Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Välja kuulutanud
Vabariigi President
18.12.2025 otsus nr 637

Hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 03.12.2025

§ 1.  Hasartmänguseaduse muutmine

Hasartmänguseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Panus on käesoleva seaduse tähenduses mängus osalemise eest tasutud rahasumma, hasartmängus osalemise õiguse saamise eesmärgil võetav rahaliselt hinnatav kohustus või krüptovara.”;

2) paragrahvi 2 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 3000 eurot ning mida ei korraldata ja mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord nädalas;”;

3) paragrahvi 2 lõike 5 punktis 3¹ asendatakse arv „1000” arvuga „3000”;

4) paragrahvi 2 lõiget 5 täiendatakse punktiga 3² järgmises sõnastuses:

„3²) loterii, mille võidufondi väärtus on kuni 6000 eurot ning mida ei korraldata ja mille võitu ei loosita välja sagedamini kui üks kord kolme kuu jooksul;”;

5) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses:

„(5¹) Ühe hasartmängukorraldaja poolt käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3 ja 3² nimetatud loteriide samaaegne korraldamine ei ole lubatud.”;

6) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „3 ja 4” tekstiosaga „3, 3² ja 4”;

7) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „või mängulaual” tekstiosaga „, mängulaual või kaughasartmänguna pakutaval õnnemängul”;

8) paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kaughasartmäng on hasartmäng, mida korraldatakse järgmiselt:
1) hasartmängus osalemise õiguse üle otsustatakse, hasartmängu mängitakse ja mängu tulemus selgitatakse väljaspool hasartmängu mängukohta elektroonilise seadme vahendusel, sealhulgas Internetis, või
2) hasartmängus osalemiseks võetakse vastu panuseid ja makstakse välja võite elektroonilise seadme vahendusel.”;

9) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Kaughasartmänguks ei peeta hasartmängu maismaa mängukohas ja Eesti laevaregistrisse kantud, rahvusvahelisel meresõidul reisijatevedu teostaval laeval.”;

10) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kaughasartmängu mängimisel peab panus laekuma Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi poolt tegevusloa saanud krediidiasutuse, makseasutuse, e-raha asutuse või krüptovarateenuse osutaja vahendusel.”;

11) paragrahvi 9 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Hasartmängukorraldaja võib tegeleda ainult hasartmängu korraldamise, toitlustamise ning vaba aja ja kultuuriürituste korraldamisega ning hasartmängukorraldajaga samasse kontserni kuuluvatele äriühingutele hasartmängu korraldamisele vahetult suunatud tugiteenuste, sealhulgas raamatupidamise ja infotehnoloogia alal teenuste osutamisega.”;

12) paragrahvi 9 lõike 7 viimast lauset täiendatakse pärast sõna „loterii” sõnadega „või õnnemängu”;

13) seadust täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:

„§ 10¹. Raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll

(1) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete audiitorkontroll on kohustuslik.

(2) Hasartmängukorraldaja, kes ei ole Eestis äriregistrisse kantud äriühing, võib nimetada audiitorettevõtjaks isiku, kellele on audiitorettevõtja tegevusloa väljastanud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi selleks volitatud asutus.

(3) Audiitorettevõtja peab kontrollima omavahendite ja reservkapitali kohta kehtestatud nõuete täitmist hasartmängukorraldaja poolt eelmise majandusaasta aruande esitamise seisuga ning tema finantsseisundit, majandustulemusi ja hasartmängumaksu deklareerimise aluseks olnud andmete õiguspärasust.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud audiitorkontrolli objekti üksikasjad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Hasartmängukorraldaja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti või Rahapesu Andmebüroo nõudmisel esitama vandeaudiitori viimase allkirjastatud aruande viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul nõude saamisest arvates. Aruanne peab vastama selles käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud liikmesriigis, kelle väljastatud tegevusluba on aruande allkirjastanud audiitorettevõtjal, aruandele esitatavatele nõuetele.

