Teksti suurus:

Konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.05.1997
Avaldamismärge:RT II 1996, 9, 31

Konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest

Vastu võetud 28.06.1951

(õ) 19.11.2008  

Konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge
Konventsioon nr 100

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents,

olles kokku kutsutud Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu poolt Genfis ja tulnud kokku oma kolmekümne neljandale istungjärgule 6. juunil 1951; ja

olles otsustanud vastu võtta teatavad ettepanekud mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest (see on istungjärgu päevakorra seitsmes punkt); ning

olles otsustanud, et need ettepanekud vormistatakse rahvusvahelise konventsioonina,

võtab sel juunikuu kahekümne üheksandal päeval tuhande üheksasaja viiekümne esimesel aastal vastu alljärgneva konventsiooni, mida võib nimetada 1951. aasta võrdse tasustamise konventsiooniks.

Artikkel 1

Käesoleva konventsiooni tähenduses:
(a) mõiste «tasustamine» hõlmab tavalist, põhi- või miinimumpalka ning igasugust lisatasu, mida tööandja maksab töötajale otse või kaudselt sularahas või loonusena, ja mis tuleneb töötaja tööst;
(b) mõiste «mees- ja naistöötajate võrdne tasustamine võrdväärse töö eest» viitab tasustamismääradele, mis on kehtestatud soolisel pinnal diskrimineerimata.

Artikkel 2

1. Iga liikmesriik edendab abinõudega, mis sobivad tasustamismäärade kehtestamiseks olemasolevate meetoditega, ning – niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas niisuguste meetoditega – kindlustab kõigi töötajate suhtes mees- ja naistöötajate võrdväärse töö eest võrdse tasustamise põhimõtte rakendamise.

2. Seda põhimõtet võidakse rakendada:
(a) riigi seadusandluse abil;
(b) seaduslikul alusel loodud või tunnustatud palga kindlaksmääramise mehhanismi abil;
(c) tööandjate ja töötajate vaheliste kollektiivlepingute abil; või
(d) nende erinevate abinõude kombinatsiooni abil.

Artikkel 3

1. Kus selline tegevus aitab kaasa käesoleva konventsiooni sätete elluviimisele, võetakse meetmeid, edendamaks ülesannete objektiivset hindamist tehtava töö alusel.

2. Meetodeid, mida selletaolisel hindamisel järgitakse, võivad valida tasustamismäärade kehtestamise eest vastutavad ametivõimud või, kus niisugused määrad kehtestatakse kollektiivlepingutega, nende osapooled.

3. Erinevaid tasustamismäärasid töötajate vahel, mis vastavad erinevustele tehtavas töös ja mis määratakse selletaoliste objektiivsete hinnangute kaudu kindlaks sugu arvestamata, ei loeta vastuolus olevaks põhimõttega mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest.

Artikkel 4

Iga liikmesriik teeb sobival viisil koostööd vastavate tööandjate ja töötajate organisatsioonidega, eesmärgiga viia ellu käesoleva konventsiooni tingimused.

Artikkel 5

Käesoleva konventsiooni ametlikud ratifitseerimiskirjad saadetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile registreerimiseks.

Artikkel 6

1. Käesolev konventsioon seob üksnes neid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmeid, kelle ratifitseerimiskirjad on peadirektori juures registreeritud.

2. Konventsioon jõustub kaheteistkümne kuu möödudes päevast, mil kahe liikme ratifitseerimiskirjad registreeriti peadirektori juures.

3. Konventsioon jõustub iga liikme suhtes kaheteistkümne kuu möödudes tema ratifitseerimiskirja registreerimisest.

Artikkel 7

1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja 35. artikli 2. lõike sätete kohaselt määravad Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile saadetud avaldused kindlaks:
(a) territooriumid, mille suhtes asjasse puutuv Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige kohustub rakendama konventsiooni sätteid muudatusteta;
(b) territooriumid, mille suhtes ta kohustub rakendama konventsiooni sätteid muudatustega, kusjuures on märgitud muudatuste üksikasjad;
(c) territooriumid, mille suhtes konventsioon ei ole rakendatav, ja neil juhtudel ka põhjused, mille tõttu seda rakendada ei saa;
(d) territooriumid, mille suhtes ta lükkab kuni olude väljaselgitamiseni oma seisukohavõtu edasi.

