Teksti suurus:

Lennundusjulgestuse järelevalve teostamise kord

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.09.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:07.08.2014
Avaldamismärge:

Lennundusjulgestuse järelevalve teostamise kord

Vastu võetud 28.07.2005 nr 83
RTL 2005, 87, 1307
jõustumine 12.08.2005

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
10.09.2008RTL 2008, 77, 106321.09.2008

Määrus kehtestatakse «Lennundusseaduse» § 602 lõike 5 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Lennundusjulgestuse järelevalve eesmärk

  Lennundusjulgestuse riikliku järelevalve (edaspidi järelevalve ) eesmärgiks on:
 1) tagada lennundusjulgestuse nõuete ja meetmete efektiivne ning nõuetekohane kohaldamine asjassepuutuvate isikute poolt;
 2) tagada kohaldatavate lennundusjulgestuse meetmete vastavuse kontrollimine lennundusjulgestuse ja rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetele.

§ 2. Määruse eesmärk

  Määruse eesmärgiks on kehtestada meetmed järelevalvega seotud tegevustes järgmiselt:
 1) määratleda järelevalve teostamise organisatsiooniline struktuur, sealhulgas inimressursid ja rahalised vahendid;
 2) määratleda lennundusjulgestuse riiklikku järelevalvet teostavale ametnikule esitatavad nõuded. Lennundusjulgestuse riiklikku järelevalvet teostav ametnik (edaspidi järelevalveametnik ) käesoleva määruse tähenduses on Lennuameti poolt riiklikku järelevalvet teostama volitatud isik «Lennundusseaduse» ja Euroopa Komisjoni määruse nr (EÜ) 1217/2003, millega nähakse ette siseriiklike tsiviillennundusjulgestuse kvaliteedikontrolli programmide ühised täpsed nõuded (EÜT 169, 08.07.2003, lk 44–48) artikli 2 punkti 3 mõistes;
 3) kirjeldada Lennuameti tegevusi järelevalve teostamisel, sealhulgas puuduste kõrvaldamise ja aruandlusega seotud tegevusi ning sunnivahendi kohaldamise põhimõtteid.

§ 3. Järelevalve teostamine

 (1) Järelevalve hõlmab Euroopa Komisjoni määruse nr (EÜ) 1217/2003 artikli 2 punktides 5–8 ning punktides 10 ja 11 nimetatud tegevusi.

 (2) Järelevalve teostamisel arvestatakse õigusaktide nõudeid ja rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid, auditeid ja inspekteerimisi ning isiku, kelle suhtes järelevalvet teostatakse, siseseid julgestuse järelevalvemeetmeid. Puuduse tuvastamisel ning kõrvaldamisel, mida ei pruugi pidada puuduseks konkreetne rahvusvaheline organisatsioon, lähtub Lennuamet kehtivatest lennundusjulgestust reguleerivatest õigusaktidest. Puudus käesoleva määruse tähenduses on järelevalve teostamisel tuvastatud lennundusjulgestuse nõuetele mittevastavus.

2. peatükk JÄRELEVALVE STRUKTUUR JA VAHENDID 

§ 4. Järelevalve teostamise organisatsiooniline struktuur

 (1) «Lennundusseaduse» § 7 lõike 6 kohaselt on Lennuamet pädev asutus (appropriate authority), Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse nr (EÜ) 2320/2002 (EÜT 355, 30.12.2002, lk 1–22) mõistes, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad ning ta koordineerib lennundusjulgestusalast tegevust Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktide ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennundusjulgestusalaste standardite osas.

 (2) Vastavalt Lennuameti põhimäärusele ja struktuurile teostavad Lennuametis järelevalvega seotud tegevusi ja toiminguid lennundusjulgestuse osakonna teenistujad, kes lisaks järelevalvega seotud ülesannetele võivad vajadusel täita ka muid ülesandeid.

§ 5. Muude isikute osalemine järelevalvealases tegevuses

  Vajadusel kaasatakse järelevalvealasesse tegevusse teisi riigiasutusi vastavalt nende pädevusele.

§ 6. Järelevalve teostamise vahendid

  Lennuamet tagab järelevalvealaseks tegevuseks vajalikud vahendid. Järelevalvealaseid tegevusi rahastatakse riigieelarvest.

