Teksti suurus:

Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:14.11.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 48, 269

Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 23.10.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 4. novembri 2008. a otsusega nr 356

I. Kogumispensionide seaduses (RT I 2004, 37, 252; 2008, 7, 52) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud alusel kohustatud isikule kuuluvate kohustusliku pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.»

§ 2. Paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

« (51) Valikuavalduse või selle muutmise avalduse esitamine ei või olla kindlustus-, finants- või investeerimisteenuste lepingu sõlmimise või lepingu muutmise eeltingimus, samuti ei või nimetatud lepingute tingimused sõltuda valikuavalduse või selle muutmise avalduse esitamisest.»

§ 3. Paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Valikuavalduse esitab isik enda valitud Eesti väärtpaberite keskregistri kontohaldurile või kindlustusandjale, kelle suhtes kohaldatakse Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 371 alusel kontohalduri staatust, (edaspidi mõlemad kontohaldur) kirjalikult või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul.»

§ 4. Paragrahvi 19:

1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Fondivalitseja laseb osakud välja nende puhasväärtuses. Fondivalitseja ei võta kohustatud isikult pensionifondi sissemakse tegemise, osaku väljalaskmise ja sellega seotud tegevuse eest muud tasu.»;

2) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Paragrahvi 21:

1) lõikes 2 asendatakse tekstiosa «§ 19 lõigetes 1, 2, 5 ja 6» tekstiosaga «§ 19 lõigetes 1, 2 ja 5»;

2) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Avalduse ja selle muutmise avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 sätestatut.»

§ 6. Paragrahvi 22 lõike 2 punktides 1–2 ja lõikes 3 ning § 26 lõikes 2 asendatakse sõna «väljalaskehind» sõnaga «puhasväärtus» vastavas käändes.

§ 7. Paragrahvi 24:

1) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

2) lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Osakuomanik võib vahetada kõik talle kuuluvad osakud või osa nendest.

(3) Pensionifondi osakud vahetatakse üks kord aastas 1. jaanuaril.»

§ 8. Paragrahvi 25:

1) lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

« 51) nende osakute arv, mille vahetamist osakuomanik taotleb;»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Avalduse ja selle muutmise avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 51 sätestatut.»;

3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Registripidaja keeldub avalduse vastuvõtmisest, kui temale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele või kui selle pensionifondi, mille osakuid osakuomanik soovib talle kuuluvate osakute eest omandada, osakute väljalaskmine on käesoleva seaduse § 23 lõikes 2 sätestatud asjaoludel keelatud.»

§ 9. Paragrahv 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 27. Pensionifondi osakute vahetamisel võetav tagasivõtmistasu

(1) Pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu.

(2) Tagasivõtmistasu määramisel rakendatakse investeerimisfondide seaduse §-s 140 sätestatut.»

§ 10. Seaduse 2. peatüki 5. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«5. jagu
Pensionifondi osakute pärimine ja päritud osakute kasutamine».

§ 11. Paragrahvi 29:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohustatud isikust pärijal, samuti pärijal, kes ei ole enam kohustatud isik käesoleva seaduse § 6 mõistes, kuid kelle nimel on avatud pensionikonto, (edaspidi käesolevas paragrahvis mõlemad pärija) on õigus üks kord ühe aasta jooksul, arvates talle pärimistunnistuse väljastamisest, esitada avaldus päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või kandmiseks oma pensionikontole.»;

2) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 5 ja 6 alusel avaldusel märgitavate osakute arv kokku peab vastama pärija kõigi päritud pensionifondi osakute arvule kokku.»

§ 12. Paragrahvi 30 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kui kohustusliku pensionifondi osakute pärija on isik, kes ei ole pärija käesoleva seaduse § 29 lõike 1 tähenduses, on tal õigus nõuda osakute tagasivõtmist üks kord kümne aasta jooksul pärandi avanemisest arvates.»

§ 13. Paragrahvi 31:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 31. Päritud pensionifondi osakute kasutamise kord»;

2) lõike 4 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Päritud pensionifondi osakute tagasivõtmiseks või oma pensionikontole kandmiseks peab isik esitama uue nõuetekohase avalduse.»;

3) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Rahandusminister kehtestab käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avalduse täitmise korra käesoleva seaduse § 12 lõike 3 alusel kehtestatava kohustusliku pensionifondi osakute korra osana.»

§ 14. Paragrahvi 35 lõikest 3 jäetakse välja teine lause.

§ 15. Seaduse 2. peatüki 8. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«8. jagu
Kohustusliku kogumispensioni väljamaksed

1. jaotis
Üldsätted

§ 40. Õigus kohustuslikule kogumispensionile

(1) Õigus kohustuslikule kogumispensionile tekib osakuomanikul vanaduspensioniikka jõudmisest arvates.

(2) Kogumispensioni saamiseks on osakuomanikul õigus käesolevas jaos sätestatud tingimustel ja korras sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist.

§ 41. Pensionileping

(1) Pensionileping on osakuomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud osakuomanikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid kuni tema surmani ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse.

(2) Pensionilepingu sõlmimise õigus on annuiteedi tegevusluba omaval Eestis asutatud kindlustusandjal ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud kindlustusandja Eesti filiaalil, kes on Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi fondiosaline ning kellel on Eesti väärtpaberite keskregistri pidajaga kehtiv Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse § 371 lõikes 1 nimetatud leping.

(3) Pensionilepingu sõlmimisel võetakse tagasi kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud või vähemalt 700-kordsele riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrale (edaspidi rahvapensioni määr) vastavad pensionifondide osakud ning neile vastava summa eest tehakse ühekordne kindlustusmakse isiku valitud kindlustusandjale. Osakute tagasivõtmise ja raha kandmise pensionifondist kindlustusandjale korraldab registripidaja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel.

(5) Kindlustusandja on kohustatud pensionilepingu sõlmima, kui osakuomanikul on tekkinud käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile. Kindlustusandja ei ole kohustatud pensionilepingut sõlmima, kui osakuomanikule kuuluvate kõigi pensionifondide osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel saadav summa (edaspidi osakute koguväärtus) on väiksem kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 sätestatud määr.

(6) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, on osakuomanikul õigus sõlmida pensionileping, mille alusel tasutakse kindlustusandjale ühekordne kindlustusmakse osakute ulatuses, mis pensionilepingu sõlmimisel vastab vähemalt nimetatud määrale. Osakuomanikul on õigus jätta ülejäänud osakud pensionikontole, sõlmida nende suhtes teine pensionileping, tasuda täiendav kindlustusmakse, leppida kokku käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud fondipension või esitada §-s 43 sätestatud juhul avaldus ühekordseks väljamakseks.

(7) Kui osakuomanik kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud õigust, määrab ta pensionilepingu sõlmimisel, milliste pensionifondide osakud võetakse tagasi kindlustusmakse tasumiseks.

(8) Osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, ei võeta arvesse osakute koguväärtuse määramisel.

(9) Pensionilepingu sõlmimise ja selle alusel pensionimaksete tegemise tingimused ja täpsem kord on reguleeritud käesoleva jao 2. jaotises.

§ 42. Fondipension

(1) Fondipension on osakuomaniku ja pensionifondivalitseja vahel kokku lepitud kava, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni.

(2) Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.

(3) Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension, kui talle kuuluvate osakute koguväärtus on väiksem kui 50-kordne rahvapensioni määr.

(4) Osakuomanikul on õigus leppida kokku fondipension ka juhul, kui ta kasutab käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 sätestatud õigust.

(5) Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel.

(7) Fondipensioni kokkuleppimise ja selle alusel väljamaksete tegemise tingimused ja täpsem kord on reguleeritud käesoleva jao 3. jaotises.

§ 43. Ühekordne väljamakse pensionifondist

(1) Kui osakuomanikule kuuluvate osakute koguväärtus on võrdne kümnekordse rahvapensioni määraga või on sellest väiksem, on osakuomanikul õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa korraga väljamaksmist (edaspidi ühekordne väljamakse).

(2) Kui osakuomanik omandab pärast ühekordse väljamakse avalduse esitamist, kuid enne ühekordse väljamakse tegemist, täiendavalt osakuid:
1) võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad osakud tagasi ja tehakse ühekordne väljamakse, kui täiendavalt omandatud osakute väärtus ei ole suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr;
2) võetakse tagasi osakud, mis kuulusid osakuomanikule ühekordse väljamakse avalduse esitamisel, ja tehakse vastavas summas väljamakse, kui täiendavalt omandatud osakute väärtus on suurem kui kümnekordne rahvapensioni määr.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui osakute koguväärtus on lõikes 1 nimetatud summani vähenenud fondipensioni väljamaksete tulemusel.

§ 44. Osakute tagasivõtmine kohustatud isiku tööleasumisel Euroopa ühenduste institutsiooni

(1) Kohustatud isikul, kes vastab käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 nimetatud nõukogu määruses sätestatud tingimustele, on õigus kõigi talle kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmisele ja osakute koguväärtuse kandmisele Euroopa ühenduste institutsioonide pensioniskeemi vastavalt riikliku pensionikindlustuse seaduse § 12 lõike 21 alusel kehtestatud korrale.

(2) Kõik kulud, mis on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud osakute tagasivõtmise ja ülekande tegemisega, kannab kohustatud isik.

2. jaotis
Väljamaksed pensionilepingu alusel

§ 45. Pensionilepingu ja selle sõlmimise üldtingimused

(1) Pensionilepinguga kaetakse kindlustusriskidest üksnes kindlustustegevuse seaduses sätestatud üleelamisrisk. Muude kindlustusriskide katmine ei ole lubatud.

(2) Üleelamisriski arvestamisel on kindlustusandja kohustatud pensionilepingute sõlmimisel kasutama ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid. Muudatusi kasutatavates suremusnäitajates võib kohaldada üksnes pensionilepingute suhtes, mis sõlmitakse pärast suremusnäitajates muudatuste tegemist, samuti kindlustustehnilise kasumi suhtes, mille võrra suurendatakse pensionimakseid.

