Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja Poola Vabariigi valitsuse vahel rahvusvaheliste autovedude korraldamises
Vastu võetud 09.02.1992
Vabariigi Valitsuse 14. septembri 1993. a korraldus nr 550-k
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Poola Vabariigi valitsus juhindudes soovist hõlbustada ja kaasa aidata reisijate ja kauba autodega veo arendamisele kahe maa vahel ja ka transiidina läbi nende territooriumide, leppisid kokku alljärgnevas:
Artikkel 1. Rakendusvaldkond
1. Käesoleva kokkuleppe tingimused on kummagi lepinguosalise territooriumilt toodava või sinna suunatud reisijate ja kauba veo kohta, transiidina läbi nende territooriumide, samuti ühe lepinguosalise territooriumil registreeritud transpordivahenditega muudest maadest teise lepinguosalise territooriumile ja vastupidi teostatavate vedude kohta.
2. Ükski käesoleva kokkuleppe tingimus ei luba teostada reisijate ja kauba vedu ühe lepinguosalise vedaja poolt teise lepinguosalise territooriumil asuva kahe punkti vahel.
Artikkel 2. Definitsioonid
1. Mõiste «vedaja» tähendab isikut või juriidilist isikut, kes elab või kelle viibimiskoht on kas Eesti Vabariigis või Poola Vabariigis ja kel vastavalt oma maa seadustele on õigus teostada rahvusvahelisi autovedusid.
2. Mõiste «sõiduk» tähendab:
a) mehhaanilise
ajamiga autotranspordi vahendit, mis on konstrueeritud või kohandatud
kauba vedamiseks maanteel või selliste vedude teostamiseks ette nähtud
transpordivahendite pukseerimiseks;
b) autorongi, mis koosneb
käesoleva lõike punktis a märgitud tingimustele
vastavast autotranspordi vahendist ja poolhaakest või haakest;
c) mehhaanilise
ajamiga autotranspordi vahendit, millele on statsionaarselt monteeritud
eriseade, mis on tema lahutamatuks koostisosaks ja mis ei ole käsitletav
kui koorem;
d) autotranspordi vahendit, mis on ette nähtud rohkem kui
9 inimese veoks, juht kaasa arvatud.
Artikkel 3. Regulaarne reisijate vedu
1. Kummagi lepinguosalise maa vedajad võivad teostada regulaarseid reisijate vedusid autobussidega lepinguosaliste maade vahel, samuti transiidina läbi nende territooriumide pärast seda, kui eelnevalt on selleks luba saadud.
2. Mõiste «regulaarne reisijate vedu» tähendab reisijate vedu kindlaksmääratud marsruudil vastavalt sõiduplaanile, eelnevalt kehtestatud ja teatavaks tehtud tariifide alusel.
3. Kummagi lepinguosalise pädev ametiasutus annab välja loa marsruudi selle osa kohta, mis on tema territooriumil.
4. Lepinguosaliste pädevad ametiasutused kehtestavad käesoleva lepingu täitmise protokollis lubade väljaandmise ja nende kasutamise viisi ja tingimused.
5. Pendelvedusid käsitletakse analoogiliselt regulaarvedudega.
Artikkel 4. Mitteregulaarne reisijate vedu
Reisijate veoks autobussidega, mis ei ole regulaarne vedu, ei ole vaja
lepinguosaliste pädevate ametiasutuste eelnevat luba juhul, kui:
a) sõidukiga
veetakse sama reisijate gruppi kogu marsruudi kestel reisijaid
vahetamata ja maha panemata;
b) reisijate vedu toimub ühes suunas ja
vastassuunas autobuss sõidab tühjalt tagasi ning vastupidi.
Artikkel 5. Kaubavedu
1. Ühe lepinguosalise vedajad võivad teostada kauba vedu ja tühisõite:
a) ühe
lepinguosalise territooriumil asuva punkti ja teise lepinguosalise
territooriumil asuva punkti vahel;
b) transiidina läbi teise
lepinguosalise territooriumi;
c) ühe lepinguosalise territooriumil
asuva punkti ja mõne muu riigi territooriumil asuva punkti vahel või
vastupidi.
2. Ühe lepinguosalise maa vedajad võivad teise lepinguosalise territooriumil koormata autosid tagasisõiduks.
Artikkel 6. Veoload
1. Erandina artiklis 7 loetletud vedudest võib artiklis 5 nimetatud vedusid teostada ainult lubade alusel, mis on eelnevalt teise lepinguosalise pädevate ametiasutuste nimel selle riigi, kus on registreeritud sõiduk, pädevate ametiasutuste poolt välja antud.
2. Lepinguosaliste pädevad ametiasutused annavad käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud load teineteisele üle.
Artikkel 7. Vabastamine veolubade nõudmistest
1. Veoluba ei nõuta, kui veetakse:
a) vara kolimisel;
b) esemeid
ja materjale, sealhulgas kunstiteoseid, mis on teise lepinguosalise
territooriumil näitustele, laatadele või mittekommertsettevõtmistele
määratud;
c) esemeid ja materjale, mis on eranditult
reklaami- ja informatsiooniotstarbelised;
d) seadmeid, esemeid ja
elusloomi, mis on ette nähtud teatri-, muusika-, kino- või spordialastel
ettevõtmistel, tsirkuste või laatade jaoks teise lepinguosalise
territooriumil;
e) seadmeid, mis on ette nähtud raadiolindistuse,
kino- ja televisioonivõtete jaoks ja mis on elukutseliste gruppide
varustuses;
f) surnukehasid;
g) avarii teinud sõidukeid ja
tehnilise abi sõidukeid;
h) kaupa sõidukitega, kandejõuga kuni
3,5 tonni ja kogukaaluga kuni 6 tonni.
