Teksti suurus:

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.10.2008
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:29.01.2009
Avaldamismärge:RTL 2008, 81, 1126

Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kord ja tähtajad

Vastu võetud 23.09.2008 nr 61

Määrus kehtestatakse «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise (edaspidi ekspertiis) kord ja tähtajad.

§ 2. Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise taotlemine 

(1) Isik saadab elektrooniliselt või esitab paberkandjal (edaspidi esitab) puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamiseks «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 lõike 1 alusel kehtestatud taotluse (edaspidi ekspertiisitaotlus) koos vajalike lisadokumentidega Sotsiaalkindlustusametile.

(2) Kuni 16-aastane laps ja vanaduspensioniealine inimene annab ekspertiisitaotluses muude asjasse puutuvate andmete hulgas:
1) hinnangu oma tegevusvõimele ja sellega kaasnevale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusele;
2) teavet oma elukeskkonna ja puudest tingitud lisakulude kohta.

(3) Tööealine inimene annab ekspertiisitaotluses muude asjasse puutuvate andmete hulgas hinnangu oma järgmistele võimetele:
1) nägemine;
2) kuulmine;
3) kõne;
4) liikumine;
5) käte ja sõrmede liigutamine.

(4) Tööealine inimene annab ekspertiisitaotluses muude asjasse puutuvate andmete hulgas hinnangu oma toimetulekule järgmistes valdkondades:
1) enesehooldus;
2) majapidamine;
3) tegutsemine elukeskkonnas.

(5) Tööealine inimene hindab lõigetes 3 ja 4 loetletud võimeid ja toimetulekut järgmiste arvväärtustega:
1) 0 – probleemi pole;
2) 1 - vähesed raskused;
3) 2 – raskused;
4) 3 – suured raskused;
5) 4 – suutmatus sooritada.

(6) Tööealine inimene hindab lõigetes 3 ja 4 loetletud võimeid ja toimetulekut kompenseerimata (kasutamata abivahendeid ja kõrvalabi) ja kompenseeritult (kasutades abivahendeid või kõrvalabi). 

(7) Tööealine inimene annab ekspertiisitaotluses hinnangu oma järgmistele vajadustele, mille katmine hõlbustab tavapärases elukeskkonnas igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist:
1) ravimid;
2) transport;
3) abivahendid;
4) erivajadused riietusele ja jalatsitele;
5) suurenenud majapidamiskulutuste hüvitamise vajadus;
6) kommunikatsioonivahendid. 

(8) Tööealine inimene hindab lõikes 7 nimetatud vajaduste olulisust järgmiste arvväärtustega:
1) 0 – vajadust ei ole;
2) 1 – vajadus esineb kergel määral;
3) 2 – mõõdukas vajadus;
4) 3 – oluline vajadus;
5) 4 – vajaduse katmata jätmine võib olla eluohtlik.

(9) Tööealine inimene hindab oma valu, ebamugavustunde ja tasakaaluhäirete esinemist lähtudes asjaolust, kui palju need segavad igapäevaste tegevuste juures, järgmiste arvväärtustega:
1) 0 – ei sega;
2) 1 – veidi segab;
3) 2 – mõõdukalt segab;
4) 3 – segab palju;
5) 4 – segab väga palju.

(10) Vajadusel nõustab Sotsiaalkindlustusameti töötaja isikut ekspertiisitaotluse vormi täitmisel või täidab taotluse vormi isiku eest. Kui ekspertiisitaotluse täidab Sotsiaalkindlustusameti töötaja, tutvustab ta isikule taotluses sisalduvaid andmeid. Isik kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust.

(11) Kui ekspertiisitaotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid on ekspertiisiks ebapiisavad, määrab Sotsiaalkindlustusamet isikule tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks.

§ 3. Terviseseisundi kirjeldus

(1) Sotsiaalkindlustusamet edastab ekspertiisitaotluses nimetatud arstile taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks kümne päeva jooksul arvates ekspertiisiks piisavate andmetega taotluse saamise päevast.

(2) Arst täidab tema käsutuses olevate andmete põhjal kümne päeva jooksul, arvates Sotsiaalkindlustusametilt lõikes 1 nimetatud taotluse saamisest, «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 lõike 1 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi ning esitab selle Sotsiaalkindlustusametile koos teiste oluliste tervist kirjeldavate dokumentide koopiatega. Kui arstil puuduvad isiku terviseseisundi kirjelduse vormi täitmiseks vajalikud andmed, märgib ta selle ära vastava küsimuse juures. Terviseseisundi kirjelduse vorm ei tohi olla täidetud käsitsi.

