Leping Eesti Vabariigi valitsuse ning Taani Kuningriigi valitsuse ja Fääri Saarte kohaliku omavalitsuse vahel Eesti-Fääri kahepoolsete kalandusalaste suhete kohta
Vastu võetud 01.05.1992
Vabariigi Valitsuse korraldus nr 464 lepingu jõustamise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ühelt poolt ning Taani Kuningriigi Valitsus ja Fääri Saarte kohalik omavalitsus teiselt poolt,
pidades silmas Fääri saarte omavalitsuslikku staatust Taani Kuningriigi osana,
arvestades kalanduse elulist tähtsust Fääri saarte jaoks kui nende eluks olulist majandustegevust,
arvestades poolte ühist soovi säilitada ja otstarbekalt majandada oma rannavete kalavarusid,
võttes arvesse ÜRO konventsiooni Mereseaduse kohta 10. detsembrist 1982,
kinnitades, et rannariikide jurisdiktsiooni laiendamine kalavarude üle ja suveräänsete õiguste rakendamine neil aladel nende ressursside uurimiseks, kasutamiseks, säilitamiseks ja korraldamiseks peab toimuma täielikus kooskõlas rahvusvahelise õiguse printsiipidega,
arvestades asjaolu, et Eestil on oma majandustsoon Balti meres ja seda, et Fääri saarte kalastustsoon ulatub 200 meremiilini rannikust ning nendes tsoonides vastavalt Eesti ja Fääri saared rakendavad oma suveräänseid õigusi nende kalavarude uurimise, kasutamise, säilitamise ja korraldamise üle,
soovides kindlaks määrata mõlemapoolsed kalandust puudutavad tingimused,
on kokku leppinud alljärgnevas:
Artikkel 1
Kumbki osapool võimaldab teise poole kalalaevade juurdepääsu kalapüügiks oma jurisdiktsiooni all olevatesse vetesse vastavalt alljärgnevatele tingimustele.
Artikkel 2
Kumbki osapool määrab igal aastal oma jurisdiktsiooni all olevas kalapüügipiirkonnas ettenägematute olukordade puhul muudetava ja bioloogiliste ressursside otstarbekast korraldusest lähtuvalt:
a) kogu lubatud saagi, kokku ja eraldi kalaliikide lõikes, arvestades parimat kättesaadavat teaduslikku materjali, varude vastastikust sõltuvust, vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide tööd ja teisi asjakohaseid tegureid;
b) peale vastavaid konsultatsioone püügikoguse teise osapoole
kalalaevadele ja piirkonnad, kus tohib püüda. Kahe osapoole eesmärk on
rahuldava tasakaalu saavutamine oma kalapüügivõimaluste vahel vastavates
kalastustsoonides. Neid kalapüügvõimalusi määratledes võtab kumbki pool
arvesse:
(i) mõlema poole tavalist püüki;
(ii) vajadust vähendada maksimaalselt mõlema poole probleeme juhul kui
kalapüügivõimalused kahanevad;
(iii) kõiki muid olulisi tegureid.
Meetmed, mida kumbki osapool võtab ette kalapüügi reguleerimiseks, et säilitada kalavarusid või neid taastada, ning määrad, mis annavad maksimaalse varusid taastava saagi, ei tohi olla sellise olemusega, et need ohustaksid käesoleva lepinguga antud kalapüügiõiguste rakendamist.
Artikkel 3
Kumbki osapool võib nõuda, et kalalaevade kalapüük nende jurisdiktsiooni all olevates vetes on litsentseeritud. Kummagi osapoole kompetentsed isikud teatavad sobival viisil ja õigeaegselt teisele osapoolele nime, registreerimisnumbri ja teised olulised andmed kalalaevade kohta, kellel on kalapüügiõigus teise osapoole jurisdiktsiooni all olevates vetes. Seejärel annab teine osapool välja litsentsi kooskõlas artikli 2(b) sätetega kindlaks määratud kalapüügivõimaluste kohta.
Artikkel 4
1. Kummagi poole kalalaevad, püüdes kala teise poole jurisdiktsiooni all olevates vetes, tegutsevad kooskõlas selle poole poolt määratletud säilitusmeetmete ning muude reeglite ja tingimustega, samuti vastavuses teise osapoole kalastusalaste juriidiliste ettekirjutuste ja korraldustega.
2. Uute tähtaegade, tingimuste, seaduste ja korralduste kehtestamise kohta teatatakse aegsasti ette.
Artikkel 5
1. Kumbki osapool teeb kõik kindlustamaks, et kalalaevad tegutseksid vastavuses käesoleva lepingu sätetega ja teiste asjakohaste juriidiliste dokumentidega.
2. Kumbki osapool võib oma jurisdikstiooni all olevates vetes võtta kasutusele sellised meetmed, mis – vastavuses rahvusvahelise õigusega – on hädavajalikud tagamaks seda, et teise poole laevad peaksid kinni käesoleva lepingu sätetest.
Artikkel 6
Pooled kohustuvad tegema koostööd mere bioloogiliste ressursside otstarbekaks reguleerimiseks ja säilitamiseks ning sellega seostuva vajaliku teadusliku uurimistöö edendamiseks nii kahepoolselt kui vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, eriti küsimustes, mis puudutavad ühist huvi pakkuvaid kalavarusid mõlema poole jurisdiktsiooni all olevates vetes ja nendega piirnevatel aladel.
Artikkel 7
Osapooled lepivad kokku kahepoolsete konsultatsioonide suhtes küsimuses, mis puudutavad käesoleva lepingu rakendamist ja selle toimimist.
Käesoleva lepingu tõlgendamist või rakendamist puudutavate vaidluste korral peavad osapoolte vahel toimuma konsultatsioonid.
Artikkel 8
Käesolev leping ei mõjuta ega riiva mingil määral seda, kuidas osapooled suhtuvad Mereõiguse üksikutesse sätetesse.
Artikkel 9
Osapooled aitavad kaasa kalandusalase koostöö arendamisele asjasthuvitatud organisatsioonide, ühistute ja firmade vahel, kui see on mõlema poole huvides.
Artikkel 10
Käesolev leping kehtib ühelt poolt Eesti, teiselt poolt Fääri saarte kohta.
Artikkel 11
Käesolev leping jõustub päeval, mil lepingupartnerid teatavad üksteisele selle sõlmimiseks vajalike protseduuride lõpetamisest. Kuni selle jõustumiseni rakendatakse ajutiselt kokkulepet 20. veebruarist 1992. aastal.
Artikkel 12
Käesolev leping kehtib esialgu 5 aastat arvates selle jõustumise hetkest. Juhul kui lepingu lõpetamisest ei teatata ühe osapoole poolt 9 kuud enne lepingutähtaja lõppu, kehtib see veel 2 aastat tingimusel, kui lepingu lõpetamisest ei ole teatatud vähemalt 6 kuud enne tähtaja lõppemist.
Artikkel 13
Käesolev leping on koostatud kolmes eksemplaris eesti, taani ja fääri keeles. Kõik tekstid on juriidiliselt võrdväärsed.
Alla kirjutatud Kopenhaagenis 1. mail 1992. aastal.
|
Eesti Vabariigi |
Taani Kuningriigi valitsuse nimel |
Fääri Saarte |
Facebook
Twitter