Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 13.08.2008 nr 71

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Klastrite arendamise toetamise tingimused ja kord (edaspidi meede) on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtete uuendus- ja kasvuvõime suurendamine» eesmärkide elluviimiseks.

(2) Meetme raames eeltaotluste etapis antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes.

(3) Meetme raames täistaotluste etapis antavat toetust käsitletakse vähese tähtsusega abina, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;
2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;
3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;
4) joogitootmine, v.a alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C alajagu 11, v.a alajagu 11.07);
5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 12);
6) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G);
7) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
9) juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine; turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008, jagu M, alajaod 69, 70 ja 73.2);
10) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Meetme eesmärgiks on ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi klastri koostööprojektide elluviimise.

(2) Meetme elluviimise tulemusena on klastris tegutsevatel ettevõtjatel:
1) suurenenud lisandväärtus;
2) suurenenud ekspordikäive;
3) suurenenud käive uutest toodetest ja teenustest;
4) loodud või tugevnenud pikaajaline perioodiline koostöö ettevõtjate ning ettevõtjate ja haridus- ja teadusasutuste vahel;
5) paranenud pikaajalise arengu strateegiline planeerimine koostöös partneritega.

§ 3. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus).

§ 4. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:
1) klaster on ettevõtjate või ettevõtjate, haridus- ja teadusasutuste ning teiste partnerite vaheline kooslus, kes sarnast majandushuvi jagades viivad ellu klastri algatusi;
2) klastri algatus on ühise tegevuse elluviimine ning pikaajalise koostöö arendamine, mis on suunatud klastri ettevõtjate konkurentsivõime tõstmisele. Klastri algatuste elluviijateks antud määruse raames on konsortsium, mittetulundusühing või sihtasutus;
3) ettevõtja on «Äriseadustiku» kohaselt äriregistris registreeritud äriühing;
4) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
5) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
6) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
7) projektijuht on projekti elluviimist koordineeriv ja projekti elluviimise eest vastutav isik;
8) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
9) toetuse taotleja on juriidiline isik (edaspidi taotleja), kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
10) toetuse saaja on juriidiline isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
11) omafinantseering on toetuse saaja või teise projektis osaleva füüsilise või juriidilise isiku, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
12) partner on projekti finantseerimisse, juhtimisse või elluviimisse kaasatud juriidiline isik. «Äriseadustiku» § 6 mõistes kontserni kuuluvaid ettevõtteid vaadeldakse ühe projekti raames ühe partneri ja juriidilise isikuna. Partneritena käsitletakse nii mittetulundusühingut, sihtasutust, äriühingut, teadus- ja arendusasutust ning haridusasutust kui ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksusi;
13) ühise tegutsemise leping (edaspidi konsortsiumleping) on partnerite vaheline leping, mis reguleerib partneritevahelisi suhteid taotluses sisalduva projekti elluviimisel. Konsortsiumlepingus kinnitavad partnerid projekti eesmärgid, elluviidavate tegevuste kava, eelarve ja finantseerimisplaani ning reguleerivad partnerite vahelised koostööprintsiibid, projekti juhtimisega seotud küsimused, partnerite kaasamise ja lahkumise korra ning teised konsortsiumile olulised küsimused;
14) konsortsium on projekti ettevalmistav ning toetatud projekti finantseerimises, juhtimises või elluviimises osalevate partnerite ühendus;
15) põllumajandustoodete esmane tootmine on tegevus, milleks on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused

(1) Meetme eeltaotluste etapi raames toetatakse § 2 lõikes 1 sätestatud meetme eesmärgile vastava projekti läbiviimiseks vajalikke klastri algatusi, sealhulgas:
1) partnerite ühishuvide kaardistamine ning koostöövõimaluste teostatavuse uurimine, sh õppereisil osalemine teiste riikide klastri algatustega tutvumiseks;
2) koostöövõimaluste realiseerimiseks vajalike partnerite otsimine;
3) partnerite ühise arengustrateegia väljatöötamine ning strateegias sisalduvate eesmärkide saavutamiseks vajaliku tegevuskava väljatöötamine.

(2) Meetme täistaotluste etapi raames toetatakse § 2 lõikes 1 sätestatud meetme eesmärgile vastava projekti elluviimisega seotud klastri algatusi, sealhulgas:
1) ühisturunduse koordineerimine, sh turu-uuringute läbiviimine ja partnerite otsimine;
2) tootmisvõimsuste jagamise koordineerimine;
3) klastri ühistegevuste elluviimiseks vajaliku inimressursi vajaduse kaardistamine, sh tööjõu vajaduse prognooside koostamine, koolitusvajaduse määratlemine ja õppekavade arendamises osalemine;
4) teiste ühiste arendusprojektide algatamine ja koordineerimine.

