Süstemaatiline liigitus: KOHTUMENETLUSÕIGUS → Tsiviilkohtumenetlus → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Organisatsioonid → Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (HCCH)

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon

Vastu võetud 15.11.1965

Konventsiooniga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Konventsioonile alla kirjutanud riigid,

soovides tagada välisriigis asuvale adressaadile kohtu- ja kohtuväliste dokumentide õigeaegse kätteandmise ja

soovides sel eesmärgil parandada vastastikuse õigusabi korraldust protseduuri lihtsustades ja kiirendades,

on otsustanud sõlmida konventsiooni ja on kokku leppinud järgnevas.

Artikkel 1

Konventsiooni rakendatakse kõigil juhtudel nii tsiviil- kui kaubandusasjades, kui on vaja edastada kohtu- ja kohtuvälised dokumendid välisriigis kätte andmiseks.

Konventsiooni ei rakendata, kui pole teada selle isiku aadress, kellele dokument tuleb kätte anda.

I peatükk
KOHTUDOKUMENDID

Artikkel 2

Osalisriik määrab keskasutuse, kes kohustub vastu võtma teistest osalisriikidest tulevaid edastamistaotlusi ja toimima artiklite 3-6 sätete kohaselt.

Riik moodustab keskasutuse oma seaduste järgi.

Artikkel 3

Dokumentide päritoluriigi seaduste alusel pädev justiitsasutus või -ametnik edastab konventsioonile lisatud blanketi näidisele vastava taotluse adressaatriigi keskasutusele. Dokumentide legaliseerimist või muid formaalsusi ei nõuta.

Kätteantav dokument või selle koopia lisatakse taotlusele. Taotlus ja dokument esitatakse kahes eksemplaris.

Artikkel 4

Kui keskasutus leiab, et taotlus ei vasta konventsiooni sätetele, informeerib ta kohe taotluse esitajat ja täpsustab oma vastuväited taotlusele.

Artikkel 5

Adressaatriigi keskasutus annab dokumendi ise kätte või korraldab selle kätteandmise asjakohase asutuse poolt kas:
a) adressaatriigi seadustega siseriiklikes protsessides tema territooriumil olevatele isikutele dokumentide kätteandmiseks ette nähtud korras või
b) taotluse esitaja nõutud erikorras, kui selline kord pole vastuolus adressaatriigi seadustega.

Käesoleva artikli lõike 1 alalõike b kohaselt võib dokumendi adressaadile kätte anda ka mitteametlikus korras, kui adressaat dokumendi vabatahtlikult vastu võtab.

Kui dokument tuleb kätte anda eeltoodud lõike 1 järgi, võib keskasutus nõuda, et dokument oleks koostatud adressaatriigi riigikeeles või sellesse tõlgitud.

Koos dokumendiga antakse kätte taotluse osa, mis sisaldab kätteantava dokumendi kokkuvõtte konventsioonile lisatud blanketil.

Artikkel 6

Adressaatriigi keskasutus või selleks otstarbeks määratud asutus koostab konventsioonile lisatud näidise järgi teatise.

Teatises kinnitatakse, et dokument on kätte antud, ja sinna märgitakse kätteandmise viis, koht, kuupäev ja isik, kellele dokument on üle antud. Kui dokumenti ei ole kätte antud, märgitakse teatises kätteandmist takistanud põhjused.

Taotluse esitaja võib nõuda, et teatisel, mida ei ole koostanud keskasutus või kohus, oleks nende asutuste kaasallkirjad.

Teatis edastatakse otse taotluse esitajale.

Artikkel 7

Konventsioonile lisatud näidise standardsõnastus peab olema prantsus- või ingliskeelne. See võib olla ka dokumendi päritoluriigi riigikeeles.

Lüngad tuleb täita adressaatriigi keeles või prantsuse või inglise keeles.

Artikkel 8

Osalisriigil on õigus kohtudokumente sundi rakendamata kätte anda välisriikides olevatele isikutele oma diplomaatiliste esinduste või konsulaarametnike kaudu.

Iga riik võib deklareerida, et on sellise kätteandmise vastu oma territooriumil juhul, kui dokumenti ei anta kätte dokumendi päritoluriigi kodanikule.

Artikkel 9

Osalisriigil on õigus kasutada teise osalisriigi asutusele kätteantavate dokumentide edastamiseks ka konsulaarkanaleid.

