Teksti suurus:

Kriminaalkoodeks

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1992, 20, 288

Kriminaalkoodeks

(õ) 3.11.2008


ÜLDOSA

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Kriminaalkoodeksi ülesanded

Käesolev koodeks määrab kindlaks kriminaalkorras karistatavad teod ja näeb ette karistused ning muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud isikute suhtes.

§ 2. NSV Liidu kriminaalseadusandlus ja «Eesti NSV kriminaalkoodeks»

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV 1990. aasta 11. aprilli seadusega.

§ 3. Kriminaalvastutuse alused

(1) Kriminaalvastutusele ja karistamisele kuulub ainult see isik, kes süüliselt – tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu – on pannud toime käesolevas koodeksis ettenähtud teo.

(2) Mitte kedagi ei tohi tunnistada süüdi ega karistada kriminaalkorras teisiti kui kohtuotsuse järgi ja vastavalt seadusele.

§ 4. Käesoleva koodeksi ruumiline kehtivus

(1) Käesoleva koodeksi järgi kuuluvad kriminaalvastutusele kõik isikud, kes on toime pannud kuriteo Eesti Vabariigi territooriumil.

(2) Kriminaalvastutus käesolevas koodeksis ettenähtud kuritegude eest, mille on Eesti Vabariigi territooriumil pannud toime välisriigi diplomaatiline esindaja või muu isik, kes kehtivate seaduste või rahvusvaheliste lepingute alusel ei allu Eesti Vabariigi kohtule, lahendatakse diplomaatilisel teel.

§ 5. Käesoleva koodeksi kehtivus tegude suhtes, mis on toime pandud
väljaspool Eesti Vabariigi piire

Eesti Vabariigi või välisriigi kodanik, samuti kodakondsuseta isik allub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi käesoleva koodeksi toimele juhul, kui rahvusvaheline õigus või riikidevaheline leping näeb ette tema kriminaalvastutuse Eesti Vabariigi kriminaalseaduse järgi.

§ 6. Kriminaalseaduse ajaline kehtivus

(1) Teo kriminaalkorras karistatavus määratakse selle teo toimepanemise ajal kehtinud seadusega.

(2) Seadusel, mis kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud – selle kehtivus laieneb ka teole, mis on toime pandud enne selle seaduse vastuvõtmist.

(3) Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks või raskendab karistust, ei ole tagasiulatuvat jõudu.

2. peatükk
Kuritegu

§ 7. Kuriteo mõiste

(1) Kuritegu on käesolevas koodeksis ettenähtud kriminaalkorras karistatav tegu – tegevus või tegevusetus.

(2) Kui käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud teo karistatavus sõltub süüdlase suhtes haldus- või distsiplinaarkaristuse eelnevast kohaldamisest, on sellise karistuse kohaldamisel kriminaalõiguslik tähendus ühe aasta kestel.

§ 71. Raske kuriteo mõiste

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 72. Kuritegude raskusastmed

(1) Kuriteod jagunevad esimese, teise ja kolmanda astme kuritegudeks vastavalt nende toimepanemise eest käesolevas koodeksis ettenähtud karistuse raskusele.

(2) Esimese astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest käesolevas koodeksis nähakse ette raskemate karistustena vabadusekaotus üle kaheksa aasta või surmanuhtlus.

(3) Teise astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest käesolevas koodeksis nähakse raskeima karistusena ette vabadusekaotus mitte üle kaheksa aasta.

(4) Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest käesolevas koodeksis nähakse karistusena ette rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest.

§ 8. Kuriteo toimepanemine tahtlikult

(1) Tahtlus on otsene või kaudne.

(2) Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning juhul, kui käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks teatava tagajärje saabumisega, näeb ette selle tagajärje ja soovib seda.

(3) Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks, ja kuigi ei soovi seda tagajärge, möönab teadlikult selle saabumist.

§ 9. Kuriteo toimepanemine ettevaatamatuse tõttu

(1) Ettevaatamatus on kergemeelsus või hooletus.

(2) Kuritegu on toime pandud kergemeelsuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, kuigi pidi sellest aru saama ja võis aru saada, nägi ette, et tema tegu võib põhjustada tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks, kuid lootis kergemeelselt seda vältida.

(3) Kuritegu on toime pandud hooletuse tõttu, kui isik ei saanud aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, ei näinud ette, et tegu võib põhjustada tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks, kuigi võis ja pidi seda ette nägema.

§ 10. Kriminaalvastutuse iga

(1) Kriminaalvastutusele kuulub isik, kes enne kuriteo toimepanemist on saanud viisteist aastat vanaks.

(2) Kui kohus leiab, et isikut, kes enne kaheksateistkümneaastaseks saamist on toime pannud kolmanda astme kuriteo, saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, võib ta sellise isiku suhtes kohaldada käesoleva koodeksi § 61 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit.

§ 11. Süüdimatus

(1) Kriminaalvastutusele ei kuulu isik, kes käesolevas koodeksis ettenähtud teo toimepanemise ajal oli süüdimatusseisundis, s.t. ei olnud võimeline endale oma teost aru andma või seda juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu. Selle isiku suhtes võib kohtu määramisel kohaldada käesoleva koodeksi § 59 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit.

(2) Karistamisele ei kuulu isik, kes pani kuriteo toime süüdivusseisundis, kuid enne kohtuotsuse tegemist jäi vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima. Sellise isiku suhtes võib kohtu määramisel kohaldada käesoleva koodeksi § 59 1. lõikes ettenähtud mõjutusvahendit, pärast tervenemist aga võib ta kuuluda karistamisele, kui ei ole möödunud käesoleva koodeksi §-s 53 ettenähtud tähtajad või ei ole teisi aluseid tema vabastamiseks kriminaalvastutusest või -karistusest.

§ 12. Vastutus joobeseisundis toimepandud kuriteo eest

Isik, kes pani kuriteo toime joobeseisundis, ei vabane kriminaalvastutusest.

§ 13. Hädakaitse

(1) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine.

(2) Hädakaitses toimepandud tegu, sealjuures ka ründajale kahju tekitamine on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire.

(3) Hädakaitse piiride ületamine on kaitse ilmne mittevastavus ründe iseloomule ja ohtlikkusele.

§ 131. Kurjategija kinnipidamine

Tegevus, millel on küll käesolevas koodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija kinnipidamisele, ei ole kuritegu.

§ 14. Hädaseisund

Tegevus, millel on küll käesolevas koodeksis ettenähtud teo tunnused, kuid mis pandi toime hädaseisundis, s.o. ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid, ei ole kuritegu, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem.

§ 15. Vastutus kuriteo ettevalmistamise ja kuriteokatse eest

(1) Kuriteo ettevalmistamine on kuriteo toimepanemiseks vahendi või riista hankimine või kohandamine, samuti selleks tingimuste muu tahtlik loomine.

(2) Kuriteokatse on tahtlik tegu, mis on vahetult suunatud kuriteo toimepanemisele, kui seejuures kuritegu ei viidud lõpule põhjusel, mis ei olenenud süüdlase tahtest.

(3) Karistus kuriteo ettevalmistamise ja kuriteokatse eest mõistetakse käesoleva koodeksi selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse antud kuriteo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdlase isikut, toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kuritegeliku kavatsuse teostamise astet ning põhjusi, mille tõttu kuritegu jäi lõpule viimata.

§ 16. Vabatahtlik loobumine kuriteo toimepanemisest

Isik, kes vabatahtlikult loobus kuriteo lõpuleviimisest, kuulub kriminaalvastutusele ainult sel juhul, kui tema poolt faktiliselt toimepandud tegu sisaldab mõne teise käesolevas koodeksis ettenähtud kuriteo koosseisu.

§ 17. Osavõtt

Kuriteost osavõtt on kahe või enama isiku tahtlik ühine osavõtmine kuriteo toimepanemisest.

(2) Kuriteost osavõtjateks peale täideviija on organisaator, kihutaja ja kaasaaitaja.

(3) Täideviija on isik, kes kuriteo vahetult toime pani.

(4) Organisaator on isik, kes organiseeris või juhtis kuriteo toimepanemist.

(5) Kihutaja on isik, kes kallutas kuritegu toime panema.

(6) Kaasaaitaja on isik, kes aitas kaasa kuriteo toimepanemisele nõuandega, juhatusega, vahendi või riista andmisega, takistuse kõrvaldamisega või muul viisil soodusolukorra loomisega, samuti isik, kes eelnevalt lubas varjata kurjategijat, kuriteo toimepanemise vahendit või riista, kuriteo jälgi või kuritegelikul teel saadud eset.

(7) Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama kuriteo toimepanemisest osavõtnud iga isiku osavõtu astet ja iseloomu.

§ 18. Varjamine

(1) Kuriteo toimepannud isiku, kuriteo toimepanemise vahendi või riista, kuriteo jälgede või kuritegelikul teel saadud eseme eelnevalt mittelubatud varjamine toob kaasa kriminaalvastutuse ainult käesoleva koodeksi §-s 180 ettenähtud juhtudel.

(2) Kriminaalvastutusele eelnevalt mittelubatud varjamise eest ei võeta kuriteo toimepannud isiku abikaasat, vanemaid, lapsi, lapsendajaid, lapsendatuid, vendi ja õdesid, vanavanemaid ning lapselapsi.

§ 19. Mitteteatamine

(1) Mitteteatamine kindlasti teadaolevast ettevalmistatavast või toimepandud kuriteost toob kaasa kriminaalvastutuse ainult käesoleva koodeksi §-s 181 ettenähtud juhtudel.

(2) Kriminaalvastutusele mitteteatamise eest ei võeta kuriteo toimepannud isiku abikaasat, vanemaid, lapsi, lapsendajaid, lapsendatuid, vendi ja õdesid, vanavanemaid ning lapselapsi.

3. peatükk
Karistus

§ 20. Karistuse mõiste ja eesmärk

(1) Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises käesolevas koodeksis ettenähtud ulatuses.

(2) Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest.

(3) Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine.

§ 21. Karistuse liigid

(1) Kohus võib mõista järgmisi põhikaristusi:
1) rahatrahv;
2) teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine;
3) arest;
4) vabadusekaotus.

(2) Rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista ka lisakaristusena.

(3) Kuriteo eest võib mõista ühe põhikaristuse, millega võib ühendada ühe või mitu lisakaristust.

(4) üheliigilisi karistusi ei saa samaaegselt mõista põhi- ja lisakaristusena.

§ 22. Surmanuhtlus

(1) Erakorraliselt on lubatud mõista surmanuhtlust mahalaskmise läbi käesoleva koodeksi eriosas ettenähtud esimese astme kuritegude tahtliku toimepanemise eest.

(2) Surmanuhtlust ei kohaldata naisele ja isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümne- või vanem kui kuuekümne viie aastane.

(3) Armuandmise korras võib surmanuhtluse asendada eluaegse vabadusekaotusega kinnises vanglas.

§ 23. Vabadusekaotus

(1) Vabadusekaotust võib mõista tähtajaga kolmest kuust kuni viieteistkümne aastani. Surmanuhtluse asendamisel vabadusekaotusega mõistetakse eluaegne vabadusekaotus.

(2) Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui kaheksateistkümneaastane, ei või vabadusekaotuse tähtaeg ületada kaheksat aastat.

(3) Vastavalt kohtuotsusele kannavad täiskasvanud süüdimõistetud vabadusekaotust kinnises, poolkinnises või avavanglas.

(4) Alaealised kannavad vabadusekaotust alaealiste parandusmajas.

(5) Avavanglas kannavad karistust esmakordselt vabadusekaotusele mõistetud ettevaatamatuse tõttu teise astme kuriteo toimepannud isikud.

(6) Poolkinnises vanglas kannavad karistust esmakordselt vabadusekaotusele mõistetud tahtlikult teise astme kuriteo toimepannud isikud.

(7) Kinnises vanglas kannavad karistust varem vabadusekaotust kandnud või esimese astme kuriteo toimepannud isikud.

(8) Avavangla, poolkinnise ja kinnise vangla ning alaealiste parandusmaja režiimid ja nende kohaldamise korra sätestab seadus.

§ 231. Kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabadusekaotusele mõistmine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 232. Arest

(1) Aresti võib mõista tähtajaga kuni kolme kuuni.

(2) Mõistetud arest kantakse ära arestikambris või arestimajas.

§ 24. Asumiselesaatmine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 25. Väljasaatmine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 26. Vabadusekaotuseta paranduslik töö

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 27. Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise
õiguse äravõtmine

(1) Teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmist võib kohus mõista põhi- või lisakaristusena ühest kuni kolme aastani.

(2) Selle karistuse mõistmisel lisakaristusena kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale.

§ 28. Rahatrahv

(1) Rahatrahv on rahaline sissenõue, mille kohus võib mõista kuni kolmesaja päevamäärani. Trahvi päevamäär arvestatakse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel pärast maksude mahaarvamist, võttes arvesse tema perekondlikku ja majanduslikku seisundit.

(2) Mõistes karistusena rahatrahvi, võib kohus, arvestades süüdimõistetu isikut, perekondlikku ja majanduslikku seisundit, määrata trahvi maksmise osade kaupa. Rahatrahvi osade kaupa maksmine ei ole lubatud süüdimõistetu suhtes, kellel ei ole Eesti Vabariigis alalist elukohta.

(3) Rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas.

