Õpikute, töövihikute, tööraamatute ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele
Vastu võetud 16.10.2007 nr 65
RTL 2007, 80, 1379
jõustumine 29.10.2007
Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
29.10.2008 nr 63 (RTL 2008, 88, 1239) 8.11.2008
Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 23 lõike 3 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Määrus sätestab õpikute, töövihikute ja tööraamatute (edaspidi õppekirjandus) ja muu õppekirjanduse põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale, põhikooli lihtsustatud riiklikule õppekavale (abiõppe õppekavale) või toimetuleku riiklikule õppekavale (edaspidi koos riiklik õppekava) vastavuse kinnitamise tingimused ja korra ning nõuded õpikutele, töövihikutele ja tööraamatutele ning muule õppekirjandusele.
(2) Määrust kohaldatakse ka õppekirjanduse esimese kordustrüki väljaandmisel.
(3) Määrust kohaldatakse ka välisriikides kirjastatud võõrkeeleõpikute ja -töövihikute (edaspidi võõrkeeleõppekirjandus) puhul.
(4) 1. klassi eesti/vene keele I poolaasta õpikut nimetatakse aabitsaks.
(5) Tööraamat täidab õpiku ja töövihiku funktsiooni. Tööraamatut võib kirjastada 1.–2. klassile, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava korral 1.–9. klassile.
[RTL 2008, 88, 1239 – jõust. 8.11.2008]
(6) Käesoleva määruse mõistes käsitletakse muu õppekirjanduse tähenduses töölehtede komplekti, mida kasutatakse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava korral (edaspidi töölehtede komplekt), ja kooliatlast.
(7) Makett käesoleva määruse mõistes on õpiku, töövihiku, tööraamatu, töölehtede komplekti või kooliatlase toimetatud, illustreeritud, kujundatud ja küljendatud käsikiri.
§ 2. Õpikule esitatavad nõuded
(1) Õpiku koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud:
1)
õppe- ja kasvatuseesmärke;
2) ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja
õpitulemusi;
3) õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid, sh mitmekultuurilisuse
põhimõtet;
4) kooliastmel taotletavaid üldpädevusi ja õppeainega seotud
läbivate teemade pädevusi;
5) õppeaine kooliastme kohustuslike nädalatundide
või kursuste arvu.
(2) Õpik sisaldab õppeaine spetsiifikast ja õpilase vanusest lähtudes:
1)
loogiliselt ülesehitatud ning otstarbekalt liigendatud õppeteksti, milles
esitatud faktid, mõisted ja seletused on õiged ning arusaadavad ja kasutatud
illustratsioonid on funktsionaalsed;
2) allikmaterjale, sh tabeleid,
jooniseid, fotosid, mille allkirjad, tähistused ja selgitused on arusaadavad
ning tekstiga kooskõlas;
3) ainedidaktiliselt otstarbekaid ning lahendatavaid
õppeülesandeid, sh uurimuslikke ja loovülesandeid, rühmatöö- ja
projektülesandeid;
4) õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi
diferentseerimiseks.
(3) Õpik on kirjutatud eakohases, ladusas ja korrektses keeles.
(4) Õpiku tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe, mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, kultuurilisi, usulisi või rassilisi eelarvamusi.
§ 3. Töövihikule esitatavad nõuded
(1) Töövihik moodustab ühe klassi vastava õppeaine õpiku või õpikutega tervikliku õppekomplekti.
(2) Töövihiku koostamisel arvestatakse paragrahvis 2 sätestatud nõudeid, v.a lõike 2 punkt 1.
(3) Ülesanded võimaldavad õpilasel teadmisi kinnistada, kontrollida ja loovalt rakendada ning oma oskusi arendada.
(4) Ülesannete tööjuhendid on selged ja täpsed.
§ 4. Tööraamatule esitatavad nõuded
Tööraamat peab vastama paragrahvides 2 ja 3 esitatud nõuetele.
