Teksti suurus:

Töövõime kaotuse protsendi määramise kord

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:21.02.2016
Avaldamismärge:

Töövõime kaotuse protsendi määramise kord
[RTL 2008, 77, 1068 - jõust. 01.10.2008]

Vastu võetud 03.01.2002 nr 3
RTL 2002, 9, 92
jõustumine 01.01.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
24.05.2002RTL 2002, 64, 97201.06.2002
16.06.2006RTL 2006, 49, 90625.06.2006
12.09.2008RTL 2008, 77, 106801.10.2008

Määrus kehtestatakse «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» § 16 lõike 11 alusel töövõime kaotuse protsendi määramiseks.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Töövõime kaotuse protsendi olemus ja suurus

  1. Töövõime kaotuse protsent (edaspidi protsent) väljendab püsiva töövõimetuse ulatust.

  2. Protsendi suurus on kas 10, 20, 30, 40, 50, 60, 70, 80, 90 või 100.

§ 2. Protsendi suuruse määramine

 (1) Protsendiks määratakse 100, kui isikul esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima.

 (2) Protsendiks määratakse 10-90, kui isik ei ole haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus.

 (3) Protsendi suuruse määramisel võetakse arvesse kõiki isikul esinevaid haigusi ja vigastusi ning nendest põhjustatud funktsioonihäireid.

 (4) Kahe või enama haiguse või vigastuse samaaegsel esinemisel määratakse protsendiks kõrgeim üksikule haigusele või vigastusele vastav protsent, kohaldades vajadusel käesoleva paragrahvi lõigete 5-7 sätteid.

 (5) Kui samaaegselt esinevatest haigustest või vigastustest põhjustatud funktsioonihäired võimendavad üksteist, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatu alusel saadud kõige raskema tervisehäire protsenti korrutada koefitsiendiga 1,1 või 1,2 või 1,3 olenevalt raskuselt teise tervisehäire funktsioonihäire iseloomust järgnevalt:
 1) kui teise tervisehäire puhul protsent on 10-20, siis protsenti korrutatakse indeksiga 1,1;
 2) kui teise tervisehäire puhul protsent on 30-40, siis protsenti korrutatakse indeksiga 1,2;
 3) kui teise tervisehäire puhul protsent on 50-80, siis protsenti korrutatakse indeksiga 1,3.
Korrutamisel saadud protsent ümardatakse lähima nulliga lõppeva arvuni. Kui korrutamisel saadud protsent osutub suuremaks kui 100, loetakse see 100 protsendiks.

 (6) Kui käesoleva määruse peatükis 2 on sätestatud sama funktsioonihäire puhul rohkem kui üks protsendimäär, hinnatakse isiku tervisehäire mõju tema töövõimele, arvestades omandatud haridust ja varasemat töökogemust ning sellest lähtuvalt määratakse konkreetne protsent.
[RTL 2006, 49, 906 - jõust. 25.06.2006]

 (7) Isiku puhul, kes vahetult enne püsiva töövõimetuse tuvastamist oli töövõimetuslehe alusel ajutiselt töövõimetu või isik, kes on haiguse või vigastuse järgses varases raviperioodis ja püsiv töövõimetus tuvastatakse kuueks kuuks või üheks aastaks, võib sõltuvalt haiguse või vigastuse raskusastmest ja organismi funktsionaalsest seisundist käesoleva määruse peatükis 2 sätestatud protsente suurendada.
[RTL 2006, 49, 906 - jõust. 25.06.2006]

 (8) Protsendi suuruse määramisel võib rakendada erijuhte:
 1) kui isikul tuvastatakse rohkem kui üks püsiva töövõimetuse põhjus ja erinevad põhjused tulenevad erinevatest haigustest või vigastustest, määratakse lisaks käesoleva määruse paragrahvi 2 lõike 4 alusel määratud protsendile ka eraldi protsent igast põhjusest tingitud töövõime kaotuse suhtes;
 2) käesoleva lõike punktis 1 sätestatud juhul võetakse ühest põhjusest tingitud protsendi määramisel arvesse kõiki isikul esinevaid haigusi ja vigastusi ning nendest põhjustatud funktsioonihäireid, mis on tingitud samast püsiva töövõimetuse põhjusest, kohaldades käesoleva määruse paragrahvi 2 lõigete 4 kuni 7 sätteid
[RTL 2002, 64, 972 - jõust. 01.06.2002]

2. peatükk PÜSIVA TÖÖVÕIME KAOTUSE PROTSENDIMÄÄRAD 

§ 3. Pea, närvisüsteemi haigused

(1) Pea ja nägu

Koljuluude defektidele ja koljumurdudele kaasuvad peagu alati peaaju traumad, mida tuleb trauma raskuse hindamisel arvestada.

1) tüsistusteta paranenud koljumurrud

0

2) ajukolju väikesed katmata (ka suuremad kaetud) defektid

0-10

3) olulise luudefektiga (sealhulgas moonutavad) ajukolju vigastused peaaju funktsioonihäireta

30-40

Siia kuuluvad kõik suuremad traumajärgsed ajukolju defektid, kus vigastatud on ka sisemine luuplaat.

(2) Näokolju moonded

1) kergekujulised

10

2) suuremad, häirivad moonded

20-30

3) moonde tõttu eemaletõukav välimus

50

(3) Näopiirkonna neuralgia

1) kerge (harva, kerged valud)

0-10

2) keskmise raskusega (kerged kuni keskmise raskusega sagedased valud, mis vallanduvad tühise ärritaja tõttu)

20-40

3) raske (sagedased, mitu korda kuus vallanduvad tugevad hood)

50-60

4) eriti raske (pidev valu või valuhood mitu korda nädalas)

70-80

(4) Migreen

Hoogude sageduse, kestvuse ning kaasnevate nähtude (nägemishäired, tserebraalsed koldenähud) esinemise järgi eristatakse:

1) kerge kulg (hood keskmiselt üks kord kuus)

0-10

2) keskmise raskusega (sagedasemad, üks kuni mitu päeva kestvad hood)

20-40

3) raske kulg (pikka aega kestvad hood, tugevasti väljendunud kaasnähtudega, hoogude vahelised pausid kestavad vaid mõne päeva)

50-60

(5) Näonärvi perfeerne halvatus

1) ühepoolselt, kosmeetiliselt vähe häiriv parees

0-10

2) väljendunud parees või kontraktuurid

20-30

3) täielik halvatus või moondav kontraktuur

40

4) mõlemapoolne täielik halvatus

50

(6) Peaaju kahjustused

Siia kuuluvad embrüonaalse arengu käigus tekkinud ja hilisemad peaaju kahjustused (haigestumine, trauma, mürgistus, verevarustushäire jt). Selle juures peab olema võimalik orgaanilisi muutusi ajus tõestada. Tõestatuks loetakse peaaju kahjustust, kui orgaanilise kahjustuse sümptomit saab tuvastada ka pärast ägeda toimefaasi möödumist.

