Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon
Vastu võetud 04.11.1950
Välisministeeriumi teadaanne konventsiooni jõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne konventsiooni protokolli nr 7 jõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne konventsiooni protokolli nr 9 jõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne konventsiooni protokolli nr 11 jõustumise kohta
Konventsiooni lisaprotokolli nr 6 ratifitseerimise seadus
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokoll nr 6 surmanuhtluse kaotamise kohta
Konventsiooni protokolli nr 13 surmanuhtluse igas olukorras kaotamise kohta ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne konventsiooni protokolli nr 13 jõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne konventsiooni protokolli nr 14 ajutise kohaldamise kohta
Välisministeeriumi teadaanne konventsiooni protokolli nr 14 jõustumise kohta
Protokollide tõlke uus redaktsioon
Protokoll nr 15 inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni muutmise kohta
Välisministeeriumi teadaanne konventsiooni protokolli nr 15 jõustumise kohta
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokoll nr 16
Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (01.08.2021 sõnastuses, sisaldab protokollidega 14 ja 15 tehtud muudatusi)
Käesolevale konventsioonile allakirjutanud valitsused, olles Euroopa Nõukogu liikmeks,
arvestades Inimõiguste Ülddeklaratsiooni, mille kuulutas välja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 10. detsembril 1948. a;
arvestades, et selle deklaratsiooni eesmärk on kindlustada temas kuulutatud õiguste üldist ja tõhusat tunnustamist ja järgimist;
arvestades, et Euroopa Nõukogu eesmärk on suurema ühtsuse saavutamine tema liikmete vahel ning et üheks selle eesmärgi saavutamise vahendiks on inimõiguste ja põhivabaduste järgimine ning jätkuv elluviimine;
taaskinnitades oma sügavat usku neisse põhivabadustesse, mis on õigluse ja rahu aluseks maailmas ning mida kõige paremini tagab ühelt poolt tõhus poliitiline demokraatia ning teiselt poolt inimõiguste, millest nad sõltuvad, üldine mõistmine ja järgimine;
olles otsustanud kui ühel meelel olevad ja ühiste poliitiliste traditsioonide, ideaalide, vabaduse ja seaduslikkusega Euroopa riikide valitsused, astuda esimesi samme mõnede ülddeklaratsioonis sätestatud õiguste kollektiivseks tagamiseks,
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
Kõrged Lepinguosalised tagavad igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all, käesoleva konventsiooni I osas määratletud õigused ja vabadused.
I OSA
Artikkel 2
1. Igaühe õigust elule kaitstakse seadusega. Kelleltki ei või tahtlikult võtta elu, välja arvatud kohtuotsuse täideviimisega, mis järgneb süüdimõistmisele kuriteos, mille eest seadus näeb ette taolise karistuse.
2. Elu võtmist ei käsitata käesoleva artikli rikkumisena, kui see
tuleneb absoluutsest vajadusest kasutada jõudu:
a) inimese
kaitsmisel õigusvastase vägivalla eest;
b) seaduslikul
vahistamisel või seaduslikult kinni peetud isiku põgenemise vältimiseks;
c)
seaduslikel toimingutel rahutuste või mässu mahasurumiseks.
Artikkel 3
Kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.
Artikkel 4
1. Kedagi ei või pidada orjuses ega sunduses.
2. Kelleltki ei või nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töötamist.
3. Käesoleva artikli järgi mõiste «sunniviisiline või kohustuslik töötamine» ei hõlma:
a) töid, mida harilikult vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 5
sätetele nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi
vabastamise korral;
b) sõjalist laadi teenistust või kohustusliku
sõjaväeteenistuse asendusteenistust süümelistel kaalutlustel riikides,
kus seda kasutatakse;
c) teenistust, mida nõutakse elu või ühiskonna
heaolu ohustavate eriolukordade või õnnetuste korral;
d)
tööd või teenistust tavalise kodanikukohustuse osana.
Artikkel 5
1. Igaühel on õigus isikuvabadusele ja turvalisusele. Kelleltki ei või
võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses kindlaksmääratud korras
järgmistel juhtudel:
a) seaduslik kinnipidamine pädeva kohtu
süüdimõistva otsuse alusel;
b) seaduslik vahistamine
või kinnipidamine kohtu seadusliku korralduse täitmatajätmise eest või
seaduses ettenähtud kohustuse täitmise tagamiseks;
c)
seaduslik vahistamine või kinnipidamine, et tuua ta pädeva õigusvõimu
ette põhjendatult kahtlustatuna õiguserikkumises või kui põhjendatult
peetakse vajalikuks takistada õiguserikkumise toimepanekut või
põgenemist pärast seda;
d) seadusliku korralduse alusel
alaealise kinnipidamine hariduslikuks järelevalveks või tema seaduslik
kinnipidamine pädeva õigusvõimu ette toomiseks;
e)
seaduslik kinnipidamine, takistamaks nakkushaiguste levikut, samuti
ebaterve psüühikaga isikute, alkohoolikute, narkomaanide või hulkurite
seaduslik kinnipidamine;
f) seaduslik vahistamine või kinnipidamine,
vältimaks tema loata sissesõitu riiki või et võtta meetmeid tema
väljasaatmiseks või -andmiseks.
2. Igale vahistatule teatatakse talle arusaadavas keeles viivitamata tema vahistamise põhjused ja kõik tema vastu esitatud süüdistused.
3. Iga käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt vahistatu või kinnipeetu toimetatakse viivitamata kohtuniku või mõne muu seadusjärgse õigusvõimuga ametiisiku ette ning tal on õigus asja kohtulikule arutamisele mõistliku aja jooksul või vabastamisele kuni asja arutamiseni. Vabastamist võidakse seostada tagatistega ilmuda asja arutamisele.
4. Igaühel, kellelt on võetud vabadus vahistamise või kinnipidamise teel, on õigus taotleda menetlust, millega kohus otsustaks kiires korras tema kinnipidamise seaduslikkuse ning korraldaks tema vabastamise, kui kinnipidamine osutub ebaseaduslikuks.
5. Igaühel, kes on osutunud käesoleva artikli sätetega vastuolus oleva vahistamise või kinnipidamise ohvriks, on täitmiselekuuluv õigus kompensatsioonile.
Artikkel 6
1. Igaühel on oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitustega institutsioonis. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kuid ajakirjanikke ja üldsust võidakse demokraatlikus ühiskonnas eemaldada kas kogu või osast protsessist kõlbluse, avaliku korra või riigi julgeoleku huvides või kui seda nõuavad alaealise huvid või osapoolte eraelu kaitse või erilistel asjaoludel, kus avalikkus võib kahjustada õigusemõistmise huve, ulatuses, mis on kohtu arvates vältimatult vajalik.
2. Igaüht, keda süüdistatakse kuriteos, peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud.
3. Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised õigused:
a)
saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema
vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja põhjustest;
b)
saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks;
c)
kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta
õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval
pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks;
d) küsitleda
ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid, saavutada omapoolsete
tunnistajate kohalekutsumine ja nende küsitlemine süüdistuse
tunnistajatega võrdsetel tingimustel;
e) kasutada tasuta tõlgi
abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt.
Artikkel 7
1. Kedagi ei või tunnistada süüdi kuriteos – teos või tegevusetuses, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu. Samuti ei või kohaldada raskemat karistust kui kuriteo toimepanemise ajal ettenähtu.
2. See artikkel ei takista ühegi isiku ükskõik missuguse teo või tegevusetuse, mis selle toimepanemise ajal oli kuritegu tsiviliseeritud rahvaste poolt tunnustatud õiguse üldpõhimõtete järgi, kohtulikku arutamist ja isiku karistamist.
Artikkel 8
1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust.
2. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
Artikkel 9
1. Igaühel on õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta oma usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada oma usku või veendumusi nii üksi kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.
2. Vabadust kuulutada oma usku või veendumusi võib piirata üksnes seaduses ettenähtud kitsendustega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
Artikkel 10
1. Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ja vabadust saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma võimude sekkumiseta ja sõltumata riigipiiridest. Käesolev artikkel ei takista riike nõudmast raadio-, televisiooni- ja filmiettevõtete litsentseerimist.
2. Kuna nende vabaduste kasutamisega kaasnevad kohustused ja vastutus, võidakse seda seostada niisuguste formaalsuste, tingimuste, piirangute või karistustega, mis on fikseeritud seaduses ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku, territoriaalse terviklikkuse või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste reputatsiooni või õiguste kaitseks, konfidentsiaalse teabe avalikustamise vältimiseks või õigusemõistmise autoriteedi ja erapooletuse säilitamiseks.
Artikkel 11
1. Igaühel on õigus rahumeelsete kogunemiste ja ühinemisvabadusele, kaasa arvatud õigus oma huvide kaitseks ametiühinguid luua ja neisse astuda.
2. Nende õiguste kasutamist ei või piirata muude kitsendustega peale nende, mis on ette nähtud seaduses ja on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, korratuste või kuritegude ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Käesolev artikkel ei takista nende õiguste kasutamisel seaduslikke piiranguid isikutele, kes kuuluvad relvajõududesse, politseisse või riigiaparaati.
Artikkel 12
Abieluealisel mehel ja naisel on õigus abielluda ja luua perekond vastavalt selle õiguse kasutamist reguleerivatele siseriiklikele seadustele.
Artikkel 13
Igaühel, kelle käesolevas konventsioonis sätestatud õigusi ja vabadusi on rikutud, on õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks riigivõimude ees ka siis, kui rikkumise pani toime ametiisik.
Artikkel 14
Käesolevas konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, sünni- või muu seisund.
Artikkel 15
1. Sõja ajal või muus hädaolukorras, mis ähvardab rahva eluvõimet, võib iga Kõrge Lepinguosaline võtta meetmeid, millega ta taganeb selle konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik, tingimusel et taolised abinõud ei ole vastuolus tema teiste rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega.
2. Selle artikli raames ei või taganeda artiklist 2, välja arvatud inimeste hukkumine õiguspärase sõjategevuse tagajärjel, ega artiklitest 3, 4 (lõige 1) ja 7.
3. Iga taganemisõigust kasutav Kõrge Lepinguosaline informeerib Euroopa Nõukogu Peasekretäri täielikult rakendatud abinõudest ja nende põhjustest. Samuti informeerib ta Euroopa Nõukogu Peasekretäri, kui taoliste abinõude rakendamine on lõppenud ning konventsiooni sätteid jälle täielikult täidetakse.
