Meetme "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine" avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire eeskiri
Vastu võetud 05.11.2008 nr 69
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 ja § 24 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 3 lõike 1 alusel kehtestatud «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna «Pikk ja kvaliteetne tööelu» meetme «Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine» (edaspidi meede) avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused ja toetuse kasutamise seire läbiviimise eeskiri.
(2) Määrust ei kohaldata meetme raames antavatele toetustele, mida antakse struktuuritoetuse seaduse § 20 lõike 1 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus
Meetme rakendusasutuseks on Sotsiaalministeerium (edaspidi rakendusasutus). Meetme rakendusüksuseks on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove (edaspidi rakendusüksus).
§ 3. Toetus ja toetuse andmise eesmärgid
(1) Struktuuritoetus (edaspidi toetus) määruse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
(2) Toetuse andmise eesmärgiks on kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine.
§ 4. Toetatavad tegevused
Meetme raames toetatavad tegevused on:
1) mitteaktiivsete inimeste,
sh vähemalt 1,5 aastat lapsehoolduspuhkusel viibinud vanema (edaspidi
projekti sihtgrupp) hõivesse toomist toetavad tegevused;
2)
tööturu riskigruppidele (edaspidi projekti sihtgrupp)
tööturule sisenemist ja töötamist toetavate meetmete arendamine ja
rakendamine;
3) kaitstud ja toetatud töö võimaluste loomine,
arendamine ja rakendamine;
4) kohalike koostööpartnerluste ja
võrgustikutöö arendamine tagamaks tööturu riskigruppide tulemuslikum
tööturule integreerimine.
§ 5. Toetuse määr
(1) Toetuse maksimaalne määr on 95% projekti abikõlblikest kuludest.
(2) Omafinantseeringu minimaalne määr on 5% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Toetust antakse projektidele abikõlblike kuludega vähemalt 300 000 Eesti krooni ja kestusega mitte rohkem kui 36 kuud.
§ 6. Riigiabi
(1) Kui toetuse andmine on vähese tähtsusega abi Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), Komisjoni määruse nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35–41) ning Komisjoni määruse nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.7.2007, lk 6–12) mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määrustes ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.
(2) Põllumajandusliku vähese tähtsusega abi andmise korral peab abi andja lähtuma «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus» § 20 lõikest 1.
(3) Kui toetuse andmine on riigiabi grupierandiga hõlmatud koolitusabi
Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008, milles käsitletakse asutamislepingu
artiklite 87 ja 88 kohaldamist, millega teatavat liiki abi tunnistatakse
ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214,
9.08.2008, lk 3–47) artikli 39 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud
määruses sätestatud abi andmise tingimusi järgmistele sihtgruppidele:
1)
töötajad, kes ei ole viimase aasta jooksul omanud alalist töösuhet või
töötanud füüsilisest isikust ettevõtjana rohkem kui kuus kuud;
2)
töötajad, kes on vähemalt 1,5 aastat olnud lapsehoolduspuhkusel;
3)
töötavad puudega isikud;
4) vanemaealised töötajad (üle
50-aastased isikud);
5) mitte-eestlastest töötajad, kellel on vaja
arendada keelelist, kutseõppe või töökogemuse profiili, et tõhustada oma
väljavaateid püsiva töökoha leidmisel.
(4) Kui toetuse andmine on ebasoodsas olukorras olevate töötajate
töölevõtmiseks palgatoetuse vormis antav grupierandiga hõlmatud riigiabi
Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47).
artikli 40 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi
andmise tingimusi järgmiselt:
1) palgatoetuse vormis antava abi
sihtgrupiks on isikud, kes ei ole viimase kuue kuu jooksul omanud
alalist töösuhet või töötanud füüsilisest isikust ettevõtjana;
2)
palgatoetuse suurus on maksimaalselt 50 protsenti töötaja või teenistuja
palgast, kuid mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga
alammäär;
3) palgatoetust makstakse kord kuus kuue kuu
vältel, kuid mitte pikema aja jooksul kui üks aasta töölepingu
sõlmimisest või teenistusse võtmisest.
