päevast.

(8) Korstnapühkija teavitab valdajat ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise käigus avastatud tuleohutusnõude rikkumisest või tuleohust ning kannab andmed avastatud puuduse kohta päästeinfosüsteemi kümne tööpäeva jooksul alates puuduse avastamise päevast.

(9) Ahju, kamina või pliidi ja selle ning muul kütusel töötava kütteseadme korstna ja ühenduslõõri puhastamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

15) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 14 lõikest 1 jäetakse välja sõnad ˮkellel on kutsetunnistus võiˮ;

17) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus Päästeamet võib metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal keelata:
1) küttekoldevälise tule tegemise;
2) grillseadme kasutamise;
3) suitsetamise;
4) muu tegevuse, mis võib põhjustada tulekahju;
5) viibimise, kui see võib ohustada inimese elu ja tervist.ˮ;

18) paragrahvi 16 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 16 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määramise korralduse teeb Päästeamet avalikult teatavaks ning see jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgneval päeval.

(4) Metsa- ja muu taimestikuga kaetud alal on kuluheina ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud.ˮ;

20) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 5−8 järgmises sõnastuses:

ˮ(5) Maastikku võib kontrollitult aasta ringi põletada:
1) kaitstaval loodusobjektil kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul, et saavutada kaitse-eesmärk;
2) Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusväljal, et tagada väljaõppeks sobilikud maastikutingimused.

(6) Kui kaitstav loodusobjekt asub Kaitseväe või Kaitseliidu harjutusvälja selles kohas, kus soovitakse maastikku mistahes ulatuses kontrollitult põletada, peab selleks olema kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek. Kaitseala valitseja ei anna põletamiseks nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Nõusoleku andmisest ei või keelduda, kui põletamata jätmine ohustab otseselt inimese elu või tervist või põletamine on vajalik, et hoida ära vara oluline kahjustamine, ning kumbagi eesmärki ei ole võimalik saavutada teisiti.

(7) Maastiku kontrollitud põletamisel tuleb tagada pidev järelevalve ja tõkestada tule levimine väljapoole kontrollitud põletamise ala.

(8) Maastiku kontrollitud põletamise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

21) paragrahvi 19 lõike 6 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

ˮLaoplatsil peab põlevmaterjali paigutama sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on laoplatsi plaanil määratud. Plaan peab asuma laoplatsi sissekäigu juures nähtaval kohal.ˮ;

22) seaduse 2. peatüki 2. jao 8. jaotis muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ8. jaotis
Tuletõrje veevõtukohale esitatavad nõuded

§ 23. Tuletõrje veevõtukoht

(1) Tuletõrje veevõtukoht (edaspidi veevõtukoht) on veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks.

(2) Ehitisel peab olema nõuetele vastav veevõtukoht, välja arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise lahendusega.

(3) Veevõtukoha olemasolu tagab ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha rajamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe ehitise puhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõude täitmise, tagavad veevõtukoha olemasolu nende ehitiste omanikud ühiselt.

(4) Veevõtukohast võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste jaoks vett võtta valdaja loata.

§ 24. Veevõtukohale esitatavad nõuded

(1) Tagatud peab olema aastaringne juurdepääs veevõtukohale ja võimalus seda kasutada.

(2) Veevõtukohas peab olema tagatud ehitise kaitseks vajalik vee vooluhulk.

(3) Veevõtukoha korrashoiu tagab veevõtukoha valdaja, välja arvatud juhul, kui veevõtukoha korrashoiu tagamine on kokku lepitud või korraldatud teisiti. Kui veevõtukoht tagab rohkem kui ühe ehitise puhul käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 nimetatud nõude täitmise, tagavad veevõtukoha korrashoiu nende ehitiste omanikud ühiselt.