Artikkel 16
Midagi artiklitest 10, 11 ja 14 ei või käsitada takistusena Kõrgele Lepinguosalisele seada piiranguid välismaalaste poliitilisele tegevusele.
Artikkel 17
Midagi käesolevas konventsioonis ei või tõlgendada selliselt, et see annab mingile riigile, isikute grupile või üksikisikule õiguse tegevuseks või teoks, mille eesmärgiks on konventsiooniga sätestatud ükskõik missuguste õiguste või vabaduste kaotamine või nende piiramine suuremal määral kui see on ette nähtud konventsioonis.
Artikkel 18
Käesolevas konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste ja vabaduste suhtes tohib rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud.
II OSA
Artikkel 19
Käesoleva konventsiooniga Kõrgete Lepinguosaliste poolt endile võetud
kohustuste täitmise tagamiseks luuakse:
a) Euroopa Inimõiguste
Komisjon, edaspidi «komisjon»;
b) Euroopa Inimõiguste
Kohus, edaspidi «kohus».
III OSA
Artikkel 20¹
1. Komisjoni liikmete arv on võrdne Kõrgete Lepinguosaliste arvuga. Komisjoni liikmeteks ei või olla kaks ega rohkem ühe riigi kodanikku.
2. Komisjon viib läbi plenaaristungeid. Ta võib moodustada vähemalt seitsmeliikmelisi kodasid. Kojad võivad läbi vaadata käesoleva konventsiooni artikli 25 alusel esitatud petitsioone, mida saab käsitada fikseerunud pretsedendiõiguse alusel või mis ei tõstata tõsiseid konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise küsimusi. Koda kasutab kõiki konventsiooniga komisjonile antud volitusi selle piirangu ja käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud piirangute raames. Komisjoni liikmel, kes on valitud esindama Kõrget Lepinguosalist riiki, kelle vastu petitsioon on esitatud, on õigus osaleda koja istungitel, kellele petitsioon on üle antud.
3. Komisjon võib moodustada vähemalt kolmeliikmelisi komiteesid, kellel on õigus ühehäälselt tunnistada vastuvõetamatuks või kustutada menetlusnimistust artikli 25 järgi esitatud petitsiooni, kui selle otsuse saab teha ilma täiendava uurimiseta.
4. Koda või komitee võib igal ajal anda menetluse üle komisjoni plenaaristungile, kes omakorda võib nõuda iga kojale või komiteele esitatud petitsiooni üleandmist enesele.
5. Üksnes komisjoni plenaaristungil on õigus:
a) vaadata
läbi artikli 24 järgi esitatud petitsioone;
b) esitada asi
kohtule artikli 48 punkti a alusel;
c) koostada protseduurireeglid
vastavalt artiklile 36.
Artikkel 21¹
1. Komisjoni liikmed valib Ministrite Komitee absoluutse häälteenamusega konsultatiivassamblee büroo koostatud nimekirjast. Kõigi Kõrgete Lepinguosaliste esindajad konsultatiivassambleel esitavad kolm kandidaati, kellest vähemalt kaks on selle riigi kodanikud.
2. Sama protseduuri tuleb võimaluse piires järgida komisjoni täiendamisel, kui käesoleva konventsiooniga ühineb uus riik, samuti vabanenud koha täitmisel.
3. Kandidaat peab olema kõlbeliselt laitmatu ning kas kõrgesse juriidilisse ametisse nimetamiseks vajaliku kvalifikatsiooniga või siseriikliku või rahvusvahelise õiguse tunnustatud asjatundja.
Artikkel 22²
1. Komisjoni liikmed valitakse kuueks aastaks. Neid võib tagasi valida, kuid esimestel valimistel valitud liikmetest seitsmel täitub ametiaeg kolme aasta möödumisel.
2. Liikmed, kelle ametiaeg on kolm aastat, loosib Euroopa Nõukogu Peasekretär kohe pärast esimesi valimisi.
3. Selleks, et võimaluse piires kindlustada komisjoni poole koosseisu uuenemine iga kolme aasta järel, võib Ministrite Komitee otsustada enne järjekordseid valimisi, et ühe või enama ümbervalimisele kuuluva liikme ametiaeg võib olla teistsugune kui kuus aastat, kuid mitte rohkem kui üheksa ja mitte vähem kui kolm aastat.
4. Juhtudel, kui tegemist on rohkem kui ühe ametiajaga ja Ministrite Komitee rakendab eelmist lõiget, loosib peasekretär ametiaegade jaotuse kohe pärast valimisi.
5. Komisjoni liige, kes valitakse asendama liiget, kelle ametiaeg kestab, astub ametisse kuni oma eelkäija ametiaja lõppemiseni.
6. Komisjoni liige on oma ametis seni, kuni ta asendatakse. Pärast seda jätkab ta tegelemist nende asjadega, mis olid tema menetluses enne tema asendamist.
Artikkel 23¹
Komisjoni liige osaleb selle töös enda nimel. Oma liikmeksoleku ajal ei pea ta teisi ameteid, mis on kokkusobimatud komisjoni liikme sõltumatuse ja erapooletusega või selle ameti nõuetega.
Artikkel 24
Iga Kõrge Lepinguosaline võib Euroopa Nõukogu Peasekretäri kaudu pöörduda komisjoni poole konventsiooni sätete iga väidetava rikkumise korral teise Kõrge Lepinguosalise poolt.
Artikkel 25
1. Komisjon võib vastu võtta Euroopa Nõukogu Peasekretärile adresseeritud petitsioone igalt isikult, valitsusväliselt organisatsioonilt ja isikute grupilt, kes väidavad, et nad on käesolevas konventsioonis sätestatud õiguste rikkumise ohvriks ühe Kõrge Lepinguosalise poolt, tingimusel et Kõrge Lepinguosaline, kelle vastu kaebus on esitatud, on deklareerinud, et ta tunnustab komisjoni pädevust taoliste petitsioonide vastuvõtmiseks. Seda deklareerinud Kõrged Lepinguosalised kohustuvad mitte mingil viisil takistama selle õiguse tõhusat kasutamist.
2. Niisuguseid deklaratsioone võib teha teatud perioodiks.
3. Deklaratsioonid antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile, kes saadab nende koopiad Kõrgetele Lepinguosalistele ning avaldab need.
4. Komisjon täidab selles artiklis sätestatud volitusi üksnes siis, kui eelnenud lõigetele vastavate deklaratsioonidega on end sidunud vähemalt kuus Kõrget Lepinguosalist.
Artikkel 26
Komisjon võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist.
Artikkel 27
1. Komisjon ei vaata läbi ühtegi artikli 25 alusel esitatud petitsiooni,
mis:
a) on anonüümne, või
b) on sisuliselt sama
komisjoni poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks
muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri raames ja kui see
ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni.
2. Komisjon tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 25 alusel esitatud petitsiooni, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks.
3. Komisjon lükkab tagasi iga talle esitatud petitsiooni, mida ta peab artikli 26 alusel vastuvõetamatuks.
Artikkel 28¹
1. Kui komisjon võtab vastu talle esitatud petitsiooni, siis:
a) algatab ta faktide kindlakstegemiseks koostöös poolte esindajatega petitsiooni läbivaatamise ja vajadusel uurimise, mille edukaks läbiviimiseks asjassepuutuvad riigid, olles komisjoniga arvamusi vahetanud, osutavad igakülgset abi;
b) annab ta end samal ajal poolte käsutusse, saavutamaks konventsioonis sätestatud inimõigusi järgiv sõbralik lahendus. 2. Kui komisjonil õnnestub leida sõbralik lahendus, koostab ta ettekande, mis saadetakse asjassepuutuvaile riikidele, Ministrite Komiteele ja Euroopa Nõukogu Peasekretärile avaldamiseks. Ettekanne piirdub faktide ja saavutatud lahenduse lühikirjeldusega.
Artikkel 29¹-³
Kuigi komisjon on artikli 25 alusel esitatud petitsiooni vastu võtnud, võib ta selle siiski oma liikmete kahe-kolmandikulise häälteenamusega tagasi lükata, kui selle läbivaatamisel on selgunud artiklis 27 nimetatud asjaolu. Sellisel juhul tehakse otsus pooltele teatavaks.
Artikkel 30¹
1. Komisjon võib petitsiooni menetlusnimistust kõrvaldada menetluse igas
järgus, kui asjaolud viivad järeldusele, et:
a) esitaja ei
kavatse jääda oma petitsiooni juurde, või
b) asi on
lahendatud, või
c) kui komisjon teeb kindlaks mis tahes muu
põhjuse, mille tõttu petitsiooni menetlemise jätkamine ei ole õigustatud.
Komisjon jätkab siiski petitsiooni läbivaatamist, kui seda on vaja konventsioonis sätestatud inimõiguste järgimiseks.
2. Kui komisjon otsustab petitsiooni pärast selle vastuvõtmist nimistust kustutada, koostab ta ettekande, mis sisaldab fakte, petitsiooni kustutamise otsuse ja selle põhjenduse. Ettekanne saadetakse pooltele, samuti informatsiooniks Ministrite Komiteele. Komisjon võib selle avaldada.
3. Komisjon võib petitsiooni menetlusnimistus taastada, kui ta peab seda asjaoludest tulenevalt õigustatuks.
Artikkel 31¹
1. Kui petitsiooni läbivaatamine ei ole lõppenud vastavalt artiklitele 28 (lõige 2), 29 või 30, koostab komisjon faktidest ettekande ja esitab arvamuse selle kohta, kas kindlakstehtud faktidest nähtub, et asjaosaline riik on konventsiooniga võetud kohustusi rikkunud. Ettekanne võib sisaldada komisjoni liikemete individuaalseid arvamusi.
2. Ettekanne saadetakse Ministrite Komiteele. See saadetakse samuti asjaosalistele riikidele, kellel ei ole õigust seda avaldada.
3. Ettekandes Ministrite Komiteele võib komisjon teha asjakohaseid ettepanekuid.
Artikkel 32
1. Kui asja ei anta vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 48 kolme kuu jooksul ettekande Ministrite Komiteele saatmise päevast kohtu lahendada, otsustab Ministrite Komitee oma istungites osalemise õigust omavate liikmete kahe-kolmandikulise häälteenamusega, kas konventsiooni on rikutud.
2. Juhul, kui leitakse, et konventsiooni on rikutud, määrab Ministrite Komitee aja, mille jooksul asjassepuutuv Kõrge Lepinguosaline peab rakendama Ministrite Komitee otsuses ettenähtud abinõusid.