Osalisriigil on õigus kasutada erandlikel asjaoludel samaks otstarbeks diplomaatilisi kanaleid.

Artikkel 10

Kui adressaatriik ei vaidle vastu, lubab konventsioon:
a) saata kohtudokumente postiga otse välisriigis asuvatele isikutele;
b) dokumendi päritoluriigi kohtuametnikel, ametiisikutel või teistel pädevatel isikutel kohtudokumente kätte anda otse adressaatriigi kohtuametnike, ametiisikute või teiste pädevate isikute kaudu,
c) kohtumenetlusest huvitatud isikul kohtudokumente kätte anda otse adressaatriigi kohtuametnike, ametiisikute või teiste pädevate isikute kaudu.

Artikkel 11

Osalisriigid võivad kokku leppida kohtudokumentide kätteandmiseks kasutada eelmistes artiklites sätestatust erinevate edastuskanalite, eriti asjakohaste asutuste otsesuhtlemise lubamises.

Artikkel 12

Osalisriikide kohtudokumentide kätteandmine ei anna alust maksta makse või hüvitada kulusid adressaatriigi osutatud teenete eest.

Taotluse esitaja tasub või hüvitab kulud, mis tulenevad
a) kohtuametniku või adressaatriigi seaduste alusel õiguspädeva isiku osavõtust dokumentide kätteandmisel;
b) kätteandmise erikorra kasutamisest.

Artikkel 13

Kui kätteandmistaotlus vastab konventsiooni nõuetele, võib adressaatriik keelduda taotluse täitmisest ainult siis, kui ta peab seda oma suveräänsust või julgeolekut kahjustavaks.

Adressaatriik ei või täitmisest keelduda ainuüksi põhjusel, et ta pretendeerib oma siseriiklike seaduste järgi ainujurisdiktsioonile selles asjas või tema seadus ei luba sellist menetlust, millel taotlus põhineb.

Keeldumise korral teatab keskasutus otsekohe taotluse esitajale ja riigile keeldumise põhjustest.

Artikkel 14

Kohtudokumentide edastamisel tekkida võivad raskused lahendatakse diplomaatilisel teel.

Artikkel 15

Kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli edastada kätteandmiseks välisriigis konventsiooni sätete kohaselt ja kostja ei ole ilmunud, siis kohtuotsust ei tehta, kuni pole selge, et
a) dokument on kätte antud adressaatriigi seadustega riigi territooriumil olevatele isikutele dokumentide kätteandmiseks ette nähtud menetluse korras või
b) dokument on tegelikult antud üle kostjale või tema asukohta mõnel teisel konventsiooniga ette nähtud viisil
ja mõlemal juhul on dokument antud kätte või üle õigeaegselt, et võimaldada kostjal ennast kaitsta.

Osalisriigil on õigus deklareerida, et vaatamata käesoleva artikli lõikele 1 võib kohtunik teha kohtuotsuse, kui pole saadud teatist kätteandmise või üleandmise kohta ja kui on täidetud järgmised nõuded:
a) dokument on edastatud ühel käesoleva konventsiooniga ette nähtud viisil;
b) kohtuniku arvates on dokumendi edastamisest vastaval juhul möödunud piisav aeg (vähemalt kuus kuud);
c) pole saadud mingit teatist sellele vaatamata, et on tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi, et seda adressaatriigi pädevate asutuste kaudu saada.

Vaatamata eelmise lõike sätetele võib kohtunik vajaduse korral rakendada hagi tagamise või muid abinõusid.

Artikkel 16

Kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli edastada välisriigis kätteandmiseks konventsiooni sätete kohaselt ja kohtuotsus tehti kostja vastu, kes istungilt puudus, on kohtunikul õigus vabastada kostja kohtuotsuse apellatsioonitähtaja möödalaskmise tagajärgedest, kui on täidetud järgmised nõuded:
a) kostja ei saanud omapoolse süüta õigel ajal teada dokumendist, et end kaitsta, või õigel ajal teada kohtuotsusest, et apelleerida, ja
b) kostja on teatanud esimesel võimalusel soovist otsusele apelleerida.

Avalduse võib esitada ainult mõistliku aja jooksul pärast seda, kui kostja on kohtuotsusest teada saanud.

Iga osalisriik võib deklareerida, et esitatud avaldust ei võeta pärast deklaratsioonis kindlaks määratud ajavahemiku möödumist vastu. See ajavahemik peab olema vähemalt üks aasta pärast kohtuotsuse tegemist.

