Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 23.11.2008 Avaldamismärge: RT I 2008, 48, 264 Riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse ja teiste sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaaltoetusi käsitlevate seaduste muutmise seadus Vastu võetud 22.10.2008 Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 4. novembri 2008. a otsusega nr 351 § 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduses (RT I 2001, 100, 648; RT III 2008, 38, 251) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Töövõimetuspensioni määramiseks peab isikul, kelle töövõime kaotus on 40–100 protsenti, püsiva töövõimetuse tuvastamise algtähtajaks olema järgmine Eestis omandatud pensionistaaž: Vanus aastates Nõutav pensionistaaž aastates 16–24 staažinõuet ei ole 25–26   1 27–28   2 29–30   3 31–32   4 33–35   5 36–38   6 39–41   7 42–44   8 45–47   9 48–50 10 51–53 11 54–56 12 57–59 13 60–62   14»; 2) paragrahvi 16 lõige 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (91) Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja korra ning töövõimetuse põhjuste loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.»; 3) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Isiku, kelle töövõimetuspensionile on juurde arvutatud käesoleva seaduse § 24 lõikes 1 ja okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud pensionilisa, üleviimisel vanaduspensionile säilib õigus saada varem makstud pensionilisa.»; 4) paragrahvi 20 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel määratakse toitjakaotuspension ka juhul, kui toitja on teadmata kadunud ja politsei on tema suhtes algatanud teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse ning politsei ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.»; 5) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 62 järgmises sõnastuses: « (62) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel makstakse toitjakaotuspensioni kuni toitja asukoha kindlakstegemiseni või surnuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui viis aastat.»; 6) paragrahvi 22 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) käesoleva seaduse §-s 20 nimetatud isikutel, kellel seoses toitjal nõutava pensionistaaži puudumisega ei ole õigust toitjakaotuspensionile, kui toitja oli elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt üks aasta vahetult enne surma;»; 7) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 28 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tegevuse aeg endise NSV Liidu territooriumil kuni 1991. aasta 1. jaanuarini juhul, kui isikul on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ja mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.»; 9) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist või kui isik elas enne ja pärast väljastpoolt Eestit teenistusse suunamist Eestis ja tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži ning mõni muu riik ei maksa nimetatud staaži eest pensioni.»; 10) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) toitjakaotuspension või rahvapension toitja surma päevast või politsei poolt teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise päevast, kuid mitte üle 12 kuu enne pensioni taotlemist.»; 11) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riiklikku pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile: 1) pensionäri arveldusarvele Eestis; 2) pensionäri pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis; 3) pensionäri kulul posti teel kojukandena või 4) pensionäri kulul pensioni saaja arveldusarvele välisriigis.»; 12) paragrahvi 36 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: « (5) Elukohajärgsele pensioniametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on: 1) sügava puudega töövõimetuspensionär; 2) sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või 3) vanaduspensioniealine isik. (6) Elukohajärgne pensioniamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse kuni üheaastase kehtivusajaga. Elukohajärgne pensioniamet võib lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes elukohajärgne pensioniamet lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse teeb. Elukohajärgne pensioniamet teeb lõikes 5 nimetatud taotluse alusel otsuse 10 tööpäeva jooksul vastava taotluse esitamisest arvates.»; 14) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Lese või lahutatud isiku uuesti abiellumisel säilitatakse temale abikaasa surma puhul või käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 sätestatud juhul määratud toitjakaotuspension või rahvapension 12 kuuks.»; 15) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Volikirja alusel makstakse riiklikku pensioni volikirja kehtivuse ajal.»; 16) paragrahvi 44 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Kui volikirja tõestab statsionaarse raviasutuse juht, kehtib see ühekordsena kuni kuue kuu jooksul saamata jäänud pensioni väljavõtmiseks.»; 17) paragrahvi 47 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Pensioniamet