Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline äri- ja kaubandusleping

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.03.1995
Avaldamismärge:RT II 1995, 29, 142

Eesti Vabariigi valitsuse ja Kanada valitsuse vaheline äri- ja kaubandusleping

Vastu võetud 27.06.1994

Vabariigi Valitsuse 20. juuni 1994. a korraldus nr 448-k

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta

 

Eesti Vabariigi valitsus ja Kanada valitsus (edaspidi nimetatud koos kui lepingupooled ja eraldi kui lepingupool),

olles veendunud, et kahepoolse kaubanduse areng kaupade ja teenuste vahetamisel aitab kaasa Eesti Vabariigi ja Kanada inimeste vahelisele suuremale üksteisemõistmisele ja koostööle;

olles teadlik, et äri- ja kubandussuhted on Eesti Vabariigi ja Kanada vaheliste kahepoolsete suhete oluliseks osaks;

tunnistades, et Eesti Vabariigi majanduse ümberstruktureerimine ja areng turumajanduse suunas loob lisavõimalusi kahepoolse kaubavahetuse laiendamiseks;

märkides Kanada staatust Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT) liikmesriigina ja Eesti Vabariigi kavatsust ühineda GATT-iga Eesti Vabariigi ja GATT liikmesriikide vahel kokkulepitavatel tingimustel;

taaskinnitades oma soovi edasi laiendada kaubandussuhteid vastavuses 1. augustil 1975 Helsingis allakirjutatud lõppakti põhimõtete ja tingimustega ning teiste Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamise dokumentidega, eriti dokumendiga Bonni Majandusliku Koostöö Konverentsilt, mis kutsuti kokku vastavuses Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamise Viini kohtumise lõpp- dokumendi vastavate sätetega;

leppisid kokku alljärgnevas:


Artikkel I. Eesmärk

Käesoleva lepingu eesmärk, nagu see on täpsemalt määratletud selle sätetes, on rajada tasakaalustatud õiguste ja kohustuste ning kokkulepitud reeglite raamistik Eesti Vabariigi ja Kanada vaheliste äri- ja kaubandussuhete juhtimiseks.


Artikkel II. Definitsioonid

Käesoleva lepingu eesmärkide jaoks, kui ei ole teisiti määratud:

«Territoorium» tähendab Eesti Vabariigi puhul — territooriumi, millele laienevad tema tolliseadused, kaasa arvatud kõik piirkonnad väljaspool Eesti Vabariigi territoriaalmerd, mille piires Eesti Vabariik võib, vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja siseriiklikele seadustele, kasutada õigusi merepõhja ja selle all oleva maapõue ning sealsete loodusvarade suhtes; ning

Kanada puhul – territooriumi, millele laienevad tema tolliseadused, kaasa arvatud kõik territooriumid väljaspool Kanada territoorialmeresid, mille piires Kanada võib vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja siseriiklikele seadustele kasutada õigusi merepõhja ja selle all oleva maapõue ning sealsete loodusvarade suhtes.

«Isik» tähendab selle riigi kodanikku või alalist elanikku või selles riigis kehtivate seaduste alusel loodud juriidilisi isikuid või isikuid, kes teostavad oma äritegevust peamiselt selle riigi territooriumil.

«Kolmas riik» tähendab iga riiki peale Eesti Vabariigi ja Kanada.

«Transiit» tähendab riigi teritoooriumi läbimist, kas koos kauba ümberlaadimise, ladustamise, laadungi mahalaadimise ja transpordiviisi või -vahendi muutmisega või ilma selleta, kui niisugune läbisõit on ainult osa kogu reisist, mis algab või lõpeb väljaspool selle riigi piire, mille territooriumi liiklus läbib.