1) Töövõime kaotuse protsendi määraks loetakse väheste vegetatiivsete vaevuste korral

20

2) Lahtiste ajuvigastuste järel määravaks on jäävate ärajäämanähtude ulatus. Peetakse silmas neuroloogilist leidu, psüühikahäireid, tserebraalsete atakkide esinemist. Arvestada tuleb ka isiku omapära juba haiguseelselt. Ajukahjustuste järelseisundite mitmekesidust arvestades on töövõime kaotuse protsendi määr

30-60

Lastel võib ajukahjustus avalduda täiskasvanuist erinevalt, võib esineda kiiremat paranemist, aga ka raskenemist. Vajalik on uus ekspertiis mõne aasta möödudes.

3) Ventiilhüdrotsefaalia puhul on töövõime kaotuse protsent

40-80

4) Ajuvapustuse järgsete mööduvate vegetatiivsete häirete tõttu (reverssiibelsed ja morfoloogiliselt mittetõestatavad peaaju funktsioonihäired) on esimesel aastal pärast traumat töövõimekaotuse protsendi määraks

10-20

(7) Ajukahjustuse määra üldised alused

Järgnevalt on esikohale seatud ajukahjustuste üldine määr, isoleeritud sündroome kasutatakse ekspertiisil täiendavalt.

1) Peaajukahjustused tegutsemisvõime kergekujulise häirega

30-40

2) Peaaju kahjustused tegutsemisvõime keskmise raskusega häirega

50-60

3) Peaaju kahjustused tegutsemisvõime raske häirega

70-100

(8) Ajukahjustus psüühiliste häiretega

1) kerged (igapäevategevuses vähe väljendunud)

30-40

2) keskmise raskusega (selgesti väljenduvad psüühikahäired)

50-60

3) rasked

70-100

(9) Tsentraalsed vegetatiivsed häired

Ajukahjustuse väljendusena (näiteks une ja ärkveloleku rütmi häired, vasomotoorse regulatsiooni häired, higieritamise häired):

1) kerged

30

2) keskmise raskusega, võivad esineda ka üksikud teadvusekaotuse hood

40

3) sagedased krambihood, märkimisväärse toimega üldseisundile

50

(10) Spinotserebellaarse lokalisatsiooniga koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired

olenevalt häirete ulatusest (ka kõndimis- ja seismisraskused)

30-100

(11) Kognitiivsete häiretega ajukahjustus (näiteks apraksia, afaasia, agnoosia)

1) kergekujuline (näiteks jääkafaasia)

30-40

2) keskmise raskusega (näiteks afaasia selgete kommunikatsioonihäiretega

30-80

3) rasked (näiteks globaalne afaasia)

90-100

(12) Tserebraalselt tingitud osalised ja täielikud halvatused

1) jäsemete kerged jääkhalvatused ja toonusehäired

30

2) töövõime kaotuse protsendi määr tsentraalsete täielike halvatuste ja tugevakujuliste osaliste halvatuste puhul on võrreldavad jäseme kaotusega, perifeerse halvatuse või muude funktsioonihäiretega - käe ja jala täielik halvatus (hemipleegia)

100

(13) Parkinsoni sündroom

1) ühe- või mõlemapoolselt esinevad vähesed liikumishäired, aeglustumine, tasakaal häiritud ei ole

30-40

2) väljendunud liikumis- ja tasakaaluhäired, ebakindlus keha pööramisel, tugev aeglustumine

50-70

3) raske liikumishäire kuni liikumisvõime kaoni

80-100

Teisi ekstrapüramidaalseid sündroome, ka hüperkineetilisi, tuleb hinnata häirete ulatuse ja nende kupeerimise võimaluste järgi. Piirdunud häire korral (näiteks torticollis ) on töövõime kaotuse protsent madalam, kui generaliseerunud juhtudel.

(14) Epilepsia

Epilepsiahoogusid hinnatakse iseloomu, raskuse, sageduse, päevasisese jaotumise järgi:

1) väga harva, generaliseerunud (suured) ja kompleks-fokaalsed hood, enam kui aastapikkuste intervallidega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mitmekuuliste intervallidega

40

2) harva, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood mõnekuuliste vahedega või väikesed ja lihtfokaalsed hood nädalaste vahedega

50-60

3) keskmise sagedusega, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood nädalaste vahedega, või väikesed ja lihtfokaalsed hood mõnepäevaste vaheaegadega, isiksuse muutus epilepsiast

60-80

4) sagedased, generaliseerunud (suured) ja kompleksfokaalsed hood igal nädalal või generaliseerunud krambihoogude seeriad fokaalsete või multifokaalsete hoogudega; väikesed ja lihtfokaalsed hood iga päev

90-100

5) pärast 3-aastast hoogude puudumist, kui on vaja jätkata antikonvulsioonvravi

30

Haigus loetakse paranenuks, kui ilma ravimiteta 3 aasta vältel hoogusid pole esinenud.
Ilma tõestatud ajukahjustuseta töövõime kaotuse protsenti ei määrata.

(15) Narkolepsia

1) olenevalt väljenduslikkusest ja sümptomite kombinatsioonidest (päevane unisus, unisusehood, katapleksia, automaatne käitumine väsimusnähtude raamides, halvatused magades on sageli seoses hüpnagoogsete hallutsinatsioonidega) on töövõime kaotuse protsent tavaliselt

50-80

2) harvadel juhtudel võib töövõimekaotuse protsendi määr olla (näiteks kerge päevane unisus, harva halvatused ja hüpnagoogsed hallutsinatsioonid)

40

3) kui haiguse kulg on erakordselt raske, võib töövõime kaotuse protsendi määr ületada

80

(16) Peaaju kasvajad

Töövõime kaotuse protsendi määr sõltub kõigepealt kasvaja liigist, lokalisatsioonist ja ulatusest tulenevatest tagajärgedest. Healoomuliste kasvajate (meningioom, neurinoom) eemaldamise järgselt määratakse töövõimekaotuse aste jääknähtude järgi.

1) oligodendroglioomi, ependümoomi, astrotsütoomi puhul, kui kasvaja täielik eemaldamine pole kindel, ei määrata töövõime kaotuse protsenti alla

50

2) pahaloomuliste kasvajate (glioblastoom, medulloblastoom jt) puhul ei määrata töövõime kaotuse protsenti alla

80

3) paranemise jälgimisaeg 5 aastat määratakse reeglina pärast väikeaju maliigse tuumori eemaldamist (näiteks medulloblastoom). Kui tuumor eemaldati varases staadiumis ja kliinilised nähud on tagasihoidlikud, on töövõime kaotuse protsent

50

(17) Vaimse arengu piiratus

Töövõime kaotuse protsendi määramisel ei ole õige arvestada ainult intelligentsi taset. Selle kõrval tuleb arvestada isiku algatusvõimet, sotsiaalse kohanemise võimet, afektiivset ja emotsionaalset fooni.