Käesolevat artiklit ei rakendata isiku õigus- või teovõimet käsitlevate kohtuotsuste suhtes.

II peatükk
KOHTUVÄLISED DOKUMENDID

Artikkel 17

Osalisriigi asutustelt või kohtuametnikelt pärinevad kohtuvälised dokumendid võib teises osalisriigis kätteandmiseks edastada konventsiooni sätete kohaselt ja selles näidatud viisil.

III peatükk

ÜLDSÄTTED

Artikkel 18

Osalisriik võib lisaks keskasutusele moodustada ka teisi asutusi ja määrata kindlaks nende pädevuse.

Taotluse esitajal on õigus saata taotlus otse keskasutusele.

Liitriikidel on õigus moodustada mitu keskasutust.

Artikkel 19

Kui osalisriigi seadused lubavad eelmistes artiklites sätestatust erinevaid edastusviise välisriigist tulevate dokumentide kätteandmiseks oma territooriumil, ei mõjuta konventsioon selliste sätete rakendamist.

Artikkel 20

Konventsioon ei takista osalisriikide vahelistes lepingutes loobumist
a) artikli 3 lõike 2 järgi edastatavate dokumentide koopiate nõudmisest;
b) artikli 5 lõike 3 ja artikli 7 keelenõuetest;
c) artikli 5 lõike 4 sätetest;
d) artikli 12 lõike 2 sätetest.

Artikkel 21

Osalisriik võib ratifitseerimis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel või hiljem informeerida Hollandi välisministeeriumi:
a) asutuste määramisest artiklite 2 ja 18 kohaselt;
b) teatise vormistamiseks pädeva asutuse määramisest artikli 6 järgi;
c) konsuli kaudu edastatud dokumentide vastuvõtmiseks pädeva asutuse määramisest artikli 9 kohaselt;

Samuti teatab osalisriik vajaduse korral ministeeriumile
a) vastuseisust artiklites 8 ja 10 sätestatud edastusviiside rakendamisele;
b) artikli 15 lõike 2 ja artikli 16 lõike 3 kohastest deklaratsioonidest;
c) kõigist ülalnimetatud määramiste, vastuväidete ja deklaratsioonide muudatustest.

Artikkel 22

Kui osalisriigid osalevad ühes või mõlemas 17. juulil 1905 või 1. märtsil 1954 Haagis alla kirjutatud tsiviilprotsessikonventsioonis, asendab käesolev konventsioon nende vahel varem sõlmitud konventsioonide artikleid 1-7.

Artikkel 23

Käesolev konventsioon ei mõjuta 17.juulil 1905 Haagis alla kirjutatud tsiviilprotsessikonventsiooni artikli 23 ega 1.märtsil 1954 Haagis alla kirjutatud tsiviilprotsessikonventsiooni artikli 24 rakendamist.

Neid artikleid kohaldatakse ainult nimetatud konventsioonides ette nähtud edastusviiside kasutamisel.

Artikkel 24

1905. ja 1954. aasta konventsiooni osaliste vahelised lisakokkulepped loetakse käesoleva konventsiooniga võrdselt rakendatavaks, kui pooled pole teisiti kokku leppinud.

Artikkel 25

Artiklites 22 ja 24 sätestatu välja arvatud, ei mõjuta käesolev konventsioon teiste sama valdkonda reguleerivate konventsioonide rakendamist, milles osalisriigid osalevad või hakkavad osalema.

Artikkel 26

Konventsioon on avatud allakirjutamiseks riikidele, kes olid esindatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi 10. istungjärgul.

Konventsioon ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Hollandi välisministeeriumile.

Artikkel 27

Konventsioon jõustub 60 päeva möödumisel pärast kolmanda, artikli 26 lõikes 2 nimetatud ratifitseerimiskirja hoiuleandmist.

Iga konventsiooni allakirjutanud riigi suhtes, kes ratifitseerib selle hiljem, jõustub konventsioon 60 päeva möödumisel pärast ratifitseerimiskirja hoiuleandmist.

Artikkel 28

Riigid, kes ei olnud esindatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi 10. istungjärgul, võivad konventsiooniga ühineda, kui see on jõustunud artikli 27 lõike 1 järgi. Ühinemiskiri antakse hoiule Hollandi välisministeeriumile.

Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon, kui konventsiooni enne ühinemiskirja hoiule andmist ratifitseerinud riigid pole kuue kuu jooksul pärast Hollandi välisministeeriumi ühinemisteadet teatanud oma vastuväidetest ühinemisele Hollandi välisministeeriumile.

Vastuväidete puudumisel jõustub konventsioon ühineva riigi suhtes eelmises artiklis viimasena nimetatud ajavahemikule järgneva kuu esimesel päeval.

Artikkel 29

Konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes võib riik deklareerida, missugusel tema jurisdiktsiooni alusel territooriumil konventsiooni rakendatakse. Deklaratsioon jõustub koos konventsiooniga.

Hilisematest kehtivuspiirkonna laiendamistest teatatakse Hollandi välisministeeriumile.

Territooriumi suhtes, millele laiendati konventsiooni kehtivust, jõustub konventsioon 60. päeval pärast eelmises lõikes nimetatud teate saabumist Hollandi välisministeeriumi.

Artikkel 30

Konventsioon kehtib 5 aastat pärast selle jõustumist artikli 27 lõike 1 kohaselt ka nende riikide kohta, kes on konventsiooni ratifitseerinud või sellega ühinenud hiljem.

Kui konventsiooni pole denonsseeritud, arvatakse konventsioon vaikival kokkuleppel uuendatuks igaks järgmiseks viieks aastaks.

Denonsseerimisest teatatakse Hollandi välisministeeriumile vähemalt 6 kuud enne viieaastase perioodi lõppu.

Denonsseerimist võib piirata mingi kindla territooriumiga, kus konventsiooni rakendatakse.

Denonsseerimine puudutab vaid denonsseerimisest teatanud riiki. Teiste osalisriikide kohta jääb konventsioon kehtima.

Artikkel 31

Hollandi välisministeerium teatab artiklis 26 nimetatud riikidele ja artikli 28 kohaselt konventsiooniga ühinenud riikidele:
a) artiklis 26 nimetatud allakirjutamisest ja ratifitseerimisest;
b) konventsiooni artikli 27 lõike 1 kohase jõustumise päevast;
c) artiklis 28 nimetatud ühinemistest ja nende jõustumise päevast;
d) artiklis 29 nimetatud kehtivuspiirkonna lisandumistest ja nende jõustumise päevast;
e) artiklis 21 nimetatud määramistest, vastuväidetest ja deklaratsioonidest;
f) artikli 30 lõikes 3 nimetatud denonsseerimistest.

Selle tõenduseks on konventsioonile alla kirjutanud täielikult volitatud isikud.

Sõlmitud 15. novembril 1965 Haagis inglise ja prantsuse keeles. Tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris. Neid säilitatakse Hollandi valitsuse arhiivis ja neist saadetakse kinnitatud koopia diplomaatiliste kanalite kaudu igale riigile, kes oli esindatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi 10. istungjärgul.

Annex to the Convention
Konventsiooni lisa

REQUEST / DEMANDE / TAOTLUS
for service abroad of judicial or extrajudicial documents
aux fins de signification ou de notification a l'étranger d'un acte judiciare ou extrajudiciaire
tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmiseks välisriikides

Convention on the service abroad of judicial and extrajudicial documents in civil or commercial matters, signed at The Hague on the 15th November 1965.
Convention relative à la signification et à la notification à l'etranger des actes judiciaires ou extrajudiciaires en matiére civile ou commerciale, signee à La Haye, le 15 novembre 1965.
Tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon, sõlmitud 15. novembril 1965 Haagis.

The udersigned applicant has the honour to transmit - in duplicate - the documents listed below and, in conformity with article 5 of the above-mentioned Convention, requests promt service of one copy thereof on the addressee i.e.:
Le requérant soussigné a l'honneur de faire parvenir - en double exemplaire - à l'autorité destinataire les documents ci-dessous enumeres, en la priant, conformement a l'article 5 de la Convention precitee, d'en faire remettre sans retard un exemplaire au destinataire, a savoir:
Allakirjutanud avalduse esitajal on au edastada järgmised dokumendid kahes eksemplaris ja eespoolnimetatud konventsiooni artikli 5 järgi paluda kohe üks dokumendi eksemplar adressaadile üle anda:

a) in accordance with the provisions of sub-paragraph a) of the first paragraph of article 5 of the Convention.*
selon les formes légales (article 5, alinéa premier lettre a).*
konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt.*

b) in accordance with the following particular method (sub-paragraph b) of the first paragraph of article 5):*
selon la forme particulière suivante (article 5, alinéa premier, lettre b):*
järgmises erikorras (artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt):*

c) by delivery to the addressee, if he accepts it voluntarily (second paragraph of article 5).*
le cas échéant, par remise simple (article 5, alinéa 2).*
adressaadile kätte andes, kui ta võtab selle vabatahtlikult vastu (artikli 5 lõike 2 alusel).*