(3) Terviseseisundi kirjelduses hindab arst isiku vajadust ravimite järele ning nende hõlbustavat mõju isiku toimetulekule järgmiste arvväärtustega:
1) 0 – ravimid ei mõjuta toimetulekut;
2) 1 – ravimid mõjutavad kergel määral toimetulekut;
3) 2 – ravimid mõjutavad mõõdukal määral toimetulekut;
4) 3 – ravimid mõjutavad olulisel määral toimetulekut;
5) 4 – ravimid mõjutavad toimetulekut täielikult.

(4) Terviseseisundi kirjelduses märgib arst enesetunnet mõjutava valu, ebamugavustunde või tasakaaluhäirete sagedust järgmiste arvväärtustega:
1) 0 – ei esine;
2) 1 – esineb harva;
3) 2 – esineb vähemalt kord kuus;
4) 3 – esineb vähemalt kord nädalas;
5) 4 – on pidevalt.

(5) Terviseseisundi kirjelduses annab arst muude asjasse puutuvate andmete hulgas hinnangu isiku anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde ulatusele (edaspidi funktsiooni kõrvalekalde ulatus) järgmiste funktsioonide osas:
1) nägemine – valguse ja vaadeldava objekti vormi, suuruse, kuju ja värvuse tajumine;
2) kuulmine – helide olemasolu ja nende paigutuse, kõrguse, tugevuse ja kvaliteedi tajumine;
3) hääle ja kõne funktsioonid – helide tekitamise ning kõne ladususe ja rütmi funktsioonid;
4) liikumine – asukoha vahetamine;
5) liigutused – käte, sõrmede, kaela jm kehaosade liigutamine ilma asukohavahetuseta;
6) kehadefektid – organite ebaproportsionaalsus, puudumine, väärasend, väärareng vm, mis mõjutab funktsioneerimist;
7) vaimsed funktsioonid – teadvuse, orienteerumise, intellektuaalsed, psühhosotsiaalsed ja teised aju funktsioonid.

(6) Arst hindab funktsiooni kõrvalekalde ulatust, võttes aluseks võrdluse teiste samaealiste inimestega, järgmiste arvväärustega:
1) 0 – kõrvalekallet ei ole või see on tühine (0–4%);
2) 1 – kerge kõrvalekalle (5–24%);
3) 2 – mõõdukas kõrvalekalle (25–49%);
4) 3 – suur kõrvalekalle (50–95%);
5) 4 – funktsiooni täielik puudumine (96–100%).

(7) Arst hindab funktsiooni kõrvalekalde ulatust kompenseerimata (isik ei kasuta abivahendit või ravimit) ja kompenseeritult (isik kasutab abivahendit või ravimit).

(8) Kui arsti poolt täidetud terviseseisundi kirjelduses sisalduvad andmed või lisatud dokumendid on puude raskusastme tuvastamiseks ebapiisavad, küsib Sotsiaalkindlustusamet arstilt täiendatud terviseseisundi kirjelduse või täiendavaid andmeid või dokumente kümne päeva jooksul, arvates terviseseisundi kirjelduse saamise päevast. Sotsiaalkindlustusamet teatab, millised andmed või dokumendid tuleb täiendavalt esitada.

(9) Arst esitab Sotsiaalkindlustusametile täiendatud terviseseisundi kirjelduse või puuduvad andmed või dokumendid kümne päeva jooksul, arvates kõigi täiendavate andmete saamise päevast.

§ 4. Isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine 

(1) Rehabilitatsiooniteenuse osutaja koostab Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud isikule rehabilitatsiooniplaani ja edastab selle Sotsiaalkindlustusametile paberkandjal või elektrooniliselt. Rehabilitatsiooniplaani vorm ei tohi olla täidetud käsitsi.

(2) Kui rehabilitatsiooniplaanis sisalduvad andmed on puude raskusastme tuvastamiseks ebapiisavad, tagastab Sotsiaalkindlustusamet selle 15 päeva jooksul, arvates rehabilitatsiooniplaani saamise päevast, ning teatab rehabilitatsiooniteenuse osutajale, millised andmed tuleb täiendavalt lisada.

(3) Sotsiaalkindlustusamet teeb rehabilitatsiooniplaanist koopia ja edastab rehabilitatsiooniplaani originaali isikule, kellele plaan on koostatud.