«Tekstiilitooted» tähendab kiudaineid, kedruseid, üksikuid riideesemeid, valmistooteid, rõivaid ja teisi tekstiilitööstustooteid (tooted, mille tähtsamad omadused tulenevad nende tekstiilkomponentidest), mis koosnevad puuvillast, villast, tehiskiududest või nende segudest, milles toote mõni või kõik nendest kiududest kombinatsioonis moodustavad kas kiudude peamise väärtuse või viiskümmend (50) protsenti või enam kaalust (või seitseteist (17) protsenti või enam villa kaalust); kunst- ja sünteetiline staapelkiud, takud, jäätmed, lihtsad mono- ja multikiud, samuti tekstiil, mis on valmistatud taimsetest kiududest, taimsete kiudude ja ülalmääratletud kiudude segudest ning siidi sisaldavatest segudest, mis otseselt konkureerivad ülalmääratletud kiududest valmistatud tekstiiliga ning mille korral kõik need kiud või mõni neist kiududest kombineerituna moodustavad kas kiudude peamise väärtuse või viiskümmend (50) protsenti või enam toodete kaalust.


Artikkel III. Enamsoodustusrežiim

1. Kumbki lepingupool annab teise lepingupoole sarnasele tootele koheselt ja tingimusteta ning vaatamata selle vedaja kodakondsusele iga eelise, soodustuse, privileegi või immuniteedi, mis on antud või võidakse anda mõnele kaubale, mis pärineb või mille sihtkoht on mõne kolmanda riigi territoorium, seoses:
(a) kõikvõimalike impordi- ja ekspordimaksudega, mis on kehtestatud või mis on seotud toodete importimise või eksportimisega, või mis on kehtestatud rahvusvaheliste impordi- või ekspordimaksude ülekandmisele;
(b) käesoleva paragrahvi lõikes (a) viidatud impordi- ja ekspordimaksude sissenõudmise meetoditega;
(c) nende importimise ja eksportimisega seotud reeglite ja formaalsustega;
(d) kõikvõimalike siseriiklike maksude ja siseriiklike koormistega, mis on kehtestatud seoses imporditud ja eksporditud toodetega; ning
(e) kõikide seaduste, määruste ja nõuetega, mis reguleerivad importtoodete müüki, müügiks pakkumist, ostu, transporti, jaotamist või kasutamist lepingupoole territooriumil.

2. Kumbki lepingupool ei kehtesta ega säilita keelde ega piiranguid ei kvootide, impordi- ega ekspordilitsentside ega muude meetmete näol teise lepingupoole ükskõik millise toote importimisele ega teise lepingupoole territooriumile ükskõik millise toote eksportimisele ega eksportimiseks määratud ükskõik millise toote müügile, välja arvatud juhul, kui kõigi kolmandate riikide sarnase kauba importimine või sarnase kauba eksportimine kõigi kolmandate riikide territooriumidele on samalaadsel viisil keelatud või piiratud.

3. Kumbki lepingupool annab teisele lepingupoolele ning teise lepingupoole isikutele käsitluse, mis ei ole vähem soodne kui see, mille ta annab mõnele kolmandale riigile või mõne kolmanda riigi isikutele kõiges, mis puudutab välisvaluuta paigutamist toodete importi ja eksporti sisaldavatesse tehingutesse, ning välisvaluutaalase seadusandluse rakendamist seoses selliste tehingutega.

4. Käesoleva lepingu enamsoodustusrežiimi sätted ei laiene kummagi lepingupoole poolt antavale soodustusele, mis on praeguseks antud või mis võidakse anda tulenevalt:
(a) liikmestaatusest tolliliidus või vabakaubanduspiirkonnas, mille osapooleks kumbki lepingupool on praegu või võib tulevikus saada;
(b) eelistest või soodustustest, mis on teistele riikidele antud ning volitatud Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppe (GATT) või teiste GATT-iga kooskõlas olevate lepingute poolt;
(c) soodustustest, mis on kummagi lepingupoole poolt antud piirnevatele riikidele piirikaubanduse hõlbustamiseks;
(d) Kanada poolt antud soodustustest riikidele ja nendest sõltuvatele ookeanitagustele maadele, kellel on õigus Briti Eelistustariifide (BPT) soodustustele; või
(e) vastastikusel alusel kolmandatele riikidele antavatest soodustustest vastavuses Uruguay vooru arutatud dokumentidega ning sellele järgnenud kokkulepetega, mis on sõlmitud GATT-i raames.


