Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruse nr 39 "Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine" muutmine

Vastu võetud 13.08.2008 nr 70

Määrus kehtestatakse «Raudteeseaduse» § 34 lõike 2 alusel.

Teede- ja sideministri 9. juuli 1999. a määruses nr 39 «Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine» (RTL 1999, 127, 1773; 2008, 21, 312) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. «Raudtee tehnokasutuseeskirja» tekstis tehakse järgmised muudatused:

1) I peatüki esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Raudtee tehnokasutuseeskiri (edaspidi tehnokasutuseeskiri) kehtestab raudteeliikluse, raudteevedude, raudteehoiu, raudteeliiklusohutuse ja selle järelevalve alase töö korraldamise üldnõuded, samuti raudteel liiklevale raudteeveeremile (edaspidi veerem), raudtee ehitistele ja seadmetele ning raudtee signalisatsioonile (edaspidi signalisatsioon) esitatavad tehnilised nõuded kooskõlas kehtestatud tehniliste juhendite, juhiste ja muude tehniliste aktidega.»;

2) termin dispetšeritsentralisatsioon muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Dispetšeritsentralisatsioon – kaugjuhtimise ning telekontrolli automaatika ja telemehaanika seadmete kompleks (elektritsentralisatsioon, tee automaatblokeering, kombineeritud teeblokeering, kaugjuhtimise ja telekontrolli süsteemid), mis võimaldab rongiliikluse dispetšeril vahetult juhtimisseadmete abil juhtida ja kontrollida jaamade pööranguid ja signaale ning jälgida rongide liikumist oma piirkonna jaamavahedel ja jaamades.»;

3) terminite jaamavahe ja juhtlang vahele lisatakse uus mõiste juhtimisseadmed järgmises sõnastuses:

«Juhtimisseadmed – seadmed, millega juhitakse raudteeliiklust. Juhtimine võib toimuda juhtimisaparaadi, juhtimispuldi, pult-tabloo, pult-manipulaatori, kohaliku juhtimise kilbi, matka kontrollseadmete, täitevposti blokkaparaadi, liiklusjuhtimise kinnise arvutisüsteemi abil.»;

4) terminite kiirpidurdus ja kontaktvõrk vahele lisatakse uus mõiste kombineeritud teeblokeering järgmises sõnastuses:

«Kombineeritud teeblokeering – rongiliikluse süsteem, mille puhul on võimalik avada väljasõidufoor ja rong saata jaamavahele siis, kui rattapaari loendussüsteemilt ja jaamavahel asuvatelt isoleerpiirkondadelt on saadud elektriline signaal, et jaamavahe on vaba.»;

5) terminite poolautomaatblokeering ja päästerong vahele lisatakse uus mõiste pädev liikluskorraldaja järgmises sõnastuses:

«Pädev liikluskorraldaja – raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt määratud raudteeliikluse juhtimise eest vastutav vastavat kutsekvalifikatsiooni omav töötaja (rongidispetšer, jaamakorraldaja, pöörmeseadja jm).»;

6) terminite raske-kaubarong ja raudteehoid vahele lisatakse terminid rattapaariloendurite piirkond ja rattapaari loendussüsteem järgmises sõnastuses:

«Rattapaariloendurite piirkond – raudtee osa jaamavahel, mis on jaamavahe mõlemalt poolt piiratud rattapaari loenduritega.

Rattapaari loendussüsteem – süsteem, mis loendab rattapaariloenduritega varustatud piirkonda sisenenud ja sealt väljunud rattapaaride arvu. Rattapaari loendussüsteem võrdleb loendustulemusi ja kui sisenenud ning väljunud rattapaaride arv ühtib, loetakse piirkond vabaks.»;

7) terminite töörong ja veduri automaatsignalisatsioon kui iseseisev signalisatsiooni- ja sidevahend vahele lisatakse uus mõiste vastutav käsk järgmises sõnastuses:

«Vastutav käsk – liiklusjuhtimise süsteemi kaudu side- ja turvanguseadmetele edastatav käsk, kui on kõrgendatud nõue toimingute jälgimiseks või kui standardseid toiminguid ei saa side- ja turvanguseadmete tõrgete tõttu sooritada. Vastutava käsu rakendumiseks peab pädev liikluskorraldaja kinnitama käsu vähemalt kaks korda.»;

8) II peatüki alapeatüki «Tee automaat- ja poolautomaatblokeering» pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Tee automaat-, poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeering»;

9) punkt 76 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«76. Automaat- ja poolautomaat- ning kombineeritud teeblokeeringuseadmed ei tohi võimaldada väljasõidu- või läbisõidufoori avanemist enne nende poolt piiratava blokkpiirkonna või jaamavahe (kombineeritud teeblokeeringu korral aga rattapaariloendurite piirkonna ja isoleerpiirkondade) vabanemist ega foori isesulgumist üleminekul põhielektritoitelt varutoitele või vastupidi.»;

10) punkt 77 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«77. Automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga üherajalisel jaamavahel peab pärast jaama väljasõidufoori avanemist olema välistatud võimalus avada naaberjaama poolt väljasõidu- või läbisõidufoori vastassuuna rongi saatmiseks samale jaamavahele.

Samasugune signaalide vastastikune sõltuvus peab olema ka automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga kahe- või enamarajalisel jaamavahel, kui rajad on määratud kahesuunaliseks liikluseks.»;

11) punkt 79 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«79. Teeblokeeringuga liini jaamas peavad olema töörongide ja tõukevedurite jaamavahele saatmiseks ning manöövritööks väljasõiduga jaamavahele blokeerseadmed, mis välistavad teise rongi saatmise hõivatud jaamavahele avatud väljasõidufooriga.

Teeblokeeringuga liini jaamas, kus märkimisväärne osa manöövritööst on seotud jaama piiridest väljasõiduga, võib teeblokeeringu seadmeid täiendada manöövrifooridega.»;

12) punkt 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«80. Teeblokeeringuga liini jaamas peavad olema seadmed, mis:
1) ei võimalda avada sissesõidufoori, kui matk on tehtud hõivatud teele;
2) tagavad juhtimisseadmetel teede ja pöörmete hõivatuse kontrolli.

Olenevalt kasutatavast teeblokeeringusüsteemist võivad poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamades olla seadmed, mis lubavad:
1) lülitada rikke korral välja ärasaatematka pöörmete rööbasahelate vabaoleku kontrolli;
2) uuesti avada sulgunud väljasõidufoori, kui rong ei ole sellest tegelikult möödunud;
3) automaatselt kontrollida rongi täiskoosseisus jaama saabumist.

Kombineeritud teeblokeeringuga varustatud liini jaamades võivad olla seadmed, mis lubavad rikke korral avada väljasõidufoori, kui jaamavahe isoleerpiirkondade või rattapaariloendurite piirkonna töö on häiritud.»;

13) punkt 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«81. Rongiliikluse dispetšerikontrolliseadmed peavad dispetšerile näitama rakendatud liiklussuunda (üherajalisel jaamavahel) ja tagama kontrolli blokkpiirkondade, rattapaariloendurite ja jaamavahe isoleerpiirkondade, vahejaamade pea- ja vastuvõtu-ärasaateteede hõivatuse ning sisse- ja väljasõidufooride signaalide näitude üle. Dispetšerikontrolliseadmed võivad tagada kontrolli ka manöövrifooride signaalide näitude üle.»;

14) punkt 87 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«87. Dispetšeritsentralisatsiooni seadmed peavad tagama:
1) jaamade ning jaamavahede signaalide ja pöörangute juhtimise ühest punktist;
2) pöörangute asendi ja hõivatuse, jaamavahede, jaamateede ja jaamadega piirnevate blokkpiirkondade, rattapaariloendurite- ja isoleerpiirkondade hõivatuse kontrolli ning sissesõidu-, matka- ja väljasõidufooride kontrollnäidud juhtimisseadmetel;
3) võimaluse jaamade üleandmiseks pöörangute ja signaalide varujuhtimisele rongide vastuvõtmiseks-ärasaatmiseks ja manöövritöödeks või pöörangute üleandmiseks kohalikule juhtimisele manöövritöödeks;
4) elektritsentralisatsioonile, automaatblokeeringule ja kombineeritud teeblokeeringule esitatavate nõuete täitmise;
5) automaatblokeeringuga liinil võimaluse dispetšeril muuta liiklussuunda ka siis, kui seade näitab ekslikult blokkpiirkonna hõivatust.

Dispetšeritsentralisatsiooni seadmed võivad tagada manöövrifooride ja kutsesignaali kontrollnäitusid juhtimisseadmetel.»;

15) punkti 110 alapunkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) turvangu-, side- ja andmeedastusseadmete kui I kategooria voolutarbijate stabiilse elektritoite. Sellele nõudele mittevastaval erandjuhul võib kasutada II kategooria elektertoidet kuni seadmete ümberehitamise lõpetamiseni.
Akuvarutoiteallika kasutamisel automaat- ja poolautomaatblokeeringu toiteks peab aku olema pidevalt töövalmis ning tagama turvanguseadmete ja ülesõidusignalisatsiooni häireteta töö vähemalt 8 tunni jooksul tingimusel, et voolu ei ole eelneva 36 tunni jooksul välja lülitatud.
Automaatblokeeringu toiteseadmete põhitoitelt varutoitele (või vastupidi) üleminekuaeg ei tohi ületada 1,3 sekundit.
Kasutades elektroonilisi seadmeid, mis on tundlikud toite kõikumistele, tuleb tagada pideva toite olemasolu, kasutades kas diiselgeneraatoreid, katkematuid toiteallikaid või nende omavahelisi kombinatsioone;»;

16) punkti 162 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Teeblokeeringuga jaamavahele ehitatakse vastavalt teeblokeeringu liigile ohutu raudteeliikluse korraldamiseks teepostid, automaatblokeeringu läbisõidufoorid ja iseseisva signalisatsiooni- ja sidevahendina kasutatava veduri automaatsignalisatsiooni piirid.»;

17) punkti 207 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«207. Rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendid on automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeering.»;

18) punkt 208 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«208. Rongiliikluse täpne kord automaat-, poolautomaat- või kombineeritud teeblokeeringuga liinil, elektrisauasüsteemi või telefonside abil, vedurifooride järgi ning kõigi ettenähtud signalisatsiooni- ja sidevahendite töö katkemise korral sätestatakse rongiliikluse ja manöövritöö juhendis.».

§ 2. «Raudtee tehnokasutuseeskirja» lisa 1 «Raudtee signalisatsioonijuhend» punktis 16 olevale loetelule eelnev lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«16. Poolautomaat- ja kombineeritud teeblokeeringuga liinil edastatakse väljasõidufooriga järgmisi signaale:».