1) kergekujulised - koolis käies esinevad ainult kerged taiplikkuse, tähelepanuvõime, psüühilise taluvusvõime häired sotsiaalsesse ellu lülitumisel kõnelemise, keele või teiste kognitiivsete võimete osas või kui kooli lõpetamise järel on säilunud edasiõppimise võime ning pole isiksusehäireid, mis takistaksid sotsiaalsesse ellu lülitumist või kui õpitav eriala saadakse alles puuetega inimeste erikoolis

30-40

2) keskmise raskusega, kui kaasuvad kontsetreerumisvõime ja tähelepanuvõime häired; koolis käies kõik ülalloetletud häired on tugevasti väljendunud, esineb õppetöös mahajäämust, kooli lõpetamise järel pole suuteline sotsiaalseks assimileerumiseks jaiseseisvaks eluks või kui puudega isik pole oma puuete tõttu suuteline ka eritöökodades sobivat eriala õppima

50-70

3) tugevasti väljendunud vaimsete võimete piiratus, intelligentsi raske mahajäämus koos tunduvalt kitsenenud õppimisvõimega, olulised puudused sõnavaras, suhteliselt soodne isiksuse ja sotsiaalse kohanemisvõime areng (suhteline edu erikoolis, iseseisev elukorraldus mõnedes eluvaldkondades kui ka lülitumine üldisesse tööellu lihtsal füüsilisel tööl veel võimalik)

80-90

4) ei ole suuteline töötama

100

(18) Seljaaju kahjustused

1) seljaaju kaelaosa mittetäielik, kerge kahjustus väheste mõlemapoolsete motoorsete ja sensoorsete ärajäämanähtudega, kui põie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad

30-60

2) seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala funktsioonihäirega. Põie ja pärasoole funktsioonihäired puuduvad

30-60

3) seljaaju rinna- ja nimmeosa või cauda equina mittetäielik kahjustus mõlema jala osalise halvatusega, põie- ja pärasoole häiretega

60-80

4) seljaaju kaelaosa mittetäielik kahjustus mõlema käe ja jala väljendunud osalise halvatusega, põie- ja pärasoole funktsioonihäiretega

100

5) seljaaju täielik läbilõikesündroom

100

Läbilõikesündroom tähendab, et seljaaju kõik juhteteed on teataval kõrgusel täiesti katkenud.

(19) Sclerosis multiplex

Töövõimekaotuse protsendi määr sõltub tserebraalsetest ja spinaalsetest ärajäämanähtudest ja kliinilise kulu aktiivsusest.

10-100

(20) Polüneuropaatiad

Polüneuropaatiate puhul avalduvad funktsioonihäired kas valdavalt motoorika, sensoorsete häirete või valudena. Motoorikahäirete puhune töövõime kaotuse protsendi määr on analoogne perifeersete närvide vigastusele. Tundlikkuse häirete ja valude puhul võivad mõnikord juba kerged funktsioonihäired põhjustada tõsiseid piiranguid kutsetöös (näiteks peenmotoorikas).

(21) Spina bifida

Töövõime vähenemise määr sõltub seljaajukahjustuse ulatusest (vt ülalpool). Kaasuvad sageli hüdrotsefaalia ja peaaju kahjustuse nähud.

(22) Skisofreenia ja afektiivsed psühhoosid

1) kestev (üle poole aasta kestev) psühhoos floriidses staadiumis, olenevalt kutsealase ja sotsiaalse kohanemisvõime kadumisest

50-100

2) skisofreeniline residuaalseisund (näiteks kontsentratsioonivõime häire, kontaktinõrkus, vitaliteedikaotus, afektiivne nivelleerumine):

a) väheste ja üksikute jääknähtudega, sotsiaalsete kohanemisraskusteta

10-20

b) kerged sotsiaalsed kohanemisraskused

30-40

c) keskmise raskusega kohanemishäired

50-70

3) tugevakujulised sotsiaalsed kohanemisraskused

80-100

4) afektiivne psühhoos, suhteliselt lühikese kestvusega, kuid korduvate faasidega:

a) 1 kuni 2 faasi aastas, mitmenädalase kestvusega, olenevalt iseloomust ja tugevusest

30-50

b) sagedasemad faasid mitmenädalase kestvusega

60-100

5) pikka aega kestnud psühhootiliste episoodide raugedes on üldiselt (erandid allpool) paranemise dünaamiline jälgimisaeg 2 aastat:

a) selleks ajaks määratakse, kui enne on olnud palju maanilisi või maanilis-depressiivseid hooge

50

b) muudel juhtudel

30

Paranemise dünaamilist jälgimisaega ei määrata, kui esines ainult üks monopolaarselt kulgev depressiivne hoog esmase haigusilminguna või alles 10 aastat pärast esmast hoogu.

(23) Neuroosid, isiksusehäired. Psühhotraumade jääknähud

1) kerged psüühilised või psühho-vegetatiivsed häired

0-30

2) tugevamad, olulised häired taju- ja tunnetusvõimes (näiteks väljendunud depressioon, hüpokondria, asteenia, foobiad, haigustunnetuse ebakõla, somatoformsed häired

40-60

3) rasked häired (näiteks rasked obsessioonhaigusseisundid):

a) keskmise raskusega sotsiaalse kohanematusega

50-70

b) raske sotsiaalse kohanematusega

80-100

(24) Alkoholisõltuvus, alkoholihaigus

Püsiv töövõimetus tekib siis, kui krooniline alkoholi tarvitamine on tekitanud kehalisi ja vaimseid kahjustusi.
Töövõimetuse astme määrab organkahjustuste olemasolu ja maht (maksakahjustus, polüneuropaatia, orgaanilised psüühilised muutused, epilepsiahood), kui sõltuvusspetsiifiliste isiksuse muutuste ulatus.

§ 4. Silmahaigused ja -vigastused

Nägemisvaeguse alla kuuluvad kõik nägemisvõime häired. Hindamisel arvestatakse korrektsiooniga nägemisteravust ja muutusi vaateväljas ning nägemisväljas. Selle kõrval arvestatakse ka muid nägemisvõimet halvendavaid seisundeid (ärritusseisundid, pisaratevool jt).

(1) Nägemisteravus

Määratakse korrektsiooniga. Nägemisteravuse langusest tulenevat töövõime vähenemise määra loetakse vastavast tabelist (vt tabel). Vaateväljade hindamiseks kasutatakse perimeetriat (ülikitsa vaatevälja puhul kampimeetriat).

Prillide kasutamisel arvestatakse nende talutavust. Kui korrektsiooni ei saa kasutada, määratakse töövõime kaotuse aste jääknägemisteravuse järgi.



Töövõime kaotuse protsentide tabel nägemisteravuse järgi

PS

1,0

0,9

0,8

0,7

0,6

0,5

0,4

0,3

0,2

0,1

0,08

0,03

0

VS

1,0

0

0

0

0

0

10

10

10

20

20

20

30

30

0,9

0

0

0

0

0

10

10

10

20

20

20

30

30

0,8

0

0

0

0

0

10

10

10

20

20

30

30

30

0,7

0

0

0

0

10

10

20

20

20

30

30

30

30

0,6

0

0

0

10

10

20

20

20

30

30

30

30

40

0,5

10

10

10

10

20

20

20

30

30

30

40

40

40

0,4

10

10

10

20

20

20

30

30

30

30

40

40

50

0,3

10

10

10

20

20

30

30

40

40

40

50

50

50

0,2

20

20

20

20

30

30

30

40

50

50

50

60

60

0,1

20

20

20

30

30

30

30

40

50

50

60

70

70

0,08

20

20

30

30

30

40

40

50

50

60

80

90

90

0,03

30

30

30

30

30

40

40

50

60

70

90

100

100

0,0

30

30

30

30

40

40

50

50

60

70

90

100

100



(2) Ühe silma kaotus

koos kestva ravile allumatu silmakoopa põletikuga

40

(3) Läätsetus mõlemas silmas

Tabelis määratud töövõime kaotuse astet kõrgendatakse 10% võrra.

