Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord¹

Vastu võetud 06.04.2004 nr 103
RT I 2004, 23, 156
jõustumine 01.05.2004

Muudetud  järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

11.09.2008 nr 138 (RT I 2008, 41, 236) 21.09.2008

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 6 lõike 2 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega reguleeritakse jäätmete liigitamist ohtlike jäätmete hulka, lähtudes nende päritolust, koostisest, ohtlike ainete sisaldusest ja «Jäätmeseaduse» §-s 8 sätestatud kahjulikust toimest, juhul kui «Jäätmeseaduse» § 2 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nimistu ei sisalda jäätmeliigi otsest nimetust või sõltub nimistu abil jäätmete liigitamine ohtlike jäätmete hulka ohtlike ainete olemasolust jäätmetes.

§ 2. Ohtlike jäätmete liigitamine põhitüüpide alusel

(1) Kui §-s 1 nimetatud nimistu ei sisalda jäätmeliigi otsest nimetust, tuleb jäätmete liigitamisel ohtlike jäätmete hulka lähtuda lisas 1 toodud ohtlike jäätmete põhitüüpidest, võttes arvesse lisas 2 toodud ohtlike komponentide olemasolu jäätmete koostises.

(2) Jäätmed liigitatakse ohtlike jäätmete hulka, kui nad vastavad lisas 1 nimetatud mis tahes põhitüübile ning võivad seejuures vähemalt ühe «Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud kahjuliku toime tõttu olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

§ 3. Ohtlike jäätmete liigitamine tuleohtlikkuse alusel

Jäätmete liigitamisel ohtlike jäätmete hulka «Jäätmeseaduse» § 8 punktide 3 ja 4 (koodinumbrid H3A ja H3B) alusel loetakse ohtlikeks jäätmed, mille leektäpp on võrdne või alla 55 ºC.

§ 4. Ohtlike jäätmete liigitamine ohtlike ainete sisalduse alusel

(1) Kui jäätmete liigitamine ohtlike jäätmete hulka määruse §-s 1 nimetatud nimistu järgi sõltub ohtlike ainete olemasolust jäätmetes, siis on ohtliku aine sisalduseks, mille alusel tuleb jäätmed «Jäätmeseaduse» § 8 punktides 5–9, 11 ja 12 (koodinumbrid H4–H8, H10 ja H11) loetletud omaduste kohaselt liigitada ohtlike hulka:
1) väga mürgiseks aineks (ohutunnus T+) klassifitseeritud ja riskilausega R26, R27 või R28 või riski ühendlausega R39/26, R39/27 või R39/28 komponendi puhul ≥ 0,1 massi%;
2) mürgiseks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R23, R24 või R25 komponendi puhul ≥ 3 massi%;
3) mürgiseks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riski ühendlausega R39/23, R39/24,  R39/25, R48/23, R48/24 või R48/25 komponendi puhul ≥ 1 massi%;
4) kahjulikuks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R20, R21 või R22 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
5) kahjulikuks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riski ühendlausega R40/20, R40/21, R40/22, R48/20, R48/21 või R48/22 komponendi puhul ≥ 10 massi%;
6) sööbivaks aineks (ohutunnus C) klassifitseeritud ja riskilausega R35 komponendi puhul ≥ 1 massi%;
7) sööbivaks aineks (ohutunnus C) klassifitseeritud ja riskilausega R34 komponendi puhul ≥ 5 massi%;
8) ärritavaks aineks (ohutunnus Xi) klassifitseeritud ja riskilausega R41 komponendi puhul ≥ 5 massi%;
9) ärritavaks aineks (ohutunnus Xi) klassifitseeritud ja riskilausega R36, R37 või R38 komponendi puhul ≥ 20 massi%;
10) 1. või 2. kategooria kantserogeenseks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R45 või R49 komponendi puhul ≥ 0,1 massi%;
11) 3. kategooria kantserogeenseks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R40 komponendi puhul ≥ 1 massi%;
12) 1. või 2. kategooria mutageenseks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R46 komponendi puhul ≥ 0,1 massi%;
13) 3. kategooria mutageenseks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R40 komponendi puhul ≥ 1 massi%;
14) 1. või 2. kategooria teratogeenseks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks (ohutunnus T) klassifitseeritud ja riskilausega R60 või R61 komponendi puhul ≥ 0,5 massi%;
15) 3. kategooria teratogeenseks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks (ohutunnus Xn) klassifitseeritud ja riskilausega R62 või R63 komponendi puhul ≥ 5 massi%;
16) veekeskkonnale akuutset mürgist ja pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ja riski ühendlausega R50/53 komponendi puhul ≥ 0,25 massi%;
17) veekeskkonnale mürgist ja pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ning riski ühendlausega R51/53 komponendi puhul ≥ 2,5 massi%;
18) veekeskkonnale kahjulikku ja pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks klassifitseeritud (ohutunnust N ei ole määratud) ning riski ühendlausega R52/53 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
19) veekeskkonnale akuutset mürgist toimet avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ja riskilausega R50 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
20) veekeskkonnale kahjulikku toimet avaldavaks aineks klassifitseeritud (ohutunnust N ei ole määratud) ja riskilausega R52 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
21) veekeskkonnale pikaajalist kahjustavat toimet avaldavaks aineks klassifitseeritud (ohutunnust N ei ole määratud) ja riskilausega R53 komponendi puhul ≥ 25 massi%;
22) osoonikihile ohtlikku toimet avaldavaks aineks (ohutunnus N) klassifitseeritud ja riskilausega R59 komponendi puhul ≥ 0,1 massi%.