(3) Pensionilepinguga seotud investeerimisrisk on kindlustusandjal.

(4) Pensionilepingu kindlustusvõtja võib olla üksnes füüsiline isik, kellel on käesoleva seaduse § 40 lõike 1 alusel õigus kohustuslikule kogumispensionile.

(5) Pensionilepingu pensionimaksete puhul peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) pensionimakseid tehakse üksnes kindlustusvõtjale;
2) pensionimaksed on võrdse suurusega ning need võivad erineda üksnes tulenevalt kindlustusandja poolt jaotatavast kasumist;
3) pensionimakseid tehakse pensionilepingu alusel perioodiliselt, vähemalt kord kolme kuu tagant kuni kindlustusvõtja surmani, kaasa arvatud perioodi eest, millal kindlustusvõtja suri;
4) esimene pensionimakse tehakse pensionilepingu esimesel pensioniaastal;
5) pensionimakseid tehakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja kokkulepitud kuupäeval, mis peab jääma ajavahemikku kalendrikuu 10. kuupäevast kuni 15. kuupäevani.

(6) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab pensionilepingu sõlmimisest.

(7) Pensionimakse suuruse arvutamisel kasutatakse ühel päeval tehtud pensionilepingute pakkumustes sama garanteeritud aastaintressi määra ning samu oodatavat eluiga kirjeldavaid suremusnäitajaid ja kindlustusandja võetavaid tasusid.

(8) Kindlustusandja on kohustatud igal majandusaastal vähemalt 50 protsendi ulatuses sõlmitud pensionilepingutest tulenevast kumulatiivsest tehnilisest kasumist suurendama kõigi pensionilepingute kindlustusvõtjate pensionimakseid. Pensionimaksete suurendamisel võetakse aluseks pensionilepingust tulenevate kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste osakaal kõigist pensionilepingutest tulenevatest kindlustustehnilistest eraldistest ja finantskohustustest.

(9) Pensionilepingust tulenevad varalised õigused ei või olla tagatiseks või muul viisil koormatud ega kuulu abikaasade ühisvarasse.

(10) Pensionilepingu suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

(11) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–10 kehtestatud tingimustest kõrvalekalduv tingimus on tühine, välja arvatud juhul, kui selline tingimus lepiti kokku käesoleva seaduse § 46 alusel.

§ 46. Pensionilepingu eritingimused

(1) Kindlustusvõtja ja kindlustusandja võivad pensionilepingu sõlmimisel kokku leppida pensionimaksete edasilükkamise, mille korral hakatakse pensionimakseid tegema pensionilepingus määratud perioodi möödumisel pensionilepingu sõlmimisest.

(2) Kindlustusvõtja ja kindlustusandja võivad pensionilepingu sõlmimisel kokku leppida pensionimaksete suurenemise.

(3) Pensionilepingu võib käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud tingimustel sõlmida ühise pensionilepinguna.

(4) Pensionilepingu võib käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud tingimustel sõlmida garantiiperioodiga.

§ 47. Ühine pensionileping

(1) Kindlustusvõtjal on õigus sõlmida ühine pensionileping:
1) koos tema valitud füüsilise isikuga (edaspidi kindlustatud isik), mille alusel kindlustusandja kohustub tegema pensionimakseid kindlustusvõtja ja kindlustatud isiku surmani, kindlustusvõtja aga kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse;
2) koos tema valitud teise kindlustusvõtjaga, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema kindlustusvõtjatele pensionimakseid nende surmani, kindlustusvõtjad aga kohustuvad tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed.

(2) Kindlustusvõtja surma korral lähevad tema pensionilepingust tulenevad õigused üle kindlustatud isikule.

(3) Kindlustatud isik ei pea ühise pensionilepingu sõlmimise ajal ega käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul olema osakuomanik ega vanaduspensioniealine, kuid õigus pensionimaksetele tekib tal vanaduspensioniikka jõudmisel.

§ 48. Garantiiperioodiga pensionileping

(1) Käesoleva seaduse tähenduses on garantiiperiood pensionilepingus määratud ajavahemik, mille jooksul tehakse pensionimakseid lepingus nimetatud soodustatud isikule juhul, kui kindlustusvõtja sureb või käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul mõlemad kindlustusvõtjad või kindlustusvõtja ja kindlustatud isik surevad garantiiperioodi jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tehakse pensionimakseid soodustatud isikule garantiiperioodi lõpuni.

(3) Kindlustusvõtja võib määrata mitu soodustatud isikut. Soodustatud isikuks ei või olla juriidiline isik.

§ 49. Pensionilepingu sõlmimine

(1) Pensionilepingu sõlmimiseks esitab osakuomanik avalduse tema valitud kindlustusandjale.

(2) Kindlustusandja on kohustatud osakuomaniku antud teabe alusel välja selgitama vähemalt käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 2 sätestatud ulatuses tema nõudmised pensionilepingule ning tegema osakuomanikule neile nõudmistele suurimal võimalikul määral vastava pensionilepingu sõlmimiseks allkirjastatud kirjaliku pakkumuse.

(3) Pensionilepingu sõlmimiseks peavad kindlustusandja ja osakuomanik saavutama kokkuleppe vähemalt järgmistes pensionilepingu tingimustes:
1) kindlustusmakse suurus, kui pensionileping sõlmitakse käesoleva seaduse § 41 lõike 6 alusel;
2) pensionimaksete suurus;
3) pensionimaksete tegemise algus;
4) pensionimaksete tegemise sagedus;
5) teine kindlustusvõtja või kindlustatud isik, kui sõlmitakse ühine pensionileping;
6) garantiiperioodi pikkus ja soodustatud isik, kui sõlmitakse garantiiperioodiga pensionileping.

(4) Osakuomanik tagastab kindlustusandja tehtud pakkumusega nõustumisel selle allkirjastatult kindlustusandjale.

(5) Kindlustusandja esitab viivitamata pärast osakuomaniku poolt pakkumuse allkirjastamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatule vastava avalduse kindlustusmakse ülekandmiseks. Registripidaja poolt avalduse vastuvõtmisega loetakse pensionileping sõlmituks.

(6) Registripidaja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avalduse vastuvõtmisest, kui:
1) osakuomanik ei ole vanaduspensioniealine;
2) osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud;
3) registripidajale esitatud avaldus ei vasta käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele;
4) osakuomanikul on kehtiv pensionileping ning tal puudub õigus teise pensionilepingu sõlmimiseks või sõlmitud pensionilepingu taganemisperiood ei ole lõppenud;
5) osakuomanikul puudub kehtiv pensionileping ja osakute koguväärtus on suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, kuid avalduses märgitud tagasivõtmisele kuuluvate osakute väärtus on sellest väiksem.

(7) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitanud kindlustusandjat, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate, mis peab sisaldama:
1) keeldumise õiguslikku alust;
2) keeldumise põhjendust.

(8) Kindlustusandja on kohustatud kindlustusvõtjat viivitamata teavitama pensionilepingu sõlmimise kuupäevast ja õigusest 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda.

(9) Kindlustusvõtjal on õigus 14 päeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest arvates lepingust taganeda, esitades selleks nimetatud tähtaja jooksul kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taganemisavalduse. Kindlustusandja on kohustatud registripidajat viivitamata teavitama talle esitatud taganemisavaldusest, esitades käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4 ja 11 nimetatud andmed.

(10) Kui kindlustusvõtja ei kasutanud käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud taganemisõigust, rahuldab registripidaja kindlustusandja esitatud avalduse ning korraldab osakute tagasivõtmise ja kannab vastavalt osakute koguväärtusele või pensionilepingu sõlmimisel määratud osakute arvule vastava summa kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul pensionilepingu sõlmimisest 14 päeva möödumisest arvates.

(11) Kindlustusandja väljastab viivitamata pärast kindlustusmakse laekumist kindlustusvõtjale käesoleva seaduse § 51 kohase pensionilepingu poliisi.

§ 50. Osakuomaniku teavitamine enne pensionilepingu sõlmimist

(1) Kindlustusandja peab iga kord enne osakuomanikuga pensionilepingu sõlmimist:
1) teatama osakuomanikule oma kontaktandmed, sealhulgas kontori aadressi, kus pensionileping sõlmitakse, kui seda ei tehta kindlustusandja asukohas;
2) selgitama välja osakuomaniku nõudmised pensionilepingule, sealhulgas pensionimaksete tegemise tingimused ning soovi kasutada kindlustusandja pakutavaid käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud eritingimusi;
3) esitama osakuomanikule võrdlusena pensionimaksete suuruse, mis vastab käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud tingimustele vastavale pensionilepingule, kui pakkumus sisaldab mõnda §-s 46 sätestatud eritingimust, ning selgitama, mille poolest pakutav pensionileping erineb võrdluseks esitatud pensionilepingust;
4) tutvustama pakutava pensionilepingu tingimusi, sealhulgas pensionimaksete suurust, sagedust ja alguse aega, garanteeritud intressimäära, kõigi pensionilepinguga seotud tasude suurust ning pensionilepingu ülesütlemise tingimusi;
5) selgitama osakuomanikule pensionimakse kujunemise põhimõtteid;
6) teavitama osakuomanikku käesoleva seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud kindlustusmakse ja pensionimaksete suuruse muutuse võimalikkusest pärast pensionilepingu sõlmimist;
7) selgitama osakuomanikule pensionilepingu tagastusväärtuse kujunemise põhimõtteid;
8) selgitama osakuomanikule kindlustustehnilise kasumi määramise ja jaotamise põhimõtteid;
9) selgitama osakuomanikule pensionimaksete maksustamise üldisi põhimõtteid;
10) selgitama osakuomanikule tema õigust kindlustusandja pakkumusega mitte nõustuda, samuti teavitama õigusest sõlmitud pensionilepingust taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates;
11) esitama pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, millel osakuomanik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale;
12) nõustama osakuomanikku muudes pensionilepinguga seotud küsimustes.

(2) Osakuomanikule antud nõuandeid ja soovitusi tuleb esitada põhjalikkusega, mis vastab pensionilepingu keerukusele ja osakuomaniku asjatundlikkusele.