3. peatükk JÄRELEVALVEAMETNIKU KVALIFIKATSIOON,TEENISTUSSE VÕTMINE JA ÜLESANDED 

§ 7. Järelevalveametniku kvalifikatsioon

  Järelevalveametnikul peab olema piisav kvalifikatsioon, mis hõlmab küllaldast teoreetilist ja praktilist kogemust järelevalve valdkonnas. Järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks peab järelevalveametnik:
 1) hästi tundma rahvusvaheliste organisatsioonide ning Eesti lennundusjulgestusalaseid nõudeid ning oskama neid kohaldada järelevalve teostamisel;
 2) hästi tundma järelevalve teostamise põhimõtteid, korda ning meetodeid;
 3) olema vajadusel kursis kontrollitavas paigas kehtivate rangemate meetmetega;
 4) oskama kasutada julgestustehnoloogiaid ja -meetodeid;
 5) tundma kontrollitavaid toiminguid.

§ 8. Järelevalveametniku valik

 (1) Järelevalveametniku valiku põhimõtete abil kindlustatakse, et järelevalvet teostav isik on sobiv teenistusse võtmiseks ning täidab oma tööülesandeid nõuetekohaselt.

 (2) Järelevalveametnikule esitatavad nõuded on järgmised:
 1) vastavus «Avaliku teenistuse seaduses» sätestatud teenistusse võtmise tingimustele;
 2) lennundusalane, tehniline või juriidiline kõrgharidus;
 3) eesti keele C1- või sellele vastaval tasemel ning inglise keele vähemalt kesktasemel valdamine;
[RTL 2008, 77, 1063 - jõust. 21.09.2008]
 4) vastavus «Riigisaladuse seaduses» sätestatud riigisaladusele juurdepääsuloa andmise tingimustele;
 5) teadmised, oskused ning isiksuseomadused, mis on määratletud ametikoha ametijuhendiga;
 6) soovitavalt head teadmised lennundusest ning lennundusjulgestusest.

 (3) Lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks esitab järelevalveametniku ametikohale kandideeriv isik Lennuametile «Avaliku teenistuse seaduses» sätestatud teenistusse võtmiseks nõutavad dokumendid ning vajadusel muud dokumendid, mille alusel tehakse kindlaks isiku vastavus lõikes 2 nimetatud tingimustele. Lõikes 2 nimetatud tingimustele vastava järelevalveametniku ametikohale kandideeriva isikuga viiakse läbi vestlus enne isiku ametikohale vastavuse üle otsustamist.

 (4) Lennuamet võib keelduda isiku teenistusse võtmisest järelevalveametniku ametikohale, kui isik ei vasta lõikes 2 toodud tingimustele.

§ 9. Järelevalveametniku väljaõpe

 (1) Töölevõtmise järgselt läbib järelevalveametnik praktilise ja teoreetilise väljaõppe (edaspidi väljaõpe). Väljaõppe käigus saab isik teadmised järelevalve teostamise põhimõtetest ja meetoditest, mille eesmärk on ühtlustada järelevalvealaste töömeetodite kasutamine ning tagada järelevalveametniku vajalikud teadmised ja oskused.

 (2) Väljaõppe perioodi kestust arvestatakse isiku katseajana. Väljaõppe jooksul osaleb isik järelevalve teostamisel, mille käigus on tal võimalik omandada ning näidata omandatud teadmisi järelevalve teostamisel. Väljaõppeperioodil juhendab isikut ning kontrollib tema teadmisi ja oskusi instruktor, kelleks on teine järelevalveametnik. Väljaõppe lõppemisel otsustab Lennuamet, kas isik vastab lennundusjulgestuse järelevalvet teostava isiku nõuetele.

 (3) Lennuamet peab arvestust järelevalveametniku koolituste ning tema pädevust tõendavate dokumentide üle.

§ 10. Järelevalveametniku ülesanded

  Järelevalveametniku pädevuses on teostada järelevalvealast tegevust ning nõuda järelevalve teostamisel leitud puuduse kõrvaldamist. Kavandatava konkreetse järelevalvealase tegevuse kohaldamisel on järelevalvet teostava isiku ülesanded järgmised:
 1) konkreetse järelevalvealase tegevuse kavandamine ja ettevalmistamine;
 2) vajaliku informatsiooni kohapealne kogumine vaatluste, küsitluste või vestluste teel pädevate isikutega, dokumentidega tutvumine ning vajadusel testide läbiviimine;
 3) järelevalvealase tegevuse aruandluse ning vajadusel muude dokumentide koostamine;
 4) osalemine järelevalve teostamise käigus leitud puuduse kõrvaldamise protsessis ning sunnivahendi kohaldamisel.