(4) Kui kolmanda astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetu hoiab kõrvale rahatrahvi maksmisest, asendab kohus rahatrahvi arestiga, kui teise või esimese astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistetu hoiab kõrvale rahatrahvi maksmisest, asendab kohus rahatrahvi, olenevalt päevamäärade arvust, kas aresti või vabadusekaotusega, juhindudes käesoleva koodeksi § 43 sätetest karistuste võrdleva raskuse kohta.

§ 29. Ühiskondlik laitus

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 30. Kuriteo toime pannud sõjaväelase distsiplinaarpataljoni saatmine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 301. Kasvatus- ja tööprofülaktooriumi saatmine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 31. Vara konfiskeerimine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 32. Konfiskeeritud vara arvel esitatavate pretensioonide rahuldamise kord

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 321. Karistuste täitmise kord ja tingimused

Karistuste täitmise kord ja tingimused sätestatakse vastava seadusega.

§ 33. Erikonfiskeerimine

Kuriteo toimepanemise vahendid ja riistad ning kuriteo läbi omandatud vara, samuti kriminaalasja menetlusel avastatud aine või ese, mida võib omandada ainult eriloaga, ja see luba puudub, võetakse ära.

§ 34. Sõjaväelase või muu auastme või ordeni, medali, aukirja või
aunimetuse äravõtmine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 35. Vanemlike õiguste äravõtmine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

4. peatükk
Karistuse mõistmine

§ 36. Karistuse mõistmise üldsätted

Kohus mõistab karistuse käesoleva koodeksi eriosa selle paragrahviga kehtestatud piirides, mis näeb ette vastutuse toimepandud kuriteo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

§ 37. Vastutust kergendavad asjaolud

(1) Karistuse mõistmisel on vastutust kergendavad asjaolud:
1) toimepandud kuriteo kahjuliku tagajärje ärahoidmine või tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või kõrvaldamine süüdlase poolt;
2) kuriteo toimepanemine raskete isiklike, perekondlike või muude asjaolude kokkusattumise mõjul;
3) kuriteo toimepanemine ähvarduse, sundimise või materiaalse, teenistusliku või muu sõltuvuse mõjul;
4) kuriteo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mõjul, mille kannatanu on esile kutsunud oma mitteõiguspärase teoga;
5) kuriteo toimepanemine kaitsel õigusvastase ründe vastu, kuigi seejuures ületati hädakaitsepiirid;
6) kuriteo toimepanemine alaealise poolt;
7) kuriteo toimepanemine raseda poolt;
8) puhtsüdamlik kahetsus või süü ülestunnistamisele ilmumine.

(2) Kohus võib karistuse mõistmisel arvestada ka kergendavaid asjaolusid, mida käesolevas paragrahvis ei ole ette nähtud.

§ 38. Vastutust raskendavad asjaolud

Karistuse mõistmisel on vastutust raskendavad asjaolud:
1) kuriteo toimepanemine isiku poolt, kes varem on mingisuguse kuriteo toime pannud, kui sellest ei ole möödunud käesoleva koodeksi §-s 53 ettenähtud tähtajad või kui karistatus ei ole kustunud või kustutatud.
Olenevalt esimese kuriteo iseloomust on kohtul õigus seda mitte lugeda raskendavaks asjaoluks;
2) kuriteo toimepanemine organiseeritud grupi poolt;
3) kuriteo toimepanemine omakasu või muul madalal ajendil või süstemaatiliselt;
4) kuriteoga raske tagajärje põhjustamine;
5) kuriteo toimepanemine lapseealise, kõrges vanuses või abitus seisundis oleva isiku, vaimuhaige või nõrgamõistusliku isiku suhtes või ära kasutades teise isiku teenistuslikku alluvust või muud sõltuvust süüdlasest;
6) alaealise või teise isiku, kelle võime oma teost aru saada või seda juhtida oli piiratud, kihutamine kuriteo toimepanemisele või ahvatlemine kuriteost osavõtmisele, samuti kuriteo toimepanemisel isiku ärakasutamine, kes ei kuulu kriminaalvastutusele;
7) kuriteo toimepanemine erilise julmuse või kannatanu mõnitamisega;
8) kuriteo toimepanemine ühiskondliku õnnetuse tingimuste ärakasutamisega;
9) kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil;
10) kuriteo toimepanemine joobeseisundis.
Olenevalt kuriteo iseloomust on kohtul õigus seda mitte lugeda vastutust raskendavaks asjaoluks.

§ 39. Käesoleva koodeksi eriosas ettenähtust kergema karistuse mõistmine

Arvestades toimepandud kuriteo raskust oluliselt vähendavaid erandlikke tehiolusid, samuti süüdlase isikut ning pidades vajalikuks mõista temale karistus alla alammäära, mille käesoleva koodeksi eriosa selle kuriteo eest ette näeb, või üle minna mõnele teiseliigilisele karistusele, võib kohus karistust selliselt kergendada, äramärkides kergendamise motiivid.

§ 40. Karistuse mõistmine mitme kuriteo toimepanemise eest

(1) Kui isik tunnistatakse süüdi kahe või enama käesoleva koodeksi eriosa erinevates paragrahvides ettenähtud kuriteo toimepanemises ja teda ei ole varem nendest ühegi eest süüdi tunnistatud, siis kohus, mõistes karistuse eraldi iga kuriteo eest, mõistab lõpliku karistuse kuritegude kogumi eest, kas lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega või liites mõistetud karistused täies ulatuses või osaliselt käesoleva koodeksi eriosa selle paragrahvi piirides, mis näeb ette raskema karistuse.

(2) Põhikaristusele võib liita lisakaristused.

(3) Samade sätete järgi mõistetakse karistus, kui pärast antud asjas kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et süüdimõistetu on süüdi veel teises kuriteos, mille ta on toime pannud enne kohtuotsuse tegemist esimeses asjas. Sel juhul arvatakse karistuse kandmise hulka esimese kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt kantud karistus.

(4) Karistuste liitmisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 43 sätetest.

§ 41. Karistuse mõistmine mitme kohtuotsuse järgi

(1) Kui süüdimõistetu pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pani toime uue kuriteo, liidab kohus eelmise otsuse järgi kandmata karistuse kas täies ulatuses või osaliselt uue otsusega mõistetud karistusega.

(2) Karistuste liitmisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 43 sätetest.

§ 42. Eriti ohtlik retsidivist

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 43. Karistuste liitmine, ümberarvutamine ja võrdlev raskus

(1) Üheliigilised karistused liidetakse nende kestuse või suuruse järgi.

(2) Eriliigilised põhikaristused liidetakse kõige raskemaliigilise karistusega, välja arvatud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine ja rahatrahv, mis viiakse täide iseseisvalt. Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt.

(3) Karistuste liitmisel ei tohi karistuse üldine tähtaeg või suurus ületada antud karistusliigi ülemmäära, mis on kehtestatud käesoleva koodeksiga, karistuste liitmisel käesoleva koodeksi §-s 40 ettenähtud juhtudel aga käesoleva koodeksi eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud karistuse ülemmäära.

(4) Karistuste ümberarvutamisel vastab ühele päevale vabadusekaotusele üks päev aresti või kolm rahatrahvi päevamäära.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõike sätteid kohaldatakse ka eelvangistusaja ja karistuse ärakandmata osa arvestamisel karistuse kandmise hulka.

§ 44. Karistuse tähtaegade arvutamine

Vabadusekaotuse ja teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise tähtaega arvutatakse kuudes ja aastates, aresti tähtaega arvutatakse päevades, nädalates ja kuudes. Karistuste asendamisel või liitmisel, samuti ümberarvestamisel on lubatud karistuste tähtaegade arvutamine päevades.

§ 45. Eelvangistuse arvestamine

Eelvangistusaja arvestab kohus karistuse tähtaja hulka käesoleva koodeksi § 43 sätete kohaselt.

§ 451. Kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabadusekaotusele mõistetu
vahi all viibimise aja arvestamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 46. Karistuste asendamine

(1) Kui toimepandud kuriteo eest on käesoleva koodeksi eriosas ette nähtud karistus, mida antud juhul ei saa mõista või täita, mõistab kohus süüdlasele teiseliigilise karistuse või asendab mõistetud karistuse teiseliigilise karistusega.

(2) Karistuste asendamisel juhindub kohus käesoleva koodeksi § 43 sätetest karistuste võrdleva raskuse kohta.

(3) Lisakaristust, mida ei saa mõista ega täide viia, ei asendata ega kohaldata.

5. peatükk
Karistusest vabastamine

§ 47. Vabadusekaotuse tingimuslik mittekohaldamine

(1) Kui kohus, arvestades tehiolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud vabadusekaotuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekohane, võib ta määrata, et vabadusekaotust süüdimõistetu suhtes tingimuslikult ei kohaldata. Sel juhul määrab kohus, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud katseaja keskel toime uut tahtlikku kuritegu, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, ja täidab temale käesoleva paragrahvi 3. lõike alusel pandud kohustused.

(2) Katseaeg määratakse kestusega ühest kuni kolme aastani.

(3) Kohus võib mõistetud vabadusekaotuse tingimuslikul mittekohaldamisel kohustada süüdimõistetut teatavaks tähtajaks kõrvaldama tekitatud kahju, asuma tööle või õppima, teatama politseiasutusele elu-, töö- või õppimiskoha muutmisest, ilmuma perioodiliselt registreerimiseks politseiasutusse, läbi tegema alkoholismi-, narkomaania-, toksikomaaniavastase või suguhaiguse ravikuuri.

(4) Kui süüdimõistetu ei täida kohustusi, mis on temale pandud kooskõlas käesoleva paragrahvi 3. lõikega, või on katseaja kestel rikkunud avalikku korda või töödistsipliini, mille eest on tema suhtes kohaldatud haldus- või distsiplinaarkaristusi, võib kohus politseiasutuse sellekohasel taotlusel teha määruse süüdimõistetu saatmise kohta temale mõistetud karistust kandma.

(5) Kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

(6) Käesoleva paragrahvi sätteid ei kohaldata mõistetud lisakaristuste suhtes.

§ 48. Sõjaväelase või sõjaväekohustuslase suhtes sõja ajal kohtuotsuse täitmise edasilükkamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 481. Kohtuotsuse täitmise edasilükkamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 49. Karistusest vabastamise alused

(1) Karistusest vabastamine toimub ainult käesolevas peatükis ettenähtud alustel ning kuulub kohtu pädevusse, välja arvatud karistusest vabastamine või karistuse kergendamine amnestia või armuandmise korras.

(2) Kohus otsustab karistusest vabastamise süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel või pärast seda.

§ 491. Kriminaalvastutusest vabastamine seoses isiku administratiivvastutusele võtmisega

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 50. Karistusest vabastamine isiku andmise korral käendusele

(1) Isiku, kes on toime pannud teise või kolmanda astme kuriteo, võib kohus vabastada karistusest ja anda individuaalsele või kollektiivsele käendusele, kui ta leiab, et süüdimõistetut saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata.

(2) Kohus võib anda süüdimõistetu käendusele sellekohase taotluse esitanud isikule või kollektiivile, kui ta leiab, et need soovivad ja suudavad valvata süüdimõistetu käitumise järele ning avaldada temale kasvatuslikku mõju.

(3) Käendus lõpeb kahe aasta möödumisel käendusele andmise päevast.

(4) Kui käendatav jätkab õiguserikkumiste toimepanemist, võib kohus käendaja või politseiasutuse sellekohasel taotlusel teha määruse mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kui käendatav paneb käenduse ajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

§ 51. Kriminaalvastutusest vabastamine materjalide andmise korral läbivaatamiseks
seltsimehelikule kohtule

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 511. Kriminaalvastutusest vabastamine materjalide andmise korral läbivaatamiseks
alaealiste asjade komisjonile

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 52. Karistuse kandmisest vabastamine isiku parandamatult raskesti haigestumise korral

Isiku, kes pärast kohtuotsuse tegemist on parandamatult raskesti haigestunud, võib kohus vabastada karistuse kandmisest. Seejuures arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, süüdimõistetu isikut, haiguse iseloomu ja ärakantud karistuse kestust. Kui isik pärast kohtuotsuse tegemist on jäänud vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima, siis vabastab kohus ta karistuse kandmisest ja juhindub käesoleva koodeksi § 59 sätetest, pärast tervenemist aga võib see isik kuuluda karistamisele kooskõlas käesoleva koodeksi § 11 2. lõikega.

§ 53. Kriminaalvastutusele võtmise aegumine

(1) Isikut ei või võtta kriminaalvastutusele, kui tema poolt kuriteo toimepanemisest on möödunud järgmised tähtajad:
1) üks aasta kolmanda astme kuriteo toimepanemisest;
2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest;
3) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest.

(2) Aegumine katkeb, kui isik enne käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtaegade möödumist paneb toime uue kuriteo. Aegumise arvestamist alustatakse sel juhul uue kuriteo toimepanemisest.

(3) Aegumine peatub, kui kuriteo toimepannud isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Neil juhtudel aegumine uuendub ajast, mil isik kinni peeti või ilmus süü ülestunnistamisele. Seejuures ei või isikut kriminaalvastutusele võtta, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud viisteist aastat ja aegumine ei ole katkenud uue kuriteo toimepanemise tõttu.

(4) Aegumise kohaldamise isiku suhtes, kes on toime pannud kuriteo, mille eest käesoleva koodeksi järgi võib mõista surmanuhtluse, lahendab kohus. Kui kohus ei pea võimalikuks aegumist kohaldada, ei või surmanuhtlust mõista ja see asendatakse eluaegse vabadusekaotusega.

(5) Käesolevas paragrahvis ettenähtud aegumine ei ole kohaldatav isiku suhtes, kes on süüdi kuriteos rahu või inimsuse vastu või sõjakuriteos.