(5) Lõikes 4 nimetatud palgatoetust ei saa määrata, kui projekti tegevuste lõpuni on jäänud kuus või vähem kuud.
(6) Kui toetuse andmine on puudega töötajate tööhõive jaoks palgatoetuse
vormis antav grupierandiga hõlmatud riigiabi Komisjoni määruse (EÜ)
nr 800/2008 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) artikli 41 mõistes, siis
kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi
järgmiselt:
1) palgatoetuse vormis antava abi sihtgrupiks on
puudega isikud, kes ei ole viimase kuue kuu jooksul omanud alalist
töösuhet või töötanud füüsilisest isikust ettevõtjana;
2)
palgatoetuse suurus on maksimaalselt 50 protsenti töötaja või teenistuja
palgast, kuid mitte rohkem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga
alammäär;
3) palgatoetust makstakse kord kuus kuue kuu
vältel, kuid mitte pikema aja jooksul kui üks aasta töölepingu
sõlmimisest või teenistusse võtmisest.
(7) Lõikes 6 nimetatud palgatoetust ei saa määrata, kui projekti tegevuste lõpuni on jäänud kuus või vähem kuud.
(8) Kui toetuse andmine on puudega töötajate tööhõivega kaasnevate lisakulude hüvitamiseks antav grupierandiga hõlmatud riigiabi Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) artikli 42 mõistes, siis kohaldatakse nimetatud määruses sätestatud abi andmise tingimusi. Tugiisikuga töötamise teenust võib puudega töötule osutada kuni ühe aasta jooksul töö- või teenistussuhte algusest tööandja ja puudega töötu vahel esimesel kuul kuni 8 tundi päevas, teisel kuul kuni 4 tundi päevas ja 3.–12. kuul kuni 2 tundi päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 700 tundi aastas puudega töötu kohta.
2. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 7. Taotlusvooru väljakuulutamine
(1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja vähemalt kord kalendriaastas mahuga kuni 150 miljonit Eesti krooni. Kui taotlusvoor kuulutatakse välja konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis peab taotlusvooru väljakuulutamise teade sisaldama ka vastavat teavet. Kui meetme vabade vahendite jääk on väiksem kui 50 miljonit Eesti krooni, kuulutatakse taotlusvoor välja vastavalt vajadusele.
(2) Rakendusüksus kooskõlastab taotlusvooru väljakuulutamise eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutuse nõusolekuta taotlusvooru välja ei kuulutata.
(3) Teade taotlusvooru väljakuulutamise kohta avaldatakse vähemalt ühes eestikeelses ja ühes venekeelses üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kahel korral, arvestusega et toetuse taotlejale jääks taotluse esitamiseks aega mitte vähem kui 30 kalendripäeva alates esimese teate avaldamisest päevalehes. Teade avaldatakse ka rakendusüksuse veebilehel.
(4) Taotlusvooru väljakuulutamise teade peab sisaldama vähemalt toetatavate tegevuste loetelu, toetuse taotluse esitamise tähtpäeva ja viidet sellele, et toetuse taotlemise kohta saab lisateavet rakendusüksuselt.
§ 8. Taotluse esitamine
(1) Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse määruse lisas 1 toodud vormil koos § 11 lõikes 1 nimetatud dokumentidega hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks.
(2) Taotlus tuleb esitada paberkandjal või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult. Paberkandjal esitatud taotlusele tuleb lisada selle elektrooniline koopia.
§ 9. Taotlejale esitatavad nõuded
(1) Toetust võib taotleda:
1) juriidiline isik;
2)
füüsilisest isikust ettevõtja;
3) valitsusasutus või
selle hallatav riigiasutus, välja arvatud asutus, mis on prioriteetse
suuna raames saanud toetust programmi elluviimiseks;
4) kohalik
omavalitsus.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotleja
ei või olla isik, kelle juhtimisorganil on isiku maksejõuetuse tõttu
seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus, või kelle üle
valitsevat mõju omava isiku suhtes on algatatud likvideerimismenetlus
või tehtud pankrotiotsus;
2) taotleja ei või olla maksuvõlglane,
välja arvatud juhul, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksed tasutud
ajakava kohaselt;
3) taotleja on varem riigieelarvelistest, Euroopa
Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa
tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral
tasunud tagasimaksed ettenähtud tähtajal ja summas;
4)
taotleja ei ole varem taotluses esitatud kulu hüvitamiseks
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
5)
residendist taotleja tegevuskoht või mitteresidendist taotleja püsiv
tegevuskoht «Maksukorralduse seaduse» tähenduses on Eestis.