4. peatükk JÄRELEVALVEALANE TEGEVUS 

§ 11. Järelevalve planeerimine

 (1) Lennuamet teostab regulaarset järelevalvet. Regulaarsuse tagamiseks planeeritakse järelevalvealaseid tegevusi. Järelevalvealaste tegevuste planeerimiseks koostatakse järelevalve teostamise plaan, milles loetletakse isikud, kelle suhtes järelevalvet teostatakse ning märgitakse konkreetne järelevalve toiming, ulatus ja ajakava.

 (2) Järelevalve teostamise plaani koostamisel võetakse muuhulgas arvesse järgmisi asjaolusid:
 1) varasemate Lennuameti poolt teostatud järelevalvega seotud tegevuste tulemused;
 2) lennujaama tegevused (nt muudatused käitamistingimustes);
 3) lendude ning reisijate arv;
 4) kauba- ning postikogused;
 5) riskianalüüs (nt konkreetne oht, konkreetne lennuettevõte, teatud lennud);
 6) rahvusvaheliste organisatsioonide varasemate auditite või inspekteerimiste tulemused.

§ 12. Järelevalve käigus kontrollitavad valdkonnad

 (1) Järelevalve käigus kontrollitakse ühe või mitme julgestusmeetme ja -protseduuri kohaldamist. Järelevalve teostamine hõlmab järgmist:
 1) ettevõtja üldine struktuur (nt lennujaama julgestusprogramm, lennujaama julgestuskomitee, hädaolukorra lahendamise plaan, personali töölevõtmine ning koolitamine);
 2) lennujaama julgestus;
 3) õhusõiduki julgestus;
 4) reisijad ja käsipagas;
 5) reisija ja pagasi vastavuse kontrollimine;
 6) registreeritud pagasi läbivaatus ja kaitse;
 7) kaup, kuller- ning ekspress-saadetised;
 8) post;
 9) lennuettevõtja post ja saadetised;
 10) lennuettevõtja toitlustusvarud ja vahendid;
 11) lennuettevõtja õhusõiduki puhastamine, puhastusvarud ja vahendid;
 12) üldlennundus või
 13) valmisolek ebaseaduslikuks sekkumiseks.

§ 13. Selgituste jagamine

 (1) Enne konkreetse järelevalvealase tegevuse läbiviimist võib Lennuamet korraldada ühe või vajadusel enam kohtumist kontrollitava isikuga, et tutvustada ning selgitada kavandatavaid järelevalvealaseid tegevusi, ajakava ning järelevalve teostamisega seotud muid asjaolusid.

 (2) Pärast konkreetset järelevalvealast tegevust tutvustatakse isikule järelevalve tulemusi ning vajadusel selgitatakse puuduste kõrvaldamise ja võimalike sunnivahendite kohaldamisega seotud asjaolusid. Selgituste sisu, adressaat ning kestus sõltub konkreetsest järelevalvealasest tegevusest ning järelevalve käigus tuvastatud puudusest.

 (3) Konkreetse järelevalvealase tegevuse lõppedes koostab Lennuamet aruande, milles kirjeldatakse teostatud toiminguid, leitud puudusi ning muud vajalikku informatsiooni seoses kavandatava tegevusega puuduste kõrvaldamiseks ning vajadusel sunnivahendite kohaldamiseks. Aruannet säilitatakse Lennuametis.

§ 14. Tundliku sisuga teabe kaitse

  Järelevalveametnik tagab talle järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist.

§ 15. Nõuetele vastavuse liigitussüsteem

  Lennundusjulgestusalastele nõuetele vastavuse hindamisel juhindutakse Euroopa Komisjoni määruse nr (EÜ) 1217/2003 lisas 2 loetletud nõuetele vastavuse ühtlustatud liigitussüsteemist.