(4) Lau halvatus

1) lau täielik halvatus, silma ei saa sulgeda

30

2) lau osaline halvatus

10-20

(5) Poole või veerandi vaatevälja täielik väljalangemine:

1) homonüümne hemianopsia

40

2) bitemporaalne hemianopsia:

a) kahe silmaga nägemise säiludes

10

b) kahe silmaga nägemine puudub

30

3) homonüümne kvadrantanopsia:

a) ülal

20

b) all

30

4) vaatevälja alumise poole täielik väljalangemine mõlemas silmas

60

5) ühe külgmise vaateväljapoole täielik väljalangemine, kui teine silm on pime

60-70

(6) Vaatevälja ahenemine

1) kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teises silmas vaateväli on normaalne:

a) kuni 10 --ni keskpunktist

10

b) kuni 5 --ni keskpunktist

20

2) kontsentriline ahenemine ühes silmas, kui teine silm puudub:

a) 50 --ni  keskpunktist

40

b) 30 --ni keskpunktist

60

c) 10 --ni keskpunktist

90

d) 5 --ni keskpunktist

100

3) kontsentriline ahenemine mõlemas silmas:

a) 50 --ni keskpunktist

10

b) 30 --ni keskpunktist

30

c) 10 --ni keskpunktist

70

d) 5 --ni keskpunktist

100

(7) Pahaloomuliste kasvajate eemaldamise järgselt

(melanoom, retinoblastoom) on 5-aastase dünaamilise jälgimisaja vältel töövõime vähenemise protsendi määraks:

1) kui kasvaja piirdus silmaga (ka enukleatsiooni korral)

50

2) kasvaja laiema ulatuse puhul

80

Silmahaiguste (glaukoom, võrkkesta haigused jt) puhune töövõime kaotuse protsendi määr sõltub eeskätt nägemisvõime langusest (nägemisteravus, vaateväli). Protsendi määr on kõrgem, kui nägemishälvetele lisanduvad muud kahjustused.

§ 5. Kuulmis- ja tasakaaluelundid

(1) Kuulmislangus

Töövõime kaotuse protsendi hindamisel on mõõduandvaks kuulmisteravuse langus, mis määratakse ilma kuulmisaparaadita toonaudiomeetrial. Kuulmisfunktsiooni langus määratakse protsentides vastavalt paremini kuulva kõrva kuulmisteravusele alljärgnevalt:

Helisagedustel 500, 1000 ja 2000 Hz kuulmislangus:

1) 20-29 dB

10

2) 30-49 dB

20

3) 50-69 dB

30

4) 70-89 dB

40

5) üle 90 dB

50

6) kui halvemini kuulev kõrv kuuleb helisagedustel 500-2000 Hz 35 dB paremini kuulvast kõrvast halvemini, lisatakse funktsioonilanguse astmele 10%

7) kui helisagedusel 4000 Hz on kuulmislangus vähemalt 20 dB suurem kui helisagedustel 500, 1000 ja 2000, lisatakse funktsioonilanguse astmele 10%

8) kuulmislangusele lisandub kõnehäire:

a) kõne ebaselge, kuid siiski kergesti arusaadav - funktsioonihäire protsendi määrale lisatakse kuni 20%, kuid üldsumma ei saa olla suurem kui

50

b) kõne raskesti arusaadav, lisatakse kuni 30%, kuid üldsumma mitte üle

60

c) kõnevõimetus koos täieliku kurtusega

70

(2) Tasakaaluhäired

Normist kõrvalekalduv aparaatuuringu tulemus ilma oluliste tagajärgedeta ei anna iseenesest alust töövõime kaotuse protsendi määramiseks.

1) kerge funktsioonihäire - kerged kõrvalekaldumised seisu- ja kõndimiskatsu, mis ilmnevad alles suurematel koormustel

20

2) keskmise raskusega funktsioonihäire - ebakindlustunne, peapööritusnähud kukkumiskalduvusega juba igapäevastel koormustel, tugev peapööritus suurematel ja erakorralistel koormustel, selged kõrvalekaldumised seisu- ja kõndimiskatsul juba madalatel koormustel

30-40

3) raske funktsioonihäire - tugev peapööritus, ebakindlus, kõndimis- ja seismisraskused juba valges ning igapäevaste koormuste juures, osaliselt vajab kõndimisel abi, ei suuda seista ega kõndida toetaja abita

50-70

(3) Kõrvade kumisemine (tinnitus)

1) oluliste psüühikahäireteta

0-10

2) suurenenud psühhovegetatiivse labiilsusega

20

3) märkimisväärsete tunnetuslike ja kognitiivsete häiretega (nt väljendunud depressioon)

30-40

4) raskete psüühiliste häirete ja sotsiaalsete kohanemisraskustega vähemalt

50

(4) Meni-re tõbi

1) üks kuni kaks hoogu aastas

0-10

2) sagedasemad hood, olenevalt raskusastmest

20-40

3) rasked hood, mitu korda kuus

50

Kaasuvaid püsivaid kuulmishäireid ja kõrvade kumisemist hinnatakse täiendavalt.

(5) Krooniline keskkõrvapõletik

1) eritiseta või mööduva sekretsiooniga

0

2) ühepoolselt püsiva või mõlemapoolselt ajutise sekretsiooniga

10

3) püsiv, mõlemapoolne mädaeritus

20

(6) Kõrvalesta kaotus

1) ühe kõrvalesta kaotus

20

2) kahe kõrvalesta kaotus

30

§ 6. Ninahaigused ja -vigastused

(1) Nina kaotus

1) nina täielik kaotus

50

2) nina osaline kaotus, sadulnina, kosmeetiliselt vähe häiriv

10

(2) Raske, moonutav defekt

20-30

(3) Vinanohu (ozaena)

20-40

(4) Ninakäikude ahenemine

1) ühepoolselt, olenevalt hingamistakistuse suurusest

0-10

2) mõlemapoolselt, kerge kuni keskmise hingamistakistusega

10

3) mõlemapoolselt, raske hingamistakistusega

20

(5) Nina kõrvalkoobaste krooniline põletik

1) kergekujuline, oluliste kõrval- ja järelnähtudeta

0-10

2) raskekujuline, püsiva mädaerituse, kolmiknärvi ärritusnähtude, polüüpide tekkega