(3) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses sisalduvas projektis ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(4) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevustega seotud kulud, mis vastavad §-s 8 sätestatud piirmääradele:
1) projektijuhi personalikulu vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse määrus) lisale 1 või projektijuhtimise teenustasu;
2) sisseostetud teenused, sh veebilehe loomise ja haldamise, asjakohaste andmebaaside loomise ja haldamise, ekspertiisi ostmisega ja uuringute tellimisega seotud kulud;
3) õppereisil, konverentsil ja muudel projekti elluviimiseks vajalikel üritustel osalevate klastri partnerite töötajate ja juhatuse liikmete majutuskulu ning sõidukulud ürituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta;
4) õppereisi, konverentsi ja muude projekti elluviimiseks vajalike ürituste läbiviimisega seonduvad kulud, sealhulgas vajalike materjalide, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke teenuse kulud, Eestis korraldatavatel üritustel osalevate esinejate esinemistasud ning sõidukulud välisriigist Eestisse ja tagasi ning nende majutuskulud Eestis;
5) projekti elluviiva personali lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. juuli 2006. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord», sh «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 punktide 4 ja 5 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu;
6) immateriaalse vara soetamisega seotud kulud;
7) mittetulundusühingu või sihtasutuse loomisega seotud notaritasud, riigilõivud ja muud ühingu või sihtasutuse loomisega seotud kulud;
8) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud projekti elluviiva personali lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad on vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

(3) Õppereisil osalemine on abikõlblik vaid juhul, kui õppereisil osalevad vähemalt viie erineva ettevõtja esindajad.

(4) Lisaks vastavalt abikõlblikkuse määruses loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
2) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamis- ja investeerimiskulud;
3) kulud, mis on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest hüvitatud;
4) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(6) Abikõlblike kulude puhul peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema vähemalt 1500 Eesti krooni.

(7) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(8) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

(9) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.

(10) Juhul kui rakendusüksuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotlusvooru avamise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast tähtajast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Abikõlblikuks võib lugeda ka kulusid, mis on tekkinud 90 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil.

(2) Meetme raames eeltaotluse etapis toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestvus on kuni 12 kuud.

(3) Meetme raames täistaotluste etapis toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 36 kuud.

(4) Toetuse saaja võib taotleda perioodi pikendamist §-s 19 sätestatud korras tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestvust, juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 8. Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

(1) Taotletava toetuse maksimaalseks suuruseks eeltaotluste etapis esitatud projekti elluviimiseks on 400 000 Eesti krooni.

(2) Projekti finantseerimise piirmääraks eeltaotluste etapis on kuni 75% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr on vähemalt 25% projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Projekti finantseerimise piirmääraks täistaotluste etapis on kuni 60% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr on vähemalt 40% projekti abikõlblikest kuludest.

(4) Ettevõtjate omafinantseeringu määr peab moodustama vähemalt 50% kogu omafinantseeringu määrast.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 9. Toetuse taotlemine

(1) Käesoleva meetme raames toimub toetuse taotlemine eeltaotluste ja täistaotluste etapis voorudena. Eeltaotlused ja täistaotlused esitatakse rakendusüksuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks.

(2) Taotluse rahuldamine eeltaotluste etapis ei ole täistaotluste etapis taotluse esitamise eelduseks.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab rakendusüksus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele rakendusüksuse poolt kinnitatud taotlusvormil.

(5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele elektrooniliselt digitaalkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Eeltaotluste etapis võib taotlejaks olla:
1) Eestis registreeritud äriühing, kes on klastri moodustamist planeeriva konsortsiumi liige ja konsortsiumi poolt taotlust esitama volitatud esindusõiguslik isik;
2) Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus juhul, kui on määratletud projekti elluviimisel osalevad partnerid.

(2) Täistaotluste etapis toetuse taotlejaks võib olla käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juriidiline isik.

(3) Projektis osalevateks partneriteks on eeltaotluse korral soovitavalt vähemalt 5 äriühingut ja täistaotluse korral soovitavalt vähemalt 10 äriühingut.

(4) Eeltaotluste etapis esitatud taotluse korral peab taotleja vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatatuse korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) äriühingust taotleja puhul aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

(5) Täistaotluste etapis esitatud taotluse korral peavad projektis osalevad äriühingust partnerid vastama järgmistele nõuetele:
1) partneril ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt. Partner peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) partneri aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millele on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
3) partneri või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) partneri jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 320 Eesti krooni (200 000 eurot);
5) juhul, kui partner on transpordivaldkonnas (EMTAK 2008, jagu H, alajaod 49, 50 ja 51) tegutsev ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme osa raames taotletava toetusega 1 564 660 Eesti krooni (100 000 eurot).