(3) Taotleja on kohustatud täitma struktuuritoetuse seaduse § 14 lõikes 2 sätestatud kohustusi.
§ 10. Taotleja vastavuse kontroll
(1) Rakendusüksus kontrollib 30 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast taotleja vastavust §-s 9 sätestatud nõuetele.
(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei vasta vähemalt ühele §-s 9 sätestatud nõuetest.
§ 11. Taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus koosneb vormikohasest taotlusest (lisa 1) ja alljärgnevatest
dokumentidest:
1) taotleja ja projektis osaleva isiku poolt projekti
elluviimiseks vajalike tegevuslubade, litsentside ja tunnistuste koopiad;
2)
Maksu- ja Tolliameti poolt välja antud tõend maksuvõlgade ja viimase
12 kuu jooksul esitamata maksudeklaratsioonide puudumise kohta. Tõend ei
tohi olla väljastatud varem kui 10 päeva enne taotluse esitamist.
(2) Taotlus on nõuetekohane, kui:
1) toetust on taotletud §-s 4
nimetatud toetatavatele tegevustele või kui taotlusvoor on välja
kuulutatud konkreetse tegevuse või piirkonna osas, siis § 7 lõikes 4
nimetatud teates sätestatule;
2) toetust taotletakse mitte
rohkem kui § 5 lõikes 1 sätestatud määras;
3)
taotlus vastab § 5 lõikele 3;
4) projekti
eelarves on ette nähtud omafinantseering;
5) toetust taotletakse
kulude tegemiseks, mis vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 21 ning
määruses sätestatule on abikõlblikud;
6) projekt,
mille rahastamist taotletakse, viiakse ellu hiljemalt 2013. a
31. detsembriks;
7) taotlus on vormikohane ja sisaldab nõutud
andmeid;
8) taotlusele on lisatud lõikes 1 nimetatud dokumendid;
9)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
10)
taotluses on esitatud vastav teave, kui projektile või projekti
üksikutele tegevustele taotletakse toetust samal ajal mitmest meetmest
või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
11)
taotlus on allkirjastatud allkirjaõigust omava isiku poolt.
§ 12. Taotluse vastavuse kontrollimine
(1) Rakendusüksus kontrollib esitatud taotluse vastavust §-s 11 sätestatud nõuetele 30 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast.
(2) Kui taotluses esineb puudusi, teavitab rakendusüksus sellest taotlejat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning annab taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva.
(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotlus ei vasta vähemalt ühele § 11 lõikes 2 või struktuuritoetuse seaduse § 15 lõike 3 punktides 2–4 sätestatud nõuetele.
§ 13. Taotluse hindamine
(1) Taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
(2) Iga nõuetele vastavat taotlust hindavad kaks erapooletut ja sõltumatut eksperti, kelle valimise korraldab rakendusüksus ja koosseisu kinnitab rakendusasutus. Eksperdid peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist.
(3) Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid määruse lisas 2
esitatud hindamislehe vormil järgmiste hindamiskriteeriumite lõikes:
1)
projekti tegevuste mõju prioriteetse suuna eesmärkidele, riiklikele ja
valdkondlikele strateegiatele ning arengukavadele – maksimaalselt
15 punkti;
2) projekti põhjendatus – maksimaalselt 20 punkti;
3)
projekti teostatavus – maksimaalselt 19 punkti;
4)
projekti majanduslik efektiivsus – maksimaalselt 25 punkti;
5)
projekti mõjuulatus – maksimaalselt 17 punkti;
6)
projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 4 punkti.
(4) Eksperdid esitavad täidetud hindamislehed rakendusüksusele mitte hiljem kui 20 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest.