20-40

(6) Lõhnatunde täielik kaotus koos maitsmismeele häiretega

10

(7) Maitsmismeele kaotus

10

§ 7. Suuhaigused ja -vigastused

(1) hambutus, kusjuures proteesi kanda on raske või võimatu

10-20

(2) närimisfunktsiooni puudulikkus

0-20

(3) suud ei saa avada

0-30

(4) keele osaline puudumine, kõne ebaselge, kuid arusaadav

0-30

(5) keele puudumine

40-60

§ 8. Neelu ja söögitoru haigused ja vigastused

(1) kerge neelamishäire, lima kogunemine neelu

10-20

(2) raske neelamishäire, toit satub kergesti hingamisteedesse

30-40

(3) isik saab toituda ainult enterostoomi kaudu

50-60

§ 9. Kõrihaigused ja -vigastused

(1) hääle kähisemine ühe häälepaela halvatuse või muu põhjuse tõttu

10

(2) hääle kähisemine mõlema häälepaela halvatuse või kõri muu haigusliku seisundi tõttu

30-40

(3) kõri puudumine

40-60

§ 10. Hingamiselundite haigused

(1) Spirograafia

Hingamiselundite haiguste puhul üldine funktsioonihäire protsent määratakse kopsude hingamisfunktsiooni alusel. Spirograafia näitajatest kasutatakse hindamisel vitaalkapatsiteedi, forsseeritud sekundiekspiratsiooni ja hapniku kasutamise koefitsiendi lahkuminekut lähtenäitaja väärtustest.



Vitaalkapatsiteet (%)

Forsseeritud sekundiekspirats. (%)

02-kasutamise koefitsient (%)

65-79

65-79

60-74

0-20

50-64

50-64

45-59

30-50

35-49

35-49

30-44

60-70

alla 35

alla 35

alla 30

80-100



(2) Hingeldus

Hingeldus on ekspertiisi aluseks hingamisfunktsiooni määramisel, kui meditsiinilistel põhjustel ei ole võimalik teha spirograafilist uurimist.

Kopsuhaigustest tingitud funktsioonihäirete (püsiva hingamispuudulikkuse) hindamise aluseks on hingelduse teke igapäevasel tegevusel; püsiva töövõimetuse tuvastamisel tuleb lähtuda haiguse kulgemise raskusest ja haige ametialast:

1) kerge funktsioonihäire (hingeldus tekib vaid suurtel pingutustel, mitte aga näiteks ülesmäge kõndides või trepil tõustes)

0-30

2) keskmise raskusega funktsioonihäire (hingeldus tekib keskmise raskusega pingutustel nagu kiirustades, suurematel pingutustel, trepist ülesminekul; tavalises tempos tõusudeta teel kõndides või tavalisi kodutöid tehes hingeldust ei teki)

40-60

3) raske funktsioonihäire (hingeldus tekib juba kergetel koormustel nagu tasast teed normaaltempos kõndides, korrustevahelisest trepist tõustes ja tavalistel kodutöödel; tavalisest aeglasemal kõndimisel hingeldust ei teki)

70-90

4) üliraske funktsioonihäire (hingeldus tekib juba lühimaad kõndides või väiksematelgi pingutustel, pestes, riietudes, hooti isegi lamades)

90-100

(3) Kopsu tuberkuloos (BK +)

100

(4) Ühe kopsu puudumine

40-60

(5) Rindkere deformatsioon pärast torakoplastikat (5 ja enama roide puudumine) ja II astme hingamispuudulikkuse esinemine

40-50

(6) IV astme küfoskolioos, II astme hingamispuudulikkuse või radikulaarse sündroomi esinemine

40-50

§ 11. Vereringeelundite haigused

(1) Südame haigused

1) kerge funktsioonihäire (haigus on diagnoositud, aga sümptomid - stenokardia, hingeldus, rütmihäired, vahelduv lonkamine jm - esinevad ainult tugevatel füüsilistel pingutustel)

0-20

2) keskmise raskusega funktsioonihäire (sümptomid esinevad keskmise raskusega füüsilistel pingutustel, kiirustades, trepist tõustes, ergomeetrilisel koormusel 1 w\kg; ei teki tasast teed kõndides ega tavalisi kodutöid tehes)

0-70

3) raske funktsioonihäire (sümptomid tekivad kergetel füüsilistel pingutustel, tasast teed normaalse tempoga kõndides, tavalisi kodutöid tehes, ühe korruse võrra trepist tõustes, ergomeetrilisel koormusel 0,75 w\kg; tavalisest aeglasem kõnd vaevusi ei põhjusta)

80-100

4) üliraske funktsioonihäire (sümptomid vallanduvad väiksematelgi pingutustel nagu pesemine, riietumine, sageli ka puhkeseisundis)

100

5) allpool toodud diagnooside suhtes püsiva töövõime kaotuse protsendi määramisel tuleb lähtuda patsiendi funktsionaalsest seisundist:

a) südameoperatsioonide järel oleneb protsendimäär säilinud funktsionaalsest seisundist

0-100

b) võõrkeha südamelihases või südamepaunas, mis reaktsiooni ei anna

0

c) rütmihäired: protsendimäär oleneb säilinud funktsioonivõimest

0-100

d) hoogudena esinevate rütmihäirete korral sõltub protsendimäär hoogude sagedusest, kestvusest, mõjust hemodünaamikale

0-100

e) hüpertooniatõve puhul oleneb protsendimäär haiguse raskusastmest ja organkahjustusest

0-100

(2) Veresoonte haigused

Aparaatuuringud (näiteks Doppler manomeetria) annavad ainult üldorienteeringu raskusastme määramiseks.
Arterite sulgusel ülajäsemetel määratakse protsendimäär kaebuste ja funktsioonihäirete ulatuse järgi.
Arterite oblitereeruvad haigused, alajäsemete arterite sulgus (ka pärast rekanaliseerivaid operatsioone):

1) esineb piisav tsirkulatsioonitase, perifeersed pulsid jalgadel puuduvad, kaebusi pole või on need tagasihoidlikud (tuimustunne sääremarjas ja pöias kiirelt kõndides), või mõlemapoolselt

0-10

2) veretsirkulatsioon on piiratud (claudicatio intermitten s) II staadium:

a) valuvaba kõndimine tasasel maal üle 500 m, ühe- või mõlemapoolselt

20

b) valuvaba kõndimine 100 kuni 500 m, ühe või mõlemapoolselt

30-40

c) 50-100 m, ühe- või mõlemapoolselt

50-60

d) alla 50 m koos rahuoleku valudega (III staadium) ja troofikahäiretega (IV staadium) ühepoolselt

80

e) alla 50 m koos rahuoleku valudega (III staadium) ja troofikahäiretega (IV staadium) mõlemapoolselt

90-100

f) kirurgiliste operatsioonide järel suurtel veresoontel (proteesi implantatsioon), kui vereringehäire on täielikult kompenseeritud, annab pikaajaline antikoagulantravi määraks

20

3) arteriovenoossed fistlid - töövõime kaotuse protsendi määr sõltub südame ja perifeerse vereringe hemodünaamika seisundist

4) aneurüsmid (olenevalt asukohast ja suurusest):

a) lokaalsete funktsioonihäireteta ja ilma koormusepiiranguta

0-10

b) lokaalsed funktsioonihäired puuduvad, või on kergekujulised, üldine koormusvõime on piiratud

20-40

c) suured aneurüsmid - aordi lõhustavad aneurüsmid, kõhuaordi ja niudearterite suured aneurüsmid

40

5) varikoos

Krooniline veenipuudulikkus (näiteks varikoosi puhul), posttrombootiline sündroom:

a) vähese koormusestsõltuva tursega, haavandid puuduvad, olulisi venoosse paisu nähte ei esine, ühe- või mõlemapoolselt

0-10

b) märkimisväärne turse, sageli (mitu korda aastas) retsidiveeruvad põletikud, ühe- või mõlemapoolselt

20-30

c) kroonilised retsidiveeruvad haavandid, olenevalt retsidiivide sagedusest ja ulatusest (kaasa arvatud artrogeense paisu nähud), ühe- või kahepoolselt

30-50

Niude- või õõnesveenide piirkonna posttrombootilise sündroomi vaegurlusprotsendi määr on harva kõrgem.