Artikkel IV. Transiitkaubanduse hõlbustamine

1. Vastavalt rakendatavatele seadustele ja määrustele võimaldab kumbki lepingupool teise lepingupoole toodetele transiidivabaduse rahvusvaheliseks transiidiks kõige sobivamaid kehtestatud marsruute pidi läbi oma territooriumi. Tooted, mis läbivad transiidina ühe lepingupoole territooriumi ja mis ei ole vabastatud tollikontrollist ning ei ole lastud seal vabasse käibesse, ei allu tarbetule viivitamisele ega piirangutele ning on vabastatud kõigist impordi- ja ekspordimaksudest ja muudest koormistest, välja arvatud transpordimaksud, administratiivkulud või tasud üleveoga seoses osutatud teenuste eest.

2. Seoses kõigi toodete transiidile rakendatavate koormiste, määruste ja formaalsustega annab kumbki lepingupool teise lepingupoole toodetele oma territooriumi läbimisel käsitluse, mis ei ole vähem soodne kui mõne kolmanda riigi toodetele selle territooriumi läbimisel antav käsitlus.

3. Kumbki lepingupool annab teise lepingupoole toodetele, mis on läbinud mõne kolmanda riigi territooriumi ning ei ole olnud vabastatud tollikontrollist ega ole niisuguses kolmandas riigis lastud vabasse käibesse, käsitluse, mis ei ole vähem soodne kui see, mis oleks niisugustele toodetele antud juhul, kui need oleksid transporditud nende päritolukohas sihtpunkti ilma niisuguse kolmanda riigi territooriumi läbimata.


Artikkel V. Riiklikud kaubandusettevõtted

1. Kumbki lepingupool kohustub juhul, kui ta rajab või säilitab ükskõik kus riikliku ettevõtte või annab mõnele ettevõttele formaalselt või tegelikult kas ainulaadsed või erilised eelisõigused, tagama, et niisugune ettevõte tegutseb oma impordi ostu- või ekspordi müügitehingutes viisil, mis ühtib käesolevas lepingus ettenähtud mittediskrimineeriva käsitluse põhimõtetega. Sel eesmärgil teostavad sellised ettevõtted igasugust impordi ostu- ja ekspordi müügitehingut ainult vastavalt kaubanduslikele kaalutlustele nagu hind, kvaliteet, kättesaadavus ning muud tingimused ning annavad teise lepingupoole ettevõtetele vastavuses tavalise äripraktikaga võrdse võimaluse võistelda osaluse eest sellistes tehingutes.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei laiene nende toodete impordile, mis on mõeldud vahetuks või lõplikuks kasutamiseks valitsuse tasandil ning mis ei ole mõeldud muul viisil edasimüümiseks või kasutamiseks müügiks mõeldud kaupade tootmisel.


Artikkel VI. Kaubavahetust takistav tegevus

1. Mitte miski käesolevas lepingus ei mõjuta ega piira kummagi lepingupoole õigust kehtestada ja administreerida seadusi ja määrusi, mis:
(a) on kooskõlas GATT-i artikli VI nõuetega ning sellega seotud reeglitega või neile järgnenud GATT-i raames sõlmitud kokkulepetega; või
(b) on rakendatavad nii suurtes kogustes ja sellistel tingimustel imporditud toodetele, et need põhjustavad või ähvardavad põhjustada tõsist kahju sarnaste kodumaiste toodete või otseselt konkureerivate toodete tootjatele.

2. Võimalikult peatselt pärast uurimise algatamise taotluse heakskiitmist ühe lepingupoole ametkondade poolt vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 viidatud seadustele ja määrustele, ja ka igal uurimise algatamise juhul, antakse teisele lepingupoolele võrdne võimalus konsultatsioonideks eesmärgiga selgitada olukorda ja jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni. Peale selle võimaldatakse teisele lepingupoolele kogu uurimise aja jooksul võrdne võimalus konsultatsioonide jätkamiseks, et selgitada tegelikku olukorda ja jõuda vastastikku rahuldava lahenduseni.

3. Lepingupool, kes algatab uurimise või viib läbi sellist uurimist, võimaldab vastava taotluse korral juurdepääsu mittekonfidentsiaalsele tõendusmaterjalile ja andmetele, mida kasutatakse uurimise algatamiseks või läbiviimiseks.

4. Kumbki lepingupool tagab, et tema käesoleva artikli lõikes 1 viidatud seadused ja määrused on arusaadavad ja võimaldavad asjaomastel pooltel edastada oma seisukohti. Selliseid seadusi ja määrusi ei rakendata viisil, mis teeb meelevaldselt või õigustamatult diskrimineerivat vahet teise lepingupoole toodete ja mõne kolmanda riigi toodete vahel.

5. Vaatamata artikli III lõigetele 1 ja 2 või käesoleva artikli alalõikele 1(b), laienevad käesoleva artikli lõiked 6 kuni 9 tekstiilitoodete kaubandusele.

6. Lepingupooled lepivad kokku pidada konsultatsioone viivitamatult ühe lepingupoole taotlusel, kes leiab, et teise lepingupoole ühe tekstiilitoote impordi tegelik või tulevane suurendamine põhjustab või ähvardab põhjustada turuhäireid tema turul.

7. Lõikes 6 ette nähtud konsultatsioonid tuleb lõpetada kuuekümne päeva jooksul alates päevast, mil importiv lepingupool esitas taotluse sellisteks konsultatsioonideks, kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti.

8. Juhul kui lepingupooled selliste konsultatsioonide käigus ei jõua kokkuleppele meetmete osas vältimaks või parandamaks turuhäireid, võib importiv lepingupool piirata teise lepingupoole toote importi impordi kuupäevast alates.

9. Kriitilistes olukordades, kus viivitus võib põhjustada kahju, mida oleks raske heastada, võib importiv lepingupool rakendada abinõusid tekstiilitoote impordi ajutiseks piiramiseks tingimusel, et taotlus konsultatsioonideks on importiva lepingupoole poolt sisse antud kolmekümne päeva jooksul alates abinõude rakendamisest.


Artikkel VII. Informatsiooni avalikkus

1. Kumbki lepingupool teeb õigeaegselt avalikult kättesaadavaks kõik seadused ja määrused, mis on seotud kaubandustegevusega, kaasa arvatud kaubavahetus, investeerimine, maksustamine, pangandus, kindlustus, finantsteenused, transport ja töö.

2. Kumbki lepingupool võimaldab teise lepingupoole huvitatud isikutele juurdepääsu kättesaadavatele mittekonfidentsiaalsetele mitteomandiõiguslikele andmetele riigi majanduse kohta ning spetsiifilistele tööstuslikele, põllumajanduslikele, olme- või teenindussfääri andmetele, kaasa arvatud andmed väliskaubanduse ja investeeringute kohta.

3. Kumbki lepingupool annab teisele lepingupoolele tema huvi korral võimaluse konsulteerida seaduste ja määruste sõnastuse osas, mis korraldavad äritegevuse juhtimist.


Artikkel VIII. Teenused

Lepingupooled alustavad konsultatsioone eesmärgiga laiendada käesoleva lepingu ulatust, et kaasata teenustekaubandus kooskõlas mitmepoolsete põhimõtetega, mis on kehtestatud Uruguay vooru mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi kajastava lõppakti Üldise Teenustekaubanduse Kokkuleppega.


Artikkel IX. Kaubalaevad ja kaubalastid merel

1. Rahvusvahelises liikluses koheldakse kummagi lepingupoole kaubalaevu, kummagi lepingupoole isikute poolt üüritud kaubalaevu ja niisuguste laevade laste teise lepingupoole sadamatesse saabumise ajal, neis peatumisel ja neist lahkumisel, kaasa arvatud juurdepääs sadamateenustele, enamsoodustusrežiimi alusel. See säte ei laiene lootsimisele.

2. Eesti Vabariigi ja Kanada vahel veetavate toodete suhtes ei kehtesta ega säilita kumbki lepingupool:
(a) mingisuguseid diskrimineerivaid meetmeid teise lepingupoole kaubalaevade või teise lepingupoole isikute poolt üüritud kaubalaevade teenuste turustamisele, lastide enesele kindlustamisele ning nendega seotud maksete ülekandmisele; või
(b) mingisuguseid diskrimineerivaid meetmeid merekaubalastide läbilaskmisele läbi merelastiterminaalide või selliste terminaalide kasutamisele.