§ 54. Süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumine

(1) Süüdimõistvat kohtuotsust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kolme aasta jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.

(2) Aegumine katkeb, kui süüdimõistetu karistuse kandmisest kõrvale hoidub, enne käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tähtaja möödumist paneb toime uue kuriteo või kui kohtusse on saabunud taotlus tingimusi mõistetud vabadusekaotuse täitmisele pööramiseks. Aegumise arvestamine uue kuriteo toimepanemise puhul algab selle toimepanemisest, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise puhul karistuse kandmisele ilmumisest või end varjava süüdimõistetu kinnipidamisest, tingimisi mõistetud vabadusekaotuse täitmisele pööramise puhul aga käesoleva koodeksi § 47 4. lõikes tähendatud määruse tegemisest. Seejuures süüdimõistvat kohtuotsust ei pöörata täitmisele, kui selle tegemisest on möödunud kümme aastat.

(3) Aegumise kohaldamise küsimuse isiku suhtes, kes on surma mõistetud, lahendab kohus. Kui kohus ei pea võimalikuks aegumist kohaldada, asendatakse surmanuhtlus eluaegse vabadusekaotusega.

(4) Käesolevas paragrahvis ettenähtud aegumine ei ole kohaldatav isiku suhtes, kes on süüdi kuriteos rahu või inimsuse vastu või sõjakuriteos.

§ 55. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine ja karistuse asendamine
kergemaliigilise karistusega

(1) Isiku suhtes, kes on mõistetud vabadusekaotusele, välja arvatud käesoleva koodeksi §-s 551 loetletud isikud, võib kohaldada tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega.

(2) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada süüdimõistetu suhtes vaid sel juhul, kui ta eeskujuliku käitumise ja kohusetundliku töössesuhtumisega on tõestanud enda paranemist.

(3) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist ja karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega kohaldab karistuse kandmise koha järgne kohus karistust täitva asutuse administratsiooni ja järelevalvekomisjoni ühise esildise alusel.

(4) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada pärast seda, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.

(5) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada pärast vähemalt kahe kolmandiku mõistetud karistusaja tegelikku ärakandmist isiku suhtes, kellele on tahtlikult toimepandud kuriteo eest mõistetud vabadusekaotus üle kolme aasta.

(6) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise või karistuse asendamise korral kergemaliigilise karistusega võidakse süüdimõistetu vabastada lisakaristusena mõistetud rahatrahvist või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisest.

(7) Vabadusekaotuse ärakandmata osa asendamisel rahatrahviga määratakse rahatrahvi suurus vastavalt käesoleva koodeksi § 43 sätetele karistuste võrdleva raskuse kohta.

(8) Kohaldades tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohus panna kollektiivile või üksikisikule kohustuse valvata vabastatu või isiku käitumise üle, kellele on karistuse ärakandmata osa asendatud kergemaliigilise karistusega, ning mõjutada teda kasvatuslikult.

(9) Kui isik, kes vabastati tingimisi enne tähtaega, paneb ärakandmata karistusaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

§ 551. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamise ja karistuse kergemaliigilise karistusega
asendamise kohaldamatus

Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist ja karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega ei kohaldata:
1) isiku suhtes, kellele surmanuhtlus on armuandmise või amnestia korras asendatud vabadusekaotusega;
2) tahtliku kuriteo toime pannud isiku suhtes, kellele on varem mõistetud vabadusekaotus tahtliku kuriteo eest, kui karistatus eelmise kuriteo eest ei ole kustunud või kustutatud.

§ 552. Vabadusekaotuse kohast kohustusliku töölerakendamisega tingimisi vabastamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 56. Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine ja karistuse asendamine
kergemaliigilise karistusega alaealise suhtes

(1) Isiku suhtes, kes on mõistetud vabadusekaotusele kuriteo eest, mille toimepanemise ajal ta oli alaealine – noorem kui kaheksateistkümneaastane –, võib kohaldada tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega.

(2) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega alaealise suhtes võib kohaldada vaid juhul, kui ta oma eeskujuliku käitumise ja kohusetundliku suhtumisega õpingutesse on tõestanud enda paranemist.

(3) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist ja karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega kohaldab karistuse kandmise koha järgne kohus karistust täitva asutuse administratsiooni ja alaealiste asjade komisjoni või järelevalvekomisjoni esildise alusel.

(4) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib isiku suhtes, kes on süüdi mõistetud alaealisena toimepandud kuriteo eest, kohaldada pärast süüdimõistetu poolt vähemalt poole mõistetud karistusaja tegelikku ärakandmist.

(5) Tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega võib kohaldada pärast vähemalt kahe kolmandiku karistusaja tegelikku ärakandmist alaealisena kuriteo toimepannud isiku suhtes:
1) kellele on mõistetud vabadusekaotus mitte alla viie aasta tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on varem kandnud vabadusekaotust tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille eest karistatus ei ole kustunud või kustutatud, ja pani toime uue tahtliku kuriteo.

(6) Kohaldades tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamist või karistuse ärakandmata osa asendamist kergemaliigilise karistusega, võib kohus panna kollektiivile või üksikisikule kohustuse valvata vabastatu või isiku käitumise üle, kellele on karistuse ärakandmata osa asendatud kergemaliigilise karistusega, ning mõjutada teda kasvatuslikult.

(7) Kui isik, kelle suhtes alaealisena kohaldati tingimisi enne tähtaega vabastamist, paneb ärakandmata karistusaja kestel toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt käesoleva koodeksi § 41 sätetele.

§ 57. Karistuse kandmisest vabastamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 58. Karistatuse kustumine

(1) Karistatus kustub isikutel:
1) kelle suhtes karistust tingimisi ei kohaldatud – katseaja möödumisel, kui ta katseaja kestel ei pannud toime uut kuritegu. Kui süüdimõistetu saadeti enne katseaja möödumist karistust kandma, kustub karistatus selle karistuse kandmiselt vabanemise päevast üldises korras arvutatava karistatuse kustumise tähtaja möödumisel;
2) kes on karistusena ära kandnud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise;
3) ühe aasta möödumisel aresti ärakandmisest või rahatrahvi äramaksmisest;
4) kahe aasta möödumisel kuni viie aastani mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest;
5) kolme aasta möödumisel üle viie, kuid mitte üle kümne aasta mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest;
6) viie aasta möödumisel üle kümne aasta mõistetud vabadusekaotuse ärakandmisest.

(2) Karistatuse kustumist arvutatakse põhi- ja lisakaristuse ärakandmise päevast.

(3) Karistatuse kustumise tähtaja hulka arvatakse aeg, mille kestel kohtuotsust ei pööratud täitmisele ja seejuures täitmise aegumine ei katkenud. Kui kohtuotsust ei pööratud täitmisele, kustub karistatus kohtuotsuse täitmise aegumistähtaegade möödumisel.

(4) Kui isik vabastati enne tähtaega karistusest või kui karistus asendati teiseliigilise karistusega, siis arvutatakse karistatuse kustumise tähtaega, lähtudes tegelikult ärakantud karistusest.

(5) Kui karistuse ärakandnud isik paneb enne karistatuse kustumise tähtaja möödumist uuesti toime kuriteo, siis katkeb karistatuse kustumise tähtaeg. Sel juhul arvutatakse karistatuse kustumise tähtaega mõlema kuriteo eest viimase kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest.

6. peatükk
Meditsiinilise ja kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendid

§ 59. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendid

(1) Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldatakse käesoleva koodeksi §-s 11 tähendatud isikute suhtes ja samuti isiku suhtes, kes pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist on jäänud vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei ole võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima, ning isiku suhtes, kellel on eeluurimise käigus või asja arutamisel kohtus tuvastatud vaimutegevuse ajutine rike, mis takistab selle isiku vaimse seisundi kindlakstegemist käesolevas koodeksis ettenähtud teo toimepanemise ajal, kui see isik toimepandud teo laadi ja oma vaimse seisundi tõttu on ohtlik ning vajab ravi. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendid, mida viivad täide riikliku tervishoiusüsteemi raviasutused, on:
1) paigutamine tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse;
2) paigutamine tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse.

(2) Käesolevas paragrahvis ettenähtud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldab kohus käesoleva koodeksi §-s 591 ettenähtud korras. Nende mõjutusvahendite määramisel arvestab kohus toimepandud teo ja selle teo toime pannud isiku ohtlikkuse laadi, samuti seda, millist ravi isik vajab. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendit kohaldatakse kuni selle isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni. Nende mõjutusvahendite kohaldamise, lõpetamise või liigi muutmise määrab kohus.

(3) Kui pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamise lõpetamist kohaldatakse isiku suhtes karistust, siis arvestatakse mõjutusvahendi kohaldamise aeg karistuse kandmise hulka. Üks päev meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamist loetakse võrdseks ühe päeva vabadusekaotusega.

(4) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud isiku suhtes ei ole meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamine vajalik või kui kohus lõpetab selle vahendi kohaldamise, võib ta anda sellise isiku omaste või muude isikute hooldamisele ja arstliku järelevalve alla.

§ 591. Paigutamine psühhiaatriahaiglasse

(1) Tavalise järelevalvega psühhiaatriahaiglasse võib kohus paigutada vaimuhaige, kes on pannud toime teo, mis tehioludelt vastab käesolevas koodeksis ettenähtud teise või kolmanda astme kuriteo tunnustele, ja kes oma psüühilise seisundi tõttu vajab hospitaliseerimist.

(2) Tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse võib kohus paigutada vaimuhaige, kes on pannud toime teo, mis tehioludelt vastab käesolevas koodeksis ettenähtud esimese astme kuriteo tunnustele, ja kes oma psüühilise seisundi tõttu vajab hospitaliseerimist.

(3) Isikut, kes on paigutatud tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse, hoitakse seal tingimustes, mis välistavad ohtlike tegude toimepanemise tema poolt.

§ 60. Alkohoolikute, narkomaanide ja toksikomaanide sundravi

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 61. Kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendid alaealiste suhtes

(1) Kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendid, mida kohus võib kohaldada alaealise suhtes kooskõlas käesoleva koodeksi § 10 2. lõikega, on:
1) paigutamine eri-õppekasvatusasutusse;
2) paigutamine ravikasvatusasutusse.

(2) Alaealiste eri-õppekasvatus- ja ravikasvatusasutuses viibimise kord, tingimused ja tähtaeg määratakse kindlaks seadusega.

ERIOSA

1. peatükk
Riigivastased kuriteod

§ 62. Riigireetmine

Tegevuse eest, mis on suunatud Eesti Vabariigi riigikorra vägivaldsele muutmisele või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, samuti välisriigi või välismaa organisatsiooni abistamise eest Eesti Vabariigi vastases vaenulikus tegevuses –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 63. Spionaaž

Riigi- või sõjasaladust sisaldavate andmete kogumise eest nende edasiandmise eesmärgil või nende andmete edasiandmise eest välisriigile või välismaa organisatsioonile, samuti välismaa luure ülesandel muude andmete kogumise või edastamise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 64. Terroristlik akt

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 641. Terrorism

Isikule, ettevõttele, asutusele või organisatsioonile kallaletungimise, samuti vara purustamisele või rikkumisele või inimeste hävitamisele või tervisekahjustuste tekitamisele suunatud tegude toimepanemise eesmärgil kuritegeliku ühenduse loomise või sellest osavõtu eest, samuti osavõtu eest sellise ühenduse poolt toimepandud kuriteost –
karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või surmanuhtlusega.

§ 65. Terroristlik akt välisriigi esindaja vastu

(1) Välisriigi esindaja tapmise eest sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise eesmärgil –
karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või surmanuhtlusega.

(2) Samale isikule samal eesmärgil üliraske kehavigastuse tekitamise eest –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 66. Diversioon

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 67. Kahjurlus

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 68. Nõukogude-vastane agitatsioon ja propaganda

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 19. veebruari seadlusega.

§ 69. Sõjapropaganda

Igasugusel kujul tehtava sõjapropaganda eest –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 70. Eriti ohtliku riikliku kuriteo toimepanemisele suunatud organisatsiooniline tegevus,
samuti osavõtt Nõukogude-vastasest organisatsioonist

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 71. Mõne teise töörahvariigi vastu toimepandud eriti ohtlik riiklik kuritegu

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 72. Rahvusliku, rassilise või usulise vaenu õhutamine

(1) Rahvusliku, rassilise või usulise vaenu õhutamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimeste hukkumise, vigastamise või muu raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 721. Võrdõiguslikkuse rikkumine

Kodaniku õiguste otsese või kaudse kitsendamise või kodanikule otseste või kaudsete eeliste kehtestamise eest olenevalt tema rahvusest, rassist, soost, keelest, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest või sotsiaalsest päritolust –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 73. Riigisaladuse avaldamine

Riigisaladust sisaldavate andmete avaldamise eest isiku poolt, kellele need andmed olid usaldatud või said teatavaks seoses teenistuse või tööga, kui puuduvad spionaaži tunnused ning kui see tegu põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 74. Riigisaladust sisaldava dokumendi kaotamine

Riigisaladust sisaldava dokumendi, samuti eseme kaotamise eest, millesse puutuvad andmed on riigisaladus, isiku poolt, kellele see dokument või ese oli usaldatud, kui kaotamine oli tingitud nimetatud dokumendi või esemega ümberkäimiseks kehtestatud eeskirjade rikkumisest ja põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 741. Teenistussaladust kujutavate andmete üleandmine välismaa organisatsioonile

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 75. Banditism

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 751. Kinnipidamisasutuse tegevuse desorganiseerimine

Kinnipidamisasutusse paigutatud isiku poolt teiste kinnipeetavate või süüdimõistetute terroriseerimise või administratsiooni esindajale kallaletungimise, samuti sel eesmärgil grupi organiseerimise või selle grupi tegevusest aktiivse osavõtu eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

§ 76. Salakaubavedu

(1) Salakaubaveo – tollikontrollile kuuluva kauba või muude väärtuste suures ulatuses ebaseadusliku toimetamise eest üle Eesti Vabariigi riigipiiri –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Salakaubaveo eest sellega tegelemiseks organiseerunud isikute grupi poolt või ametiisiku poolt ametiseisundi ärakasutamisega, samuti lõhkematerjali, narkootilise, psühhotroopse, tugevatoimelise või mürkaine, tulirelva või laskemoona, välja arvatud siledaraualine jahipüss ja selle juurde kuuluv laskemoon, salakaubaveo eest –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 77. Massilised korratused

Massiliste korratuste organiseerimise eest, millega kaasnes rüüstamine, purustamine, süütamine või muu taoline tegevus, samuti sellise kuriteo vahetu toimepanemise eest massilistest korratustest osavõtja poolt või tema relvastatud vastuhakkamise eest võimuesindajale –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kümne aastani.

