Vastutav ministeerium: Kliimaministeerium

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 28.12.2022 nr 60

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 2, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade kaitse-eesmärk

  (1) Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loeteluˮ § 1 lõike 1 punkti 3, § 1 lõike 1 punkti 4 ning § 5 lõike 3 punkti 12 kohaselt I kaitsekategooriasse kuuluvate liikide harulise võtmeheina (Botrychium matricariifolium) ja virgiinia võtmeheina (Botrychium virginianum) ning II kaitsekategooriasse kuuluva liigi kummeli-võtmeheina (Botrychium multifidum) väljaspool kaitsealasid ja hoiualasid asuvad kasvukohad, mida tuleb kaitsta liikide soodsa seisundi tagamiseks.

  (2) Kaitsealuste võtmeheinade püsielupaikade (edaspidi püsielupaik) maa-ala kuulub sihtkaitsevööndisse, välja arvatud Kostkova, Varese, Jälevere, Kuutsi ja Mustanina püsielupaik, mis kuuluvad vastavalt kaitsekorra eripärale piiranguvööndisse.

  (3) Püsielupaigas tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.  Püsielupaikade asukohad

  (1) Ida-Viru maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) Arvila virgiinia ja kummeli-võtmeheina püsielupaik Alutaguse vallas Arvila külas;
  2) Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik Narva-Jõesuu linnas Auvere külas;
  3) Kuningaküla virgiinia võtmeheina püsielupaik Alutaguse vallas Kuningakülas;
  4) Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik Narva-Jõesuu linnas Mustanina külas.

  (2) Järva maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) Rassi virgiinia võtmeheina püsielupaik Türi vallas Rassi külas;
  2) Saueaugu virgiinia võtmeheina püsielupaik Türi vallas Saueaugu külas.

  (3) Tartu maakonnas võetakse kaitse alla Kargaja virgiinia võtmeheina püsielupaik Peipsiääre vallas Kargaja ja Põdra külas.

  (4) Viljandi maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) Iia virgiinia võtmeheina püsielupaik Põhja-Sakala vallas Iia külas;
  2) Jälevere harulise võtmeheina püsielupaik Põhja-Sakala vallas Jälevere külas.

  (5) Võru maakonnas võetakse kaitse alla:
  1) Kostkova kummeli-võtmeheina püsielupaik Setomaa vallas Kostkova külas;
  2) Kuutsi harulise võtmeheina püsielupaik Rõuge vallas Kuutsi külas;
  3) Varese harulise võtmeheina püsielupaik Võru vallas Varese külas.

  (6) Püsielupaikade välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaartidele¹.

§ 3.  Püsielupaikade valitseja

  Püsielupaikade valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.  Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas² on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk Kaitsekorra üldpõhimõtted 

§ 5.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu püsielupaigas.

  (2) Püsielupaigas on lubatud:
  1) sõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, püsielupaiga valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, püsielupaiga valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel;
  4) rahvaürituse korraldamine Kuutsi püsielupaigas selleks ettevalmistatud kohas.

  (3) Püsielupaigas on püsielupaiga valitseja nõusolekul lubatud:
  1) rahvaürituse korraldamine;
  2) lõkke tegemine;
  3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ja koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile.

§ 6.  Keelatud tegevus

  (1) Püsielupaigas on keelatud telkimine.

  (2) Püsielupaiga valitseja nõusolekuta on püsielupaigas keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.  Vajalik tegevus

  Poollooduslikel kooslustel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu puu- ja põõsarinde harvendamine, niitmine, loomade karjatamine. Metsakooslustel on vajalik häilude rajamine.

§ 8.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Püsielupaiga valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab püsielupaiga valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole püsielupaiga valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud püsielupaiga valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta püsielupaiga kaitse-eesmärgi saavutamist või püsielupaiga seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õigupärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk Sihtkaitsevöönd 

§ 9.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  Sihtkaitsevöönd on püsielupaiga maa-ala seal väljakujunenud või kujunevate metsa- ja niidukoosluste, seal leiduvate virgiinia võtmeheina ja muude kaitsealuste liikide kasvukohtade säilitamiseks.

§ 10.  Lubatud tegevus

  Püsielupaiga valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
  2) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

§ 11.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud püsielupaiga valitseja nõusolekul tee- ja tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine püsielupaiga tarbeks või püsielupaigas paikneva kinnistu tarbeks;
  4) uue maaparandussüsteemi rajamine.

4. peatükk Piiranguvöönd 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  Piiranguvöönd on püsielupaiga maa-ala seal väljakujunenud niidukoosluste, seal leiduvate harulise võtmeheina, kummeli-võtmeheina ja muude kaitsealuste liikide kasvukohtade säilitamiseks.

§ 13.  Lubatud tegevus

  Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi,
  2) raie, välja arvatud uuendusraie Mustanina püsielupaigas, kusjuures Mustanina püsielupaigas tuleb sanitaarraiel koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja koosluse vanuse mitmekesisuse säilitamiseks raiejärgne täius säilitada vähemalt 30% ning üksikpuude rinnet säilitada vähemalt 40 tm mahus.

§ 14.  Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine püsielupaiga valitseja nõusolekul;
  2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  3) maavara kaevandamine;
  4) uue veekogu rajamine;
  5) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  6) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllumaadel;

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokkuvedu külmumata pinnaselt. Püsielupaiga valitseja võib lubada puidu kokkuvedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk Lõppsätted 

§ 15.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 16.  Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 4. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/403 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 17.  Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ Looduskaitseseaduse § 53 lõike 2 alusel ei avaldata Riigi Teatajas püsielupaikade kaarte, nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis või keskkonnaregistris.

² Määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis ja Keskkonnaametis.

Lisa 1 Arvila virgiinia võtmeheina ja kummeli-võtmeheina püsielupaik

Lisa 2 Auvere virgiinia võtmeheina püsielupaik

Lisa 3 Iia virgiinia võtmeheina püsielupaik

Lisa 4 Jälevere harulise võtmeheina püsielupaik

Lisa 5 Kargaja virgiinia võtmeheina püsielupaik

Lisa 6 Kostkova kummeli-võtmeheina püsielupaik

Lisa 7 Kuningaküla virgiinia võtmeheina püsielupaik

Lisa 8 Kuutsi harulise võtmeheina püsielupaik

Lisa 9 Mustanina virgiinia võtmeheina püsielupaik

Lisa 10 Rassi virgiinia võtmeheina püsielupaik

Lisa 11 Saueaugu virgiinia võtmeheina püsielupaik

Lisa 12 Varese harulise võtmeheina püsielupaik