The authority is requested to return or to have returned to the applicant a copy of the documents – and of the annexes – with the certificate as provided on the reverse side.
Cette autorite est priee de renvoyer ou de faire renvoyer au requerant un exemplaire de l'acte – et de ses annexes – avec l'attestation figurant au verso.
Asutusel palutakse dokumentide ja lisade koopiad koos tagaküljel oleva teatisega saata taotluse esitajale tagasi või korraldada nende tagasisaatmine.

* Delete if inappropriate.
Rayer les mentions inutiles.
Tarbetu ära jätta.

CERTIFICATE / ATTESTATION / TEATIS

The undersigned authority has the honour to certify, in conformity with article 6 of the Convention,
L’autorité soussignée a l’honneur d’attester conformément a l’article 6 de ladite Convention,
Allakirjutanud asutusel on au tõendada konventsiooni artikli 6 kohaselt,

1. that the document has been served*
que la demande a été exécutée*
et dokumendid on kätte antud*

in one of the following methods authorised by article 5:
dans une des formes suivantes prévues a l'article 5:
ühel artikli 5 järgi lubatud viisil:

a) in accordance with the provisions of sub-paragraph a) of the first paragraph of article 5 of the Convention.*
selon les formes légales (article 5, alinéa premier, lettre a).*
konventsiooni artikli 5 lõike 1 punkti a kohaselt.*

b) in accordance with the following particular method:*
selon la forme particuliére suivante:
järgmises erikorras (artikli 5 lõike 1 punkti b kohaselt),*

c) by delivery to the addressee, who accepted it voluntarily.*
par remise simple.*
adressaadile kätte andes, kui ta võtab selle vabatahtlikult vastu.*

The documents referred to in the request have been delivered to:
Les documents mentionnés dans la demande ont étè remis à:
Taotluses nimetatud dokumendid on üle antud:

2. that the document has not been served, by reason of the following facts:*
que la demande n'a pas été exécutée, en raison des faits suivants:*
et dokumente pole kätte antud järgmistel põhjustel:*

In conformity with the second paragraph of article 12 of the Convention, the applicant is requested to pay or reimburse the expenses detailed in the attached statement.*
Conformement à l'article 12, alinéa 2, de ladite Convention, le requérant est prié de payer ou de rembourser les frais dont le détail figure au mémoire ci-joint.*
Konventsiooni artikli 12 lõike 2 kohaselt palutakse avaldajal tasuda või hüvitada lisatud aruandes näidatud kulud.*

* Delete if inappropriate.
Rayer les mentions inutiles.
Tarbetu ära jätta.

ANNEXES / ANNEXES / LISAD

SUMMARY / FICHE DESCRIPTIVE / KOKKUVÕTE

Summary of the document to be served
Éléments essentiels de l'acte
Kätteantava dokumendi kokkuvõte

Judicial document / Acte judiciare / Kohtudokument**

Extrajudicial document / Acte extrajudiciare / Kohtuväline dokument**

IMPORTANT

The enclosed document is of a legal nature and may affect your rights and obligations. The (summary of the document to be served) will give you some information about its nature and purpose. You should, however, read the document thoroughly. It may be necessary to seek legal advice.
If your financial resources are insufficient you should seek information on the possibility of legal aid or advice either in the entry where you live or in the country where the document was issued.
Enquiries about the availability of legal aid or advice in the country where the document was issued may be directed to:

TRÈS IMPORTANT

Le docurnent ci-joint est de nature juridique et peut affecter vos droits et obligations. Les (eléments essentiels de l’acte) vous donnent quelques informations sur sa nature et son objet. Il est toutefois indispensable de lire attentivement le texte meme du document. Il peut etre necessaire de demander un avis juridique.
Si vos ressources sont insuffisantes, renseignez-vous sur la possibilite d’obtenir l’assistance judiciaire et la consultation juridique soit dans votre pays soit dans le pays d’origine du document.
Les demandes de renseignements sur les possibilites d'obtenir l'aide judiciaire ou la consultation juridique dans le pays d'origine du document peuvent etre adressees:

TÄHELEPANU!