2. Käesoleva artikli 1. lõike alapunktides a ja b viidatud kohustused arvatakse ratifitseerimiskirja lahutamatuks osaks ja neil on ratifitseerimiskirja jõud.

3. Iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige võib igal ajal oma hilisema avaldusega tühistada kõik oma varasemas avalduses sisalduvad piirangud või osa neist vastavalt selle artikli lõike 1 alapunktidele b, c või d.

4. Iga Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige võib igal ajal, kui käesolev konventsioon kuulub artikkel 9 sätete kohaselt denonsseerimisele, saata peadirektorile avalduse, mis muudab ära varasema avalduse tingimused ja väljendab hetke seisukohta võimalike eritingimustega territooriumide suhtes.

Artikkel 8

1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirja 35. artikli 4. ja 5. lõike sätete kohaselt Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile saadetud avaldustes osutatakse, kas käesoleva konventsiooni sätteid rakendatakse nimetatud territooriumil muudatustega või muudatusteta; kui avaldus osutab, et konventsiooni sätteid rakendatakse muudatustega, esitatakse nimetatud muudatuste üksikasjad.

2. Asjassepuutuv Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige, liikmed või rahvusvaheline ametivõim võivad igal ajal öelda oma hilisema avaldusega täielikult või osaliselt lahti õigusest rakendada ükskõik missuguses varasemas avalduses kindlaks määratud muudatust.

3. Asjassepuutuv Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liige, liikmed või rahvusvaheline ametivõim võivad igal ajal, kui käesolev konventsioon kuulub artikli 9 kohaselt denonsseerimisele, saata Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile avalduse, mis muudab igas muus suhtes ära iga varasema avalduse tingimused ja määrab kindlaks hetke seisukoha konventsiooni rakendamise suhtes.

Artikkel 9

1. Käesoleva konventsiooni ratifitseerinud liige võib selle denonsseerida Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile registreerimiseks saadetud aktiga kümne aasta möödumisel päevast, mil konventsioon esmakordselt jõustus. Selline denonsseerimine ei jõustu enne aasta möödumist päevast, mil see registreeriti.

2. Iga liige, kes käesoleva konventsiooni on ratifitseerinud ja kes ei kasuta eelmises lõikes mainitud kümneaastase perioodi möödumisele järgnenud aastal denonsseerimisõigust, mis on ette nähtud selles artiklis, seotakse veel üheks kümneaastaseks perioodiks, mille järel ta võib käesoleva konventsiooni denonsseerida selles artiklis ettenähtud tingimuste alusel pärast iga kümneaastase perioodi möödumist.

Artikkel 10

1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teeb kõigile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele teatavaks kõigi talle organisatsiooni liikmete poolt saadetud ratifitseerimiskirjade, avalduste ja denonsseerimiste registreerimise.

2. Organisatsiooni liikmetele talle saadetud teisest ratifitseerimiskirjast teatamisel juhib peadirektor organisatsiooni liikmete tähelepanu kuupäevale, mil konventsioon jõustub.

Artikkel 11

Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor saadab vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklile 102 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks täielikud andmed kõigi, kooskõlas eelnevate artiklite sätetega registreeritud ratifitseerimiskirjade, avalduste ja denonsseerimisaktide kohta.

Artikkel 12

Vajaduse korral esitab Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu peakonverentsile aruande käesoleva konventsiooni toimimise kohta ja kaalub, kas on otstarbekas peakonverentsi päevakorda võtta konventsiooni täielik või osaline muutmine.