§ 5. Ekspertarsti kaasamine

(1) Sotsiaalkindlustusamet edastab ekspertarstile ekspertiisitaotluse kümne päeva jooksul, arvates ekspertiisiks vajalike andmete saamise päevast, koos kõigi ekspertiisiks vajalike dokumentidega.

(2) Ekspertarst annab talle edastatud andmete põhjal Sotsiaalkindlustusametile arvamuse isiku puude raskusastme ja lisakulude vajaduse kohta. Tööealise inimese kohta antud arvamus sisaldab funktsiooni kõrvalekalde ulatust arvväärtustes kompenseeritult ja kompenseerimata.

(3) Ekspertarstil on õigus talle edastatud dokumentide ning oma kogemuste ja teadmiste põhjal korrigeerida oma arvamuses tööealise inimese terviseseisundi kirjelduses funktsioonide kõrvalekallete ulatusele antud arvväärtusi ühe või kahe ühiku võrra. Arst põhjendab korrigeerimist kirjalikult.

§ 6. Puude raskusastme tuvastamine lapsel ja vanaduspensioniealisel inimesel

Sotsiaalkindlustusamet tuvastab kuni 16-aastase lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme, võttes aluseks ekspertarsti arvamuse ning vajadusel muud asjasse puutuvad andmed.

§ 7. Puude raskusastme tuvastamine tööealisel inimesel

(1) Sotsiaalkindlustusamet tuvastab tööealise inimese puude raskusastme võttes arvesse järgmist:
1) ekspertiisitaotluses antud hinnangu (edaspidi taotleja hinnang) arvväärtusi oma võimetele kompenseeritud kujul;
2) ekspertarsti arvamuses antud arvväärtusi funktsioonide kõrvalekallete ulatusele kompenseeritud kujul;
3) muid asjasse puutuvaid andmeid.

(2) Iga funktsioonihäire tuvastamisel võetakse aluseks ekspertarsti arvamuse ja taotleja hinnangu arvväärtuste kaalutud keskmine, kus ekspertarvamuse kaal on 80% ja taotleja hinnangu kaal 20%, välja arvatud lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel.

(3) Kui ekspertarsti arvamuse arvväärtus funktsiooni kõrvalekalde ulatusele on 0, siis seda funktsioonihäiret ei tuvastata, hoolimata taotleja hinnangust.

(4) Vaimsete funktsioonide häirumisel arvestatakse funktsioonihäirete tuvastamisel ainult ekspertarsti arvamust, andes selle arvväärtuse kaaluks 100%.

(5) Sotsiaalkindlustusametil on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida saadud kompenseeritud funktsioonihäiret 0,5 ühiku võrra või vajadusel kaasata menetlusse teisi ekspertarste. Sotsiaalkindlustusamet põhjendab korrigeerimist kirjalikult.

(6) Puude raskusaste tuvastatakse kõige suurema arvväärtusega funktsioonihäire alusel järgmiselt:
1) kui funktsioonihäire suuruse arvväärtus on 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja talle määratakse keskmine puue;
2) kui funktsioonihäire suuruse arvväärtus on 2,76–3,49, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja talle määratakse raske puue;
3) kui funktsioonihäire suuruse arvväärtus on 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja talle määratakse sügav puue.

§ 8. Puudest tulenevate lisakulude tuvastamine tööealisel inimesel

(1) Tööealisele inimesele puudest tulenevate lisakulude tuvastamise aluseks on:
1) tööealise inimese vajadused;
2) kompenseerimata funktsioonihäirete suurused. 

(2) Erinevate funktsioonihäirete suuruste arvutamisel kasutatakse:
1) taotleja hinnangu arvväärtusi oma võimetele ja toimetulekule kompenseerimata kujul;
2) taotleja hinnangu arvväärtusi valu, ebamugavustunde ja tasakaaluhäirete segavale mõjule;
3) ekspertarsti arvamuses antud arvväärtusi funktsioonide kõrvalekallete ulatusele kompenseerimata kujul;
4) terviseseisundi kirjelduses antud arvväärtusi valu, ebamugavustunde ja tasakaaluhäirete esinemissagedusele. 

(3) Kui ekspertarsti arvamuses funktsiooni kõrvalekalde ulatuse arvväärtus on 0, siis seda kõrvalekallet funktsioonihäirete arvutamisel ei arvestata, hoolimata taotleja hinnangust.