§ 3. «Raudtee tehnokasutuseeskirja» lisas 2 «Raudtee rongiliikluse ja manöövritöö juhend» tehakse järgmised muudatused:

1) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1. Jaam, teepost ja iga muu raudteeliiklust korraldav post ning rong tohib üheaegselt olla ainult ühe raudteeliiklust korraldava töötaja käsutuses, kelleks võib olla jaamakorraldaja, postikorraldaja, rongiliikluse dispetšer (edaspidi dispetšer) või muu raudtee-ettevõtja pädev liikluskorraldaja, rongis üldjuhul vedurijuht.»;

2) punkti 3 alapunkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«3) dispetšeritsentralisatsiooni juhtimiskeskuses – dispetšer.»;

3) punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«6. Tee, pöörme, turvangu-, side-, signalisatsiooni- ja elektriseadme rikke tunnuse märgib pädev liikluskorraldaja jaamaseadmete järelevaatuse raamatusse (edaspidi järelevaatusraamat) ja teatab rikke olemasolust neid seadmeid teenindavale töötajale raudtee-ettevõtja sätestatud korras.

Signalisatsiooni- ja sidevahendi ning rongiraadioside rikkest ja rikkest, mis takistab või ei võimalda sissesõidu- või väljasõidufoori avamist, peab jaama pädev liikluskorraldaja kandma ette ka dispetšerile.

Kõrvaldanud rikke, teeb raudtee-ettevõtja pädev töötaja selle kõrvaldamise kohta järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande ja kinnitab seda oma allkirjaga. Sissekandega tutvumise kohta annab pädev liikluskorraldaja oma allkirja.

Kui rikke tõttu eemaldatakse kutsesignaali edastava seadme käepidemelt või nupult plomm, teeb pädev liikluskorraldaja selle kohta järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande.

Näide nr 3

Pöörmepiirkonna 3-5pp (cn) rööbasahel näitab hõivatust. Pöörmepiirkonna 3-5pp (cn) rööbasahel kontrollitud ja on veeremist vaba. Plomm sissesõidufoori A1 kutsesignaali edastava seadme nupult eemaldatud. JK . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Pädev liikluskorraldaja teeb järelevaatusraamatusse sissekande ka sel juhul, kui rong võetakse rikke tõttu (mis ei võimalda avada foori) jaama vastu või saadetakse jaamavahele kutsesignaaliga, mida edastava seadme nuppu on täiendatud vajutusloenduriga. Sel juhul märgitakse nii rikke kui ka selle kõrvaldamise sissekandes, mis tehakse järelevaatusraamatusse, sissekande juurde ka vastava nupu vajutusloenduri näit.»;

4) punkti 19 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui rongiraadioside ei tööta ja käsku raadioside abil vedurijuhile edastada ei saa, antakse vedurijuhile käesolevas punktis käsitletud juhul lisaks grupiväljasõidufoori lubavale näidule veel sinakasrohelist värvi sõiduluba vorm LA-54 punkt II täitmisega.»;

5) punkti 26 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«26. Kirjaliku sõiduloaga vorm LA-54 punkt I täitmisega või jaamakorraldaja käsuga saadetakse rong automaatblokeeringuga üherajalise liini jaamavahele või kahesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalise liini jaamavahele mööda vastusuunalist rada väljasõidufoori keelava näidu juures (kui väljasõidufoor ei avane). Enne kirjaliku sõiduloa vorm LA-54 vedurijuhile kätteandmist või raadioside teel käsu edastamist tuleb automaatblokeeringu suund ettenähtud korras lülitada rongi saatmise suunale, võtta võtisau juhtimispuldi pesast välja ja saada dispetšerilt registreeritud käsk, mis kinnitab jaamavahe vabaolekut vastassuunarongidest.»;

6) punkt 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«33. Kui kontroll-lamp juhtimispuldil näitab jaamavahe hõivatust selle tegeliku vabaoleku korral, tuleb automaatblokeeringu suund lülitada rongi sõidusuunale (üherajalisel liinil ja kahesuunalise automaatblokeeringuga kaherajalise liini jaamavahe vastaval teel) abirežiimi käepideme või nupu abil. Suunamuutmise abirežiimi käepideme kasutamine on lubatud ainult dispetšeri registreeritud käsu alusel, mis antakse jaamavahet piiravate jaamade korraldajatele pärast seda, kui dispetšer on veendunud jaamavahe vabaolekus rongidest.

Näide nr 9

Käsk nr 30. Luban muuta automaatblokeeringu suuna sõitmiseks Loodist Kaarlisse abirežiimi käepidemete (nuppude) abil. Jaamavahe (või jaamavahe paaris- või paaritusuunaline rada) on rongidest vaba. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Dispetšeri käsu põhjal eemaldab jaamakorraldaja plommi automaatblokeeringu suunamuutmise abirežiimi käepidemelt või nupult ja muudab koos naaberjaama korraldajaga automaatblokeeringu suuna dispetšeri käsu alusel tehnokorraldusakti lisas sätestatud korras. Juhtimispuldi kontroll-lampide näitude järgi tuleb veenduda selles, kas automaatblokeeringu suund vastab soovitule, misjärel keeratakse suunamuutmise abirežiimi käepidemed normaalasendisse. Plommide mahavõtmise kohta tehakse vormikohane sissekanne järelevaatusraamatusse.»;

7) punkt 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«37. Kui jaamas, mis piirneb jaamavahega, kus automaatblokeering ei tööta, puudub jaama pädev liikluskorraldaja, saadetakse pärast automaatblokeeringu tegevuse katkestamist rong jaamavahele dispetšeri käsuga. Selliselt tohib tegutseda juhul, kui dispetšeri juhtimisseadmel on olemas jaamateede ja pöörmete asendi kontroll (põlevad vastavad kontroll-lambid), või sai dispetšer punktis 59 näidatud korras ettekande matka valmisolekust ja teede vabaolekust ning seni, kuni jaamas asub tööle pädev liikluskorraldaja.

Näide nr 10

Käsk nr 6. Automaatblokeering Kaarli–Loodi jaamavahel ei tööta. Luban rongil nr 2001 väljuda Kaarli jaamast ja sõita Loodi jaama sissesõidufoorini, sealt edasi sissesõidufoori näidu järgi. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Dispetšer annab käsu automaatblokeeringu tegevuse katkestamise kohta sellesse jaama, kus hetkel töötab vahetuses jaama pädev liikluskorraldaja. Pärast automaatblokeeringu tegevuse katkestamist saadetakse rong jaamavahele teeloaga vorm LA-50. Rongi võib saata üherajalise liini automaatblokeeringuga jaamavahele pärast seda, kui jaama pädev liikluskorraldaja on saanud dispetšerilt seda lubava käsu.

Näide nr 11

Käsk nr 19. Kaarli–Loodi jaamavahe on rongidest vaba. Luban saata rongi nr 2002. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).»;

8) punkt 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«45. Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil on rongiliikluse signalisatsiooni- ja sidevahendiks automaatblokeering või kombineeritud teeblokeering.

Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil juhib jaamade foore ja pöörmeid dispetšer oma juhtimisseadmete kaudu. Pöörmete, jaamateede, fooride, pöörmepiirkondade ja jaamavahede olukorda kontrollib dispetšer juhtimisseadmete näitude järgi.

Kõik rongiliikluse ja manöövritöö alased korraldused annab dispetšer telefoni või raadio teel käsuna kas otse raudteeveeremi juhile või raudtee-ettevõtja pädevale liikluskorraldajale, kes korraldab rongide vastuvõtmist ja ärasaatmist ning manöövritööd kõnealuses raudteejaamas.»;

9) punkt 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«46. Rongidispetšer võib käesolevas juhendis sätestatud korras anda jaama varujuhtimisele. Varujuhtimisele antud jaamas korraldab rongiliiklust ja manöövritööd ning avab ja sulgeb signaale jaama pädev liikluskorraldaja, kellele on raudtee-ettevõtja delegeerinud nende operatsioonide teostamise (vt jaama tehnokorraldusakt). Enne jaama varujuhtimisele andmist peab dispetšer informeerima jaama pädevat liikluskorraldajat kõikidest rongidest, mis asuvad külgnevatel jaamavahedel.

Kui enne jaama varujuhtimisele andmist oli dispetšer lubanud teha jaamateedel töid kontaktvõrgust pinge väljalülitamisega või muid tee- ja turvanguseadmete remonditöid, peab ta sellest dispetšeri registreeritud käsuga teatama jaama pädevale liikluskorraldajale.

Rongidispetšer võib anda üksikpöörmeid või jaamakõrikuid kohalikule juhtimisele. Sel juhul valmistab manöövrimatka see manöövrijuht, kes töötab selles jaama rajoonis. Kui kohalikule või varujuhtimisele andmine on tingitud turvanguseadmete remondist, mis nõuab eelnevat sissekannet järelevaatusraamatusse, teeb selle side- ja turvanguseadmete dispetšer rongidispetšeri juures olevasse järelevaatusraamatusse. Pärast side- ja turvanguseadmete dispetšerilt loa saamist võib mehaanik remontida turvanguseadmeid ja seada pööranguid ümber juhtimisseadmetel abil ning kontrollida nende tööd ja korrasolekut juhtimisseadmete näitude järgi. Sel ajal jaamas rongi- või manöövriliiklust ei korraldata.

Enne seadmete tagastamist dispetšeri juhtimisele peab elektrimehaanik koos dispetšeriga kontrollima, et juhtimisseadmete kontrollnäidud on vastavuses seadmete ja rongiliikluse tegeliku olukorraga jaamas ja jaamavahel (üldjuhul rongiliikluse graafiku alusel ja läbirääkimise teel elektrimehaanikuga).»;

10) punkt 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«47. Dispetšer, veendunud juhtimisseadmete näitude järgi vastuvõtutee ja pöörmepiirkondade rööbasahelate vabaolekus, valmistab rongile vastuvõtumatka.

Kui dispetšeritsentralisatsiooni seadmed võimaldavad matkade eelvalimist, võib vastuvõtumatka valida eelvalimise teel, st ka siis, kui vastuvõtutee või pöörmepiirkond on veel veeremiga hõivatud (v.a tee ja pöörmepiirkonna rööbasahela hõivamisel üksikveduri või teelt mittemahatõstetava muu raudteeveeremiga).

Sissesõidufoori avamist ja pöörmete ümberseadmist kontrollitakse juhtimisseadmete näitude järgi.»;

11) punkt 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«48. Dispetšer, veendunud juhtimisseadmete näitude järgi pöörmepiirkondade ja rööbasahelate (suuna muutmisel ja kombineeritud teeblokeeringuga liinil ka jaamavahe) vabaolekus, valmistab rongile ärasaatematka.

Kui dispetšeritsentralisatsiooni juhtimisseadmed võimaldavad matkade eelvalimist, võib ärasaatematka valida eelvalimise teel, st ka siis, kui pöörmepiirkond on veel veeremiga hõivatud (v.a pöörmepiirkonna hõivamisel üksikveduri või teelt mittemahatõstetava raudteeveeremiga).

Väljasõidufoori avamist ja pöörmete ümberseadmist kontrollitakse juhtimisseadmete näitude järgi.

Kui kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamast rongi ärasaatmisel jaamavahel ükskõik milline isoleer- või rattapaariloenduriga piirkond, aga samuti ärasaatematkas asuv jaama isoleerpiirkond, näitab juhtimisseadmetel valehõivatust, võib dispetšer vastutava käsuga ignoreerida valehõivatust ja avada rongile väljasõidufoori.»;

12) punkt 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«50. Töörong, mis töötab jaamavahel, ja tõukeveduriga rong, mis sõidab pärast tööde teostamist jaamavahelt naaberjaama, saadetakse jaamavahele automaatblokeeringu ja kombineeritud teeblokeeringu signaalide järgi ettenähtud korras.