§ 78. Kõrvalehoidumine järjekordsest sõjaväe tegevteenistusse kutsumisest

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV 1990. aasta 11. aprilli seadusega.

§ 781. Tegevteenistusest või õppekogunemisest kõrvalehoidumine

Kaitsejõudude tegevteenistusse või õppekogunemisele ilmumisest kuritahtliku kõrvalehoidumise eest kutsealuse või reservväelase poolt –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 781. Mobilisatsioonist kõrvalehoidumine

(1) Eesti Vabariigi kaitsejõududesse mobiliseerimisest kõrvalehoidmise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) Sama teo eest sõjaajal, samuti sõjaajal kõrvalehoidumise eest järjekordsesse kaitsejõudude tegevteenistusse kutsumisest –
karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

§ 79. Mobilisatsioonist kõrvalehoidumine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV 1990. aasta 11. aprilli seadusega.

§ 80. Koormise täitmisest või maksu tasumisest kõrvalehoidumine sõja ajal

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 81. Ebaseaduslik sõitmine välismaale või NSV Liitu

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 811. Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseaduslik ületamine

(1) Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseadusliku ületamise eest –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
2) kui sellega kaasnes vägivald või vägivallaga ähvardamine või
3) kui sellega põhjustati oluline varaline kahju –
karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

§ 82. Rahvusvahelise õhusõidu eeskirjade rikkumine

Sellekohase loata Eesti Vabariiki sisselendamise või Eesti Vabariigist väljalendamise eest, loas tähendatud marsruudist, õhuväravast või lennukõrgusest mittekinnipidamise või rahvusvahelise õhusõidu eeskirjade muu rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 83. Transpordi ohutu liiklemise või transpordivahendi käituseeskirjade rikkumine

(1) Raudtee-, vee- või õhutranspordi töötaja poolt transpordi ohutu liiklemise või transpordivahendi käituseeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas õnnetusjuhtumi inimestega, katastroofi, avarii või muu raske tagajärje, samuti transpordivahendi, tee, signalisatsiooni- või sidevahendi halvakvaliteedilise remondi eest, mis põhjustas samasuguse tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

(2) Samade tegude eest, mis küll ei põhjustanud sellist tagajärge, kuid teadvalt lõid selle saabumise ohu, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 84. Liiklustee või transpordivahendi rikkumine

Liiklustee, sellel oleva ehitise, veereva koosseisu, laeva, side- või signalisatsioonivahendi tahtliku purustamise või rikkumise eest, mis põhjustas või võis põhjustada rongiõnnetuse, laevaavarii või transpordi või side normaalse töö rikkumise, –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

§ 85. Raha või väärtpaberi võltsimine või võltsitud raha või väärtpaberi kasutamine

(1) Raha, krediitkaardi või muu maksevahendi, samuti aktsia, obligatsiooni, tšeki, veksli või muu väärtpaberi võltsimise eest käibelelaskmise eesmärgil või teadvalt võltsitud raha, krediitkaardi või muu maksevahendi, samuti aktsia, obligatsiooni, tšeki, veksli või muu väärtpaberi käibelelaskmise eest –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

(2) Sama tegevuse eest süstemaatiliselt või suures ulatuses –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

§ 851. Väärismetalltoodete riikliku proovijärelevalve märgise võltsimine või kasutamine
märgisele mittevastaval materjalil

(1) Väärismetalltoodete riikliku proovijärelevalve märgise võltsimise või kasutamise eest märgisele mittevastaval materjalil nende toodete käibelelaskmise eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Sama tegevuse eest süstemaatiliselt –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheksa aastani.

§ 86. Valuutatehingute sooritamise korra rikkumine

Valuutatehingute sooritamise korra rikkumise eest suures ulatuses –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 861. Riikliku kuriteo varjamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 87. Riiklikust kuriteost mitteteatamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

2. peatükk
Kuriteod riigi ja ühiskonna vara vastu

Paragrahvid 88–99 tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

3. peatükk
Isikuvastased kuriteod

§ 100. Tahtlik tapmine

Tahtliku tapmise eest –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 101. Tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel

Tahtliku tapmise eest, kui see pandi toime:
1) omakasu ajendil või
2) huligaansel ajendil või
3) teise kuriteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil või seoses vägistamisega või
4) seoses kannatanu poolt teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega või
5) kahe või enama isiku suhtes või
6) süüdlasele teadvalt raseda naisisiku, rauga või lapseealise suhtes või
7) eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil või
8) isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 103 ja 104 ettenähtud tapmine, –
karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani või surmanuhtlusega.

§ 102. Ema poolt oma vastsündinud lapse tapmine

Ema poolt oma vastsündinud lapse tahtliku tapmise eest sünnituse ajal või vahetult pärast sünnitust –
karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 103. Tapmine hingelise erutuse seisundis

Tahtliku tapmise eest äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 104. Tapmine hädakaitse piiride ületamisel

Tapmise eest hädakaitse piiride ületamisel –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 105. Surma põhjustamine ettevaatmatuse tõttu

Surma põhjustamise eest ettevaatamatuse tõttu –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 106. Enesetapmisele viimine

Julma kohtlemise või mõnitamisega teise isiku enesetapmisele või selle katsele viimise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 107. Üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine

(1) Kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, mis on eluohtlik või põhjustas mõne organi kaotuse, selle tegevuse lakkamise, vaimuhaiguse, töövõime püsiva, mitte alla ühe kolmandiku kaotusega seotud muu terviserikke, raseduse katkemise või näo parandamatu, inetuks tegeva rikke, –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

(2) Sama teo eest:
1) kui sellega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm või
2) kui see pandi toime huligaansel ajendil või
3) seoses kannatanu poolt oma teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega või
4) kahe või enama isiku suhtes või
5) eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil või
6) isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise või tahtlikult tekitanud üliraske kehavigastuse, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 103 ja 104 ettenähtud tapmine ja § 109 1. lõikes ja §-s 110 ettenähtud üliraske kehavigastuse tekitamine, –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

§ 108. Raske kehavigastuse tahtlik tekitamine

(1) Kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, mis ei ole eluohtlik ega põhjustanud käesoleva koodeksi §-s 107 ettenähtud tagajärgi, kuid tõi kaasa pikaajalise terviserikke või terviserikke, mis on seotud töövõime püsiva, alla ühe kolmandiku olulise kaotusega, –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) Sama teo eest, kui see pandi toime:
1) seoses kannatanu poolt oma teenistusliku või ühiskondliku kohustuse täitmisega või
2) kahe või enama isiku suhtes või
3) eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil või
4) isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise või tahtlikult tekitanud üliraske või raske kehavigastuse, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 103 ja 104 ettenähtud tapmine ning §-des 109 ja 110 ettenähtud üliraske või raske kehavigastuse tekitamine, –
karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani.

§ 109. Kehavigastuse tekitamine hingelise erutuse seisundis

Raske või üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas vägivald või raske solvamine kannatanu poolt, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 110. Üliraske kehavigastuse tekitamine hädakaitse piiride ületamisel

Üliraske kehavigastuse tekitamise eest hädakaitse piiride ületamisel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 111. Üliraske kehavigastuse tekitamine ettevaatamatuse tõttu

Üliraske kehavigastuse tekitamise eest ettevaatamatuse tõttu –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.

§ 112. Kerge kehavigastuse tahtlik tekitamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 113. Vägivallateod isiku kallal

Kerge kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, samuti tahtliku löömise, peksmise või füüsilise valu põhjustanud muu vägivallateo eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 114. Piinamine

Käesoleva koodeksi §-s 113 ettenähtud tegude eest, kui need olid piinava iseloomuga, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 115. Vägistamine

(1) Suguühenduse eest täisealise naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani.

(2) Vägistamise eest:
1) isiku poolt, kes on varem toime pannud vägistamise või
2) isikute grupi poolt või
3) alaealise vägistamise eest või
4) kui sellega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

(3) Vägistamise eest:
1) kui sellega põhjustati raske tagajärg või
2) lapseealise vägistamise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani.

§ 1151. Sugulise kire rahuldamine ebaloomulikul viisil

(1) Sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise eest vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-s 118 ettenähtud kuriteo tunnused, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Sama tegevuse eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

§ 116. Suguühendus noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga

Täisealise poolt suguühendusse astumise eest teadvalt noorema kui neljateistkümneaastase naissoost isikuga käesoleva koodeksi §-s 115 ettenähtud kuriteo tunnuste puudumisel –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 117. Sugukõlvatu tegevus noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes

Sugukõlvatu tegevuse eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isiku suhtes –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 118. Pederastia

(1) Pederastia eest vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või ära kasutades kannatanu abitut seisundit –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni viie aastani.

(2) Pederastia eest teadvalt noorema kui kuueteistkümneaastase isikuga –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kümne aastani.

§ 119. Suguhaigusesse nakatamine

(1) Suguühenduse või muu tegevusega teise isiku teadvalt suguhaigusesse nakatamise ohtu asetamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Teise isiku nakatamise eest suguhaigusesse isiku poolt, kes teadis selle haiguse olemasolu enesel, –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest isiku poolt, keda on varem karistatud teise isiku suguhaigusesse nakatamise eest, samuti kahe või enama isiku või alaealise nakatamise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1191. Suguhaiguse ravist kõrvalehoidumine

Suguhaiguse ravist kõrvalehoidumise eest, mis jätkub pärast hoiatuse tegemist tervishoiuorgani poolt, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1192. AIDS-i viirusega nakatamine

(1) Teise isiku teadvalt AIDS-i nakatumise ohtu asetamise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Teise isiku nakatamise eest AIDS-i isiku poolt, kes teadis selle haiguse olemasolust enesel, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

§ 120. Ebaseaduslik abort

(1) Ebaseadusliku abordi tegemise eest isiku poolt, kellel on kõrgem meditsiiniline haridus, –
karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

(2) Abordi tegemise eest isiku poolt, kellel ei ole kõrgemat meditsiinilist haridust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(3) Ebaseadusliku abordi eest, mis tehti vähemalt teistkordselt või põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 121. Lapsele alimentide maksmisest kõrvalehoidumine

(1) Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest lapsele kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kellel on karistatus lapsele alimentide maksmisest kõrvalehoidumise eest, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 122. Vanemale alimentide maksmisest kõrvalehoidumine

Lapse kuritahtliku kõrvalehoidumise eest elatanud või töövõimetule vanemale kohtu poolt väljamõistetud alimentide maksmisest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 123. Eestkoste- või hooldusõiguste kuritarvitamine

Eestkoste- või hooldusõiguste kasutamise eest omakasu eesmärgil eestkostetava või hooldatava kahjuks –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 124. Lapse riisumine või ümbervahetamine

Võõra lapse riisumise või ümbervahetamise eest kättemaksu, omakasu või muul isiklikul ajendil –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1241. Pantvangi võtmine

(1) Isiku pantvangi võtmise või pantvangina kinnipidamise eest tapmise, kehavigastuse tekitamise või selle isiku kinnipidamise jätkamise ähvardusel, sundimaks pantvangi vabastamise tingimusena riiki, rahvusvahelist organisatsiooni, füüsilist või juriidilist isikut või isikute gruppi mingi tegevuse toimepanemisele või sellest hoidumisele, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni viieteistkümne aastani.

§ 1242. Ebaseaduslik psühhiaatriahaiglasse paigutamine

Teadvalt terve isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1243. Ebaseaduslik vabaduse võtmine

(1) Isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui see oli seotud elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 125. Eluohtlikus seisundis oleva isiku abita jätmine

Eluohtlikus seisundis oleva isiku tahtlikult abita jätmise eest, kui see isik ise ei olnud suuteline tarvitusele võtma enesealalhoiu abinõusid oma abituse tõttu ja süüdlasel oli kohustus ja võimalus abi anda, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 126. Haigele meditsiinilise abi mitteandmine

Haigele mõjuva põhjuseta meditsiinilise abi mitteandmise eest meditsiini alal töötaja poolt, kellel oli kohustus ja võimalus sellist abi anda, kui selle tegevusetuse tõttu saabus raske tagajärg, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 127. Laeva kapteni poolt veeteel hukkumisohus olevale inimesele abi mitteandmine

Laeva kapteni poolt merel või muul veeteel hukkumisohus olevale inimesele abi mitteandmise eest, kui sellist abi võis anda tõsise ohuta oma reisijaile, meeskonnale või laevale ja kui selle tegevusetuse tagajärjel saabus raske tagajärg, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 128. Ähvardamine

Ähvardamise eest tapmise või üliraske kehavigastuse tekitamisega või vara hävitamisega suures ulatuses, kui oli alus karta selle ähvarduse täideviimist, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 129. Laim

(1) Teadvalt vale ja teist isikut häbistava väljamõeldise levitamise eest –
karistatakse rahatrahviga.

