Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas1
Vastu võetud 14.07.2005 nr 183
RT I 2005, 42, 342
jõustumine 31.07.2005
Muudetud
järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number,
avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
21.08.2008 nr 133 (RT 2008,
39, 231) 31.08.2008
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes «Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Põlva maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Põlva
maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1) Ahja jõe hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas
nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260)2 kaitse ning
II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitistaenia),
hariliku võldase (Cottusgobio) ja paksukojalise jõekarbi (Uniocrassus)
elupaikade kaitse;
2) Akste järve hoiuala,
mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse;
3) Eoste hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste
niitude (6270*) ja lamminiitude (6450) kaitse ning II lisas nimetatud
liikide – hariliku hingi (Cobitistaenia), hariliku võldase (Cottusgobio )
ja paksukojalise jõekarbi (Uniocrassus) elupaikade kaitse;
4) Hilba jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade
(3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – hariliku võldase (Cottusgobio )
elupaikade kaitse;
5) Jõksi järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
6) Karisilla oja
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas
nimetatud liigi – hariliku vingerja (Misgurnusfossilis)
kaitse;
7) Kirmsi hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirdesoode ja õõtsiksoode (7140) ning
siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse;
8) Kivijärve hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse;
9) Kooraste Kõvvõrjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
10) Kooraste
Pikkjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt
kareda veega järvede (3130) kaitse;
11) Lahojärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste
järvede ja järvikute (3160) kaitse;
12) Lüübnitsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni
kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130), looduslikult
rohketoiteliste järvede (3150), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude
(6270*), lamminiitude (6450), liigirikaste madalsoode (7230), soostuvate
ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – läikiva
kurdsirbiku (Hamatocaulisvernicosus) elupaikade kaitse;
13) Mädajõe
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas
nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitistaenia) ja hariliku vingerja (Misgurnusfossilis) elupaikade kaitse;
14) Osõtsuu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste
madalsoode (7230) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II
lisas nimetatud liikide – soohiilaka (Liparisloeselii) ja kollase kiviriku (Saxifragahirculus) kaitse;
15) Palojärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – liiva-alade
vähetoiteliste järvede (3110) kaitse;
16) Palomõisa oja hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja
ojade (3260) kaitse;
17) Piigandi järvede hoiuala, mille kaitse-eesmärk
on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110) ning huumustoiteliste järvede ja
järvikute (3160) kaitse ning II lisas nimetatud
liikide – hariliku hingi (Cobitistaenia) ja hariliku vingerja (Misgurnusfossilis ) kaitse;
18) Piusa-Võmmorski hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja
ojade (3260), kuivade nõmmede (4030), lamminiitude (6450), vanade
loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) ja II
lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottusgobio ), teelehemosaiikliblika (Euphydryasaurinia), suur-kuldtiiva (Lycaenadispar),
paksukojalise jõekarbi (Uniocrassus) ja palu-karukella (Pulsatillapatens) elupaikade kaitse;
19) Rebasmäe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080) ning II lisas nimetatud liikide – läikiva kurdsirbiku (Hamatocaulisvernicosus) ja kollase kiviriku (Saxifragahirculus)
elupaikade kaitse;
20) Räpina poldri hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I
lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide
kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anasclypeata), soopart (Anasacuta),
rägapart (Anasquerquedula), suur-laukhani (Anseralbifrons), rabahani (Anserfabalis), punapea-vart (Aythyaferina), tuttvart (Aythyafuligula), mustviires (Chlidoniasniger), lauk
(Fulica atra), väikekajakas (Larusminutus),
naerukajakas (Larusridibundus), mustsaba-vigle (Limosalimosa), tuttpütt (Podicepscristatus), täpikhuik (Porzanaporzana), hüüp (Botaurusstellaris),
väike-konnakotkas (Aquilapomarina), rukkirääk (Crexcrex), tutkas
(Philomachuspugnax ), sooräts (Asioflammeus) ja
punaselg-õgija (Laniuscollurio), kiivitaja (Vanellusvanellus);
21) Tahkjärve soo hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüübi – rabade (7110*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning
vanade loodusmetsade (9010*) kaitse;
22) Uiakatsi järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni
kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse;
23) Virosi järve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)
kaitse;
24) Võhandu jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade
(3260) ning II lisas nimetatud liikide – hariliku hingi (Cobitistaenia), hariliku võldase (Cottusgobio),
hariliku vingerja (Misgurnusfossili), rohe-vesihobu (Ophiogomphuscecilia) ja paksukojalise jõekarbi (Uniocrassus)
elupaikade kaitse;
25) Värska lahe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse ning II lisas nimetatud
liikide – tiigilendlase (Myotisdasycneme ), hariliku tõugja (Aspiusaspius)
ja hariliku vingerja (Misgurnusfossilis) elupaikade kaitse.
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas3.
§ 2. Hoiualade valitseja ja kaitse korraldaja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa keskkonnateenistus ja kaitse korraldaja on Riiklik Looduskaitsekeskus.
[RT I 2008, 39, 231 – jõust. 31.08.2008]
____________
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C
241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu
direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103,
25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15;
L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986,
lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk
667–702).
2 Sulgudes on
siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud
esmatähtsad elupaigad.
3 Hoiualade
piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi
(mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades Lamberti
koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud
kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004.
a.
Alade
kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Põlvamaa
keskkonnateenistuses, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning
Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
Määruse
lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja
seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005 resolutsioon nr
17-1/0505738.