Artikkel 13

1. Kui konverents võtab vastu uue konventsiooni, mis täielikult või osaliselt muudab käesolevat konventsiooni, ja kui uus konventsioon ei näe ette teisiti, siis:
(a) uue, muudetud konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt toob, sõltumata ülalnimetatud artikli 9 sätetest, ipso jure kaasa käesoleva konventsiooni kohese denonsseerimise, kui uus, muudetud konventsioon on jõustunud;
(b) päevast, millal uus, muudetud konventsioon jõustub, ei ole käesolev konventsioon enam liikmetele ratifitseerimiseks avatud.

2. Käesolev konventsioon säilitab igal juhul jõu oma praegusel kujul ja praeguse sisuga nende liikmete suhtes, kes on selle ratfitseerinud, kuid kes ei ole ratifitseerinud muudetud konventsiooni.

Artikkel 14

Käesoleva konventsiooni inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdse jõuga.

Eelnev on konventsiooni autentne tekst, mis on nõuetekohaselt vastu võetud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverentsi poolt tema kolmekümne neljandal istungjärgul, mis peeti Genfis ja kuulutati lõppenuks juunikuu kahekümne üheksandal päeval 1951. aastal.

Selle tõenduseks oleme lisanud oma allkirjad augustikuu teisel päeval 1951. aastal.

Convention 100

CONVENTION CONCERNING EQUAL REMUNERATION FOR MEN AND WOMEN WORKERS FOR WORK OF EQUAL VALUE

The General Conference of the International Labour Organisation,

Having been convened at Geneva by the Governing Body of the International Labour Office, and having met in its Thirty-fourth Session on 6 June 1951, and

Having decided upon the adoption of certain proposals with regard to the principle of equal remuneration for men and women workers for work of equal value, which is the seventh item on the agenda of the session, and

Having determined that these proposals shall take the form of an international Convention,

adopts this twenty-ninth day of June of the year one thousand nine hundred and fifty-one the following Convention, which may be cited as the Equal Remuneration Convention, 1951:

Article 1

For the purpose of this Convention –
(a) the term “remuneration” includes the ordinary, basic or minimum wage or salary and any additional emoluments whatsoever payable directly or indirectly, whether in cash or in kind, by the employer to the worker and arising out of the worker’s employment;
(b) the term “equal remuneration for men and women workers for work of equal value” refers to rates of remuneration established without discrimination based on sex.

Article 2

1. Each Member shall, by means appropriate to the methods in operation for determining rates of remuneration, promote and, in so far as is consistent with such methods, ensure the application to all workers of the principle of equal remuneration for men and women workers of equal value.

2. This principle may be applied by means of –
(a) national laws or regulations;
(b) legally established or recognised machinery for wage determination;
(c) collective agreements between employers and workers; or
(d) a combination of these various means.

Article 3

1. Where such action will assist in giving effect to the provisions of this Convention measures shall be taken to promote objective appraisal of jobs on the basis of the work to be performed.

2. The methods to be followed in this appraisal may be decided upon by the authorities responsible for the determination of rates of remuneration, or, where such rates are determined by collective agreements, by the parties thereto.

3. Differential rates between workers which correspond, without regard to sex, to differences, as determined by such objective appraisal, in the work to be performed shall not be considered as being contrary to the principle of equal remuneration for men and women workers for work of equal value.

Article 4

Each Member shall co-operate as appropriate with the employers' and workers' organisations concerned for the purpose of giving effect to the provisions of this Convention.

Article 5

The formal ratifications of this Convention shall be communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration.

Article 6

1. This Convention shall be binding only upon those Members of the International Labour Organisation whose ratifications have been registered with the Director-General.

2. It shall come into force twelve months after the date on which the ratifications of two Members have been registered with the Director-General.

3. Thereafter, this Convention shall come into force for any Member twelve months after the date on which its ratification has been registered.

