Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine» osa «Spinno programm» tingimused

Vastu võetud 03.05.2004 nr 122
RTL 2004, 60, 1009
jõustumine 15.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 16 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Kohaldamisala

  (1) «Spinno programm» (edaspidi alameede) on «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korralduses nr 37-k sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 2. prioriteedi meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

  (2) Määrus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alameetme raames rahaliste vahendite kasutamise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks.

  (3) Alameetme eesmärgiks on suurendada ettevõtlussektori ning teadus- ja arendusasutuste vahelist koostööd, tugevdada teadus- ja arendusasutuste võimet sellises koostöös osaleda ja innovatsiooniprotsessi juhtida.

  (4) Alameetme alaeesmärkideks on Eesti teadus- ja arendusasutustes ja rakenduskõrgkoolides:
  1) soodsa ettevõtluskeskkonna loomine;
  2) võimekuse arendamine ettevõtete ja ühiskonna arengu vajadustele efektiivsemaks reageerimiseks;
  3) teadmiste ning teadus- ja arendustulemuste rakendamisest saadava tulu suurendamine.

  (5) Alameetme rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks.

  (6) Määruse alusel antakse toetust alameetme eesmärkide saavutamiseks.

§ 2.  Mõisted

  Määruse tähenduses:
  1) teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) on teadus- ja arendusasutus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
  2) teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA tegevus) on teadus- ja arendustegevus «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» tähenduses;
  3) rakenduskõrgkool on õppeasutus «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses;
  4) TA asutuse või rakenduskõrgkooli liikmeskond (edaspidi liikmeskond) on TA asutuse või rakenduskõrgkooli üliõpilased ning lepingulistes suhetes olevad teadustöötajad ja õppejõud;
  5) spin-off ettevõte on TA asutuse või rakenduskõrgkooli liikmeskonna poolt asutatud ettevõte, mille põhitegevuseks on TA asutuse või rakenduskõrgkooli poolt loodud teadmiste või intellektuaalomandi kommertsialiseerimine;
  6) abikõlblik kulu ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulu ja tegevus;
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]
  7) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse saamiseks. Taotlus jaguneb eel- ja täistaotluseks;
  8) eeltaotlus on taotlus, milles esitatakse lühikokkuvõte projekti eesmärkide, tegevuskava, juhtimisstruktuuri ja hinnangulise eelarve kohta;
  9) täistaotlus on taotlus, millega taotletakse toetust eeltaotluse alusel esitatud projekti kaasrahastamiseks;
  10) projekt on taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse;
  11) taotleja on juriidiline isik, kes on esitanud taotluse;
  12) toetuse saaja on taotleja, kelle esitatud taotlus on rahuldatud;
  13) ühistaotlus on taotlus, milles lisaks taotlejale osaleb partnerina üks või mitu TA asutust, rakenduskõrgkooli või muud juriidilist isikut, kelle tegevuse eesmärgiks on teadmiste ja tehnoloogia siirde toetamine TA asutustest või rakenduskõrgkoolidest;
  14) omafinantseerimine on toetuse saaja tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja tehtavad abikõlblikud kulud;
  15) kaasfinantseerimine on igasugune projekti finantseerimine lisaks toetusele ja toetuse saaja tehtavale omafinantseeringule. Kaasfinantseeringu hulka arvatakse ainult kaasfinantseerija tehtavad abikõlblikud kulud;
  16) osaline ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse tekkimist ja toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringu tasumist;
  17) ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse ning enne reaalse kulu tekkimist.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED 

