Töötu sotsiaalse kaitse seadus
Vastu võetud 26.10.1994
Vabariigi Presidendi
14. novembri 1994. a otsus nr 421 |
TÖÖTU SOTSIAALSE KAITSE SEADUS
§ 2. Õigus tööturuteenustele ja töötu riiklikule abirahale
§ 5. Töötuna registreerimine
4. peatükk
§ 13. Töötu riikliku abiraha määr ja maksmise aeg
§ 14. Töötu riikliku abiraha määramise tingimused
§ 18. Ühekordne toetus
§ 20. Vaidluste lahendamine
§ 21. Pettuse teel töötuna registreerimist, tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha taotlenud isik
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse eesmärk
Töötu sotsiaalse kaitse seaduse eesmärgiks on tööpuuduse korral riigi tööhõivetalituste vahendusel tööturuteenuste osutamise ja töötu riikliku abiraha maksmise õiguslik reguleerimine.
§ 2. Õigus tööturuteenustele ja töötu riiklikule abirahale
(1) Õigus saada tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha on Eesti Vabariigis alaliselt elaval isikul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.
(2) Enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivale välismaalasele osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse töötu riiklikku abiraha elamisloa saamiseni või ettekirjutuseni Eestist lahkumise kohta vastavalt kehtestatud korrale.
§ 3. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) töötu - riigi tööhõivetalituses registreeritud isik, kes on hõivamata töö või tööga võrdsustatud tegevusega;
2) töötu sotsiaalne kaitse - tööturuteenuste osutamise ja töötu riikliku abiraha maksmise süsteem;
3) tööturuteenus - riigi tööhõivetalituse kaudu töötule antav abi, mille eesmärgiks on soodustada isiku tööleasumist ja töötu konkurentsivõime tõstmist tööturul;
4) sobiv töö - töö, mida isik riigi tööhõivetalituse otsuse põhjal oma hariduse, erialase ettevalmistuse, töökogemuse, tervisliku seisundi,
soolise sobivuse ja elukoha kauguse tõttu töötamiskohast on võimeline tegema ja mis tagab talle vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
palga alammäära suuruse töötasu;
5) tööotsing - tegevus, mis seisneb isiku elukohajärgses riigi tööhõivetalituses registreerumises sooviga kohe täistööajaga tööle
asuda, valmisolekus tööturukoolituseks ning pöördumises riigi tööhõivetalitusse vähemalt kord iga 10 tööpäeva jooksul;
6) töövahendus - tööandja tingimustele vastava isiku leidmine ja tööandja juurde suunamine.
§ 4. Riigi tööturuasutused
(1) Riigi tööturuasutusteks on Sotsiaalministeeriumi
valitsemisalas olev Riigi Tööturuamet ja riigi tööhõivetalitused.
(2) Riigi tööhõivetalitus viib oma tegevuspiirkonnas ellu riigi
tööturupoliitikat, registreerib töötuid, osutab tööturuteenuseid ning
määrab ja maksab töötu riiklikku abiraha ja ühekordset toetust.
2. peatükk
Töötuna registreerimine
Töötuna registreerimine
§ 5. Töötuna registreerimine
Töötuna registreeritakse isik 10 tööpäeva möödumisel riigi
tööhõivetalitusse pöördumisest arvates, kui ta vastab järgmistele
tunnustele:
1) on vanuses 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani;
2) on hõivamata töö või tööga võrdsustatud tegevusega;
3) otsib tööd;
4) on riigi tööhõivetalitusse pöördumisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud
hõivatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva, välja
arvatud käesoleva seaduse § 6 2. lõikes loetletud juhud;
5) on esitanud registreerimiseks vajalikud dokumendid Vabariigi
Valitsuse poolt kehtestatud korras.
§ 6. Töö ja tööga võrdsustatud tegevus
(1) Töö ja tööga võrdsustatud tegevus on:
1) töötamine töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu või
liikmelisuse alusel;
2) tegutsemine ettevõtjana;
3) õppimine päevase õppevormiga õppeasutuses;
4) teenimine kaitseväes või asendusteenistuses.
(2) Erandina ei nõuta eelnevat hõivatust töö või tööga võrdsustatud
tegevusega isikutelt, kes tööhõivetalitusse pöördumisele eelnenud 12 kuu
jooksul vähemalt 180 päeva:
1) kasvatasid emana või ema puudumisel isana või eestkostjana
lapsinvaliidi või alla 7-aastast last;
2) viibisid haiglaravil;
3) hooldasid haiget, invaliidi või vanurit Vabariigi Valitsuse poolt
kehtestatud korras vormistatud dokumentide alusel;
4) omasid invaliidsusgruppi;
5) olid vahi all või kinnipidamiskohas.
§ 7. Töötuna riigi tööhõivetalituses arveloleku aeg
(1) Isik võib olla riigi tööhõivetalituses töötuna
registreeritud üldjuhul kuni 180 päeva järjest.