kannab käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kinnipeetava summa kohtutäituri ametialasele arveldusarvele või maksuhalduri arveldusarvele.»; 18) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Kui puuduvad andmed isiku aadressi kohta või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.»; 19) seadust täiendatakse §-ga 614 järgmises sõnastuses: « § 614. Pensioni väljamaksmine (1) Riikliku pensioni väljamaksmine käesoleva seaduse § 36 lõigetes 1 ja 5 sätestatud korras toimub alates 2009. aasta 1. veebruarist. (2) Kuni 2009. aasta 1. veebruarini makstakse riiklikku pensioni elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile panka pensionäri arvele või posti teel maksja kulul. Riikliku pensioni kandmine välisriigis asuvasse panka pensionäri arvele toimub saaja kulul. (3) Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud riiklik pension makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras. (4) Kui pensionär ei ole Sotsiaalkindlustusametile teatanud oma arveldusarve numbrit ega teinud või edastanud § 36 lõike 1 punkti 2 kohast avaldust ja seetõttu ei ole käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras võimalik pensioni maksta, peatatakse alates 2009. aasta 1. veebruarist pensioni maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse pension välja tagantjärele.» § 2. Riiklike peretoetuste seaduses (RT I 2001, 95, 587; 2007, 71, 435) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: « 5) kes viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses.»; 2) paragrahvi 24 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Peretoetusi makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuiselt jooksva kuu eest vastavalt toetuse saaja soovile: 1) toetuse saaja arveldusarvele Eestis; 2) toetuse saaja pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis või 3) toetuste saaja kulul toetuste saaja arveldusarvele välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.»; 3) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Kui peretoetuste saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi posti teel kojukandega, rakendatakse peretoetuste väljamaksmisele sama väljamakseviisi.»; 4) paragrahvi 25 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Vanemliku hoolitsuseta lapsele, kes elab pidevalt hoolekandeasutuses või erivajadustega õpilaste koolis või lapsele, kes viibib kinnipeetava, arestialuse või vahistatuna kinnipidamisasutuses, peretoetusi ei maksta.»; 5) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks peretoetuste maksmine. Peretoetused makstakse tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabadusekaotusega.»; 6) paragrahvi 29 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Käesoleva seaduse § 7 alusel määratud toetuse maksmine lõpetatakse: 1) lapse vanema tagaotsimise lõpetamisele või sama vanema eest toitjakaotuspensioni määramisele järgnevast kuust; 2) isaduse tuvastamise kohtuotsusele järgnevast kuust; 3) võõrasvanema või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni määramisele järgnevast kuust.»; 7) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: « (21) Käesoleva seaduse § 7 alusel määratud toetus nõutakse tagasi osas, milles see kattub toitjakaotuspensioni maksmisega sama vanema, võõrasvanema või kasuvanema eest.»; 8) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Kui puuduvad andmed isiku aadressi kohta või kui isik ei ela teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning ettekirjutust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, avaldatakse ettekirjutuse resolutiivosa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.»; 9) seadust täiendatakse §-ga 332 järgmises sõnastuses: « § 332. Peretoetuste väljamaksmine (1) Peretoetuste väljamaksmine käesoleva seaduse § 24 lõigetes 1 ja 11 sätestatud korras toimub alates 2009. aasta 1. veebruarist. (2) Kuni 2009. aasta 1. veebruarini makstakse peretoetusi elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuiselt jooksva kuu eest vastavalt toetuste saaja soovile panka tema arvele või posti teel maksja kulul. Peretoetusi makstakse välisriigis asuvasse panka toetuse saaja arvele tema kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti. (3) Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud peretoetused makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras. (4) Kui toetuse saaja ei ole Sotsiaalkindlustusametile teatanud oma arveldusarve numbrit ega teinud või edastanud § 24 lõike 1 kohast avaldust ja seetõttu ei ole käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud korras võimalik toetust maksta, peatatakse alates 2009. aasta 1. veebruarist toetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse toetus välja tagantjärele.» § 3. Elatisabi seaduses (RT I 2007, 25, 130; 71, 438) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Elatisabi makstakse vastavalt elatisabi taotleja soovile elatisabi taotleja arveldusarvele või tema Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku arveldusarvele Eestis või elatisabi taotleja kulul elatisabi taotleja arveldusarvele välisriigis. Kui elatisabi saajale makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu teisi sotsiaalkindlustushüvitisi posti teel kojukandena, rakendatakse elatisabi väljamaksmisele sama väljamakseviisi.»; 2) seadust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses: « § 151. Varem määratud elatisabi väljamaksmine Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud elatisabi makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korras.» § 4. Ohvriabi seaduses (RT I 2004, 2, 3; 2007, 13, 69) tehakse järgmised täiendused: 1) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: « § 21. Käesoleva seaduse alusel makstava hüvitise väljamaksmine Käesoleva seaduse alusel makstav hüvitis makstakse vastavalt hüvitise saaja soovile hüvitise saaja arveldusarvele või tema Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku arveldusarvele Eestis või hüvitise saaja kulul hüvitise saaja arveldusarvele välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.»; 2) seadust täiendatakse §-ga 343 järgmises sõnastuses: « § 343. Varem määratud hüvitise väljamaksmine Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud hüvitis makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras.» § 5. Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seadust (RT I 2003, 88, 589; 2008, 1, 9) täiendatakse järgmiselt: 1) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: « § 71. Rahalise hüvitise väljamaksmine Käesoleva seaduse alusel makstav rahaline hüvitis makstakse vastavalt hüvitise saaja soovile hüvitise saaja arveldusarvele või tema Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku arveldusarvele Eestis või hüvitise saaja kulul hüvitise saaja arveldusarvele välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.»; 2) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: « § 161. Varem määratud rahalise hüvitise väljamaksmine Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud rahaline hüvitis makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud korras.» § 6. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses (RT I 1999, 16, 273; 2007, 71, 437) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Rehabilitatsiooniplaani vormi ja nõuded selle täitmisele kehtestab sotsiaalminister.»; 2) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Puude raskusastme ja lisakulud tuvastab Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste. Ekspertarste kaasatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 kohaselt. Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise tingimused, korra ja tähtajad ning hüvitatavate lisakulude arvutamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamiseks vajalike dokumentide loetelu ja vormid kehtestab sotsiaalminister määrusega. (11) Puude raskusastme tuvastamiseks taotluse esitanud isiku pere- või eriarst täidab isiku kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi ja esitab selle Sotsiaalkindlustusametile kümne päeva jooksul Sotsiaalkindlustusametilt asjakohase taotluse saamisest arvates.»; 3) paragrahvi 22 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu vastavalt toetusesaaja soovile: 1) toetusesaaja arveldusarvele Eestis; 2) toetusesaaja Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis; 3) toetusesaaja kulul posti teel kojukandena või 4) toetusesaaja kulul toetusesaaja arveldusarvele välisriigis.»; 4) paragrahvi 22 teine lause loetakse sama paragrahvi lõikeks 11; 5) paragrahvi 22 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: « (31) Sotsiaalkindlustusametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on: 1) sügava puudega töövõimetuspensionär; 2) sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või 3) vanaduspensioniealine isik. (32) Sotsiaalkindlustusamet teeb käesoleva paragrahvi lõikes 31 nimetatud taotluse alusel otsuse kuni üheaastase kehtivusajaga. Sotsiaalkindlustusamet võib lõikes 31 nimetatud taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes Sotsiaalkindlustusamet lõikes 31 nimetatud taotluse alusel otsuse teeb. Sotsiaalkindlustusamet teeb lõikes 31 nimetatud taotluse alusel otsuse 10 tööpäeva jooksul vastava taotluse esitamisest arvates.»; 7) seadust täiendatakse §-ga 251 järgmises sõnastuses: « § 251. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste väljamaksmine (1) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste väljamaksmine § 22 lõigetes 1 ja 31 sätestatud korras toimub alates 2009. aasta 1. veebruarist. (2) Kuni 2009. aasta 1. veebruarini makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetused elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt toetusesaaja soovile tema arveldusarvele või posti teel maksja kulul. (3) Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetused makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras. (4) Kui toetuse saaja ei ole Sotsiaalkindlustusametile teatanud oma arveldusarve numbrit ega teinud või edastanud § 22 lõike 1 kohast avaldust ja seetõttu ei ole käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras võimalik toetust maksta, peatatakse alates 2009. aasta 1. veebruarist toetuse maksmine. Pärast vastava avalduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikes 2 sätestatud dokumendi esitamist makstakse toetus välja tagantjärele.» § 7. Riikliku matusetoetuse seaduses (RT I 2000, 86, 549; 2006, 26, 191) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 11. Matusetoetuse maksmine (1) Matusetoetust makstakse ühekordse maksena matusekorraldaja elukoha või asukoha järgse pensioniameti või surmaakti koostanud perekonnaseisuasutuse asukoha järgse pensioniameti kaudu vastavalt matusekorraldaja soovile: 1) maksja kulul matusekorraldaja arveldusarvele; 2) maksja kulul Sotsiaalkindlustusameti väljastatud pangatšeki alusel pangast sularahas või 3) matusekorraldaja kulul matusekorraldaja arveldusarvele välisriigis. (2) Matusetoetus kantakse matusekorraldaja pangakontole kolme tööpäeva jooksul matusetoetuse määramise otsuse tegemisest arvates.»; 2) seadust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: « § 131. Varem määratud matusetoetuse väljamaksmine Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud matusetoetus makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras.» § 8. Sotsiaalhoolekande seaduses (RT I 1995, 21, 323; 2008, 24, 156) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 231 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaaltoetus makstakse sotsiaaltoetuse saaja elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt sotsiaaltoetuse saaja soovile: 1) sotsiaaltoetuse saaja arveldusarvele; 2) sotsiaaltoetuse saaja pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku arveldusarvele Eestis või 3) sotsiaaltoetuse saaja kulul posti teel kojukandena.»; 2) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 461 järgmises sõnastuses: « § 461. Varem määratud toetuse väljamaksmine Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud toetus makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 231 sätestatud korras.» § 9. Spordiseaduses (RT I 2005, 22, 148; 2007, 4, 19) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Toetust makstakse toetuse saaja elukohajärgse pensioniameti kaudu iga kuu jooksva kuu eest vastavalt toetusesaaja soovile: 1) toetusesaaja arveldusarvele Eestis maksja kulul; 2) toetusesaaja Sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis maksja kulul või 3) toetusesaaja kulul toetusesaaja arveldusarvele välisriigis.»; 2) paragrahvi 19 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) seadust täiendatakse §-ga 271 järgmises sõnastuses: « § 271. Varem määratud toetuse väljamaksmine Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud toetus makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse §-s 19 sätestatud korras.» § 10. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (RT I 2005, 54, 430; 2008, 8, 57) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (6) Töötutoetus makstakse töötu pangakontole maksja kulul.»; 2) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Stipendium makstakse kord kuus töötu pangakontole maksja kulul.»; 3) paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Sõidu- ja majutustoetust makstakse kord kuus töötu pangakontole maksja kulul.» § 11. Töötuskindlustuse seaduses (RT I 2001, 59, 359; 2007, 59, 381) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Vastavalt kindlustatu soovile makstakse töötuskindlustushüvitis: 1) kindlustatu pangakontole Eestis maksja kulul või 2) kindlustatu pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.»; 2) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Hüvitis makstakse käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud määras hiljemalt töösuhte lõpetamise päeval: 1) töötaja pangakontole Eestis maksja kulul või 2) töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.»; 3) paragrahvi 22 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Hüvitis makstakse: 1) töötaja pangakontole Eestis maksja kulul või 2) töötaja pangakontole välisriigis saaja kulul, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.»; 4) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: « (9) Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud hüvitised makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja käesoleva seaduse § 12 lõikes 3, § 18 lõikes 4 ja § 22 lõikes 5 sätestatud korras.» § 12. Vanemahüvitise seadust (RT I 2003, 82, 549; 2007, 44, 317) täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: « § 101. Varem määratud vanemahüvitise väljamaksmine Enne 2009. aasta 1. veebruari määratud vanemahüvitis makstakse alates 2009. aasta 1. veebruarist välja riiklike peretoetuste seaduse §-s 24 sätestatud korras.» § 13. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 1 jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse §-d 3–5 ja 7–12 jõustuvad 2009. aasta 1. veebruaril. Riigikogu esimees Ene ERGMA