(5) Kui ekspertide poolt taotlusele antud koondhinded erinevad rohkem kui 15 punkti ulatuses, hindab taotlust täiendav ekspert. Taotlust ei saadeta täiendavale eksperdile hindamiseks, kui mõlemad eksperdid on taotluse koondhindeks andnud alla 75 punkti.
(6) Rakendusüksus koostab taotluste lõpliku paremusjärjestuse ekspertide poolt antud koondhinnete aritmeetilise keskmise alusel.
(7) Taotluste paremusjärjestuse koostamisel eelistatakse koondhinnete võrdse aritmeetilise keskmisega taotluste korral taotlust, mis on ajaliselt varem esitatud.
§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
(1) Rahuldamisele kuuluvad hindamise tulemusel moodustatud paremusjärjestuse alusel parimad taotlused, mille aritmeetiline keskmine hindamistulemus on vähemalt 75 punkti ja mida pole ühegi sõltumatu eksperdi poolt ühegi § 13 lõikes 3 nimetatud hindamiskriteeriumis hinnatud 0 punktiga ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(2) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada ja projekti tegevusi muuta tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 75 kalendripäeva jooksul taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevast.
§ 15. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus
(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1)
otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse
tegemise alused;
4) toetuse saaja;
5) toetatava projekti nimi;
6)
toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides, maksimaalne toetuse määr
protsentides ja omafinantseeringu minimaalne suurus Eesti kroonides ning
minimaalne määr protsentides;
7) projekti abikõlblikkuse
algus- ja lõppkuupäev;
8) tähtajad aruannete esitamiseks;
9)
otsuse vaidlustamise kord;
10) osaliselt tasutud kuludokumentide
alusel väljamakse teostamise võimalus;
11) ettemakse
teostamise võimalus riigiabi projektide puhul;
12) tähtajad
riigiabi projektidele ettemakse ja ettemaksele vastava omafinantseeringu
ära kasutamiseks ning vastavate kuludokumentide esitamiseks;
13)
grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise korral viide komisjoni määruse
nr 800/2008 II peatüki asjakohastele abi valdkonda puudutavatele
erisätetele, käesolevale meetme määrusele ning selle avalikule
internetileheküljele.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1)
otsuse tegija;
2) otsuse kuupäev ja number;
3) otsuse
tegemise alused;
4) toetuse taotleja;
5) projekti nimi, millele
toetust taotleti;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7)
otsuse vaidlustamise kord.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel struktuuritoetuse seaduse § 18 lõikes 3 toodud asjaolude esinemisel.
(2) Rakendusüksus võib algatada taotluse rahuldamise otsuse muutmise, kui projekti seirearuandes esitatud andmetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks.
(3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda,
kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2)
otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada
§ 11 lõike 2 punktis 5 sätestatud tähtajaks;
3)
projekti muutmise tulemusena ei vasta tegevused §-s 4 loetletud
tegevustele;
4) toetuse saaja ei ole tähtaegselt esitanud lisateavet,
täiendavaid dokumente või § 23 lõikes 1 nimetatud aruannet;
5)
toetuse saaja on alustanud tegevusi või teinud kulutusi rahuldamise
otsusega kinnitamata eelarve või tegevuste osas.
(4) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või
tegevusi võib toetuse saaja ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise
avaldust esitamata muuta eelnevalt kirjalikult rakendusüksusega
kooskõlastades, kui:
1) kinnitatud eelarve kuluridasid ei
muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 5%;
2)
muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
100 000 Eesti krooni.
(5) Rakendusüksus peab tegema taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse suhtes 90 kalendripäeva jooksul avalduse saabumisest rakendusüksusesse. Lõikes 4 nimetatud muudatuse kooskõlastab rakendusüksus 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud teate saamisest.
(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord 3 kuu jooksul.
(7) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada struktuuritoetuse seaduse § 18 lõike 6 punktides 1–3, 5 ja 6 toodud asjaolude esinemisel või kui projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada § 11 lõike 2 punktis 5 sätestatud tähtajaks.
§ 17. Otsuse teatavaks tegemine
Rakendusüksus saadab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise või taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse koopia taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.
3. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE
§ 18. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas määruses sätestatule struktuuritoetuse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.
§ 19. Kulude abikõlblikkus
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti eesmärkide täitmiseks ja §-s 4 loetletud tegevuste elluviimiseks, vastab projekti eelarvele ning on tehtud kooskõlas õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga.
(3) Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud mitte varem kui 6 kuud enne § 7 lõike 4 alusel kehtestatud taotluse esitamise tähtpäeva ning mitte hiljem kui 2013. a 31. detsember. Taotluse rahuldamata jätmise korral kannab toetuse taotleja ise taotluse rahuldamata jätmise otsusele eelnenud kulud.
(4) Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse struktuuritoetuse
seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast,
sealhulgas on abikõlblikud:
1) personali- ja üldkulud;
2)
personali transpordikulud, sealhulgas mootorsõiduki liisimise ja
rentimise kulud;
3) personali päevarahad, majutuskulud ja
mootorsõiduki kasutamise kulud vastavates õigusaktides kehtestatud
maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses;
4)
personali toitlustuskulud ja sellelt tasutav maks «Tulumaksuseaduse»
§ 48 lõike 4 mõistes;
5) rendi- ja üürikulud;
6)
mitterahaline sissemakse;
7) kasutatud seadme ostmine;
8)
käibemaks, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu
reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud
käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi
taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
9)
soolise võrdõiguslikkuse eksperdi teenuse kulud;
10)
toetuse kasutamise ja avalikustamisega seotud teavituskulud.
(5) Kui projektis on ette nähtud rahvusvahelise koostöö tegevused, siis
lisaks lõikes 4 nimetatud kuludele on abikõlblikud järgmised kulud:
1)
välisekspertide kaasamiskulud (sh välisekspertidele makstav tasu,
reisikulud);
2) õppevisiidikulud;
3) teabeüritustel
osalemiskulud;
4) teabeürituste korraldamiskulud Eestis;
5)
projekti tegevusi toetatavate materjalide tõlkimiskulud.
(6) Rahvusvaheline koostöö määruse mõistes on koostööleppe alusel tehtavad tegevused partneritega Euroopa Liidu liikmesriikidest, Norrast, Liechtensteinist, Šveitsist ja Islandilt.
(7) Ühistranspordi kasutamise kuludokumendid (sõidupiletid, kuukaart), tasulise parkimise kuludokumendid ja taksoteenuse kasutamise kuludokumendid tuleb esitada koos selgitustega.
(8) Mootorsõiduki liisimine ja rentimine on lubatud hilisema väljaostuõiguseta liisingu- või rendilepingu korral. Kui mootorsõidukit kasutatakse ka muudeks sõitudeks kui projekti tegevused, siis on abikõlblik ainult proportsionaalselt projekti rakendamiseks tehtud osa rendi- või liisinguesemele tehtud kulutustest. Proportsiooni arvestuse põhimõtted tuleb eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastada. Maksimaalne hüvitatav rendi- või liisingueseme rendi- või liisingumakse ning kütusekulu kokku on 6000 krooni (koos käibemaksuga) kalendrikuus.
(9) Isikliku sõiduauto kulude hüvitamine toimub vastavalt «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades. Abikõlblik on hüvitis vastavalt tegelikule kulule kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või vastavalt asutusesiseselt kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimustele ja kulule kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4 krooni sõidetud kilomeetri kohta.
(10) Transpordiliigi valimisel tuleb järgida kulude mõistlikkuse printsiipi. Rakendusüksusel on õigus arvata transpordikulud mitteabikõlblikeks, kui kulu ei olnud sihtotstarbeline või oli põhjendamatult suur.
(11) Projekti sihtgrupile makstav stipendiumi tunnimäär ei tohi olla kõrgem kui «Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse» § 35 lõike 6 alusel kehtestatud tunnimäär.
(12) Projekti sihtgrupile makstava ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär ei tohi olla kõrgem kui 3,5-kordne «Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse» § 19 lõike 9 alusel kehtestatud ülemmäär.