(2) Hädaabitöödel ja tööturukoolituses osaletud aja võrra pikeneb
töötuna riigi tööhõivetalituses arveloleku aeg.
(3) Kui isik ei ole 180 päeva jooksul leidnud sobivat tööd temast
olenematul põhjusel, võib Riigi Tööturuamet tema töötuna arveloleku aega
koos abiraha saamise õigusega Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud
korras ja tingimustel pikendada kuni 90 päeva.
(4) Enne 180 päeva möödumist katkestatakse töötuna arveloleku aeg
järgmistel juhtudel:
1) tööotsingu katkestamisel;
2) vanaduspensioniikka jõudmisel;
3) töötu teistkordsel keeldumisel pakutavast sobivast tööst,
tööturukoolitusest või hädaabitööst, välja arvatud käesoleva seaduse §
16 2. ja 4. lõikes loetletud juhtudel;
4) tööhõivetalituse nõusolekuta tööturukoolituse katkestamisel;
5) tööturutoetuse saamisel.
§ 8. Isikud, keda ei registreerita töötuna
Töötuna ei registreerita isikut, kes töötuna registreerimise taotlemise
ajal:
1) töötab töö-, teenistus-, tsiviilõigusliku lepingu või liikmelisuse
alusel;
2) tegutseb ettevõtjana;
3) õpib päevase õppevormiga õppeasutuses;
4) teenib kaitseväes või asendusteenistuses;
5) on rase ja kellel arsti poolt määratud sünnituse tähtajani on jäänud
vähem kui 70 kalendripäeva;
6) saab riiklikku pensioni, stipendiumi või on riiklikul ülalpidamisel;
7) saab muud tulumaksuga maksustatavat tulu.
3. peatükk
Tööturuteenused
§ 9. Tööd otsivale isikule ja töötule osutatavad tööturuteenuste
liigid
(1) Tööd otsival isikul ja töötul on õigus tasuta saada
riigi tööhõivetalitusest järgmisi tööturuteenuseid:
1) teavet vabade töökohtade kohta tööandja poolt esitatud tingimustel;
2) töövahendust;
3) teavet tööturukoolituse võimaluste kohta;
4) teavet töötu kaitsega seotud õigusaktide kohta.
(2) Töötuna registreeritud isikul on riigi tööhõivetalituses õigus
taotleda järgmisi tööturuteenuseid:
1) tööturukoolitust ja õppestipendiumi;
2) tööturutoetust;
3) hädaabitööd.
§ 10. Tööturukoolitus ja töötu õppestipendium
(1) Tööturukoolitus on töötule riigi tööhõivetalituse poolt
pakutav tasuta koolitus, mille eesmärgiks on tõsta töötu
konkurentsivõimet tööturul.
(2) Tööturukoolituse korraldamise ja tööturukoolituses osalevale töötule
töötu õppestipendiumi määramise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi
Valitsus.
(3) Töötu õppestipendium ei või olla väiksem kui poolteisekordne töötu
riikliku abiraha määr.
§ 11. Tööturutoetus
(1) Tööturutoetus on riigi tööhõivetalituse kaudu antav abi:
1) töötule ettevõtluse alustamiseks;
2) tööandjale tööturul väiksema konkurentsivõimega isikute
töölerakendamiseks.
(2) Tööturutoetuste määramise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi
Valitsus.
§ 12. Hädaabitöö
(1) Hädaabitöö on riigi tööhõivetalituses töötuna registreeritud isikule
korraldatav ajutine tasustatav töö, mille tegemiseks ei ole üldjuhul
vajalik isiku erialane või eriettevalmistus. Hädaabitöid korraldavad
riigi tööhõivetalitused lepingulistel alustel kohalike omavalitsuste või
teiste tööandjatega. Hädaabitööle ei laiene tööseadused, välja arvatud
Eesti Vabariigi töökaitseseadus (RT 1992, 25, 343) ning töö- ja puhkeaja
seadus (RT I 1994, 2, 12).
(2) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha hädaabitöödel
osaletud aja eest.
(3) Hädaabitööde korraldamise põhinõuded, palga alammäära, selle
määramise ja maksmise korra ning tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.
4. peatükk
Töötu riiklik abiraha
§ 13. Töötu riikliku abiraha määr ja maksmise aeg
(1) Töötu riikliku abiraha määra kehtestab Vabariigi
Valitsus.
(2) Töötu riiklikku abiraha makstakse töötuna arveloleku ajal üldjuhul
kuni 180 päeva.
§ 14. Töötu riikliku abiraha määramise tingimused
(1) Õigus saada töötu riiklikku abiraha on töötuna registreeritutel,
kellel puudub sissetulek töötu riikliku abiraha ulatuses. Sissetuleku
hulka ei arvata riiklikke toetusi ja töötuskindlustuse hüvitisi.
