Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline leping koostöö kohta kuritegude tõkestamisel
Vastu võetud 07.06.1995
Vabariigi Valitsuse 6.06.1995 korraldus nr 544-k lepinguga nõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Soome Vabariigi valitsus, edaspidi lepingupooled,
pidades tähtsaks rahvusvahelist koostööd kuritegevuse tõkestamisel ja soovides sel eesmärgil anda teineteisele võimalikult ulatuslikku ametialast abi ning süvendada koostööd sel alal,
võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni üldlepinguid ja resolutsioone ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide otsuseid, mis puudutavad kuritegevuse tõkestamist,
soovides tõhustada koostööd kuritegevust ja muid politsei tegevusvaldkondi puudutavate andmete kiire vahetamise alal,
on kokku leppinud alljärgnevas:
Artikkel 1. Lepingu rakendusala
1. Käesolev leping puudutab lepingupoolte pädevate ametivõimude koostööd kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, tõkestamiseks ja uurimiseks.
2. Lepingupoolte pädevateks ametivõimudeks käesoleva lepingu eesmärkide saavutamisel on Eestis riigiprokuratuur, politsei, piirivalveamet ja tolliamet ning Soomes politsei, piirivalveamet ja tolliamet.
3. Lepingupoolte pädevad ametivõimud annavad teineteisele ametialast abi
muuhulgas järgmisel moel:
a) isikutelt seletuse võtmine ja
kannatanu, kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja või ekspertide
ülekuulamine;
b) kuriteoga seonduvate tõendite hankimine ja
üleandmine taotluse esitanud ametivõimule;
c) isiku
tuvastamine, isikute tagaotsimine ja esitamine äratundmiseks;
d)
läbiotsimise ja võetuse teostamine;
e) kriminaalasja
algatamine teise poole palvel;
f) uurimise käigus ja kohtuprotsessis
vajalike dokumentide hankimine;
g) õnnetusjuhtumite, sh. tööõnnetuste
uurimine, surmapõhjuste ning isikule ja varale tekitatud kahju
väljaselgitamine; ja
h) andmete vahetamine küsimustes, mis
seonduvad käesoleva lepingu täitmisega, eriti organiseeritud
kuritegevuse ja narkokuritegevuse tõkestamisega.
Artikkel 2. Mõistete määratlemine
Käesolevas lepingus tähendab:
1. «isiku tagaotsimine» kuriteos kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või kadunud isiku asukoha selgitamist;
2. «isiku tuvastamine» kuriteos kahtlustatava, süüdistatava või õnnetuse ohvri tuvastamist sõrmejälgede, muude isikutunnuste, foto või muude andmete põhjal;
3. «läbiotsimine» sundmenetlust, mille abil uuritakse teatud kohta või isikut sellise eseme leidmiseks või asjaolu tuvastamiseks, millel võib olla tähtsust kuriteo selgitamisel; ja
4. «võetus» menetlust, millega teatud ese või dokument võetakse ametivõimude valdusse, kui on põhjust oletada, et see võib olla tõendiks kriminaalasjas või et see on kelleltki kuritegelikul teel ära võetud või et kohus määrab selle konfiskeerimisele.
Artikkel 3. Keskametivõimud
1. Käesoleva lepingu rakendamisel edastatakse ametialane abitaotlus ja andmed otse lepingupoolte keskametivõimude poolt ja nende kontrolli all.
2. Käesoleva lepingu jõustumisel teatavad lepingupooled teineteisele, milline lepingupoole ametivõim tegutseb keskametivõimuna.
3. Käesolevas lepingus silmas peetud meetmeid võib rakendada ka otse kohalikul tasandil, kui keskametivõimud selles kokku lepivad.
Artikkel 4. Ametialase abitaotluse vorm ja sisu
1. Ametialane abitaotlus tuleb esitada kirjalikult või teleksi, telefaksi või muude sidevahendite kaudu. Kiiretel juhtudel võib taotluse esitada ka telefoni teel, kuid see tuleb viivitamatult kirjalikult kinnitada. Kui taotlus on edastatud teleksi, telefaksi või muude sidevahendite kaudu või kui taotluse õigsus või sisu on ebaselged, võib taotluse vastu võtnud ametivõim paluda taotluse kinnitamist kirjalikult.
2. Ametialasest abitaotlusest peavad selguma:
a) taotlust esitav
ametivõim;
b) taotlust vastu võttev ametivõim;
c)
kuriteo või sündmuse üksikasjalik kirjeldus ja muud sellega seotud
asjaolud;
d) asjassepuutuva isiku nimi, sünniaeg ja -koht,
kodakondsus ja võimaluse korral amet ning ametlik või tegelik aadress; ja
e)
taotletud meetmed ja nende põhjendused ning kriminaalasjas taotluse
esitanud lepingupoole seadusandlusest lähtuv teo õiguslik iseloomustus
ning rakendatavad seadusesätted.
3. Kirjalikult esitatud või kinnitatud ametialasel abitaotlusel peab olema pädeva isiku allkiri.
4. Ametialane abitaotlus võib sisaldada ka:
a) vajaliku meetme
läbiviimise soovitud aega;
b) soovi, et taotluse esitanud
lepingupoole esindajad võiksid viibida taotletud meetme läbiviimise
juures;
c) soovi viia meetmed läbi teatud järjekorras; ja
d)
vajaduse korral muid taotluse rahuldamisega seotud soove.