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 sätestatud vähese tähtsuse abi hulka loetakse ka riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse rahaliselt mõõdetavat panust projekti omafinantseeringus.

(7) Taotleja projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 11. Taotleja kohustused

(1) Taotleja on kohustatud:
1) esitama rakendusüksuse nõudmisel taotleja, partnerite ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
2) võimaldama kontrollida taotleja, partnerite ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse kontrolli;
3) viivitamatult teavitama rakendusüksust kirjalikult taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4) viivitamatult informeerima rakendusüksust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada rakendusüksusel või taotlejal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muutused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) esitama rakendusüksuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi taotleja maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse rakendusüksuses registreerimise kuupäevast;
6) viivitamatult teavitama rakendusüksust projekti tegevustes või ajakavas toimunud muudatustest ja muutustest;
7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotluses sisalduv projekt peab olema kooskõlas meetme tingimustega.

(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse § 5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotletava toetuse suurus ei tohi ületada §-s 8 sätestatud toetuse määra;
4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. aastal;
5) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
6) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering;
7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal oleval taotlusel.

(3) Eeltaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed taotleja ning projektis osalevate partnerite kohta;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, oodatavad tulemused, mõju, projektis sisalduvate tegevuste lühikirjeldus, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa, projektis osalevate partnerite nimed;
3) andmed projekti juhtimisse kaasatud isiku või isikute kohta;
4) esitatud lisadokumentide loetelu;
5) taotleja ning projektis osalevate partnerite kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(4) Eeltaotluse esitamisel peab taotlus sisaldama järgmisi lisadokumente:
1) projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused;
2) koopia projektis osalevate partnerite vahelisest konsortsiumlepingust;
3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

(5) Täistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed projektis osalevate partnerite kohta;
2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, eesmärk, oodatavad tulemused, mõju, projektis sisalduvate tegevuste lühikirjeldus, tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa;
3) andmed projektis osalevate äriühingute majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv;
4) prognoosid klastris tegutsevate äriühingute majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta, sealhulgas realiseerimise netokäive, ekspordikäive, ärikasum või -kahjum (EBIT), kulum, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv;
5) andmed projekti juhtimisse kaasatud isiku või isikute kohta;
6) esitatud lisadokumentide loetelu;
7) taotleja ning projektis osalevate partnerite kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(6) Täistaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi lisadokumente:
1) klastri strateegia ja tegevuskava koos maksumusega;
2) projektijuhi ja projekti juhtimisse kaasatud isikute elulookirjeldused;
3) vähese tähtsusega abi teatised projektis osalevate ettevõtjate lõikes vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile;
4) koopia projektis osalevate partnerite vahelisest konsortsiumlepingust;
5) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Rakendusüksus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või nõuetele mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esinevate andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

(3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Rakendusüksuse nõutud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Eeltaotluste etapis esitatud taotluste korral on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 28 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtajast.

(5) Täistaotluste etapis esitatud taotluste korral on taotluse menetlemise tähtaeg kuni 42 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtajast.

§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi rakendusüksuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega.

(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotluse täiendamiseks või taotlust hindavate ekspertide küsimustele vastamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 12 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks või ekspertide küsimustele vastamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(5) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või ekspertide küsimustele vastanud.

§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib rakendusüksus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab rakendusüksus.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele või taotluse puudusi ei ole võimalik § 14 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja või tema partnerid mõjutavad pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt taotluse menetlemist või otsuse tegemist;
3) taotleja ja partnerid ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole § 14 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Rakendusüksuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(2) Rahuldamisele kuuluvad järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis:
1) käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja
2) ei ole üheski lõike 5 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumidest hinnatud hindega alla 1,5 ning
3) ei ületa taotlusvooru eelarvet.

(3) Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale.

(4) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(5) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus koondhindes on:
1) projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele (30% maksimaalsest koondhindest);
2) projekti eesmärgid, nende realistlikkus, projekti jätkusuutlikkus (20% maksimaalsest koondhindest);
3) projekti elluviijate organisatsiooniline võimekus (20% maksimaalsest koondhindest);
4) projekti kvaliteet (20% maksimaalsest koondhindest);
5) projekti kuuluvus käesoleva paragrahvi lõikes 6 loetletud meetme eelistuste hulka (10% maksimaalsest koondhindest).

(6) Meetme eelistusteks on taotlused, kus:
1) projekti elluviimisse on kaasatud haridus- või teadusasutus;
2) projekti elluviimine toimub sektorite vahelises koostöös ja projekt aitab kaasa võtmetehnoloogiate, milleks on info-ja kommunikatsiooni-, bio- ja materjalitehnoloogia, rakendamisele;
3) projekt panustab energeetika, tervishoiu ja keskkonnakaitse valdkonna arengusse.