(3) Osakuomanikule avaldatav teave peab olema esitatud kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, selgelt sõnastatud, ülevaatlikult liigendatud ja koostatud eesti keeles või kokkuleppel osakuomanikuga muus keeles.

§ 51. Pensionilepingu poliis

(1) Pensionilepingu poliisil peavad olema märgitud vähemalt:
1) kindlustusandja ärinimi ja kontaktandmed;
2) kindlustusvõtja nimi ja kontaktandmed;
3) kindlustatud isiku nimi ja kontaktandmed, kui on tegemist ühise pensionilepinguga;
4) kindlustusmakse suurus;
5) pensionimakse suurus ja kuupäev ning pensionimaksete alguse aeg;
6) pensionilepinguga seotud tasude suurus;
7) pensionilepingu ülesütlemise tingimused ja selle eest võetava tasu suurus;
8) garantiiperioodi pikkus ja soodustatud isiku andmed, kui pensionileping on garantiiperioodiga;
9) viited kindlustustingimustele, mida kohaldatakse pensionilepingu suhtes;
10) viide käesolevale seadusele, millest pensionilepingu sõlmimise alused tulenevad;
11) viide tulumaksuseadusele, millest pensionimaksete maksustamise reeglid tulenevad;
12) pädeva järelevalveasutuse kontaktandmed, millel osakuomanik võib esitada kaebuse kindlustusandja tegevuse peale.

(2) Pensionilepingu kindlustusmakse ning pensionimaksed poliisil ja lepingupoolte allkirjastatud pakkumusel võivad erineda osas, mis tuleneb pensionilepingu sõlmimise ja käesoleva seaduse § 49 lõikes 10 sätestatud osakute tagasivõtmise vahelisel ajal toimunud osakute arvu või väärtuse muutusest.

(3) Kui kindlustusandjale laekunud kindlustusmakse on suurem, kui pakkumuses märgitud, on kindlustusandja kohustatud vastavalt suurendama ka pensionilepingu pensionimakseid.

(4) Poliisil märgitud andmete muutumise korral on kindlustusandja kohustatud väljastama kindlustusvõtjale uue poliisi.

(5) Pensionilepingu poliis peab olema kirjalikus vormis.

§ 52. Teave pensionilepingu ja pärast lepingu sõlmimist omandatud osakute kohta

(1) Kindlustusandja on kohustatud kord aastas teavitama kindlustusvõtjat vähemalt järgmistest andmetest:
1) perioodi jooksul tehtud pensionimaksed;
2) pensionilepingu alusel võetud tasud;
3) perioodi jooksul määratud kindlustustehniline kasum ja kasumimäär;
4) pensionilepingu tagastusväärtus.

(2) Pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse on kindlustusandja kohustatud kindlustusvõtjale esitama ka viimase taotlusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave tuleb esitada rahalises suuruses või kui see ei ole võimalik, siis protsentuaalses suuruses ning see peab vastama käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(4) Kindlustusandja poolt registripidajale esitatava avalduse vormi kehtestab rahandusminister määrusega ja sellel peavad olema märgitud:
1) kindlustusandja nimi;
2) kindlustusvõtja nimi;
3) kindlustusvõtja isikukood;
4) kindlustusvõtja kontaktandmed;
5) kindlustatud isiku nimi, kui sõlmitakse kindlustatud isikuga ühine pensionileping;
6) selle pensionifondi nimetus, mille osakud võetakse kindlustusmakse tasumiseks tagasi;
7) nende osakute arv, mille tagasivõtmist taotletakse;
8) pensionilepingu number ja viitenumber;
9) ülesöeldud pensionilepingu number ja selle sõlminud kindlustusandja nimi, kui on tegemist uue pensionilepingu sõlmimisega;
10) ülesöeldud pensionilepingu lõppemise kuupäev, kui on tegemist pensionilepingu ülesütlemisega;
11) avalduse esitamise kuupäev.

(5) Registripidaja on kohustatud 31. jaanuariks teavitama kindlustusvõtjat, kes on pärast pensionilepingu sõlmimist omandanud pensionifondi osakuid, mille koguväärtus oli teavitamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga võrdne vähemalt 50-kordse rahvapensioni määraga, esitades:
1) osakute koguväärtuse 31. detsembri seisuga;
2) teabe käesoleva seaduse § 521 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õiguste kohta;
3) käesoleva seaduse § 521 lõikes 4 sätestatud tähtaja, mille jooksul kindlustusvõtja saab oma õigusi kasutada.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave peab vastama käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja suhtes, kellele kuuluvate osakute koguväärtus oli pensionilepingu sõlmimise hetkel suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr.

§ 521. Pärast pensionilepingu sõlmimist pensionikontole kantud osakute kasutamine

(1) Kui kindlustusvõtja omandab pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi osakuid, on tal õigus esitada kindlustusandjale avaldus täiendava kindlustusmakse tasumiseks omandatud osakute ulatuses. Pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakute suhtes võib taotleda ühekordset väljamakset või leppida kokku fondipensioni üksnes käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul.

(2) Kui pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakute koguväärtus on:
1) võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, on kindlustusvõtjal õigus sõlmida omandatud osakute eest teine pensionileping, esitades selleks kindlustusandjale vastava avalduse;
2) suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr, on kindlustusvõtjal lisaks käesoleva lõike punktis 1 sätestatud õigusele õigus jätta osa osakuid oma pensionikontole, leppida nende osas kokku käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud fondipension või esitada §-s 43 sätestatud juhul avaldus ühekordseks väljamakseks tingimusel, et on tasutud täiendav kindlustusmakse või sõlmitud teine pensionileping osakute ulatuses, mis täiendava kindlustusmakse tasumise avalduse esitamise hetkel või uue pensionilepingu sõlmimisel vastas 700-kordsele rahvapensioni määrale.

(3) Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt vastava avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava avalduse.

(4) Kui kindlustusvõtja soovib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teise pensionilepingu sõlmimise õigust, õigust jätta osakuid oma pensionikontole või leppida nende suhtes kokku fondipension, on ta kohustatud teise pensionilepingu sõlmima või esitama avalduse vähemalt 700-kordsele rahvapensioni määrale vastava täiendava kindlustusmakse tasumiseks enne 31. märtsi.

(5) Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ja osakute koguväärtuse või kindlustusvõtja poolt määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud avalduse laekumisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.

(6) Kui kindlustusvõtja ei ole teist pensionilepingut sõlminud ja registripidajale ei ole esitatud avaldust täiendava kindlustusmakse tasumiseks, korraldab registripidaja kindlustusvõtjale kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmise ja kannab nende koguväärtuse viie tööpäeva jooksul 31. märtsist arvates kindlustusandjale kindlustusvõtja poolt viimati sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena.

(7) Kui kindlustusvõtja poolt pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakute koguväärtus on 31. märtsi seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, kuid registripidaja ei ole kindlustusvõtjat käesoleva seaduse § 52 lõike 5 kohaselt teavitanud, ei võta registripidaja osakuid tagasi.

(8) Registripidaja poolt kindlustusvõtjale kuuluvate osakute koguväärtuse või kindlustusvõtja poolt määratud osakutele vastava summa kandmisega kindlustusandjale kindlustusvõtja täiendava kindlustusmaksena muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse.

(9) Kui pensionilepingu sõlmimise ja muutmise vahel on kindlustusandja muutnud pensionimakse suuruse arvutamise põhimõtteid, on kindlustusandjal õigus kohaldada uusi põhimõtteid üksnes täiendavale kindlustusmaksele vastavate pensionimaksete puhul.

(10) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka osakute suhtes, mis jäeti pensionilepingu sõlmimisel osakuomaniku pensionikontole põhjusel, et nende tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.

(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 teises lauses ning lõigetes 2, 4, 6 ja 7 sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja suhtes, kellele kuuluvate osakute koguväärtus oli pensionilepingu sõlmimise või täiendava kindlustusmakse tasumise hetkel suurem kui 700-kordne rahvapensioni määr. Nimetatud kindlustusvõtjal on õigus pärast pensionilepingu sõlmimist omandatud osakud jätta oma pensionikontole, sõlmida nende suhtes teine pensionileping, tasuda täiendav kindlustusmakse, leppida kokku käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud fondipension või esitada §-s 43 sätestatud juhul avaldus ühekordseks väljamakseks.

§ 522. Pensionilepingu ülesütlemine ja uue sõlmimine

(1) Pensionilepingu ülesütlemine on lubatud üksnes juhul, kui selle sõlmimisest on möödunud vähemalt kolm aastat ning lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud vähemalt kolm kuud enne pensioniaasta lõppu.

(2) Pensionilepingu ülesütlemise korral lõpeb leping jooksva pensioniaasta lõpus.

(3) Pensionilepingu ülesütlemise korral ei maksta selle lepingu tagastusväärtust välja kindlustusvõtjale, vaid kantakse kindlustusvõtja sõlmitud uue pensionilepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusandjale.

(4) Kui kindlustusvõtja sureb enne uue pensionilepingu sõlmimist, ei kuulu ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus ülekandmisele ega väljamaksmisele. Ühise pensionilepingu puhul kantakse ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus pärast kindlustusvõtja surma uue pensionilepingu kindlustusmaksena teise kindlustusvõtjaga või kindlustatud isikuga pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale.

(5) Kui kindlustusvõtja soovib pensionilepingu üles öelda, esitab ta kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse. Kindlustusvõtjal on õigus pensionilepingu ülesütlemise avaldus enne lepingu lõppemist tagasi võtta.

(6) Kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale pensionilepingu ülesütlemise avalduse, on kindlustusandja kohustatud viie tööpäeva jooksul esitama kindlustusvõtjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse lepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu ülesütlemisest teavitab kindlustusandja enne lepingu lõppemist registripidajat, esitades avalduse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 10 ja 11 sätestatud andmed.