(2) Laimu eest trükis või muul teel paljudele isikutele kättesaadavaks tehtud viisil, samuti riiklikule, ühiskondlikule või muule organisatsioonile esitatud avalduses või anonüümkirjas –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 130. Solvamine

Teise isiku au ja väärikuse alandamise eest ebasündsas vormis –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

4. peatükk
Kuriteod kodaniku poliitiliste ja tööalaste õiguste vastu

§ 131. Valimis- või hääletamisõiguse teostamise takistamine

Vägivalla, pettuse või ähvardusega või muul viisil valija või hääletaja takistamise eest vabalt teostamast oma õigust valida või olla valitud rahvasaadikuks või hääletada Eesti Vabariigi seaduste järgi korraldataval referendumil või tegemast valimis- või referendumieelset agitatsiooni, samuti valija või hääletaja hääle ostmise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 132. Valimis- või hääletamisdokumendi või -tulemuse võltsimine või
hääletamise saladuse rikkumine

Rahvasaadikute valimistel või Eesti Vabariigi seaduste järgi korraldataval referendumil valimis- või hääletamisdokumendi või -tulemuste võltsimise, teadvalt ebaõigesti häälte lugemise või hääletamise saladuse rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1321. Rahvasaadiku kandidaadi kohta vale või muu teda häbistava väljamõeldise
levitamine või tema au ja väärikuse alandamine

Rahvasaadiku kandidaadi kohta teadvalt vale või muu teda häbistava väljamõeldise levitamise või tema au ja väärikuse ükskõik millisel viisil alandamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 133. Ebaseaduslik läbiotsimine või väljatõstmine

Ebaseadusliku läbiotsimise või elamispinnalt väljatõstmise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 134. Sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumine

(1) Isikliku kirjavahetuse, telefonikõne või telegraafi või muu sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse tahtliku rikkumise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kes sõnumi juurde pääses oma teenistusseisundi tõttu, –
karistatakse rahatrahviga või arestiga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1341. Kodanike tagakiusamine kriitika tõttu

(1) Ametiisiku poolt kodaniku õiguste ja seadusega kaitstud huvide tahtliku kitsendamise eest, mis on seotud tema tagakiusamisega ettepanekute, avalduste või kaebuste kehtestatud korras esitamise või neis sisalduva kriitika pärast, samuti muus vormis kriitika esinemise tõttu, –
karistatakse rahatrahviga

(2) Sama tegevuse eest, mis tekitas olulise kahju kodaniku õigustele ja seadusega kaitstud huvidele, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 135. Töökaitse-eeskirjade rikkumine

(1) Ohutustehnika- või muude töökaitse-eeskirjade rikkumise eest nende eeskirjade täitmise eest vastutava isiku poolt, kui see rikkumine võis kaasa tuua õnnetusjuhtumi inimesega või muu raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahviga.

(2) Sama rikkumise eest, kui sellega põhjustati kehavigastus või töövõime kaotus, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud rikkumise eest, kui sellega põhjustati inimese surm või tekitati üliraske kehavigastus mitmele isikule, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1351. Tööseadusandluse sätete rikkumine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1352. Raseda naise või rinnaga toitva ema töölevõtmisest keeldumine või vallandamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 136. Autori- või patendiõiguse rikkumine

(1) Võõra teadusliku, kirjandus- või kunstiteose oma nimel väljaandmise või autorsuse muul viisil omastamise, sellise teose ebaseadusliku reprodutseerimise või muul viisil kasutamise eest autoriõiguse rikkumisega, samuti kaasautorsusele sundimise eest tegeliku osavõtuta teose loomisest –
karistatakse rahatrahviga.

(2) Leiutaja, tööstusnäidise autori või patenditaotleja nõusolekuta leiutise või tööstusnäidise sisu avalikustamise eest enne patenditaotluse esitamist, samuti leiutise või tööstusnäidise autorsuse omastamise eest –
karistatakse rahatrahviga.

(3) Leiutise või tööstusnäidise patendi omaniku või registreeritud kaubamärgi omaniku ainuõiguse tahtliku rikkumise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 137. Kirikut riigist ja kooli kirikust lahutava seaduse rikkumine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 138. Usutalituste täitmise takistamine

Usutalituste täitmise takistamise eest, kui see talitus ei riku avalikku korda ja sellega ei kaasne rünnet kodaniku õigustele, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

5. peatükk
Varavastased kuriteod

§ 139. Salajane vargus

(1) Võõra vara salajase varguse eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 140–143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või
3) kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

(3) Salajase varguse eest:
1) suures ulatuses või
2) organiseeritud grupi poolt –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 140. Avalik vargus

(1) Võõra vara avaliku varguse eest, kui sellega ei kaasnenud vägivalda isiku kallal, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) kui sellega kaasnes vägivald isiku kallal, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele, või ähvardus kasutada vahetult sellist vägivalda või
2) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
3) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139, 141–143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või
4) kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani.

(3) Avaliku varguse eest:
1) suures ulatuses või
2) organiseeritud grupi poolt –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni üheksa aastani.

§ 141. Röövimine

(1) Võõra vara röövimise eest elule või tervisele ohtliku vägivallaga isiku kallal või ähvardusega kasutada vahetult sellist vägivalda –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139, 140, 1411–143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või
3) kui see oli toime pandud relvaga või relvana kasutatava muu esemega või
4) kui see oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega või
5) organiseeritud grupi poolt –
karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 1411. Riisumine omastamise, raiskamise või ametiseisundi kuritarvitamise teel

(1) Süüdlasele usaldatud või tema korralduses oleva võõra vara omastamise või raiskamise eest, samuti võõra vara riisumise eest ametiisiku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise teel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139–141, 142, 143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kahest kuni seitsme aastani.

(3) Riisumise eest ametiseisundi kuritarvitamise või omastamise või raiskamise teel:
1) suures ulatuses või
2) organiseeritud grupi poolt –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 142. Väljapressimine

(1) Võõra vara või varalise õiguse või muu varalise kasu üleandmise nõudmise eest ähvardusega kasutada isiku kallal vägivalda, piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid ähvardatava või teise isiku kohta, hävitada või rikkuda vara –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) kui see oli seotud vägivallaga, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või
2) kui see oli seotud ähvardusega tappa või tekitada üliraske kehavigastus või
3) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
4) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesolevas paragrahvis või käesoleva koodeksi §-des 139–1411, 143, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, või
5) kui see oli seotud vara hävitamise või rikkumisega, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

(3) Väljapressimise eest:
1) kui see oli seotud elule või tervisele ohtliku vägivalla kasutamisega või
2) kui see oli seotud isikult vabaduse võtmisega või
3) organiseeritud grupi poolt või
4) kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg, –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

§ 143. Kelmus

(1) Võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamise eest pettuse teel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 139–142, 2071, 2084 või 2103 ettenähtud kuriteo, –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni kuue aastani.

(3) Kelmuse eest:
1) millega põhjustati suur varaline kahju või
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo, –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 144. Vara tahtlik hävitamine või rikkumine

(1) Võõra vara tahtliku hävitamise või rikkumise eest, mis põhjustas suure varalise kahju või muu raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni seitsme aastani.

§ 145. Vara hävitamine või rikkumine ettevaatamatuse tõttu

Võõra vara hävitamise või rikkumise eest ettevaatamatuse tõttu, mis põhjustas suure varalise kahju või muu raske tagajärje ning oli toime pandud üldohtlikul viisil, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-s 2061 ettenähtud tunnused, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

6. peatükk
Majandusalased kuriteod

§ 146. Eraettevõtjalik tegevus

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1461. Kaubanduslik vahendus (maaklerlus)

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 147. Mittekvaliteetse toodangu väljastamine

(1) Standardile, tehnilistele tingimustele või kinnitatud retseptuurile mittevastava toodangu väljastamise eest tootmis-, teenindus-, kaubandus- või toitlustusettevõttest isiku poolt, kellele on pandud vastutus kvaliteetse toodangu väljastamise eest, kui mittekvaliteetse toodangu väljastamine põhjustas ohu inimese elule või tervisele või avalikule julgeolekule, –
karistatakse rahatrahviga.

(2) Mittekvaliteetse toodangu väljastamise eest, mis põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1471. Mittekvaliteetne ehitamine

Projektis ettenähtud tugevuse, vastupidavuse või ekspluatatsiooni kvaliteedi nõuetele mittevastava hoone või ehitise püstitamise, samuti nende ekspluatatsiooni andmise eest isiku poolt, kellele on pandud vastutus kvaliteetse ehitamise eest, või oma kohustuste rikkumise eest järelevalve alal kvaliteetse ehitamise üle, kui käesolevas paragrahvis ettenähtud tegudega põhjustati raske tagajärg või oht inimese elule või tervisele, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 148. Ebaseaduslik ettevõtlus

Tootmis- või teenindustegevuse eest alal, mille kohta kehtib erikeeld, samuti tegevusloa või litsentsita tegutsemise eest alal, kus selline tegevusluba või litsents on nõutav, kui nimetatud tegevuse eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1481. Tulude või muude maksustamisobjektide varjamine või tuludeklaratsiooni
esitamisest kõrvalehoidumine

(1) Tulude või muude maksustamisobjektide varjamise või raamatupidamisaruannetes, maksuarvutustes, tuludeklaratsioonides ning muudes maksude ja maksete arvutamisega ja eelarvesse kandmisega seotud dokumentides teadvalt moonutatud andmete esitamise või tuludeklaratsiooni esitamisest kõrvalehoidumise või deklaratsiooni õigeaegselt esitamata jätmise eest, kui samasuguse rikkumise eest oli süüdlase suhtes kohaldatud halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani

(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel on karistatus käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud kuriteo eest, –
karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni viie aastani.

§ 1482. Maksejõuetuse tahtlik põhjustamine

Tahtlikult oma maksevõime olulise vähendamise või enda maksejõuetuks muutmise eest vara hävitamise, põhjendamatu kinkimise või loovutamise või välismaale paigutamise või põhjendamatute kohustuste võtmise teel, samuti soosides ühte kreeditori teisele võlgniku poolt, kes on teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu tema teod võivad kahjustada kreeditori huve, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1483. Vara või võlgade varjamine pankroti- või sissenõudemenetluses

(1) Pankroti- või sissenõudemenetluses võlgniku poolt oma vara või võlgade varjamine või nende või muude kreeditori jaoks tähtsust omavate asjaolude kohta eksitavate või teadvalt valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Võlgnik vabastatakse kriminaalvastutusest, kui ta õiendab eksitavad või valeandmed või muul viisil hoiab ära kreeditorile kahjuliku tagajärje saabumise enne, kui ta kinnitab kohtus vandega vara ja võlgade nimekirja õigsust.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tegude eest, kui sellega kaasnes kreeditorile oluline kahju või kohtus valevande andmine, –
karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 149. Kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi ajamine, turustamine või hoidmine

Puskari, meski või muu kodusel teel valmistatava kange alkohoolse joogi ajamise või hoidmise eest turustamise eesmärgil või selle ajamiseks kasutatava aparaadi valmistamise või hoidmise eest turustamise eesmärgil, samuti tähendatud alkohoolsete jookide või aparaatide turustamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 150. Mittekvaliteetse või mittekomplektse kauba väljalaskmine müümiseks

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 151. Ostja või tellija petmine

(1) Kaubandus-, toitlustus-, teenindus- või kommunaalmajanduse ettevõtte töötaja poolt ostja või tellija petmise eest alakaalumise, -mõõtmise või arvutamisega või teenuste tariifide või hindade suurendamisega või muul viisil, kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, –
karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest:
1) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
2) isiku poolt, kellel on karistatus ostja või tellija petmise eest, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1511. Alkohoolsete jookide müügi eeskirjade rikkumine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1512. Isikutelt ebaseadusliku tasu saamine elanike teenindamisega seotud tööde tegemise eest

Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ametiisikuks mitteoleva töötaja poolt isikult väljapressimise teel ebaseadusliku tasu saamise eest selle töötaja teenistuskohustuste hulka kuuluvate tööde tegemisel või teenuste osutamisel kaubanduse, toitlustuse, kommunaal-, meditsiinilise teenindamise, transpordi või elanike muu teenindamise alal, kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1513. Kaubanduseeskirjade rikkumine

Kauba müügi eest kaubandus- või toitlustusettevõtte või -organisatsiooni laost, baasist või abiruumist, kui sellega rikutakse kaubanduseeskirju, või kauba ostjate eest varjamise eest, kui süüdlase suhtes oli käesolevas paragrahvis ettenähtud tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või arestiga.

