Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Riigikaitse → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Soome

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vaheline õhukaitsealase koostöö leping

Vastu võetud 02.07.1993

Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1993. a korraldus nr 369-k

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariigi Valitsus ja Soome Vabariigi Valitsus, edaspidi «pooled»,

võttes arvesse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vahel 7. novembril 1991. aastal sõlmitud keskkonnakaitsealast koostöölepingut,

lähtudes ülalnimetatud lepingu artiklist 3 ja olles veendunud selles, et mõlemad riigid peavad tähtsaks tihedat koostööd üle riigipiiride kanduvate õhusaasteainete vähendamiseks,

võttes arvesse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt välja töötatud ja 13. novembril 1979. a. sõlmitud õhusaasteainete kauglevi käsitlevat konventsiooni ning sellega seotud protokolle,

pidades tähtsaks õhu kaitset ja püüdes sellealase koostööga parandada keskkonna seisundit,

leppisid kokku järgnevas:

Artikkel 1. Lepingu eesmärk

Pooled püüavad vähendada õhusaasteainete levi ja saasteainete kriitiliste koormuste ületamist Eesti Vabariigi ja Soome Vabariigi territooriumidel.

Artikkel 2. Põhikohustused

1. Pooled vähendavad väävli aastast tervikemissiooni õhku oma territooriumidel vähemalt 50% võrra hiljemalt 1997. aasta lõpuks. Vähendamise algtasemena kasutatakse 1980. aasta emissiooni.

2. Pooled piiravad lämmastikoksiidide emissioone vähemalt nii, et need pärast 31. detsembrit 1994. aastal ei ületaks 1987. aasta taset.

3. Poolte pädevad ametivõimud selgitavad võimalusi väävli- ja lämmastikuühendite emissiooni täiendavaks vähendamiseks. 1994. aasta lõpuks koostavad pooled oma tegevuskava väävliemissiooni vähendamiseks vähemalt 80% võrra 2005. aastaks ning lämmastikuühendite emissiooni täiendavaks vähendamiseks.

4. Pooled vähendavad raskemetallide heitmeid, rakendades parimat kättesaadavat tehnoloogiat ja tehes seda keskkonna seisukohalt kõige paremini.

Artikkel 3. Lisameetmed

1. Poolte pädevad ametivõimud jätkavad õhusaaste teaduslikult põhjendatud kriitiliste koormuste määratlemist, samuti lepivad nende alusel 1996. aastal kokku vääveldioksiidi- ja lämmastikoksiidide emissiooni edasise vähendamise osas.

Artikkel 4. Riigisisesed meetmed

Lepingu kohustuste täitmiseks võtavad pooled muuhulgas tarvitusele järgmised meetmed:

a) Eesti pool suurendab maagaasi kasutamist kütusena, vähendab väävlisisaldusega kütuste kasutamist, tõhustab Balti ja Eesti elektrijaamades vääveldioksiidi emissiooni vähendamist, rekonstrueerib elektrijaamade küttetehnoloogiat lämmastikoksiidide emissiooni vähendamiseks ja tõhustab heitgaaside puhastamist.

b) Soome pool piirab väävli- ja lämmastikühendite emissiooni jõujaamades, tselluloosi-, raua- ja terasetehastes ning muus tööstuses. Lisaks piiratakse kütuste väävlisisaldust. Meetmete eesmärgiks on omalt poolt vähendada Soome territooriumile kanduvat väävliemissiooni tasemeni, mis ei ületaks 0,3 g/m² aastas.

c) Mõlemad pooled vähendavad liiklusest tulenevat õhusaastet nii liikluspoliitiliste meetmete abil kui ka sõiduautodel pliivaba bensiini ja katalüsaatorite kasutamist järjepidevalt laiendades.

Artikkel 5. Koostöö vormid

1. Pooled tõhustavad koostööd õhukaitsealases uurimistöös mõlema poole poolt tunnustatud õhusaaste ja muu põhiteabe kogumiseks, ja õhukaitse probleemide selgitamiseks ning mõlemat riiki rahuldavate lahenduste leidmiseks.

2. Pooled arendavad edasi teaduslik-tehnilise informatsiooni ja spetsialistide vahetust ning tehnilis-majanduslikku koostööd parima kättesaadava tehnoloogia ja keskkonnasõbralikuma lahenduse kasutusele võtmiseks.

3. Pooled edendavad koostööd kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside vähendamiseks.

4. Pooled rõhutavad rahvusvahelise koostöö tähtsust ning peavad eriti oluliseks aktiivset osalemist saasteainete riikidevahelise kauglevialase konventsiooni tööorganite ning selle alaliste töörühmade töös ja projektides.

Artikkel 6. Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub 30 päeva pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest.

2. Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. Pooltel on õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult. Lepingu lõpetamine jõustub kaksteist kuud pärast sellise kirjaliku teate vastuvõtmist.

Koostatud Tallinnas 2. juulil 1993. aastal kahes, juriidiliselt võrdses, eesti- ja soomekeelses eksemplaris.

Eesti Vabariigi Valitsuse poolt A. TARAND

Soome Vabariigi Valitsuse poolt S. PIETIKÄINEN