(7) Pensionilepingu tagastusväärtus moodustub lepingule vastava elukindlustuse eraldise ja boonuste eraldise summast pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise hetkel või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul pensionilepingu lõppemise hetkel, millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu, lähtudes eraldiste suuruse määramisel:
1) tagastusväärtuse arvutamise hetkel kehtivatest suremusnäitajatest;
2) kindlustusandja arvestuslikest kuludest;
3) pensionimakse suurusest tagastusväärtuse arvutamise hetkel;
4) kindlustustegevuse seaduse § 76 lõike 2 alusel kehtestatud pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatavast intressimäärast või lepingu garanteeritud intressimäärast, sõltuvalt sellest kumma intressimääraga diskonteerides on pensionilepingu tagastusväärtus suurem.

(8) Uus pensionileping sõlmitakse pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist. Uue pensionilepingu sõlmimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1–9 ja 11 sätestatut. Käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 nimetatud avalduses näidatakse § 52 lõike 4 punktides 1–5, 8, 9 ja 11 sätestatud andmed.

(9) Pärast uue pensionilepingu sõlmimist esitab kindlustusandja kindlustusvõtja pensionilepingu tagastusväärtuse ülekandmiseks korralduse kindlustusandjale, kellega oli sõlmitud ülesöeldud pensionileping.

(10) Kui pensionilepingu pensionimaksed on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagastusväärtuse suuruse leidmist muutunud, on kindlustusandja kohustatud üle kandma tagastusväärtuse, mis vastab muutunud pensionimaksetele.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud ülekande on kindlustusandja kohustatud tegema viie tööpäeva jooksul vastava korralduse saamisest arvates.

3. jaotis
Väljamaksed pensionifondist

§ 523. Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused

(1) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik selle arvestusliku kestuse aastates, mis ei või olla lühem fondipensioni minimaalsest arvestuslikust kestusest aastates. Fondipensioni arvestuslikku kestust arvestatakse vastavalt valitud väljamaksete sagedusele kuudes, kvartalites või pensioniaastates.

(2) Fondipensioni arvestuslik kestus väheneb fondipensioni kokkuleppimisest valitud sagedusele vastava perioodi möödumisel vastavalt ühe kuu, kvartali või pensioniaasta võrra. Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.

(3) Kui fondipension lepitakse kokku käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel, on fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus:
1) kaksteist pensioniaastat, kui osakuomanik on 60-aastane;
2) üksteist pensioniaastat, kui osakuomanik on 61–62-aastane;
3) kümme pensioniaastat, kui osakuomanik on 63–64-aastane;
4) üheksa pensioniaastat, kui osakuomanik on 65–66-aastane;
5) kaheksa pensioniaastat, kui osakuomanik on 67–68-aastane;
6) seitse pensioniaastat, kui osakuomanik on 69–70-aastane;
7) kuus pensioniaastat, kui osakuomanik on 71–72-aastane;
8) viis pensioniaastat, kui osakuomanik on 73–74-aastane;
9) neli pensioniaastat, kui osakuomanik on 75–76-aastane;
10) kolm pensioniaastat, kui osakuomanik on 77–78-aastane;
11) kaks pensioniaastat, kui osakuomanik on 79-aastane või vanem.

(4) Kui fondipension lepitakse kokku täiendavateks väljamakseteks käesoleva seaduse § 42 lõike 4 alusel, on fondipensioni minimaalne arvestuslik kestus:
1) viis pensioniaastat, kui osakuomanik on 60–64-aastane;
2) neli pensioniaastat, kui osakuomanik on 65–69-aastane;
3) kolm pensioniaastat, kui osakuomanik on 70–74-aastane;
4) kaks pensioniaastat, kui osakuomanik on 75-aastane või vanem.

(5) Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kord kvartalis või kord pensioniaastas. Kui väljamaksete sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul.

(6) Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist. Osakuomanikule tehakse väljamakseid vastavalt osakute piirmäärale.

(7) Osakute piirmäär on suurim käesoleva lõike punktide 1 ja 2, 1 ja 3 või 1 ja 4 kohaselt leitud osakute arvust:
1) osakuomanikule kuuluvate osakute arvu jagamisel valitud väljamaksete sagedusele vastavas arvestuses fondipensioni arvestusliku kestusega saadud osakute arv;
2) veerandi rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord kuus;
3) kolmveerandi rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord kvartalis;
4) kolmekordse rahvapensioni määra jagamisel osaku puhasväärtusega saadud osakute arv, kui fondipensioni väljamakseid tehakse kord pensioniaastas.

(8) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, võetakse käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 2–4 nimetatud osaku puhasväärtuseks erinevates pensionifondides osakuomanikule kuuluvate osakute arvuga kaalutud osakute puhasväärtuste aritmeetiline keskmine.

(9) Osakuomanikul on õigus fondipensioni kokkuleppimisel määrata, et väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse üksnes käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 1 alusel.

(10) Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse osakute piirmäär või käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud osakute arv erinevate pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.

(11) Osakuomanikul on õigus pärast fondipensioni kokkuleppimist muuta:
1) väljamaksete aluseks olevat osakute arvu, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 9 sätestatut;
2) väljamaksete tegemise sagedust.

(12) Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse:
1) vastavalt fondipensioni arvestuslikule kestusele fondipensioni viimase pensioniaasta lõpus;
2) osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse tegemisega;
3) osakuomaniku surma korral;
4) fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt;
5) olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 180 lõike 3 alusel peatatud või
6) 31. märtsil, kui osakuomanikul on vastavalt käesoleva seaduse § 525 lõikele 7 tekkinud kohustus pensionilepingu sõlmimiseks.

§ 524. Fondipensioni avaldus ja ühekordse väljamakse avaldus

(1) Fondipensioni kokkuleppimiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale vormikohase fondipensioni avalduse.

(2) Fondipensioni avalduses märgitakse:
1) osakuomaniku nimi;
2) osakuomaniku isikukood;
3) osakuomaniku kontaktandmed;
4) osakuomaniku pangakonto number ja krediidiasutuse ärinimi, kus pangakonto on avatud;
5) fondipensioni arvestuslik kestus aastates;
6) osakute arv, mille tagasivõtmist osakuomanik taotleb;
7) perioodiliste väljamaksete tegemise sagedus;
8) avalduse esitamise kuupäev;
9) osakuomaniku allkiri.

(3) Fondipensioni muutmiseks või lõpetamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale vastava avalduse, millel märgitakse:
1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 ja 6–9 nimetatud andmed, kui on tegemist fondipensioni muutmisega;
2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punkides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed, kui on tegemist fondipensioni lõpetamisega.

(4) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse saamiseks esitab osakuomanik kontohaldurile või registripidajale ühekordse väljamakse avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 6, 8 ja 9 nimetatud andmed.

(5) Fondipensioni avalduse, selle muutmise ja lõpetamise avalduse ning ühekordse väljamakse avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatut ning avalduste vormid kehtestab rahandusminister määrusega.

(6) Registripidaja keeldub fondipensioni lõpetamise avalduse vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja keeldub ühekordse väljamakse avalduse, fondipensioni või selle muutmise avalduse vastuvõtmisest, kui:
1) registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele;
2) avalduse alusel väljamaksete tegemine ei ole võimalik;
3) avalduses toodud andmed ei vasta tegelikkusele või on vastuolulised;
4) avalduse täitmine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse §-s 42, 43 või 523 sätestatuga.

(7) Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud veateade peab sisaldama:
1) avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
2) avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust.

§ 525. Pensionifondist väljamaksete tegemise kord

(1) Ühekordseid väljamakseid ja fondipensioni väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes sätestatud korras.

(2) Väljamaksete tegemiseks või selle tingimuste määramiseks võib registripidaja nõuda fondipensioni avalduse, selle muutmise avalduse või ühekordse väljamakse avalduse esitanud osakuomanikult täiendavate andmete esitamist.

(3) Pensionifondi osakute tagasivõtmise korraldab registripidaja vastavalt fondipensioni avaldusele, selle muutmise avaldusele või ühekordse väljamakse avaldusele avalduse esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu 15. kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.

(4) Käesoleva seaduse § 523 lõikes 11 nimetatud fondipensioni muudatused korraldab registripidaja alates vastava avalduse esitamisele järgneva pensioniaasta algusest, kui avaldus esitati vähemalt üks kuu enne jooksva pensioniaasta lõppu.

(5) Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist, võetakse täiendavalt omandatud osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamaksete aluseks olevate osakute arvu leidmisel.

(6) Registripidaja on kohustatud 31. jaanuariks kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel fondipensioni kokkuleppinud osakuomanikku, kelle osakute koguväärtus on 31. detsembri seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, esitades:
1) osakute koguväärtuse 31. detsembri seisuga;
2) teabe käesoleva paragrahvi lõikes 7 kehtestatud kohustuse kohta;
3) fondipensioni lõppemise aja vastavalt käesoleva seaduse § 523 lõike 12 punktile 6.

(7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud osakuomaniku osakute koguväärtus on 31. märtsi seisuga võrdne 50-kordse rahvapensioni määraga või sellest suurem, lõpeb fondipension ning osakuomanikul on kohustus sõlmida pensionileping.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatu ei kohaldu, kui osakuomanik on osakute koguväärtuse kasvades 50-kordse rahvapensioni määrani 75-aastane või vanem.

(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatut kohaldatakse ka osakute suhtes, mis jäeti fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku pensionikontole põhjusel, et nende tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud.»

§ 16. Paragrahvi 54:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi tehakse investeerimisfondide seaduse §-s 136 sätestatud osakute väljalaskehinnaga.»;

2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Osakute väljalaskehinna arvutamisel rakendatakse ühel ja samal päeval väljastatud osakute suhtes sama väljalasketasu määra, kui käesolevas seaduses, investeerimisfondide seaduses või vastava pensionifondi tingimustes ei ole sätestatud teisiti.»

§ 17. Paragrahvi 56 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Paragrahvi 57:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu ja väljalasketasu, kusjuures tagasivõtmistasu suurus võib erineda sõltuvalt vahetatavate vabatahtliku pensionifondi osakute omandamise ajast.»;

2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasude arvutamisel rakendatakse investeerimisfondide seaduse §-s 140 sätestatut.»