Dispetšer teatab tööjuhile raadioside kaudu kellaaja, millal töörong peab saabuma naaberjaama.»;

13) punkt 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«51. Töörong või tõukeveduriga rong, mis naaseb pärast tööd jaamavahelt saatejaama, saadetakse automaatblokeeringuga ja kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamavahele signaalide järgi. Tööjuhile (töörongi konduktorile) või tõukeveduri juhile antakse automaatblokeeringuga liinile väljumisel saatejaama võtisau. Kombineeritud teeblokeeringuga liinil dispetšer hoiatab vedurijuhti töörongi kokkulepitud jaama naasmise ajast, mis annab vedurijuhile õiguse sõita jaamavahelt tagasi saatejaama sissesõidufoorini või signaalmärgini «Jaama piir». Tööjuhile või tõukeveduri juhile võtisaua kätteandmiseks kutsub dispetšer jaama tööle pädeva liikluskorraldaja, kellele on raudtee-ettevõtja delegeerinud nende operatsioonide teostamise siis, kui jaam on antud varujuhtimisele. Kui võtisau ei tööta (jaama juhtimisseadmed ei ole varustatud võtisauaga), võib saata automaatblokeeringuga jaamavahele töörongi või tõukeveduriga rongi, mis pöördub pärast tööd jaamavahelt saatejaama tagasi, telefonside abil. Sel juhul automaatblokeeringu tegevus katkestatakse.

Enne telefonside kehtestamist annab dispetšer varujuhtimisele jaamad, mis piirnevad jaamavahega, kuhu rong saadetakse.

Töörong või tõukeveduriga rong, mis naaseb pärast tööd kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamavahelt saatejaama, saadetakse jaamavahele teeblokeeringu signaalide järgi. Tööjuhile või tõukeveduri juhile annab dispetšer registreeritud käsu, kus märgib töökoha (tõukeveduri rongist mahajäämise) kilomeetri ja kellaaja, millal töörong või tõukevedur peab naasma saatejaama. Antud käsu alusel võib töörongi või tõukeveduri juht sõita tagasi saatejaama sissesõidufoorini.»;

14) punkt 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«52. Päästerong või abivedur saadetakse jaamavahele, kus alustatakse päästetöid, pärast jaamavahet piiravate jaamade varujuhtimisele andmist ja jaama pädeva liikluskorraldaja valvekorda asumist. Nendel juhtudel suletakse liiklusohtlik jaamavahe dispetšeri käsuga rongiliikluseks ja päästerong (abivedur) saadetakse jaamavahele kirjaliku sõiduloaga valgel blanketil punase diagonaaltriibuga vormil LA-64 (edaspidi kirjalik sõiduluba vorm LA-64).

Abiveduri või päästerongi võib saata jaamavahele ka dispetšeri käsuga, mis antakse rongiraadioside kaudu otse vedurijuhile, ootamata ära jaama pädeva liikluskorraldaja valvekorda asumist.

Näide nr 19¹

Käsk nr 15. Luban päästerongil/abiveduril/ nr 1002 veduriga nr 5003 väljuda Loodi jaama teelt nr 1 ja sõita Kaarli–Loodi jaamavahele (jaamavahe I peateele), möödudes keelava näiduga väljasõidufoorist A1 ülivalvsusega, ja sõita jaamavahel kuni 6 kilomeetrini. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Käsule lisatakse päästerongi või abiveduri jaamavahele saatmise põhjus või eesmärk vastavalt käesoleva juhendi punktis 197 toodule, samuti võib kasutada käsu tekste, nagu on toodud käesoleva juhendi punkti 277 näidetes 48 ja 49.»;

15) teksti täiendatakse punktiga 52¹ järgmises sõnastuses:

«52¹. Jaamas veduri rikke tõttu seisma jäänud rongile abi andmiseks, kui jaamas puudub vaba tee abiveduri vastuvõtmiseks, võib dispetšer anda abiveduri juhile käsu keelava näiduga sissesõidufoorist mööda sõitmiseks saabumisega abiantava rongiga hõivatud tee vabale osale:

Näide nr 19²

Käsk nr 16. Rongi nr 4005 vedurijuht. Luban Teil sõita Kaarli jaama 3. vastuvõtu-ärasaateteele, mis on hõivatud rongiga nr 2004, talle abi osutamiseks. Peatuma peate tee nr 3 piirdetulba juures, sealt edasi liigute rongi nr 2004 vedurijuhi korralduste järgi. Vastuvõtumatk on valmis. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Kui abi vajav rong ei ole vabastanud ärasaate- või vastuvõtumatka jaamakõrikus, võib sellele rongile abi anda rongi sabast või peast, kasutades olemasolevat matka. Sellisel juhul sõidab abivedur keelava näiduga foorist mööda dispetšeri käsu alusel.

Näide nr 19³

Käsk nr 17. Luban abiveduril nr 3006 mööduda keelava näiduga sissesõidu-(väljasõidu) foorist B1 ülivalvsusega, ja sõita abi osutamiseks rongile nr 2005 kuni 5 kilomeetrini 5 piketini (pöörmeni nr 10). RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).»;

16) punkt 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«53. Manöövritööl võib pöörmeid seada:
1) dispetšer, avades vastavaid manöövrifoore või andes manöövrijuhile juhtnööre manöövrimatka valmisoleku kohta raadioside teel või muu sideliigi kaudu;
2) pädev liikluskorraldaja, kellele on pandud rongi vastuvõtmise ja ärasaatmise ning manöövrimatka valmistamise kohustus siis, kui jaam on varujuhtimisel;
3) rongikoostaja, manöövrijuht või mõni teine jaama töötaja vastavalt jaama tehnokorraldusaktis kehtestatud korrale, kui jaam on antud kohalikule juhtimisele.

Raudteeveeremi manööverdamisel jaama teel lubatakse pööranguid, mis on antud kohalikule juhtimisele, seada manöövrimatkaks raudteeveeremi juhil.

Töötaja, kes seab pöörangud matkaasendisse kohalikul juhtimisel (sh ka siis, kui ei saa avada manöövrifoori), peab pärast iga pöörangu teise asendisse seadmist veenduma kohaliku juhtimise püstikpuldi kontroll-lampide näitude või pöörme sulgrööbaste asendi järgi, et pöörangu asend matkas on õige ja pöörang lukustatud.»;

17) teksti täiendatakse punktidega 53¹–53³ järgmises sõnastuses:

«53¹. Jaamades, kus puuduvad manöövrifoorid või dispetšeri juhtimisseadmetel puudub nende avamise võimalus, toimub raudteeveeremi möödasõit keelava näiduga foorist dispetšeri igakordse loa alusel, milles ta määrab konkreetse liikumise matka kust teelt, üle milliste pöörmete ja mis kohani (manöövrifoori, pöörme taha vm).

Dispetšeril on keelatud anda luba möödasõiduks keelava näiduga foorist, veendumata isiklikult juhtimisseadmete näitude järgi või manöövrijuhi ettekande alusel, et manöövrimatk on valmis sõiduks.

Dispetšeril on keelatud matkas olevate pöörangute seadmine enne raudteeveeremi juhilt või koosseisuga liikumisel manöövrijuhilt seismajäämise ja dispetšeri poolt näidatud pöörangute vabastamise kohta ettekande saamist.

Manöövrimatka võib muuta, kui raudteeveerem ei ole alustanud liikumist ja dispetšer on teatanud raudteeveeremi juhile või manöövrijuhile matka muutmise vajadusest ning saanud kinnituse, et veerem seisab.

Kombineeritud teeblokeeringuga liinil, kui manöövritööd teostatakse manöövrifoori avamata, peab dispetšer pöörangud blokeerima ümberseadmise vastu.

53². Kui dispetšeril ei ole manöövritöö käigus võimalik seada pöörangut vajalikku asendisse (pöörang kaotas kontrolli ümberseadmise käigus või pöörmepiirkond näitab valehõivatust), peab manöövrijuht või raudteeveeremi juht dispetšeri korraldusel kontrollima pöörangut või pöörmepiirkonda ja võimalusel kõrvaldama takistuse. Manöövrimatka valmistamine toimub sel juhul juhendi punktis 59 sätestatud korras.

53³. Kui manöövritöö käigus kaotab pöörang asendikontrolli, peab dispetšer kohe andma manöövrijuhile või raudteeveeremi juhile korralduse peatumiseks, nõudma asendikontrolli kaotanud pöörangu kohapealset kontrollimist ja pärast ettekannet kontrollimise tulemuste kohta otsustama veeremi edasise liikumise.»;

18) teksti täiendatakse punktiga 56¹ järgmises sõnastuses:

«56¹. Dispetšeritsentralisatsiooniga liinil toimub manöövritöö väljasõiduga jaamavahele järgmiselt:
1) kaherajalise liini jaamavahele võib manöövriveerem sõita mööda pärisuunalist rada jaama piiri taha dispetšeri suulise loa alusel. Seejuures võib manöövriveerem sõita kuni esimese läbisõidufoorini;
2) kaherajalise liini jaamavahele võib manöövriveerem sõita mööda vastusuunalist rada jaama piiri taha ainult koos automaatblokeeringu tegevuse katkestamisega ja üleminekuga telefonsidele.

Manöövriveeremi saatmisel jaamast annab dispetšer vedurijuhile järgmise sisuga käsu:

Näide nr 19

Käsk nr 18. Vedurijuht Kallaste. Automaatblokeering Kaarli–Loodi jaamavahel ei tööta. Luban Teil teha manöövritööd väljasõiduga Kaarli–Loodi jaamavahele mööda vastusuunalist rada ja mööduda signaalmärgist «Jaama piir». RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Pädeva liikluskorraldaja kohalolekul naaberjaamas edastatakse talle automaatblokeeringu tegevuse katkestamise käsk.

Kahe- või enamarajalise liini jaamavahele, kui rajad on seadmestatud kahesuunalise automaatblokeeringuga, võib manöövriveerem sõita jaama piiri taha dispetšeri loa alusel. Enne loa andmist peab dispetšer muutma jaamavahel automaatblokeeringu suuna ja avama väljasõidufoori. Järgnevad väljasõidud kõrikust jaamavahele toimuvad dispetšeri käsu alusel (näide nr 19⁵).

Kui automaatblokeeringu suunda muuta ei saa (näiteks turvanguseadmete rikke tõttu), tuleb automaatblokeeringu tegevus katkestada ja üle minna telefonsidele. Sel juhul toimub manöövriveeremi väljasõitmine jaamavahele dispetšeri käsu alusel (näide nr 19⁴).

Üherajalise liini jaamavahele, kui naaberjaamas puudub pädev liikluskorraldaja, võib manöövriveerem sõita jaama piiri taha dispetšeri suulise loa alusel. Enne loa andmist peab dispetšer muutma jaamavahel automaatblokeeringu suuna ja avama väljasõidufoori. Järgnevad väljasõidud kõrikust jaamavahele toimuvad dispetšeri käsu alusel (näide nr 19⁵).

