Kriminaalstatistika avaldamise kord
Vastu võetud 25.09.2008 nr 145
Määrus kehtestatakse «Kriminaalmenetluse seadustiku» § 210 lõike 8 alusel.
§ 1. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kriminaalstatistika on kriminaalmenetluse käigus ja tulemusena e-toimiku menetlemise infosüsteemi koondatud ja töödeldud andmete kogum;
2) registreeritud kuritegu on «Karistusseadustiku» eriosas kirjeldatud tegu, mille suhtes on alustatud kriminaalmenetlust või mis registreeritakse kriminaalmenetluses;
3) lahendatud kuritegu on kohtusse saadetud kuritegu ja kuritegu, mille menetlemine on kohtueelses menetluses «Kriminaalmenetluse seadustiku» §-de 201–205 alusel lõpetatud;
4) kuritegude lahendamise määr on lahendatud kuritegude osakaal registreeritud kuritegudest ja seda väljendatakse protsentides;
5) lõplikult lahendatud kuritegu on jõustunud süüdimõistva kohtulahendiga kuritegu ja kuritegu, mille menetlemine on «Kriminaalmenetluse seadustiku» §-de 201–205 alusel lõpetatud.
§ 2. Kriminaalstatistika liigid
Kriminaalstatistika liigid on:
1) kuritegevuse statistika: kuritegude ja kuritegudega seotud isikute andmed;
2) menetlusstatistika: menetlustoimingute, lõplike menetlusotsuste, kriminaalasjade ja kriminaalmenetluse kestuse andmed;
3) sanktsioonide statistika: karistuste, kohustuste, mõjutusvahendite, menetluse tagamise vahendite, menetluse käigus kohaldatud arestide ja trahvide andmed;
4) karistuse täitmise statistika: kriminaalhoolduse, vangistuse ja täitemenetluse andmed.
§ 3. Kriminaalstatistika andmestik
(1) Mitu tegu registreeritakse ühe kuriteona, kui:
1) need on suunatud ühe ja sama objekti vastu, on toime pandud ühtse tahtlusega ning ühtse kuritegeliku tagajärje põhjustamiseks või eesmärgi saavutamiseks või
2) nende puhul on tegemist ühe vältava teoga, millega isik hakkab oma kohustust rikkuma või astub keelust üle ja mis lõpeb teo faktilise lõppemisega.
(2) Kui üks tegu vastab mitmele eri kuriteokoosseisule, registreeritakse see mitme kuriteona.
(3) Kuritegude registreerimise juhised kehtestatakse käesoleva määruse lisana.
(4) Kriminaalstatistika andmete struktuur on esitatud Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 «E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus» lisas 2.
§ 4. Kriminaalstatistika avaldamine
(1) Kuritegevuse statistikat riigi, õiguskaitseasutuste tööpiirkonna, maakonna ja elanike arvult viie suurema kohaliku omavalitsusüksuse kohta avaldab Justiitsministeerium.
(2) Kuritegevuse statistikat väiksemate omavalitsusüksuste kohta avaldab Justiitsministeerium või uurimisasutus.
(3) Kuritegude lahendamise kohta avaldab statistikat Justiitsministeerium või prokuratuur.
(4) Alustamata jäetud kriminaalmenetluste, prokuratuuri saadetud ning «Kriminaalmenetluse seadustiku» §-de 200 ja 2001 alusel lõpetatud kuritegude kohta võib avaldada statistikat uurimisasutus, lähtudes «Kriminaalmenetluse seadustiku» §-s 214 sätestatud piirangutest.
(5) Muud kriminaalstatistikat avaldab Justiitsministeerium. Kriminaalstatistika andmete vastuolu korral lähtutakse Justiitsministeeriumi andmetest.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2008. a.
Peaminister Andrus ANSIP |
Justiitsminister Rein LANG |
Riigisekretär Heiki LOOT |
Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2008. a
määruse nr 145 «Kriminaalstatistika avaldamise kord» lisa |
KURITEGUDE REGISTREERIMISE JUHISED
Kuriteoliik | Juhis |
Tapmine (KarS § 113)
Mõrv (KarS § 114) Raske tervisekahjustuse tekitamine (KarS § 118) Kehaline väärkohtlemine (KarS § 121) Piinamine (KarS § 122) |
Iga eraldi tegu tuleb registreerida eraldi kuriteona.