§ 5. Töölehtede komplektidele esitavad nõuded
(1) Töölehtede komplektid võivad täita õpiku, tööraamatu või töövihiku funktsiooni põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja toimetuleku riikliku õppekava rakendamise puhul.
(2) Töölehtede komplekti koostamisel tuleb arvestada riiklikus õppekavas
sätestatud:
1) õppe- ja kasvatuseesmärke;
2) ainekava eesmärke, õppesisu,
õppetegevusi ja õpitulemusi;
3) õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid, sh
mitmekultuurilisuse põhimõtet;
4) kooliastmel taotletavaid üldpädevusi;
5)
õppeaine kohustuslike nädalatundide arvu.
(3) Töölehtede komplekt sisaldab vastava riikliku õppekava nõuetest, õppeaine
spetsiifikast ning õpilaste ealistest ja arengulistest iseärasustest
lähtudes:
1) otstarbekalt liigendatud õppeteksti, milles esitatu on õige ja
arusaadav;
2) illustratsioone, mis on funktsionaalsed ja üheselt
mõistetavad;
3) ainedidaktiliselt otstarbekaid õppeülesandeid;
4)
õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks.
(4) Töölehtede komplekti juurde kuulub juhendmaterjal õpetajale.
§ 6. Kooliatlasele esitatavad nõuded
Kooliatlas sisaldab teemakaarte ja registrit. Selle koostamisel on arvestatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava geograafia või ajaloo ainekava eesmärke, õppesisu, õppetegevusi ja õpitulemusi.
§ 7. Õppekirjandusele ja võõrkeeleõppekirjandusele esitatavad tehnilised nõuded
Õppekirjandus või töölehtede komplekt, millele väljaandja (edaspidi
kirjastus) taotleb haridus- ja teadusministri kinnitust selle vastavuse
kohta riiklikule õppekavale, peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
1.–3. klassi õpiku, sealhulgas ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal võib
olla kuni 400 g ja kogumaht kuni 10 trükipoognat; 4.–6. klassi
õpiku kogukaal kuni 450 g ja kogumaht kuni 14 trükipoognat ning
7.–9. klassi õpiku kogukaal kuni 500 g ja kogumaht kuni
18 trükipoognat. 1.–6. klassi eesti keele ning vene keele (vene
õppekeelega koolides) õpiku, sh ühe klassi mitmeosalise õpiku kogukaal võib olla
kuni 450 g ja kogumaht kuni 15 trükipoognat;
2) aabitsas
kasutatakse poolpaksu harilikku püstkirja, 1.–3. klassi õppekirjanduses
harilikke kirju groteskkirjade rühmast ning alates 4. klassist
vähekontrastsete kirjade rühma normaalseid harilikke püstkirju või antiikvarühma
kirju;
3) kirja suurus aabitsas on vähemalt 16 punkti, 1.–3. klassi
õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 14 punkti; 4.–12. klassi
õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 12 punkti;
4) põhikooli lihtsustatud
riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse korral on kirja suurus aabitsas ja
1. klassi õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 20 punkti, 2.–5. klassi
õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 16 punkti ja 6.–9. klassi
õppekirjanduse põhitekstis vähemalt 14 punkti;
5) reavahe aabitsas on
vähemalt 4 punkti, 1.–3. klassi õppekirjanduses vähemalt
3 punkti, 4.–12. klassi õppekirjanduses vähemalt 2 punkti;
6)
graafikud, skeemid, tabelid ja diagrammid eristuvad üldisest taustast, värviline
taust ei sega graafikust, skeemist, tabelist või diagrammist arusaamist; teksti
taust ei sega lugemist;
7) aabitsas ei kasutata veergu ladumist;
1.–3. klassi õpikutes võib laduda kahte veergu värsid, sõnastikuosa, sõnade
ja sõnaühendite loendid ning kronoloogilise materjali, 4.–12. klassi
õpikutes põhiteksti;
8) õppekirjandus trükitakse katmata või kaetud mati
pinnaga paberile, mille kaal on 70–80 g/m2, I kooliastme
õppekirjanduse puhul 80–100 g/m2;
9) õpikuid ei köideta
spiraalköites.