Lisatud dokument on juriidilist laadi ning võib mõjutada Teie õigusi ja kohustusi. Kätteantava dokumendi kokkuvõte sisaldab teavet dokumendi sisu ja otstarbe kohta. Lugege dokument hoolikalt läbi.
Õigusnõuande taotlemine võib osutuda vajalikuks.
Kui Teie rahalised võimalused ei ole piisavad, siis selgitage, kas on võimalik saada õigusabi või -nõuannet Teie asukohariigis või riigis, kus dokument on välja antud.

Õigusabi või -nõuande saamiseks dokumendi päritoluriigist, võib järelepärimise saata aadressil:

CONVENTION ON THE SERVICE ABROAD OF JUDICIAL AND EXTRAJUDICIAL DOCUMENTS IN CIVIL OR COMMERCIAL MATTERS

The States signatory to the present Convention,

Desiring to create appropriate means to ensure that judicial and extrajudicial documents to be served abroad shall be brought to the notice of the addressee in sufficient time,

Desiring to improve the organisation of mutual judicial assistance for that purpose by simplifying and expediting the procedure,

Have resolved to conclude a Convention to this effect and have agreed upon the following provisions:

Article 1

The present Convention shall apply in all cases, in civil or commercial matters, where there is occasion to transmit a judicial or extrajudicial document for service abroad.

This Convention shall not apply where the address of the person to be served with the document is not known.

Chapter I
JUDICIAL DOCUMENTS

Article 2

Each contracting State shall designate a Central Authority which will undertake to receive requests for service coming from other contracting States and to proceed in conformity with the provisions of article 3 and 6.

Each State shall organise the Central Authority in conformity with its own law.

Article 3

The authority or judicial officer competent under the law of the State in which the documents originate shall forward to the Central Authority of the State addressed a request conforming to the model annexed to the present Convention, without any requirement of legalisation or other equivalent formality.

The document to be served or a copy thereof shall be annexed to the request. The request and the document shall both be furnished in duplicate.

Article 4

If the Central Authority considers that the request does not comply with the provisions of the present Convention it shall promptly inform the applicant and specify its objections to the request.

Article 5

The Central Authority of the State addressed shall itself serve the document or shall arrange to have it served by an appropriate agency, either –
a) by a method prescribed by its internal law for the service of documents in domestic actions upon persons who are within its territory, or
b) by a particular method requested by the applicant, unless such a method is incompatible with the law of the State addressed.

Subject to sub-paragraph (b) of the first paragraph of this article, the document may always be served by delivery to an addressee who accepts it voluntarily.

If the document is to be served under the first paragraph above, the Central Authority may require the document to be written in, or translated into, the official language or one of the official languages of the State addressed.

That part of the request, in the form attached to the present Convention, which contains a summary of the document to be served, shall be served with the document.

Article 6

The Central Authority of the State addressed or any authority which it may have designated for that purpose, shall complete a certificate in the form of the model annexed to the present Convention.

The certificate shall state that the document has been served and shall include the method, the place and the date of service and the person to whom the document was delivered. If the document has not been served, the certificate shall set out the reasons which have prevented service.

The applicant may require that a certificate no completed by a Central Authority or by a judicial authority shall be countersigned by one of these authorities.

The certificate shall be forwarded directly to the applicant.

Article 7

The standard terms in the model annexed to the present Convention shall in all cases be written either in French or in English. They may also be written in the official language, or in one of the official languages, of the State in which the documents originate.

The corresponding blanks shall be completed either in the language of the State addressed or in French or in English.

Article 8

Each contracting State shall be free to effect service of judicial documents upon persons abroad, without application of any compulsion, directly through its diplomatic or consular agents.

Any State may declare that it is opposed to such service within its territory, unless the document is to be served upon a national of the State in which the documents originate.

Article 9

Each Contracting State shall be free, in addition, to use consular channels to forward documents, for the purpose of service, to those authorities of another contracting State which are designated by the latter for this purpose.

Each contracting State may, if exceptional circumstances so require, use diplomatic channels for the same purpose.