6) lümfödeem

a) ühel jäsemel olulise funktsioonihäireta; vajalik on rõhksideme kandmine

0-10

b) jäseme ümbermõõt on suurenenud 3 cm ja enam; olenevalt funktsioonihäireist

20-40

c) haigestunud jäseme kasutusvõime on piiratud; olenevalt häire raskusest

50-70

d) haigestunud jäse on kasutuskõlbmatu

80

Väga raske lümfödeemi puhust jäsemedeformatsiooni hinnatakse täiendava protsendimääraga.

7) funktsionaalne kardiovaskulaarne sündroom (näiteks ortostaatiline regulatsioonihäire):

a) kergete vaevustega

0

b) suuremad vaevused, kollapsikalduvus

10-20

§ 12. Seedetrakti haigused

(1) Seedetrakti haigused

Resetseeritud maohaigus (Dumping sündroomiga, malabsorbtsiooni sündroom) - A; krooniline pankreatiit - B; mittespetsiifiline haavandiline koliit, Crohni tõbi - C; maksahaigused (töövõime sõltub maksa funktsiooni seisundist ja portaalsest vereringest):

hepatiit - D; maksatsirroos - E:

1) kerge funktsiooni häire A; B; C - 0,5 aastat remissioon; D - krooniline persisteeruv; E - kompenseeritud)

10-40

2) keskmine funktsiooni häire (B; C; D - retsidiivid; C - ägenemised mitu korda aastas; D - aktiivne hepatiit; E - subkompenseeritud)

50-80

3) raske funktsiooni häire (A; B - valusündroomiga, pideva diarröaga; C - totaalne soolte kahjustus, soolte verejooksud, tugev aneemia; D - sagedad ägenemised; E - dekompenseeritud)

90-100

4) mao puudumine, eemaldamine:

a) maoresektsioon, hästi funktsioneeriv gastroanastomoos (oleneb vaevustest)

0-10

b) mao totaalne eemaldamine jõu- ja toitumisseisundi languseta (olenevalt vaevustest)

20-30

c) mao totaalne eemaldamine jõu- ja toitumisseisundi langusega

40-50

(2) Kõhuõõne- ja vaagnaelundite haigused ja defektid:

1) ühe neeru puudumine

20-40

2) põrna puudumine

0

3) kusepõie puudumine

40-50

4) kusepidamatus:

a) kergekujuline (märgub pingutustel)

10

b) keskmise raskusega, meestel

20

c) keskmise raskusega, naistel

30-40

d) täielik (uriinikogujaga)

40-50

5) roojapidamatus:

a) kergekujuline (esineb ainult kõhulahtisuse korral)

10

b) keskmise raskusega

20

c) täielik

40-60

6) uriinifistul

30-50

7) peensoolefistul

40-50

8) jämesoolefistul

30-40

9) armisong (vajalik kanda bandaa-i)

0-20

(3) Neeruhaigused

1) kerge funktsioonihäire - haigus on diagnoositud, kaebustes esikohal nõrkus, väsimus, düsuurilised häired, valud seljas. Isik vajab dieetravi. Ühe neeru puudumine. Algav krooniline neerupuudulikkus

0-40

2) keskmine funktsioonihäire - isik vajab pidevat ravimite tarvitamist, säästev režiim - vastunäidustatud pidev füüsiline töö. Ravimite katkestamine üheks ööpäevaks süvendab funktsiooni puudulikkust. Progresseeruv neerupuudulikkus

40-80

3) raske funktsioonihäire - krooniline neerupuudulikkus II-III st., tüsistused teiste elundsüsteemide poolt. Haige ettevalmistus neerude asendusraviks (NAR) - dialüüsraviks. Stabiilse neerutransplantaadi funktsiooniga isik, kellel siirdamisoperatsioonist möödunud üle 1 aasta. Isik igapäevaselt sõltub teiste isikute ja meditsiinilisest abist

80-90

4) üliraske funktsioonihäire - krooniline neerupuudulikkus III st., isikud progresseeruva teiste organsüsteemide puudulikkusega, dialüüsravi haiged, haige ettevalmistus neeru transplantasiooniks ja transplanteeritud neeruga patsiendid (v.a stabiilse transplantaadi funktsiooniga isikud pärast 1 a möödumist operatsioonist). Sõltuvad igapäevaselt meditsiinilisest ja teiste isikute abist

90-100

§ 13. Endokriinhaigused

(1) Kerge funktsioonihäire - haigus tingib igapäevaselt dieeti ja režiimi, mis raskendab tööülesannete täitmist

0-40

(2) Keskmine funktsioonihäire - lisaks dieedile ja režiimile ravimid, mille ärajätmisel seisundi järsk halvenemine, vajab töötamiseks eritingimusi

50-70

(3) Raske funktsioonihäire - haigusele, mis tingib keskmise funktsioonihäire, lisanduvad tüsistused teiste organite poolt, mille tõttu töövõime on oluliselt alanenud

80-90

(4) Üliraske funktsioonihäire - elutähtsate organite pöördumatu kahjustus, mille puhul isiku elu sõltub kaasinimesest või meditsiiniseadmetest

100

§ 14. Süsteemse haaratusega haigused

(1) Nahahaigused

1) pidev kalduvus laialdase ekseemi tekkeks, mida saab vältida kaitsevahendite kasutamisega; ekseem on vähene ja mööduv

0-10

2) püsiv laialdane ekseem, mida on raske vältida, kuid mis allub ravile

20-40

3) püsiv laialdane ekseem, mis ei allu ravile

30-50

4) püsiv ekseem laialdasel kehapinnal, mis põhjustab üldisi raskeid funktsioonihäireid

60-80

(2) Vere-, vereloomeorganite, hüübimis- ja immuunsüsteemi haigused

1) kerge funktsioonihäire (Isik ei ole võimeline kestvaks kehaliseks pingutuseks, vajab lisapuhkepause; peab regulaarselt kasutama ravimeid; põrn on eemaldatud, kuid sellest ei tulene teisi komplikatsioone, nagu tromboosid, retsidiveeruvad infektsioonid jne; esineb hüübimisfaktorite defitsiit kerges astmes, mis ei põhjusta spontaanseid veritsuse episoode.)