§ 8. Õppekirjanduse, võõrkeeleõppekirjanduse ja muu õppekirjanduse riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise menetlus
Menetlus toimub järgmiste etappidena:
1) menetletava õppekirjanduse
nimekirja ja retsensentide kandidaatide esitamine;
2) õppekirjanduse,
võõrkeeleõppekirjanduse, töölehtede komplektide ja kooliatlaste retsensentide
kinnitamine;
3) õppekirjanduse, töölehtede komplektide ja kooliatlaste
makettide ning võõrkeeleõppekirjanduse retsenseerimine;
4) õppekirjanduse,
võõrkeeleõppekirjanduse, töölehtede komplektide ja kooliatlaste riiklikule
õppekavale vastavuse hindamine ning kinnitamine.
§ 9. Retsensentidele esitatavad nõuded
(1) Retsensentideks võivad olla vastava eriala/ainedidaktika õppejõud, teadustöötajad ja spetsialistid ning õpetajad, kellel on pedagoog-metoodiku või vanempedagoogi ametijärk ja kes on koolis töötanud vähemalt viis aastat.
(2) Retsensentide valikul peab kirjastus arvestama, et:
1) üks retsensent
peab olema koolis töötav õpetaja, kes on selles kooliastmes õpetanud vähemalt
kolm aastat;
2) teine retsensent peab olema vastava eriala/ainedidaktika
õppejõud, teadustöötaja või spetsialist;
3) kolmas retsensent vastab
käesoleva paragrahvi lõike 1 ja lõike 2 punkti 1 või 2
nõuetele;
4) esimese kordustrüki puhul peavad mõlemad retsensendid olema
õpetajad, kes on vastavas kooliastmes töötanud vähemalt kolm aastat.
§ 10. Retsensentide kinnitamine ja retsenseerimine
(1) Kirjastused esitavad REKK-le igal aastal 1. juuniks ja
1. detsembriks kirjalikult õppeainete kaupa:
1) õppekirjanduse,
töölehtede komplektide ja/või kooliatlaste nimetused, millele taotletakse
järgmisel poolaastal kinnitust riiklikule õppekavale vastavuse kohta;
2)
makettide ja võõrkeeleõppekirjanduse esitamise orienteeruva aja;
3)
retsensentide nimed, nende kirjalikud nõusolekud vastava õppekirjanduse
retsenseerimiseks ning CV-d, milles õpetaja puhul märgitakse ka ametijärk ja
kooliaste, kus ta on töötanud vähemalt viis aastat.
(2) REKK teavitab kirjastust kirjalikult oma nõusolekust kirjastuse määratud retsensentidega ja teeb vajadusel ettepanekuid retsensentide asendamiseks.
(3) Kirjastus tellib õppekirjanduse või töölehtede komplekti maketile ja võõrkeeleõppekirjandusele kolm retsensiooni, kooliatlase maketile kaks retsensiooni.
(4) Riiklikule õppekavale ja käesoleva määrusega õppekirjandusele esitatavatele nõuetele vastavaks tunnistatud õppekirjanduse tõlkimise korral tellib kirjastus maketile ühe retsensiooni tõlke adekvaatsuse, sealhulgas terminite ja kohanimede kasutuse õigsuse hindamiseks.
(5) Õppekirjanduse esimese kordustrüki puhul tellib kirjastus kaks retsensiooni. Retsensendid kirjutavad retsensiooni õppekirjandusega ühe õppeaasta vältel töötamise kogemusele tuginedes, annavad sellele hinnangu õppeprotsessis kasutamise ja riikliku õppekava nõuete täitmise seisukohalt ning teevad vajadusel parandus- ja täiendusettepanekuid.
(6) Retsensiooni koostamise aluseks on õpiku, töövihiku, võõrkeeleõppekirjanduse, tööraamatu, töölehtede komplekti või kooliatlase hindamiskriteeriumid, mis sätestatakse käesoleva määruse lisades 1–6.