Article 10

Provided the State if destination does not object, the present Convention shall not interfere with –
a) the freedom to send judicial documents, by postal channels, directly to persons abroad,
b) the freedom of judicial officers, officials or other competent persons of the State of origin to effect service of judicial documents directly through the judicial officers, officials or other competent persons of the State of destination,
c) the freedom of any person interested in a judicial proceeding to effect service of judicial documents directly through the judicial officers, officials or other competent persons of the State of destination.

Article 11

The present Convention shall not prevent two or more Contracting States from agreeing to permit, for the purpose of service of judicial documents, channels of transmission other than those provided for in the preceding articles and, in particular, direct communication between their respective authorities.

Article 12

The service of judicial documents coming form a Contracting State shall not give rise to any payment or reimbursement of taxes or costs for the services rendered by the State addressed.

The applicant shall pay or reimburse the costs occasioned by –
a) the employment of a judicial officer or of a person competent under the law of the State of destination,
b) the use of a particular method of service.

Article 13

Where a request for service complies with the terms of the present Convention, the State addressed may refuse to comply therewith only if it deems that compliance would infringe its sovereignty or security.

It may refuse to comply solely on the ground that, under its internal law, it claims exclusive jurisdiction over the subject-matter of the action or that its internal law would not permit the action upon which the application is based.

The Central Authority shall, in case of refusal, promptly inform the applicant and state the reasons for the refusal.

Article 14

Difficulties which may arise in connection with the transmission of judicial documents for service shall be settled through diplomatic channels.

Article 15

Where a writ of summons or an equivalent document had to be transmitted abroad for the purpose of service, under the provisions of the present Convention, and the defendant has not appeared, judgement shall not be given until it is established that –
a) the document was served by a method prescribed by the internal law of the State addressed for the service of documents in domestic actions upon persons who are within is territory, or
b) the document was actually delivered to the defendant or to his residence by another method provided for by this Convention,
and that in either of these cases the service or the delivery was effected in sufficient time to enable the defendant to defend.

Each contracting State shall be free to declare that the judge, notwithstanding the provisions of the first paragraph of this article, may five judgement even if no certificate of service or delivery has been received, if all the following conditions are fulfilled –
a) the document was transmitted by one of the methods provided for in this Convention,
b) a period of time of not less than six months, considered adequate by the judge in the particular case, has elapsed since the date of the transmission of the document,
c) no certificate of any kind has been received, even though every reasonable effort has been made to obtain it through the competent authorities of the State addressed.

Notwithstanding the provisions of the preceding paragraphs the judge may order, in case of urgency, any provisional or protective measures.

Article 16

When a writ of summons or an equivalent document had to be transmitted abroad for the purpose of service, under the provisions of the present Convention, and a judgement has been entered against a defendant who has not appeared, the judge shall have the power to relieve the defendant form the effects of the expiration of the time for appeal from the judgement if the following conditions are fulfilled –
a) the defendant, without any fault on his part, did not have knowledge of the document in sufficient time to defend, or knowledge of the judgement in sufficient time to appeal, and
b) the defendant has disclosed a prima facie defence to the action on the merits.'

An application for relief may be filed only within a reasonable time after the defendant has knowledge of the judgement.

Each contracting State may declare that the application will not be entertained if it is filed after the expiration of a time to be stated in the declaration, but which in no case be less than one year following the date of the judgement.

This article shall not apply to judgements concerning status or capacity of persons.

Chapter II
EXTRAJUDICIAL DOCUMENTS

Article 17

Extrajudicial documents emanating from authorities and judicial officers of a Contracting State may be transmitted for the purpose of service in another Contracting State by the methods and under the provisions of the present Convention.

Chapter III
GENERAL CLAUSES

Article 18

Each Contracting State may designate other authorities in addition to the Central Authority and shall determine the extent of their competence.

The applicant shall, however, in all cases, have the right to address a request directly to the Central Authority.

Federal States shall be free to designate more than one Central Authority.

Article 19

To the extent that the internal law of a Contracting State permits methods of transmission, other than those provided for in the preceding articles, of documents coming from abroad, for service within its territory, the present Convention shall not affect such provisions.

Article 20

The present Convention shall not prevent an agreement between the two or more Contracting States to dispense with –
a) the necessity for duplicate copies of transmitted documents as required by the second paragraph of article 3,
b) the language requirements of the third paragraph of article 5 and article 7,
c) the provisions of the fourth paragraph of article 5,
d) the provisions of the second paragraph of article 12.