0-30

2) keskmine funktsioonihäire (Isik ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks, pidevaks täpsust ja keskendumist nõudvaks tegevuseks; vajab sagedasi puhkepause, puhkepäevi; pikaajaline seismine või kõndimine põhjustab vaevusi; ravimite ärajätmine üheks ööpäevaks võib põhjustada funktsioonihäire süvenemist; vajab ravi korrigeerimise eesmärgil erialaspetsialisti regulaarseid konsultatsioone vähemalt 6 korda aastas; esineb kõrgenenud vastuvõtlikkus ebatavalise haigustekitajaga infektsioonidele (sealhulgas seeninfektsioonidele); hüübimisfaktori defitsiidi kerge või keskmise raskusega vormi korral esineb veritsusepisoode mitu korda aastas.)

40-60

3) raske funktsioonihäire (Isik on võimeline vaid kergeteks ja piiratud toiminguteks, sõltub igapäevases elus suuresti teiste isikute abist; vajab regulaarset või sagedat valuvaigistamist, asendusravi verekomponentidega ja muud medikamentoosset ravi, mille ärajätmine või ebakorrapärasus halvendab tema tervislikku seisundit; kaldub spontaansetele veritsustele või tromboosidele; seoses immuunsüsteemi häiretega kaldub sagedastele ja retsidiveeruvatele infektsioonidele; esineb haigusest põhjustatud neerufunktsiooni puudulikkus III astmes; esineb põrna tugev suurenemine, mis põhjustab valusündroomi või häireid teiste organsüsteemide talitluses; hüübimisfaktorite defitsiidi keskmise raskusega või raske vormi korral esineb sagedasi spontaanseid veritsusepisoode.)

70-90

4) üliraske funktsioonihäire (Isik on igapäevases elus täielikult teiste isikute abist sõltuv, suudab iseseisvalt rahuldada vaid loomulikke vajadusi.)

90-100

(3) HIV - infitseeritutel, AIDS-i haigetel

1) A2, A3, B1

40-60

2) B2, B3, C1

70-90

3) C2, C3

90-100

4) Kliinilised kategooriad



CD4 + T rakkude kategooriad

A
Asümptomaatiline, äge (esmane) HIV või PGL*

B
Sümptomaatiline mitte A või C

C
AIDS indikaatorhaigused

>500μL

A1

B1

C1

200-499μL

A2

B2

C2

200μL

A3

B3

C3



* PGL - persisteeriv generaliseeritud lümfadenopaatia

(4) Süsteemsed sidekoe- ja liigeshaigused

Protsendimäära mõjutab haigusprotsessi aktiivsus pikema aja jooksul ja valusündroomi väljendatus.

1) kerge funktsioonihäire (süsteemse sidekoehaiguse diagnoos, isik ei ole võimeline raskeks kehaliseks pingutuseks, vajab lisapuhkepause; sõrmede ja teiste liigeste (sh lülisamba) funktsioon on langenud, kuid saab siiski kirjutada, nööpe kinni panna; peab regulaarselt kasutama ravimeid)

0-40

2) keskmine funktsioonihäire (SSH puhul elutähtsa organsüsteemi haaratus, isik ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks, pidevaks täpsust ja keskendumist nõudvaks tegevuseks; vajab sagedasi puhkepause; ravimite ärajätmine üheks ööpäevaks võib põhjustada funktsioonihäire süvenemist)

40-60

3) raske funktsioonihäire (SSH puhul elutähtsa organsüsteemi funktsioonihäireisik on võimeline tegema vaid kergeid väga piiratud toiminguid, sõltub igapäevases elus teiste abist)

70-90

4) üliraske funktsioonihäire (isik suudab ise ainult loomulikke vajadusi rahuldada, igapäevases elus täielikult teistest sõltuv)

90-100

§ 15. Jäsemete haigused ja vigastused

(1) Ülajäsemete haigused ja vigastused

1) ühe sõrme defektid:

a) pöidla küüslüli või selle osa puudumine

10

b) pöidlalülide vahelise liigese anküloos

10

c) pöidla küüslüli ja poole põhilüli või kogu pöidla puudumine

20

d) pöidla ja kämblaluu vahelise liigese anküloos           

20

e) pöidla ja vastava kämblaluu puudumine

30 - 40

f) II sõrme küüs- ja kesklüli või kogu II sõrme puudumine       

10

g) II sõrme kummagi liigese või sõrme ja kämblaluu vahelise liigese anküloos

10

h) II sõrme ja vastava kämblaluu puudumine 

20

i) III, IV või V sõrme puudumine vähemalt pooles ulatuses

10

j) III, IV või V sõrme kesk- ja põhilüli vahelise liigese või sõrme ja kämblaluu

vahelise liigese anküloos

10

k) III, IV või V sõrme puudumine koos vastava kämblaluuga

10

2) kahe sõrme defektid:

a) pöidla ja veel ühe sõrme puudumine

30 - 40

b) pöidla ja veel ühe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos

30 - 40

c) pöidla ja III, IV või V sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega

30 - 40

d) pöidla ja II sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega

40 - 50

e) kahe sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast

20

f) kahe sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos II kuni V sõrme

hulgast

20

g) kahe sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast koos vastavate

kämblaluudega

20

3) kolme sõrme defektid:

a) pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme puudumine

40 - 50

b) pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste

anküloos

40 - 50

c) pöidla, II sõrme ja veel ühe sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega-

40 - 50

d) pöidla ja veel kahe sõrme puudumine III kuni V sõrme hulgast      

30 - 40

e) pöidla ja veel kahe sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos

30 - 40

f) pöidla ja veel kahe sõrme puudumine III kuni V sõrme hulgast koos vastavate kämblaluudega

40 - 50

g) kolme sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast    

20

h) kolme sõrme ning kämblaluude vaheliste liigeste anküloos II kuni V sõrme hulgast

20

i) kolme sõrme puudumine II kuni V sõrme hulgast koos vastavate

kämbla-luudega

30 - 40

j) kokku kolme lüli puudumine III kuni V sõrmel

10

h) kokku kolme liigese anküloos III kuni V sõrmel

10

4) nelja sõrme defektid:

a) nelja sõrme puudumine

40 - 50

b) nelja sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos

40 - 50

c) nelja sõrme puudumine koos vastavate kämblaluudega

40 - 50

5) viie sõrme defektid:

a) viie sõrme puudumine

50 - 60

b) viie sõrme ja kämblaluude vaheliste liigeste anküloos

50 - 60

c) viie sõrme puudumine koos kämblaluudega

50 - 60

6) käelaba puudumine randmeliigesest

50 - 60

7) randmeliigese anküloos soodsas asendis

10

8) randmeliigese anküloos ebasoodsas asendis

20

9) randmeliigese kontraktuur:  

a) kerge või keskmine aste (painutus ja sirutus 20 - 40 kraadi) -

10

b) raske aste (painutus ja sirutus 0 -15 kraadi)

20

10) küünarvarre puudumine (amputatsioon ülemises kolmandikus või

eksartiku-latsioon küünarliigesest)

50 - 60

11) küünarvarre pöördliikuvuse puudumine või oluliselt piiratud ulatus (olenevalt asendist)

