Töötu sotsiaalse kaitse seadus

Õigusakt

Väljaandja:	Riigikogu
Akti liik:	seadus
Teksti liik:	algtekst
Avaldamismärge:	RT I 1994, 81, 1381

Töötu sotsiaalse kaitse seadus

Vastu võetud 26.10.1994

Vabariigi Presidendi
14. novembri 1994. a
otsus nr 421

TÖÖTU SOTSIAALSE KAITSE SEADUS

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Seaduse eesmärk

Töötu sotsiaalse kaitse seaduse eesmärgiks on tööpuuduse korral riigi tööhõivetalituste vahendusel tööturuteenuste osutamise ja töötu riikliku abiraha maksmise õiguslik reguleerimine.

§ 2. Õigus tööturuteenustele ja töötu riiklikule abirahale

(1) Õigus saada tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha on Eesti Vabariigis alaliselt elaval isikul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

(2) Enne 1990. aasta 1. juulit Eestisse asunud ja endise Eesti NSV alalise sissekirjutuse alusel Eestis viibivale välismaalasele osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse töötu riiklikku abiraha elamisloa saamiseni või ettekirjutuseni Eestist lahkumise kohta vastavalt kehtestatud korrale.

§ 3. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) töötu - riigi tööhõivetalituses registreeritud isik, kes on hõivamata töö või tööga võrdsustatud tegevusega;

2) töötu sotsiaalne kaitse - tööturuteenuste osutamise ja töötu riikliku abiraha maksmise süsteem;

3) tööturuteenus - riigi tööhõivetalituse kaudu töötule antav abi, mille eesmärgiks on soodustada isiku tööleasumist ja töötu konkurentsivõime tõstmist tööturul;

4) sobiv töö - töö, mida isik riigi tööhõivetalituse otsuse põhjal oma hariduse, erialase ettevalmistuse, töökogemuse, tervisliku seisundi, soolise sobivuse ja elukoha kauguse tõttu töötamiskohast on võimeline tegema ja mis tagab talle vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära suuruse töötasu;

5) tööotsing - tegevus, mis seisneb isiku elukohajärgses riigi tööhõivetalituses registreerumises sooviga kohe täistööajaga tööle asuda, valmisolekus tööturukoolituseks ning pöördumises riigi tööhõivetalitusse vähemalt kord iga 10 tööpäeva jooksul;

6) töövahendus - tööandja tingimustele vastava isiku leidmine ja tööandja juurde suunamine.

§ 4. Riigi tööturuasutused

(1) Riigi tööturuasutusteks on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Tööturuamet ja riigi tööhõivetalitused.

(2) Riigi tööhõivetalitus viib oma tegevuspiirkonnas ellu riigi tööturupoliitikat, registreerib töötuid, osutab tööturuteenuseid ning määrab ja maksab töötu riiklikku abiraha ja ühekordset toetust.

2. peatükk
Töötuna registreerimine

§ 5. Töötuna registreerimine

Töötuna registreeritakse isik 10 tööpäeva möödumisel riigi tööhõivetalitusse pöördumisest arvates, kui ta vastab järgmistele tunnustele:

1) on vanuses 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani;

2) on hõivamata töö või tööga võrdsustatud tegevusega;

3) otsib tööd;

4) on riigi tööhõivetalitusse pöördumisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud hõivatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega vähemalt 180 päeva, välja arvatud käesoleva seaduse § 6 2. lõikes loetletud juhud;

5) on esitanud registreerimiseks vajalikud dokumendid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 6. Töö ja tööga võrdsustatud tegevus

(1) Töö ja tööga võrdsustatud tegevus on:

1) töötamine töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu või liikmelisuse alusel;

2) tegutsemine ettevõtjana;

3) õppimine päevase õppevormiga õppeasutuses;

4) teenimine kaitseväes või asendusteenistuses.

(2) Erandina ei nõuta eelnevat hõivatust töö või tööga võrdsustatud tegevusega isikutelt, kes tööhõivetalitusse pöördumisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva:

1) kasvatasid emana või ema puudumisel isana või eestkostjana lapsinvaliidi või alla 7-aastast last;

2) viibisid haiglaravil;

3) hooldasid haiget, invaliidi või vanurit Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras vormistatud dokumentide alusel;

4) omasid invaliidsusgruppi;

5) olid vahi all või kinnipidamiskohas.

§ 7. Töötuna riigi tööhõivetalituses arveloleku aeg

(1) Isik võib olla riigi tööhõivetalituses töötuna registreeritud üldjuhul kuni 180 päeva järjest.

(2) Hädaabitöödel ja tööturukoolituses osaletud aja võrra pikeneb töötuna riigi tööhõivetalituses arveloleku aeg.