(4) Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

23) paragrahvid 25 ja 26 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

ˮ11) autonoomne vingugaasiandur;ˮ;

25) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 30 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõna ˮautomaatneˮ;

27) paragrahvi 30 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ5) evakuatsioonivalgustus;ˮ;

28) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

ˮEeldatakse, et tuleohutuspaigaldis on nõuetekohane, kui selle projekteerimisel, paigaldamisel, kontrollimisel ja hooldamisel on järgitud asjakohast standardit või muud samaväärset dokumenti.ˮ;

29) paragrahvi 32 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

ˮ(31) Kui elamus või korteris on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik elamu või korteri varustama peale autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduri ka vähemalt ühe autonoomse vingugaasianduriga. Kui eelmises lauses nimetamata hoones või hoone osas on tahkekütusel töötav küttesüsteem, peab omanik sellise hoone või hoone osa varustama vähemalt ühe nõuetekohaselt paigaldatud autonoomse vingugaasianduriga.ˮ;

31) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Majandustegevusteate peab esitama järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks:
1) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi või suitsueemaldussüsteemi projekteerimine;
2) tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi või suitsueemaldussüsteemi ehitamine ja hooldamine;
3) tuletõrje voolikusüsteemi või tulekustuti kontrollimine ja hooldamine.ˮ;

32) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

ˮ(3) Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.ˮ;

33) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ1) on pädev juhtima ja kontrollima tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi projekteerimist, ehitamist ning nende hooldamist, tulekustuti hooldamist ning tuletõrje voolikusüsteemi kontrollimist ja hooldamist;ˮ;

34) paragrahvi 34 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(2) Vastutaval spetsialistil peab olema tulekustutussüsteemi, tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks pädevus vastavalt kutsestandardile, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest.ˮ;

35) seaduse 2. peatüki 3. jao 2. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ2. jaotis
Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamineˮ;

36) paragrahvi 36 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 36. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekahjuteate edastamineˮ;

37) paragrahvi 36 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustuslik, kui ehitises on tulekahju korral tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja kiire evakuatsiooni algus ning Päästeamet on kooskõlastanud tulekahjuteate muul viisil edastamise Häirekeskusesse.ˮ;

39) paragrahvi 36 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(6) Nõuded ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning automaatsesse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tuleva tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.ˮ;

40) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

ˮ8) kohaliku omavalitsuse üksus – käesoleva seaduse § 5 lõikes 11 või 12 nimetatud võimaluse kasutamisel ehitus- ja kasutusloa või ehitus- ja kasutusteatise menetluses.ˮ;

41) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa ˮpunktides 3−6ˮ tekstiosaga ˮja 8ˮ;

42) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse sõnad ˮsuure tuleohu korralˮ sõnadega ˮtuleohtlikul ajalˮ;

43) paragrahvi 61 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

ˮ(4) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 31 sätestatud nõue tuleb täita esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2022. aasta 1. jaanuariks.

(5) Kui ettevõtja on majandustegevusteate esitanud enne 2021. aasta 1. märtsi, loetakse käesoleva seaduse § 33 lõike 1 kohane teatamiskohustus 2021. aasta 1. märtsist täidetuks.ˮ.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 85 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Kui ehitise kasutusele võtmiseks tuleb esitada kasutusteatis või on nõutav kasutusluba ning kui ehitise või ehitises oleva paigaldise suhtes kehtib auditi või kontrolli tegemise kohustus, tuleb koos kasutusteatise või kasutusloa taotlusega esitada ka kasutuseelse auditi või kontrolli järeldusotsus, millest nähtub vastavus nõuetele.ˮ;

2) seadustiku lisa 1 alajaotist ˮMuud vee-ehitisedˮ täiendatakse pärast rida ˮVeehoidlaˮ reaga järgmises sõnastuses:

ˮ

Tuletõrje veevõtukoht, selle teenindamiseks rajatav veeallikas (välja arvatud ühisveevärk ja kanalisatsioon)

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puudub

Puudub

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

ˮ;

3) seadustiku lisa 2 alajaotist ˮMuud vee-ehitisedˮ täiendatakse pärast rida ˮVeehoidlaˮ reaga järgmises sõnastuses:

ˮ

Tuletõrje veevõtukoht, selle teenindamiseks rajatav veeallikas (välja arvatud ühisveevärk ja kanalisatsioon)

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Puudub

Puudub

ˮ.

§ 3. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse § 77 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna ˮpõlemistˮ sõnadega ˮ, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korralˮ.