Üherajalise liini jaamavahele, kui naaberjaamas on pädev liikluskorraldaja ja automaatblokeeringu suunda, mis on jaama suunas, kust manöövriveerem peab väljuma jaamavahele, muuta ei saa, katkestatakse automaatblokeeringu tegevus. Manöövriveeremi saatmiseks jaama piiri taha annab dispetšer vedurijuhile järgmise sisuga käsu:

Näide nr 19⁵

Käsk nr 19. Vedurijuht Kallaste . Luban Teil teha manöövritööd väljasõiduga Kaarli–Loodi jaamavahele mööda I peateed ja mööduda Loodi jaama sissesõidufoorist. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Kombineeritud teeblokeeringuga liinil jaama piiri taha sõidu loaks on dispetšeri käsk (näide nr 19⁵) ja manöövrifoori lubav näit, kuid enne manöövrifoori avamist peab dispetšer blokeerima jaamavahel selle piirkonna, kuhu toimub manöövriveeremi väljasõit, matka valimise vastu.»;

19) punkt 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«57. Kui vastuvõtu-ärasaatematk on valmistatud õigesti ja vastuvõtutee juhtimisseadmete näitude järgi vaba, aga sissesõidufoor ei avane, võetakse rong jaama dispetšeri käsuga, mis antakse raudteeveeremi juhile rongiraadioside kaudu.

Näide nr 20

Käsk nr 15. Sissesõidufoor ei avane. Luban rongil nr 2001 sõita Loodi jaama 3. teele sissesõidufoori A keelava näidu juures. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Dispetšeri käsu alusel jaama sõitmisel peab raudteeveeremi juht sõitma ülivalvsusega ja kiirusega mitte üle 20 km/h.

Kui jaam töötab varujuhtimisel, siis sissesõidufoori rikke korral võetakse rong jaama vastu käesoleva juhendi punktides 18 ja 260 sätestatud korras.

Kui jaama sissesõidupöörme eelne, pöörmete või vastuvõtutee isoleerpiirkond näitab juhtimisseadmetel hõivatust, kuid dispetšeril on vastuvõtumatka pöörangute kontroll olemas ning ta on veendunud isoleerpiirkondade ja vastuvõtutee tegelikus vabaolekus, annab dispetšer raudteeveeremi juhile registreeritud käsu keelavast sissesõidufoorist möödasõiduks, hoiatades raudteeveeremi juhti, et pöörmepiirkond (pöörme-eelne või vastuvõtutee isoleerpiirkond) kontrollseadmetel näitab valehõivatust.»;

20) teksti täiendatakse punktidega 57¹ ja 57² järgmises sõnastuses:

«57¹. Kui vastuvõtumatkas olev pöörang ei oma asendikontrolli, peab dispetšer peatama rongi sissesõidufoori ees ning andma raudteeveeremi juhile (kui meeskond koosneb kahest isikust) korralduse pöörangu asendi kontrollimiseks järgmiselt:

Näide nr 20¹

Käsk nr 30. Rongi nr 0501 vedurijuht. Rongi vastuvõtumatkas Loodi jaama teele nr 2 puudub pöörangul nr 1 asendikontroll. Kontrollige pöörangu asendit ja kandke ette. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Dispetšer võib anda korralduse pöörme-eelse, pöörme, tee isoleerpiirkonna, matka valmistamise, pöörangu asendi kontrolliks ja pöörangu seadmiseks ka teise, vastassuunarongi vedurijuhile, kes seisab jaamas vastutulevat rongi oodates.

Kui pöörangu asendi kontrollimisel selgus, et pöörang on suunatud vabale teele, annab dispetšer korralduse pöörangu ajami blokk-kontaktide lahutamiseks, sulgrööpa riivistamiseks ja riivi lukustamiseks.

Saanud ettekande pöörangu blokk-kontaktide lahutamisest ja selle sulgrööpa vastavas asendis riivistamisest ja riivi lukustamisest, annab dispetšer raudteeveeremi juhile käsu keelava näiduga sissesõidufoorist möödasõitmiseks käesoleva juhendi punktis 57 näidatud käsu järgi (näide nr 20). Ka reisirongi, millel antud jaamas ei ole peatust, võib lasta läbi mööda mittespetsialiseeritud teed.

Kui dispetšeri juhtimisseadmetel puudub täielikult jaamaseadmete kontroll või ta ei saa juhtimisseadmetel edastada korraldusi (näiteks koodiliini rike), lahutatakse pöörmeajamite blokk-kontaktid, riivistatakse sulgrööpad ja lukustatakse riivid kõikidel matkas olevatel pöörangutel.

57². Kui raudteeveeremi juhi ettekande alusel selgub, et pöörangu asend on mõne teise vaba vastuvõtu-ärasaatetee suunas, seab dispetšer ka teised pöörangud tee suunas, kuhu on suunatud asendi kontrolli kaotanud pöörang, ning võtab rongi vastu sellele teele. Kontrolli kaotanud pöörangu raamrööpaga liibuv sulg tuleb riivistada, riiv lukustada ning ajami blokk-kontaktid lahutada.»;

21) punkt 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«58. Kui väljasõidufoor ei tööta, kuid jaamavahel automaatblokeering või kombineeritud teeblokeering töötab, siis saadetakse rong jaamavahele dispetšeri käsuga, mis antakse raudteeveeremi juhile raadioside kaudu. Enne rongi jaamavahele saatmist peab dispetšer kontrollima, et jaamavahe oleks vastassuunarongidest vaba ja automaatblokeeringu suund õige ning vastab jaamast saadetava rongi sõidusuunale.

Näide nr 21

Käsk nr 31. Luban rongil nr 2002 väljuda 4. teelt Kaarli–Loodi jaamavahele väljasõidufoori B4 keelava näidu juures. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Dispetšeri käsu alusel on raudteeveeremi juhil õigus sõita:
1) automaatblokeeringuga liini jaamavahele esimese läbisõidufoorini ülivalvsusega, kiirusega kuni 20 km/h ja sealt edasi automaatblokeeringu signaalide järgi;
2) kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamavahele ülivalvsusega, viimase matkas oleva pöörangu ületamiseni kiirusega kuni 20 km/h ja sealt kehtestatud kiirusega edasi kuni naaberjaama sissesõidufoorini.

Kui liin on varustatud veduri automaatsignalisatsiooni ja autostopiga, peab raudteeveeremi juht pärast rongi kodeeritud piirkonda jõudmist jätkama sõitu käesoleva juhendi punktides 13 ja 17 sätestatud korras.

Kui jaamas töötab pädev liikluskorraldaja, siis saadetakse rong jaamavahele käesoleva juhendi punktides 18, 19 ja 26 sätestatud korras.»;

22) teksti täiendatakse punktiga 58¹ järgmises sõnastuses:

«58¹. Ei ole lubatud saata rongi automaatblokeeringuga jaamavahele väljasõidufoori keelava näidu juures enne, kui dispetšer on veendunud selles, et rongi sõidusuuna esimene blokkpiirkond on veeremist vaba.

Kui esimese blokkpiirkonna läbimiseks rongile ette nähtud aja möödumisel näitavad juhtimisseadme näidud ikka veel selle blokkpiirkonna hõivatust, kuid ärasaatematk rongile on valmistatud õigesti ja väljasõidufoor ei avane, tuleb dispetšeril käepäraste vahendite abil (teatis raadioside vahendusel varem ärasaadetud raudteeveeremi juhilt, teatis raudteeülesõidukoha korraldajalt või mõnel muul viisil) selgitada välja, kas rongi sõidusuuna esimene blokkpiirkond on ikka veeremist vaba ning juhtimisseade näitab kinniolekut rikke tõttu (või mõnel muul teadmata põhjusel).

Kui esimese blokkpiirkonna läbimiseks ette nähtud aja möödumisel ei suudeta 10 minuti jooksul selgitada jaamavahele saadetud rongi täpset asukohta, tuleb järgmisena jaamavahele saadetava raudteeveeremi juhti rongiraadioside teel hoiatada või lisada raudteeveeremi juhile antavale käsule tekst selle kohta, et andmed esimese blokkpiirkonna vabaoleku kohta puuduvad.»;

23) teksti täiendatakse punktiga 58² järgmises sõnastuses:

«58². Kui automaatblokeeringuga liini jaamavahel saadetakse rong varujuhtimisele antud jaama suunas, kus töötab pädev liikluskorraldaja, peab dispetšer enne raudteeveeremi juhile keelavast väljasõidufoorist möödasõiduks loa andmist andma selle jaama pädevale liikluskorraldajale registreeritud käsu jaamavahel liikumissuuna muutmise keelu kohta:

Näide nr 21¹

Kaarli jaama korraldaja, saadan Loodi jaamast rongi nr 5001 keelava väljasõidufooriga. Kuni käsu muutmiseni jaamavahel liikumissuunda muuta ei tohi. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).»;

24) punkt 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«59. Kui dispetšeri juhtimisseadmete abil ei saa pöörangut seada teise asendisse, kutsub dispetšer jaama tööle pädeva liikluskorraldaja või nõuab raudteeveeremi juhilt mittetöötava pöörme ülevaatamist ja võimaluse korral rikke kõrvaldamist (näiteks raamrööpa ja sulgrööpa vahele sattunud kõrvalise eseme koristamine vms), edastades neile vastava käsu:

Näide nr 21²

Käsk nr 13. Rongi nr 2008 vedurijuht. Pöörangut nr 3 ei saa seada matkaasendisse. Kontrollige pöörangu asendit ja teavitage mind sellest. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Kui jaama pädev liikluskorraldaja või raudteeveeremi juht ei suuda välise ülevaatamisega avastada rikke põhjust ja seda kõrvaldada, peatab dispetšer pöörmel rongiliikluse ja kutsub pöörme rikke kõrvaldamiseks tööle elektrimehaaniku. Neil juhtudel antakse jaam varujuhtimisele või pöörangud kohalikule juhtimisele. Kuni elektrimehaaniku saabumiseni annab dispetšer raudteeveeremi juhile korralduse pöörangu matka seadmiseks kurbliga, raudteeveeremi juhile kurbli väljastamise korra kehtestab raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja.

Näide nr 21³

Käsk nr 100. Rongi nr 2004 vedurijuht, lahutage kurbliga pöörangu nr 2 ajami blokk-kontaktid, seadke pöörang nr 2 tee (pöörme) nr 4 suunas, pärast vasaku (parema) sulgrööpa raamrööpaga tihke liibumise kontrollimist kinnitage sulgrööbas riiviga ja lukustage riiv universaallukuga ning kontrollige matka valmisolekut ja tee vabaolekut. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Töötaja, kes kontrollis või puhastas pöörangut või seadis matka, peab selle tulemusest kandma ette dispetšerile alljärgneva reglemendi järgi:

Näide nr 21⁴

Rongidispetšer, Loodi jaamas seadsin pöörangu nr 2 kurbliga tee (pöörme) nr 4 suunas, vasak (parem) sulgrööbas liibub tihkelt vastu raamrööbast, sulgrööbas on riivistatud ja riiv on lukustatud universaallukuga. Matk teele nr 4 on valmis ja tee on vaba. Raudteeveeremi juht . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Jaama andmine varujuhtimisele vormistatakse dispetšeri käsuga.»;

25) punkt 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«60. Pöörme rööbasahela rikke korral, kui juhtimisseadmed näitavad valehõivatust (st kinniolekut, kui rööbasahelal tegelikult veeremit ei ole), seatakse pöörang vajadusel teise asendisse kohaliku juhtimise püstikpuldist või jaam antakse varujuhtimisele.

Kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamas võib sellise pöörangu hõivatust ignoreerida ja pöörangu seada teise asendisse vastutava käsuga.»;

26) punkt 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«61. Kui juhtimisseadmed näitavad vastuvõtutee valehõivatust, ei ole kuni rikke kõrvaldamiseni lubatud võtta rongi sellele vastuvõtuteele.

Möödapääsmatul juhul võetakse rong valehõivatusega vastuvõtuteele keelava sissesõidufoori näidu korral dispetšeri käsuga. Enne käsu andmist peab dispetšer kontrollima ja veenduma jaama pädeva liikluskorraldaja või raudteeveeremi juhi ettekande põhjal vastuvõtutee vabaolekus.

Kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamas võib sellise vastuvõtutee, mille vabaolekus dispetšer veendus, hõivatust ignoreerida vastutava käsuga ja rongi vastu võtta avatud sissesõidufooriga.»;

27) punkt 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«62. Kui automaatblokeeringuga liinil ühe või mitme jaama juhtimisseadmed (koodiliin) ei tööta, peab dispetšer andma need jaamad varujuhtimisele. Kui kombineeritud teeblokeeringuga liinil dispetšeri juhtimisseadmed ei tööta, peab ta andma selle piirkonna varujuhtimisele. Sel juhul ei tohi dispetšer juhinduda juhtimisseadmete näitudest, mis kontrollivad ja edastavad jaama teede, pöörmete ja signaalide seisundit.»;

28) punkt 63 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«63. Kui automaatblokeering ei tööta, kutsub dispetšer jaamavahet piiravasse jaama tööle pädeva liikluskorraldaja, kellele on pandud rongi vastuvõtmise ja ärasaatmise operatsioonide teostamine varujuhtimisega jaamas.

Sel juhul katkestatakse automaatblokeeringu tegevus dispetšeri käsu alusel ja rongiliiklust alustatakse telefonside abil. Enne telefonsidele üleminekut peab dispetšer veenduma jaamavahe vabaolekus ning andma jaamavahega piirnevad jaamad varujuhtimisele.

Kui jaamavahe, kus automaatblokeering ei tööta, piirneb jaamadega, kus ei ole pädevat liikluskorraldajat, keda saaks vajadusel kutsuda valvekorda, siis kuni pädeva liikluskorraldaja tööle kutsumiseni rongiliikluse korraldamiseks varujuhtimisega jaamas võib saata rongi vabale jaamavahele dispetšeri käsuga, mis antakse otse raudteeveeremi juhile käesoleva juhise punktis 37 sätestatud korras.

Kui kombineeritud teeblokeering ei tööta, kutsub dispetšer varujuhtimisele antavasse piirkonda tööle pädeva liikluskorraldaja, kellele on pandud rongi vastuvõtmise ja ärasaatmise operatsioonide teostamine varujuhtimisele antavas piirkonnas.

Sel juhul katkestatakse kombineeritud teeblokeeringu tegevus dispetšeri käsu alusel ja rongiliiklust alustatakse telefonside abil. Enne telefonsidele üleminekut peab dispetšer veenduma piirkonna jaamavahede vabaolekus ning andma need varujuhtimisele.

Kui jaamavahe, kus kombineeritud teeblokeering ei tööta, piirneb jaamadega, kus ei ole pädevat liikluskorraldajat, keda saaks vajadusel kutsuda valvekorda, siis kuni pädeva liikluskorraldaja tööle kutsumiseni rongiliikluse korraldamiseks varujuhtimisele antavas piirkonnas võib saata rongi vabale jaamavahele dispetšeri käsuga, mis antakse raudteeveeremi juhile käesoleva juhise punktis 37 sätestatud korras, asendades näite nr 10 tekstis sõna «Automaatblokeering» sõnaga «Kombineeritud teeblokeering».

Käesolevas punktis käsitletust täpsema korra ja selle rakendamise sätestab raudtee-ettevõtja dispetšeritsentralisatsiooni kasutamise juhendis.»;

29) punkti 65 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«65. Kui dispetšer ei saa muuta üherajalise liini jaamavahe automaatblokeeringu suunda ja avada väljasõidufoori seetõttu, et juhtimisseadmed näitavad jaamavahe valehõivatust selle tegelikul vabaolekul, aga samas on jaamavahet piiravate jaamade varujuhtimisseadmetel suunamuutmise abinupud, siis automaatblokeeringu tegevust ei katkestata.

Sel juhul võtavad vastavates jaamades tööle asunud pädevad liikluskorraldajad dispetšeri korraldusel maha plommi abirežiimi käepidemetelt (abinuppudelt) ja muudavad automaatblokeeringu suunda käepidemete (abinuppude) abil. Pärast seda, kui jaamavahega piirnevate jaamade pädevad liikluskorraldajad on juhtimisseadmete näitude järgi veendunud, et suuna muutmine toimus õigesti, panevad nad abirežiimi käepideme (abinupu) normaalasendisse ja rong saadetakse jaamavahele automaatblokeeringu signaalide järgi.

Kui jaamavahega piirnevas jaamas ei ole ette nähtud pädevat liikluskorraldajat, keda saaks vajadusel kutsuda valvekorda rongiliikluse korraldamiseks varujuhtimisega jaamas, võib automaatblokeeringuga suuna muutmise abirežiimi käepidemed (abinupud) monteerida vahetult dispetšeri juhtimisseadmetele. Selliste jaamavahede nimistu ja dispetšeri poolt sooritatavate operatsioonide tegevuskord määratakse raudtee-ettevõtja kinnitatud dispetšeritsentralisatsiooni kasutamise juhendiga.»;

30) teksti täiendatakse punktidega 65¹–65³ järgmises sõnastuses:

«65¹. Kui kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamavahe on veeremist vaba, kuid dispetšeri juhtimisseadmed näitavad jaamavahe hõivatust ja väljasõidufoori avada ei saa, võib dispetšer pärast jaamavahe tegelikku vabaoleku kontrollimist (raudteeveeremi juhi või jaama pädeva liikluskorraldaja (seal, kus on) kaudu) vastutava käsuga ignoreerida jaamavahe hõivatust, mille tulemusel on võimalik avada väljasõidufoor.

65². Kui dispetšeri juhtimisseadmetel puudub pöörangu(te) asendi kontrolli indikatsioon või muud näidud, kuid raudteeveeremi juhi ettekandest selgub, et foorid on avatud, toimub rongiliiklus foorinäitude järgi.

65³. Kui dispetšeri juhtimisseadmetel ei selgu jaamakõrikus paikneva foori avanemine matkas, mille õigsus on juhtimisseadmetel kontrollitav, ja mis piirneb paralleelteel matkaga, millele foor on avatud ning nende teede vahel asuvad paarispöörangud, siis rongidispetšer võib edastada raudteeveeremi juhile käsu keelava näiduga foorist möödumiseks ilma pööranguid riivistamata ja universaallukkudega lukustamata.»;

31) III peatüki lõppu lisatakse alapeatükk «Tegutsemine raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööde läbiviimisel» järgmises sõnastuses:

«Tegutsemine raudteeinfrastruktuuri korrashoiu tööde läbiviimisel

65⁴. Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööd, mis nõuavad tee või teeosa liikluseks sulgemist, kuid ei nõua turvanguseadmete väljalülitamist, kooskõlastatakse dispetšeriga. Dispetšer, nähes võimalust tööde teostamiseks, annab tööjuhile telefonogrammi järgmise tekstiga:

Näide nr 21¹

Tööjuht Kallaste, luban Teil teostada teeremonditöid Kaarli jaama teel nr 4 rongiliikluse sulgemisega alates kella 11.00 kuni kella 13.00. Töökoht piirata peatussignaalidega. Pöörangud nr 3 ja 4 sean kõrvaltee suunas. Pöörangute nr 1 ja 2 sulgrööpad riivistada suleriiviga. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Pärast tööde lõpetamist peab tööjuht dispetšerile ette kandma töö lõpetamisest telefonogrammiga:

Näide nr 21²

Rongidispetšer, mina, tööjuht Kallaste, lõpetasin Kaarli jaamas töö teel nr 4. Gabariit normis, rongide liikumiskiirus 60 km/h, pöörangute nr 1 ja 2 sulgrööbastelt riivid eemaldatud.

65⁵. Raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööd, mis nõuavad seadmete sõltuvusest väljalülitamist, vormistatakse vastavalt raudtee-ettevõtja poolt välja töötatud turvanguseadmete remondi- ja hooldustööde juhendi nõuetele.

Lühemaajalised turvanguseadmete väljalülitamised, mis teostatakse rongiliikluse sulgemisega, kooskõlastatakse tööjuhi poolt dispetšeriga analoogselt punktis 65⁴ toodule.

65⁶. Kui raudteeinfrastruktuuri korrashoiutööd ei häiri rongiliiklust ega nõua jaamas pädeva liikluskorraldaja kohalolekut, määrab nende tööde registreerimise korra raudtee-ettevõtja.»;

32) punkt 203 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«203. Töörong saadetakse rongiliikluseks suletud jaamavahele (peateele) kirjaliku sõiduloaga vormil LA-64, millele vastavalt tööjuhi tellimisavalduses näidatule märgitakse iga töörongi peatumiskoht (kilomeeter) jaamavahel.

Kui jaamas puudub pädev liikluskorraldaja, siis saadab dispetšer töörongi jaamavahele registreeritud käsuga, mille tekst vastab alltoodud näitele:

Näide nr 41¹

Käsk nr … Luban töörongil nr 0404 veduriga nr 2008 väljuda Loodi jaama teelt nr 4 ja sõita Kaarli–Loodi jaamavahele (jaamavahe I peateele), möödudes keelava näiduga väljasõidufoorist A4 ülivalvsusega, ja sõita jaamavahel kuni 7. kilomeetrini remonttööde tegemiseks ja nende lõpetamisel tagasipöördumiseks jaamavahelt töödejuhataja korraldusel Loodi jaama sissesõidufoorini (märgini «Jaama piir»). RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).»;

33) punkti 204 2. ja 3. lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Iga töörongi vedurijuht peab sõitma temale määratud töökohta, mis on näidatud kirjalikus sõiduloas vormil LA-64 või dispetšeri käsus. Esimene töörong sõidab töökohta raudtee-ettevõtja kehtestatud kiirusega, iga järgnev töörong kiirusega mitte üle 20 km/h. Seejuures peab järgnev töörong pidama jaamavahel eessõitvaga ohutusdistantsi ja liikuma eessõitvast töörongist vähemalt 1 km kaugusel.