§ 3.  Alameetme raames toetatavad tegevused

  (1) Alameetme raames toetatakse järgmisi tegevusvaldkondi:
  1) teadmiste siirdeks ja teadus- ja arendustegevuse tulemuste kommertsialiseerimiseks soodsa keskkonna loomist TA asutustes ja rakenduskõrgkoolides, mis muuhulgas võib sisaldada liikmeskonna ettevõtluse ja intellektuaalomandi reguleerimiseks vajaliku administratiivse reeglistiku loomist ja arendamist, liikmeskonna motivatsioonisüsteemide loomist ja arendamist, teadmiste ja tehnoloogiasiirde alaste kompetentside, struktuuride ja võrgustike arendamist;
  2) liikmeskonna teadlikkuse suurendamist, teadmiste ning oskuste arendamist teadus- ja arendustööl baseeruvate ideede kommertsialiseerimisest ja ettevõtetega koostöö võimalustest, mis muuhulgas võib sisaldada teadlikkuse tõstmisele ja ettevõtlikkusele suunatud konkursside, seminaride, foorumite ja konverentside ning ettevõtluseks vajalike teadmiste arendamisele suunatud koolituste korraldamist ning üldinformatsiooni jagamist ettevõtluse tugiteenuste ja finantseerimisvõimaluste kohta;
  3) tugiteenuste pakkumist liikmeskonnale konkreetsete teadmispõhiste äriideede kommertsialiseerimiseks, mis muuhulgas võib sisaldada nõustamist ideede tuvastamisel, hindamisel, kontseptsiooni testimisel ja parima kommertsialiseerimisviisi leidmisel, projektiplaanide ja finantseerimistaotluste koostamisel, sobiva finantseerimisallika leidmisel, spin-off ettevõtete äriplaanide koostamisel, lepingute väljatöötamisel, koostööpartnerite leidmisel ja koostöölepingute sõlmimisel ning uuringute korraldamist või nende teostamist käesolevas punktis nimetatud nõustamistegevuse toetamiseks;
  4) TA asutuste ja rakenduskõrgkoolide kompetentside, teenuste, koostöövõimaluste ja intellektuaalomandi aktiivset tutvustamist, mis muuhulgas võib sisaldada TA asutuse ja rakenduskõrgkooli kompetentside, teenuste ja koostöövõimaluste määratlemist ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuvalt, ettevõtjate külastamist, info- ja reklaammaterjalide ning trükiste koostamist ja levitamist ja partnerlusürituste korraldamist;
  5) teadmiste ja tehnoloogiasiirde toetamise alase koostöö ja kogemuste vahetamist kohalike ja välismaiste partneritega, mis muuhulgas võib sisaldada osalemist rahvusvahelistes võrgustikes või vastavate võrgustike initsieerimist, kogemuste vahetamist ja parima praktika tutvustamist nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning praktiseerimist teistes teadmiste ja tehnoloogia siiret toetavates organisatsioonides Eestis ja välismaal.

§ 4.  Abikõlblikud kulud
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

  (1) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste otseselt projekti elluviimisega seotud kulude katmiseks vastavalt §-s 17 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]
  1) töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega;
  2) kantselei-, side-, esindus-, personalijuhtimis- ja raamatupidamiskulud ning ruumide haldamisega seotud üldkulud kokku kuni 15% ulatuses täistaotluse kogumahust;
  3) sisseostetud teenused, sealhulgas konsultatsiooni-, reklaami- ja uuringute ostmisega seotud kulud;
  4) kontoritehnika ja kontorisisustuse soetamine;
  5) koolituskulud, sealhulgas seminaride ja konverentside osavõtumaksud ning koolituskursuste väljatöötamisega seotud kulud;
  6) lähetuskulud, nii kohalikud kui rahvusvahelised (sealhulgas majutus, transport, päevaraha) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;
  7) kulud § 21 punktis 15 toodud kohustuste täitmiseks.

  (2) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
  1) kulud intellektuaalomandi õiguskaitse taotlemiseks ja jõus hoidmiseks;
  2) kulud osaluse omandamiseks spin-off ettevõtte osa- või aktsiakapitalis;
  3) kulud teadus- ja arendusprojektide elluviimiseks;
  4) kulud uute õppekavade väljatöötamiseks ja rakendamiseks;
  5) ehitamisega seotud kulud;
  6) kulud erisoodustusele;
  7) teiste riiklike või Euroopa Liidu programmide poolt finantseeritud kulud;
  8) mitterahalised kulud;
  9) amortisatsioonikulud;
  10) pangagarantiid;
  11) finants- ja pangakulud;
  12) trahvid;
  13) seadmete soetamine;
  14) kinnisvara soetamine;
  15) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane, või kui tal on võimalus ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida, kuid ta ei ole seda teinud.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

  (3) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud pärast taotluse registreerimist sihtasutuses või taotluses määratletud hilisemat tähtaega kuni taotluses märgitud projekti lõpptähtajani, kuid mitte hiljem kui 1. veebruaril 2008. a. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulud ise katma.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE 

§ 5.  Toetuse taotlemine

  (1) Toetuse taotlemine toimub kahe tähtajalise taotlusvooruna. Esimeses voorus esitatakse sihtasutusele eeltaotlus. Teises voorus esitatakse sihtasutusele täistaotlus, mille esitamise eelduseks on rahuldatud eeltaotlus.