3. Kumbki lepingupool võimaldab vastastikusel alusel teise lepingupoolega teise lepingupoole kaubalaevade ning teise lepingupoole isikute poolt üüritud kaubalaevade jaoks laevandus- ja sadamaagentidena tegutsevate kontorite loomist ja töötamist.


Artikkel X. Maksetingimused

1. Vastavalt Eesti Vabariigis ja Kanadas kehtivatele seadustele ja määrustele sooritatakse kõik kahe riigi vahelise kaubavahetusega seotud maksed tingimustel, mis on vastastikku kokku lepitud isikute poolt, kes on seda kaubavahetust teostavate kaubanduslepingute osapoolteks.

2. Kumbki lepingupool ei nõua nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatelt isikutelt barter- või vahetuskaubandustehingutes osalemist Eesti Vabariigi ja Kanada vahelise kahepoolse kaubavahetuse tingimusena.


Artikkel XI.Tehingute puhul rakendatavad seadused ja kommertsvaidluste lahendamine

1. Kumbki lepingupool ei sekku tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate isikute vabadusse leppida kokku teise lepingupoole isikutega nendevaheliste lepingute sõlmimist ja täitmist reguleeriva seaduse valimises.

2. Eesti Vabariigi isikud ühelt poolt ja Kanada isikud teiselt poolt võivad kokku leppida kaubandustehingutest tulenevate vaidluste lahendamises arbitraažis.

3. Isikud, kes on seotud individuaalsetest kaubandustehingutest tulenevate vaidlustega, võivad arbitraaži suhtes kokku leppida vastavalt 1976. a. vastu võetud ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusseaduse Komisjoni (UNCITRAL) Arbitraažireeglitele.

4. Ilma et kahjustataks nende õigust otsustada teisiti, võivad kaubandustehingute osapoolteks olevad isikud arbitraaži läbiviimise kohana kokku leppida riigi, mis pole Eesti Vabariik ega Kanada, mis on ühinenud ÜRO välisriigi vahekohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooniga, koostatud New Yorgis 10. juunil 1958 (RT II 1993, 21/22, 51).

5. Midagi ei saa käesolevas lepingus tõlgendada nii, et see takistaks, samuti ei takista kumbki lepingupool kaubandustehingute osapooli kaubandusalaste vaidluste lahendamiseks kokku leppimast mõnes teises arbitraaži vormis, mida nad mõlemad eelistavad ning mis nende arvates kõige paremini vastab nende ärivajadustele.

6. Ühe lepingupoole isikutel on juurdepääs teise lepingupoole kohtutele samadel alustel kui mõne kolmanda riigi isikutel.


Artikkel XII. Riiklik julgeolek

Midagi ei saa käesolevas lepingus tõlgendada õigusena:
(a) nõuda kummaltki poolelt informatsiooni, mille avalikustamist see pool loeb vastuolus olevaks oma põhiliste julgeolekuhuvidega; või
(b) takistada kummalgi poolel astumast samme, mida ta loeb vajalikuks oma põhiliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks:
(i) seoses lõhustatavate materjalide või nende algmaterjalidega;
(ii) seoses relvade, laskemoona ja sõjatehnikaga kaubitsemise ning teiste kaupade, materjalide ja teenustega kaubitsemisega eesmärgil otseselt või kaudselt varustada mõnda sõjalist rajatist;
(iii) seoses bioloogiliste ja keemiarelvade, tuumarelvade või teiste tuumalõhkeseadmete leviku tõkestamisega;
(iv) mis on tehtud sõja ajal või hädaolukorra puhul rahvusvahelistes suhetes; või
(c) takistada kummalgi poolel astumast samme vastavalt oma kohustustele ÜRO põhikirja alusel rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks.