(2) Ohtlike ainete lõikes 1 nimetatud piirväärtusi ei rakendata jäätmete suhtes, mis koosnevad vaid ehedatest metallidest või nende sulamitest ega ole saastunud ohtlike ainetega.

§ 5. «Kemikaaliseaduse» rakendamine ohtlike jäätmete liigitamisel

(1) Jäätmetes sisalduvate ohtlike ainete klassifitseerimisel ning määruse §-s 4 nimetatud ohutunnuste ja riskilausete määramisel tuleb lähtuda «Kemikaaliseaduse» § 4¹ lõike 4 alusel kehtestatud ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuetest ning korrast ja sama seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud ohtlike keemiliste ainete loetelust.

[RT I 2008, 41, 236 – jõust. 21.09.2008]

(2) Kui jäätmed sisaldavad rohkem kui ühte ohtlikku ainet, tuleb jäätmete liigitamisel ohtlike jäätmete hulka määruse §-s 4 esitatud piirväärtuste järgi nende ainete sisaldust iseloomustavad väärtused summeerida «Kemikaaliseaduse» § 4¹ lõike 4 alusel kehtestatud nõuete ning korraga sätestatud valmististe klassifitseerimise metoodikat järgides.

[RT I 2008, 41, 236 – jõust. 21.09.2008]

(3) Kui «Kemikaaliseaduse» § 10 lõikes 5 nimetatud ohtlike keemiliste ainete loetelus on määratud konkreetse aine sisalduse piirväärtus, mille ületamise korral valmistises või segus tunnistatakse see ohtlikuks, ning see piirväärtus on väiksem määruse §-s 4 nimetatud piirväärtusest, tuleb jäätmete ohtlikkuse määramisel lähtuda väiksemast väärtusest.

[RT I 2008, 41, 236 – jõust. 21.09.2008]

(4) Määruse §-s 1 nimetatud nimistu pinnast ja süvenduspinnast käsitlevas alljaotises nimetatud jäätmeid ei määratleta ohtlikena, kui ohtliku aine sisaldus neis ei ületa «Kemikaaliseaduse» § 12 alusel pinnase kohta kehtestatud vastava ohtliku aine piirnormi suurimat väärtust.

§ 6. Ülesanded ja kohustused ohtlike jäätmete liigitamisel

(1) Jäätmevaldaja liigitab oma valduses olevad jäätmed ohtlike või tavajäätmete hulka vastavalt «Jäätmeseaduse» § 2 lõike 4 alusel koostatud nimistule ja käesolevale määrusele, analüüsides vajaduse korral jäätmete koostist või tehes muid katseid või arvutusi, mis on olulised jäätmete liigitamise seisukohalt, kooskõlas «Jäätmeseaduse» § 116 lõikes 1 sätestatuga.