§ 4. Metsaseaduse muutmine

Metsaseaduse §-s 67 tehakse järgmised muudatused:

1) lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna ˮpõlemistˮ sõnadega ˮ, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korralˮ;

2) lõike 5 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõnu ˮpõhjustamise teelˮ sõnadega ˮ, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korralˮ.

§ 5. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduse §-s 9 tehakse järgmised muudatused:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(1) Päästeinfosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus töödeldakse:
1) päästesündmuse lahendamisega seotud toimingute ja menetluste andmeid, et Päästeameti ülesandeid tõhusalt ja kiirelt täita;
2) päästesündmuse käigus hukkunu ja vigastatu andmeid, et selgitada välja päästesündmuse asjaolud ennetustöö ja järelevalve planeerimiseks;
3) järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste andmeid ohutusnõuete täitmise kontrollimiseks ja järelevalve korraldamiseks;
4) ennetustöö, koolitamise ja teavitamise käigus kogutud andmeid ning eluaseme valdaja ohutusnõustamisel isiku nõusolekul kontrollitud objekti ja objekti valdaja kohta kogutud andmeid, sealhulgas terviseandmeid, et kujundada turvaline elukeskkond ja seda hoida, ennetada ohtusid ning planeerida Päästeameti tegevust;
5) tehnosüsteemide, sealhulgas küttesüsteemide, ja andmeandjate andmeid ning tuleohutuse seaduse § 2 lõikes 11 sätestatud tuleohutusteenuse osutamisega seotud andmeid, et tagada tuleohutusnõuete täitmine.ˮ;

2) lõiget 2 täiendatakse punktidega 8–10 järgmises sõnastuses:

ˮ8) tehnosüsteemi andmed;
9) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tuleohutusteenuse osutamisega seotud andmed;
10) andmeandja andmed.ˮ.

§ 6. Seadme ohutuse seaduse muutmine

Seadme ohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 7 täiendatakse pärast sõna ˮkatsetamineˮ sõnaga ˮ, kontrollˮ;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

ˮ(8) Gaasipaigaldise kontroll on gaasipaigaldise tehnilise korrasoleku kontrollimine gaasitööd tegeva isiku poolt.ˮ;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast sõna ˮauditˮ sõnadega ˮvõi gaasipaigaldise kontrollˮ;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

ˮ(21) Hoone, kus kasutatakse gaasikütteseadet või gaasiveesoojendit, peab olema varustatud vingugaasianduriga.ˮ;

5) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega seadme korrashoiule, kasutamisele ja käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul vingugaasianduri paigaldamisele esitatavad nõuded.ˮ;

6) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(3) Käesoleva seaduse § 9 lõike 4 alusel kehtestatavas õigusaktis võib sätestada, et auditi toiminguid võib asendada enesekontrolliga. Enesekontroll peab tagama samaväärse tulemuse kui audit ja hõlmama seadme korrashoiuks vajalikke toiminguid. Enesekontrolli toimingud peavad sisalduma asjakohases juhtimissüsteemis, mis on sertifitseeritud akrediteeritud juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutuse poolt, ja olema kajastatud juhtimissüsteemi sertifikaadil.ˮ;

7) paragrahvi 12 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ§ 12. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemˮ;

8) paragrahvi 12 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna ˮTehniliseˮ sõnadega ˮTarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiˮ;

9) paragrahvi 12 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 12 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮ(4) Andmekogusse kantakse:
1) seadmete andmestik;
2) tunnistuste andmestik;
3) lubade andmestik;
4) ameti tegevusvaldkonnaga seotud sündmuste andmestik;
5) väärteomenetluste andmestik;
6) toote ohutuse alase teate andmestik;
7) dokumendiregister ja järelevalvemenetluste andmestik;
8) suurettevõtjate energiaauditite andmestik.ˮ;

11) paragrahvi 12 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

ˮAuditi ja gaasipaigaldise kontrolli järeldusotsustel on õiguslik tähendus.ˮ.

§ 7. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. märtsil.

Henn Põlluaas
Riigikogu esimees

/otsingu_soovitused.json