§ 19. Paragrahvi 58 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul ei kohaldata osakute tagasivõtmisele käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud piirangut.»

§ 20. Paragrahvi 60:

1) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisele kohaldatakse investeerimisfondide seaduse §-des 139 ja 140 sätestatut.»;

2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Väljamakseid ei tehta, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 146 või § 180 lõike 3 alusel peatatud.»

§ 21. Paragrahvi 61:

1) lõigetes 1, 4 ja 5 asendatakse sõna «omandamine» sõnadega «väärtpaberikontole kandmine» vastavas käändes;

2) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Vabatahtlikust pensionifondist väljamaksete tegemisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu ning võetavale tasule kohaldatakse käesoleva seaduse § 57 lõigetes 4 ja 5 sätestatut, kusjuures tagasivõtmistasu suurus võib erineda sõltuvalt tagasivõetavate osakute väärtpaberikontole kandmise ajast.»

§ 22. Paragrahvi 62 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Lepingu sõlmimise õigus on Eestis kindlustustegevusega tegelemise õigust omaval kindlustusandjal, kellel on annuiteedi tegevusluba.»

§ 23. Paragrahvi 64 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lepingu sõlmimine käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei ole lubatud, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel peatatud.»

§ 24. Paragrahvi 66:

1) lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa «ja käesoleva seaduse § 70 lõikest 1»;

2) lõikes 10 asendatakse number «441» numbriga «44».

§ 25. Paragrahvi 69 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 69. Päritud kohustusliku pensionifondi osakute kasutamisega seotud tähtajad».

§ 26. Paragrahv 70 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 70. Väljamaksete erisused

(1) Käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud pensionilepingut ei sõlmita, §-s 42 sätestatud fondipensioni ei lepita kokku ja §-le 43 vastavat väljamakset kohustuslikest pensionifondidest ei tehta enne 2009. aasta 1. jaanuari.

(2) Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud juhul on lubatud alates 2008. aasta 1. jaanuarist.»

II. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2007, 58, 380) tehakse järgmised muudatused:

§ 27. Paragrahvi 7:

1) lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (31) Pensionikontole kantud ja sellega seotud andmete kohta võivad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele saada registripidajalt teavet vastava pensionifondi pensionifondivalitseja, depositoorium ja kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud pensionilepinguid sõlmiv kindlustusandja (edaspidi kindlustusandja).»;

2) täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses:

« (32) Käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud andmete ulatuse ja edastamise korra kehtestab rahandusminister.»;

3) lõike 61 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu «tasumise kohustus» sõnadega «ja kui nimetatud kohustus lõppes või lõpeb»;

4) täiendatakse lõikega 63 järgmises sõnastuses:

« (63) Registripidaja peab oma veebilehel tegema kättesaadavaks kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud pensionilepingute pensionimaksete kalkulaatori, mille koostamiseks ja uuendamiseks vajalikud andmed on kohustatud registripidajale vastava lepingu alusel kättesaadavaks tegema kindlustusandjad. Kalkulaatori tulemus peab olema esitatud iga kindlustusandja kohta ning märkega, et tegemist ei ole siduva pakkumusega kogumispensionide seaduse § 49 lõike 2 tähenduses.»

§ 28. Paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kande aluseks võib olla emitendi taotlus, kontohalduri korraldus, kogumispensionide seaduses sätestatud juhul kindlustusandja avaldus, kohtulahend või registripidamise korra või muu õigusaktiga ettenähtud alus.»

§ 29. Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

« (41) Registripidaja on kohustatud kogumispensionide seaduse § 52 lõikes 5 ja § 525 lõikes 6 sätestatud tingimustel ja korras väljastama pensionikonto omanikule üks kord kalendriaastas tasuta teatise.»

§ 30. Paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Registripidajal on õigus tasuta saada registritoimingute tegemiseks teavet ja vajalikke andmeid väärtpaberite omanikelt, emitentidelt, väärtpaberituru kutselistelt osalistelt, fondivalitsejatelt, kindlustusandjatelt, äriregistri pidajalt ning riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude vastutavatelt ja volitatud töötlejatelt.»

§ 31. Paragrahvi 23 lõikes 11 asendatakse sõnad «kogumispensionide seaduse § 17 lõikes 5 nimetatud teenuste» sõnadega «kogumispensionide seaduses sätestatud registripidaja vahendatavate teenuste».

§ 32. Seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses:

« § 371. Kontohalduri staatuse kohaldamine kindlustusandja suhtes

(1) Kindlustusandja edastab registripidajale pensionikonto omanike korraldusi registritoimingute tegemiseks ning vahendab registripidaja osutatavaid kogumispensionide seaduses sätestatud teenuseid käesoleva seaduse, kogumispensionide seaduse, muude õigusaktide ning registripidaja ja kindlustusandja vahelise lepingu alusel.

(2) Registripidaja ja kindlustusandja vaheline leping peab vastama järgmistele nõuetele:
1) leping ning kõik sellest tuleneda võivad vaidlused peavad olema allutatud Eesti Vabariigi õigusele ning Eesti Vabariigi kohtutele või vahekohtutele;
2) leping peab andma huvitatud isikutele iseseisva hagemise õiguse kindlustusandja suhtes seoses kogumispensionide seaduses sätestatud teenuste osutamisega.

(3) Kogumispensionide seaduses sätestatud registripidaja vahendatavate teenuste osutamiseks peab kindlustusandja liituma registripidaja hallatava vastavate teenuste osutamist võimaldava infosüsteemiga.

(4) Kindlustusandja suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 31 lõigetes 2, 3 ja 5, §-des 33 ja 34 ning § 53 lõigetes 1 ja 3 kontohalduri kohta sätestatut.»

§ 33. Paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Järelevalvet registripidaja, kontohalduri, kindlustusandja ja esindajakonto omaniku üle teostab Finantsinspektsioon (edaspidi järelevalve teostaja) käesolevas seaduses, väärtpaberituru seaduses, kogumispensionide seaduses, kindlustustegevuse seaduses ja krediidiasutuste seaduses sätestatud korras ja ulatuses, tehes välisriigi kontohalduri või esindajakonto omaniku puhul koostööd lepinguriigi ja vastava kokkuleppe korral ka kolmanda riigi kontohalduri või esindajakonto omaniku üle järelevalvet teostava asutusega.»

§ 34. Paragrahvi 39 punkte 1 ja 3 ning § 43 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kontohaldur» sõnaga «, kindlustusandja» vastavas käändes.

§ 35. Paragrahvi 41 lõiget 1, § 42 lõikeid 1–3 ja § 462 täiendatakse pärast sõna «registripidaja» sõnaga «, kindlustusandja».

§ 36. Paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 46. Järelevalve kontohalduri ja kindlustusandja tegevuse üle

(1) Registripidaja teavitab järelevalve teostajat käesoleva seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega kontohaldurile ja kindlustusandjale pandud kohustuste rikkumisest.

(2) Kui kontohaldur või kindlustusandja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus ettekirjutusega nõuda vastavalt kontohalduri staatuse peatamist või lõpetamist või käesoleva seaduse §-s 371 nimetatud lepingu lõpetamist.

(3) Kui kindlustusandja rikub talle õigusaktidega pandud kohustusi või ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, on järelevalve teostajal käesoleva seaduse või kogumispensionide seaduse alusel õigus teha kindlustusandjale täitmiseks ettekirjutusi.»

§ 37. Paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

« (13) Kindlustusandjad ning registripidaja peavad tagama käesoleva seaduse § 7 lõikes 63 sätestatud kalkulaatori kättesaadavuse registripidaja veebilehel hiljemalt 2011. aasta 1. jaanuarist.»

III. Investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251; 2008, 13, 89) tehakse järgmised muudatused:

§ 38. Paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja juhiks ega töötajaks ei või olla isik, kelle ameti- või töökoht kohustusliku pensionifondi depositooriumis on seotud selle pensionifondi osas depooteenuse osutamisega või kelle muu tegevus põhjustab huvide konflikti tema kohustuste täitmisega fondivalitsejas.»

§ 39. Paragrahvi 76 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Aktsiatesse tehtud investeeringuteks käesoleva lõike tähenduses loetakse investeeringu täies ulatuses kõiki käesoleva seaduse § 271 lõikes 2 nimetatud investeeringuid.»

§ 40. Paragrahvi 78 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 41. Paragrahvi 94 lõikes 1, § 114 lõike 2 punktis 9, § 116 lõike 2 punktis 2 ja § 117 lõikes 4 asendatakse tekstiosa «§ 52» tekstiosaga «§ 525».

§ 42. Paragrahvi 112 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 13) fondivalitsejale ja depositooriumile makstavate tasude loetelu ja nende arvestamise kord;».

§ 43. Paragrahvi 113:

1) punktis 5 asendatakse tekstiosa «§-des 41 ja 42» tekstiosaga «§-s 42»;

2) senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

« (2) Kohustusliku pensionifondi tingimustes peavad lisaks käesoleva seaduse §-s 112 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema märgitud fondivalitsejale makstavate tasude tegelikud määrad.»

§ 44. Paragrahvi 117:

1) lõike 23 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

2) täiendatakse lõikega 24 järgmises sõnastuses:

« (24) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punkti 1 kohaldamisel vabatahtlikele pensionifondidele ei kohaldata kogumispensionide seaduse § 61 lõike 1 esimeses lauses sätestatut.»

§ 45. Paragrahvi 119 lõikes 6 asendatakse number «100» numbriga «200».

§ 46. Paragrahvi 140:

1) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Tagasivõtmistasu ei ole lubatud võtta kohustusliku pensionifondi osakuomanikult, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või kellel sellesse ikka jõudmiseni on jäänud viis aastat või vähem.»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kohustusliku pensionifondi valitsejal on keelatud osaku omandajalt võtta osaku väljalasketasu.»

§ 47. Paragrahvi 146 lõikes 8 asendatakse tekstiosa «lõikes 8» tekstiosaga «lõikes 7».