(2) Kui jäätmevaldaja on vastavalt «Jäätmeseaduse» § 73 lõikele 2 ja §-le 75 kohustatud omama jäätmeluba või on aruandekohuslane «Jäätmeseaduse» § 117 lõike 1või lõike 2 alusel, siis esitab jäätmevaldaja lõikes 1 nimetatud analüüside, katsete ja arvutuste tulemused ning nende alusel tehtud põhjendatud järeldused Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistusele (edaspidi keskkonnateenistus), kes on jäätmeloa andja või jäätmearuande saaja vastavalt «Jäätmeseaduse» § 117 lõike 1 alusel kehtestatud korrale. Jäätmevaldaja esitab nimetatud materjalid keskkonnateenistusele kas jäätmeloa taotlusmaterjalide hulgas või keskkonnateenistuse põhjendatud nõudmisel.

(3) Kui keskkonnateenistus ei nõustu jäätmevaldaja tehtud jäätmete liigitamist käsitlevate järeldustega või loeb esitatud põhjendusi ebapiisavaks, võib ta nõuda käesoleva määruse sätete rakendamiseks vajalike lisaandmete esitamist, määrates selleks tähtaja. Tähtaja määramisel peab keskkonnateenistus arvestama lisaandmete laadi ja kättesaadavust.

§ 7. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

¹ Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 377, 31.12.1991, lk 28) ja Euroopa Komisjoni otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (Euroopa Ühenduse Teataja L 226, 6. 09. 2000, lk 3–24; L 47, 16. 02. 2001, lk 1–31; L 47, 16. 02. 2001, lk 32)

Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord» lisa 1

OHTLIKE JÄÄTMETE LIIGITAMINE PÕHITÜÜPIDEKS SÕLTUVALT JÄÄTMETE PÄRITOLUST VÕI OLEMUSEST

Ohtlike jäätmete põhitüübid sõltuvalt jäätmete päritolust või olemusest on:

1. Jäätmed, millel on «Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud mis tahes kahjulik toime ja mille koostisse kuuluvad:
1) anatoomilised materjalid, haigla- ja muud tervishoiuasutuste jäätmed;
2) ravimained, ravimid ja veterinaarias kasutatavad ühendid;
3) puidukaitseained;
4) biotsiidid ja taimekaitsevahendid;
5) lahustitena kasutatud ainete jäägid;
6) halogeenitud orgaanilised ained, mida ei kasutata lahustitena, välja arvatud inertsed polümeersed materjalid;
7) tsüaniide sisaldavad karastussoolad;
8) mineraalõlid ja õlisid sisaldavad ained (nt metallitöötlemissetted);
9) õli ja vee ning süsivesinike ja vee segud, emulsioonid;
10) polüklooritudbifenüüle (PCB) ja polüklooritudterfenüüle (PCT) sisaldavad ained (nt dielektrikud);
11) tõrva sisaldavad rafineerimis-, destilleerimis- ja pürolüüsiprotsesside jäägid (nt põhjasetted);
12) trükivärvid, värvid, pigmendid, lakid, värnits;
13) vaigud, lateks, plastifikaatorid, liimid ja sideained;
14) teadusuuringute või õppeprotsesside käigus tekkinud identifitseerimata või uued keemilised ained, mille mõju inimtervisele ja keskkonnale ei ole teada (nt laboratooriumijäägid);
15) pürotehnilised ja muud plahvatusohtlikud materjalid;
16) fotograafias kasutatavad kemikaalid ja töötlemismaterjalid;
17) polükloorituddibensofuraani derivaatidega saastunud materjalid;
18) polükloorituddibenso-p-dioksiini derivaatidega saastunud materjalid.