3. Kui asjassepuutuv Kõrge Lepinguosaline ei ole ettenähtud ajal võtnud rahuldavaid meetmeid, otsustab Ministrite Komitee lõikes 1 sätestatud enamusega, milline toime oma algotsusele anda ning avaldab ettekande.
4. Kõrge Lepinguosaline kohustub käsitama siduvana iga otsust, mida Ministrite Komitee võib teha eelnenud lõigete kohaldamisel.
Artikkel 33
Komisjoni istungid on kinnised.
Artiklite 20 (lõige 3) ja 29 sätteid järgides võtab komisjon otsuseid vastu kohalolevate ja hääletavate liikmete häälteenamusega.
Artikkel 35
Komisjon käib koos vastavalt vajadusele. Komisjoni kutsub kokku Euroopa Nõukogu Peasekretär.
Artikkel 36
Komisjon koostab oma protseduurireeglid ise.
Artikkel 37
Komisjoni sekretariaati korraldab Euroopa Nõukogu Peasekretär.
IV OSA
Artikkel 38
Euroopa Inimõiguste Kohus koosneb kohtunikest, kelle arv on võrdne Euroopa Nõukogu liikmete arvuga. Kaks ega rohkem kohtunikku ei või olla ühe ja sama riigi kodanikud.
Artikkel 39
1. Kohtu liikmed valib Konsultatiivassamblee häälteenamusega Euroopa Nõukogu liikmete esitatud nimekirjast. Iga liikmesriik esitab kolm kandidaati, kellest vähemalt kaks on selle riigi kodanikud.
2. Sama protseduuri rakendatakse võimalikult kohtu täiendamisel Euroopa Nõukokku uute liikmete vastuvõtmisel ning vabanenud kohtade täitmisel.
3. Kandidaat peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega ning kõrgesse juriidilisse ametisse nimetamiseks vajaliku kvalifikatsiooniga või tunnustatud kompetentsusega õigusasjatundja.
1. Kohtu liikmed valitakse üheksaks aastaks. Neid võib tagasi valida, kuid esimestel valimistel valitud liikmetest neljal on ametiaeg kolm aastat ja veel neljal liikmel kuus aastat.
2. Liikmed, kelle ametiaeg on kolm ja kuus aastat, loosib peasekretär kohe pärast esimesi valimisi.
3. Et võimaluse piires kindlustada kolmandiku kohtu koosseisu uuenemine iga kolme aasta järel, võib konsultatiivassamblee otsustada enne järjekordseid valimisi, et ühe või mitme ümbervalimisele kuuluva liikme ametiaeg võib olla teistsugune kui üheksa aastat, kuid mitte rohkem kui kaksteist ja mitte vähem kui kuus aastat.
4. Juhtudel, kui tegemist on rohkem kui ühe ametiajaga ja konsultatiivassamblee rakendab eelmist lõiku, loosib peasekretär ametiaegade jaotuse kohe pärast valimisi.
5. Kohtu liige, kes valitakse asendama liiget, kelle ametiaeg kestab, astub ametisse eelkäija ametiaja lõppemiseni.
6. Kohtu liige on ametis seni, kuni ta asendatakse. Pärast seda jätkab ta tegelemist nende asjadega, mis olid tema menetluses enne tema asendamist.
7. Kohtu liige osaleb selle töös enda nimel. Oma ametiajal ei pea ta teisi ameteid, mis on kokkusobimatud kohtu liikme sõltumatuse ja erapooletusega või selle ameti nõuetega.
Artikkel 41¹
Kohus valib kolmeks aastaks presidendi ja ühe või kaks asepresidenti. Neid võib tagasi valida.
Artikkel 42
Kohtu liige saab iga ametitäitmise päeva eest Ministrite Komitee määratud kompensatsiooni.
Artikkel 43¹
Kohtule esitatud asja läbivaatamiseks moodustab kohus üheksast kohtunikust koosneva koja. Ex officio liikmena osaleb koja töös asjassepuutuva liikmesriigi kodanikust kohtunik või selle puudumisel, liikmesriigi äranägemisel, muu isik kohtuniku funktsioonis. Teised kohtunikud loosib president enne asja menetlemise algust.
Artikkel 44
Õigus esitada asi kohtusse on üksnes Kõrgetel Lepinguosalistel ja komisjonil.
Artikkel 45
Kohtu õiguspädevusse kuuluvad kõik käesoleva konventsiooni tõlgendamise ja kohaldamisega seotud asjad, mille on vastavalt artiklile 48 esitanud Kõrged Lepinguosalised või komisjon.
Artikkel 46
1. Iga Kõrge Lepinguosaline võib igal ajal teatada, et ta tunnustab kohtu pädevust kõigis konventsiooni tõlgendamise ja kohaldamise küsimustes ipso facto ja ilma sellekohase eraldi kokkuleppeta kohustuslikuna.
2. Niisuguseid deklaratsioone võib teha tingimusteta või mitme või mõne konkreetse Kõrge Lepinguosalise vastastikku tunnustatud tingimustel või teatavaks tähtajaks.
3. Deklaratsioon antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile, kes saadab selle koopiad Kõrgetele Lepinguosalistele.
Artikkel 47
Kohus võib asja arutada üksnes pärast seda, kui komisjon on tõdenud sõbraliku lahenduse saavutamise ebaõnnestumist, ning artiklis 32 ettenähtud kolmekuise aja jooksul.
Artikkel 48
Tingimusel, et asjassepuutuv Kõrge Lepinguosaline või asjassepuutuvad
Kõrged Lepinguosalised on tunnustanud kohtu jurisdiktsiooni
kohustuslikuna või selle puudumisel asjassepuutuva Kõrge Lepinguosalise
või asjassepuutuvate Kõrgete Lepinguosaliste nõusolekul võib asja
kohtule esitada:
a) komisjon;
b) Kõrge Lepinguosaline, kelle
jurisdiktsiooni all väidetav ohver on;
c) Kõrge Lepinguosaline,
kes on asja komisjonile esitanud;
d) Kõrge Lepinguosaline, kelle
vastu kaebus on esitatud.
Artikkel 49
Vaidlused kohtu õiguspädevuse üle lahendatakse kohtu otsusega.
Artikkel 50
Kui kohus leiab, et mõni Kõrge Lepinguosalise õigus- või muu võimu langetatud otsus või rakendatud abinõu on täielikult või osaliselt vastuolus konventsioonist tulenevate kohustustega ning kui osundatud lepinguosalise siseriiklik õigus lubab otsuse või abinõu läbi kahjustatule ainult osalist hüvitust selle otsuse või abinõu tagajärgede eest, võib kohus vajadusel oma otsusega määrata kahjustatud poolele õiglase hüvituse.
Artikkel 51
1. Kohtu otsuses esitatakse selle põhjendused.
2. Kui otsus ei ole täielikult või osaliselt üksmeelne, on igal kohtunikul õigus esitada eraldi arvamus.
Artikkel 52
Kohtu otsus on lõplik.
Artikkel 53
Kõrged Lepinguosalised kohustuvad täitma kohtu otsuseid igas asjas, milles nad on pooled.
Artikkel 54
Kohtu otsus saadetakse Ministrite Komiteele, kes kontrollib selle täitmist.
Artikkel 55
Kohus koostab endale reeglid ja määrab töökorra ise.
Artikkel 56
1. Kohtu liikmete esimesed valimised toimuvad pärast seda, kui Kõrged Lepinguosalised on teinud vähemalt kaheksa artiklis 46 mainitud deklaratsiooni.
2. Enne esimesi valimisi ei saa kohtule esitada ühtki asja.
V OSA
Artikkel 57
Euroopa Nõukogu Peasekretäri taotlusel esitab iga Kõrge Lepinguosaline selgituse, kuidas tema siseriiklik õigus kindlustab käesoleva konventsiooni mis tahes sätete tõhusa elluviimise.
Artikkel 58
Komisjoni ja kohtu kulud katab Euroopa Nõukogu.
Artikkel 59
Komisjoni ja kohtu liikmed kasutavad oma ülesannete täitmisel Euroopa Nõukogu põhikirja artiklis 40 ja selle alusel sõlmitud lepetes ettenähtud eesõigusi ja immuniteete.
Artikkel 60
Midagi käesolevas konventsioonis ei või käsitada piiranguna või taganemisena ükskõik millistest inimõigustest ja põhivabadustest, mida tagavad ükskõik millise Kõrge Lepinguosalise seadused või ükskõik missugused lepingud, mille osaliseks ta on.
Artikkel 61
Miski käesolevas konventsioonis ei või kahjustada Ministrite Komiteele Euroopa Nõukogu põhikirjaga antud volitusi.
Artikkel 62
Kõrged Lepinguosalised otsustavad, et nad kasutavad üksnes erikokkuleppe korral nendevahelisi kehtivaid lepinguid, konventsioone või deklaratsioone selleks, et käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise asjus tekkivaid vaidlusi esitada petitsioonina lahendamiseks muus korras, kui on sätestatud selles konventsioonis.
Artikkel 63
1. Iga riik võib konventsiooni ratifitseerides või igal ajal pärast seda Euroopa Nõukogu Peasekretärile saadetud avalduses teatada, et konventsioon laieneb kõigile või mõnedele territooriumidele, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutav on.
2. Konventsioon laieneb teadaandes märgitud territooriumile või territooriumidele alates kolmekümnendast päevast pärast teadaande laekumist Euroopa Nõukogu Peasekretärile.
3. Sellistel territooriumidel konventsiooni sätteid rakendades arvestatakse kohalikke vajadusi.
4. Selle artikli lõikele 1 vastava deklaratsiooni teinud riik võib pärast seda igal ajal teha deklaratsioonis märgitud ühe või rohkema territooriumi nimel teatavaks, et ta tunnustab komisjoni pädevust võtta konventsiooni artiklit 25 järgides vastu petitsioone üksikisikuilt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt või isikute gruppidelt.
Artikkel 64
1. Iga riik võib käesolevale konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimiskirja hoiule andes teha reservatsiooni konventsiooni iga mis tahes konkreetse sätte suhtes ning teatada, et mõni tema territooriumil sel ajal kehtiv seadus ei ole kooskõlas antud sättega. Üldist laadi reservatsioonid ei ole selle artikli järgi lubatud.
2. Selle artikli alusel tehtud reservatsioon peab sisaldama eelmises lõikes nimetatud seaduse kokkuvõtte.
Artikkel 65
1. Kõrge Lepinguosaline võib käesoleva konventsiooni denonsseerida üksnes viie aasta möödumisel selle osaliseks saamisest ning pärast kuuekuulist etteteatamist Euroopa Nõukogu Peasekretärile, kes informeerib teisi Kõrgeid Lepinguosalisi.