§ 48. Paragrahvi 151 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määrana rakendatakse üksnes fondi tingimustes kehtestatud valitsemistasu määra. Valitsemistasu arvestamisel rakendatakse vähendatud valitsemistasu määrasid, mis sõltuvad kohustuslike pensionifondide aktivate turuväärtuse suurusest. Määrade vähendamise ulatuse ja selle arvutamise korra kehtestab rahandusminister.»

§ 49. Paragrahvid 270–272 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 270. Investeerimine hoiustesse

(1) Pensionifondi vara ei või hoiustada ühes krediidiasutuses või samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates krediidiasutustes kokku rohkem kui 10% ulatuses pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 99 nimetatud arvelduskontole ning ajutiselt üleöödeposiiti paigutatud raha suhtes.

§ 271. Investeerimine aktsiatesse ja teistesse sarnastesse instrumentidesse

(1) Aktsiatesse ei või kohustusliku pensionifondi vara investeerida rohkem kui 50% ulatuses kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(2) Aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse võib kokku investeerida kuni 75% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest.

(3) Aktsiafondidesse tehtud investeeringuteks käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses peetakse investeeringuid fondidesse, mille vara võib otse või teiste fondide kaudu paigutada aktsiatesse või muudesse sarnastesse instrumentidesse.

(4) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringuteks käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses peetakse investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või muu sarnase instrumendi hinnast või selle muutusest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud investeering võetakse kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel aktsiatesse ja teistesse sarnastesse instrumentidesse arvesse täies ulatuses.

§ 272. Väärtpaberitesse investeerimise piirangud

(1) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 7 nimetatud väärtpaberite (edaspidi käesolevas paragrahvis väärtpaberid) väärtus ei või moodustada rohkem kui 5% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest, kui käesolevast jaost ei tulene teisiti.

(2) Pensionifondide suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 260 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

(3) Käesoleva seaduse §-s 259 nimetatud ühe riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberite väärtus ei või moodustada kokku rohkem kui 35% pensionifondi aktivate turuväärtusest.»

§ 50. Paragrahvi 273:

1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva seaduse § 264 lõigetes 1 ja 2 nimetamata investeerimisfondi osakutesse või aktsiatesse, mis ei ole võetud kauplemisele käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, võib investeerida kuni 50% pensionifondi aktivate turuväärtusest, kui selle fondi osakute või aktsiate väärtust saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel.»;

2) lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;

3) täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel teistesse investeerimisfondidesse tuleb arvestada käesoleva seaduse § 271 lõigetes 2 ja 3 aktsiafondidesse investeerimise kohta sätestatut.»

§ 51. Paragrahvi 274:

1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 274. Tehingud tuletisinstrumentidega ja välisvaluutas nomineeritud väärtpaberitesse investeerimise piirangud»;

2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei või moodustada rohkem kui 50% kohustusliku pensionifondi varadest. Nimetatud piirangut ei kohaldata euro suhtes.»

§ 52. Paragrahvi 275:

1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kinnisvara väärtus ja kinnisvarafondi või välisriigi õigusaktide kohaselt kinnisavarafondina käsitletava fondi osakute ja aktsiate väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 70% vabatahtliku ning rohkem kui 40% kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest, arvestades seejuures käesoleva seaduse § 271 lõikes 2 sätestatut.»;

2) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut kohaldatakse ka investeeringutele, mis on tehtud väärtpaberitesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub otseselt või kaudselt kinnisvara hinnast või selle muutusest.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud investeering võetakse pensionifondi vara investeerimisel nimetatud instrumentidesse arvesse täies ulatuses.»

§ 53. Paragrahvi 280 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Väärtpaberi, mille pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing, emissiooni mahust võib pensionifondi arvel nimetatud väärtpabereid märkida kuni 5% ulatuses.»

§ 54. Paragrahvi 331 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« (6) Fondivalitseja juhid ja töötajad peavad käesoleva seaduse § 54 lõikes 21 sätestatud tingimustele vastama 2009. aasta 1. juuliks.

(7) Fondivalitseja on kohustatud viima pensionifondi tingimused kogumispensionide seaduse §-s 56 sätestatuga kooskõlla 2009. aasta 1. juuliks.»

§ 55. Seadust täiendatakse §-dega 3342 ja 3343 järgmises sõnastuses:

« § 3342. Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja tegevuse nõuetega kooskõlla viimine

(1) Kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud viima tema valitsetavate enne 2009. aasta 1. jaanuari moodustatud kohustuslike pensionifondide tingimused kooskõlla:
1) investeerimisfondide seaduse ja kogumispensionide seaduse 2008. aasta 23. oktoobril vastuvõetud redaktsiooniga 2010. aasta 1. jaanuariks;
2) kogumispensionide seaduse 2008. aasta 23. oktoobril vastuvõetud redaktsiooni §-des 40–525 ning investeerimisfondide seaduse sama kuupäeva redaktsiooni § 140 lõikes 3 sätestatuga 2009. aasta 1. jaanuariks.

(2) Kohustusliku pensionifondi tingimuste kooskõlla viimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumispensionide seaduse ja investeerimisfondide seaduse sätetega ei tule fondi tingimuste muudatusi registreerida Finantsinspektsioonis, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) fondi tingimustes muudetakse üksnes neid sätteid, mida kohustusliku pensionifondi fondivalitseja on kohustatud muutma tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 1;
2) muudetud fondi tingimused esitatakse Finantsinspektsioonile.

(3) Kohustusliku pensionifondi, mille tingimuste kohaselt võib selle vara investeerida aktsiafondidesse, aktsiatesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse 50% ületavas ulatuses kohustusliku pensionifondi aktivate turuväärtusest, osakuid võib pakkuda alates 2010. aasta 1. jaanuarist.

(4) Enne 2009. aasta 1. juulit registreeritud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustusliku pensionifondi osakuid võib pakkuda alates 2009. aasta 1. septembrist.

§ 3343. Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu piirmäär

(1) Kuni 2014. aasta 1. jaanuarini ei või kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määr moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi aktivate turuväärtusest kokku rohkem kui 2%.

(2) Kuni 2014. aasta 1. jaanuarini ei või käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määr moodustada 365-päevase aasta arvestuses pensionifondi aktivate turuväärtusest kokku rohkem kui 1,2%.

(3) Vabariigi Valitsus analüüsib 2013. aasta 1. maiks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasumäärade piirangute rakendamise otstarbekust ja eesmärgipärasust ning vajaduse korral esitab Riigikogule ettepaneku nende muutmiseks või kehtivusaja pikendamiseks.»

IV. Kindlustustegevuse seaduses (RT I 2004, 90, 616; 2007, 68, 421) tehakse järgmised muudatused:

§ 56. Paragrahvi 13 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 all mõistetakse elukindlustuslepinguid, mille sõlmimisel on kokku lepitud hüvitise perioodiline väljamaksmine, sealhulgas kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepinguid (edaspidi käesolevas seaduses pensionileping). Kindlustustegevust, mis hõlmab pensionilepingute sõlmimist, käsitletakse Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1–51) artikli 3 punktis 4 nimetatud kindlustustegevusena.»

§ 57. Paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata pensionilepingute suhtes.»

§ 58. Paragrahvi 142:

1) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Kindlustusandjal on lepingu täitmiseks või täitmise tagamiseks õigus kliendi nõusolekuta töödelda täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramise eesmärgil isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõike 2 punktis 3 nimetatud andmeid, kui kindlustusjuhtumiks on kliendi surm või kui kindlustusjuhtumi toimumise tõttu tekkinud kahju seisneb kliendi tervise kahjustamises või talle kehavigastuse tekitamises.»;

2) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Kindlustusandjal on kindlustusjuhtumi korral õigus kliendi nõusolekuta nõuda kolmandalt isikult isikuandmeid või juurdepääsu võimaldamist isikuandmetele, mis on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmise kohustuse või selle täitmise ulatuse kindlakstegemiseks. Kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel viivitamata edastama isikuandmed või võimaldama nendele juurdepääsu. Nimetatud eesmärgil ei ole kindlustusandjale andmete edastamine või juurdepääsu võimaldamine lubatud, kui tegemist on delikaatsete isikuandmetega, välja arvatud juhul, kui kindlustusandja vajab delikaatseid isikuandmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhtudel.»

§ 59. Paragrahvi 18:

1) lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 6) kindlustuslepingute tüüptingimused juhul, kui kavandatav kindlustustegevus näeb ette pensionilepingute sõlmimist või tegevusluba taotletakse tegelemiseks kohustusliku kindlustusega;»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses:

« 15) dokument, millega taotleja võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi ühekordse osamakse, kui taotleja kavandatav kindlustustegevus näeb ette pensionilepingute sõlmimist.»

§ 60. Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Kui kavandatav kindlustustegevus näeb ette pensionilepingute sõlmimist, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule esitada ka pensionilepingute tüüptingimused ja käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 15 nimetatud dokument.»

§ 61. Paragrahvi 20:

1) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Tegevusloa andmisele järgneval kolmel aastal esitab kindlustusandja Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega ka tegevuskava täitmise aruande.»;

2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kui kindlustusandja kavandatava kindlustustegevusega nähakse pärast annuiteedi tegevusloa saamist ette pensionilepingute sõlmimist, on kindlustusandja kohustatud Finantsinspektsioonile esitama vastava kindlustustehnilise äriplaani.»

§ 62. Paragrahvi 27 täiendatakse punktiga 141 järgmises sõnastuses:

« 141) kindlustusandja, kes sõlmib pensionilepinguid, ei ole ettenähtud tähtajal või täies ulatuses tasunud Tagatisfondi seaduse kohaseid pensionilepingute osafondi makseid;».

§ 63. Paragrahvi 41:

1) lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kolmanda riigi kindlustusandja ei või sõlmida pensionilepinguid ega tegeleda Eestis piiriülese kindlustustegevusega.»;

2) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Piiriülese kindlustustegevuse raames ei ole lubatud sõlmida pensionilepinguid.»