§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalise rahuldamise korral võib rakendusüksus teha taotlejale ettepaneku vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole osalise rahuldamise otsusega nõus ja täieliku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse rahaline maht ületab meetme osa rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) meetme jooksva aasta eelarves vabaneb vabasid vahendeid;
3) toetust on taotletud osaliselt tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja nimi;
2) toetuse maksimaalne suurus ja maksimaalne määr;
3) omafinantseeringu minimaalne suurus ja minimaalne määr;
4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
7) info toetuse kui vähese tähtsusega abi kohta § 1 lõikes 3 nimetatud Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes, juhul kui toetus antakse § 5 lõikes 2 toodud tegevuste toetamiseks.

(6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(8) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb rakendusüksuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud, või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.

(4) Toetuse saaja on kohustatud viivitamatult taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui soovitakse:
1) muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarve § 5 lõikes 1 ja 2 loetletud tegevustele vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 20%, tingimusel, et toetuse summa ei suurene;
2) lühendada projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva või pikendada projekti elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 4.

(5) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendudsüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 20. Vaidemenetlus

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 21. Taotluse väljamakse tingimused

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks tasutud kuludokumentide alusel on:
1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulutuste tegemine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides);
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine rakendusüksusele;
3) toetuse saaja poolt rakendusüksusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

(3) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.

(4) Väljamakse teostamiseks tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt väljamaksete korra §-le 6 esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamaksetaotluse koos rakendusüksuse poolt nõutud dokumentidega.

(5) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tasub toetuse saaja väljamaksetaotluse abikõlblikust kogusummast minimaalset omafinantseeringu osa ning esitab rakendusüksusele väljamakse taotluse ja rakendusüksuse poolt nõutud dokumendid.

(6) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita rakendusüksusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal võib rakendusüksus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 alusel toetuse saajalt toetuse tagasi.

(7) Toetuse väljamakseid tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.

(8) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulas kirjalikud tööd, tööde vastuvõtu aktid, omahinna kalkulatsioonid ja fotod teavitamikohustuse täitmise tõendamiseks.

(9) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib rakendusüksus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest rakendusüksusele.

(10) Rakendusüksus võib teha taotluse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
4) tagasimaksmisele kuuluvad kohustused rakendusüksuse ees ei ole täidetud.

§ 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuande ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 6 kuud.

(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.

(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded rakendusüksusele elektrooniliselt digitaalallkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.

(4) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse rakendusüksuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad rakendusüksuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

(5) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu.

6. peatükk
TOETUSE SAAJA NING RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 23. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) teavitama rakendusüksust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
4) teavitama rakendusüksust kirjalikult projekti juhtimiseks kaasatud isiku või isikute lahkumisest enne projekti lõppemist, esitades lisaks ka lahkumise põhjuse või põhjuste kirjelduse;
5) teavitama rakendusüksust projekti tegevuste ajutisest peatamisest, mis on tingitud rakendusüksusest mittesõltuvatest asjaoludest;
6) teavitama rakendusüksust kirjalikult projekti partnerite lahkumisest, lisandumisest või vahetumisest;
7) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
8) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
9) vastama rakendusüksuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
10) esitama rakendusüksusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
11) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eritatavad;
12) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025;
13) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelvalvetoiminguid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
14) võimaldama järelvalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
15) andma audiitori ja järelvalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
16) osutama auditi ja järelvalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
17) viivitamata kirjalikult informeerima rakendusüksust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
20) jagama projektis osalevatele partneritele informatsiooni vähese tähtsusega abi saamise kohta;
21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24. Toetuse saaja õigused

(1) Toetuse saajal on õigus muuta taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust rakendusüksusele esitamata tingimusel, et projektis ettenähtud eesmärgid ning tegevuste maht ja sisu ei muutu, järgmistel juhtudel:
1) kui projekti eelarve väheneb või
2) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt, kuid mitte rohkem kui 15% või kuni 100 000 Eesti krooni.

(2) Rakendusüksust tuleb eelnevalt muudatustest teavitada, kui muudatus on suurem kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud piirmäär.

(3) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisega.

§ 25. Rakendusüksuse kohustused

Rakendusüksus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
3) läbi vaatama väljamaksetaotlused hiljemalt 21 tööpäeva jooksul;
4) heaks kiitma või tagasi lükkama §-s 22 nimetatud aruanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Rakendusüksus on kohustatud viivitamata teavitama toetuse saajat §-s 22 nimetatud aruannete ja §-s 21 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ning projekti ajaline kestus;
6) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
7) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

§ 26. Rakendusüksuse õigused

Rakendusüksusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
7) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
8) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Minister Juhan PARTS

Kantsler Marika PRISKE