2. Jäätmed, mis sisaldavad lisas 2 loetletud mis tahes komponenti, millel on «Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud mis tahes kahjulik toime ja mille koostisse kuuluvad:
1) loomsed või taimsed seebid, rasvad, vahad;
2) halogeenimata orgaanilised ühendid, mida ei kasutata lahustitena;
3) anorgaanilised materjalid, mis ei sisalda metalle ega metalliühendeid;
4) tuhk ja räbu;
5) muld, liiv, savi, kaasa arvatud süvendusjäägid;
6) tsüaniidivabad karastussoolad;
7) metallitolm ja -pulber;
8) kasutatud katalüsaatorid;
9) metalle või metalliühendeid sisaldavad vedelikud ja setted;
10) keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tulemusena tekkinud jäätmed (nt kottfiltrite tolm), välja arvatud punktides 11, 12 ja 15 nimetatud jäätmed;
11) skraberisetted;
12) veepuhastite setted;
13) süsinikuärastusprotsesside jäägid;
14) ioonvahetuskolonni jäägid;
15) töötlemata või põllumajanduses kasutamiseks kõlbmatud reoveesetted;
16) mahutite ja seadmete puhastamisel tekkinud jäägid;
17) saastunud seadmed;
18) saastunud mahutid (nt pakend, gaasiballoonid), mis on sisaldanud ühte või rohkemat lisas 2 loetletud komponenti;
19) patareid ja muud elektrielemendid;
20) taimeõlid;
21) olmejäätmete liigiti kogumisest pärinevad materjalid, millel on «Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud mis tahes kahjulik toime;
22) mis tahes muud jäätmed, mis sisaldavad lisas 2 loetletud komponente ja millel on «Jäätmeseaduse» §-s 8 loetletud mis tahes kahjulik toime.

 

Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruse nr 103 «Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord» lisa 2

OHTLIKE JÄÄTMETE LIIGITAMINE NEIS SISALDUVATE OHTLIKE KOMPONENTIDE ALUSEL

Ohtlikud jäätmed liigitatakse neis sisalduvate ohtlike komponentide alusel ning tähistatakse vastavate koodinumbritega (C-koodid) järgmiselt:
C1 berüllium, berülliumiühendid;
C2 vanaadiumiühendid;
C3 kroomi(VI)ühendid;
C4 koobaltiühendid;
C5 nikliühendid;
C6 vaseühendid;
C7 tsingiühendid;
C8 arseen, arseeniühendid;
C9 seleen, seleeniühendid;
C10 hõbedaühendid;
C11 kaadmium, kaadmiumiühendid;
C12 tinaühendid;
C13 antimon, antimoniühendid;
C14 telluur, telluuriühendid;
C15 baariumiühendid, välja arvatud baariumsulfaat;
C16 elavhõbe, elavhõbedaühendid;
C17 tallium, talliumiühendid;
C18 plii, pliiühendid;
C19 anorgaanilised sulfiidid;
C20 anorgaanilised fluoriühendid, välja arvatud kaltsiumfluoriid;
C21 anorgaanilised tsüaniidid;
C22 järgmised leelis- ja leelismuldmetallid: liitium, naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium;
C23 hapete lahused või tahked happed;
C24 aluste lahused või tahked alused;
C25 asbest (tolm ja kiud);
C26 fosfor, fosforiühendid, välja arvatud mineraalsed fosfaadid;
C27 metallide karbonüülühendid;
C28 peroksiidid;
C29 kloraadid;
C30 perkloraadid;
C31 asiidid;
C32 polüklooritudbifenüülid (PCB) ja polüklooritudterfenüülid (PCT);
C33 farmaatsias ja veterinaarias kasutatavad ühendid;
C34 biotsiidid ja taimekaitseained (nt pestitsiidid);
C35 nakkusttekitavad ained;
C36 kreosoodid;
C37 isotsüanaadid, tiotsüanaadid;
C38 orgaanilised tsüaniidid (nt nitriilid);
C39 fenoolid, fenooliühendid;
C40 halogeenitud lahustid;
C41 orgaanilised lahustid, välja arvatud halogeenitud lahustid;
C42 halogeenorgaanilised ühendid, välja arvatud inertsed polümeersed materjalid ja muud käesolevas lisas loetletud ained;
C43 aromaatsed ühendid, polü- ja heterotsüklilised orgaanilised ühendid;
C44 alifaatsedamiinid;
C45 aromaatsed amiinid;
C46 eetrid;
C47 lõhkeainete omadustega ühendid, välja arvatud need, mis on loetletud käesoleva lisa muudes punktides;
C48 väävelorgaanilised ühendid;
C49 polükloorituddibensofuraani derivaadid;
C50 polükloorituddibenso-p-dioksiini derivaadid;
C51 süsivesinikud ja nende hapniku-, lämmastiku- ja väävliühendid, mida käesoleva lisa muudes punktides ei ole loetletud.