2. Denonsseerimine ei vabasta vastavat Kõrget Lepinguosalist käesoleva konventsiooniga võetud kohustustest mis tahes teo suhtes, mis võib kujutada nende kohustuste rikkumist ning mille ta võis toime panna enne denonsseerimise jõustumist.
3. Iga Kõrge Lepinguosaline, kes lõpetab oma liikmeksoleku Euroopa Nõukogus, lõpetab käesolevas konventsioonis osalemise samadel tingimustel.
4. Konventsiooni võib denonsseerida kooskõlas eelmiste lõigete sätetega iga territooriumi suhtes, millele konventsiooni laienemist on artikli 63 kohaselt deklareeritud.
Artikkel 66
1. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmetele. See kuulub ratifitseerimisele. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile.
2. Käesolev konventsioon jõustub pärast kümnenda ratifitseerimiskirja hoiuleandmist.
3. Iga edaspidi ratifitseeriva allakirjutaja suhtes jõustub konventsioon ratifitseerimiskirja hoiuleandmise päeval.
4. Euroopa Nõukogu Peasekretär teeb kõigile Euroopa Nõukogu liikmetele teatavaks konventsiooni jõustumise, selle ratifitseerinud Kõrgete Lepinguosaliste nimed ning kõigi edaspidi laekuda võivate ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise.
Koostatud 4. novembril 1950. a. Roomas inglise ja prantsuse keeles, mille tekstid on mõlemad võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis jäetakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Peasekretär saadab tõendatud koopia igale allakirjutanule.
Protokoll nr 2
Euroopa Ininõiguste kohtu pädevusest anda
nõuandvaid arvamusi
Strasbourg, 6. mai 1963
[Euroopa
Lepingute Seeria nr 44]
Käesolevale protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
võttes arvesse 4. novembril 1950. a. Roomas allakirjutatud «Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni» (edaspidi konventsioon) sätteid, eriti artiklit 19, mille alusel on muude organite hulgas loodud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi kohus);
pidades silmas, et on kasulik lülitada kohtu pädevusse õigus anda teatud tingimustel nõuandvaid arvamusi,
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
1. Kohus võib Ministrite Komitee palvel anda nõuandvaid arvamusi õigusküsimustes, mis puudutavad konventsiooni ja selle juurde kuuluvate protokollide tõlgendamist.
2. Need arvamused ei või käsitleda konventsiooni I osas ja protokollides määratletud õiguste ja vabaduste sisu ja ulatusega seonduvat ega muud küsimust, mida komisjon, kohus või Ministrite Komitee võivad arutada seoses mõne konventsiooni alusel menetletava asjaga.
3. Ministrite Komitee otsustab kohtule nõuandepalve esitamise oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
Artikkel 2
Kohus otsustab, kas Ministrite Komitee palve nõuandvaks arvamuseks kuulub käesoleva protokolli artiklis 1 sätestatud nõuandepädevusse.
Artikkel 3
1. Nõuandepalve vaatab kohus läbi plenaaristungil.
2. Kohus peab nõuandva arvamuse põhjendama.
3. Kui arvamus tervikuna või osaliselt ei ole üksmeelne, on igal kohtunikul õigus esitada eraldi arvamus.
4. Kohus esitab nõuandva arvamuse Ministrite Komiteele.
Artikkel 4
Kohtu volitused konventsiooni artikli 55 järgi võimaldavad koostada selliseid reegleid ja määrata sellise töökorra nagu ta peab käesoleva protokolli eesmärkidel vajalikuks.
Artikkel 5
1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile
allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes võivad saada selle
protokolli osalisteks:
a) kirjutades alla reservatsioonideta
ratifitseerimise või aktsepteerimise suhtes;
b) kirjutades alla
reservatsioonidega ratifitseerimise või aktsepteerimise suhtes, millele
järgneb ratifitseerimine või aktsepteerimine.
Ratifitseerimis- või aktsepteerimisdokumendid antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile.
2. Käesolev protokoll jõustub niipea, kui kõik konventsiooniosalised on saanud protokolliosalisteks vastavalt käesoleva artikli lõike 1 sätetele.
3. Selle protokolli jõustumisest käsitatakse artikleid 1–4 konventsiooni lahutamatu osana.
4. Euroopa Nõukogu Peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele
teatavaks:
a) iga ratifitseerimise või aktsepteerimise suhtes
reservatsioonideta allakirjutamise;
b) iga ratifitseerimise või
aktsepteerimise suhtes reservatsioonidega allakirjutamise;
c) iga
ratifitseerimis- või aktsepteerimisdokumendi hoiuleandmise;
d)
selle protokolli jõustumispäeva vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.
Selle tõenduseks on täielikult volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 6. mail 1963. a. Strasbourg'is inglise ja prantsuse keeles, mille mõlemad tekstid on võrdselt ametlikud, ühes eksemplaris, mis jääb hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Peasekretär saadab tõendatud koopia igale allakirjutanud riigile.
Esimene protokoll
Pariis, 20. märts 1952
[Euroopa
Lepingute Seeria nr 9]
Käesolevale protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriikide valitsused,
olles otsustanud astuda samme mõnede 4. novembril 1950. a Roomas allakirjutatud «Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni» (edaspidi konventsioon) I osasse mittelülitatud õiguste ja vabaduste ühiseks elluviimiseks,
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
Igal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.
Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks.
Artikkel 2
Kedagi ei või jätta ilma õigusest haridusele. Endale võetud mis tahes haridus- ja õpetamisfunktsioone täites peab riik austama vanemate õigust tagada lastele nende endi usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus.
Artikkel 3
Kõrged Lepinguosalised kohustuvad mõistlike ajavahemike järel läbi viima salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse seadusandja valimisel.
Artikkel 4
Kõrge Lepinguosaline võib allakirjutamisel või ratifitseerimisel või igal ajal pärast seda saata Euroopa Nõukogu Peasekretärile avalduse selle kohta, mil määral ta kohustub laiendama protokolli sätteid territooriumidele, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutav on.
Eelmise lõigu järgi avalduse teinud Kõrge Lepinguosaline võib aeg-ajalt teha uusi, eelmiste avalduste tingimusi muutvaid või protokolli sätete kohaldamist mis tahes territooriumide suhtes lõpetavaid avaldusi.
Selle artikli alusel tehtud avaldust käsitatakse kui konventsiooni artikli 63 lõike 1 järgi tehtut.
Artikkel 5
Kõrged Lepinguosalised käsitavad käesoleva protokolli artiklite 1, 2, 3 ja 4 sätteid konventsiooni lisaartiklitena ning kõiki konventsiooni sätteid kohaldatakse vastavalt sellele.
Artikkel 6
Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmetele. Protokoll ratifitseeritakse üheaegselt konventsiooni ratifitseerimisega või pärast seda. Protokoll jõustub kümnenda ratifitseerimiskirja hoiuleandmise päeval. Iga järgmise allakirjutaja ja ratifitseerija suhtes jõustub protokoll tema enda ratifitseerimiskirja hoiuleandmise päeval.
Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile, kes teatab kõigile liikmetele ratifitseerinute nimed.
Koostatud 20. märtsil 1952. a. Pariisis inglise ja prantsuse keeles, mille tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis jääb hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Peasekretär saadab tõendatud koopia igale allakirjutanud riigile.
Protokoll nr 4
Teatud õiguste ja vabaduste kindlustamisest,
mis ei ole lülitatud konventsiooni
ja sellega kaasnevasse
esimesse protokolli
Strasbourg, 16. september 1963
[Euroopa
Lepingute Seeria nr 46]
Käesolevale protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
olles otsustanud astuda samme mõnede õiguste ja vabaduste, mis pole lülitatud 4. novembril 1950. a Roomas allakirjutatud «Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni» (edaspidi konventsioon) I osasse ning 20. märtsil 1952. a Pariisis allakirjutatud konventsiooni esimese protokolli artiklitesse 1–3, ühiseks kindlustamiseks,
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
Kelleltki ei või võtta vabadust üksnes sel alusel, et ta ei suuda täita oma lepingujärgseid kohustusi.
Artikkel 2
1. Igal riigi territooriumil seaduslikult viibival isikul on õigus seal vabalt liikuda ja elukohta valida.
2. Igaühel on õigus vabalt lahkuda igalt maalt, kaasa arvatud kodumaalt.
3. Nende õiguste kasutamist ei või piirata teisiti, kui seaduse alusel ning kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, ordre public (avaliku korra) säilitamiseks, kuritegevuse ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.
4. Esimeses lõikes ettenähtud õigusi võib demokraatliku ühiskonna mõnedes valdkondades piirata seaduse alusel ühiskondlikes huvides.
Artikkel 3
1. Kedagi ei või individuaalses ega kollektiivses korras sunniviisiliselt välja saata riigist, mille kodanik ta on.
2. Kelleltki ei või võtta õigust tulla riiki, mille kodanik ta on.
Artikkel 4
Keelatud on välismaalaste sunniviisiline kollektiivne väljasaatmine.
Artikkel 5
1. Iga Kõrge Lepinguosaline võib käesoleva protokolli allakirjutamise või ratifitseerimise ajal või igal ajal pärast seda saata Euroopa Nõukogu Peasekretärile avalduse selle kohta, mil määral ta kohustub rakendama protokolli sätteid avalduses nimetatud territooriumide suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutav on.
2. Iga eelmise lõike järgi avalduse teinud Kõrge Lepinguosaline võib aeg-ajalt teha uusi, eelmise tingimusi muutvaid või mis tahes territooriumil protokolli sätete kohaldamist lõpetavaid avaldusi.
3. Selle artikli järgi esitatud avaldust käsitatakse kui konventsiooni artikli 63 lõike 1 järgi tehtut.
4. Iga riigi territooriumi, millele käesolev protokoll laieneb selle riigi poolt protokolli ratifitseerimise või aktsepteerimise tulemusena, ning iga territooriumi, millele käesolev protokoll on rakendatud riigi poolt käesoleva artikli järgse deklareerimise tulemusena, käsitatakse eraldi territooriumina, viidates riigi territooriumidele artiklites 2 ja 3.
Artikkel 6
1. Kõrged Lepinguosalised käsitavad käesoleva protokolli artikleid 1–5 konventsiooni lisaartiklitena ning kõiki konventsiooni sätteid kohaldatakse vastavalt sellele.