5. peatükk PUUDUSE KÕRVALDAMINE JA SUNNIVAHENDI KOHALDAMINE 

§ 16. Astmeline käsitlus

  Puuduse tuvastamise ja kõrvaldamisega seotud tegevuses kohaldatakse astmelist käsitlust, mis koosneb järgmistest astmetest:
 1) nõustamine ja konsulteerimine;
 2) ettekirjutuse tegemine vastavalt «Lennundusseaduse» § 602 lõike 2 punktile 9;
 3) hoiatus vastavalt «Asendustäitmise ja sunniraha seaduse» §-le 7;
 4) sunnivahendi kohaldamine olenevalt puuduse iseloomust.

§ 17. Nõustamine ja konsulteerimine puuduse avastamise korral

 (1) Nõustamist ja konsulteerimist võidakse kohaldada puuduse kõrvaldamise nõudmisel esimese astme meetmena vaid väikese puuduse korral või kui juba tegeletakse puuduse kõrvaldamisega.

 (2) Nõustamine ja konsulteerimine viiakse läbi vestluse või koosoleku vormis isiku, kelle suhtes teostatakse järelevalvet, või tema esindaja juuresolekul.

 (3) Nõustamise ja konsulteerimise eesmärk on selgitada isikule, kelle suhtes teostatakse järelevalvet, abistaval ning informeerival viisil tema tegevuse mittevastavust lennundusjulgestusalastele nõuetele ning selgitada välja puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tegevused ning nende teostamise mõistlik aeg.

 (4) Lennuamet koostab nõustamise ja konsulteerimise kohta kirjaliku aruande, mida hoitakse Lennuametis. Puuduse kõrvaldamata jätmise või puuduliku kõrvaldamisega seotud probleemi süvenedes arvestatakse aruannet edaspidises järelevalvealases tegevuses.

§ 18. Ettekirjutus

 (1) Ettekirjutus tehakse üldjuhul tõsise puuduse korral esimese astmena või väikese puuduse puhul, kui nõustamine ja konsulteerimine ei ole olnud tulemuslik. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse «Lennundusseaduses» ettekirjutuse kohta esitatavatest nõuetest.

 (2) Ettekirjutus moodustab osa järelevalve teostamise jooksul koostatavast aruandest ning ettekirjutuse koopiat säilitatakse Lennuametis. Puuduse kõrvaldamata jätmise või puuduliku kõrvaldamisega seotud probleemi süvenedes arvestatakse aruannet edaspidises järelevalvealases tegevuses.

§ 19. Hoiatus

 (1) Lennuamet teeb hoiatuse juhul, kui ettekirjutus jäetakse ettekirjutuses märgitud tähtajaks täitmata. Hoiatuse eesmärgiks on juhtida isiku tähelepanu täitmata jäetud ettekirjutusele.

 (2) Hoiatus moodustab osa järelevalve teostamise jooksul koostatavast aruandest ning hoiatuse koopiat säilitatakse Lennuametis. Puuduse kõrvaldamata jätmise või puuduliku kõrvaldamisega seotud probleemi süvenedes arvestatakse aruannet edaspidises järelevalvealases tegevuses.

§ 20. Sunnivahendi kohaldamine

  Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha «Asendustäitmise ja sunniraha seaduses» sätestatud korras. Sunnivahendi kohaldamist puuduse kõrvaldamise nõudmisel kasutatakse tõsisema ja püsivama puuduse korral viimase meetmena. Sunnivahendit rakendatakse sõltuvalt puuduse iseloomust ning isiku tegevusest puuduse kõrvaldamisel.

6. peatükk ARUANDLUS 

§ 21. Aastaaruanne

  Lennuamet valmistab ette lennundusjulgestuse nõuetele vastavuse taseme hindamiseks aastaaruande järelevalve kohta koos järelevalve käigus tuvastatud puuduste kokkuvõttega. Aastaaruanne esitatakse lennundusjulgestusalast tegevust koordineerivale komisjonile.

§ 22. Aruandlus Euroopa Komisjonile

  Lennuamet esitab igal aastal Euroopa Komisjonile aruande järelevalvemeetmete rakendamise kohta vastavalt Euroopa Komisjoni määruse nr (EÜ) 1217/2003 lisale 1. Aruande vaatlusperiood on kalendriaasta ning aruanne esitatakse kahe kuu jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu.

/otsingu_soovitused.json