(3) Kui isik ei ole 180 päeva jooksul leidnud sobivat tööd temast olenematul põhjusel, võib Riigi Tööturuamet tema töötuna arveloleku aega koos abiraha saamise õigusega Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud korras ja tingimustel pikendada kuni 90 päeva.

(4) Enne 180 päeva möödumist katkestatakse töötuna arveloleku aeg järgmistel juhtudel:

1) tööotsingu katkestamisel;

2) vanaduspensioniikka jõudmisel;

3) töötu teistkordsel keeldumisel pakutavast sobivast tööst, tööturukoolitusest või hädaabitööst, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 2. ja 4. lõikes loetletud juhtudel;

4) tööhõivetalituse nõusolekuta tööturukoolituse katkestamisel;

5) tööturutoetuse saamisel.

§ 8. Isikud, keda ei registreerita töötuna

Töötuna ei registreerita isikut, kes töötuna registreerimise taotlemise ajal:

1) töötab töö-, teenistus-, tsiviilõigusliku lepingu või liikmelisuse alusel;

2) tegutseb ettevõtjana;

3) õpib päevase õppevormiga õppeasutuses;

4) teenib kaitseväes või asendusteenistuses;

5) on rase ja kellel arsti poolt määratud sünnituse tähtajani on jäänud vähem kui 70 kalendripäeva;

6) saab riiklikku pensioni, stipendiumi või on riiklikul ülalpidamisel;

7) saab muud tulumaksuga maksustatavat tulu.

3. peatükk
Tööturuteenused

§ 9. Tööd otsivale isikule ja töötule osutatavad tööturuteenuste liigid

(1) Tööd otsival isikul ja töötul on õigus tasuta saada riigi tööhõivetalitusest järgmisi tööturuteenuseid:

1) teavet vabade töökohtade kohta tööandja poolt esitatud tingimustel;

2) töövahendust;

3) teavet tööturukoolituse võimaluste kohta;

4) teavet töötu kaitsega seotud õigusaktide kohta.

(2) Töötuna registreeritud isikul on riigi tööhõivetalituses õigus taotleda järgmisi tööturuteenuseid:

1) tööturukoolitust ja õppestipendiumi;

2) tööturutoetust;

3) hädaabitööd.

§ 10. Tööturukoolitus ja töötu õppestipendium

(1) Tööturukoolitus on töötule riigi tööhõivetalituse poolt pakutav tasuta koolitus, mille eesmärgiks on tõsta töötu konkurentsivõimet tööturul.

(2) Tööturukoolituse korraldamise ja tööturukoolituses osalevale töötule töötu õppestipendiumi määramise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Töötu õppestipendium ei või olla väiksem kui poolteisekordne töötu riikliku abiraha määr.

§ 11. Tööturutoetus

(1) Tööturutoetus on riigi tööhõivetalituse kaudu antav abi:

1) töötule ettevõtluse alustamiseks;

2) tööandjale tööturul väiksema konkurentsivõimega isikute töölerakendamiseks.

(2) Tööturutoetuste määramise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 12. Hädaabitöö

(1) Hädaabitöö on riigi tööhõivetalituses töötuna registreeritud isikule korraldatav ajutine tasustatav töö, mille tegemiseks ei ole üldjuhul vajalik isiku erialane või eriettevalmistus. Hädaabitöid korraldavad riigi tööhõivetalitused lepingulistel alustel kohalike omavalitsuste või teiste tööandjatega. Hädaabitööle ei laiene tööseadused, välja arvatud Eesti Vabariigi töökaitseseadus (RT 1992, 25, 343) ning töö- ja puhkeaja seadus (RT I 1994, 2, 12).

(2) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha hädaabitöödel osaletud aja eest.

(3) Hädaabitööde korraldamise põhinõuded, palga alammäära, selle määramise ja maksmise korra ning tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.

4. peatükk

Töötu riiklik abiraha

§ 13. Töötu riikliku abiraha määr ja maksmise aeg

(1) Töötu riikliku abiraha määra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Töötu riiklikku abiraha makstakse töötuna arveloleku ajal üldjuhul kuni 180 päeva.

§ 14. Töötu riikliku abiraha määramise tingimused

(1) Õigus saada töötu riiklikku abiraha on töötuna registreeritutel, kellel puudub sissetulek töötu riikliku abiraha ulatuses. Sissetuleku hulka ei arvata riiklikke toetusi ja töötuskindlustuse hüvitisi.

(2) Erandina eelneb töötu riikliku abiraha määramisele 60-päevane ooteperiood, arvates töötuna registreerimisest, isikutele, kes:

1) on enne töötuna registreerimist õppinud päevase õppevormiga õppeasutuses;

2) on viimases töökohas lõpetanud töötamise või teenistuse oma algatusel, välja arvatud kui töötamise või teenistuse lõpetamise põhjuseks oli töötamist või teenistust takistav haigus, invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamine või õppima või kaitseväkke või asendusteenistusse asumine;

3) on tööandja algatusel viimases töökohas töötamise või teenistuse lõpetanud töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu.