2. Siiski, üksikisiku õigus menetluse alustamiseks, mida on tunnistatud konventsiooni artikli 25 järgi tehtud deklaratsiooniga või kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikkuse aktsepteerimine konventsiooni artikli 46 järgi tehtud deklaratsiooniga ei oma jõudu käesoleva protokolli suhtes, kuni asjassepuutuv Kõrge Lepinguosaline ei ole teinud avaldust seda õigust tunnustada või aktsepteerida taolist jurisdiktsiooni kõigi või mõne käesoleva protokolli artiklite 1–4 suhtes.
Artikkel 7
1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes on konventsioonile alla kirjutanud. Protokoll ratifitseeritakse üheaegselt konventsiooni ratifitseerimisega või pärast seda. Protokoll jõustub viienda ratifitseerimiskirja hoiuleandmise päeval. Iga järgmise allakirjutaja ja ratifitseerija suhtes jõustub protokoll tema enda ratifitseerimiskirja hoiuleandmise päeval.
2. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile, kes teatab kõigile liikmetele ratifitseerinute nimed.
Selle tõenduseks on täielikult volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 16. septembril 1963. a. Strasbourg'is inglise ja prantsuse keeles, mille mõlemad tekstid on võrdselt ametlikud, ühes eksemplaris, mis jääb hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Peasekretär saadab tõendatud koopia igale allakirjutanud riigile.
Protokoll nr 7
Strasbourg, 22. november 1984
[Euroopa Lepingute
Seeria nr 117]
Käesolevale protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
olles otsustanud astuda edasisi samme mõnede õiguste ja vabaduste ühiseks tagamiseks 4. novembril 1950. a Roomas alla kirjutatud «Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni» (edaspidi konventsioon) abil,
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
1. Välismaalast, kes elab riigi territooriumil õiguspäraselt, ei või
välja saata teisiti kui seaduse alusel tehtud otsuse täitmiseks ning tal
on õigus:
a) esitada põhjendusi enda väljasaatmise vastu;
b)
tema asja uuesti läbivaatamisele;
c) olla neil eesmärkidel
esindatud kompetentse võimukandja või selle poolt volitatud isiku või
isikute ees.
2. Enne käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b, ja c sätestatud õiguste kasutamist võib välismaalase välja saata siis, kui see on on vajalik avaliku korra huvides või põhjendatud riigi julgeoleku huvidega.
Artikkel 2
1. Igaühel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos, on õigus tema süüdimõistmise või karistuse läbivaatamisele kõrgema õigusemõistmisinstantsi poolt. Selle õiguse kasutamise alused ja kord määratakse seadusega.
2. Selles õiguses võivad olla erandiks seaduses loetletud vähemtähtsad õiguserikkumised või juhud, kus asjassepuutuva isiku üle mõistis esimeses astmes kohut kõrgeim õigusemõistmisinstants või kui isik on mõistetud süüdi pärast apellatsiooni tema õigeksmõistmise vastu.
Artikkel 3
Kui isikut kuriteos süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ning kui tema süüdimõistmine järgnevalt ära muudetakse või kui ta vabastatakse karistusest selle alusel, et tegu oli kohtuveaga, peab see isik, kes on kandnud karistust sellise süüdimõistmise eest, saama hüvituse seaduse või asjassepuutuva riigi praktika alusel, kuni ei ole tõendatud, et senitundmatu fakti hilinenud ilmnemine oli osaliselt või täielikult põhjustatud tema enda poolt.
Artikkel 4
1. Mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teistkordselt kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada teo eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud.
2. Eelmise lõike sätted ei takista menetluse taasalustamist kooskõlas asjassepuutuva riigi seaduse ja kriminaalprotsessiga, kui on tõendeid uutest või äsjailmnenud faktidest või kui varasemas menetluses on olnud oluline puudujääk, mis võis asja lahendit mõjustada.
3. Käesolevast artiklist ei või taganeda konventsiooni artikli 15 järgi.
Artikkel 5
Abikaasadel on võrdsed õigused ja kohustused nendevahelistes eraõiguslikes suhetes, samuti nende suhetes lastega abielu eel, selle ajal ja lahutuse järel. Käesolev artikkel ei takista riike rakendamast abinõusid, mis on vajalikud laste huvides.
Artikkel 6
1. Iga riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, aktsepteerimis- või kinnitamisdokumenti hoiule andes määratleda territooriumi või territooriumid, millele käesolev protokoll kohaldatakse ning märkida, mil määral ta kohustub käesoleva protokolli sätteid sellisel territooriumil või sellistel territooriumidel kohaldama.
2. Iga riik võib hiljem mis tahes ajal Euroopa Nõukogu Peasekretärile saadetud deklaratsiooniga laiendada käesoleva protokolli kohaldamist igale muule deklaratsioonis määratletud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mil täitub kaks kuud peasekretäri poolt niisuguse deklaratsiooni vastuvõtmisest.
3. Iga deklaratsiooni, mis on tehtud kahe eelmise lõike alusel selles deklaratsioonis määratletud mingi territooriumi suhtes, võib tagasi võtta või muuta teadaandega peasekretärile. Tagasivõtmine või muutmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mil täitub kaks kuud peasekretäri poolt taolise teadaande saamisest.
4. Käesoleva artikli järgi tehtud deklaratsiooni käsitatakse kui konventsiooni artikli 63 lõike 1 järgi tehtut.
5. Iga riigi territooriumi, millele käesolev protokoll laieneb selle riigi poolt ratifitseerimise, aktsepteerimise või selle kinnitamise tulemusena, ning iga territooriumi, millele käesolev protokoll on rakendatud riigi poolt käesoleva artikli deklareerimise tulemusena, käsitatakse viites riigi territooriumile artikli 1 järgi eraldi territooriumina.
Artikkel 7
1. Osalisriigid käsitavad käesoleva protokolli artikleid 1–6 konventsiooni lisaartiklitena, kohaldades kõiki konventsiooni sätteid vastavalt sellele.
2. Siiski, üksikisiku õigus menetluse alustamisele, mida on tunnustatud konventsiooni artikli 25 järgi tehtud deklaratsiooniga või kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikkuse aktsepteerimine konventsiooni artikli 46 järgi tehtud deklaratsiooniga, ei oma jõudu käesoleva protokolli suhtes, kuni asjassepuutuv riik ei ole teinud avaldust seda õigust tunnustada või niisugust jurisdiktsiooni aktsepteerida käesoleva protokolli artiklite 1–5 suhtes.
Artikkel 8
Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikemetele. See kuulub ratifitseerimisele, aktsepteerimisele või kinnitamisele. Euroopa Nõukogu liikmesriik ei või käesolevat protokolli ratifitseerida, aktsepteerida või seda kinnitada, kui ta eelnevalt või samaaegselt ei ratifitseeri konventsiooni. Ratifitseerimis-, aktsepteerimis- ja kinnitamisdokumendid antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile.
Artikkel 9
1. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mil täitub kaks kuud päevast, mil seitse Euroopa Nõukogu liikmesriiki on väljendanud oma nõusolekut olla protokolliga seotud vastavalt selle artikli 8 sätetele.
2. Iga liikmesriigi suhtes, kes hiljem väljendab oma nõusolekut olla sellega seotud, jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mil täitub kaks kuud ratifitseerimis-, aktsepteerimis- või kinnitamisdokumendi hoiuleandmise päevast.
Artikkel 10
Euroopa Nõukogu Peasekretär teeb kõigile Euroopa Nõukogu
liikmesriikidele teatavaks:
a) iga allakirjutamise;
b) iga
ratifitseerimis-, aktsepteerimis- või kinnitamisdokumendi hoiuleandmise;
c)
käesoleva protokolli jõustumispäevad vastavalt artiklitele 6 ja 9;
d)
iga käesoleva protokolliga seotud muu akti, teadaande ja deklaratsiooni.
Selle tõenduseks on selleks täielikult volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 22. novembril 1984. a. Strasbourg'is inglise ja prantsuse keeles, mille mõlemad tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu Peasekretär saadab tõendatud koopia igale Euroopa Nõukogu liikmesriigile.
Protokoll nr 9
Rooma, 6. november 1990
[Euroopa Lepingute seeria
nr 140]
Käesolevale, 4. novembril 1950. a Roomas allakirjutatud «Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni» (edaspidi konventsioon) juurde kuuluvale protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
olles otsustanud teha edasisi parandusi konventsiooniga määratud protseduuri,
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
Konventsiooniosaliste jaoks, kes on käesoleva protokolliga seotud, täieneb konventsioon artiklitega 2–5.
Artikkel 2
Konventsiooni artikli 31 lõike 2 sõnastus on järgmine:
«2.
Ettekanne saadetakse Ministrite Komiteele. See saadetakse samuti
asjaosalistele riikidele ning kui see käsitleb artikli 25 järgi esitatud
petitsiooni, ka petitsiooni esitajale. Asjaosalistel riikidel ja
petitsiooni esitajal ei ole õigust seda avaldada.»
Artikkel 3
Konventsiooni artikli 44 sõnastus on järgmine:
«Õigus
esitada asi kohtusse on üksnes Kõrgetel Lepinguosalistel, komisjonil ja
üksikisikutel, valitsusvälistel organisatsioonidel või üksikisikute
gruppidel, kes on esitanud petitsiooni artikli 25 järgi.»
Artikkel 4
Konventsiooni artikli 45 sõnastus on järgmine:
«Kohtu
õiguspädevusse kuuluvad kõik käesoleva konventsiooni tõlgendamise ja
kohaldamisega seotud asjad, mis on talle esitatud vastavalt
artiklile 48.»
Artikkel 5
Konventsiooni artikli 48 sõnastus on järgmine:
«1.
Tingimusel, et asjassepuutuv Kõrge Lepinguosaline (kui neid on üks) või
asjassepuutuvad Kõrged Lepinguosalised (kui neid on rohkem kui üks) on
tunnustanud kohtu jurisdiktsiooni kohustuslikuna, või selle puudumisel
asjassepuutuva Kõrge Lepinguosalise (kui neid on ainult üks) või
asjassepuutuvate Kõrgete Lepinguosaliste (kui neid on rohkem kui üks)
nõusolekul võib asja kohtule esitada:
a) komisjon;
b)
Kõrge Lepinguosaline, kelle jurisdiktsiooni all väidetav ohver on;
c)
Kõrge Lepinguosaline, kes on asja komisjonile esitanud;
d) Kõrge
Lepinguosaline, kelle vastu on kaebus esitatud;
e) üksikisik,
valitsusväline organisatsioon või üksikisikute grupp, kes on petitsiooni
komisjonile esitanud.
