HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioonKaubandusalased välislepingud

HALDUSÕIGUSMerendusVälislepingud

Riigid ja territooriumidUkraina

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline kokkulepe kaubandusliku meresõidu kohta

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:05.10.1995
Avaldamismärge:RT II 1995, 29, 145

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline kokkulepe kaubandusliku meresõidu kohta

Vastu võetud 25.05.1995

Vabariigi Valitsuse 23.05.1995 korraldus nr 504-k eelnõuga nõustumise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariigi valitsus ja Ukraina valitsus, edaspidi nimetatud «Lepingupooled»,

soovides arendada kaubanduslikku meresõitu kahe riigi vahel võrdsuse ja vastastikuse kasu alusel ning kaasa aidata meresõidu vabaduse põhimõttel rajanevale rahvusvahelisele merelaevanduse arengule,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1

Käesoleva Kokkuleppe eesmärgiks on:
- kahe riigi vaheliste kaubandusliku meresõidu alaste suhete arendamine ja reguleerimine;
- tiheda koostöö loomine kaubandusliku meresõidu alal;
- merekaubanduse normaalset arengut kahjustava tegevuse tõkestamine;
- kaubandus- ja majandussidemete arendamine kahe riigi vahelistes suhetes tervikuna.

Artikkel 2

Käesolevas Kokkuleppes:

1. Mõiste «ühe Lepingupoole laev» tähendab iga laeva, mis on registreeritud Lepingupoole territooriumil ja sõidab tema lipu all vastavalt tema seadustele. See mõiste ei hõlma siiski:
- sõja- ning tsiviillaevu, mis on ehitatud ja kasutusel mittekommertseesmärkidel;
- kala- ja baaslaevu.

2. Mõiste «laevameeskonna liige» tähendab kaptenit või iga isikut, kes on palgatud reisi ajal laeva pardal reisiga seotud ülesannete või ametikohustuste täitmiseks ning on kantud laeva munsterrolli.

Artikkel 3

1. Lepingupooled kinnitavad oma poolehoidu vaba kaubandusliku meresõidu põhimõtetele ning lepivad kokku hoiduda igasugusest ülemaailmse meresõidu normaalset arengut kahjustada võivast tegevusest.

2. Kumbki Lepingupool tagab teise Lepingupoole laevadele samasuguse kohtlemise, nagu ta tagab oma laevadele sadamatele vaba juurdepääsu osas, sadamate tavapärasteks kommertsoperatsioonideks, nagu laadimiseks, lossimiseks ning reisijate pealevõtuks ja mahapanekuks, kasutamise osas, samuti kõigi meresõiduteenuste kasutamise osas.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 sätestatu:
a) ei kehti sadamatele, mis on välislaevadele suletud;
b) ei kehti tegevusaladele, mis on kummagi Lepingupoole poolt reserveeritud oma organisatsioonidele või tööstusele, eriti riiklikule kabotaažile ja ookeanipüügile;
c) ei kohusta kumbagi Lepingupoolt rakendama teise Lepingupoole laevade suhtes vabastusi kohustuslikust lootsimisest või muudest Lepingupoole oma laevadele rakendatavatest nõuetest;
d) ei kehti välismaalaste sisenemist ja viibimist puudutavate eeskirjade suhtes.

4. Kumbki Lepingupool tagab teise Lepingupoole laevadele mittediskrimineeriva kohtlemise sadamatasude ja maksude osas vastavalt välislaevadele kehtestatud määradele.

Artikkel 4

Lepingupooled rakendavad oma õigusaktidega sätestatu piires võimalikke abinõusid, et vähendada laevade viivitust sadamas ning lihtsustada administratiivseid, tolli- ja karantiiniformaalsusi.

Artikkel 5

1. Lepingupool tunnustab teise Lepingupoole poolt välja antud või tunnustatud laeva riiklikku kuuluvust tõendavaid dokumente, mõõdukirju ja teisi laevadokumente.

2. Üle Lepingupoole laevad, mis on varustatud mõõdukirjadega vastavalt 1969. aasta Rahvusvahelisele laevade mõõdistamise konventsioonile või kehtivatele õigusaktidele, ei kuulu ümbermõõdistamisele teise Lepingupoole sadamates. Juhul kui kumbki Lepingupool muudab laevade mõõdistamise süsteemi, on ta kohustatud teist Lepingupoolt sellest informeerima.

Artikkel 6

1. Kumbki Lepingupool tunnustab teise Lepingupoole kompetentsete ametivõimude poolt välja antud meremehe isikuttõendavaid dokumente ning tagavad niisuguste dokumentide omanikele 1965. aasta Ülemaailmse meresõidu lihtsustamise konventsiooniga ning Meremehe isikuttõendavate tunnistuste konventsiooniga (ILO konventsioon 108, 1958) ette nähtud õigused.

2. Need isikuttõendavad dokumendid on:
- Eesti Vabariigi puhul - Eesti meremehe teenistusraamat või meresõidutunnistus;
- Ukraina puhul - Ukraina meremehe isikuttõendav tunnistus või meremehepass.

3. Lepingupooled jätavad endale siiski õiguse keelata sisenemine oma territooriumile ülalmainitud meremehe isikuttõendavaid dokumente omavatel isikutel, keda nad loevad ebasoovitavateks.