§ 1514. Bensiini, muu kütuse või määrdeõli ebaseaduslik väljastamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 152. Spekulatsioon

(1) Riiklikult kehtestatava või kooskõlastatava hinnaga kauba Eesti Vabariigist kasusaamise eesmärgil kokkuostmise ja vaheltkasuga edasimüümise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Spekulatsiooni eest:
1) korduvalt või
2) suures ulatuses –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(3) Spekulatsiooni eest isiku poolt, kellel on karistatus spekulatsiooni eest, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 1521. Kariloomadele või kodulindudele söötmiseks leiva ja muude toiduainete kokkuostmine
riiklikest või kooperatiivkauplustest

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1522. Kauba kokkuostmine ja ümbertegemine edasimüümiseks

(1) Riiklikult kehtestatava või kooskõlastatava hinnaga müüdava kauba (välja arvatud teiste kaupade tootmiseks vajalikud toidu- ja tarbekaubad) kasusaamise eesmärgil kokkuostmise ja pärast selle ümbertegemist, dekoreerimist või markeeringu muutmist vaheltkasuga edasimüümise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest:
1) suures ulatuses või
2) organiseeritud grupi poolt või
3) isiku poolt, kellel on karistatus käesolevas paragrahvis ettenähtud kuriteo eest, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 153. Pisispekulatsioon

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 13. detsembri seadlusega.

§ 1531. Valuuta või väärtpaberite ülesostmine, müümine või vahetamine väikeses ulatuses

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1977. aasta 25. veebruari seadlusega.

§ 154. Elamispinna kasutamise ebaseaduslik loovutamine tasu eest

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1541. Maaomandiõiguse rikkumine

Maatüki omavolilise hõivamise või vahetamise eest, samuti maatüki ostmise ja müümise, pantimise, kinkimise, rentimise või muu tegevuse eest, mis rikub omandiõigust maale, –
karistatakse rahatrahviga.

§ 1542. Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumine

(1) Maa ja mulla kaitse nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1543. Maapõue kaitse ja kasutamise nõuete rikkumine

(1) Maapõue kaitse ja kasutamise nõuete rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 155. Ebaseaduslik metsaraie

(1) Puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Samasuguse tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju tähendatud taksides, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(3) Puude ja põõsaste ebaseadusliku raie eest süstemaatiliselt –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1551. Metsa tahtlik hävitamine või kahjustamine

(1) Metsa, puudegrupi või põõsastiku tahtliku hävitamise või kahjustamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud metsamajandusele tekitatud kahjude sissenõudmiseks, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju tähendatud taksides, –
karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1552. Metsa hävitamine või kahjustamine ettevaatamatuse tõttu

(1) Metsa, puudegrupi või põõsastiku hävitamise või kahjustamise eest ettevaatamatuse tõttu, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud metsamajandusele tekitatud kahjude sissenõudmiseks, –
karistatakse rahatrahviga.

(2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju tähendatud taksides, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 156. Külvi või istandiku kahjustamine

Külvi või puuvilja-, marjapõõsa- või muu istandiku tahtliku kahjustamise eest, kui sellega tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu põhjustati suur varaline kahju, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 157. Ebaseaduslik jahipidamine, kalapüük või taimede kogumine

(1) Ebaseadusliku jahipidamise, kalapüügi või taimede kogumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud jahi- või kalamajandusele või taimestikule tekitatud kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju jahi- või kalamajandusele või taimestikule, samuti ebaseadusliku jahipidamise või kalapüügi eest üldohtlikul viisil, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(3) Ebaseadusliku jahipidamise, kalapüügi või taimede kogumise eest süstemaatiliselt –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 158. Veeobjekti saastamine, risustamine või veehulga lubamatu vähendamine
või atmosfääriõhu saastamine

(1) Veeobjekti saastamise, risustamise või veehulga lubamatu vähendamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, samuti atmosfääriõhu saastamise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1581. Kalavarude hävitamine

(1) Kalavarude hävitamise eest kalavarude kaitseks kehtestatud eeskirjade rikkumise tagajärjel, kui sellega põhjustati oluline kahju kalamajandusele, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui sellega põhjustati suur kahju kalamajandusele, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1582. NSV Liidu kontinentaalšelfi kohta käiva seadusandluse sätete rikkumine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1583. Ebaseaduslik majandus- või uurimistegevus majandusvööndis

Loodusvarade ebaseadusliku uurimise või kasutamise eest Eesti Vabariigi majandusvööndis, kui sellega põhjustati oluline kahju, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 159. Postimaksumärgi või transpordidokumendi võltsimine või võltsitud postimaksumärgi
või transpordidokumendi kasutamine või käibelelaskmine

(1) Postmärgi, kuigi see oli käibelt kõrvaldatud või ei olnud kasutamisel, postiteenistuses kasutatava isikutõendi, vastuskupongi, vinjeti või frankeerimis- või trükimasina postmärgijäljendi võltsimise eest omakasu ajendil või postiteenistuses kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud postimaksumärgi käibelelaskmise eest süstemaatiliselt või selle kasutamise eest postiteenistuses –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Raudtee-, vee- või muu transpordi sõidupileti või veodokumendi võltsimise või võltsitud transpordidokumendi käibelelaskmise eest omakasu ajendil –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

7. peatükk
Ametialased kuriteod

§ 160. Ametiisiku mõiste

Ametiisik on isik, kellel on ametiseisund ükskõik millisel omandivormil põhinevas asutuses, ettevõttes või organisatsioonis, kui temale on riigi või omaniku poolt pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimis-, operatiivsed, organisatsioonilised, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.

§ 161. Ametiseisundi kuritarvitamine

Ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamise eest teenistushuvide vastaselt, kui sellega põhjustati oluline kahju kodaniku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1611. Rünne kodanikule ametialaseid ülesandeid täitva isiku poolt

Oma ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva ebaseadusliku kasutamise, vägivalla tarvitamise või kannatanut piinava või solvava teo eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

§ 162. Ametialane lohakus

Ametiisiku poolt oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg kodaniku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, –
karistatakse rahatrahviga või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 163. Ametialaste kohustuste mittetäitmine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1962. aasta 5. novembri seadlusega.

§ 164. Altkäemaksu võtmine

(1) Vara, varalise õiguse või muu varalise kasu altkäemaksuna saamise eest isiklikult või vahendaja kaudu altkäemaksu andja huvides mingi teo toimepanemise või toime panemata jätmise eest, mida ametiisik pidi tegema või võis teha oma ametiseisundit kasutades, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Altkäemaksu võtmise eest:
1) korduvalt või
2) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
3) suures ulatuses või
4) väljapressimisega –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

(3) Altkäemaksu võtja vabastatakse kriminaalvastutusest, kui ta pärast vara, varalise õiguse või muu varalise kasu saamist, kuid enne altkäemaksu andja huvides teo toimepanemist või toime panemata jätmist vabatahtlikult teatas toimunust.

§ 1641. Altkäemaksu vahendus

(1) Altkäemaksu vahenduse eest –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Altkäemaksu vahenduse eest:
1) korduvalt või
2) isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest, või
3) kasutades ametiseisundit –
karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

(3) Altkäemaksu vahendaja vabastatakse kriminaalvastutusest, kui temalt altkäemaksu vahendust välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu vahendust vabatahtlikult teatas toimunust.

§ 165. Altkäemaksu andmine

(1) Altkäemaksu andmise eest –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) Altkäemaksu andmise eest:
1) korduvalt või
2) isiku poolt, kellel on karistatus altkäemaksu eest, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

(3) Altkäemaksu andja vabastatakse kriminaalvastutusest, kui temalt altkäemaksu välja pressiti või kui ta pärast altkäemaksu andmist vabatahtlikult teatas toimunust.

§ 166. Ametialane võltsimine

Dokumendi ametialase võltsimise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju kodaniku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele või huvidele või riigi huvidele, –
karistatakse rahatrahviga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega või vabadusekaotusega kuni kolme aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1661. Juurdekirjutus riiklikus aruandes või plaanitäitmise moonutatud aruandeandmete esitamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 167. Avaldamisele mittekuuluvate andmete avaldamine

Riigisaladust mittesisaldavate, kuid avaldamisele mittekuuluvate andmete avaldamise eest ametiisiku poolt, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 1671. Riikliku registri pidamise või selles asuvate andmete kasutamise korra rikkumine

Riikliku registri pidamise või selles asuvate andmete kasutamise korra rikkumise eest, kui sellega kaasnes kodaniku põhiõiguste rikkumine või olulise kahju tekitamine riigi huvidele, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

8. peatükk
Kuriteod õigusemõistmise vastu

§ 168. Ebaseaduslik kriminaalvastutusele võtmine või süüdistustõendite kunstlik loomine

Prokuröri, uurija või juurdlust teostava isiku poolt teadvalt süütu kodaniku kriminaalvastutusele võtmise või süüdistustõendite kunstliku loomise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 169. Seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemine

Kohtuniku poolt teadvalt seadusele mittevastava kohtuotsuse või -määruse tegemise eest –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kümne aastani.

§ 170. Ebaseaduslik vahistamine, arest, kinnipidamine või sundtoomine

Teadvalt ebaseadusliku vahistamise, aresti, kinnipidamise või sundtoomise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 171. Sundimine ütluse andmisele

(1) Sundimise eest ütluse andmisele ähvardamise või muu ebaseadusliku tegevusega isiku poolt, kes teostab kohtueelset uurimist, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui see on seotud vägivallaga või ülekuulatava mõnitamisega, –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 172. Vägivald tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi, manuka
või kuriteo toimepannud isiku, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine

(1) Tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka ähvardamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil või kättemaksuks nende isikute poolt oma kohustuste täitmise eest või kuriteo toimepannud isiku ähvardamise eest kuriteo teiste osaliste varjamise eesmärgil või kättemaksuks nende paljastamise eest, samuti nimetatud isikute lähedaste ähvardamise eest samadel eesmärkidel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) Vägivalla tarvitamise eest nimetatud isikute kallal samadel eesmärkidel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni nelja aastani.

§ 1721. Vägivald kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri, uurija või
juurdlust teostava isiku, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine

(1) Kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri, uurija või juurdlust teostava isiku ähvardamise eest õigusemõistmise takistamise eesmärgil või kättemaksuks nende isikute poolt oma kohustuste täitmise eest, samuti nimetatud isikute lähedaste ähvardamise eest samadel eesmärkidel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni kahe aastani.

(2) Vägivalla tarvitamise eest nimetatud isikute kallal samadel eesmärkidel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega ühest kuni nelja aastani.

§ 173. Tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka
ilmumise takistamine või nende isikute poolt oma kohustuse täitmisest keeldumine

(1) Tunnistaja, kannatanu, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka poolt kohtus või kohtueelsel uurimisel oma kohustuse täitmisest keeldumise eest, kui neile oli teatavaks tehtud vastutus sellise keeldumise eest, –
karistatakse rahatrahviga.

(2) Tunnistaja, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi või manuka ilmumise takistamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 174. Valekaebus

(1) Teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest, kui sellega kaasnes süüdistustõendite kunstlik loomine, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 175. Valeütlus, valearvamus või valetõlge

(1) Kohtus või kohtueelsel uurimisel tunnistaja või kannatanu poolt teadvalt vale ütluse või eksperdi poolt teadvalt vale arvamuse andmise eest, samuti tõlgi poolt teadvalt valesti tõlkimise eest, kui nendele isikutele oli teatavaks tehtud vastutus selle tegevuse eest, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest ühenduses süüdistustõendite kunstliku loomisega –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 176. Vahistatu põgenemine

(1) Põgenemise eest vahi alt või karistuse kandmise kohast –
karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui see on seotud vägivallaga isiku kallal, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1761. Vabadusekaotuse kandmisest kõrvalehoidumine

Karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest süüdimõistetu poolt, kellel oli lubatud lühiajaliselt välja sõita vabadusekaotuse kohast, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1762. Kohtuotsuse mittetäitmine

Täitmisele pööratud kohtuotsuse tahtliku mittetäitmise eest, kui puuduvad käesoleva koodeksi §-des 121, 122 ja 1761 ettenähtud kuritegude tunnused, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 1763. Kuritahtlik mitteallumine parandusliku töö asutuse administratsiooni korraldustele

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1764. Kinnipidamisasutuses viibiva isiku piinamine või tema suhtes ebaseaduslike
mõjustamisvahendite kohaldamine

Vabadusekaotuse või aresti kandmisel või eelvangistuses viibiva isiku piinamise või temale füüsilisi kannatusi põhjustava või tema suhtes muu ebaseadusliku mõjutamisvahendi kohaldamise eest kinnipidamisasutuse administratsiooni hulka kuuluva või järelevalvet või julgestamist teostava isiku poolt –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.

§ 177. Põgenemine asumiselt või väljasaadetu omavoliline elamaasumine keelatud paikkonda

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1771. Omavoliline lahkumine või põgenemine ravi- ja tööprofülaktooriumist,
ravi- ja kasvatusprofülaktooriumist, tervishoiusüsteemi spetsiaalsest narkoloogiaosakonnast
või kasvatus- ja tööprofülaktooriumist

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1772. Aine või eseme ebaseaduslik üleandmine kinnipeetavale

Kinnipidamisasutuses või meditsiiniline või kasvatusliku iseloomuga mõjutusvahendeid kohaldavas asutuses peetavale isikule alkohoolse joogi või piiritust sisaldava aine või narkootilise või uimastava toimega ravimi või muu vahendi või raha või relva või muu aine, eseme või vahendi ebaseadusliku, kontrolli eest varjatud mis tahes viisil üleandmise eest, kui isiku suhtes oli samasuguse tegevuse eest kohaldatud halduskaristust ning puuduvad käesoleva koodeksi §-des 207, 210 ja 2102 ettenähtud kuritegude tunnused, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 178. Kuritahtlik kõrvalehoidumine paranduslikust tööst

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1969. aasta 31. oktoobri seadlusega.