  (2) Taotluste esitamise tähtaegadest informeerib sihtasutus taotlejaid vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne eeltaotluse esitamise tähtaega.

§ 6.  Nõuded taotlejale

  (1) Taotlejaks võib olla:
  1) riiklik või avalik-õiguslik TA asutus;
  2) riiklik rakenduskõrgkool.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlejad võivad esitada ühistaotluse. Ühistaotluse partneriks võivad lisaks lõikes 1 nimetatutele olla ka teised juriidilised isikud, kelle tegevuse eesmärgiks on teadmiste siirde toetamine TA asutustest ja rakenduskõrgkoolidest.

  (3) Ühistaotluse esitamisel on vajalik ära näidata, milline partneritest on taotleja ning milline on iga partneri vastutus. Taotlejaks saab partneritest olla vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu. Ühistaotluse esitamisel on kogu projekti tulemuste eest vastutav toetuse saaja.

  (4) Üks taotleja saab esitada ühe taotluse, mille esitamine ei välista võimalust osaleda ühistaotluses partnerina.

  (5) Taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse oma- ja kaasfinantseerimiseks vastavalt §-s 18 sätestatud piirmääradele ja tingimustele.

  (6) Taotleja peab looma projekti seireks vähemalt kolmeliikmelise juhtkomisjoni, mille liikmeks peab olema taotleja organisatsiooni juht ning mille ülesandeks on projekti eesmärkide saavutamise seire, sh hinnangu andmine projekti tulemustele ja ettepanekute tegemine projekti paremaks elluviimiseks.

  (7) Taotlejal ei tohi olla maksuvõlga taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.

  (8) Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

  (9) Juhul kui taotleja või partner on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras ja see toetus on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

§ 7.  Taotleja kohustused

  Taotleja on kohustatud:
  1) vastama taotleja ja taotluse kohta sihtasutuse poolt esitatud küsimustele;
  2) võimaldama sihtasutusel teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli;
  3) esitama sihtasutusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
  4) sihtasutust viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris, mittetulundusühenduste registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 8.  Nõuded taotlusele

  (1) Taotlus esitatakse sihtasutusele paberkandjal ja koopia elektrooniliselt. Taotlus peab olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt. Eeltaotlus esitatakse lisas 1 toodud taotlusvormil ja täistaotlus lisas 2 toodud taotlusvormil.

  (2) Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme eesmärkidele.

  (3) Taotlus peab sisaldama kõiki § 3 lõikes 1 loetletud tegevusvaldkondi. Tegevusvaldkondade osalisel väljajätmisel peab taotleja seda põhjendama. Tegevusvaldkondade osaline väljajätmine on põhjendatud juhul, kui:
  1) taotleja omab juba piisavat kompetentsi ja võimekust vastavas tegevusvaldkonnas;
  2) eksisteerivad alternatiivsed võimalused vastava kompetentsi arendamiseks või tegevuste elluviimiseks;
  3) vastava kompetentsi arendamine ja tegevuste teostamine ei ole taotleja teadmiste ja tehnoloogiasiirde strateegia seisukohalt põhjendatud.

  (4) Ühistaotluse puhul peab taotlus sisaldama kõigi tegevusvaldkondade kirjeldust partnerite kaupa.

  (5) Eeltaotlus esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega:
  1) projektijuhi elulookirjeldus;
  2) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel;
  3) eeltaotluse ning projektijuhi elulookirjelduse tõlge inglise keelde.

  (6) Täistaotlus esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega:
  1) taotleja omafinantseeringu korral taotleja juht- või esindusorgani poolt heakskiidetud omafinantseeringut kinnitav dokument ning ühistaotluse puhul lisaks kõigi partnerite juht- või esindusorganite poolt heakskiidetud kaasfinantseeringut kinnitavad dokumendid;
  2) taotluse kaasfinantseeringu korral kaasfinantseeringut tõendav dokument;
  3) projektijuhi ja tegevusvaldkondade eest vastutajate elulookirjeldused;
  4) koopia taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegiast ning ühistaotluse puhul lisaks koopiad kõigi partnerite kas teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegiast või äriplaanist;
  5) projekti eelarve kulude kalkulatsioonide aluseks olevate dokumentide koopiad (tööjõukulude ja üldkulude arvestuspõhimõtted, hinnakirjad jms);
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]
  6) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volikirja alusel;
  7) täistaotluse ning lisade 3 ja 4 tõlge inglise keelde.