§ 11. Õppekirjanduse, võõrkeeleõppekirjanduse ja töölehtede komplekti riiklikule õppekavale vastavuse hindamine ja kinnitamine
(1) Kinnituse saamiseks õppekirjanduse, võõrkeeleõppekirjanduse või
töölehtede komplekti riiklikule õppekavale vastavuse kohta esitavad kirjastused
REKK-le järgmised materjalid:
1) REKK-i poolt kehtestatud vormis
avaldus;
2) retsensioonid, retsensendi asendamise puhul ka esialgse
retsensendi põhjendatud avaldus retsenseerimisest loobumise kohta;
3)
kordustrüki puhul kirjastuse kaaskiri retsensentide märkuste ja
parandusettepanekute arvestamise kohta maketi ettevalmistamisel;
4)
mitmevärvitrüki kasutamisel mitmevärvitrükis makett või võõrkeeleõppekirjandus.
(2) REKK hindab 20 tööpäeva jooksul pärast materjalide esitamist
maketi/
võõrkeeleõppekirjanduse vastavust käesolevas määruses esitatavatele
nõuetele, kui esitatud retsensioonid olid nõuetekohased. Kui üks või mitu
retsensioon ei vasta nõuetele, teavitatakse sellest kirjastust 5 tööpäeva
jooksul ja enne nõuetekohaste retsensioonide esitamist
maketti/võõrkeeleõppekirjandust ei menetleta.
(3) REKK võib vajadusel korraldada maketi/võõrkeeleõppekirjanduse retsensentide nõupidamise, tellida lisaretsensiooni või pöörduda hinnangu saamiseks vastava üleriigilise ainenõukogu poole, pikendamata maketi/võõrkeeleõppekirjanduse menetlemise aega enam kui 10 tööpäeva võrra.
(4) REKK edastab kirjastusele kirjaliku teate maketi/võõrkeeleõppekirjanduse käesoleva määruse nõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta.
(5) REKK esitab 25. augustiks ning vastavalt vajadusele riiklikule õppekavale ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastava õppekirjanduse, töölehtede komplektide ja võõrkeeleõppekirjanduse nimetused haridus- ja teadusministrile kinnitamiseks.
(6) Õppekirjanduse ja töölehtede komplekti teine ja järgmised kordustrükid lisatakse riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse loetelusse kirjastuse kirjaliku taotluse alusel, kui riiklik õppekava ei ole muutunud.
§ 12. Kinnitusmärge
(1) Kinnitusmärge tähistab õppekirjanduse või töölehtede komplekti vastavust riiklikule õppekavale ja käesoleva määrusega õppekirjandusele esitatavatele nõuetele.
(2) Kirjastusel on õigus riiklikule õppekavale ja käesoleva määrusega
õppekirjandusele esitatavatele nõuetele vastavaks tunnistatud õppekirjanduse
tiitellehe pöördele trükkida kinnitusmärge:
1) «Haridus- ja
Teadusministeerium kinnitab: õpik / töövihik / tööraamat vastab põhikooli ja
gümnaasiumi riiklikule õppekavale» või
2) «Haridus- ja Teadusministeerium
kinnitab: õpik / töövihik / tööraamat / töölehtede komplekt vastab põhikooli
lihtsustatud riiklikule (abiõppe) õppekavale» või
3) «Haridus- ja
Teadusministeerium kinnitab: õpik / töövihik / tööraamat / töölehtede komplekt
vastab toimetuleku riiklikule õppekavale».
(3) Kinnitusmärke alla märgitakse retsensentide nimed.
§ 13. Kooliatlasele hinnangu ja soovituse andmine
(1) Kooliatlasele annab kirjastuse taotlusel hinnangu ja soovituse REKK.
(2) Kooliatlasele soovituse saamiseks esitab kirjastus REKK-le järgmised
materjalid:
1) REKK-i kehtestatud vormis avaldus;
2) makett;
3)
retsensioonid.