(6) Maksu- ja Tolliametil on õigus kohustada hasartmängukorraldajat nimetama audiitorettevõtja, kui:
1) üldkoosolek või osaühingu juhatus ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;
2) üldkoosoleku või osaühingu juhatuse nimetatud audiitorettevõtja on loobunud audiitorkontrolli tegemisest või
3) Maksu- ja Tolliameti hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.”;

14) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tegevusloa saamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus, millele kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 3¹ sätestatut. Tegevusloa taotluses tuleb märkida muu hulgas ka korraldatava hasartmängu liik, tegevusloa taotluse täitnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.”;

15) paragrahvi 17 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 17 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 3” tekstiosaga „lõikes 3”;

17) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 3¹ ja 3² järgmises sõnastuses:

„(3¹) Maksu- ja Tolliamet kooskõlastab tegevusloa andmise taotluse Rahapesu Andmebürooga, kes otsustab kooskõlastamise 60 päeva jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates.

(3²) Rahapesu Andmebüroo jätab taotluse kooskõlastamata, kui taotlus ei vasta rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 17 lõigetes 2 ja 5–9 ning § 70 lõike 3 punktides 3–11 ja lõikes 3¹ sätestatud nõuetele.”;

18) paragrahvi 18 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 19 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) Rahapesu Andmebüroo ei kooskõlasta taotlust.”;

20) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktidega 2¹–2⁴ järgmises sõnastuses:

„2¹) hasartmängukorraldaja ei vasta kehtivatele tegevusloa andmise tingimustele ja mittevastavust ei ole kõrvaldatud selleks antud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva;
2²) tegevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on karistatud tahtlikult toimepandud olulise ulatusega majandusalase, ametialase või varavastase süüteo eest ja karistatus ei ole kustunud;
2³) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva järelevalveasutuse poolt Rahapesu Andmebüroole esitatud teabe kohaselt on hasartmängukorraldaja rikkunud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või kolmanda riigi õigusaktis sätestatud tingimusi;
2⁴) hasartmängukorraldaja on korduvalt või olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut;”;

21) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) tegevusluba omavat hasartmängukorraldajat, tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat või omanikku on karistatud avaliku usalduse vastase süüteo eest või rahapesu või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ja karistatus ei ole kustunud;”;

22) paragrahvi 20 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) tegevusluba omav hasartmängukorraldaja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda.”;

23) paragrahvi 21 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 21 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Politsei- ja Piirivalveametile ning”;

25) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 27 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „ühe” sõnaga „kahe”;

27) paragrahvi 27 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) väljaspool hasartmängu mängukohta avalikustatavad joonised, pildid ja muu teabe.”;

28) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 28 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Kaughasartmängu korraldamiseks antava korraldusloa andmise otsuses märgitakse lisaks Interneti-aadressid, millelt võimaldatakse hasartmängus osaleda.”;

31) seadust täiendatakse §-ga 33¹ järgmises sõnastuses:

„§ 33¹. Täiendava õnnemängu korraldamine

(1) Täiendava õnnemängu korraldamiseks esitab hasartmängukorraldaja Maksu- ja Tolliametile kooskõlastamiseks juhatuse otsusega kinnitatud mängureeglid ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatise.

(2) Täiendava õnnemängu mängureeglitele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava õnnemängu teatises esitatakse järgmised andmed:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) taotleja asukoha aadress ja kontaktandmed;
3) mängukoht, kus täiendavat õnnemängu korraldatakse;
4) teave täiendava õnnemängu korraldamiseks kasutatava mänguinventari kohta.”;

32) paragrahvi 34 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse arv „10” arvuga „50”;

33) paragrahvi 34 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „Totot” sõnadega „ja loteriid”;

34) paragrahvi 34 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 35 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Hasartmängu mängureeglite muutmine tuleb kirjalikult kooskõlastada Maksu- ja Tolliametiga. Maksu- ja Tolliamet annab kooskõlastuse 15 tööpäeva jooksul mängureeglite muudatuste saamisest arvates. Maksu- ja Tolliamet ei kooskõlasta mängureeglite muudatusi käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktis 4 nimetatud asjaolude esinemisel.”;