Artikkel XIII. Teised erandid

Eeldusel, et selliseid meetmeid ei rakendata viisil, mis võiks kujutada endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist riikide vahel, kus valitsevad samad tingimused, või rahvusvahelise kaubavahetuse varjatud piiramist, ei saa midagi käesolevas lepingus tõlgendada nii, et see piiraks kummagi lepingupoole poolt:
(a) nendest seadustest ja määrustest kinnipidamise kindlustamiseks vajalike meetmete vastuvõtmist või kehtestamist, mis pole vastuolus käesoleva lepingu sätetega; või
(b) mintige teiste GATT-i artiklis XX viidatud meetmete vastuvõtmist või kehtestamist.


Artikkel XIV. Konsultatsioonid

1. Lepingupooled konsulteerivad teineteisega vajaduse korral käesoleva lepingu või mõne selle sätte toimimise küsimuses.

2. Arutluse objektiks konsultatsioonide pidamisel vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 on:
(a) käesoleva lepingu laiendamise võimalused;
(b) Eesti Vabariigi ja Kanada vahelist kaubavahetust ja kaubandust mõjutavate asjaolude arutamine;
(c) informatsiooni ja vaadete vahetamine asjaolude üle, mis võivad negatiivselt mõjutada kummagi lepingupoole kaubavahetuse olemasolevat taset või edaspidist arengut;
(d) ühist huvi pakkuvate mitmepoolsete kaubavahetuse küsimuste läbivaatamine; ning
(e) kasvava kahepoolse kaubavahetuse laienemise jälgimine ning vajaduse korral ettepanekute uurimine, mis on mõeldud kaubavahetuse edasise kasvu hoogustamiseks või niisuguse kasvu takistuste kõrvaldamiseks.

3. Konsultatsioone käesoleva lepingu artikli kohaselt võib algatada kummagi lepingupoole taotlusel piisava etteteatamisega teisele lepingupoolele.

4. Vastavalt käesolevale artiklile on peetavate kohtumiste asukoht vaheldumisi Eesti Vabariik ja Kanada, kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti. Niisugustel kohtumistel juhib kummagi lepingupoole delegatsiooni selle lepingupoole esindaja. Kohtumise eesistujaks on vastuvõtva lepingupoole esindaja.


Artikkel XV. Jõustumine, kestvus ja lõpetamine

1. Käesoleva lepingu jõustamiseks teatavad lepingupooled teineteisele nootide vahetamise teel oma vastavate juriidiliste nõuete täitmisest. Käesolev leping jõustub nootide vahetamise päeval või juhul kui nootide vahetamine ei toimu samal päeval, viimase noodi kuupäeval.

2. Käesoleva lepingu jõustumisel lakkab Eesti Vabariigi ja Kanada vahel kehtimast 18. jaanuaril 1926 Tallinnas alla kirjutatud Ühendatud Kuningriigi ja Eesti vaheline Kaubanduse ja Merelaevanduse Leping, mille teatud sätteid laiendati 1. septembril 1928 Eesti vabariigi ja Kanada vahelistele kaubandussuhetele.

3. Käesolev leping jääb jõusse kuni kumbki lepingupool ei lõpeta seda kuuekuulise kirjaliku etteteatamisega teisele lepingupoolele. Kui käesolev leping peaks lõpetatama, püüavad mõlemad lepingupooled võimaluse piires viia miinimumini võimalikud häired nendevahelistes kaubandussuhetes.

4. Õiguste ja kohustuste eest, mis tulenevad tehingutest, mis on sõlmitud lepingupoolte isikute poolt, vastutavad ainult need isikud. Käesoleva lepingu lõpetamine ei kahjusta kohustuste täitmist või ettevõtmisi, mis tulenevad tehingutest, mis on sõlmitud käesoleva lepingu kehtivuse ajal.

5. Välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus seda selgesõnaliselt on väljendatud, ei tühista ega mõjuta miski käesolevas lepingus lepingupoolte vahel juba kehtivaid lepinguid.

Ülaltoodu tõenduseks on käesolevale lepingule alla kirjutanud selleks volitatud esindajad.

Koostatud kahes eksemplaris Ottawas, 27. juunil 1994, eesti, inglise ja prantsuse keeles, kusjuures kõik kolm teksti on võrdselt autentsed.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel
Jüri LUIK

Kanada valitsuse poolt
André OUELLET