§ 179. Üleskirjutatud vara raiskamine, võõrandamine või varjamine

Üleskirjutatud vara raiskamise, võõrandamise või varjamise eest isiku poolt, kelle vastutavale hoiule see vara oli antud, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 180. Kuriteo varjamine

Esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 181. Kuriteost mitteteatamine

Kindlasti teadaolevast ettevalmistatavast või toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise eest, olenemata sellest, kas mitteteatamine oli eelnevalt lubatud või mitte, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

9. peatükk
Valitsemiskorravastased kuriteod

§ 182. Vastuhakkamine võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale muule isikule
või nende sundimine ebaseaduslikule teole

Vastuhakkamise eest võimuesindajale või avalikku korda kaitsvale muule isikule, kes on oma ametialase või ühiskondliku kohustuse täitmisel, kui see vastuhakkamine oli seotud vägivallaga isiku kallal, samuti nende isikute sundimise eest ilmselt ebaseaduslikule teole samadel asjaoludel, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 1821. Vastuhakkamine miilitsatöötajale, organisatsiooni Eesti Kodukaitse liikmele
või rahvamalevlasele

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 183. Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamine

Võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku solvamise eest seoses nende poolt oma ametialase või ühiskondliku kohustuse täitmisega –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1831. Miilitsatöötaja, organisatsiooni Eesti Kodukaitse liikme või rahvamalevlase solvamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 184. Ähvardus või vägivald ametiisiku või isiku suhtes, kes täidab ühiskondlikku kohustust

(1) Ametiisiku või ühiskondlikku kohustust täitva isiku ähvardamise eest tapmise, üliraske kehavigastuse tekitamise või vara hävitamisega süütamise teel, kui ähvarduse eesmärgiks oli ametialase või ühiskondliku tegevuse lõpetamine või selle iseloomu muutmine ähvardaja huvides, samuti isiku sellise ähvardamise eest seoses tema osavõtuga kuriteo või ühiskonnavastase teo tõkestamisest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Kerge kehavigastuse tekitamise, peksmise või muu vägivallateo eest, mis pandi toime ametiisiku suhtes seoses tema ametialase tegevusega või isiku suhtes seoses tema poolt ühiskondliku kohustuse täitmisega või kodaniku suhtes seoses tema poolt ühiskondliku kohustuse täitmisega või kodaniku suhtes seoses tema osavõtuga kuriteo või muu ühiskonnavastase teo tõkestamisest, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 1841. Rünne miilitsatöötaja, organisatsiooni Eesti Kodukaitse liikme või rahvamalevase elule

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 185. Dokumendi või pitsati riisumine, hävitamine, rikkumine või peitmine

(1) Ettevõttes, asutuses, organisatsioonis oleva dokumendi või pitsati riisumise, hävitamise, rikkumise eest, samuti peitmise eest ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tegevuse häirimise eesmärgil –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Isikult passi või muu tähtsa isikliku dokumendi riisumise eest, samuti võõra tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.

§ 186. Dokumendi, pitsati või stambi võltsimine või võltsitud dokumendi, pitsati või stambi kasutamine

Eraisiku poolt passi, muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimise eest kasutamise eesmärgil, samuti teadvalt võltsitud passi, muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 187. Valeteadete andmine perekonnaseisuakti registreerimisel

Abiellumist takistava asjaolu varjamise eest abielu registreerimisel või valeteadete andmise eest vastavale organile perekonnaseisuakti registreerimisel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 188. Omavoli

Oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui sellega põhjustati oluline kahju kodaniku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1881. Ehituseeskirjade rikkumine või ebaseaduslik ehitusmaterjalide soetamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 189. «NSV Liidu passisüsteemi põhimääruse» sätete rikkumine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1891. Õppe- või kontrollkogunemisest kõrvalehoidumine või sõjaväearvestuse
eeskirjade rikkumine sõjaväekohustuslase poolt

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV 1990. aasta 11. aprilli seadusega.

§ 1892. Administratiivjärelevalve eeskirjade kuritahtlik rikkumine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1893. Välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku poolt NSV Liidus viibimise või
NSV Liidu territooriumilt transiitsõidu eeskirjade rikkumine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1894. Piiritsooni või piirivööndisse sissesõidu või seal elamise eeskirjade rikkumine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 1895. Ebaseaduslik Eesti Vabariigis viibimine

Välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku Eesti Vabariigis viibimise eest pärast seda, kui isikule on eelnevalt tehtud kohustuslik ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks, –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 190. Eesti Vabariigi lipu ebaseaduslik heiskamine kaubalaeval

Eesti Vabariigi lipu ebaseadusliku heiskamise eest kaubalaeval –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 191. Laeva kapteni poolt laeva nime mitteteatamine

Laeva kapteni poolt laeva nime, kodu-, lähte- ja sihtsadama mitteteatamise eest merel tema laevaga kokkupõrganud laevale –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 192. Laevade kokkupõrkel teise laeva päästmiseks abinõude tarvitusele võtmata jätmine

Laevade kokkupõrkel teise laeva päästmiseks vajalike abinõude tarvitusele võtmata jätmise eest laeva kapteni poolt juhul, kui nende abinõude tarvituselevõtmine oli võimalik tõsise ohuta oma reisijaile, meeskonnale või laevale, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 193. Mere-telegraafikaabli rikkumine

Mere-telegraafikaabli rikkumise eest, kui see põhjustas telegraafiühenduse katkemise, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 194. Punase Risti või Punase Poolkuu nimetuse või märgi easeaduslik kasutamine

Punase Risti või Punase Poolkuu nimetuse või märgi ebaseadusliku kasutamise eest sõjaajal –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 1941. Nõukogude riiklikku või ühiskondlikku korda halvustavate teadvalt valede
väljamõeldiste levitamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 19. veebruari seadlusega.

§ 1942. Riigilipu või riigivapi teotamine

Eesti Vabariigi või välisriigi riigilipu või riigivapi maharebimise, purustamise, rüvetamise või muul viisil teotamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 1943. Avalikku korda rikkuva grupilise tegevuse organiseerimine või
sellisest tegevusest aktiivne osavõtt

Grupilise tegevuse organiseerimise, samuti aktiivse osavõtu eest grupilisest tegevusest, mis rikkus jämedalt avalikku korda või oli seotud ilmse mitteallumisega võimuesindaja seaduslikule korraldusele või mis põhjustas häireid transpordis või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töös, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 1944. Ebaseaduslik tegevus NSV Liidu, Eesti NSV või muude liiduvabariikide
riiklike autasude suhtes

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

10. peatükk
Kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu

§ 195. Huligaansus

(1) Huligaansuse eest, s.o. tahtliku tegevuse eest, mis jämedalt rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Kuritahtliku huligaansuse, s.o. sama tegevuse eest, mis oma sisult on eriti küüniline või eriti jõhker või on seotud vastuhakkamisega võimuesindajale või ühiskondlikku korda kaitsvale üldsuse esindajale või teisele kodanikule, kes tõkestab huligaanset tegevust, samuti huligaansuse eest, mille pani toime isik, kellel on karistatus huligaansuse eest, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes ettenähtud tegevuse eest, kui selle toimepanemisel kasutati või püüti kasutada tulirelva, külmrelva või kehavigastuse tekitamiseks külmrelvana kasutatavat või selleks spetsiaalselt kohandatud eset, –
karistatakse vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani.

§ 1951. Loomade või lindude julm kohtlemine

Loomade või lindude julma kohtlemise eest, mille tagajärjel nad hukkusid või said vigastada, samuti loomade või lindude piinamise eest, kui süüdlase suhtes oli samasuguse teo eest kohaldatud halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 196. Kuritahtlik huligaansus

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1966. aasta 24. detsembri seadlusega.

§ 197. Mootorsõiduki ärandamine

(1) Mootorsõiduki ärandamise eest selle ajutise kasutamise eesmärgil –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) vähemalt teistkordselt või
2) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
3) kui see oli seotud vägivallaga, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või ähvardusega vahetult kasutada sellist vägivalda –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

(3) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime, kasutades elule või tervisele ohtlikku vägivalda või ähvardusega vahetult kasutada sellist vägivalda –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 1971. Õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine

(1) Maal või lennus oleva õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani.

(2) Maal või lennus oleva õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise eest või sellise sõiduki hõivamise eest ärandamise eesmärgil, mis pandi toime vägivalda või ähvardust kasutades või tõi kaasa õhusõiduki avarii või muu raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega viiest kuni kaheteistkümne aastani.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes ettenähtud tegude eest, kui need tõid kaasa inimese hukkumise või põhjustasid üliraske kehavigastuse, –
karistatakse vabadusekaotusega kaheksast kuni viieteistkümne aastani.

§ 198. Ajaloo- või kultuurimälestise või looduskaitseobjekti hävitamine või rikkumine

Riikliku kaitse alla võetud ajaloo- või kultuurimälestise või looduskaitseobjekti hävitamise või rikkumise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 1981. Massirepressioone või muid inimsusevastaseid tegusid kajastavate dokumentide
hävitamine, rikkumine või peitmine

(1) Eesti Vabariigi territooriumil 1940.–1950. aastail toimepandud massirepressioone või muid inimsusevastaseid tegusid kajastavate dokumentide hävitamise, rikkumise või peitmise eest –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kuue kuuni.

(2) Sama tegevuse eest ametiisiku poolt –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

§ 199. Hauarüüstamine

Kalmistule või hauale püstitatud mälestusmärgi või muu kaunistuse rüüstamise eest, samuti hauas või sellel oleva eseme salajase varguse eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 200. Pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose levitamine
alaealiste hulgas

Täisealise isiku poolt pornograafilise sisuga või vägivalda või julmust propageeriva teose levitamise või demonstreerimise eest teadvalt alaealisele, samuti nimetatud teoste muul viisil teadvalt alaealisele kättesaadavaks tegemise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 2001. Vägivalla või julmuse kultust propageerivate teoste valmistamine või levitamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 2002. Hasartmängu ebaseaduslik organiseerimine

(1) Hasartmängu ebaseadusliku organiseerimise eest raha, asjade või muude väärtuste peale, kui isiku suhtes oli samasuguse rikkumise eest eelnevalt kohaldatud halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kellel on karistatus ebaseadusliku hasartmängu organiseerimise eest, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 201. Salaurka pidamine

Salaurka organiseerimise või pidamise eest varastele või narkootilise vahendi või mittenarkootiliste ravimite või muude uimastava toimega vahendite tarvitamiseks või hasartmängudeks või liiderdamiseks või alkohoolsete jookide pruukimiseks –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2011. Rünne kodaniku isikule või õigustele usutalituste täitmise näol

(1) Grupi organiseerimise või juhtimise eest, kui grupi tegevus religioossete õpetuste kuulutamise või usutalituste täitmise näol on seotud kahju tekitamisega kodaniku tervisele või muu ründega kodaniku elule või õigustele, samuti kodaniku kallutamisega keeldumisele ühiskondlikust tegevusest või kodanikukohustuste täitmisest, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud grupi tegevusest aktiivse osavõtu eest, samuti selle grupi religioossetes õpetustes ja usutalitustes ettenähtud tegude toimepanemise propageerimise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 2012. Ühiskonnavastase, parasiitliku eluviisiga isiku kuritahtlik kõrvalehoidumine
ühiskondlikult kasulikust tööst

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1975. aasta 9. detsembri seadlusega.

§ 2013. Hulkurlus, kerjamine või muu parasiitlik eluviis

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 2014. Salaurka organiseerimine või pidamine narkootilise vahendi tarvitamiseks

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 202. Alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile

Alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele või prostitutsioonile, samuti alaealise kasutamise eest prostitutsiooniks omakasu eesmärgil –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2021. Alaealise kaasatõmbamine joomisele

Alaealise süstemaatilise kallutamise eest alkoholijoogi pruukimisele vanema või muu täisealise isiku poolt, kellest alaealine oli teenistuslikus või muus sõltuvuses, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 2022. Alaealise kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele

Alaealise kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

§ 2023. Kallutamine narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele

(1) Kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Sama teo eest, kui see pandi toime:
1) kahe või enama isiku suhtes või
2) isiku poolt, keda varem on karistatud kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisele, samuti isiku poolt, kes varem on toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2102–2105 ettenähtud kuriteo, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2024. Alaealise kaasatõmbamine ravimi või muu uimastava toimega vahendi
mittemeditsiinilisele tarvitamisele

Alaealise kaasatõmbamise eest mittenarkootilise ravimi või muu uimastava toimega vahendi mittemeditsiinilisele tarvitamisele –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2025. Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses ulatuses ebaseaduslik omandamine
või hoidmine või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine arsti ettekirjutuseta

(1) Narkootilise või psühhotroopse aine väikeses ulatuses ebaseadusliku omandamise või hoidmise eest ilma edasiandmise eesmärgita või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta vähemalt teistkordselt aasta jooksul pärast halduskaristuse kohaldamist samasuguse tegevuse eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Isik, kes vabatahtlikult annab ära narkootilise või psühhotroopse aine, samuti vabatahtlikult pöördub meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks seoses narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega mittemeditsiinilisel eesmärgil, vabastatakse kriminaalvastutusest käesolevas paragrahvis ettenähtud tegevuse eest.

§ 203. Teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine või turustamine

(1) Teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamise või turustamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest süstemaatiliselt –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 204. Mootorsõiduki ohutu liiklemise või ekspluateerimise eeskirjade rikkumine
isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk

(1) Mootorsõiduki ohutu liiklemise või ekspluateerimise eeskirjade rikkumise eest isiku poolt, kelle juhtimisel on mootorsõiduk, kui selle rikkumisega põhjustati kannatanu surm või tekitati talle üliraske või raske kehavigastus, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud teo eest, kui sellega põhjustati kahe või enama isiku surm, –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 2041. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 13. detsembri seadlusega.