(2) Erandina eelneb töötu riikliku abiraha määramisele 60-päevane
ooteperiood, arvates töötuna registreerimisest, isikutele, kes:
1) on enne töötuna registreerimist õppinud päevase õppevormiga
õppeasutuses;
2) on viimases töökohas lõpetanud töötamise või teenistuse oma
algatusel, välja arvatud kui töötamise või teenistuse lõpetamise
põhjuseks oli töötamist või teenistust takistav haigus, invaliidsus,
haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamine või õppima või
kaitseväkke või asendusteenistusse asumine;
3) on tööandja algatusel viimases töökohas töötamise või teenistuse
lõpetanud töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo
tõttu.
(3) Töötu riikliku abiraha maksmise korra kehtestab Sotsiaalministeerium.
§ 15. Töötu riikliku abiraha maksmise peatamine
Töötu riikliku abiraha maksmine peatatakse:
1) pakutud sobivast tööst esmakordsel keeldumisel - 10 tööpäevaks;
2) esmakordsel keeldumisel hädaabitöödest või tööturukoolitusest, välja
arvatud käesoleva seaduse § 16 2. ja 4. lõikes loetletud põhjustel - 10
tööpäevaks;
3) töötu haigestumise korral - arsti poolt väljastatud dokumentide
alusel haiguse ajaks, kusjuures haiguse aja võrra pikeneb töötuna
arveloleku aeg. Haiguse aja eest võib töötu, kellel puudub sissetulek,
taotleda käesoleva seaduse §-s 18 ettenähtud ühekordset toetust,
kusjuures siis tema töötuna arveloleku aeg ei pikene;
4) tööhõivetalitusse mõjuva põhjuseta määratud ajal ilmumata jätmisel -
ajavahemikul viimasest pöördumisest kuni uue pöördumiseni.
§ 16. Töötu riikliku abiraha saamise õiguse säilimine
(1) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha, kui
ta on keeldunud talle mittesobivast tööst.
(2) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha, kui ta on
keeldunud tööturukoolitusest järgmistel põhjustel:
1) vanaduspensionieani on jäänud vähem kui viis aastat;
2) õpitav eriala või amet ei sobi töötule tema tervisliku seisundi tõttu.
(3) Tööturukoolituse läbinud töötul, kes temast olenemata põhjusel ei
asu kohe tööle, säilib õigus saada töötu abiraha.
(4) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha, kui ta on
keeldunud hädaabitöödest järgmistel põhjustel:
1) tervisliku seisundi tõttu ei ole pakutava hädaabitöö tegemine
võimalik;
2) oma alalisest elukohast ühissõidukiga töötamiskohta sõitmiseks kulub
rohkem kui üks tund.
(5) Pärast 180-päevast abiraha saamise ajavahemikku on õigus saada töötu
riiklikku abiraha töötul:
1) kellel on jäänud vanaduspensionieani vähem kui 180 kalendripäeva -
kuni pensioniikka jõudmiseni;
2) kellel on arsti poolt määratud sünnituse tähtajani jäänud vähem kui
70 kalendripäeva - kuni sünnituseni;
3) kelle peres kasvab kolm või enam alla 18-aastast last - 90 päeva
jooksul.
§ 17. Töötu riikliku abiraha maksmise lõpetamine
Töötu riikliku abiraha maksmine lõpetatakse:
1) töötul vähemalt töötu riikliku abiraha suuruse sissetuleku
tekkimisel, mille hulka ei arvata riiklikke toetusi ja töötuskindlustuse
hüvitisi;
2) töötu abiraha on makstud käesoleva seaduse § 13 2. lõikes sätestatud
aja eest;
3) töötuna riigi tööhõivetalituses arveloleku aja katkemisel käesoleva
seaduse § 7 4. lõikes loetletud juhtudel.
§ 18. Ühekordne toetus
Riigi tööhõivetalitus võib maksta töötule ühekordset toetust Vabariigi
Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel.
5. peatükk
Lõppsätted
§ 19. Riigi tööturuasutuste ja töötu sotsiaalse kaitse kulude
finantseerimine
Riigi Tööturuameti ja riigi tööhõivetalituste ülalpidamiskulusid ning
tööturuteenuste osutamiseks ja töötute abirahadeks ettenähtud kulutusi
finantseeritakse riigieelarvest. Kulude suurus määratakse konkreetse
aasta riigieelarve seadusega.
§ 20. Vaidluste lahendamine
(1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidlused
lahendab kohus.
(2) Pooltel on õigus pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast,
millal nad said teada või oleksid pidanud teada saama oma õiguste
rikkumisest.
§ 21. Pettuse teel töötuna registreerimist, tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha taotlenud isik
(1) Pettuse teel töötuna registreerimist, tööturuteenuseid ja töötu
riiklikku abiraha taotlenud isik kustutatakse töötute nimekirjast ning
ta kaotab õiguse registreeruda töötuna riigi tööhõivetalituses kahe
aasta jooksul.
(2) Pettuse teel saadu nõutakse tagasi kohtu korras.
§ 22. Seaduse jõustumine
§ 22. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Ülo NUGIS |