Jaamavahet piiravatest jaamadest üksteisele vastu saadetud töörongid peavad sõitma kirjalikus sõiduloas LA-64 või dispetšeri käsus näidatud töökohani, mis tööjuhi korraldusel tähistatakse peatussignaaliga raudtee-ettevõtja sätestatud korras. Eri suundadest töökohta sõitvad töörongid ei tohi liikuda teineteisele lähemale kui 1 km. Pärast peatumist kirjalikus sõiduloas või dispetšeri käsus näidatud kohas jätkavad töörongid sõitmist ja tööd tööjuhi korraldusel.»;

34) punkt 205 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«205. Mitme töörongi saatmine töökohale, mis on jaama lähedal ja mille tõttu pole võimalik pidada kinni 1 km pikkuse ohutusdistantsi nõudest, toimub tööjuhi ühekordsete tellimisavalduste alusel. Selle kohta tehakse kas märge kirjalikule sõiduloale vorm LA-64 või lisatakse dispetšeri käsku – tööjuhi korraldusel.»;

35) punkt 207 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«207. Soodsa tee plaani ja profiiliga poolautomaatblokeeringu või kombineeritud teeblokeeringuga seadmestatud liini jaamavahele võib saata töörongi kohe pärast kaubarongi väljumist, oodates ainult ära liiklusohutuse garantiiaja viis minutit, arvestades kaubarongi väljumise ajast. Töörongi saatmise luba jaamavahet piiravate jaamade pädevatele liikluskorraldajatele ja tööjuhile antakse dispetšeri käsuga.

Näide nr 42

Käsk nr 101. Seoses Kaarli–Loodi jaamavahe eelseisva sulgemisega rongiliikluseks ja ehitustöödeks luban saata Loodi jaamast töörongi nr 5201 kaubarongi nr 3001 järel. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Töörong saadetakse jaamavahele kirjaliku sõiduloaga vormil LA-64 või dispetšeri käsuga. Kirjalikus sõiduloas või dispetšeri käsus märgitakse tööjuhi tellimisavalduse alusel töörongi esmase peatumise töökoht (kilomeeter) jaamavahel. Esimese jaamavahele saadetava töörongi vedurijuhile antakse kaasa järgmise sisuga kirjalik hoiatus.

Näide nr 43

Kell 15.40 saatsin jaamavahele kaubarongi nr 3003, mille saabumise kohta ei ole teadet naaberjaamast. JK . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Kui dispetšer saadab töörongi jaamavahele oma käsuga, siis ta täiendab näites nr 42 toodud käsu teksti näites nr 43 toodud lausega.

Töörongiga sõitmisel tuleb järgida käesoleva juhendi punktis 204 sätestatud korda.»;

36) punkti 208 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui jaamavahele saadetakse ühendatud töörong ja selle üksikud töörongid hakkavad jaamavahel töötama üheaegselt, antakse iga töörongi vedurijuhile omaette kirjalik sõiduluba vormil LA-64 või dispetšeri käsk.»;

37) punkt 213 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«213. Rongiliikluseks suletud jaamavahe (peatee) avatakse taas rongiliikluseks dispetšeri käsuga, mille dispetšer annab pärast seda, kui on saanud vastavalt raudtee-ettevõtja töötajalt, kes on tööloas nimetatud, teate (kirjaliku, telefoni või rongiraadioside kaudu) selle kohta, et ehitustööd on rajatisel lõpetatud, jaamavahe töörongidest ja muudest takistustest vaba ning ehitusgabariidi nõuded täidetud. Dispetšerile annab teate tööjuht ise või lähima jaamakorraldaja vahendusel. Telefoni või raadio teel saadud teate kannab dispetšer oma käskude raamatusse. Turvangu- ja sideseadmete töö ning energiavarustus taastatakse pärast teate saamist nende töökorrasoleku kohta turvanguseadmete vanemelektrimehaanikult ja energiadispetšerilt. Dispetšerile teadete edastamise täpsema korra sätestab raudtee-ettevõtja.»;

38) punkt 235 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«235. Tagamaks rongi ohutu sissesõidu jaama, peab jaamakorraldaja:
1) võtma rongi vastu jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras veeremist vabale spetsialiseeritud vastuvõtuteele;
2) koostama jaama vastuvõtuteede saabuvate rongidega hõivamise kava ja vastavalt sellele korraldama rongide vastuvõtmist jaama;
3) pidama juhtimispuldi näitude järgi jaama vastuvõtu- ja ärasaateteede hõivatuse (vabaoleku) täpset arvestust (rongiliiklusgraafiku või lauaraamatu, vastuvõtu- ja ärasaateteede hõivamise meelespea pidamisega või mõne muu raudtee-ettevõtja sätestatud tehnoloogilise korraga).

Vastuvõtu- või ärasaatetee hõivamisel üksikveduri, dresiini, üksiku vaguni või vagunigrupiga tuleb jaamakorraldajal asetada hõivatud tee matkakäepidemele ette nähtud punast värvi kuppelkapsel ja teele silt.»;

39) punkt 236 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«236. Pöörmete ja signaalide elektritsentralisatsioonita jaamas või jaamas, kus need seadmed ei tööta ja pöörmeid seatakse matkaasendisse käsitsi, on jaamakorraldaja ja pöörmeseadja (vanempöörmeseadja, signalist või mõni teine raudtee-ettevõtja määratud vastutav töötaja) rongi vastuvõtumatka valmistamisel kohustatud pidama kinni järgmisest korrast:

1) kui rongi jaama vastuvõtmiseks ette nähtud vastuvõtutee on veeremist vaba, kutsub jaamakorraldaja pöörmeside või jaama raadioside kaudu kuuldele kõikide vastuvõtumatka valmistamisest osavõtvate pöörmepostide ja vastuvõtutee vastassuunakõriku pöörmeposti pöörmeseadjad (vanempöörmeseadja, signalisti või mõne teise pöörmeposti valvekorda määratud liiklusohutuse eest vastutava töötaja) ja annab neile rongimatka valmistamise korralduse.
Üks jaamakorraldaja määratud pöörmeseadjaist kordab matka valmistamise korraldust kõigi teiste pöörmepostide pöörmeseadjate kuuldes, st pöörmeseadjad kuulavad matka valmistamise korralduse kordamist pöörmeside telefoni (raadio) juures. Kui kõikide matkas osalevate pöörmepostide pöörmeseadjad on veendunud, et matka valmistamise korraldusest on õigesti aru saadud, kinnitavad nad seda sõnaga «õige». Kui jaamakorraldaja on veendunud, et asjaosalised on matka valmistamise korraldusest õigesti aru saanud, kinnitab ta seda sõnaga «täitke»;

2) vanempöörmeseadja, saanud rongimatka valmistamise korralduse, annab selle edasi oma pöörmerajooni pöörmeseadjatele ja veendub, et temast on õigesti aru saadud. Pöörmeseadjad asuvad viivituseta täitma saadud matkakorraldust.
Kui pöörmeposti piirkonnas tehakse manöövritööd väljasõiduga rongi vastuvõtuteele või matka kuuluvatele pöörangutele, siis tuleb need katkestada ja hoiatada nii manöövritööjuhti kui ka manöövriveduri juhti eelseisvast rongi vastuvõtmisest jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras. Eelseisvast rongi jaama vastuvõtmisest tuleb informeerida ka manöövritööjuhti sel juhul, kui manöövritööd tehakse teel ja pöörmetel, mis asuvad rongi vastuvõtutee kõrval.
Kui manöövritööd tehakse vastuvõtutee vastaspoolses kõrikus, peab pöörmeseadja seadma ja lukustama vastuvõtuteele suunduvad pöörangud mõne teise tee suunas, mis ei võimalda manöövriveeremil sõita vastuvõtuteele, ning hoidma need rongi jaama saabumiseni nn kaitseasendis.
Matka valmistamisel on pöörmeseadja kohustatud kontrollima tehnokorraldusaktis sätestatud korras vastuvõtutee vabaolekut veeremist, seadma vastuvõtumatka kuuluvad pöörangud nõutava rongimatka asendisse, kontrollima iga matka kuuluva pöörme juures sulgrööpa ja raamrööpa vahelist pilu (liibumist) ja lukustama pöörangud.
Kui pöörmepostis on vanempöörmeseadja, peab viimane isiklikult kontrollima pöörmeseadjate poolt valmistatud matka õigsust ja veenduma, et rongi vastuvõtutee on kontrollitud ja veeremist vaba, ning võtma lukustatud pöörmete võtmed hoiule;

3) täitnud matka valmistamise korralduse ja veendunud matka valmistamise õigsuses, kutsub pöörmeseadja (vanempöörmeseadja) pöörmeside teel välja jaamakorraldaja ning kannab reglemendis sätestatud korras ette matka valmisolekust ja vastuvõtutee vabaolekust.
Pöörmeseadjad kannavad jaamakorraldajale matka valmisolekust ette kordamööda.
Jaamakorraldaja võtab vastuvõtumatka valmisoleku ettekande vastu siis, kui pöörmeside telefoni juures viibivad korraga kõik need pöörmeseadjad, kellele matka valmistamise korraldus anti.
Selles jaamas, kus on juhtimispult ja elektrikontrollseadmed võimaldavad kontrollida pöörangute asendit matkas, veendub jaamakorraldaja matka valmistamise õigsuses juhtimispuldi kontroll-lampide näitude järgi;

4) veendunud, et vastuvõtumatk rongi jaama vastuvõtmiseks on õigesti valmistatud ja vastuvõtutee on veeremist vaba, avab jaamakorraldaja sissesõidu foori;

5) pöörmeseadjad peavad valvama valmistatud matka ja jälgima tähelepanelikult veeremi liiklemist kõrvalteedel, eriti siis, kui seal tehakse manöövritööd;

6) rongi möödasõidul peab pöörmeseadja jälgima rongiveeremi seisundit, veoste paigutust lahtisel veeremil, rongi tähistavate signaalide olemasolu jms. Märgatud puudustest tuleb teatada viivituseta jaamakorraldajale ning raudteeliiklust või inimeste elu ohustavatel juhtudel rakendada abinõud rongi peatamiseks.
Pöörmeseadja, kelle teenindada on rongi jaama sissesõidu kõrikus vastuvõtuteed piirav pöörang, peab kontrollima rongi jaama saabumist täiskoosseisus sabasignaalide järgi ja selle seismajäämist vastuvõtuteed piirava pöörme piirdetulba taga, rongi saabumisest kandma reglemendis sätestatud korras ette jaamakorraldajale.
Pärast rongi jaama saabumist seavad pöörmeseadjad matka kuulunud pöörangud tehnokorraldusaktis kehtestatud normaalasendisse. Veeremi seismajäämisel vastuvõtuteele tuleb pöörangud seada veeremist vaba tee suunas.

Rongi jaama vastuvõtu ja jaamavahele saatmise matka valmistamise kord ning jaama saabuva või jaamavahele saadetava rongi kohtamise kord jaamas, kus üks pöörmeseadja teenindab valvekorra ajal mitut pöörmeposti, määratakse jaama tehnokorraldusaktis.»;

40) punkti 273 täiendatakse alapunktiga 10)¹ järgmises sõnastuses:

«10)¹ jaama või piirkondade varujuhtimisele üleandmise ja keskjuhtimisele tagasivõtmise kohta;»;

41) punkt 274 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«274. Jaama pädev liikluskorraldaja (operaator) kannab dispetšeri käsu jaama dispetšerikorralduste raamatusse, raudteeveeremi juht aga liinilehele.