Article 21

Each Contracting State shall, at the time of the deposit of its instrument of ratification or accession, or at a later date, inform the Ministry of Foreign Affairs of the Netherlands of the following –
a) the designation of authorities, pursuant to articles 2 and 18,
b) the designation of the authority competent to complete the certificate pursuant to article 6,
c) the designation of the authority competent to receive documents transmitted by consular channels, pursuant to article 9.

Each Contracting State shall similarly inform the Ministry, where appropriate, of –
a) opposition to the use of methods of transmission pursuant to articles 8 and 10,
b) declarations pursuant to the second paragraph of article 15 and the third paragraph of article 16,
c) all modifications of the above designations, oppositions and declarations.

Article 22

Where Parties to the present Convention are also Parties to one or both of the Convention on civil procedure signed at The Hague on 17th July 1905, and on 1st March 1954, this Convention shall replace as between them articles 1 to 7 of the earlier Conventions.

Article 23

The present Convention shall not affect the application of article 23 of the Convention on civil procedure signed at The Hague on 17th July 1905, or of article 24 of the Convention on civil procedure signed at The Hague on 1st March 1954.

These articles shall, however, apply only of methods of communication, identical to those provided for in these Conventions, are used.

Article 24

Supplementary agreements between parties to the Conventions of 1905 and 1954 shall be considered as equally applicable to the present Convention, unless the parties have otherwise agreed.

Article 25

Without prejudice to the provisions of articles 22 and 24, the present Convention shall not derogate from Conventions containing provisions on the matters governed by this Convention to which the Contracting States are, or shall become, Parties.

Article 26

The present Convention shall be open for signature by the States represented at the Tenth Session of the Hague Conference on Private International Law.

It shall be ratified, and the instruments of ratification shall be deposited with the Ministry of Foreign Affairs of the Netherlands.

Article 27

The present Convention shall enter into force on the sixtieth day after the deposit of the third instrument of ratification referred to in the second paragraph of article 26.

The Convention shall enter into force for each signatory State which ratifies subsequently on the sixtieth day after the deposit of its instrument of ratification.

Article 28

Any State not represented at the Tenth Session of the Hague Conference on Private International Law may accede to the present Convention after it has entered into force in accordance with the first paragraph of article 27. The instrument of accession shall be deposited with the Ministry of Foreign Affairs of the Netherlands.

The Convention shall enter into force for such a State in the absence of any objection form a State, which has ratified the Convention before such deposit, notified to the Ministry of Foreign Affairs of the Netherlands within a period of six months after the date on which the said Ministry has notified it of such accession.

In the absence of any such objection, the Convention shall enter into force for the acceding State on the first day of the month following the expiration of the last of the periods referred to in the preceding paragraph.

Article 29

Any State may, at the time of signature, ratification or accession, declare that the present Convention shall extend to all the territories for the international relations of which it is responsible, or to one or more of them. Such a declaration shall take effect on the date of entry into force of the Convention for the State concerned.

At any time thereafter, such extensions shall be notified to the Ministry of Foreign Affairs of the Netherlands.

The Convention shall enter into force for the territories mentioned in such an extension on the sixtieth day after the notification referred to in the preceding paragraph.

Article 30

The present Convention shall remain in force for five years from the date of its entry into force in accordance with the first paragraph of article 27, even for States which have ratified it or acceded to it subsequently.

If there has been no denunciation, it shall be renewed tacitly every five years.

Any denunciation shall be notified to the Ministry of Foreign Affairs of the Netherlands at least six months before the end of the five year period.

It may be limited to certain of the territories to which the Convention applies.

The denunciation shall have effect only as regards the State which has notified it. The Convention shall remain in force for the other Contracting States.

Article 31

The Ministry of Foreign Affairs of the Netherlands shall give notice to the States referred to in article 26, and to the States which have acceded in accordance with article 28, of the following –
a) the signatures and ratifications referred to in article 26,
b) the date on which the present Convention enters into force in accordance with the first paragraph of article 27,
c) the accessions referred to in article 28 and the dates ion which they take effect,
d) the extensions referred to in article 29 and the dates on which they take effect,
e) the designations, oppositions and declarations referred to in article 21,
f) the denunciations referred to ion the third paragraph of article 30.

In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed the present Convention.

Done at The Hague, on the 15th day of November, 1965, in the English and French languages, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Government of the Netherlands, and of which a certified copy shall be sent, through the diplomatic channel, to each of the States represented at the Tenth Session of the Hague Conference on Private International Law.