(13) Vastavalt Euroopa Liidu nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1260/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 25–69), artikli 34 lõikele 2 fondide eripära kohta, võib kuni 10% ulatuses projekti abikõlblikest kogukuludest teha kulusid, mis on abikõlblikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1080/2006, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1783/1999 (ELT L 210, 31.07.2006, lk 1–11), kohaselt, mille alusel finantseeritakse kulusid Euroopa Regionaalarengu Fondist.
(14) Lõikes 13 nimetatud kuludeks on muuhulgas:
1) mööbel;
2)
seadmed (sh kontoritehnika);
3) liiklusvahendid;
4)
abivahendid puuetega inimestele;
5) töökoha kohandamisega seotud kulu.
(15) Lisaks struktuuritoetuse seaduse § 21 lõike 2 alusel kehtestatud
korras sätestatule on mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1)
ostetud asjad ja teenused, kui pakkujate paljususe korral puuduvad
võrdlevad pakkumused alates 35 000 kroonist (koos käibemaksuga) või
vastavalt asutusesiseselt kehtestatud piirmääradele, välja arvatud
juhul, kui piirmäär on kõrgem käesolevas punktis sätestatust;
2)
ettevõtluse alustamise toetusest ostetud asjad ja teenused kui pakkujate
paljususe korral puuduvad võrdlevad pakkumused alates 20 000 kroonist
(koos käibemaksuga);
3) liiklusvahendi ja kinnisasja ost;
4)
sihtgrupile makstavad riiklikud toetused ja abirahad.
(16) Liiklusvahendi ost on lubatud sihtgrupile makstavast ettevõtluse alustamise toetusest, kui selle omandamise vajalikkus on põhjendatud äriplaanis ja tuleneb ettevõtluse spetsiifikast.
(17) Ettevõtluse alustamise toetusest ostetud kasutatud liiklusvahendi
ostmine on abikõlblik, kui on tõendatud, et:
1)
liiklusvahendi ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud
Euroopa Liidu, riigieelarve või välisabi vahendeid;
2)
liiklusvahendi hind ei ületa selle turuväärtust ja on samalaadse uue
liiklusvahendi hinnast madalam;
3) liiklusvahendil on ettevõtluse
elluviimiseks vajalikud tehnilised omadused ning need vastavad
kehtivatele normidele ja standarditele.
§ 20. Toetuse väljamaksmine
(1) Toetuse väljamaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 23.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele 10. detsembriks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitab toetuse saaja 15 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Esimese väljamakse taotluse võib esitada koos väljamaksete prognoosiga.
(3) Enne esimese väljamakse taotluse esitamist peab toetuse saaja
rakendusüksusele esitama:
1) väljavõtte oma raamatupidamise
sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud projekti kulude ja tasumise
eristamist raamatupidamises muudest toetuse saaja kuludest;
2) koopia
asutuse riigihangete läbiviimise korrast, kui asutus on hankija
riigihangete seaduse mõistes;
3) lühikirjelduse projekti
rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise
kohta ning vajadusel allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud
õiguste korral vastavad volituste koopiad.
(4) Väljamakse taotlusi projekti kohta võib esitada vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.
(5) Toetus makstakse toetuse saajale välja struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud väljamakse taotluse alusel. Väljamakse taotluse vormi kinnitab rakendusüksus. Esimesele väljamakse taotlusele lisatakse kõik konkreetse taotluse aluseks olevate kuludokumentide ja tasumist tõendavate dokumentide koopiad. Edaspidi lisatakse väljamakse taotlusele vastavad dokumendid vaid rakendusüksuse nõudmisel.
(6) Juhul kui väljamakse taotlus erineb rohkem kui 1/3 võrra esitatud prognoosist, on toetuse saaja kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.
(7) Toetuse väljamaksed teostatakse reeglina proportsioonis toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määraga või vastavalt projekti eelarvele.
(8) Omafinantseering võib moodustada väljamaksetes abikõlblikest kogukuludest suurema või väiksema osa, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse määra ja toetussummat kumulatiivselt ei ületata.
