HALDUSÕIGUSLiiklus ja transportVälislepingud

Riigid ja territooriumidUkraina

Teksti suurus:

Kokkulepe Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Valitsuse vahel reisijate ja kauba rahvusvaheliste autovedude korraldamisest

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:16.09.1993
Avaldamismärge:RT II 1994, 39, 148

Kokkulepe Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Valitsuse vahel reisijate ja kauba rahvusvaheliste autovedude korraldamisest

Vastu võetud 06.07.1993

Vabariigi Valitsuse 28.12.1992 korraldus nr 507-k kokkuleppele alla kirjutamiseks volituste andmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariigi Valitsus ja Ukraina Valitsus, edaspidi nimetatud lepingupoolteks, pöörates tähelepanu kahepoolsete kaubandus- ja majandussuhete soodsale arengule Eesti Vabariigi ja Ukraina vahel, juhindudes vajadusest arendada edaspidi autovedusid mõlema maa vahel ja transiidina läbi nende territooriumide, otsustasid sõlmida alljärgneva kokkuleppe.

Artikkel 1

1. Kooskõlas käesoleva kokkuleppega toimub reisijate vedu autobussidega ja sõiduautodega, kauba vedu veoautodega mõlema maa vahel ja transiidina läbi nende territooriumide, samuti kauba vedu teise lepingupoole territooriumilt muudesse maadesse vedajate poolt, kellel vastavalt oma maa seadustele on lubatud neid vedusid teha.

2. Käesolev kokkulepe ei puuduta lepingupoolte neid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad nende poolt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest, lepingutest või reeglitest, mis on neile kohustuslikud.


I. REISIJATE VEDU

Artikkel 2

1. Reisijate regulaarsed veod autobussidega organiseeritakse kooskõlastatult lepingupoolte õiguspädevate asutustega.

2. Vastavalt käesolevale kokkuleppele mõistetakse reisijate regulaarsete vedude all selliseid vedusid, mille teostamisel lepingupoolte õiguspädevate asutuste poolt on kooskõlastatud marsruudid, avaldatud sõiduplaan, tariifid, reisijate peale- ja mahaminekukohad.

3. Reisijate regulaarsed veod peavad toimuma lubade alusel, mis antakse välja lepingupoolte õiguspädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel. Kummagi lepingupoole õiguspädev asutus annab välja loa marsruudi selle osa kohta, mis läbib tema territooriumi.

4. Lepingupoolte õiguspädevad asutused annavad eelnevalt teineteisele üle ettepanekud selliste vedude tegemiseks. Nendes ettepanekutes peavad olema järgmised andmed: vedaja nimi, veo marsruut, sõiduplaan, tariif, peale- ja mahaminekukohad ja vedude tegemise kavatsetav periood. Lepingupoolte õiguspädevad asutused võivad nõuda täiendavaid andmeid kavatsetavate vedude kohta.

Artikkel 3

1. Reisijate mitteregulaarsete vedude tegemiseks autobussidega mõlema maa vahel ja transiidina läbi nende territooriumi, välja arvatud vedudeks, mis on ette nähtud käesoleva kokkuleppe artiklis 4, on nõutav luba, mis antakse välja lepingupoolte õiguspädevate asutuste poolt.

2. Avalduse reisijate mitteregulaarsete vedude tegemise loa saamiseks, mis on ette nähtud käesoleva artikli punktis 1, saadab vedaja oma maa õiguspädevale asutusele, kes saadab selle edasi teise lepingupoole õiguspädevale asutusele.

3. Igaks reisijate mitteregulaarseks veoks autobussiga peab olema eraldi luba, mis annab õiguse ühe reisi tegemiseks sinna ja tagasi, kui antud loal ei ole märgitud teisiti. Luba peab sisaldama andmeid vedude iseloomu kohta ja autobussi viibimisaja kohta sihtkoha maal.

Artikkel 4

1. Luba ei ole vaja:

a) reisijate mitteregulaarsetel vedudel autobussidega, kui ühe ja sama koosseisuga gruppi veetakse ühes ja samas autobussis kogu sõidu kestel, mis algab ja lõpeb selle lepingupoole territooriumil, kus on registreeritud autobuss;

b) kui mitteregulaarsete vedude tegemisel veetakse reisijate gruppi marsruudil, mis algab selle lepingupoole territooriumil, kus autobuss on registreeritud, ja lõpeb teise lepingupoole territooriumil tingimusel, et autobuss pöördub tagasi tühjalt, aga ka juhtudel, kui autobuss suundub tühjalt teise lepingupoole territooriumile, kust varem sama vedaja poolt sinna viidud reisijate grupp tuuakse maale, kus autobuss on registreeritud;

c) rikkis autobussi vahetamisel teisega;

d) reisijate veol autodega, mis on ette nähtud reisijate veoks ja mille kohtade arv, vastavalt tehnilistele nõuetele koos juhi kohaga, on alla üheksa.