§ 64. Paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

« 6) dokument, millega filiaal võtab kohustuse tasuda Tagatisfondi seaduses ettenähtud pensionilepingute osafondi ühekordse osamakse, kui filiaali kavandatav kindlustustegevus näeb ette pensionilepingute sõlmimist.»

§ 65. Paragrahvi 76 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kindlustuslepingu, välja arvatud pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamisel kasutatava maksimaalse intressimäära ning pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvutamisel kasutatava intressimäära kehtestab rahandusminister määrusega.»

§ 66. Paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

« (10) Elukindlustusega tegelev kindlustusandja, kes sõlmib pensionilepinguid, on kohustatud pensionilepingutele vastavat seotud vara hoidma lahus teistele kindlustuslepingutele vastavast seotud varast ja muust varast.»

§ 67. Paragrahvi 84 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

« 31) kulude jaotamise kord;».

§ 68. Paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

« (9) Kui kindlustusportfelli üleandmist toetatakse Tagatisfondi seaduse alusel Tagatisfondi pensionilepingute osafondi arvel, arvestatakse kindlustusportfelli üleandmisel Tagatisfondi seaduses sätestatuga.»

§ 69. Paragrahvi 127:

1) lõigetes 4 ja 5 asendatakse sõna «kindlustusvõtja» sõnadega «kindlustusvõtja, kindlustatu või soodustatud isiku»;

2) täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:

« (41) Pensionilepingute kindlustustehnilistele eraldistele ja finantskohustustele vastava seotud vara arvel rahuldatakse üksnes pensionilepingute kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõuded nende pensionilepingutele vastavate kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste ulatuses.

(42) Pensionilepingu kindlustusvõtja nõude alusel väljamaksmisele kuuluv summa kantakse üksnes kindlustusvõtja valitud uuele kindlustusandjale kindlustusvõtja uue pensionilepingu kindlustusmakseks.»

§ 70. Paragrahvi 136 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 71. Paragrahvi 141 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on kindlustusmaakler kohustatud iga kord enne pensionilepingu sõlmimist ja vajaduse korral ka enne sõlmitud pensionilepingu muutmist teavitama klienti kogumispensionide seaduse §-s 50 sätestatud andmetest ja põhimõtetest.»

§ 72. Paragrahvi 148 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on kindlustusagent kohustatud iga kord enne pensionilepingu sõlmimist ja vajaduse korral ka enne sõlmitud pensionilepingu muutmist teavitama klienti kogumispensionide seaduse §-s 50 sätestatud andmetest ja põhimõtetest.»

§ 73. Paragrahvi 173 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:

« 101) nõuda pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist kooskõlas käesolevas seaduses sätestatuga, kui kindlustusandja ei täida käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel või § 77 lõikes 10 kehtestatud nõudeid, ei esita Finantsinspektsioonile nõuetekohaseid aruandeid või ei täida muid pensionilepingute ja nende sõlmimise suhtes õigusaktidega kehtestatud nõudeid;».

§ 74. Paragrahvi 178 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

« 4) pensionilepingute tüüptingimuste muutmise korral muudetud tüüptingimused;
5) annuiteedi kindlustustehnilise äriplaani pensionilepinguid puudutavate muudatuste korral muudetud kindlustustehniline äriplaan.»

§ 75. Paragrahvi 262 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:

« (12) Enne 2009. aastat tegevusloa saanud kindlustusandjate suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 20 lõikes 4 sätestatut ning neil on kohustus esitada Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega ka tegevuskava täitmise aruanne üksnes kolmel esimesel tegevusaastal.

(13) Enne 2009. aastat tegevusloa saanud kindlustusandjad on kohustatud oma sise-eeskirjad viima käesoleva seaduse §-s 84 sätestatuga kooskõlla 2009. aasta 1. aprilliks.»

V. Tagatisfondi seaduses (RT I 2002, 23, 131; 2008, 13, 89) tehakse järgmised muudatused:

§ 76. Paragrahvi 2:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Fondi eesmärk on tagada käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (edaspidi hoiustaja), investeerimisasutuse klientide (edaspidi investor), kohustusliku pensionifondi osakuomanike (edaspidi osakuomanik) ja kindlustusandjate pensionilepingute kindlustusvõtjate (edaspidi kindlustusvõtja) poolt paigutatud vahendite kaitse, suurendades seeläbi finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust.»;

2) lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kogub krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt, kohustuslike pensionifondide valitsejatelt (edaspidi pensionifondivalitseja) ja pensionilepinguid sõlmivatelt kindlustusandjatelt (edaspidi kindlustusandja) ühekordseid ja kvartaliosamakseid;»;

3) lõiget 2 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

« 41) toetab käesolevas seaduses sätestatud tingimustel, ulatuses ja korras kindlustusandja pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale;».

§ 77. Paragrahvi 4:

1) lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

« 4) pensionilepingute osafond.»;

2) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Pensionilepingute osafond moodustatakse kindlustusandjate osamaksetest ning selle arvel tagatakse pensionilepingute järgsed pensionimaksed kindlustusvõtjatele käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses.»

§ 78. Paragrahvi 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Fondi nimi on «Tagatisfond» ning osafondide nimetused on «hoiuste tagamise osafond», «investorikaitse osafond», «pensionikaitse osafond» ja «pensionilepingute osafond».»

§ 79. Paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses:

« 111) teeb otsuse osafondi arvel pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamise ja selle tingimuste kohta;».

§ 80. Paragrahvi 7:

1) lõikes 1 asendatakse sõna «kaheksa» sõnaga «üheksa»;

2) lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

« 8) kindlustusandjaid esindavad organisatsioonid nimetavad ühe liikme.»;

3) lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa «punktides 5–7» tekstiosaga «punktides 5–8».

§ 81. Paragrahvi 8 lõike 3 esimeses lauses ja § 10 lõikes 5 asendatakse tekstiosa «punktides 5–7» tekstiosaga «punktides 5–8».

§ 82. Paragrahvi 11 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse sõna «neli» sõnaga «viis».

§ 83. Paragrahvi 13 lõike 7 esimeses lauses asendatakse sõna «neli» sõnaga «viis».

§ 84. Paragrahvi 19 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) krediidiasutuse, investeerimisasutuse, pensionifondivalitseja, kindlustusandja või nimetatud äriühingutega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötaja;».

§ 85. Paragrahvi 25 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 50 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.»

§ 86. Paragrahvi 44 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Investeeringud tagatakse ja hüvitatakse nende hüvitamispäeva väärtuse ulatuses vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, kuid mitte rohkem kui 20 000 euro suuruses summas investori kohta ühes investeerimisasutuses.»

§ 87. Paragrahvi 73 lõikes 2 asendatakse sõnad «kohustusliku kogumispensioni kindlustuslepingu» sõnaga «pensionilepingu».

§ 88. Seadust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:

«51. peatükk
PENSIONILEPINGUTE OSAFOND

1. jagu
Tagatud pensionilepingud

§ 731. Pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise tagamise alused

(1) Pensionileping käesoleva seaduse tähenduses on kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos kehtestatud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping.

(2) Pensionilepingute osafondi (edaspidi käesolevas peatükis osafond) arvel tagatakse pensionilepingute järgsete kohustuste täitmise jätkumine käesolevas seaduses sätestatud ulatuses, toetades kindlustusandja ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi, välja arvatud Eesti (edaspidi käesolevas peatükis lepinguriik) kindlustusandja Eesti filiaali (edaspidi käesolevas peatükis filiaal) pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist.

(3) Inspektsioon selgitab välja, kas kindlustusandja või filiaali pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist on vajalik osafondi arvel toetada ning teeb Fondi nõukogule vastava ettepaneku.

(4) Osafondi arvel võib toetada pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmist teisele kindlustusandjale, kui kindlustusandja pensionilepingutele vastavate kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste summa ületab pensionilepingute kindlustusportfellile vastavat seotud vara ning:
1) kindlustusandja tegevusluba tunnistatakse kehtetuks kindlustustegevuse seaduse § 26 alusel;
2) kindlustusandjale kehtestatakse kindlustustegevuse seaduse § 103 lõikes 1 sätestatud erirežiim;
3) kuulutatakse välja kindlustusandja pankrot või
4) leiab aset muu Eestis filiaali omava lepinguriigi kindlustusandja asukohariigi õigusaktides sätestatud sündmus või toiming, mis oma tagajärgedelt on sarnane käesoleva lõike punktides 1–3 sätestatuga.

§ 732. Tagamisele mittekuuluv pensionileping

Osafondi arvel ei toetata kindlustusvõtja pensionilepingu üleandmist teisele kindlustusandjale, kui pensionilepingu sõlminud kindlustusvõtja oli käesoleva seaduse § 731 lõike 4 punktides 1–4 nimetatud olukorra tekkimise ajal:
1) selle kindlustusandja, kelle kindlustusportfell üle antakse, juhatuse või nõukogu liige või audiitor;
2) käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud isiku abikaasa;
3) selle kindlustusandja, kelle kindlustusportfell üle antakse, emaettevõtja juhatuse või nõukogu liige või juhatuse liikme abikaasa.

§ 733. Toetussumma ulatus

(1) Toetussumma leitakse pensionilepingutele vastavate kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste ning kindlustusportfellile vastava seotud vara vahena.

(2) Kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse leidmisel võetakse aluseks:
1) pensionilepingu tingimused;
2) pensionilepingule vastavad pensionimaksete suurused, mida on vähendatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule;
3) kindlustusvõtja ja kogumispensionide seaduse §-s 47 sätestatud juhul kindlustatud isiku vanus;
4) pensionimaksete tegemise sagedus;
5) kindlustustegevuse seaduse § 76 lõike 2 alusel kehtestatud pensionilepingute kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste arvustamisel kasutatav intressimäär;
6) keskmist oodatavat eluiga kirjeldavad suremusnäitajad, mida kindlustusportfelli vastuvõttev kindlustusandja kasutab analoogsete pensionilepingute sõlmimisel;
7) pensionilepingutega seotud kulud, millega kindlustusportfelli vastuvõttev kindlustusandja arvestab pensionilepingute puhul, mida ta sõlmib.