(3) REKK hindab 20 tööpäeva jooksul pärast materjalide esitamist maketi vastavust käesolevas määruses esitatavatele nõuetele, kui esitatud retsensioonid olid nõuetekohased. Kui üks või mõlemad retsensioonid ei vasta nõuetele, teavitatakse sellest kirjastust kuni 5 tööpäeva jooksul ja enne nõuetekohaste retsensioonide esitamist maketti ei menetleta.
(4) REKK edastab kirjastusele kirjaliku teate kooliatlasele soovituse andmise või selle maketi käesoleva määruse nõuetele mittevastavuse kohta.
(5) REKK-i soovituse saanud kooliatlas kirjastatakse märkega: «Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus soovitab kasutada .......... õpetamisel.».
§ 14. Kinnitusmärke vaidlustamine
(1) Kui käesoleva määruse alusel kinnitusmärke saanud õppekirjanduse või töölehtede komplekti suhtes on alust väita, et see ei vasta käesoleva määruse nõuetele, esitab asjast huvitatud isik REKK-le sellekohase avalduse.
(2) Lähtudes avaldusest toodud informatsioonist otsustab REKK:
1) teha
kirjastusele ettepanek avalduses märgitud puuduste kõrvaldamiseks,
2) teha
haridus- ja teadusministrile ettepanek, arvata vastav õppekirjandus, töölehtede
komplekt või võõrkeeleõppekirjanduse nimetus määrusega kinnitatud õppekirjanduse
loetelust välja või
3) jätta avaldus rahuldamata.
§ 15. Rakendussäte
Määrus jõustub üldises korras.
§ 16. Määruse kehtetuks tunnistamine
Haridus- ja teadusministri 23. märtsi 2007. a määrus nr 26 «Õpikute, töövihikute ja tööraamatute riiklikule õppekavale vastavuse kinnitamise tingimused ja kord ning nõuded õpikutele, töövihikutele, tööraamatutele ja muule õppekirjandusele» (RTL 2007, 27, 476) tunnistatakse kehtetuks.
Haridus- ja teadusministri
16. oktoobri 2007. a määruse nr 65 lisa 1 |
Õpiku hindamiskriteeriumid
Õpiku pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale
1.1. Õpiku koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud:
1)
kooli õppe- ja kasvatuseesmärke;
2) mitmekultuurilisuse põhimõtet;
3)
kooliastmel taotletavaid aineõppega seotud üldpädevusi;
4) läbivate teemade
õppega taotletavaid õppeainega seotud pädevusi.
1.2. Õpiku koostamisel on arvestatud ainekavas sätestatud:
1)
õppe-eesmärke;
2) kooliastme õppesisu;
3) kooliastme õppetegevusi;
4)
kooliastme õpitulemusi.
2. Vastavus õppekirjanduse kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Nõuded õpiku ülesehitusele ja õppesisu esitusele:
1) õppesisu maht on
optimaalne, arvestab kooliastme kohustuslike nädalatundide/
kursuste
arvu;
2) õpik on eakohane, võimaldab õpilasel ka iseseisvalt õppida;
3)
õppesisu esitus on süsteemne ja arusaadav, õppetekst on otstarbekalt
liigendatud;
4) mõisted, seletused ja faktid on õiged;
5) illustratsioonid
on funktsionaalsed;
6) õpik on kirjutatud eakohases, ladusas ja korrektses
keeles;
7) õpikus on allikmaterjale, sh tabeleid, jooniseid, fotosid, nende
allkirjad, tähistused ja selgitused on üheselt mõistetavad ja tekstiga
kooskõlas;
8) õpikus on õppeotstarbelisi viiteid IKT-vahendite
kasutamiseks;
9) õppeteema lõpeb kordamisülesannetega õpitu
kinnistamiseks;
10) tekstide, õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu
kujundatavad väärtushinnangud on eakohased ning vastavuses riikliku õppekava
kasvatuseesmärkidega;
11) tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe,
mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, usulisi, kultuurilisi või rassilisi
eelarvamusi;
12) õpikul on sisukord;
13) õpiku lõpus on mõistete seletused
või sõnastik.