§ 2042. Joobeseisundis juhi lubamine mootorsõidukit juhtima

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 13. detsembri seadlusega.

§ 205. Transpordivahendi ohutu liiklemise või käituseeskirjade muu rikkumine

(1) Raudtee-, õhu-, veetranspordivahendi, mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumise eest juhtudel, mis ei ole ette nähtud käesoleva koodeksi §-des 83, 84, 204 või 2051, kui selle rikkumisega tekitati kannatanule raske kehavigastus, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati eriti raske tagajärg, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2051. Rongi omavoliline ilma vajaduseta peatamine

(1) Rongi omavolilise ilma vajaduseta peatamise eest hädapiduriga, õhkpidurmagistraali lahutamise teel või mõnel muul viisil, kui see põhjustas normaalse rongiliikluse rikkumise, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest, kui see põhjustas õnnetusjuhtumi inimesega, katastroofi, veereva koosseisu vigastamise või mõne muu raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kaheksa aastani.

§ 206. Eeskirjade rikkumine ehitustööl

(1) Ehitustööl ohutustehnika- või ehituseeskirjade või ehitusmehhanismide käituseeskirjade rikkumise eest, kui sellega tekitati kahju inimese tervisele, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama rikkumise eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 2061. Tuleohutuse eeskirjade kuritahtlik rikkumine

(1) Tuleohutuse eeskirjade kuritahtliku rikkumise eest, mis põhjustas tulekahju tekkimise ohu, kui süüdlase suhtes oli samade eeskirjade rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas tulekahju tekkimise, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahvi või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2062. Sideliinide kaitse eeskirjade rikkumine

Sideliinide kaitse eeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas kaabel- või raadioreleeliinide vigastamise ja side katkemise, välja arvatud käesoleva koodeksi §-des 84 ja 193 tähendatud juhud, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 2063. Mäetööde ohutuseeskirjade rikkumine

(1) Mäetööde ohutuseeskirjade rikkumise eest, kui sellega põhjustati kahju inimese tervisele, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama rikkumise eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 2064. Ohutuseeskirjade rikkumine plahvatusohtlikus ettevõttes või
plahvatusohtlikus tsehhis

(1) Plahvatusohtlikus ettevõttes või plahvatusohtlikus tsehhis tootmise ohutust tagava tootmis-tehnilise distsipliini või ohutuseeskirjade rikkumise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama rikkumise eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 207. Tulirelva, laskemoona või lõhkematerjali ebaseaduslik kandmine,
hoidmine, omandamine, valmistamine või edasiandmine

(1) Tulirelva, välja arvatud siledaraualine jahipüss, laskemoona või lõhkematerjali ilma vastava loata kandmise, hoidmise, omandamise, valmistamise või edasiandmise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Isik, kes on vabatahtlikult ära andnud tema juures ilma vastava loata hoitud tulirelva, laskemoona või lõhkeaine, vabastatakse kriminaalvastutusest.

§ 2071. Tulirelva, laskemoona, lõhkematerjali vargus või röövimine

(1) Tulirelva, välja arvatud siledaraualine jahipüss, laskemoona või lõhkematerjali salajase varguse eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) korduvalt või
2) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
3) isiku poolt, kellele tulirelv, laskemoon või lõhkematerjal oli välja antud teenistusalaseks kasutamiseks või kelle valve alla see oli usaldatud, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega ühest kuni seitsme aastani.

(3) Tulirelva, välja arvatud siledaraualine jahipüss, laskemoona või lõhkematerjali avaliku varguse või röövimise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 208. Tulirelva lohakas hoidmine

(1) Tulirelva lohaka hoidmise eest, kui selle tõttu sai võimalikuks selle kasutamine teise isiku poolt ja kui relva kasutamine tõi kaasa raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Töö või teenistuse tingimustega seoses kasutada antud tulirelva kaotamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 2081. Külmrelva ilma vastava loata kandmine, valmistamine või turustamine

Kinžalli, soome pussi või muu külmrelva ilma vastava loata kandmise, valmistamise või turustamise eest, välja arvatud juhud, kui külmrelva kandmine on seotud töö või teenistuse tingimustega, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

§ 2082. Karate ebaseaduslik õpetamine

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 2083. Radioaktiivse materjali ebaseaduslik omandamine, hoidmine, kasutamine,
edasiandmine või lõhkumine

(1) Radioaktiivse materjali (seadmes või tootes mis tahes füüsikalises seisundis olevate või muul kujul esinevate ioniseeriva kiirguse allikate, radioaktiivsete ainete ja tuumamaterjalide) ebaseadusliku omandamise, hoidmise, kasutamise, edasiandmise või lõhkumise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 2084. Radioaktiivse materjali omandamine kuritegelikul teel

Radioaktiivse materjali omandamise eest kuritegelikul teel –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 2085. Ähvardamine omandada kuritegelikul teel radioaktiivset materjali või
kasutada seda materjali kuritegelikul eesmärgil

(1) Ähvarduse eest omandada kuritegelikul teel radioaktiivset materjali, sundimaks riiki, rahvusvahelist organisatsiooni, füüsilist või juriidilist isikut midagi toime panema või toimepanemisest hoiduma, kui on alust karta selle ähvarduse teostamist, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Ähvarduse eest kasutada radioaktiivseid materjale inimeste hukkumise või muu raske tagajärje põhjustamiseks, kui oli alust karta selle ähvarduse teostamist, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2086. Radioaktiivse materjali hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või
nendega ümberkäimise muude eeskirjade rikkumine

(1) Radioaktiivse materjali hoidmise, kasutamise, arvestamise, veo või nendega ümberkäimise muude eeskirjade rikkumise eest, kui see tegevus oleks võinud kaasa tuua inimeste hukkumise või muu raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise või muu raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani.

§ 209. Lõhkematerjali, mürkaine, kergesti süttiva või sööbiva aine hoidmise,
kasutamise, arvestamise või edasisaatmise eeskirjade rikkumine

(1) Lõhkematerjali, mürkaine, kergesti süttiva või sööbiva aine hoidmise, kasutamise, arvestamise või edasisaatmise eeskirjade rikkumise eest, kui see võis kaasa tuua inimeste hukkumise, keskkonna saastamise või muu raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama teo eest, kui see tõi kaasa inimese hukkumise, keskkonna saastamise või muu raske tagajärje, –
karistatakse rahatrahviga või vabadusekaotusega kuni viie aastani.

§ 2091. Reisija poolt lõhkematerjali või kergesti süttiva või sööbiva aine vedu õhusõidukis

(1) Reisija poolt lõhkematerjali või kergesti süttiva või sööbiva aine veo eest õhusõidukis –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest, kui see tõi kaasa raske tagajärje, –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

§ 2092. Narkootilise või psühhotroopse aine tootmise, omandamise, hoidmise, arvestamise,
väljastamise, veo või edasisaatmise eeskirjade rikkumine

Narkootilise või psühhotroopse aine tootmise, omandamise, hoidmise, arvestamise, väljasaatmise, veo või edasisaatmise kohta kehtestatud eeskirjade rikkumise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

§ 210. Tugevatoimelise või mürkaine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine,
vedu, edasisaatmine või edasiandmine

Tugevatoimelise või mürkaine, mis ei ole narkootiline või psühhotroopne aine, ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgil, samuti tugevatoimelise või mürkaine ebaseadusliku edasiandmise eest –
karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 2101. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine,
vedu või edasisaatmine edasiandmise eesmärgita

(1) Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgita –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime:
1) teistkordselt või
2) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102, 2103, 2104 või 2105 ettenähtud kuriteo, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(3) Isik, kes vabatahtlikult annab ära narkootilise või psühhotroopse aine, samuti vabatahtlikult pöördub meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks seoses narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega mittemeditsiinilisel eesmärgil, vabastatakse kriminaalvastutusest äraantud või tarvitatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise, veo või edasiandmise eest.

§ 2102. Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik valmistamine, omandamine, hoidmine,
vedu, edasisaatmine või edasiandmine

(1) Narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgil, samuti narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku edasiandmise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Sama tegevuse eest, kui see pandi toime:
1) teistkordselt või
2) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
3) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2103, 2104 või 2105 ettenähtud kuriteo, või
4) siis, kui nimetatud tegevuse objektiks oli narkootiline või psühhotroopne aine suures koguses, –
karistatakse vabadusekaotusega kahest kuni kuue aastani.

(3) Isik, kes vabatahtlikult annab ära narkootilise või psühhotroopse aine, samuti vabatahtlikult pöördub meditsiiniasutuse poole arstiabi saamiseks seoses narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisega mitte meditsiinilisel eesmärgil, vabastatakse kriminaalvastutusest äraantud või tarvitatud narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise, hoidmise, veo või edasiandmise eest.

§ 2103. Narkootilise või psühhotroopse aine vargus või röövimine

(1) Narkootilise või psühhotroopse aine varguse eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuni viie aastani.

(2) Sama teo eest, kui see pandi toime:
1) korduvalt või
2) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
3) kasutades vägivalda, mis ei olnud ohtlik elule ega tervisele, või
4) isiku poolt, kellele tähendatud aine oli usaldatud seoses tema ametiseisundiga või valve alla, või
5) isiku poolt, kes on varem toime pannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102, 2104 või 2105 ettenähtud kuriteo, või
6) suures koguses –
karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kaheksa aastani.

(3) Narkootilise või psühhotroopse aine röövimise eest –
karistatakse vabadusekaotusega kuuest kuni kaheteistkümne aastani.

§ 2104. Viljelemiseks keelatud oopiumimaguna või kanepi külvamine või kasvatamine

(1) Viljelemiseks keelatud oopiumimaguna, samuti india kanepi, mandžuuria tšu, arhoni või krasnodari kanepi lõunasortide külvamise või kasvatamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.

(2) Sama tegevuse eest:
1) vähemalt teistkordselt või
2) isiku poolt, kes on varem toimepannud mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102, 2103 või 2105 ettenähtud kuriteo, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 2105. Unimaguna ja kanepi ebaseaduslik külvamine või kasvatamine

(1) Unimaguna, samuti kanepi, peale käesoleva koodeksi § 2104 1. lõikes nimetatud liikide, ebaseadusliku külvamise või kasvatamise eest vähemalt teistkordselt pärast halduskaristuse kohaldamist samasuguse tegevuse eest, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Sama tegevuse eest isiku poolt, kes on varem toime pannud käesoleva paragrahvi 1. lõikes või mingi käesoleva koodeksi §-des 2022, 2023, 2102, 2103 või 2104 ettenähtud kuriteo, –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 211. Epideemia- või epizootiavastast võitlust sätestavate eeskirjade rikkumine

(1) Epideemiliste ja muude nakkushaiguste vastast võitlust sätestavate eeskirjade rikkumise eest, mis põhjustas ohtliku nakkushaiguse leviku ohu, kui süüdlase suhtes oli samade eeskirjade rikkumise eest kohaldatud halduskaristust, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

(2) Epideemiliste või epizootiliste haiguste vastast võitlust sätestavate eeskirjade rikkumise eest, kui selle tagajärjeks oli nimetatud haiguste levik, –
karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

§ 2111. Inimeste tervisele või mere elusressurssidele kahjulike ainete või muude
jäätmete ja materjalide ebaseaduslik merrejuhtimine nende matmise eesmärgil

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 2112. Mere saastamine inimeste tervisele või mere elusressurssidele
kahjulike ainetega või muude jäätmete ja materjalidega

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

§ 2113. Vastutavate ametiisikute poolt inimeste tervisele või mere elusressurssidele
kahjulike ainete või muude jäätmete ja materjalide vettejuhtimisest mitteteatamine

Laevade ja muude ujuvvahendite, õhusõidukite, platvormide ja teiste merre paigutatud tehisrajatiste vastutavate ametiisikute poolt lähima Eesti Vabariigi sadama administratsioonile, aga matmise eesmärgil vettejuhtimisel ka vettejuhtimiseks loa andvale organisatsioonile andmete mitteteatamise eest nende poolt Eesti Vabariigi sisemere- või territoriaalvetes äärmise hädavajaduse tõttu kavatsetava või toime pandud inimeste tervisele või mere elusressurssidele kahjulike ainete või selliseid aineid üle kehtestatud normi sisaldava segu või muude jäätmete ja materjalide, mis võivad tekitada kahju puhketsoonidele või takistada mere kasutamise muid seaduslikke viise, vettejuhtimise või vältimatu kaotuse kohta, samuti Eesti Vabariigi laevade ja muude ujuvvahendite, õhusõidukite, platvormide ja teiste merre paigutatud tehisrajatiste vastutavate ametiisikute poolt lähima Eesti Vabariigi sadama administratsioonile, aga matmise eesmärgil vettejuhtimisel ka vettejuhtimiseks loa andvale organisatsioonile andmete mitteteatamise eest nimetatud ainete, segude, jäätmete või materjalide äärmise hädavajaduse tõttu kavatsetava või toimepandud vettejuhtimise kohta avamerel –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.

11. peatükk
Sõjaväelised kuriteod

§-d 212–244.

Tunnistatud kehtivuse kaotanuks.

LÕPPSÄTTED

Käesolev koodeks kehtestatakse eraldi seadusega.



Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

/otsingu_soovitused.json