(3) Pensionilepingu järgsete kohustuste täitmine tagatakse täies ulatuses kuni ühe riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määra suuruste igakuiste pensionimaksete ulatuses ning 90 protsendi ulatuses nimetatud määra ületavas ulatuses.

§ 734. Kindlustusandja kohustused

(1) Kindlustusandja ja filiaal peavad teavitama kindlustusvõtjaid käesoleva seadusega sätestatud pensionilepingute osafondi olemasolust ning pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamise tingimustest ja korrast.

(2) Kindlustusandjal ja filiaalil on keelatud kasutada pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamist käesoleva peatüki alusel reklaami eesmärgil.

2. jagu
Osamaksed

§ 735. Osamaksed ja nende liigid

(1) Osafondi osamaksed on ühekordne ja kvartaliosamakse.

(2) Osamaksed tasutakse Fondile.

(3) Osamakseid ei tagastata kindlustusandjale ega filiaalile, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 736. Ühekordne osamakse

(1) Ühekordne osamakse on 25 000 krooni.

(2) Ühekordse osamakse tasub kindlustusandja või filiaal ühe kuu jooksul esimese pensionilepingu sõlmimisest arvates.

§ 737. Kvartaliosamakse

(1) Kvartaliosamakse tasub kindlustusandja või filiaal regulaarselt iga kvartali teise kuu 15. kuupäevaks.

(2) Nõukogu võib otsustada kvartaliosamaksete kogumise peatamise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) osafondi vara moodustab vähemalt ühe protsendi kõigi kindlustusandjate pensionilepingute kohustustest;
2) osafondi vara väärtus on suurem kui üks miljon eurot;
3) käesoleva seaduse § 86 lõike 2 punktis 1 nimetatud laenud ja punktis 2 nimetatud osafondi kohustuste täitmiseks teistelt osafondidelt saadud raha koos arvestatud intressiga on täielikult tagastatud.

§ 738. Kvartaliosamakse suurus

(1) Kvartaliosamakse arvutatakse, lähtudes kindlustusandja või filiaali pensionilepingute kindlustusmaksete summast, mis vastavalt kindlustusandja või filiaal kogus osamakse tasumisele eelneva kvartali jooksul.

(2) Osamakse suurus saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kindlustusmaksete summa korrutamisel osamakse määraga.

(3) Kindlustusmaksete summa ja tasumisele kuuluva osamakse suuruse arvutab kindlustusandja või filiaal. Kindlustusandja või filiaal esitab aruande osamakse suuruse kohta Fondile käesoleva seaduse § 92 lõike 2 alusel sätestatud korras.

§ 739. Osamakse määr

(1) Osamakse määra kehtestab nõukogu protsentides pensionilepingute kindlustusmaksete summast ja see ei või olla suurem kui 0,5 protsenti.

(2) Kõigi kindlustusandjate ja filiaalide suhtes rakendatakse ühtseid osamakse määrasid.

(3) Osamakse määr muutub kvartali algusest, kuid mitte varem kui kaks kuud pärast nõukogu vastava otsuse vastuvõtmist.

3. jagu
Kindlustusportfelli üleandmise toetamine ja toetussumma maksmine

§ 7310. Kindlustusportfelli üleandmise toetamine

(1) Käesoleva seaduse § 731 lõikes 4 nimetatud sündmuste toimumise korral teavitab Inspektsioon nimetatud sündmusest ja sellega seotud kindlustusandjast või filiaalist viivitamata Fondi.

(2) Inspektsioon korraldab kindlustusportfelli üleandmiseks konkursi, esitades konkursi tingimustes kindlustusportfelli vastuvõtmise pakkumise tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas kindlustusportfelli seotud vara suurust kirjeldavad andmed ning käesoleva seaduse § 733 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed.

(3) Kindlustusportfelli vastuvõtmise pakkumises esitab konkursil osalev kindlustusandja kindlustusportfellile vastavate kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste suuruse, mis on vastavuses käesoleva seaduse §-des 732 ja 733 sätestatuga, omavahendite normatiivi arvutuse ning kindlustusportfelli vastuvõtmiseks vajaliku toetussumma suuruse.

(4) Kindlustusportfell antakse üle kindlustusandjale, kelle kindlustusportfelli vastuvõtmise pakkumise kohaselt on osafondi arvel makstav toetussumma väikseim, tingimusel, et tema omavahendid ja seotud vara vastavad pärast kindlustusportfelli vastuvõtmist kindlustustegevuse seaduses kehtestatud nõuetele.

(5) Inspektsioon teavitab Fondi kindlustusportfelli vastuvõtva kindlustusandja määramisest viivitamata pärast vastava otsuse tegemist, esitades:
1) andmed kindlustusportfelli vastuvõtva kindlustusandja kohta;
2) kindlustusportfelli üleandmise tingimused ja tähtajad;
3) andmed üleantavate pensionilepingute kohta;
4) andmed vajaliku toetussumma kohta kokku ja iga pensionilepingu kohta eraldi;
5) muud toetussumma maksmiseks vajalikud andmed.

(6) Kindlustusportfelli üleandja, vastuvõtja ja Fond sõlmivad kindlustustegevuse seaduse §-s 89 sätestatud kindlustusportfelli üleandmise lepingu.

(7) Käesolevas seaduses sätestatud korras kindlustusportfelli üleandmise suhtes ei kohaldata kindlustustegevuse seaduse § 88 lõiget 8, § 89 lõike 1 teist lauset ja lõiget 3 ning § 90 ja 91.

§ 7311. Toetussumma maksmise tähtaeg

(1) Fond maksab toetussumma välja hiljemalt ühe kuu möödumisel käesoleva seaduse § 7310 lõikes 5 nimetatud teate saamisest arvates.

(2) Inspektsioon võib Fondi taotlusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaegu mõjuval põhjusel pikendada.»

§ 89. Paragrahvi 76:

1) punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) käesoleva seaduse kohaselt krediidiasutuste, investeerimisasutuste, pensionifondivalitsejate ja kindlustusandjate (kõik koos edaspidi fondiosalised) tasutavatest osamaksetest;»;

2) punktis 5 asendatakse tekstiosa «lõikes 1» tekstiosaga «lõigetes 1 ja 11».

§ 90. Paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Fondiosalise poolt käesoleva seaduse §-s 33, 34, 51, 52, 66, 67, 736 või 737 sätestatud tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise või osalise tasumise korral arvestab Fond viivist tasumata summalt 0,2 protsenti päevas.»

§ 91. Paragrahvi 78 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamisega läheb väljamakstud toetussumma ulatuses kindlustusportfellis sisaldunud pensionilepingute kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute nõudeõigus fondiosalise vastu neilt isikutelt üle Fondile.»

§ 92. Paragrahvi 80:

1) lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

« 11) osafondi arvel pensionilepingute kindlustusportfelli üleandmise toetamisega otseselt seotud kulud;»;

2) lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa «lõikes 1» tekstiosaga «lõigetes 1 ja 11».

§ 93. Paragrahvi 92:

1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Fondil on õigus saada Inspektsioonilt, fondiosalistelt, fondiosalistega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt äriühingutelt, registripidajalt, pensionifondi depoopangalt, hoiustajatelt, investoritelt, osakuomanikelt, kindlustusvõtjatelt ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 nimetatud halduritelt andmeid ulatuses, mis on vajalik Fondi kohustuste täitmiseks.»;

2) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) investorikaitse osafondi, pensionikaitse osafondi ja pensionilepingute osafondi osas rahandusministri kehtestatud ulatuses ja korras.»

§ 94. Paragrahvi 93:

1) täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Fond on kohustatud kindlustusvõtja nõudel avaldama talle kindlustusportfelli vastuvõtnud kindlustusandja nime, toetussumma suuruse ja muud toetuse maksmisega seotud asjaolud.»;

2) lõikes 3 asendatakse number «11» numbritega «11, 111»;

3) lõikes 5 asendatakse sõnad «krediidiasutuse või investeerimisasutuse» sõnadega «krediidiasutuse, investeerimisasutuse või kindlustusandja».

§ 95. Paragrahvi 96 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Fond osaleb nõukogu määratud ulatuses hoiuste tagamise, investori- ja pensionikaitse ning elukindlustuslepingute toetamise alases rahvusvahelises koostöös.»

§ 96. Paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Kuni 2019. aasta 1. jaanuarini ei või pensionilepingute osafondi kvartaliosamakse määr olla suurem kui 0,05 protsenti kindlustusandja sõlmitud kõigi pensionilepingute kindlustusmaksete summast.»

VI. Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2008, 34, 208) tehakse järgmised muudatused:

§ 97. Paragrahv 201 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« § 201. Kohustuslik kogumispension

Tulumaksuga maksustatakse kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, osakuomaniku pärijale, samuti kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavad väljamaksed.»

§ 98. Paragrahvi 21 lõige 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (31) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on vahetatud teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, arvestatakse viieaastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud vabatahtliku pensionifondi osakute väärtpaberikontole kandmisest arvates. Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on päritud, arvestatakse nimetatud tähtaega osakute pärija väärtpaberikontole kandmisest arvates.»

§ 99. Paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

« (21) Kohustuslikust kogumispensionist võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist arvata maha käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kogumispensionide seaduses sätestatud pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud maksuvaba tulu arvestamiseks vahetavad andmeid rahandusministri määrusega kehtestatud korras Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja, Sotsiaalkindlustusamet ja pensionilepinguid sõlmivad kindlustusandjad.»

VII. Rakendussäte

§ 100. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

(2) Käesoleva seaduse § 85 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2008. aasta 9. oktoobrist.

(3) Käesoleva seaduse § 46 punkt 1 ja § 86 jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 4, § 5 punkt 1, §-d 6 ja 7, § 8 punktid 1 ja 3, §-d 9, 14, 16 ja 18, § 21 punkt 2 ning § 46 punkt 2 jõustuvad 2011. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json