2.2. Ainedidaktilised nõuded:
1) õppeülesanded ja küsimused on
ainedidaktiliselt otstarbekad ja eakohased;
2) õppeülesannete tööjuhendid on
asjakohased ja arusaadavad;
3) ülesanded on lahendatavad;
4) on
ülesandeid, mis suunavad õpitavat mõistma, kinnistama ja kasutama;
5) on
mõtlemisoskusi (võrdlemine, analüüs, süntees, hinnangu andmine) arendavad
ülesandeid;
6) on ülesandeid, mis võimaldavad õppesisu ja õppeprotsessi
diferentseerida;
7) on eritüübilisi ülesandeid (rühmatööülesanded,
loovülesanded, uurimuslikud ja projektülesanded).
Haridus- ja teadusministri
16. oktoobri 2007. a määruse nr 65 lisa 2 |
Töövihiku hindamiskriteeriumid
Töövihiku pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale
Töövihiku koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud:
1)
kooliastmel taotletavaid aineõppega seotud üldpädevusi;
2) läbivate teemade
õppega taotletavaid õppeainega seotud pädevusi;
3) ainekava
õppe-eesmärke;
4) kooliastme õppesisu;
5) kooliastme õppetegevusi;
6)
kooliastme õpitulemusi.
2. Vastavus õppekirjanduse kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Üldnõuded:
1) töövihik on õpikuga kooskõlas;
2) õppeülesannete
maht on optimaalne, arvestab kooliastme kohustuslike nädalatundide/kursuste
arvu;
3) ülesanded on eakohased, õpilane suudab üldjuhul neid ka iseseisvalt
täita;
4) töövihikus on ülesandeid tööks allikmaterjalidega;
5) ülesanded
on ainedidaktiliselt otstarbekad ja eakohased;
6) ülesanded on
lahendatavad;
7) ülesannete tööjuhendid on asjakohased ja arusaadavad.
2.2. Ülesannete liigid:
1) on ülesandeid, mis suunavad õpitavat kinnistama
ja kasutama;
2) on mõtlemisoskusi (võrdlemine, analüüs, süntees, hinnangu
andmine) arendavaid ülesandeid;
3) on ülesandeid, mis võimaldavad õppesisu ja
õppeprotsessi diferentseerida;
4) on eritüübilisi ülesandeid
(rühmatööülesanded, loovülesanded, uurimuslikud ja projektülesanded);
5) on
ülesandeid, mis eeldavad IKT võimaluste kasutamist;
6) on
kordamisülesandeid;
7) ülesannete kaudu kujundatavad väärtushinnangud on
eakohased ning vastavuses riikliku õppekava kasvatuseesmärkidega.
Haridus- ja teadusministri
16. oktoobri 2007. a määruse nr 65 lisa 3 |
Välisriigis kirjastatud võõrkeeleõppekirjanduse hindamiskriteeriumid
Pealkiri:
Autor:
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale ja EN-i keeleõppe raamdokumendis kirjeldatud keeleoskustasemele
1.1. Õppekomplekti kasutades on võimalik järgida riiklikus õppekavas
sätestatud:
1) õppe- ja kasvatuseesmärke;
2) mitmekultuurilisuse
põhimõtet;
3) kooliastmel taotletavaid võõrkeeleõppega seotud
üldpädevusi;
4) läbivate teemade õppega taotletavaid võõrkeeleõppega seotud
pädevusi;
5) ainekava õppesisu, sh temaatikat.
1.2. Õppekomplekti koostamisel on arvestatud EN-i raamdokumendis
kirjeldatud:
1) keelepädevuse parameetreid;
2) keeleoskuse eri
aspekte;
3) keeleõppe metoodilist raamistikku.