  (7) Eeltaotlus ja täistaotlus peavad olema allkirjastatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt. Partnerite osalemisel peab ühistaotlus olema lisaks taotlejale allkirjastatud kõigi partnerite esindusõiguslike isikute poolt.

  (8) Sihtasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE 

§ 9.  Taotluse menetlemine

  (1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest.

  (2) Eeltaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 42 tööpäeva ja täistaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 63 tööpäeva alates taotlusvooru taotluste esitamise tähtajast.

§ 10.  Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

  (1) Taotlused registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on viis tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

  (2) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud juhul loetakse taotlus esitatuks alates puuduste kõrvaldamisest. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10 kalendripäeva.

  (3) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» ja määruse alusel nõutavaid dokumente.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

§ 11.  Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused

1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 6 taotlejale esitatud nõuded.

3) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 12.  Taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord ning taotluse täiendamine

  (1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
  1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist;
  2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
  3) kui määruses taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud.

  (2) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 8 taotlusele esitatud nõuded.

  (3) Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 13.  Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

  (1) Taotluste hindamiseks moodustab sihtasutuse juhatus kuni seitsmeliikmelise teadmiste ja tehnoloogia siirde alal teadmisi ja oskusi omavatest ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni ja määrab selle juhi. Hindamiskomisjoni moodustamise ja vastava koosseisunimestiku peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Hindamiskomisjon võib vajadusel kaasata hindamiskomisjoni välist ekspertiisi.

  (2) Eeltaotlust hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel skaalal rahuldav või mitterahuldav. Rahuldavaks hinnatakse eeltaotlus, mis iga hindamiskriteeriumi osas on saanud hindamiskomisjoni poolt koondhindeks rahuldav. Rahuldavaks hinnatud eeltaotluse osas tehakse sihtasutuse juhatusele taotluse rahuldamise ettepanek, mitterahuldavaks hinnatud eeltaotluse puhul eeltaotluse rahuldamata jätmise ettepanek.

  (3) Täistaotlust hinnatakse esmalt kõigi hindamiskomisjoni liikmete poolt individuaalselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite alakriteeriumite alusel skaalal 1 (väga nõrk) – 10 (väga hea). Alakriteeriumite hinnete liitmisel moodustub hindamiskriteeriumi koondhinne. Täistaotluse koondhinne on summa kõigi hindamiskomisjoni liikmete hindamiskriteeriumite koondhinnete summade kaalutud keskmistest. Täistaotlused järjestatakse koondhinnete alusel esmasesse pingeritta. Pingerida on hindamiskomisjonile edasise arutelu aluseks, mille konsensusliku tulemuse põhjal teeb hindamiskomisjon sihtasutuse juhatusele ettepaneku täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse osas. Hindamiskomisjon peab tehtud ettepanekut põhjendama.

  (4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja alakriteeriumid ning täistaotluse hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised:
  1) projekti väljund (15% koondhindest), mille raames hinnatakse kas ja mil määral projekti elluviimine laiendab taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde alaste tegevuste (liikmeskonna ettevõtlusalane koolitamine, tulu koostööst ettevõtetega, intellektuaalomandi rakendamine) ulatust ja lisab neile väärtust;
  2) projekti kvaliteet (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti olulisust taotleja organisatsioonile, vastavust alameetme eesmärkidele ja tegevustele, tegevuskava põhjendatust ja sidusust, eesmärkide ja vahe-eesmärkide püstitust, edu seire korraldust, kohustuste ja vastutuse jaotust ning valitud tegevuste sobivust eesmärkide saavutamiseks;
  3) projekti jätkusuutlikkus (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti omafinantseerimise realistlikkust, finantseerimisplaanide realistlikkust tegevuste jätkamise osas pärast projekti lõppemist, taotleja tegevuste, poliitikate ja kavandatud struktuursete muudatuste tõenäolist mõju taotleja organisatsioonikultuuri ja hoiakute muutumisele ning stiimulite loomisele teadmiste- ja tehnoloogiasiirdeks;
  4) taotleja võimekus püstitatud eesmärke saavutada (20% koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja senist teadmiste ja tehnoloogiasiirde alast tegevust ja selle tulemusi, taotleja juhtkonna seotust projektiga, projekti juhi ja teiste oluliste täitjate kogemust ja staaži, projektimeeskonna oskuste arendamise kava, taotleja baastugevusi ja nende arvestamist projektis ning riskide määratlemist ja nende adresseerimise viisi;
  5) kulu ja tulemi suhe (25% koondhindest), mille raames hinnatakse kulude struktuuri põhjendatust ja realistlikkust, omafinantseerimisele lisaks kaasfinantseerimise hankimise võimekust ning projekti tegevuste, oodatavate tulemuste ja mõju vastavust taotluse mahule.

§ 14.  Eeltaotluse ja täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

  (1) Eeltaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamise otsuse. Eeltaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (2) Täistaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamise otsuse. Täistaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse.

  (3) Eeltaotluse rahuldamise otsuses tehakse taotlejale ettepanek täistaotluse esitamiseks ning vajadusel antakse soovitusi täistaotluse koostamise kohta.

  (4) Täistaotluse rahuldamise otsuses tehakse otsus projekti finantseerimise kohta, milles täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi, sätestades muuhulgas:
  1) toetuse saaja;
  2) toetuse suurus;
  3) oma- ja kaasfinantseeringu määr;
  4) otsus ettemakse või osalise ettemakse tegemise kohta;
  5) toetuse väljamaksmise tingimused;
  6) projekti teostamise tingimused;
  7) projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõpptähtaeg;
  8) aruannete esitamine.

  (5) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse eeltaotluse või täistaotluse rahuldamata jätmise otsus.

  (6) Otsus eel- või täistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

  (7) Otsuse peale võib esitada vaide «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

§ 15.  Taotleja kinnitus toetuse kasutamiseks või toetusest loobumine

  (1) Taotleja on kohustatud 15 tööpäeva jooksul eeltaotluse rahuldamise otsuse jõudmisest toetuse taotlejani esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatu arusaadav ning ta nõustub täistaotlust esitama vastavalt otsuses sätestatud soovitustele.

  (2) Juhul kui taotleja ei esita tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutus eeltaotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

  (3) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul täistaotluse rahuldamise otsuse jõudmisest toetuse taotlejani esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning ta on valmis toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

  (4) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§ 16.  Eeltaotluse ja täistaotluse rahuldamise otsuse muutmine

  (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt eeltaotluse või täistaotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
  1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht;
  2) projekti ajalist kestust;
  3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.

  (2) Sihtasutusel on õigus keelduda eeltaotluse või täistaotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

  (3) Eeltaotluse või täistaotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse esitamist.

5. peatükk TOETUSE PIIRMÄÄRAD, VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED 

§ 17.  Täistaotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

  Taotletava toetuse maksimaalne summa on 15 miljonit Eesti krooni taotluse kohta, kuid mitte rohkem kui 65% abikõlblikest kuludest.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

§ 18.  Taotlejapoolne oma- ja kaasfinantseerimine

  Alameetme raames toetatava projekti oma- ja kaasfinantseerimise koondmäär on vähemalt 35% abikõlblikest kuludest.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

§ 19.  Täistaotluse finantseerimise kord

  (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning maksete toimumist tõendavad dokumendid (edaspidi väljamakse taotlus).
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

  (2) Alameetme raames on lubatud ettemaksed ja osalised ettemaksed vastavalt «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korras sätestatule.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

  (3) Toetuse saajale tehtud viimase väljamakse tähtaeg ei tohi olla hilisem kui «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tähtaeg.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

  (4) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ning oma- ja kaasfinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel teostatud maksetega.
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]

  (5) Ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate esitamine sihtasutusele.

  (6) Osalise ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
  1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate esitamine sihtasutusele;
  2) oma- ja kaasfinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele.

  (7) Osalise ettemakse taotluse puhul kontrollib sihtasutus oma- ja kaasfinantseeringu tasumist tõendavate dokumentide ning väljamakse taotluse nõuetele vastavust.

  (8) Ettemakse või osalise ettemakse puhul teeb sihtasutus käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 6 ja 7 nimetatud kontrolli kuni 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.

  (9) Etapiviisilise väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
  1) etapiviisilise väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele;
  2) eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);
  3) teostatud oma- ja kaasfinantseering vähemalt etapi raames väljamaksmisele kuuluva summa ulatuses projekti plaanis sätestatud oma- ja kaasfinantseeringu proportsioonis;
  4) etapi käigus tehtud ettemakse või osalise ettemakse kasutamise ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavus projekti plaanile.

  (10) Etapiviisilise väljamakse puhul kontrollib sihtasutus peale projekti iga etapi lõppemist pärast etapiviisilise väljamakse taotluse ning vahe- või lõpparuande esitamist:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud etapiviisilise väljamakse tegemise eelduste täitmist toetuse saaja poolt;
  2) toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulude otstarbekust ning vastavust projekti plaanile ja määrusele;
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]
  3) väljastatud toetuse sihipärast kasutamist;
  4) muid projekti etapi kestvuse jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele.

  (11) Sihtasutuse juhatus teeb pärast projekti iga etapi lõppemist käesoleva paragrahvi lõikes nimetatud kontrollimise tulemusel otsuse, kas:
  1) jätkata projekti finantseerimist vastavalt algselt sätestatud projekti plaanile;
  2) jätkata projekti finantseerimist, muutes algselt sätestatud projekti plaani;
  3) peatada projekti edasine finantseerimine;
  4) peatada projekti edasine finantseerimine ja algatada toetuse saajale eraldatud rahaliste vahendite tagasinõudmine.

  (12) Sihtasutus esitab toetuse väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt vastavasisulise väljamakse taotluse saamist.

§ 20.  Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus

  (1) Alameetme raames toetatava projekti kestus, rahaliste kohustuste võtmine ja toetuse saaja poolsete väljamaksete teostamine on alameetme raames lubatud kuni «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tähtajani.
[RTL 2008, 86, 1197 - jõust. 26.10.2008]

  (2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab eeltaotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või eeltaotluses näidatud hilisemast tähtajast.

  (3) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

  (4) Projekti iga etapi lõppedes esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti vahearuande ning pärast projekti lõppu kahe kuu jooksul projekti lõpparuande.

  (5) Vahearuanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse ülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest täistaotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta;
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]
  3) projekti seireks taotleja poolt loodud juhtkomisjoni hinnang projekti tulemustele.

  (6) Lõpparuanne koosneb kahest osast:
  1) tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest, samuti võrdlus täistaotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega;
  2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega;
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]
  3) projekti seireks taotleja poolt loodud juhtkomisjoni hinnang projekti tulemustele.

  (7) Vahearuanded ja lõpparuanne peab olema kinnitatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku ja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt ning ühistaotluse puhul lisaks kõigi partnerite esindusõigusliku isiku ja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt.

  (8) Toetuse saaja on kohustatud viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist esitama sihtasutuse poolt kehtestatud aruandevormil üks kord aastas aruande projekti mõjust toetuse saaja organisatsiooni tegevusele.

§ 21.  Toetuse saaja kohustused

  Toetuse saaja on kohustatud:
  1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
  2) tagama ettenähtud oma- ja kaasfinantseeringu;
  3) läbi viima täistaotluses sisalduva projekti täistaotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
  4) kasutama toetust vastavuses esitatud täistaotluse ja täistaotluse rahuldamise otsusega;
  5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
  6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
  7) säilitama eeltaotluse, täistaotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2015. a 31. detsembrini;
  8) kasutama toetuse eest soetatud vara sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest;
  9) säilitama samas asutuses ja projekti teostamise kohas ning kasutama sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest;
  10) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riiklikku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise halduslepingu (edaspidi riiklik järelevalve) sätetele;
  11) võimaldama riikliku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või muul moel kasutab;
  12) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
  13) osutama auditi ja riikliku järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
  14) «Riigihangete seaduse» subjektina järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid;
  15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks antud sümboolikat;
  16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
  17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
  18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
  19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
  20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted;
  21) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 22.  Sihtasutuse õigused

  Sihtasutusel on õigus:
  1) teostada kuludokumentide auditit riikliku järelevalve toiminguid vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu sätetele;
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]
  2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
  3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]
  4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduses» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
[RTL 2007, 34, 591 - jõust. 28.04.2007]
  5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla täistaotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
  6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
  7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Lisa 1

Lisa 2