Artikkel 7

1. Lepingupoolte kohtuvõimud ei võta ilma teise Lepingupoole pädeva diplomaatilise või konsulaarametniku nõusolekuta vastu nõudeid, mis tulenevad töölepingust teenimise kohta teise Lepingupoole laevadel laevameeskonna liikmena.

2. Juhul, kui ühe Lepingupoole laeva laevameeskonna liige sooritab õiguserikkumise laeva pardal sel ajal, kui laev viibib teise Lepingupoole sadama piirides, ei võta teise Lepingupoole ametivõimud teda vastutusele ilma laeva lipuriigi pädeva diplomaatilise või konsulaarametniku nõusolekuta, kui nimetatud ametivõimude arvates:
a) õiguserikkumise tagajärjed ei laiene teise Lepingupoole territooriumile;
b) õiguserikkumine ei ohusta teise Lepingupoole avalikku korda või julgeolekut;
c) õiguserikkumine ei ole tõsise iseloomuga kuritegu vastavalt teise Lepingupoole seadustele;
d) õiguserikkumine ei ole suunatud kellegi muu, kui laevameeskonna liikme vastu.

3. Käesoleva artikli lõike 2 sätted ei mõjuta kummagi Lepingupoole ametivõimude kontrolli ja küsitlemise õigust, mis on sätestatud Lepingupoolte õigusaktides.

Artikkel 8

1. Kui ühe Lepingupoole laev hukkub, sõidab madalikule, kandub randa või saab kannatada mingi muu õnnetuse läbi teise Lepingupoole rannikul, on laeval ja lastil teise Lepingupoole territooriumil õigus samasugusele suhtumisele, mis on tagatud tema oma laevadele või lastile.

2. Laevameeskonnale ja reisijatele, samuti laevale ja lastile osutatakse igal ajal abi samas ulatuses kui seda osutataks Lepingupoole oma territooriumil registreeritud laevale.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud laevalt mahalaaditud või päästetud last ja esemed ei kuulu maksustamisele tollimaksuga juhul, kui neid ei tarnita kasutamiseks või tarbimiseks teise Lepingupoole territooriumil.

Artikkel 9

Käesoleva Kokkuleppe tingimuste täitmisel on Lepingupoolte kompetentseteks ametivõimudeks:
Eesti Vabariigi valitsuse poolt – Teede- ja Sideministeerium;
Ukraina Valitsuse poolt – Transpordiministeerium.

Artikkel 10

Osapooled on kokku leppinud:
a) edendada mõlema Lepingupoole laevade osalemist kahepoolses kaubanduslikus meresõidus vastavalt kaubanduslepetele. Sel eesmärgil edendavad Lepingupooled eriti ühiste laevaliinide asutamist vastavalt võrdsuse ja vastastikuse kasu põhimõtetele;
b) mitte takistada kummagi Lepingupoole laevade osalemist kaubanduslikus meresõidus teise Lepingupoole sadama ja kolmandate riikide sadmate vahel.

2. Käesoleva artikli tingimused ei piira kolmandate riikide laevade õigusi osaleda kaubanduslikus meresõidus Lepingupoolte sadamate vahel.

Artikkel 11

Ühe Lepingupoole territooriumil registreeritud ning kontrollitavate laevandusettevõtete või firmade poolt teise lepingupoole territooriumil saadud tulu ja kasumi topeltmaksustamise vältimine reguleeritakse Lepingupoolte vahel sõlmitava eraldi kokkuleppega.

Artikkel 12

Lepingupooled jätkavad siseriiklike õigusaktidega sätestatu piires oma riigis pingutust efektiivse koostöö arendamiseks ametkondade ja kommertsorganisatsioonide vahel merelaevanduse alal. Eriti lepivad Lepingupooled kokku sponsoreerida oma vastavate laevandusorganisatsioonide ja -ettevõtete vastastikuseid konsultatsioone ja informatsiooni vahetamist.

Artikkel 13

Kõik käesoleva Kokkuleppe tõlgendamisest ja rakendamisest tulenevad vaidlused lahendatakse Lepingupoolte artiklis 9 nimetatud kompetentsete ametivõimude vaheliste otseste läbirääkimiste teel. Kui pädevad ametivõimud ei saavuta üksmeelt, lahendatakse vaidlused diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 14

Käesolev kokkulepe jõustub päeval, mil laekub viimane kirjalik teade, mis informeerib teist Lepingupoolt, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud põhiseaduslikud või muud juriidilised tingimused on täidetud.

Käesolev Kokkulepe jääb jõusse määramata ajaks. Kumbki Lepingupool võib teisele Lepingupoolele diplomaatiliste kanalite kaudu teatada kirjalikult oma soovist käesolev Kokkulepe lõpetada. Käesolev Kokkulepe lõpeb kuus kuud pärast niisugust teadet.

Sõlmitud 24. mail 1995. a. kahes eksemplaris, kumbki eesti, ukraina ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrselt autentsed. Vaidluste puhul prevaleerib ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel
K. KALLO

Ukraina valitsuse nimel
A. ARTJOMENKO

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json