Näide 1: Kui isik kägistab tapmise eesmärgil nelja isikut, registreeritakse neli kuritegu. Näide 2: Kui A annab B-le, C-le ja D-le teadvalt mürgitatud jooki, registreeritakse kolm kuritegu. Kui üks tegu on suunatud mitme isiku vastu, registreeritakse vastavalt kuriteokoosseisule üks kuritegu. Näide 3: Kui isik uputab tapmise eesmärgil auto kahe isikuga, registreeritakse üks kuritegu. Näide 4: Kui A mürgitab gaasiga majas magavad B, C ja D, registreeritakse üks kuritegu. Lisamärkused: • Kui sama isikut on kehaliselt väärkoheldud kolmel või enamal korral, tuleb tegu käsitada jätkuvana ja kvalifitseerida piinamisena. • Sama isiku jätkuv piinamine registreeritakse ühe kuriteona. |
Seksuaalse enesemääramise vastased kuriteod (KarS §-d 141–146) |
Iga osategu ühe isiku vastu registreeritakse eraldi kuriteona, kuna
eeldatakse uue tahtluse tekkimist enne kuriteo toimepanemist.
Näide: Kui on teada, et kannatanuga on üks isik viiel korral suguühendusse astunud, tuleb registreerida ka viis kuritegu. Kui grupp on kannatanuga suguühendusse astunud, registreeritakse üks kuritegu. |
Lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine (KarS § 169)
Vanema ülalpidamise kohustuse rikkumine (KarS § 170) |
Igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumist käsitatakse ühe
kuriteona.
Näide: Isik on hoidunud 8 kuu jooksul elatisraha maksmisest kõrvale – selle info põhjal tuleb registreerida üks kuritegu. |
Narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine (KarS §-d 183 ja 184) |
Üldjuhul tuleb mitmest episoodist koosnevat narkokuritegu käsitada
jätkuvana.
Jätkuvale tahtlusele viitavad väljakujunenud klientuur ja edasimüüjad. Tahtluse võib katkestada suur ajaline vahe müügikoguste hankimisel ja isiku kinnipidamine. Näide 1: Menetluse käigus tuvastatakse, et isik on aasta jooksul narkootilist ainet klientidele üle andnud 56 korral – registreeritakse üks kuritegu. Lähtuvalt teoühtsuse põhimõttest ei arvestata isiku seaduses kirjeldatud ebaseaduslikke toiminguid narkootilise ainega eraldi kuritegudena, vaid jätkuva kuriteona. Näide 2: Tuvastatakse, et isik on edasimüümise eesmärgil omandanud narkootilist ainet ning hoidnud seda oma korteris – registreeritakse üks kuritegu. |
Narkootilise ja psühhotroopse aine edasiandmine nooremale kui
kaheksateistaastasele isikule (KarS § 185)
Alaealise kallutamine narkootilise ja psühhotroopse aine ja muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele (KarS § 187) |
Kui edasiandmine/kallutamine on jätkuv tegevus ja ainet antakse
edasi samade isikute vahel, registreeritakse need teod ühe kuriteona.
Näide: Ühe kuriteona registreeritakse tegu, kui A annab B-le edasi narkootilist ainet augustis, septembris ja oktoobris. Kui edasiandmine/kallutamine pannakse toime mitme objekti (alaealise) vastu korraga, registreeritakse ka vastav arv kuritegusid. Näide: Kolme kuriteona registreeritakse tegu, kui A pakub alaealistele B, C ja D tarvitamiseks kanepit. |
Vargus (KarS § 199) |
Vargust käsitatakse jätkuvana, kui see koosneb vähemalt kahest
üksteisest lühema ajavahemikuga lahutatud samasugusest teost ning ei
ole tuvastatud, et iga üksiku vargusakti järel on tekkinud uus
tahtlus. Jätkuva kuriteo puhul esineb osategude vahel orgaaniline
seos, nad on suunatud sama objekti vastu, põhjustavad ühtse
kuritegeliku tagajärje ning on pandud toime sama süüvormiga.
Vt jätkuva metsavarguse kohta Riigikohtu lahendit 1/1-34/95.
Näide: Kui isikult varastatakse krediitkaart või muu pangakaart ning kaarti kasutatakse korduvalt raha väljavõtmiseks või kaupade ja teenuste eest tasumiseks, tuleb tegu registreerida ühe kuriteona. |
Kelmus (KarS § 209) |
Kelmust käsitatakse ühe jätkuva teona, kui teo koosseisu
realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse
kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsituse järgi ühtset käitumist.
Näide: Kui isik kasutab loata korduvalt tema valduses olevat asutuse kütuse krediitkaarti, tuleb osategude arvust olenemata registreerida kõnealune jätkuv tegevus ühe kuriteona. |
Dokumendi, pitsati ja plangi võltsimine (KarS § 344) |
Kui võltsimistegevus on süstemaatiline, registreeritakse võltsitud
objektide arvust olenemata üks kuritegu.
Näide: Kui isik võltsib varalise kasu saamise eesmärgil 190 kala kokkuostu kviitungit, registreeritakse ikkagi üks kuritegu. |
Justiitsminister Rein LANG |