36) paragrahvi 37 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoht ei või asuda lastehoiu, lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri, laste hoolekandeasutuse või noorsootööasutuse kasutuses oleval kinnisasjal, välja arvatud juhul, kui:
1) hoone on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ärihoone või kaubanduskeskus, milles paiknevasse õnnemängu mängukohta ei saa siseneda ärihoone või kaubanduskeskuse muude ruumide kaudu;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud hoones ei asu eluruume;
3) kinnisasjal, milles paikneb käesoleva lõike punktis 1 nimetatud hoone, võib väljastpoolt hasartmängu mängukohta avalikult nähtav olla vaid asukoha tähistamiseks ja sissepääsu leidmiseks vältimatult vajalik sõnalisel kujul esitatud teave ja hasartmängukorraldaja kaubamärk.”;

37) paragrahvi 37 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud teabele.”;

38) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Toto mängukohas, kus on lubatud viibida alla 18-aastastel isikutel, peab toto mängimise ala olema eraldatud muude teenuste, mis ei ole hasartmäng, osutamise alast.”;

39) paragrahvi 37 lõike 11 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „asutus” sõnadega „ja prokuratuur”;

40) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

„(1¹) Ajutises mängukohas võib õnnemänguturniiri korraldada korraldusloata.”;

41) paragrahvi 47 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 4” tekstiosaga „lõikes 3”;

42) paragrahvi 53 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „2–4” tekstiosaga „2 ja 3”;

43) paragrahvi 53 lõike 1 punktides 5 ja 6 asendatakse sõna „arvelduskonto” sõnadega „krediidiasutuses, makseasutuses või e-raha asutuses avatud konto” vastavas käändes;

44) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Rahapesu Andmebürool on õigus Maksu- ja Tolliametilt saada hasartmängukorraldaja aruandluse andmeid oma käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide regulaarseks kontrollimiseks.”;

45) paragrahvi 73 esimeses lauses asendatakse arv „3200” arvuga „32 000”;

46) paragrahvi 73 teises lauses asendatakse arv „320” arvuga „3200”;

47) paragrahvi 74 lõikes 2, § 75 lõikes 2, § 82 lõikes 2, § 83 lõikes 2, § 87 lõikes 2, § 88 lõikes 2, § 90 lõikes 2, § 91 lõikes 2, § 92 lõikes 2, § 93 lõikes 2, § 94 lõikes 2 ja § 95 lõikes 2 asendatakse arv „2600” arvuga „26 000”;

48) paragrahvi 76 lõikes 2, § 79 lõikes 2, § 86 lõikes 2, § 89 lõikes 2 ja § 97 lõikes 2 asendatakse arv „2000” arvuga „20 000”;

49) paragrahvi 101 lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 102 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

„(5) Käesoleva seaduse 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni § 17 lõikes 1 kehtestatud nõuetega peab enne seda kuupäeva tegevusloa saanud hasartmängukorraldaja oma tegevuse ja dokumendid kooskõlla viima hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.

(6) Käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktidele 1 ja 2 vastav õnnemängu mängukoht viiakse sama lõike punktis 3 sätestatud nõuetega vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks.

(7) Toto mängukoht viiakse käesoleva seaduse § 37 lõikes 6¹ sätestatud nõuetega vastavusse 2027. aasta 1. jaanuariks.

(8) Kui hasartmängukorraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud tähtajaks oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii või dokumente ei esita, tunnistab Maksu- ja Tolliamet hasartmängu korraldamise tegevusloa kehtetuks.”.