2. Vastavus õppekirjanduse kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Nõuded õppekomplekti ülesehitusele ja õppesisu esitusele:
1)
õppekomplekt koosneb õpikust ja töövihikust, mis moodustavad terviku;
2)
õppekomplekti eri osad on loogiliselt seotud ja toetavad üksteist;
3)
õppesisu maht on vastavuses kooliastme kohustuslike nädalatundide/kursuste
arvuga;
4) õppesisu, sh grammatika käsitlus on süsteemne ja arusaadav,
õppetekst on otstarbekalt liigendatud;
5) õppeteemade esitus ja sõnavara on
eakohased, mis võimaldab õpilasel ka iseseisvalt õppida;
6) õppematerjal
sisaldab autentseid tekste ning teavet õpitavat keelt kõnelevate inimeste
kultuuritausta ja maa kohta;
7) õppematerjali valikul on arvestatud
kasutatava sõnavara esinemissagedust keeles, uute sõnade omandamist toetab sobiv
kontekst;
8) illustratsioonid on funktsionaalsed;
9) õppematerjal on
hõlpsalt jälgitav, eri laadi ülesanded on selgelt tähistatud;
10)
õppekomplektis on õppeotstarbelisi viiteid IKT-vahendite kasutamiseks;
11)
tekstide, õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu kujundatavad
väärtushinnangud on eakohased ning vastavuses riikliku õppekava
kasvatuseesmärkidega;
12) tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe,
mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, usulisi, kultuurilisi või rassilisi
eelarvamusi;
13) õpikul ja töövihikul on sisukord:
14) õppekomplekt
sisaldab ükskeelset alfabeetilist sõnastikku nii peatükkide kaupa kui ka
koondina.
2.2. Ainedidaktilised nõuded:
1) õppeülesanded ja küsimused on
mitmekesised, ainedidaktiliselt otstarbekad ja eakohased;
2) õppeülesannete
tööjuhendid on asjakohased ja üheselt mõistetavad;
3) osaoskuste arendamine
on tasakaalustatud ja integreeritud;
4) õppeülesanded võimaldavad arutleda,
otsustusi teha, hinnanguid anda;
5) on ülesandeid õpitu harjutamiseks ja
kinnistamiseks, sh hääldusharjutusi;
6) on eritüübilisi ülesandeid (iseseisva
töö, paaris-, rühma- ja klassitööülesanded, loovülesanded, uurimuslikud ja
projektülesanded);
7) on ülesandeid, mis võimaldavad õppesisu ja
õppeprotsessi diferentseerida;
8) on kordamisülesandeid.
Haridus- ja teadusministri
16. oktoobri 2007. a määruse nr 65 lisa 4 |
Tööraamatu hindamiskriteeriumid
Tööraamatu pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale
1.1. Tööraamatu koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas
sätestatud:
1) kooli õppe- ja kasvatuseesmärke;
2) mitmekultuurilisuse
põhimõtet;
3) kooliastmel taotletavaid aineõppega seotud üldpädevusi;
4)
läbivate teemade õppega taotletavaid õppeainega seotud pädevusi.
1.2. Tööraamatu koostamisel on arvestatud ainekava:
1)
õppe-eesmärke;
2) kooliastme õppesisu;
3) kooliastme õppetegevusi;
4)
kooliastme õpitulemusi.
2. Vastavus õppekirjanduse kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Nõuded tööraamatu ülesehitusele ja õppesisu esitusele:
1) õppesisu
maht on optimaalne, arvestab I kooliastme kohustuslike nädalatundide arvu;
2)
tööraamat on eakohane, võimaldab õpilasel ka iseseisvalt õppida;
3) õppesisu
esitus on süsteemne ja arusaadav, õppetekst on otstarbekalt liigendatud;
4)
mõisted, seletused ja faktid on õiged;
5) illustratsioonid on
funktsionaalsed;
6) tööraamat on kirjutatud eakohases, ladusas ja korrektses
keeles;
7) tööraamatus on allikmaterjale, sh tabeleid, jooniseid, fotosid,
mille allkirjad, tähistused ja selgitused on üheselt mõistetavad ja tekstiga
kooskõlas;
8) õppeteema lõpeb kordamisülesannetega õpitu
kinnistamiseks;
9) tekstide, õppeülesannete ja illustratsioonide kaudu
kujundatavad väärtushinnangud on eakohased ning vastavuses riikliku õppekava
kasvatuseesmärkidega;
10) tekstid ja illustratsioonid väldivad stereotüüpe,
mis õhutavad soolisi, rahvuslikke, usulisi, kultuurilisi või rassilisi
eelarvamusi;
11) tööraamatul on sisukord;
12) tööraamatu lõpus on mõistete
seletused või sõnastik.