2. Juhul kui asi on esitatud kohtule ainult lõike 1 punkti e järgi, suunatakse see kõigepealt kolmest kohtu liikmest koosnevale grupile. Selles grupis osaleb grupi ex officio liikmena kohtunik, kes on valitud Kõrgest Lepinguosalisest riigist, kelle vastu petitsioon on esitatud, või sellise kohtuniku puudumisel, selle maa valikul isik, kes osaleb kohtuniku funktsioonis. Juhul kui petitsioon on suunatud rohkem kui ühe Kõrge Lepinguosalise vastu, suureneb grupi liikmete arv vastavalt.
Kui asi ei tõstata tõsiseid konventsiooni tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi ega nõua muul põhjusel kohtu tähelepanu, võib grupp ühehäälselt otsustada seda kohtule läbivaatamiseks mitte esitada. Sel juhul otsustab Ministrite Komitee, vastavalt artikli 32 sätetele, kas oli tegu konventsiooni rikkumisega.»
Artikkel 6
1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile
allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes võivad oma
nõusolekut seotud olla väljendada kas:
a) ratifitseerimise,
vastuvõtmise või kinnitamise suhtes reservatsioonideta alla kirjutades;
b)
ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise suhtes alla kirjutades,
millele järgneb ratifitseerimine, vastuvõtmine või kinnitamine.
2. Ratifitseerimis-, aktsepteerimis- või kinnitamisdokumendid antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile.
Artikkel 7
1. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mil täitub kolm kuud päevast, mil kümme Euroopa Nõukogu liikmesriiki on väljendanud oma nõusolekut olla protokolliga seotud vastavalt selle artikli 6 sätetele.
2. Iga liikmesriigi suhtes, kes hiljem väljendab oma valmisolekut olla sellega seotud, jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mil täitub kolm kuud allakirjutamisest või ratifitseerimis-, aktsepteerimis- või kinnitamisdokumendi hoiuleandmisest.
Artikkel 8
Euroopa Nõukogu Peasekretär teeb kõigile Euroopa Nõukogu
liikmesriikidele teatavaks:
a) iga allakirjutamise;
b) iga
ratifitseerimis-, aktsepteerimis- või kinnitamisdokumendi hoiuleandmise;
c)
käesoleva protokolli jõustumispäevad vastavalt artiklile 7;
d)
iga muu käesoleva protokolliga seotud akti, teadaande või deklaratsiooni.
Selle tõenduseks on täielikult volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 6. novembril 1990. a. Roomas inglise ja prantsuse keeles, mille mõlemad tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu Peasekretär saadab tõendatud koopia igale Euroopa Nõukogu liikmesriigile.
Protokoll nr 10
Strasbourg, 25. märts 1992
[Euroopa Lepingute
Seeria nr 146]
Käesolevale, 4. novembril 1950. a. Roomas allakirjutatud «Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni» (edaspidi konventsioon) juurde kuuluvale protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
arvestades, et on soovitav teha parandus konventsiooni artiklis 32, eesmärgiga vähendada selles sätestatud kahe-kolmandikulist häälteenamust,
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
Konventsiooni artikli 32 lõikest 1 kustutatakse sõnad «kahe-kolmandikulise».
Artikkel 2
1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile
allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes võivad oma
nõusolekut selle protokolliga seotud olla väljendada kas:
a)
ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise suhtes reservatsioonideta
alla kirjutades;
b) ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise
suhtes alla kirjutades, millele järgneb ratifitseerimine, vastuvõtmine
või kinnitamine.
2. Ratifitseerimis-, aktsepteerimis- või kinnitamisdokumendid antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile.
Artikkel 3
1. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mil täitub kolm kuud päevast, mil kõik konventsiooniosalised on väljendanud oma nõusolekut olla protokolliga seotud vastavalt selle artikli 2 sätetele.
Artikkel 4
Euroopa Nõukogu Peasekretär teeb kõigile Euroopa Nõukogu
liikmesriikidele teatavaks:
a) iga allakirjutamise;
b) iga
ratifitseerimis-, aktsepteerimis- või kinnitamisdokumendi hoiuleandmise;
c)
käesoleva protokolli jõustumispäeva vastavalt artiklile 3;
d)
iga muu käesoleva protokolliga seotud akti, teadaande või deklaratsiooni.
Selle tõenduseks on täielikult volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 25. märtsil 1992. a. Strasbsourg'is inglise ja prantsuse keeles, mille mõlemad tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu Peasekretär saadab tõendatud koopia igale Euroopa Nõukogu liikmesriigile.
Protokoll nr 11
Konventsiooniga loodud kontrollmehhanismi
ümberkorraldamiseks
Strasbourg, 11. mai 1994
[Euroopa
Lepingute Seeria nr 155]
Käesolevale, 4. novembril 1950. a. Roomas allakirjutatud «Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni» (edaspidi konventsioon) juurde kuuluvale protokollile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,
arvestades pakilist vajadust ümber korraldada konventsiooniga loodud kontrollmehhanismi, et säilitada ja parandada inimõiguste ja põhivabaduste kaitse efektiivsust peamiselt avalduste arvu kasvu ja Euroopa Nõukogu liikmeskonna suurenemist silmas pidades;
arvestades, et seetõttu on vaja parandada konventsiooni mõningaid sätteid, pidades eriti silmas olemasoleva Euroopa Inimõiguste Komisjoni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu asendamist uue pidevalt töötava kohtuga;
pidades silmas resolutsiooni nr 1, mis on vastu võetud 19.–20. märtsil 1985. aastal Viinis toimunud Euroopa ministrite konverentsil inimõiguste alal;
pidades silmas soovitust 1194 (1992), vastu võetud Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee poolt 6. oktoobril 1992. aastal;
pidades silmas Euroopa Nõukogu liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide Viini deklaratsioonis 9. oktoobrist 1993. aastal väljendatud otsust konventsiooni kontrollmehhanismi reformimiseks;
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
Konventsiooni II ja IV osa tekst (artiklid 19–56) ja Protokoll nr. 2 «Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevusest anda nõuandvaid arvamusi» asendatakse konventsiooni alljärgneva II osaga (artiklid 19–51):
«II OSA. Euroopa Inimõiguste Kohus
Artikkel 19 – Kohtu moodustamine
Käesoleva konventsiooni ja selle juurde kuuluvate protokollidega Kõrgete Lepinguosaliste poolt endile võetud kohustuste täitmise tagamiseks luuakse Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi kohus). See töötab alaliselt.
Artikkel 20 – Kohtunike arv
Kohtunike arv on võrdne Kõrgete Lepinguosaliste arvuga.
Artikkel 21 – Ametikriteeriumid
1. Kohtunik peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega ning kas kõrgesse juriidilisse ametisse nimetamiseks vajaliku kvalifikatsiooniga või tunnustatud kompetentsusega õigusasjatundja.
2. Kohtunik osaleb kohtu töös enda nimel.
3. Oma ametiajal ei tegele kohtunik asjadega, mis on kokkusobimatud tema sõltumatuse, erapooletuse või selle ameti nõuetega; kõik selle lõike kohaldamisest tulenevad küsimused lahendab kohus.
Artikkel 22 – Kohtunike valimine
1. Kohtu liikmed valib Parlamentaarne Assamblee igast Kõrgest Lepinguosalisest riigist häälteenamusega vastava Kõrge Lepinguosalise esitatud kolmeliikmelisest nimekirjast.
2. Sama protseduuri järgitakse kohtu täiendamisel uute Kõrgete Lepinguosaliste vastuvõtmisel või vabanenud kohtade täitmisel.
Artikkel 23 – Ametiaeg
1. Kohtu liikmed valitakse kuueks aastaks. Neid võib tagasi valida. Kuid esimestel valimistel valitud kohtunikest pooltel on ametiaeg kolm aastat.
2. Kohtunikud, kelle ametiaeg on kolm aastat, loosib Euroopa Nõukogu Peasekretär kohe pärast nende valimist.
3. Et võimalikult kindlustada poolte kohtunike väljavahetamist iga kolme aasta järel, võib Parlamentaarne Assamblee otsustada enne järgmisi valimisi, et ühe või mitme ümbervalimisele kuuluva liikme ametiaeg võib olla teistsugune kui kuus aastat, kuid mitte rohkem kui üheksa ja mitte vähem kui kolm aastat.
4. Juhtudel, kui tegemist on rohkem kui ühe ametiajaga ja Parlamentaarne Assamblee rakendab eelmist lõiget, loosib Euroopa Nõukogu Peasekretär ametiaegade jaotuse kohe pärast valimisi.
5. Kohtunik, kes valitakse asendama kohtunikku, kelle ametiaeg kestab, astub ametisse eelkäija ametiaja lõppemiseni.
6. Kohtuniku ametiaeg lõpeb tema 70-aastaseks saamisel.
7. Kohtunik on ametis seni, kuni ta asendatakse. Kuid pärast seda jätkab ta nende asjade läbivaatamist, mis tema menetluses juba on.
Artikkel 24 – Ametist vabastamine
Kohtunikku ei saa ametist vabastada muidu, kui teiste kohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega tehtud otsusega selle kohta, et ta ei vasta enam nõutavatele tingimustele.
Artikkel 25 – Register ja juriidilised sekretärid
Kohtul on register, mille funktsioonid ja organisatsioon fikseeritakse kohtu reeglites. Kohut abistavad juriidilised sekretärid.
Artikkel 26 – Plenaarkohus
Plenaarkohus:
a) valib kolmeks aastaks presidendi ja ühe või kaks
asepresidenti; neid võib tagasi valida;
b) moodustab kojad,
mille tegevusaeg on täpselt kindlaks määratud;
c)
valib kohtu kodade presidendid; neid võib tagasi valida;
d)
võtab vastu kohtu reeglid; ja
e) valib registraatori ja ühe või
mitu aseregistraatorit.
Artikkel 27 – Komiteed, kojad ja suurkoda
1. Kohtule esitatud asjade läbivaatamiseks töötab kohus kolmeliikmeliste komiteedena, seitsmeliikmeliste kodadena ja seitsmeteistkümneliikmelise suurkojana. Kohtu kojad moodustavad komiteesid kindlaksmääratud ajaks.
2. Ex officio liikmena osaleb koja ja suurkoja töös asjassepuutuva riigi valitud kohtunik, või selle puudumisel või kui tal ei ole võimalik töös osaleda, asjassepuutuva riigi valikul muu isik kohtuniku funktsioonis.
3. Suurkoja koosseisu kuuluvad ka kohtu president, asepresidendid, kodade presidendid ja teised kohtunikud, kes on valitud kooskõlas kohtu reeglitega. Kui asi saadetakse artikli 43 järgi edasi suurkotta, ei või suurkoja istungitel osaleda mitte ükski otsuse langetanud koja kohtunikest, välja arvatud koja president ja asjassepuutuvat riiki esindanud kohtunik.
Artikkel 28 – Vastuvõetamatuks tunnistamine komitee poolt
Komitee võib ühehäälse otsusega tunnistada vastuvõetamatuks või kõrvaldada läbivaadatavate asjade nimekirjast iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, kui seda saab teha ilma edasise uurimiseta. Otsus on lõplik.
Artikkel 29 – Kodade otsused vastuvõetavuse ja põhjendatuse kohta
1. Kui otsust ei langetata artikli 28 alusel, otsustab koda iga artikli 34 järgi tehtud avalduse vastuvõetavuse ja põhjendatuse üle.
2. Koda otsustab artikli 33 alusel esitatud riikidevaheliste avalduste vastuvõetavuse ja põhjendatuse üle.
3. Otsus vastuvõetavuse kohta langetatakse eraldi, välja arvatud erandjuhtudel, kui kohus otsustab teisiti.
Artikkel 30 – Pädevusest loobumine suurkoja kasuks
Juhul kui kojale esitatud asi tõstatab tõsise, konventsiooni või selle protokollide tõlgendamist puudutava küsimuse või kui püstitatud küsimuse lahendus võib osutuda kohtu poolt varem langetatud otsusega mitte kooskõlas olevaks, võib koda igal ajal enne otsuse langetamist loobuda pädevusest suurkoja kasuks, välja arvatud juhul, kui üks asjasse puutuvatest pooltest on selle vastu.
Artikkel 31 – Suurkoja volitused
Suurkoda:
a) viib lõpule nende avalduste läbivaatamise, mis on
esitatud artikli 33 või 34 alusel, kui koda on loobunud oma
jurisdiktsioonist artikli 30 järgi või kui asi on suurkotta saadetud
artikli 43 alusel; ja
b) arutab artikli 47 järgi esitatud
palveid anda nõuandvaid arvamusi.
Artikkel 32 – Kohtu pädevus
1. Kohtu pädevusse kuuluvad kõik konventsiooni ja selle juurde kuuluvate protokollide tõlgendamise ja kohaldamisega seotud asjad, mis on talle esitatud vastavalt artiklitele 33, 34 ja 47.
2. Vaidlused kohtu õiguspädevuse üle lahendab kohus.
Artikkel 33 – Riikidevahelised asjad
Iga Kõrge Lepinguosaline võib pöörduda kohtu poole konventsiooni ja selle juurde kuuluvate protokollide sätete väidetava rikkumise asjus teise Kõrge Lepinguosalise poolt.
Artikkel 34 – Individuaalavaldused
Kohus võib vastu võtta avaldusi igalt isikult, valitsusväliselt organisatsioonilt ja isikute grupilt, kes väidavad, et nad on käesolevas konventsioonis ja selle juurde kuuluvates protokollides sätestatud õiguste rikkumise ohvriks ühe Kõrge Lepinguosalise poolt. Kõrged Lepinguosalised kohustuvad mitte mingil viisil takistama selle õiguse tõhusat kasutamist.
Artikkel 35 – Vastuvõetavuse kriteeriumid
1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist.
2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud
individuaalavaldust, mis
a) on anonüümne; või
b) on
sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud
läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis- või lahendamisprotseduuri
raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni.
3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks.
4. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi. Kohus võib seda teha menetluse igas järgus.
Artikkel 36 – Kolmanda isiku sekkumine
1. Kõigis kojale või suurkojale esitatud asjades on Kõrgel Lepinguosalisel, kelle jurisdiktsiooni all avaldaja on, õigus esitada kirjalikke seisukohti ja osaleda kuulamistel.
2. Kohtu president võib õigusemõistmise huvides kutsuda iga Kõrget Lepinguosalist, kes ei ole menetluses osaline või iga asjassepuutuvat isikut, kes ei ole avalduse esitaja, esitama kirjalikke seisukohti või osalema kuulamistel.
Artikkel 37 – Avalduste menetlusest eemaldamine
1. Kohus võib avalduse menetlusnimistust kõrvaldada menetluse igas
järgus, kui asjaolud viivad järeldusele, et:
a) esitaja ei
kavatse jääda oma avalduse juurde; või
b) asi on
lahendatud; või
c) kui kohus teeb kindlaks mis tahes muu
põhjuse, mille tõttu avalduse menetlemise jätkamine ei ole õigustatud.
Kohus jätkab siiski avalduse läbivaatamist, kui seda on vaja konventsioonis ja selle juurde kuuluvates protokollides sätestatud inimõiguste järgimiseks.
2. Kohus võib taastada avalduse menetlusnimistus, kui ta peab seda asjaoludest tulenevalt õigustatuks.
Artikkel 38 – Asja läbivaatamine ja sõbraliku lahenduse menetlus
1. Kui Kohus kuulutab avalduse vastuvõetavaks, siis:
a) algatab
ta koostöös poolte esindajatega asja läbivaatamise ja vajadusel
uurimise, mille edukaks läbiviimiseks asjassepuutuvad riigid osutavad
igakülgset abi;
b) annab ta end samal ajal poolte käsutusse,
saavutamaks konventsioonis ja selle juurde kuuluvates protokollides
sätestatud inimõigusi järgiv sõbralik lahendus.
2. Käesoleva artikli lõike 1 punkti b järgi läbiviidav menetlus on konfidentsiaalne.
Artikkel 39 – Sõbraliku lahenduse leidmine
Kui leitakse sõbralik lahendus, eemaldab kohus asja nimistust otsusega, mis piirdub faktide ja saavutatud lahenduse lühikirjeldusega.
Artikkel 40 – Avalikud kuulamised ja juurdepääs dokumentidele
1. Kui kohus erandlike asjaolude puhul teisiti ei otsusta, on kuulamised avalikud.
2. Kui kohtu president teisiti ei otsusta, on registraatorile hoiuleantud dokumendid avalikkusele kättesaadavad.
Artikkel 41 – Õiglane hüvitus
Kui kohus leiab, et konventsiooni või selle juurde kuuluvaid protokolle on rikutud ja Kõrge Lepinguosalise siseriiklik õigus lubab ainult osalist hüvitust, võib kohus vajadusel määrata kahjustatud poolele õiglase hüvituse.
Artikkel 42 – Kodade otsused
Kodade otsused on lõplikud kooskõlas artikli 44 lõikega 2.
Artikkel 43 – Suurkojale edasisaatmine
1. Kolme kuu jooksul alates koja otsuse vastuvõtmisest võib iga asjaosaline erandjuhtudel nõuda asja suurkojale edasisaatmist.
2. Suurkoja viiest kohtunikust koosnev kolleegium rahuldab taotluse juhul, kui see tõstatab tõsise konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide tõlgendamise või kohaldamisega seotud või tõsise üldise tähtsusega küsimuse.
3. Kui kolleegium taotluse rahuldab, lahendab suurkoda asja kohtuotsusega.
Artikkel 44 – Lõplikud otsused
1. Suurkoja otsus on lõplik.
2. Koja otsus muutub lõplikuks:
a) kui pooled deklareerivad, et
nad ei palu asja suurkojale edasisaatmist; või
b) kolm kuud
pärast otsuse langetamist, kui ei ole palutud asja edasisaatmist
suurkojale; või
c) suurkoja kohtunike kolleegium lükkab tagasi
palve asja edasisaatmiseks vastavalt artiklile 43.
3. Lõplik otsus avaldatakse.
Artikkel 45 – Lahendite põhjendused
1. Kohtuotsused ja ka määrused, millega kuulutatakse avaldused vastuvõetavaks või vastuvõetamatuks, põhjendatakse.
2. Kui otsus ei ole täielikult või osaliselt üksmeelne, on igal kohtunikul õigus esitada eraldi arvamus.
Artikkel 46 – Otsuste siduv jõud ja täitmine
1. Kõrged Lepinguosalised kohustuvad täitma kohtu lõplikke otsuseid igas asjas, milles nad on pooleks.
2. Lõplik otsus saadetakse Ministrite Komiteele, kes kontrollib selle täitmist.
Artikkel 47 – Nõuandvad arvamused
1. Kohus võib Ministrite Komitee palvel anda nõuandvaid arvamusi õigusküsimustes, mis puudutavad konventsiooni ja selle juurde kuuluvate protokollide tõlgendamist.
2. Need arvamused ei või käsitleda konventsiooni I osas ja selle juurde kuuluvates protokollides määratletud õiguste ja vabaduste sisu ja ulatusega seonduvat ega muud küsimust, mida kohus või Ministrite Komitee võib arutada seoses mõne konventsiooni alusel menetletava asjaga.
3. Ministrite Komitee otsustab kohtule nõuandepalve esitamise oma liikmete häälteenamusega.
Artikkel 48 – Kohtu nõuandev pädevus
Kohus otsustab, kas Ministrite Komitee palve nõuandvaks arvamuseks kuulub artiklis 47 sätestatud pädevusse.
Artikkel 49 – Põhjendused nõuandvatele arvamustele
1. Kohus peab nõuandva arvamuse põhjendama.
2. Kui arvamus tervikuna või osaliselt ei ole üksmeelne, on igal kohtunikul õigus esitada eraldi arvamus.
3. Kohus esitab nõuandva arvamuse Ministrite Komiteele.
Artikkel 50 – Kohtu kulud
Kohtu kulud katab Euroopa Nõukogu.
Artikkel 51 – Kohtunike eesõigused ja immuniteedid
Kohtu liikmed kasutavad oma ülesannete täitmisel Euroopa Nõukogu põhikirja artiklis 40 ja selle alusel sõlmitud lepetes ettenähtud eesõigusi ja immuniteete.»
Artikkel 2
1. Konventsiooni V osa on edaspidi konventsiooni III osa; konventsiooni artikkel 57 on vastavalt konventsiooni artikkel 52; konventsiooni artiklid 58 ja 59 kustutatakse, ja artiklid 60 ja 66 on vastavalt konventsiooni artiklid 53 ja 59.
2. Konventsiooni I osa pealkirjastatakse «Õigused ja vabadused» ja konventsiooni uus III osa «Mitmesugused tingimused». Konventsiooni artiklid 1–18 ja uued artiklid 52–59 pealkirjastatakse nagu seda on tehtud käesoleva protokolli lisas.