(4) Kui ekspertarsti arvamuses funktsiooni kõrvalekalde ulatuse arvväärtus on suurem kui 0, võetakse funktsioonihäirete suuruse arvutamisel aluseks ekspertarsti arvamuse ja taotleja hinnangus oma võimetele antud arvväärtuste kaalutud keskmine, kus ekspertarsti arvamuse kaal on 80% ja taotleja hinnangu kaal 20%.

(5) Vaimsete funktsioonide häirumisel ei arvestata taotleja hinnangut oma võimetele, funktsioonihäire suuruse arvutamisel kasutatakse ainult ekspertarsti arvamust, andes selle arvväärtuse kaaluks 100%.

(6) Kui taotleja hinnangus ja terviseseisundi kirjelduses on mõlemas hinnatud valu, ebamugavustunnet või tasakaalihäireid arvväärtusega 3 või 4, siis lisatakse funktsioonihäire suurusele üks ühik.

(7) Vastavalt lõigete 3–6 toodud arvutuste alusel saadud funktsioonihäire suuruse väärtustele nimetatakse funktsioonihäireid järgmiselt:
1) kui suuruse väärtus on alla 2, on funktsioonihäire kerge;
2) kui suuruse väärtus on 2–2,75, on funktsioonihäire mõõdukas;
3) kui suuruse väärtus on 2,76–3,5, on funktsioonihäire raske;
4) kui suuruse väärtus on üle 3,5, on funktsioonihäire täielik.

(8) Funktsioonihäire suurus teisendatakse lisakulude arvutusteks järgmiselt:
1) funktsioonihäire on kerge – arvväärtus on 0;
2) funktsioonihäire on mõõdukas – arvväärtus on 0,5;
3) funktsioonihäire on raske – arvväärtus on 0,75;
4) funktsioonihäire on täielik – arvväärtus on 1.

(9) Tööealise inimese vajaduste suuruse arvutamisel lähtutakse taotleja hinnangust vajaduse katmise olulisusele. Vajaduste suurusi arvutatakse järgmiselt:
1) ravimivajaduse suurus võetakse lisakulude kompenseerimisel arvesse ainult siis, kui arst peab terviseseisundi kirjelduses ravimeid taotlejale vajalikeks. Sel juhul arvutatakse ravimivajaduse suurus arsti ja taotleja hinnangute arvväärtuste kaalutud keskmise alusel, milles arsti hinnangu kaal on 80% ja taotleja hinnangu kaal 20%;
2) transpordivajaduse suuruse arvutamise aluseks on taotleja hinnang transpordi olulisusele ja tema transpordiprobleemi suurus. Transpordiprobleemi suuruse arvväärtus leitakse lähtudes taotleja elukoha ja infrastruktuuri asutuste vahelisest keskmisest erinevast kaugusest ning taotleja hinnangust, kuidas ta tuleb toime nende asutuste külastamisega. Keskmisteks kaugusteks loetakse elukoha ja kaupluse vahel maal 1,7 km, linnas 0,4 km; elukoha ja arstipunkti vahel maal 3,5 km, linnas 1,3 km; elukoha ja kooli vahel maal 3,2 km, linnas 1 km ning elukoha ja muu infrastruktuuri asutuse vahel maal 3,3 km, linnas 1 km. Transpordiprobleemi suuruse arvväärtus on keskmisest erineva kauguse ja taotleja poolt toimetulekule antud hinnangu arvväärtuse korrutis. Transpordivajaduse suuruse arvutamiseks leitakse transpordi olulisusele antud hinnangu ja transpordiprobleemi suuruse arvväärtuste keskmine;
3) abivahendite kasutamise vajaduse suuruse arvutamise aluseks on taotleja hinnang abivahendite olulisusele ja abivahenditega kompenseerimise efektiivsus. Kompenseerimise efektiivsus tuleneb kompenseerimata võimete ja toimetuleku ning abivahendite poolt kompenseeritud võimete ja toimetuleku arvväärtuste vahest. Abivahendite kasutamise vajaduse suuruse arvutamiseks leitakse abivahendi olulisuse arvväärtuse ja kompenseerimise efektiivsuse arvväärtuse keskmine;
4) riietuse ja jalatsite vajaduse suuruse arvutuste aluseks on taotleja hinnang erivajadustele üla- ja/või alakeha riietuse ja/või jalatsite osas ja nende olulisusele. Iga erivajadus annab kolmandiku riietuse ja jalatsite osakaalust. Riietuse ja jalatsite vajaduse suuruse arvutamiseks korrutatakse eririietuse ja -jalatsite olulisuse ja nende osakaalu arvväärtused;
5) suurenenud majapidamiskulutuste hüvitamise vajaduse arvutamise aluseks on abivajaduse suurus ning majapidamistöödega toimetuleku kompenseerimise efektiivsus. Abivajaduse suuruse arvutamise aluseks on taotleja hinnang abistaja olulisusele ja abistaja osakaal majapidamistöödes. Nende hinnangute arvväärtuste keskmine annab abivajaduse suuruse. Kompenseerimise efektiivsus tuleneb kompenseerimata ja kompenseeritud majapidamistöödega toimetuleku vahest. Suurenenud majapidamiskulutuste hüvitamise vajaduse suuruse arvutamiseks leitakse abivajaduse suuruse ja kompenseerimise efektiivsuse arvväärtuste keskmine;
6) kommunikatsioonivahendite kasutamise vajaduse suuruse arvutuste aluseks on taotleja hinnangud kommunikatsiooni ja abistaja olulisusele. Kommunikatsioonivahendite kasutamise vajaduse suuruse arvutamiseks leitakse nende hinnangute arvväärtuste keskmine.