2.2. Ainedidaktilised nõuded:
1) õppeülesanded ja küsimused on
ainedidaktiliselt otstarbekad ja eakohased;
2) õppeülesannete tööjuhendid on
asjakohased ja arusaadavad;
3) ülesanded on lahendatavad;
4) on
ülesandeid, mis suunavad õpitavat mõistma, kinnistama ja kasutama;
5) on
mõtlemisoskusi (võrdlemine, analüüs, süntees, hinnangu andmine) arendavaid
ülesandeid;
6) on eritüübilisi ülesandeid (rühmatööülesanded, loovülesanded,
uurimuslikud ja projektülesanded);
7) on ülesandeid, mis võimaldavad õppesisu
ja õppeprotsessi diferentseerida;
8) on kordamisülesandeid.
|
Haridus- ja teadusministri
16. oktoobri 2007. a määruse nr 65 lisa 5 |
Töölehtede komplekti hindamiskriteeriumid
Töölehtede komplekti pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Töölehtede komplekti funktsioon õppeprotsessis
Töölehtede komplekt on:
1) teema põhiõppematerjal,
2) lisamaterjal
õpiku juurde või
3) lisamaterjal õpiku ja töövihiku juurde.
2. Vastavus riiklikule õppekavale
2.1. Töölehtede komplekti koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas
sätestatud:
1) õppe- ja kasvatuseesmärke;
2) ainekava eesmärke, õppesisu,
õppetegevusi ja õpitulemusi;
3) õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtteid, sh
mitmekultuurilisuse põhimõtet;
4) kooliastmetel taotletavaid
üldpädevusi;
5) õppeaine kohustuslike nädalatundide arvu.
2.2. Töölehtede komplekt sisaldab olenevalt selle funktsioonist ja õpilaste
arengulistest iseärasustest:
1) otstarbekalt liigendatud õppeteksti, milles
esitatu on õige ja arusaadav;
2) illustratsioone, mis on funktsionaalsed ja
üheselt mõistetavad;
3) ainedidaktiliselt otstarbekaid õppeülesandeid;
4)
õppeülesandeid õppesisu ja õppeprotsessi diferentseerimiseks.
3. Töölehtede komplekti juurde kuulub juhendmaterjal õpetajale.
Haridus- ja teadusministri
16. oktoobri 2007. a määruse nr 65 lisa 6 |
Kooliatlase hindamiskriteeriumid
Kooliatlase pealkiri:
Autor(id):
Kirjastus:
1. Vastavus riiklikule õppekavale
Kooliatlase koostamisel on arvestatud riiklikus õppekavas sätestatud
geograafia või ajaloo ainekava:
1) õppe-eesmärke,
2) õppesisu,
3)
õppetegevusi ja
4) õpitulemusi.
2. Vastavus kvalitatiivsetele nõuetele
2.1. Nõuded kooliatlase ülesehitusele ja sisule:
1) sisaldab
teemakaarte;
2) sisaldab registrit;
3) järgib õppekava kohustuslikke
teemasid;
4) teemakaardi teabe maht on optimaalne, faktid tõesed;
5)
teemakaart on eakohane, võimaldab õpilasel iseseisvalt õppida.
2.2. Nõuded materjali esitusele ja vormistusele:
1) teemakaartidel
esitatud teave on selgelt loetav;
2) värvide kasutamisel on eri toonid
selgelt eristatavad.
Facebook
X.com