§ 2.  Hasartmängumaksu seaduse muutmine

Hasartmängumaksu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 punktid 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) 5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast;
7) 5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast;
8) 5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktide 6–9 alusel arvestatud summast.”;

2) paragrahvi 6 punktid 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) 4,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast;
7) 4,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast;
8) 4,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktide 6–9 alusel arvestatud summast.”;

3) paragrahvi 6 punktid 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) 4 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast;
7) 4 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud summast;
8) 4 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktide 6–9 alusel arvestatud summast.”;

4) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktide 4–9 alusel laekunud hasartmängumaksu ühes kalendriaastas on rohkem kui 27 miljonit eurot, eraldatakse enam laekunud summast:
1) 8 protsenti vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 riigieelarvesse;
2) 12 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ning 2 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkonda õppejõudude loometöö edendamiseks;
3) 80 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, millest 75 protsenti eraldatakse spordiehitiste fondile ning 25 protsenti kultuuri- ja spordivaldkondadele eraraha kaasamise fondile.”;

5) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2029. aasta 1. veebruariks 2026. aasta 1. jaanuaril jõustunud hasartmänguseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse rakendamise eesmärgi saavutamist, kaasnenud mõju ja regulatsiooni tulemuslikkust.”.

§ 3.  Hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse muutmine

Hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse (RT I, 01.07.2023, 3) § 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) paragrahvi 6 punktid 6–8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) 5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 4 sätestatud summast;
7) 5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktis 5 sätestatud osavusmängu summast;
8) 5,5 protsenti käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktide 6–9 alusel arvestatud summast.”.”.

§ 4.  Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmine

Eesti Kultuurkapitali seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 ja § 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „kultuuriehitiste” sõnadega „kultuuri- ja spordiehitiste”;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:

„4¹) toetada kultuuri- ja spordivaldkonna projekte, mille elluviimisesse on kaasatud eraraha;”;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3³ järgmises sõnastuses:

„(3³) Hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 10 punkti 3 alusel eraraha kaasamise toetuseks sihtotstarbeliselt laekunud vahenditest võib toetust anda kultuuri- või spordivaldkonnas tegutsevale mittetulundusühingule ja sihtasutusele, kes on kantud tulumaksuseaduse §-s 11 sätestatud nimekirja. Toetusena määratakse kuni 50 protsenti toetuse taotlejale eelmisel kalendriaastal tehtud eraannetuste summast ning toetusvoor avatakse igal kalendriaastal eelmisel kalendriaastal sihtotstarbeliselt laekunud vahendite ulatuses.”;

4) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „lõikes 3¹ nimetatud loometöötasu” tekstiosaga „lõigetes 3¹ ja 3³ nimetatud loometöötasu ning eraraha kaasamise toetuse”;

5) paragrahvi 4¹ lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kultuurkapitali aastatulust eraldab Kultuurkapitali nõukogu pärast põhikapitali täiendamist, halduskulude määramist ja hasartmängumaksu seaduse alusel sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 protsenti sihtkapitalide käsutusse ning 25 protsenti maakondlike ekspertgruppide käsutusse maakonna kunstide, rahvakultuuri ning spordi ja kehakultuuri projektide finantseerimiseks ja Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste projektide finantseerimiseks.”;

6) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktidega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses:

„4¹) otsustab hasartmängumaksu seaduse alusel spordiehitistele sihtotstarbeliselt laekunud summa eraldamise korraga ühele spordiehitisele rahvusliku olümpiakomitee ettepanekul;
4²) otsustab hasartmängumaksu seaduse alusel eraraha kaasamise toetamiseks sihtotstarbeliselt laekunud vahendite jaotamise;”;

7) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 2⁷ ja 2⁸ järgmises sõnastuses:

„(2⁷) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4¹ nimetatud rahvusliku olümpiakomitee ettepanek peab sisaldama võimalikult täpset ülevaadet planeeritud spordiehitisest või renoveeritavast spordiehitisest, selle võimalikust omanikust, funktsioonidest, asukohast, spordipoliitilisest ja regionaalsest olulisusest, huvigruppide toetusest, kavandatud tegevustest, kooskõlast muude õigusaktidega ja ehitamise ajagraafikust.

(2⁸) Kultuurkapitali nõukogu võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4¹ alusel uue otsuse teha juhul, kui rahvuslik olümpiakomitee teeb ettepaneku täiendava spordiehitise toetamiseks ning samas punktis nimetatud sihtotstarbeliselt laekunud summa on selleks piisav.”.

§ 5.  Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 1 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 2 punkt 2 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 2 punkt 3 jõustub 2029. aasta 1. jaanuaril.