2. Artikli 15 järgi moodustatud ühine komisjon on volitatud tegema muudatusi eelnevas lõikes määratud loa nõudest vabastamise loetelusse.
Artikkel 8. Määratud kogused
1. Load kauba veoks antakse välja selle koguse piires, mis kehtestatakse igal aastal lepinguosaliste pädevate ametiasutuste kokkuleppega.
2. Lubade liik, nende kasutamise viis ja tingimused kehtestatakse käesoleva lepingu täitmise protokollis.
Artikkel 9. Erilubasid nõudvad veod
1. Vedude jaoks, mis teostatakse nende sõidukitega, mille kogukaal ja mõõtmed kas koormaga või ilma koormata ületavad kummagi lepinguosalise territooriumil kehtivaid norme, on nõutav vastava lepinguosalise pädevate ametiasutuste eriluba.
2. Lõikes 1 märgitud eriluba võib lubada sõiduki liikumist ainult kindlaksmääratud marsruudil.
3. Vedude eriluba on samaaegselt luba, mis on märgitud käesoleva kokkuleppe artikli 6 lõikes 1.
4. Kummalgi lepinguosalisel on õigus nõuda eriluba teise lepinguosalise poolt teostatavate ohtlike ainete vedudel.
Artikkel 10. Lõivud ja maksud
Käesoleva kokkuleppega ette nähtud reisijate ja kauba vedu kuulub maksustamisele riigimaksude ja -lõivudega, mis kehtivad teise lepinguosalise territooriumil.
2. Ühine komisjon võib kokku leppida käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud riigimaksudest ja -lõivudest kas osalise või täieliku vabastamise suhtes, peale nende vedude, mis on loetletud artikli 9 lõikes 1.
Artikkel 11. Kütus ja tagavaraosad
1. Sõidukitele paigaldatud harilikes paakides olev kütus vabastatakse tollimaksust ja muudest maksudest. Tavalise paagi all tuleb mõista kütusemahutit, mis antud sõiduki jaoks on konstruktiivne seade.
2. Tagavaraosad, mis ajutiselt veetakse sisse teise lepinguosalise territooriumile kas vigastatud või avarii teinud sõiduki remondiks, vabastatakse tollimaksust, riigimaksust ja muudest maksetest, mis seadusandlusega on ette nähtud sisse nõuda teise lepinguosalise territooriumil. Vahetatud tagavaraosad tuleb tagasi viia või tolliteenistuse kontrolli all hävitada.
Artikkel 12. Kontroll
Veoload ja muud dokumendid, mis on vajalikud kooskõlas käesoleva kokkuleppe tingimustega ja sisemise seadusandlusega, peavad asuma sõidukis ja need tuleb esitada kontrollorganite nõudmisel.
Artikkel 13. Sisemine seadusandlus
1. Ühe lepinguosalise vedajad ja samuti sõidukite meeskonnad olles teise lepinguosalise territooriumil peavad täitma sellel territooriumil kehtivaid seadusi, eriti neid, mis puudutavad vedusid ja liiklust.
2. Käesoleva kokkuleppega või rahvusvaheliste konventsioonidega, milles osalevad lepinguosalised, reguleerimata küsimused lahendatakse kummagi lepinguosalise sisemise seadusandlusega.
Artikkel 14. Seaduserikkumised
1. Juhul kui ühe lepinguosalise poolt rikutakse käesoleva kokkulepppe tingimusi teise lepinguosalise territooriumil, siis selle teise lepinguosalise pädevad ametiasutused informeerivad sellest selle lepinguosalise pädevaid ametiasutusi, kelle territooriumil on registreeritud sõiduk.
2. Selle lepinguosalise pädevad ametiasutused, kelle territooriumil
rikkumine toimus, võivad pöörduda teise lepinguosalise pädevate
ametiasutuste poole, et:
a) hoiatada vedajat, kes pani toime
rikkumise;
b) ajutiselt, osaliselt või täielikult võtta vedajalt ära
õigus teostada vedusid selle lepinguosalise territooriumil, kus
rikkumine toimus.
3. Pädevad ametiasutused, kes on tarvitusele võtnud ülaltoodud abinõud, informeerivad sellest teise lepinguosalise pädevaid ametiasutusi.
4. Käesoleva artikli tingimused ei välista sanktsioone, mis on ette nähtud selle maa seadusandlusega, mille territooriumil rikkumine toimus.
Artikkel 15. Kokkuleppe rakendamine
1. Käesoleva kokkuleppe nõudeid on volitatud täitma lepinguosaliste pädevad ametiasutused. Sel eesmärgil moodustavad lepinguosaliste pädevad ametiasutused ühise komisjoni.
2. Komisjon tuleb kokku ühe lepinguosalise ettepanekul. Komisjoni istungid viiakse läbi vaheldumisi Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi territooriumil.
3. Komisjon teeb ühiselt käesoleva kokkuleppe täitmise protokolli.
Artikkel 16. Kokkuleppe jõustumine ja kehtivus
1. Käesolev kokkulepe võetakse vastu kooskõlas kummagi lepinguosalise seadusandlusega ja jõustub päeval, mis on määratud diplomaatiliste nootide vahetamisega tema vastuvõtmise kohta.
2. Käesolev kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks. Teda võib katkestada kumbki lepinguosaline noodi esitamisega. Sel juhul ta kaotab kehtivuse 60 päeva möödudes noodi esitamisest.
3. Käesolevat lepingut kasutatakse ajutiselt allakirjutamise päevast alates.
Sõlmitud Tallinnas 9. septembril 1992. aastal kahes eksemplaris, eesti ja poola keeles, kusjuures mõlemal tekstil on ühesugune tähendus.
|
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Poola Vabariigi valitsuse nimel |
Facebook
Twitter