Artikkel 5. Ametialase abi andmise kord
1. Lepingupoolte pädevad ametivõimud annavad teineteisele ametialast abi vastavalt oma riigi seadusandlusele ja oma pädevuse piirides.
2. Kui taotluse täitmine ei kuulu taotluse vastu võtnud ametivõimu pädevusse, tuleb taotlus viivitamata edastada pädevale ametivõimule ja teatada sellest ametialast abi taotlenud ametivõimule.
3. Taotluse vastu võtnud ametivõim annab ametialast abi oma riigi seadusandluses sätestatud korras. Ametialase abi andja võib taotluse esitanud ametivõimu soovil rakendada erilist viisi või menetlust, kui see ei ole vastuolus taotluse vastu võtnud lepingupoole seadusandlusega.
Artikkel 6. Ametialase abi andmine
1. Taotluse vastu võtnud ametivõim annab abi viivitamata. Taotluse vastu võtnud ametivõim võib küsida lisaandmeid, kui see on vajalik taotluse rahuldamiseks.
2. Käesoleva lepingu artikkel 4 lõige 4 punktis b nimetatud soov täidetakse võimaluse korral.
3. Taotluse vastu võtnud ametivõim teatab taotluse esitanud ametivõimule kohe asjaoludest, mis põhjustavad viivitamist taotluse rahuldamisel või taotlusele vastamisel.
Artikkel 7. Ametialase abi andmisest keeldumine
1. Ametialase abi andmisest keeldutakse, kui see võib rikkuda abitaotluse vastu võtnud lepingupoole suveräänsust, ohustada tema julgeolekut või on vastuolus tema seadusandluse üldpõhimõtetega.
2. Ametialase abi andmisest keeldutakse ka juhul, kui taotluse rahuldamine on vastuolus inimõigusi puudutavate rahvusvaheliste kohustustega.
3. Ametialase abi andmisest võidakse keelduda ka juhul, kui abitaotluse aluseks on kuritegu, mida abitaotluse vastu võtnud lepingupool loeb poliitiliseks kuriteoks või selline sõjaväeline kuritegu, mida ei loeta kuriteoks tavalise kriminaalõiguse alusel.
4. Ametialasest abist keeldumise korral peab keeldumisest ja selle põhjustest kirjalikult teatama taotluse esitanud ametivõimule.
Artikkel 8. Kasutatav keel
Ametialane abitaotlus ja sellega kaasnevad dokumendid võivad olla eesti, soome, rootsi või inglise keeles.
Artikkel 9. Dokumentide legaliseerimine
Ametialase abi osutamisel aktsepteerivad lepingupooled teineteisele antavad dokumendid ilma legaliseerimise või muude formaalsusteta.
Artikkel 10. Andmete kasutamine
1. Vastastikuse ametialase abi raames saadud andmeid ja dokumente võib kasutada ainult käesolevas lepingus määratletud otstarbel, kaasa arvatud nende kasutamine kohtu- ja haldusmenetluses. Neid andmeid ja dokumente võib kasutada muuks otstarbeks ainult siis, kui abitaotluse vastu võtnud lepingupool on andnud selleks oma nõusoleku.
2. Lepingupool peab saadud järelepärimisi, andmeid ja dokumente käsitlema teise lepingupoole palvel konfidentsiaalsetena. Sellise soovi põhjusest tuleb teatada. Abitaotluse esitanud lepingupool annab taotluse vastu võtnud lepingupoolelt käesoleva lepingu alusel saadud andmetele nende salastamist ja vaikimiskohustust puudutava kaitse, mida taotluse vastu võtnud lepingupool soovib.
Artikkel 11. Kulud
Taotluse vastu võtnud lepingupool kannab need kulud, mis tekivad taotluse rahuldamisel oma riigi territooriumil. Kui meetmed põhjustavad eriti suuri kulutusi, võivad keskametivõimud nende võimaliku jagamise suhtes eraldi kokku leppida. Lepingu artikkel 4 lõike 4 punkti b rakendamisel tekkinud kulud kannab taotluse esitanud lepingupool.
Artikkel 12. Konsultatsioonid
Vajaduse korral kogunevad pädevad ametivõimud hindamaks lepingu toimimist ja võimalike muudatuste vajalikkust. Esimesed konsultatsioonid peetakse aasta möödudes käesoleva lepingu jõustumisest.
Artikkel 13. Muud sätted
1. Käesoleva lepingu sätted ei takista lepingupoolte pädevate ametivõimude koostööd lepingupoolte vahel kehtivate teiste kokkulepete alusel.
2. Käesolev leping ei mõjuta lepingupoolte teistest rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Artikkel 14. Lõppsätted
1. Käesolev leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui lepingupooled on teineteisele kirjalikult teatanud lepingu jõustumiseks vajalike juriidiliste tingimuste täitmisest.
2. Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. Selle kehtivus lõpeb kuue kuu möödumisel päevast, mil üks lepingupool teatab kirjalikult teisele lepingupoolele oma soovist leping lõpetada.
Tehtud Helsingis 7. juunil 1995. a. kahes eksemplaris eesti ja soome keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse jõuga.
|
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Soome Vabariigi valitsuse nimel |
Facebook
Twitter