2. Punkti 1 alapunktides a ja b käsitletud vedude teostamisel peab autobussi juhil olema reisijate nimekiri.


II. KAUBAVEDU

Artikkel 5

1. Kaubavedu mõlema riigi vahel või transiidina mööda nende territooriumi muudesse maadesse, välja arvatud veod, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artiklis 6, teostatakse veoautodega koos haagiste või poolhaagistega või ilma nendeta veolubade alusel, mis antakse välja lepingupoolte õiguspädevate asutuste poolt.

2. Lepingupoolte õiguspädevad asutused määravad ühise komisjoni, mis on moodustatud vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile 12, istungitel vastastikku välja antavate lubade arvu ja nende vahetamise korra.

3. Kauba vedajatele annab veoloa välja selle maa, kus veoauto on registreeritud, õiguspädev asutus.

4. Iga veo jaoks, mis teostatakse veoautoga kas haagise ja poolhaagisega või ilma nendeta, peab olema välja antud eraldi veoluba, mis annab õiguse teha ühe reisi sinna ja tagasi, kui antud loal ei ole märgitud teisiti.

Artikkel 6

1. Veoluba ei nõuta, kui veetakse:

a) vallasvara kolimisel;
b) messide ja näituste jaoks määratud seadmeid ja materjale;
c) transpordivahendeid, elusloomi, samuti muud inventari ja vara, mis on ette nähtud spordiürituste läbiviimiseks;
d) teatridekoratsioone ja -rekvisiite, muusikainstrumente, seadmeid ja tarbeid filmivõteteks, raadio- ja televisiooniülekanneteks;
e) surnukehi või lahkunute põrmusid;
f) humanitaarabi, samuti loodusõnnetuste, avariide ja katastroofide puhul osutatava erakorralise abi veoseid;
g) kaupa veoautodega, mille täiskaal koos järelhaagetega ei ületa 6 tonni ja tema kandejõud 3,5 tonni;
h) rikkis või vigastatud veoautosid.

2. Veolubasid ei nõuta transpordivahenditele, mis sõidavad tehnilist abi osutamata.

3. Ühiskomisjonil on õigus täiendada vedude nimekirja, mis ei vaja veolubasid.

Artikkel 7

Kui veoauto mõõtmed või kaal sõidul koormata või koormaga ületavad teise lepingupoole territooriumil kehtestatud norme, peab vedaja saama teise lepingupoole õiguspädevalt asutuselt eriloa.

III. ÜLDTINGIMUSED

Artikkel 8

1. Ühe lepingupoole vedajal ei ole lubatud teostada reisijate ja kauba vedu kahe punkti vahel, mis asuvad lepingupoole territooriumil, kui selleks ei anta teise lepingupoole õiguspädevate asutuste luba.

2. Ühe lepingupoole vedajatel ei lubata teostada kauba vedu teise lepingupoole territooriumilt muudesse maadesse, kui selleks ei anta teise lepingupoole õiguspädevate asutuste luba või nõusolekut.

Artikkel 9

Vedude teostamisel käesoleva kokkuleppe alusel vabastatakse vastastikku tollimaksust ja lubadest teise lepingupoole territooriumile sisseveetud:

a) kütus, mis on igale automudelile ette nähtud mahutites ning on tehnoloogiliselt ja konstruktiivselt ühenduses mootori ja spetsiaalagregaatide toitesüsteemiga;
b) määrdeained, mis on ette nähtud sõidu ajal kasutamiseks ja mis asuvad autos tema sissesõidul;
c) tagavaraosad, mis on ette nähtud rahvusvahelisi vedusid teostava purunenud auto remondiks.

2. Kasutamata tagavaraosad kuuluvad tagasiviimisele ja vahetatud osad tuleb kas maalt välja viia, hävitada või ära anda vastava lepingupoole territooriumil kehtestatud korras.

Artikkel 10

1. Ühe lepingupoole vedajad, samuti transpordivahendi meeskonnad peavad teise lepingupoole territooriumil viibimise ajal täitma sellel territooriumil kehtivaid õigusnorme, eriti mis puudutavad vedusid ja maanteeliiklust.

2. Küsimused, mis ei ole reguleeritud käesoleva kokkuleppega, samuti rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega, milles mõlemad pooled osalevad, lahendatakse kooskõlas kummagi lepingupoole sisemise seadusandlusega.