(10) Vajaduste suurust hinnatakse vastavalt saadud arvväärtuste keskmisele järgmiselt:
1) kui arvväärtus on alla 1, on vajadus tühine;
2) kui arvväärtus on 1–1,9, piirab vajaduse katmata jätmine tegevust mõõdukalt;
3) kui arvväärtus on 2–2,9, piirab vajaduse katmata jätmine tegevust oluliselt;
4) kui arvväärtus on 3–4, piirab vajaduse katmata jätmine tegevust täielikult.

(11) Tööealise inimese vajadus teisendatakse lisakulude arvutusteks järgmiselt:
1) vajadust ei ole või see on tühine – arvväärtus on 0;
2) vajaduse katmata jätmine piirab tegevust mõõdukalt – arvväärtus on 0,5;
3) vajaduse katmata jätmine piirab tegevust oluliselt – arvväärtus on 0,75;
4) vajaduse katmata jätmine piirab tegevust täielikult – arvväärtus on 1.

(12) Lisakulude arvutamiseks leitakse kompenseerimata funktsioonihäire suuruse ja tööealise inimese vajaduste arvväärtuse geomeetriline keskmine.

(13) Lõikes 12 nimetatud suurus korrutatakse lõigetes 14–19 sätestatud sotsiaaltoetuste määra protsendiga, mida vastava funktsioonihäire puhul maksimaalselt hüvitatakse.

(14) Kulutusi ravimitele hüvitatakse kõigi funktsioonihäirete korral maksimaalselt 80% sotsiaaltoetuste määrast.

(15) Transpordikulutusi hüvitatakse järgmiselt:
1) liikumishäirete korral – maksimaalselt 80% sotsiaaltoetuste määrast;
2) kehadefektide ja liigutusfunktsioonide häirumise korral – maksimaalselt 75% sotsiaaltoetuste määrast;
3) nägemishäirete korral – maksimaalselt 70% sotsiaaltoetuste määrast;
4) vaimsete häirete korral – maksimaalselt 60% sotsiaaltoetuste määrast.

(16) Kulutusi abivahendite kasutamisele hüvitatakse järgmiselt:
1) liikumishäirete, liigutushäirete, nägemishäirete, kuulmishäirete ja vaimsete häirete korral – maksimaalselt 30% sotsiaaltoetuste määrast;
2) kehadefektide korral – maksimaalselt 25% sotsiaaltoetuste määrast.

(17) Kulutusi riietusele ja jalatsitele hüvitatakse järgmiselt:
1) kehadefektide korral – maksimaalselt 30% sotsiaaltoetuste määrast;
2) liikumishäirete korral – maksimaalselt 20% sotsiaaltoetuste määrast. 

(18) Suurenenud majapidamiskulutusi hüvitatakse järgmiselt:
1) liikumishäirete, liigutusfunktsioonide häirumise, nägemishäirete ja vaimsete häirete korral – maksimaalselt 60% sotsiaaltoetuste määrast;
2) kuulmishäirete korral – maksimaalselt 50% sotsiaaltoetuste määrast;
3) kehadefektide ja kõnehäirete korral – maksimaalselt 30% sotsiaaltoetuste määrast.

(19) Kulutusi kommunikatsioonivahendite kasutamisele hüvitatakse järgmiselt:
1) kuulmishäirete korral – maksimaalselt 75% sotsiaaltoetuste määrast;
2) nägemishäirete korral – maksimaalselt 70% sotsiaaltoetuste määrast;
3) liikumishäirete, liigutusfunktsioonide häirumise, kõnehäirete ja vaimsete häirete korral – maksimaalselt 25% sotsiaaltoetuste määrast.