Pärast dispetšeri käsu sissekandmist jaama dispetšerikorralduste raamatusse loeb jaama pädev liikluskorraldaja (operaator) või pärast liinilehele kirjutamist loeb raudteeveeremi juht selle sõna-sõnalt dispetšerile ette, nimetades lõpus oma perekonnanime. Veendunud, et käsk on õigesti vastu võetud, kinnitab dispetšer seda sõnaga «täitke».

Käsu kontrollimise kellaaeg ja dispetšeri nimi märgitakse dispetšeri ja jaama dispetšerikorralduste raamatusse või liinilehele.

Operaator kannab dispetšeri käsu jaama dispetšerikorralduste raamatusse ning esitab selle tutvumiseks ja allakirjutamiseks jaama pädevale liikluskorraldajale.

Raudteeveeremi juhile annab dispetšer käsu üle ise rongiraadioside kaudu või kohustab jaama pädevat liikluskorraldajat seda tegema.

Dispetšeril (jaama pädeval liikluskorraldajal) tuleb veenduda, et raudteeveeremi juht on dispetšeri käsust õigesti aru saanud. Raudteeveeremi juhi nimi ja käsu üleandmise kellaaeg kantakse vastavalt dispetšeri või jaama dispetšerikorralduste raamatusse.»;

42) teksti täiendatakse punktiga 286¹ järgmises sõnastuses:

«286¹. Kui turvanguseadmete rikke tõttu on jaamavahel automaatblokeeringu tegevus katkestatud, kuid ühes jaamavahet piiravas jaamas on pädev liikluskorraldaja ning jaam on antud varujuhtimisele ja rongiliiklus on kehtestatud telefonsidel, saadetakse rong sellest jaamast jaamavahele vastavalt käesoleva juhendi punktis 37 toodud korras, seejuures toimub telefonogrammide vahetamine rongidispetšeri ja jaama pädeva liikluskorraldaja vahel. Jaama telefonogrammide raamatus asendatakse telefonogrammi vorm nr 2 dispetšeri käsuga vastavalt käesoleva juhendi punktidele 136 ja 37.»;

43) punkti 294 teine lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaamas valmistab manöövrimatka jaamakorraldaja, tsentralisatsiooniposti operaator või dispetšer. Kui pöörangud antakse keskjuhtimiselt kohalikule juhtimisele, siis manöövrimatka valmistab konduktor, rongikoostaja, vedurijuht või vedurijuhi abi, pargikorraldaja, jaamakorraldaja, jaamaülem või mõni teine raudtee-ettevõtja määratud töötaja. Sama kord kehtib ka manöövritööl elektritsentralisatsioonita jaamas, kus pöörmeseadja pööranguid ei teeninda. Jaamade loetelu koos pöörmete numbritega (mida pöörmeseadja ei teeninda) ja töötajate ametinimetustega, kel on õigus seada manöövritööl pööranguid manöövrimatka asendisse, kinnitab raudtee-ettevõtja.»;

44) punkti 295 esimene lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«295. Enne tsentraliseeritud pöörangu seadmist manöövrimatka asendisse peab seda operatsiooni sooritav töötaja veenduma (isiklikult või selleks määratud töötaja ettekande põhjal) selles, et pöörang on veeremist vaba. Pöörangute ja signaalide elektritsentralisatsiooniga jaamas kontrollitakse pöörmete vabaolekut veeremist juhtimisseadme näitude järgi. Juhtimisseadme mittetöötamisel või väljalülitamisel, samuti pöörangu seadmisel manöövrimatka asendisse kohalikust püstikpuldist, kontrollitakse pöörme vabaolekut jaama tehnokorraldusaktis sätestatud korras.»;

45) punkt 296 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«296. Manöövritöö korraldamisel tuleb efektiivselt kasutada manöövriraadiosidet.

Raadioside kaudu antud manöövritöö korraldus peab olema lühike ja arusaadav. Korralduse andja peab veenduma selles, et manöövriveduri juht (korralduse täitja) on korraldusest õigesti aru saanud (raadioside kaudu antud korralduse kordamise ärakuulamine, vedurivilega signaali andmine jms). Raadioside kaudu edastatavate manöövritöö tüüpkäskude ning teadete näidisreglemendi töötab välja jaama tööd korraldav ja selle töö eest vastutav raudtee-ettevõtja.

Manöövriraadioside ja pargiside kasutamise kord ning teadete näidisreglemendid manöövritööl sätestatakse sellekohases juhendis, mis on jaama tehnokorraldusakti lisa.»;

46) punkt 297 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«297. Valmistatud manöövrimatka korral annab manöövriveduri juhile keelava tulega manöövrifoorist möödasõidu loa pädev liikluskorraldaja isiklikult manöövriraadioside, pargiside või manöövrijuhi kaudu.»;

47) punkti 299 teine lõik muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui manöövriveduril on vaja sõita teele, kus seisab 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga vagun, peab jaamas manöövritööd korraldav pädev liikluskorraldaja informeerima sellest manöövrijuhti ja manöövrijuht ettenähtud korras manöövriveduri juhti.»;

48) punkt 303 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«303. Töörongi tööd jaamateel juhib raudtee-ettevõtja poolt seda tööd juhtima määratud vastava ala (tee-, signalisatsiooni- ja sideala jt) pädev töötaja.

Töörongi või teemasina sõitmine ühelt jaamateelt teisele või jaama teise rajooni on lubatud manöövrijuhi ja jaama pädeva liikluskorraldaja loal. Vajadusel võib raudtee-ettevõtja poolt määratud ohutu raudteeliikluse eest vastutav töötaja määrata jaama tehnokorraldusaktiga juhtima manöövritööd vastava kogemusega jaamatöötaja.»;

49) punkt 312 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«312. Manöövrimeeskond peab enne valvekorda asumist tutvuma veeremi paigutusega jaama manöövrirajooni teedel, kontrollima veeremi kinnitust iseveeremise vältimiseks ja veenduma manöövrirajoonile ette nähtud pidurikingade olemasolus. Kontrolli tulemustest kannab manöövrijuht ette jaama pädevale liikluskorraldajale ja teeb sissekande valvekorra vastuvõtu ja pidurkingade raamatusse.»;

50) punkt 317 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«317. Manöövritöö korraldaja (jaama pädev liikluskorraldaja) peab enne manöövritööd vagunitega, kus on inimesed või mis on laaditud ebagabariitse, 1. ja 2. ohuklassi kuuluva kaubaga, informeerima manöövrijuhti, manöövrijuht aga teisi töötajaid, sh vedurijuhti.»;

51) punkt 325 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«325. Vaguniteta manöövrivedur sõidab jaamateel jaama pädeva liikluskorraldaja korralduse, pöörmeseadja signaali (teate) või manöövrifoori tulede järgi.»;

52) punkti 347 teine ja kolmas lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

«Alapunktides 1 kuni 6 nimetatud veerem võib sõita üle mäe ainult koos manöövriveduriga.

On keelatud sõita üle mäe 12 ja enama teljega raudteetransportööriga ja enam kui 120-tonnise kandevõimega haagistüüpi veosega raudteetransportööriga, kui haagise koosseisus on vaheplatvormid.»;

53) punkt 359 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«359. Jaama vastuvõtu- ja ärasaateteede pargis võib teha manöövritööd ainult nendel teedel ja pöörmetel, mida jaama pädev liikluskorraldaja on lubanud kasutada ja nimetanud manöövritöö korralduse andmisel manöövrijuhile.»;

54) punkt 361 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«361. Manöövriveeremi jaamavahele sõidu loaks on:
1) automaatblokeeringuga üherajalisel liinil (kui jaam on varujuhtimisel) võtisau, mis antakse manöövrivedurijuhile pärast väljasõidufoori avamist. Manöövriveeremi esimene väljasõit jaamast jaamavahele toimub väljasõidufoori lubava näidu järgi. Edasised manöövritööga seotud sõidud jaamavahele toimuvad võtisaua alusel kinnise näiduga väljasõidufoori juures.
Kui jaama juhtimisseadmetel puudub võtisau või rikke tõttu ei saa seda anda vedurijuhile ja jaamas ei ole ka spetsiaalset teefooridega sõltuvusse viidud manöövrifoori, tuleb automaatblokeeringu tegevus manöövritöö ajaks katkestada ja manöövriveduri juhile antakse jaamavahele sõiduks teeluba (vorm LA-50).
Automaatblokeeringuga üherajalise liini jaamas, kus on spetsiaalne teefooridega sõltuvusse viidud manöövrifoor, võib manöövriveerem sõita jaamavahele selle manöövrifoori lubava näidu järgi.
Automaatblokeeringuga kaherajalise liinil pärisuunalist rada mööda võib manöövriveeremi jaamavahele väljasõidu loaks olla võtisau või jaama pädeva liikluskorraldaja raadioside teel edastatud luba. Manöövriveeremi väljasõiduks jaama piiri taha kaherajalisel liinil mööda vastusuunalist rada tuleb automaatblokeeringu tegevus manöövritöö ajaks katkestada ja manöövriveduri juhile antakse jaamavahele sõiduks teeluba;
2) poolautomaatblokeeringuga liinil võtisau, selle puudumisel poolautomaatblokeeringu tegevus katkestatakse ja vedurijuhile antakse jaamavahele sõiduks teeluba;
3) elektrisauasüsteemiga liinil jaamavahele kuuluv sau või võtisau;
4) telefonside korral teeluba vorm LA-50;
5) kombineeritud teeblokeeringuga liinil manöövrifoori lubav näit, kuid enne manöövrifoori avamist peab pädev liikluskorraldaja blokeerima jaamavahel selle piirkonna, kuhu toimub manöövriveeremi väljasõit, matka valimise vastu.»;

55) punktis 381 asendatakse sõna «spetsiifiliste» sõnaga «eriomaste»;

56) punkt 384 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«384. Kirjalike hoiatuste blanketid täidetakse aegsasti, enne rongi jaamast liinile saatmist (v.a rongi number), ja neile kirjutab alla jaamakorraldaja, posti- või pargikorraldaja või mõni muu raudtee-ettevõtja nimetatud ja jaama tehnokorraldusaktis toodud töötaja hoiatusi väljastavas jaamas.

Hoiatuse blanketi täitmisel tuleb jälgida, et hoiatuse tekst ja muu blanketile kantu oleks täpne ja loetav. Rongi number kirjutatakse hoiatusele enne selle vedurijuhile või tema abile väljastamist.

Kaksikveol antakse kirjalik hoiatus ainult juhtveduri juhile, kes teatab sellest teise veduri juhile. Tõukeveduriga sõitmisel antakse hoiatus ka tõukeveduri juhile.

