Teksti suurus:

Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

Väljaandja:Eesti Panga President
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.11.2009
Avaldamismärge:RTL 2008, 92, 1289

Hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisu- ja vorminõuete kehtestamine

Vastu võetud 07.11.2008 nr 10

Määrus kehtestatakse «Eesti Panga seaduse» § 34 lõike 1 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded hoiu-laenuühistu bilansi ja kasumiaruande sisule ja vormile ning aruannete Eesti Pangale esitamise tähtajad ja kord.

§ 2. Määruse kohaldamine

Määrust kohaldatakse kõikidele Eestis tegutsevatele hoiu-laenuühistutele.

2. peatükk
ARUANDED, NENDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED JA ESITAMINE

§ 3. Aruanded

Hoiu-laenuühistu on kohustatud koostama ja esitama hoiu-laenuühistu bilansi ning hoiu-laenuühistu kasumiaruande.

§ 4. Aruannete koostamise põhimõtted

(1) Hoiu-laenuühistu bilanss ja kasumiaruanne koostatakse Eestis ametlikult kehtivas vääringus ja esitatakse tuhandetes täisühikutes.

(2) Bilansi ja kasumiaruande koostamisel lähtutakse määruse lisadest 1 «Hoiu-laenuühistu bilansiskeem», 2 «Bilansi koostamise juhend», 3 «Hoiu-laenuühistu kasumiaruande skeem» ja 4 «Kasumiaruande koostamise juhend».

(3) Bilansi näitajad esitatakse iga aruandeperioodi lõpu seisuga, kasumiaruande näitajad kumulatiivselt alates aruandeaasta algusest.

(4) Bilansi ja kasumiaruande koostamisel kasutatakse arvestuspõhimõtteid, mis vastavad raamatupidamise seaduse § 17 lõikele 1.

(5) Hoiu-laenuühistu varad kajastatakse bilansis vastavatel kirjetel ka juhul, kui vara on hoiu-laenuühistu enda või teiste kohustuste tagatisena hoiu-laenuühistu poolt panditud.

(6) Kõik nõuded näidatakse bilansis kuni nende bilansist mahakandmiseni ka juhul, kui osa nendest on kantud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetena kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse bilansis vastavatel varakirjetel miinusmärgiga.

§ 5. Aruandeperiood ja aruannete esitamise tähtajad

(1) Hoiu-laenuühistu bilansi aruandeperiood on kuu. Hoiu-laenuühistu kasumiaruande aruandeperiood on kvartal.

(2) Aruanded esitatakse viieteistkümnendaks kuupäevaks pärast aruandeperioodi lõppu.

(3) Kui aruande esitamise tähtaeg on puhkepäev, esitatakse aruanne puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.

§ 6. Aruannete esitamine

(1) Aruanded esitatakse Eesti Pangale MS Exceli andmetabelitena.

(2) Aruanded edastatakse Eesti Pangale elektrooniliselt e-posti aadressile hly@epbe.ee.

(3) Vigade tuvastamisel ja arvestuspõhimõtete muutmisel esitatakse Eesti Pangale elektrooniliselt uued korrigeeritud aruanded.

3. peatükk
LISADES KASUTATUD MÕISTED

§ 7. Kasutatud mõisted

Määruse lisades 1–4 kasutatakse mõisteid määruse §-des 8 ja 9 esitatud tähenduses.

§ 8. Klientide ja emitentide kohta kasutatud mõisted

(1) Keskvalitsus hõlmab alljärgnevaid institutsioone:
1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, õiguskantsler, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused ning nende valitsemisala asutused (sealhulgas Eesti Vabariigi saatkonnad ja konsulaadid);
2) muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lõige 2 mõistes, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa ja avalik-õiguslikud kutseühendused;
3) riigi ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole on katnud neid asutanud isikud.

(2) Kohalikud omavalitsused on kõik kohalikud omavalitsusüksused, sealhulgas kohaliku omavalitsuse poolt hallatavad munitsipaalasutused ja kohalike omavalitsusüksuste asutatud sihtasutused, mille kuludest üle poole on katnud neid asutanud isikud.

(3) Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on kõik riiklikud ja kohalikud institutsionaalsed üksused, mille põhitegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine ja mis vastavad järgnevale kahele kriteeriumile:
1) seaduse või muu õigusakti kohaselt on teatud rahvastikurühmadel kohustus osaleda selle üksuse pakutavates sotsiaalkindlustuse skeemides või maksta talle osamakseid;
2) valitsemissektor vastutab selle üksuse juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamakseid ja sotsiaaltoetusi sõltumata oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana.

Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid on näiteks Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa.

(4) Kindlustusandja on kindlustustegevuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.

(5) Pensionifond on kogumispensionide seaduse §-s 3 nimetatud lepinguline investeerimisfond.