10 - 20

12) küünarliigese anküloos soodsas asendis

20

13) küünarliigese anküloos ebasoodsas asendis

30 - 40

14) küünarliigese kontraktuur:

a) kerge aste (painutus 50-60 kraadi, sirutus 170-160 kraadi)

10

b) keskmine või raske aste (painutus 65-135 kraadi, sirutus 155-140 kraadi)

20

15) ülajäseme puudumine:

a) eksartikulatsioon õlaliigesest

70 - 80

b) õlavarre amputatsioon

50 - 60

16) õlaliigese anküloos -

40 - 50

17) õlaliigese kontraktuur: 

a) kerge aste (abduktsioon 120 - 150 kraadi)

10

b) keskmine aste (abduktsioon 75 - 115 kraadi)

20

c) raske aste (abduktsioon 5-70 kraadi)

20 - 30

18) mõlema käe puudumine

100

19) kodarluunärvi või keskpidise närvi täielik halvatus

30 - 40

20) küünarluunärvi täielik halvatus

20

21) küünarvarre kõikide närvide halvatus

50 - 60

22) õlavarre kõikide närvide halvatus

60 - 70

(2) Alajäseme haigused ja vigastused

1) suure varba puudumine

10

2) ühe varba puudumine II kuni V varba hulgast

0

3) suure varba ja veel kahe varba puudumine

10

4) II kuni V varba puudumine

10

5) kõigi varvaste puudumine

20

6) kõigi varvaste anküloos soodsas asendis

0

7) kõigi varvaste anküloos ebasoodsas asendis

20

8) pöia amputatsioon:

a) pöialabaluude kõrgusel

20

b) Lisfranc-I amputatsioon metatarsotarsaalliigese kõrgusel

20

c) Chopart-I amputatsioon pöiapäraluude kõrgusel või hüppeliigese kõrgusel

30-40

d) Syme amputatsioon (sääreluude alumise osa könt, millele saab toetuda)

30-40

9) hüppeliigese anküloos:

a) soodsas asendis

10-20

b) ebasoodsas asendis

20

10) põlveliigese anküloos:

a) soodsas asendis

20

b) ebasoodsas asendis (painutusseisus mitte üle 160 kraadi)

30-40

11) põlveliigese kontraktuur:

a) kerge aste (painutus 75-85 kraadi, sirutus 170-175 kraadi)

10

b) keskmine või raske aste (painutus 90 kraadi või rohkem, sirutus 165 kraadi või vähem)

20

12) põlveliigese ebastabiilsus (vajalik fikseerimisaparaat)

10-20

13) puusaliigese anküloos:

a) soodsas asendis

30-40

b) ebasoodsas (painutus-) asendis alla 60 kraadi

40-50

14) puusaliigese kontraktuur:

a) kerge või keskmine aste (painutus 55-80 kraadi, sirutus 0-10 kraadi, abduktsioon 20-35 kraadi)

30-40

b) raske aste (painutus kuni 55 kraadi, sirutus 0 kraadi, abduktsioon kuni 20 kraadi)

40-50

15) hästi funktsioneeriv puusa- või põlveliigese endoprotees

20

16) ühe reie amputatsioon

50-60

17) reie amputatsioon ülemises kolmandikus, könt mitteproteesitav (vähem kui 9 cm)

60-80

18) puusaliigese eksartikulatsioon

70-90

19) mõlema reie amputatsioon (köndid proteesitavad)

80-90

20) mõlema reie amputatsioon (köndid mitteproteesitavad)

80-100

21) ühe sääre amputatsioon

30-40

22) mõlema sääre amputatsioon

60-80

23) ühe sääre ja teise jala reie amputatsioon

70-90

24) alajäseme lühenemine 4-6 cm

10

25) alajäseme lühenemine 7 cm ja enam (ortopeediline jalats vajalik)

20-30

26) pindluunärvi täielik halvatus

20

27) sääreluunärvi või reienärvi täielik halvatus

30-40

28) istmikunärvi täielik halvatus

40-60

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestamata juhtudel võetakse ülajäseme funktsioonihäire korral protsendi määramisel aluseks vastava funktsioonihäire raskus:

1)      kerge funktsioonihäire (jõudlus on vähesel määral alanenud, liikuvus

kergelt piiratud, liigutuste osavus alanenud, kuid saab siiski kirjutada, nööpida,

õmmelda)

0 - 20

2)      keskmise raskusega funktsioonihäire (jõudlus alanenud - saab vaevu hakkama

tööriista hoidmisega või 10 kg raskuse tõstmisega, liikuvus tunduvalt piiratud,

liigutuste osavus alanenud - suudab vaevu süüa, kammida)

30 - 40

3)      raske funktsioonihäire (jõudlus tunduvalt alanenud, liigutuste osavus

kadunud, ülajäset saab kasutada ainult toetamiseks)

50 - 60

4) üliraske funktsioonihäire (ülajäse on täielikult kasutamiskõlbmatu)

70 - 80

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestamata juhtudel võetakse alajäseme funktsioonihäire korral protsendi määramisel aluseks vastava funktsioonihäire raskus:

1)      kerge funktsioonihäire (kõndides kergelt lonkab, liikumine ebatasasel teel

mõnevõrra takistatud)

0 - 30

2)      keskmise raskusega funktsioonihäire (tugev lonkamine, liikumine

raskendatud ja aeglane, abivahendid vajalikud ka lühidistantsidel)   

40 - 60

3)      raske funktsioonihäire (näiteks mitme liigese funktsiooni häired või

ühepoolne amputatsioon, kusjuures proteesi kandmine pole võimalik, või saab

liikuda vaid abivahendile toetudes ja lühikest maad korraga)    

70 - 90

4) üliraske funktsioonihäire (liikumisvõimetu)

100

[RTL 2002, 64, 972 – jõust. 1.06.2002]

§ 16. Teiste elundite haigused ja vigastused

(1) Käesoleva määruse paragrahvides 3-15 sätestamata somaatiliste haiguste ja vigastuste korral (operatsioonide järgsed seisundid jt) määratakse protsent üldise funktsioonihäire hindamise alusel:

1) kerge funktsioonihäire (isik ei ole võimeline raskeks kehaliseks pingutuseks, vajab lisa puhkepause; sõrmede osavus on langenud, kuid saab siiski kirjutada, dieeti; peab regulaarselt kasutama ravimeid)

0-30

2) keskmine funktsioonihäire (isik ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks, pidevaks täpsust ja keskendumist nõudvaks tegevuseks; vajab sagedaid puhkepause, puhkepäevi; pikaajaline seismine või kõndimine põhjustab vaevusi; ravimite ärajätmine üheks ööpäevaks võib põhjustada funktsioonihäire süvenemist)

30-60

3) raske funktsioonihäire (isik on võimeline tegema vaid kergeid, väga piiratud toiminguid; igapäevases elus sõltub suuresti teiste isikute abist)

70-90

4) üliraske funktsioonihäire (isik suudab iseseisvalt ainult oma loomulikke vajadusi rahuldada, igapäevases elus on täielikult teiste isikute abist sõltuv)

90-100

3. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 17. Määruse jõustumine

  Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2002. a.