Hoiatuse väljastanud jaamakorraldaja peab teatama dispetšerile rongi numbri, millele ta esimesena andis hoiatuse, st alustas hoiatuste väljastamist, tehes märkuse hoiatuste raamatusse. Dispetšer teeb saadud teate alusel rongiliiklusgraafikule vastava märkuse.»;

57) teksti täiendatakse XVI peatükiga järgmises sõnastuses:

«XVI peatükk
RONGILIIKLUS KOMBINEERITUD TEEBLOKEERINGUGA LIINIL

Rongi vastuvõtmine jaama ja saatmine jaamavahele

439. Rongi kombineeritud teeblokeeringuga liini jaamavahele sõitmise loaks on väljasõidufoori lubav näit.

Väljasõidufoori avamiseks jaamavahele sõitmiseks on vaja saada turvanguseadmetelt elektriline jaamavahe vabaoleku signaal.

440. Rongi vastuvõtmiseks jaama valmistab jaama pädev liikluskorraldaja tehnokorraldusaktis sätestatud korras vastuvõtumatka ja avab sissesõidufoori. Sissesõidufoor sulgub automaatselt rongi möödasõitmisel sissesõidufoorist.

Vajadusel, kui sissesõidufoori avada ei tohi, blokeerib jaama pädev liikluskorraldaja sissesõidufoori avamise vastu, mis vastab sissesõidufoori keelavale näidule.

Veendunud tehnokorraldusaktis sätestatud korras, et rong saabus jaamavahelt täiskoosseisus, teatab jaama pädev liikluskorraldaja rongi jaamavahele saatnud naaberjaama ja rongidispetšerile telefoni teel rongi saabumise kellaaja. Kui rong sõidab tõukeveduriga, siis edastab jaama pädev liikluskorraldaja rongi saabumise teate pärast seda, kui ta on veendunud ka tõukeveduri saabumises.

441. Kui rongi saabumisel jaama turvanguseadmed ei edasta elektrilist jaamavahe vabaoleku signaali, tuleb jaama pädeval liikluskorraldajal kontrollida tehnokorraldusaktis sätestatud korras jaamavahe vabaolekut veeremist. Kui selgus, et jaamavahe on veeremist vaba, siis võib jaama pädev liikluskorraldaja dispetšeri loal vastutava käsuga ignoreerida jaamavahe hõivatust.

Eelmises lõigus sätestatud kord kehtib ka sel juhul, kui rong võetakse jaama sissesõidufoori keelava näidu korral.

Jaama pädev liikluskorraldaja teeb järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande vastutava käsu kasutamise kohta.

442. Kui kaubarongil oli sundpeatus jaamavahel isepidurduse või pidurimagistraali katkemise tõttu, peab vedurijuht rakendama tehnokasutuseeskirja punktis 220 ette nähtud meetmeid ja teatama sellest jaama pädevale liikluskorraldajale rongiraadioside või telefonside teel. Kui rongiraadio- või telefonside ei tööta, peab vedurijuht peatama rongi esimeses sõidusuuna jaamas, kus on jaama pädev liikluskorraldaja, ning teatama temale asetleidnud sundpeatumisest.

Rongi jaamavahelt täiskoosseisus saabumist peavad kontrollima nii jaama pädev liikluskorraldaja kui ka vedurijuht tehnokorraldusaktis sätestatud korras.

443. Enne jaamavahele saatmist valmistab jaama pädev liikluskorraldaja rongile ärasaatematka ja avab väljasõidufoori.

Väljasõidufoor sulgub automaatselt rongi möödasõitmisel väljasõidufoorist.

Jaama pädev liikluskorraldaja teatab telefoni teel nii naaberjaama liikluskorraldajale kui ka dispetšerile rongi jaamavahele sõitmise (väljumise) kellaaja.

444. Kui ärasaatematk on valmistatud õigesti ja jaamavahe veeremist vaba, kuid väljasõidufoori pöörmepiirkonna isoleerpiirkonna valehõivatuse (kui rööbasahelal veeremit ei ole, kuid juhtimisseadmed näitavad hõivatust) tõttu avada ei saa, võib jaama pädev liikluskorraldaja avada pärast isoleerpiirkonna vabaoleku kontrollimist dispetšeri loal väljasõidufoori, kasutades vastutavat käsku ärasaatematkas oleva isoleerpiirkonna hõivatuse ignoreerimiseks.

Kui jaamavahe on veeremist vaba, kuid juhtimisseadmed näitavad jaamavahe valehõivatust (jaamavahe isoleerpiirkond või rattapaariloendurite piirkond) ja väljasõidufoori avada ei saa, võib jaama pädev liikluskorraldaja pärast piirkonna vabaoleku kontrollimist (raudteeveeremi juhi või naaberjaama pädeva liikluskorraldaja kaudu) dispetšeri loal vastutava käsuga ignoreerida piirkonna valehõivatust ja pärast seda avada väljasõidufoori.

445. Kui pärast väljasõidusignaali avamist rongi jaamavahele ei saadeta, tuleb jaama pädeval liikluskorraldajal hoiatada sellest raudteeveeremi juhti, sulgeda väljasõidufoor (muuta ärasaatematk), teatada naaberjaama liikluskorraldajale ja dispetšerile rongi saatmise peatamisest.

446. Kui jaamavahet piiravas jaamas tekib pärast väljasõidufoori avamist vajadus peatada saatevalmis rongi sõitmine jaamavahele ja saata naaberjaamast samale jaamavahele vastassuunarong, siis väljasõidufoor suletakse (muudetakse ärasaatematk) ning avatakse väljasõidufoor naaberjaamast.

447. Kui jaamavahele saadetav rong seisab lubava näiduga väljasõidufoori taga ja vedurijuht väljasõidufoori näitu ei näe, antakse vedurijuhile jaamavahele sõitmiseks rongiraadioside kaudu pädeva liikluskorraldaja käsk punktis 20 toodud vormi järgi.

Kui pöörmepiirkonna rööbasahel ei tööta või sellel seisab saatevalmis rongi peaosa, võib väljasõidufoori avamiseks kasutada dispetšeri loal vastutavat käsku hõivatuse ignoreerimiseks.

448. Rongi saatmiseks teelt, millel väljasõidufoori ei ole või mis ei ole avatud organiseeritud rongiliikluseks (ei ole rongi vastuvõtu- ega ärasaatetee), peab jaama pädev liikluskorraldaja valmistama ärasaatematka, avama manöövrifoori või blokeerima pöörangud seadmise ja matkavalimise vastu ning dispetšeri loal edastama vedurijuhile raadioside teel registreeritud käsu:

Näide nr 62

Käsk nr 5. Luban rongil nr 1512 väljuda 201. teelt ja sõita mööda peateed kuni Vastse-Kuuste jaama sissesõidufoorini, sealt edasi sissesõidufoori signaalide järgi. JK . . . . . . . . . . . . (allkiri).

Enne vedurijuhile raadioside teel käsu edastamist peab jaama pädev liikluskorraldaja saama dispetšerilt registreeritud käsu, mis kinnitab jaamavahe vabaolekut vastassuunarongidest:

Näide nr 63

Käsk nr 11. Luban rongi nr 1512 saata Reola jaama 201. teelt väljasõidufoori puudumisel. Reola–Vastse-Kuuste peatee on vastassuunarongidest vaba. RD . . . . . . . . . . . . (allkiri).

449. Töörong, mis tuleb pärast tööd jaamavahelt saatejaama tagasi, saadetakse jaamavahele väljasõidufoori lubava näidu korral. Saatejaamas antakse vedurijuhile hoiatus, kus märgitakse töörongi kokkulepitud jaama naasmise kellaaeg.

Hoiatuses märgitud ajast tuleb täpselt kinni pidada ja keelatud on teha jaamavahel töörongiga kirjalikus hoiatuses ette nähtud ajast kauem tööd.

Enne töörongi tagasipöördumist jaamavahelt kokkulepitud jaama peab tööjuht veenduma selles, et töökoht oleks korras ja sinna ei jääks liiklustakistusi, mis võiksid ohustada rongiliiklust.

Saabunud jaama, kannab tööjuht jaama pädevale liikluskorraldajale või dispetšerile isiklikult ette jaamavahe töökohal takistuste puudumisest ja liiklusohutuse tagamiseks võetud meetmetest.

450. Rong tõukeveduriga, mis sõidab kogu jaamavahe ulatuses (st tõukevedur saabub koos rongiga naaberjaama), saadetakse jaamavahele signaalide järgi.

Rong tõukeveduriga, mis sõidab ainult osa jaamavahe ulatuses (tõukevedur tuleb pärast töö lõppemist jaamavahelt saatejaama tagasi), saadetakse jaamavahele signaalide järgi. Tõukeveduri juhile antakse hoiatus, kus näidatakse tõukamise lõpetamise koht. Jaamavahelt naasev tõukevedur võetakse saatejaama vastu avatud sissesõidufoori järgi.

451. Teelt maha(tõstetav)sõitev ja mittemahatõstetav dresiin või mõni muu veeremiüksus (sõiduk, millele on rööbaste peal püsimiseks paigaldatud sõiduki esi- ja tagaossa metallist juhtrattad, näiteks kombineeritud liikumisvõimalustega ekskavaator vms) saadetakse jaamavahele teeblokeeringu signaalide järgi kui rong.

Kui maha(tõstetav)sõitev veeremiüksus, mis sõitis üle ühest rattapaariloendurist, sõidab (tõstetakse) rööbasteelt maha enne järgmist rattapaariloendurit, siis jaama pädev liikluskorraldaja, pärast eriveeremi juhilt telefonogrammi saamist rööbastee vabastamisest dispetšeri loal vastutava käsuga nullib loendustulemuse.

452. Kui vastutava käsuga rattapaariloendurit nullida ei õnnestu, siis saadab jaama pädev liikluskorraldaja rongi jaamavahele, järgides punktis 448 sätestatut.

453. Kombineeritud teeblokeeringu seadmete rekonstrueerimisel, ümberpaigutamisel, parandamisel, katsetamisel, vahetamisel jms (millega kaasneb kombineeritud teeblokeeringu seadmete töö ajutine katkemine) katkestatakse kombineeritud teeblokeeringu seadmete tegevus ja rongiliiklust korraldatakse telefonside abil.

454. Kui kombineeritud teeblokeeringu seadmete järelevaatust teeb elektrimehaanik, ei katkestata selleks ajaks kombineeritud teeblokeeringu seadmete tegevust.

Järelevaatuse ajal, kui jaama pädev liikluskorraldaja ei saa seadmeid juhtida oma töökohalt, tuleb seadmete töö juhtimine dispetšeri loal anda üle teisele dubleeritud töökohale (dispetšeri või elektrimehaaniku töökohale), ning jaama pädeval liikluskorraldajal ja elektrimehaanikul tuleb olla eriti tähelepanelik ja jälgida, et kombineeritud teeblokeeringu seadmed töötaksid häireteta ja tagaksid raudteeliikluse ohutuse.

455. Kombineeritud teeblokeeringu seadmete järelevaatuse ja raudteeinfrastruktuuri korrashoiu töö alustamise ning selle töö lõpetamise kohta teeb elektrimehaanik järelevaatusraamatusse vormikohase sissekande.».

Minister Juhan PARTS

Kantsler Marika PRISKE