(9) Kui omafinantseeringust rahastatavaid tegevusi tehakse toetuse saaja planeeritud ajakavast tulenevalt hiljem kui toetusest rahastatavaid tegevusi ning omafinantseeringust planeeritud tegevusi ja kulusid ei saa rahastada toetusest, on eelnevalt rakendusüksusega kooskõlastades erandkorras lubatud väljamaksmisel ületada projektis kinnitatud toetuse määra. Toetuse saaja peab tagama, et väljamakstud toetuse kogusumma ja proportsioon ei ületa ette nähtud toetuse kogusummat ja proportsiooni projekti lõpuks.
(10) Kui toetuse saaja vastab rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 6 lõikele 2, võib toetuse saaja rakendusüksuselt taotleda väljamakset osaliselt tasutud kuludokumentide alusel kui see on lubatud taotluse rahuldamise otsuses. Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab rakendusüksusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Palgakulude korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid rakendusüksusele seitsme tööpäeva jooksul pärast palga väljamaksmist ning töötasudega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.
(11) Viimane väljamakse taotlus esitatakse hiljemalt koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Viimane väljamakse peab moodustama vähemalt 5% projekti rahastamisotsuses märgitud toetuse summast. Põhjendatud juhtudel võib rakendusüksuse kirjalikul nõusolekul viimane väljamakse olla väiksem kui 5%.
(12) Kui projekti lõplikest abikõlblikest kuludest ületavad § 19 lõikes 13 nimetatud kulud 10%, siis peetakse ületanud osa viimasest väljamakse taotlusest kinni või vajadusel nõutakse täiendavalt tagasi.
(13) Väljamakse taotlused projektis osaleva isiku kulude osas esitab rakendusüksusele toetuse saaja.
(14) Toetuse saaja vastutab toetuse edasikandmise eest projektis osaleva isiku kontole.
§ 21. Ettemakse teostamine riigiabi projektidele
(1) Ettemakse teostatakse vajadusel riigiabi puhul toetuse saajale pangagarantii või samaväärse toimega avaliku sektori finantsvahendi olemasolul.
(2) Ettemakse teostamise võimaluse otsustab rakendusüksus kaalutlusõigusele tuginedes iga taotleja puhul eraldi. Ettemakse summa kokku ei tohi ületada 35% toetuse saajale projekti jaoks antud toetuse kogusummast.
(3) Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus ja kulutuste prognoos.
(4) Toetuse saaja tõendab rakendusüksusele, et ettemakse ja ettemaksele vastav omafinantseering on abikõlblike kulude katmiseks ära kasutatud ja esitab rakendusüksusele nõutud kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ühe aasta jooksul alates ettemakse väljamaksmisest, kuid mitte hiljem kui 6 kuud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(5) Kulude tõendamisel loetakse esimesena ärakasutatuks ettemakse summale vastav omafinantseering ning seejärel ettemakse.
(6) Pärast ettemakse summale vastava omafinantseeringu ärakasutamise tõendamist võib toetuse saaja taotleda uut ettemakset ning väljamakseid vastavalt rahandusministri 1. märtsi 2007. a määruse nr 15 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse väljamaksmise tingimused ja kord» § 3 lõikele 6 ja §-dele 5–6.
§ 22. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine
(1) Toetuse tagasinõudeid menetleb rakendusüksus vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-le 26.
(2) Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 27–28.
4. peatükk
SEIRE
§ 23. Toetuse kasutamise seire
Toetuse kasutamise seiret teostatakse struktuuritoetuse seaduse § 24 lõike 3 alusel kehtestatud korras.
§ 24. Projekti vahe- ja lõpparuanne
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti vahearuande paberkandjal (lisa 3 vorm A) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult vastavalt taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadele.
(2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vormikohase projekti lõpparuande paberkandjal (lisa 3 vorm B) ja selle elektroonilise koopia või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
(3) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi seirearuanne) laekumisest, kas projekti seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. Puuduste mitteesinemisel kinnitab rakendusüksus projekti seirearuande.
(4) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusüksus toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Rakendusüksus kinnitab projekti seirearuande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
| Minister Maret MARIPUU |
| Kantsler Riho TAPFER |
Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 5.11.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-06944.
Facebook
X.com