Article 7

1. Declarations communicated to the Director-General of the International Labour Office in accordance with paragraph 2 of Article 35 of the Constitution of the International Labour Organisation shall indicate –
(a) the territories in respect of which the Member concerned undertakes that the provisions of the Convention shall be applied without modification;
(b) the territories in respect of which it undertakes that the provisions of the Convention shall be applied subject to modifications, together with details of the said modifications;
(c) the territories in respect of which the Convention is inapplicable and in such cases the grounds on which it is inapplicable;
(d) the territories in respect of which it reserves its decisions pending further consideration of the position.

2. The undertakings referred to in subparagraphs (a) and (b) of paragraph 1 of this Article shall be deemed to be an integral part of the ratification and shall have the force of ratification.

3. Any Member may at any time by a subsequent declaration cancel in whole or in part any reservation made in this original declaration in virtue of subparagraphs (b), (c) or (d) of paragraph 1 of this Article.

4. Any Member may, at any time at which the Convention is subject to denunciation in accordance with the provisions of Article 9, communicate to the Director-General a declaration modifying in any other respect the terms of any former declaration and stating the present position in respect of such territories as it may specify.

Article 8

1. Declarations communicated to the Director-General of the International Labour Office in accordance with paragraphs 4 or 5 of Article 35 of the Constitution of the International Labour Organisation shall indicate whether the provisions of the Convention will be applied in the territory concerned without modification or subject to modifications; when the declaration indicates that the provisions of the Convention will be applied subject to modifications, it shall give details of the said modifications.

2. The Member, Members or international authority concerned may at any time by a subsequent declaration renounce in whole or in part the right to have recourse to any modification indicated in any former declaration.

3. The Member, Members or international authority concerned may, at any time at which this Convention is subject to denunciation in accordance with the provisions of Article 9, communicate to the Director-General a declaration modifying in any other respect the terms of any former declaration and stating the present position in respect of the application of the Convention.

Article 9

1. A Member which has ratified this Convention may denounce it after the expiration of ten years from the date on which the Convention first comes into force, by an act communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration. Such denunciation shall not take effect until one year after the date on which it is registered.

2. Each Member which has ratified this Convention and which does not, within the year following the expiration of the period of ten years mentioned in the preceding paragraph, exercise the right of denunciation provided for in this Article, will be bound for another period of ten years and, thereafter, may denounce this Convention at the expiration of each period of ten years under the terms provided for in this Article.

Article 10

1. The Director-General of the International Labour Office shall notify all Members of the International Labour Organisation of the registration of all ratifications, declarations and denunciations communicated to him by the Members of the Organisation.

2. When notifying the Members of the Organisation of the registration of the second ratification communicated to him, the Director-General shall draw the attention of the Members of the Organisation to the date upon which the Convention will come into force.

Article 11

The Director-General of the International Labour Office shall communicate to the Secretary-General of the United Nations for registration in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations full particulars of all ratifications, declarations and acts of denunciation registered by him in accordance with the provisions of the preceding articles.

Article 12

At such times as it may consider necessary the Governing Body of the International Labour Office shall present to the General Conference a report on the working of this Convention and shall examine the desirability of placing on the agenda of the Conference the question of its revision in whole or in part.

Article 13

1. Should the Conference adopt a new Convention revising this Convention in whole or in part, then, unless the new Convention otherwise provides –
(a) the ratification by a Member of the new revising Convention shall ipso jure involve the immediate denunciation of this Convention, notwithstanding the provisions of Article 9 above, if and when the new revising Convention shall have come into force;
(b) as from the date when the new revising Convention comes into force this Convention shall cease to be open to ratification by the Members.

2. This Convention shall in any case remain in force in its actual form and content for those Members which have ratified it but have not ratified the revising Convention.

Article 14

The English and French versions of the text of this Convention are equally authoritative.

The foregoing is the authentic text of the Convention duly adopted by the General Conference of the International Labour Organisation during its Thirty-fourth Session which was held at Geneva and declared closed the twenty-ninth day of June 1951.

In faith whereof we have appended our signatures this second day of August 1951.

Õiend

Akti metaandmed täiendatud; akt tehniliselt korrastatud, lisatud ingliskeelne tekst.

/otsingu_soovitused.json