(6) Muu finantseerimisasutus on krediidiasutuste seaduse §-s 5 nimetatud tunnustele vastav äriühing (näiteks investeerimisfond, investeerimisühing, hoiu-laenuühistu, fondivalitseja, liisinguettevõte, valuutavahetusettevõte, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, väärtpaberite registreerimise teenust osutav ettevõtja, finantskonsultatsioone osutav ettevõtja, kindlustusmaakler ning muu finantsvahendusettevõte ja finantsvahenduse abiettevõte). Muude finantseerimisasutuste hulka kuulub ka Tagatisfond.

(7) Krediidiasutus on krediidiasutuste seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud äriühing.

(8) Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühing on äriühing, kelle üle keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik omab valitsevat mõju (kontrolli) väärtpaberituru seaduse tähenduses, välja arvatud väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes 2 sätestatud kutselised investorid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse äriühingute hulka kuuluvad ka riigitulundusasutused (näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus).

(9) Muu äriühing on eelnevates lõigetes nimetamata äriühing. Muude äriühingute hulka kuulub ka füüsilisest isikust ettevõtja, kui ta on tööandja kümnele või enamale töötajale.

(10) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus või muu eraõiguslik juriidiline isik vastavalt mittetulundusühingute seaduse §-le 1 ja sihtasutuste seaduse §-le 1, välja arvatud sihtasutused, mida peetakse keskvalitsuseks või kohalikuks omavalitsuseks.

(11) Eraisik on füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tööandja kuni üheksale töötajale. Eraisik on ka füüsilisest isikust ettevõtja, kelle palgatud töötajate olemasolu ei ole võimalik kindlaks teha.

(12) Keskpank on juriidiline isik, kelle peamine funktsioon on raharingluse korraldamine nii oma koduriigis kui ka välisriikidega ning riigi rahvusvaheliste reservide osaline või täielik hoidmine (Eesti Vabariigis Eesti Pank).

§ 9. Nõuete ja kohustuste kohta kasutatud mõisted

(1) Laen on võlaõigusseaduse § 396 lõikes 1 sätestatud laenulepingu tingimustele vastava lepingu alusel tekkinud rahaline nõue.

(2) Arvelduskrediit on kliendi käsutuses olev laenuressurss vastavalt võlaõigusseaduse §-s 407 sätestatule (välja arvatud § 407 lõige 5).

(3) Allutatud laen on nõue, mis võlgniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse pärast kõigi teiste võlausaldajate õigustatud nõuete rahuldamist, või kohustus, mis vastab krediidiasutuste seaduse §-s 721 sätestatud tingimustele.

(4) Hoius on kontopidaja rahaline kohustus konto omaniku ees, mis tuleneb kontopidaja ja konto omaniku vahel sõlmitud arvelduskonto- või hoiuselepingust. Hoiusena käsitletakse ka hoiuse kohta välja antud nimelist võlatunnistust (hoiusertifikaati), kui see ei ole võõrandatav.

(5) Nõudmiseni hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
1) hoius on ette nähtud arveldusteks;
2) hoius on tähtajatu;
3) hoiustatud vahendeid võib vabalt (kuni 24-tunnise etteteatamisega) kasutada ja käsutada.

(6) Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
1) hoius on ette nähtud raha hoiustamiseks;
2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3) hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud;
4) hoiustatud summa suurus ja makstav intress on lepinguliselt fikseeritud ning intressi arvutamise aluseid ei saa muuta;
5) lepingutingimuste rikkumisel võib rakendada leppetrahvi (sealhulgas maksta madalamat intressi).

(7) Säästuhoius on hoius, mille puhul on täidetud järgmised tingimused:
1) hoius on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks;
2) hoius ei ole ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega;
3) hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mõne eritingimusega (näiteks pulmapäev, teatud rahasumma kogumine);
4) hoiustatud summat võib suurendada;
5) lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid;
6) hoiuse väljavõtmise õiguse tekkimise võib siduda kohustusega sellest kontopidajale ette teatada.

(8) Sihtotstarbeline laenuressurss on ressurss, mis on eraldatud hoiu-laenuühistule edasilaenamiseks kindlale sihtrühmale ja/või ettemääratud tingimustel.

(9) Aktsia on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale aktsiaseltsi varast ja kasumist ning annab selle omanikule (aktsionärile) õiguse osaleda aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ettenähtud õigused.

(10) Osa on omakapitaliinstrument, mis tõendab selle omaniku õigust osale osaühingu varast ja kasumist ning annab selle omanikule (osanikule) õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused.

RAKENDUSSÄTE

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2009. aastal ja seda kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel kõigi aruandeperioodide kohta, mis lõpevad 31. jaanuaril 2009. aastal või hiljem.

President Andres LIPSTOK

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 12.11.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-07063.

Lisa 13069286 Lisad