(20) Kui mitme funktsioonihäire koosesinemine toob kaasa sama liiki lisakulusid, siis toetuse arvutamisel kasutatakse suurimat kulu.

(21) Erinevad lisakulud summeeritakse. Summaarne lisakulu suurus on toetuse määramise aluseks.

§ 9. Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise päev

Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või, postiga saatmise korral, lähtekoha postitempli kuupäev, kui kõik vajalikud dokumendid on esitatud Sotsiaalkindlustusameti määratud tähtajaks.

§ 10. Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise kestus

(1) Puude raskusaste ja puudest tulenevad lisakulud tuvastatakse tähtajaga:
1) kuus kuud;
2) üks aasta;
3) kaks aastat;
4) kolm aastat.

(2) Puude raskusastme kestuse viimaseks päevaks on puude raskusastme kestuse viimase kalendrikuu viimane kuupäev.

(3) Kui puude raskusastme tuvastamise ajal on isikul kehtiv töövõime kaotuse protsent, tuvastatakse isiku puude raskusaste püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.

(4) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet haiguse ja vigastuse raskusest, terviseseisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist, puudega inimese elukeskkonnast ning rehabilitatsiooni võimalustest.

(5) Puude raskusaste ja lisakulud tuvastatakse samaks ajaperioodiks.

§ 11. Korduvekspertiis

(1) Puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamisel määrab Sotsiaalkindlustusamet isiku korduvekspertiisi taotlemise tähtaja hiljemalt puude raskusastme kestuse eelviimase kalendrikuu 5.–20. kuupäevaks.

(2) Sotsiaalkindlustusamet teeb korduvekspertiisi isiku poolt esitatud uue ekspertiisitaotluse alusel.

(3) Terviseseisundi või muu asjassepuutuva olukorra muutumisel võib isik taotleda ekspertiisi enne § 10 lõikes 1 sätestatud puude raskusastme kestuse lõppemist ja enne § 11 lõikes 1 sätestatud korduvekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega.

(4) Korduvekspertiisi tegemise korral loetakse puude raskuastme ja lisakulude tuvastamise päevaks eelmise puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise ekspertiisiga määratud puude raskusastme ja lisakulude kestuse viimane päev.

(5) Kui isik taotleb ekspertiisi lõikes 3 sätestatud juhul, muudab ekspertiisi otsus seni kehtinud otsuse kehtetuks alates ekspertiisitaotluse Sotsiaalkindlustusametile esitamise päevast või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäevast.

§ 12. Puude, selle raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus

(1) Sotsiaalkindlustusamet teeb puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise ning tööealisel inimesel lisakulude tuvastamise otsuse 15 tööpäeva jooksul, arvates ekspertiisiks piisavate andmete saamise päevast.

(2) Otsuses märgitakse:
1) puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise päev;
2) tööealise inimese puudest tulenevad lisakulud, nende summaarne suurus ja lisakulude tuvastamise päev;
3) puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise kestus;
4) korduvekspertiisi taotlemise tähtaeg;
5) puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise alus.

(3) Sotsiaalkindlustusamet teavitab isikut ja terviseseisundi kirjelduse saatnud arsti puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamise otsusest 15 päeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

§ 13. Määruse kehtetuks tunnistamine

Sotsiaalministri 8. jaanuari 2002. a määrus nr 9 «Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord, rehabilitatsiooniplaani vorm» (RTL 2002, 10, 104; 2008, 5, 57) tunnistatakse kehtetuks.

§ 14. Määruse rakendamine 

(1) Määrus jõustub 2008. aasta 1. oktoobril.

(2) Kui isik on enne käesoleva määruse jõustumist esitanud «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» § 22 lõike 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse kohaselt puude raskusastme määramiseks ja lisakulude tuvastamiseks arstliku ekspertiisi taotluse ja tema kohta ei ole tehtud arstliku ekspertiisi otsust, tuvastab isiku puude raskusastme ja puudest tulenevad lisakulud Sotsiaalkindlustusamet isiku poolt esitatud taotluse ja taotlusele lisatud dokumentide aluseltaotlemise ajal kehtinud korra kohaselt kaasates ekspertarste.

Minister Maret MARIPUU

Kantsler Riho TAPFER

/otsingu_soovitused.json