Artikkel 11

Käesoleva kokkuleppe tingimuste rikkumisel ühe lepingupoole vedaja poolt teise lepingupoole territooriumil, informeerib viimase õiguspädev asutus sellest teise lepingupoole õiguspädevat asutust.

Artikkel 12

1. äesoleva kokkuleppe tingimuste täitmiseks moodustavad lepingupooled ühiskomisjoni.

2. Komisjon tuleb kokku ükskõik kumma lepingupoole ettepanekul.

Artikkel 13

Käesolev kokkulepe jõustub vastavate dokumentide vahetamise päeval, mis konstateerivad selle vastuvõtmist mõlema lepingupoole poolt. Käesolev kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks ja kehtib kuni 90 päeva möödumiseni päevast, millal üks lepingupooltest teatab kirjalikult oma soovist selle kehtivus lõpetada.

Käesolev kokkuleppe on koostatud Tallinnas 6. juulil 1993. aastal, kahes eksemplaris eesti, ukraina ja vene keeles, kusjuures kõikidel tekstidel on ühesugune juriidiline jõud.

Eesti Vabariigi Valitsuse nimel
M. LAAR

Ukraina Valitsuse nimel
L. KUTŠMA

 

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Valitsuse vahelise reisijate ja kauba rahvusvaheliste autovedude korraldamise kokkuleppe rakendamise protokoll

Käesolev protokoll on Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Valitsuse vahel sõlmitud reisijate ja kauba rahvusvaheliste autovedude korraldamise kokkuleppe, mis on alla kirjutatud 6. juulil 1993. a. Tallinnas, lahutamatu osa.

Nimetatud kokkuleppe rakendamiseks on nõustutud alljärgnevas:

1. Õiguspädevateks asutusteks on Eesti Vabariigis:

Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeerium
EE0100 Tallinn, Viru tänav 9
telefon 44 38 42
faks 44 92 06

Ukrainas:

Ukraina Transpordiministeerium
25650 Kiiev-006 GSP, Sorsa tänav 7/9
telefon 268 22 52, 268 20 74
faks 268 10 41

2. Kokkuleppe 2. artikli rakendamiseks kehtestatakse reisijate regulaarvedude lubade saamiseks järgmine kord:

a) edaja saadab ülalmärgitud vedude loa väljaandmiseks avalduse oma õiguspädevale asutusele;
b) õiguspädev asutus saadab selle avalduse teise lepingupoole õiguspädevale asutusele, kes omakorda selle läbi vaatab ja annab 30 päeva jooksul vastuse loana või keeldub avalduse rahuldamisest.

3. Kokkuleppe 5. artikli rakendamiseks kehtestatakse vedude teostamiseks järgmised loa kategooriad:

a) kahepoolsed load;
b) transiitload;
c) muude maade load.

4. Kokkuleppe 3. ja 5. artikli rakendamiseks määravad lepingupoolte õiguspädevad asutused 15. novembriks järgmise aasta lubade arvu ja kategooriad, samuti lahendavad küsimused vedajate vabastamise kohta teede- ja transiitmaksust.

5. Kokkuleppe 6. artikli 1. punkti rakendamiseks ei nõuta lubasid kuni 1. jaanuarini 1994. a. nende vedude tegemiseks, mis teostatakse veoautodega, mille kogumass koos järelhaagisega ei ületa 6 tonni ja tema kandejõud 2 tonni.

6. Lepingupoolte õiguspädevad asutused kehtestavad 8. artikli 2. punkti täitmise korra ühiskomisjoni istungitel.

7. Lepingupooled nõustusid, et kuni 1. jaanuarini 1994. a. kasutatakse 9. artikli 1. punkti alapunkti a järgmises redaktsioonis: «kütus, mis on autode mahutites, mis on tehnoloogiliselt seotud spetsiaalagregaatide ja mootori toitesüsteemiga. Termini «spetsiaalagregaadid» all tuleb mõista külmutus- või isotermilisi agregaate või konteinereid jt. seadmeid».

8. Lepingupooled nõustusid, et kuni 1. jaanuarini 1994. a. võib vedusid teha nende saatedokumentidega, mis kehtivad lepingupoolte territooriumil.

9. Lepingupoolte õiguspädevad asutused võivad vastastikusel nõusolekul viia käesolevasse protokolli muudatusi ja täiendusi.

Käesolev protokoll on koostatud Tallinnas 6. juulil 1993. aastal, kahes eksemplaris eesti, ukraina ja vene keeles, kusjuures kõigil tekstidel on ühesugune juriidiline jõud.

Eesti Vabariigi Valitsuse nimel
M. LAAR

Ukraina Valitsuse nimel
L. KUTŠMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json