(3) Töötu riikliku abiraha maksmise korra kehtestab Sotsiaalministeerium.

§ 15. Töötu riikliku abiraha maksmise peatamine

Töötu riikliku abiraha maksmine peatatakse:

1) pakutud sobivast tööst esmakordsel keeldumisel - 10 tööpäevaks;

2) esmakordsel keeldumisel hädaabitöödest või tööturukoolitusest, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 2. ja 4. lõikes loetletud põhjustel - 10 tööpäevaks;

3) töötu haigestumise korral - arsti poolt väljastatud dokumentide alusel haiguse ajaks, kusjuures haiguse aja võrra pikeneb töötuna arveloleku aeg. Haiguse aja eest võib töötu, kellel puudub sissetulek, taotleda käesoleva seaduse §-s 18 ettenähtud ühekordset toetust, kusjuures siis tema töötuna arveloleku aeg ei pikene;

4) tööhõivetalitusse mõjuva põhjuseta määratud ajal ilmumata jätmisel - ajavahemikul viimasest pöördumisest kuni uue pöördumiseni.

§ 16. Töötu riikliku abiraha saamise õiguse säilimine

(1) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha, kui ta on keeldunud talle mittesobivast tööst.

(2) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha, kui ta on keeldunud tööturukoolitusest järgmistel põhjustel:

1) vanaduspensionieani on jäänud vähem kui viis aastat;

2) õpitav eriala või amet ei sobi töötule tema tervisliku seisundi tõttu.

(3) Tööturukoolituse läbinud töötul, kes temast olenemata põhjusel ei asu kohe tööle, säilib õigus saada töötu abiraha.

(4) Töötul säilib õigus saada töötu riiklikku abiraha, kui ta on keeldunud hädaabitöödest järgmistel põhjustel:

1) tervisliku seisundi tõttu ei ole pakutava hädaabitöö tegemine võimalik;

2) oma alalisest elukohast ühissõidukiga töötamiskohta sõitmiseks kulub rohkem kui üks tund.

(5) Pärast 180-päevast abiraha saamise ajavahemikku on õigus saada töötu riiklikku abiraha töötul:

1) kellel on jäänud vanaduspensionieani vähem kui 180 kalendripäeva - kuni pensioniikka jõudmiseni;

2) kellel on arsti poolt määratud sünnituse tähtajani jäänud vähem kui 70 kalendripäeva - kuni sünnituseni;

3) kelle peres kasvab kolm või enam alla 18-aastast last - 90 päeva jooksul.

§ 17. Töötu riikliku abiraha maksmise lõpetamine

Töötu riikliku abiraha maksmine lõpetatakse:

1) töötul vähemalt töötu riikliku abiraha suuruse sissetuleku tekkimisel, mille hulka ei arvata riiklikke toetusi ja töötuskindlustuse hüvitisi;

2) töötu abiraha on makstud käesoleva seaduse § 13 2. lõikes sätestatud aja eest;

3) töötuna riigi tööhõivetalituses arveloleku aja katkemisel käesoleva seaduse § 7 4. lõikes loetletud juhtudel.

§ 18. Ühekordne toetus

Riigi tööhõivetalitus võib maksta töötule ühekordset toetust Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel.

5. peatükk
Lõppsätted

§ 19. Riigi tööturuasutuste ja töötu sotsiaalse kaitse kulude finantseerimine

Riigi Tööturuameti ja riigi tööhõivetalituste ülalpidamiskulusid ning tööturuteenuste osutamiseks ja töötute abirahadeks ettenähtud kulutusi finantseeritakse riigieelarvest. Kulude suurus määratakse konkreetse aasta riigieelarve seadusega.

§ 20. Vaidluste lahendamine

(1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkinud vaidlused lahendab kohus.

(2) Pooltel on õigus pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal nad said teada või oleksid pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

§ 21. Pettuse teel töötuna registreerimist, tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha taotlenud isik

(1) Pettuse teel töötuna registreerimist, tööturuteenuseid ja töötu riiklikku abiraha taotlenud isik kustutatakse töötute nimekirjast ning ta kaotab õiguse registreeruda töötuna riigi tööhõivetalituses kahe aasta jooksul.

(2) Pettuse teel saadu nõutakse tagasi kohtu korras.

§ 22. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ülo NUGIS

← Tagasi | Üles ↑

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Töötu sotsiaalse kaitse seadus

Töötu sotsiaalse kaitse seadus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: