Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord
Vastu võetud 23.10.2008 nr 155
Määrus kehtestatakse «Maakatastriseaduse» § 18 lõike 3 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Määrus sätestab katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja reguleerib nende määramist.
(2) Katastriüksuse sihtotstarbe määrab kohalik omavalitsus «Maakatastriseaduse» §-s 18 sätestatud alustel.
(3) Katastriüksuse sihtotstarve või sihtotstarbed registreeritakse maakatastris.
§ 2. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise alused
(1) Kohalik omavalitsus määrab või muudab (edaspidi määrab) sihtotstarbe kinnisasja omaniku taotluse alusel. Kui sihtotstarbe määramise vajadus tuleneb õigusaktidest, määrab kohalik omavalitsus sihtotstarbe omal algatusel.
(2) Katastriüksusele tuleb määrata käesolevas määruses nimetatud sihtotstarve, mis vastab õigusaktidega sätestatud või planeeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.
(3) Ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale määratakse kogu ulatuses ehitise kasutusotstarbest tulenev sihtotstarve.
§ 3. Katastriüksusele mitme sihtotstarbe määramine
(1) Kui katastriüksusel asuva ehitise või ehitiste kasutusotstarve vastab mitmele sihtotstarbe liigile või kui planeeringuga on määratud maa mitmele sihtotstarbele vastav kasutusotstarve, võib ühele katastriüksusele määrata kuni kolm sihtotstarvet.
(2) Kui planeering määrab maaüksuse kasutusotstarvete proportsiooni, siis lähtutakse katastriüksuse sihtotstarbe määramisel planeeringus näidatud kasutusotstarvete proportsioonist.
(3) Iga sihtotstarbe osatähtsus määratakse 5%-lise täpsusega.
(4) Kui planeeringust või ehitise kasutusotstarbest tuleneb katastriüksusele enam kui kolm sihtotstarvet, määratakse katastriüksuse sihtotstarbeks kolm kõige suurema osatähtsusega sihtotstarvet. Sihtotstarbe osatähtsuse määramisel lähtutakse hoone suletud brutopinna kasutusotstarveteks jagunemisest ja rajatise puhul ehitise alusest pinnast.
§ 4. Kohaliku omavalitsuse toimingud katastriüksuse sihtotstarbe määramisel
Kohalik omavalitsus teeb katastriüksuse sihtotstarbe määramisel
järgmised toimingud:
1) selgitab välja õigusaktidest tulenevad
piirangud ja muud olulised asjaolud;
2) selgitab välja
detailplaneeringu koostamise kohustuse. Detailplaneeringu koostamise
kohustuse korral määratakse sihtotstarve kehtestatud detailplaneeringu
alusel;
3) võtab vastu katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsuse.
§ 5. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsus
Katastriüksuse sihtotstarbe määramise otsus peab sisaldama vähemalt
järgmisi andmeid:
1) viide «Maakatastriseaduse» vastavale
sättele;
2) viide planeeringu kehtestamise otsusele;
3) viide
sihtotstarbe määramise aluseks olevale dokumendile, sh viide ehitusloa
või kasutusloa andmise otsusele või kirjalikule nõusolekule;
4)
katastriüksuse koha-aadress ja katastritunnus (nende olemasolul);
5)
katastriüksuse sihtotstarve.
§ 6. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid
Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja
selgitusega on järgmised:
1) elamumaa (001; E) –
alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja
garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle
juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi
teenindav maa;
2) ärimaa (002; Ä) – ärilisel eesmärgil
kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja
neid ehitisi teenindav maa:
– jaekaubandusehitiste maa;
–
hulgikaubandusehitiste maa;
– toitlustusehitiste maa;
–
teenindusehitiste maa;
– majutusehitiste maa;
– reisijate
teenindamisega seotud transpordiehitiste, sh lennu-, raudtee-,
bussijaama, sadamahoonete maa;
– büroo- ja administratiivehitiste maa;
–
ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa;
–
sideehitiste maa, sh telekommunikatsioonirajatiste maa;
–
ärieesmärgil kasutatavate meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-,
puhke- või spordiehitiste maa;
– muu äriotstarbel kasutatav maa;
3)
tootmismaa (003; T) – tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmis- ja
tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa:
–
põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa;
–
sadamaehitiste maa, v.a reisijate teenindamisega seotud ehitised;
–
toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa;
–
tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sh kütte-,
vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste maa;
–
jäätmekäitlusehitiste alune maa, v.a jäätmehoidla maa;
–
muu tootmisotstarbel kasutatav maa;
4) veekogude maa
(006; V) – loodusliku või tehisveekogu või selle osa alune maa;
5)
transpordimaa (007; L) – liiklemiseks ja transpordiks kasutatav
maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste
aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sh:
– teemaa;
–
äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, sh parklate maa;
–
raudteemaa;
– lennuliiklusmaa;
– navigatsiooniseadmete maa;
–
köistee, trammitee ja nendega ehitus- või toimimisviisi poolest sarnane
tee või muu raudteest erineva ehitusega rööbastee alune maa;
6)
jäätmehoidla maa (008; J) – tootmis- ja olmejäätmete
ladestamisehitiste (prügila) ning reovee puhastusrajatiste alune ja neid
teenindav maa;
7) riigikaitsemaa (009; R) – riigikaitse,
piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sh:
–
piiriületus- ja tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-,
päästeteenistuse- ning korrakaitse-ehitiste maa;
–
sisekaitse- või kaitseväerajatiste maa;
– polügooni ja
harjutusväljaku maa;
8) kaitsealune maa (010; H) – riigi
kaitse all olev ja riigi kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa,
millel majandustegevus on õigusaktidega keelatud;
9) maatulundusmaa
(011; M) – põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks
kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal;
10)
sihtotstarbeta maa (012; S) – iseseisvat katastriüksust moodustav
ehitusõiguseta maa, millele ei ole võimalik või otstarbekas
sihtotstarvet määrata;
11) mäetööstusmaa
(014; Mt) – maavara (v.a turba) kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav
maa, sh:
– mäeeraldis ja seda teenindav maa;
–
mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste
(sh tootmishoonete, teede ja raudteede) maa;
12) turbatööstusmaa
(015; Tt) – turba kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatav maa, sh:
–
mäeeraldis ja seda teenindav maa koos kuivendussüsteemidega;
–
tuleohutusnõuetest tulenevate tulekaitseribade ning tuulekaitsevööndite
maa;
– mäeeraldise ja seda teenindava maa piiridesse jäävate ehitiste
(sh teede ja raudteede) maa;
13) sotsiaalmaa – maa,
millelt ei taotleta kasumit. Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste
maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa
sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik.
1.
ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) – kasumi saamise
eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi
teenindav maa, sh:
– riigi ja kohaliku omavalitsuse
ametiasutuste (välja arvatud käesoleva määruse § 6 punktis 7 nimetatud
ehitised) büroo- ja administratiivhoonete maa;
– välisriikide
diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete maa;
– äriotstarbeta
meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, hoolekande-, sakraal-,
puhke- ja spordiehitiste maa;
– muuseumi-, arhiivi- ja
raamatukoguehitiste maa;
– loomaaia ja botaanikaaia maa;
2. üldkasutatav
maa (017; Üm) – avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust
moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes
abihooned, sh:
– haljasala ja pargi maa;
– supelranna
maa;
– rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa;
– lautri
maa;
– laste mänguväljaku maa;
– spordiplatsi ja
terviseraja maa;
– kalmistu maa.
§ 7. Sihtotstarbe määramise erisused
(1) Katastriüksusele ei määrata samaaegselt teiste sihtotstarvetega sihtotstarbeta maa ja sotsiaalmaa alaliigi – üldkasutatava maa sihtotstarvet.
(2) Erandina võib katastriüksusele määrata koos üldkasutatava maa sihtotstarbega veekogude maa sihtotstarbe, kui katastriüksuse koosseisus ei ole teiste sihtotstarvetega maad.
(3) Samaaegselt ei määrata katastriüksusele maatulundusmaa sihtotstarbega koos elamumaa, jäätmehoidla maa ja sihtotstarbeta maa ning sotsiaalmaa alaliigi – üldkasutatava maa sihtotstarvet.
(4) Maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa. Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal.
§ 8. Määruse rakendamine
(1) Enne käesoleva määruse jõustumist maakatastris registreeritud
katastriüksuste sihtotstarbe liigid ja alaliigid muudab katastripidaja
vastavalt käesoleva määruse §-s 6 sätestatud katastriüksuse
sihtotstarbele järgmiselt:
1) elamumaa (001; E) alaliiki
kuuluvad sihtotstarbed viiakse kooskõlla käesoleva määruse § 6
punktiga 1;
2) tootmismaa (003; T) alaliiki kuuluvad
sihtotstarbed viiakse kooskõlla käesoleva määruse § 6 punktiga 3.
(2) Enne käesoleva määruse jõustumist määratud mäetööstusmaa (004; K), karjääride maa (0040; Kr), turbatootmismaa (0041; Tt), sotsiaalmaa (005; Ü), ühiskondlike hoonete maa (0050; Üh) ja üldmaa (0051; Üm) sihtotstarbed ning käesoleva määrusega vastuolus olevad liitsihtotstarbed jäävad kehtima seni, kuni kohalik omavalitsus on nende sihtotstarvetega katastriüksustele määranud käesoleva määruse §-s 6 sätestatud sihtotstarbe, arvestades käesoleva määruse §-s 7 sätestatud erisusi. Katastripidaja esitab ühe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates kohalikule omavalitsusele nimekirja katastriüksustest, mille sihtotstarbed ei vasta käesolevale määrusele. Kohalik omavalitsus on kohustatud käesolevast määrusest tulenevad sihtotstarbed määrama nelja kuu jooksul, alates katastripidajalt nimekirja saamisest.
(3) Kuni järgmise maa korralise hindamise tulemuste kinnitamiseni kohaldatakse 2001. aasta korralise hindamise tulemusena määratud mäetööstusmaa väärtusi käesoleva määruse § 6 punktis 11 sätestatud mäetööstusmaa (014; Mt) ja § 6 punktis 12 sätestatud turbatööstusmaa (015; Tt) sihtotstarvetele.
(4) Kui katastripidajale esitatakse katastriüksuse registreerimiseks või katastriandmete muutmiseks dokumendid, milles katastriüksusele enne käesoleva määruse jõustumist määratud sihtotstarve ei vasta käesoleva määruse §-s 6 nimetatud sihtotstarbele, on katastripidajal õigus registreerida katastriüksus käesoleva määruse §-s 6 nimetatud sihtotstarbega või keelduda katastrikande tegemisest ning nõuda sihtotstarbe määramist vastavalt käesolevale määrusele.
§ 9. Määruste muutmine
(1) Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2001. a määruses nr 193 «Maa korralisel hindamisel kasutatav metoodika» (RT I 2001, 51, 302) asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määruses nr 36 «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine»» viitega käesolevale määrusele vastavas käändes.
(2) Vabariigi Valitsuse 22. mai 2001. a määrust nr 179 «Maa maksustamishinna arvutamise kord» (RT I 2001, 49, 276) täiendatakse §-dega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
« § 8. Veekogude maale, mis on avalikus kasutuses, ei rakendata maa maksustamisel veekogude maa sihtotstarvet. Avalikus kasutuses olevate veekogude maa maksustamishinna arvutamisel määratakse veekogude maa sihtotstarbega maa maksustamishinnaks sama katastriüksuse teiste sihtotstarvete maksustamishinnad vastavalt nende proportsioonile.
§ 9. Kui maatulundusmaa kõlvikuline koosseis on määramata, siis arvutatakse maksustamishind muu maa kõlviku järgi.».
(3) Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 268 kinnitatud «Maa enampakkumisega erastamise korras» (RT I 1996, 78, 1385; RT III 2003, 5, 48) asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrusega nr 36 kinnitatud «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise alustega»» viitega käesolevale määrusele vastavas käändes.
(4) Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korras» (RT I 1996, 77, 1372; 2007, 17, 85) asendatakse sõnad «Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrusega nr 36 kinnitatud «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise alustega»» viitega käesolevale määrusele vastavas käändes.
§ 10. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrus nr 36 «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine» (RT I 1995, 13, 150; 1996, 32, 636) tunnistatakse kehtetuks.
|
Haridus- ja teadusminister peaministri ülesannetes Tõnis LUKAS |
| Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI |
| Riigisekretär Heiki LOOT |
Facebook
Twitter