3. Uues artiklis 56 lisatakse lõikes 1 pärast sõna «konventsioon» lõik «tingitult käesoleva artikli lõikest 4»; lõikes 4 asendatakse sõnad «komisjoni pädevust» ja «konventsiooni artiklit 25 järgides» vastavalt sõnadega «kohtu pädevust» ja «nagu on sätestatud konventsiooni artiklis 34». Uues artiklis 58 asendatakse lõikes 4 sõnad «artikli 63» sõnadega «artikli 56».
4. Konventsiooni esimest protokolli parandatakse järgnevalt:
a)
artiklid pealkirjastatakse vastavalt käesoleva protokolli lisas antud
loetelule; ja
b) artiklis 4 asendatakse viimase lause sõnad «artikli
63» sõnadega «artikli 56».
5. Protokolli nr. 4 parandatakse järgnevalt:
a) artiklid
pealkirjastatakse vastavalt käesoleva protokolli lisas antud loetelule;
b) artikli 5 lõikes 3 asendatakse sõnad «artikli 63» sõnadega «artikli
56»; lisatakse uus lõige 5, mille sõnastus on järgmine:
«Iga
riik, kes on teinud deklaratsiooni kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1
või 2, võib igal ajal hiljem deklareerida ühe või enama deklaratsioonis
määratletud territooriumi nimel, et ta tunnustab kohtu pädevust vastu
võtta avaldusi üksikisikutelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt või
isikute gruppidelt, nagu on sätestatud konventsiooni artiklis 34
käesoleva protokolli artiklite 1–4 suhtes, eraldi ja üksikult.»; ja
c) artikli 6 lõige 2 kustutatakse.
6. Protokolli nr. 6 parandatakse järgnevalt:
a) artiklid
pealkirjastatakse vastavalt käesoleva protokolli lisas antud loetelule;
b)
artiklis 4 asendatakse sõnad «artikli 64 alusel» sõnadega «artikli 57
alusel».
7. Protokolli nr. 7 parandatakse järgnevalt:
a) artiklid
pealkirjastatakse vastavalt käesoleva protokolli lisas antud loetelule;
b) artikli 6 lõikes 4 asendatakse sõnad «artikli 63» sõnadega «artikli
56»; lisatakse uus lõige 6, mille sõnastus on järgmine:
«Iga
riik, kes on teinud deklaratsiooni kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1
või 2, võib igal ajal hiljem deklareerida ühe või enama deklaratsioonis
määratletud territooriumi nimel, et ta tunnustab kohtu pädevust vastu
võtta avaldusi üksikisikutelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt või
isikute gruppidelt, nagu on sätestatud konventsiooni artiklis 34
käesoleva protokolli artiklite 1–5 suhtes.»; ja
c) artikli 7 lõige 2 kustutatakse.
8. Protokoll nr. 9 tühistatakse.
Artikkel 3
1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile
allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes võivad väljendada
oma nõusolekut olla sellega seotud:
a) kirjutades alla
reservatsioonideta ratifitseerimise või aktsepteerimise suhtes; või
b)
kirjutades alla reservatsioonidega ratifitseerimise, aktsepteerimise või
kinnitamise suhtes, millele järgneb ratifitseerimine, aktsepteerimine
või kinnitamine.
2. Ratifitseerimis-, aktsepteerimis- ja ühinemisdokumendid antakse hoiule Euroopa Nõukogu Peasekretärile.
Artikkel 4
Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb aastase perioodi möödumisele päevast, mil kõik konventsiooniga ühinenud on väljendanud oma nõusolekut olla protokolliga seotud vastavalt artikli 3 sätetele. Uute kohtunike valimine võib toimuda ja kõiki edasisi samme uue kohtu moodustamiseks võib kooskõlas käesoleva protokolli sätetega teha alates päevast, millal kõik konventsiooniga ühinenud on väljendanud oma nõusolekut olla protokolliga seotud.
Artikkel 5
1. Allpool esitatud lõigetes 3 ja 4 fikseeritud sätteid rikkumata lõpeb kohtunike, komisjoni liikmete, registraatori ja aseregistraatorite ametiaeg käesoleva protokolli jõustumisel.
2. Komisjonile esitatud avaldused, mida ei ole kuulutatud vastuvõetavaiks käesoleva protokolli jõustumise kuupäevaks, vaatab kohus läbi kooskõlas selle protokolli sätetega.
3. Komisjoni liikmed jätkavad ühe aasta vältel alates selle protokolli jõustumise kuupäevast vastuvõetavaiks kuulutatud avalduste menetlemist. Kõik avaldused, mille läbivaatamine ei ole lõpetatud eelpool toodud kuupäevaks, antakse üle kohtule, kes vaatab need kui vastuvõetavad asjad läbi kooskõlas selle protokolli sätetega.
4. Kui komisjon on pärast selle protokolli jõustumist võtnud vastu ettekande kooskõlas konventsiooni endise artikliga 31, saadetakse see edasi pooltele, kellel ei ole õigust seda avaldada. Kooskõlas enne selle protokolli jõustumist kohaldatavate sätetega võib asja saata kohtusse. Suurkoja kolleegium määrab, kas asja otsustab üks kodadest või suurkoda. Kui asja otsustab koda, on selle otsus lõplik. Asjadega, mida kohtusse ei saadeta, tegeleb Ministrite Komitee kooskõlas konventsiooni endise artikliga 32.
5. Kohtule esitatud asjad, mida ei ole otsustatud käesoleva protokolli jõustumise kuupäevaks, saadetakse edasi kohtu suurkojale, kes vaatab need läbi vastavalt käesoleva protokolli sätetele.
6. Ministrite Komiteele esitatud asjad, mida käesoleva protokolli jõustumise päevaks ei ole otsustatud konventsiooni endise artikli 32 järgi, viib Ministrite Komitee lõpule, tegutsedes kooskõlas selle artikliga.
Artikkel 6
Kui Kõrge Lepinguosaline on teinud konventsiooni endiste artiklite 25 või 46 alusel deklaratsiooni, tunnustamaks komisjoni või kohtu pädevust taolistest deklaratsioonidest tulenevate või nende kohaselt esilekerkivatel faktidel põhinevate petitsioonide suhtes, jääb see piirang käesoleva protokolli raames kohtu pädevuse suhtes kehtima.
Artikkel 7
Euroopa Nõukogu Peasekretär teeb kõigile Euroopa Nõukogu
liikmesriikidele teatavaks:
a) iga allakirjutamise;
b) iga
ratifitseerimis-, aktsepteerimis- või ühinemisdokumendi hoiuleandmise;
c)
käesoleva protokolli ja selle sätete jõustumise vastavalt artiklile 4; ja
d)
iga muu protokolliga seotud akti, teadaande või teate.
Selle tõenduseks on täielikult volitatud isikud protokollile alla kirjutanud.
Koostatud 11. mail 1994. a. Strasbourg'is, inglise ja prantsuse keeles, mille mõlemad tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu Peasekretär saadab tõendatud koopia igale Euroopa Nõukogu liikmesriigile.
Lisa
Artiklite pealkirjad, mis viiakse sisse «Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni» ja selle protokollide teksti**
Artikkel1. Kohustus austada inimõigusi
Artikkel 2. Õigus elule
Artikkel
3. Piinamise keelamine
Artikkel 4. Orjuse ja sunniviisilise töötamise
keelamine
Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja turvalisusele
Artikkel
6. Õigus õiglasele kohtulikule arutamisele
Artikkel 7.
Karistamine seaduse alusel
Artikkel 8. Õigus austusele era- ja
perekonnaelu vastu
Artikkel 9. Mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadus
Artikkel
10. Sõnavabadus
Artikkel 11. Kogunemiste ja ühingute
moodustamise vabadus
Artikkel 12. Õigus abielluda
Artikkel
13. Õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks
Artikkel 14.
Diskrimineerimise keelamine
Artikkel 15. Õiguste piiramine
hädaolukorras
Artikkel 16. Välismaalaste poliitilise tegevuse
piiramine
Artikkel 17. Õiguste väärkasutuse keelamine
Artikkel
18. Kitsendused õiguste kasutamise piirangutele
[. . .]
Artikkel
52. Peasekretäri järelepärimised
Artikkel 53.
Olemasolevate inimõiguste kaitse
Artikkel 54. Ministrite Komitee
volitused
Artikkel 55. Vaidluste lahendamise muude viiside välistamine
Artikkel
56. Territoriaalne kohaldamine
Artikkel 57. Reservatsioonid
Artikkel
58. Denonsseerimine
Artikkel 59. Allakirjutamine ja ratifitseerimine
Protokoll
Artikkel 1. Vara kaitse
Artikkel 2. Õigus haridusele
Artikkel
3. Õigus vabadele valimistele
Artikkel 4. Territoriaalne
kohaldamine
Artikkel 5. Suhe konventsiooni
Artikkel 6.
Allakirjutamine ja ratifitseerimine
Protokoll nr 4
Artikkel 1. Võlavangistuse keelamine
Artikkel
2. Liikumisvabadus
Artikkel 3. Kodanike väljasaatmise keelamine
Artikkel
4. Välismaalaste sunniviisilise kollektiivse väljasaatmise keelamine
Artikkel
5. Territoriaalne kohaldamine
Artikkel 6. Suhe konventsiooni
Artikkel
7. Allakirjutamine ja ratifitseerimine
Protokoll nr 6
Artikkel 1. Surmanuhtluse kaotamine
Artikkel 2.
Surmanuhtlus sõja ajal
Artikkel 3. Taganemise keelamine
Artikkel
4. Reservatsioonide keelamine
Artikkel 5. Territoriaalne kohaldamine
Artikkel
6. Suhe konventsiooni
Artikkel 7. Allakirjutamine ja ratifitseerimine
Artikkel
8. Jõustumine
Artikkel 9. Hoiuleandmise funktsioonid
Protokoll nr 7
Artikkel 1. Välismaalaste väljasaatmisega seotud
protseduurilised kaitseabinõud
Artikkel 2. Edasikaebamisõigus
kriminaalasjades
Artikkel 3. Hüvitus väära süüdimõistmise korral
Artikkel
4. Teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keelamine
Artikkel
5. Abikaasade võrdsus
Artikkel 6. Territoriaalne kohaldamine
Artikkel
7. Suhe konventsiooni
Artikkel 8. Allakirjutamine ja ratifitseerimine
Artikkel
9. Jõustumine
Artikkel 10. Hoiuleandmise funktsioonid
Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental
Freedoms
Rome, 4 November 1950
The governments signatory hereto, being members of the Council of Europe,
Considering the Universal Declaration of Human Rights proclaimed by the General Assembly of the United Nations on 10th December 1948;
Considering that this Declaration aims at securing the universal and effective recognition and observance of the Rights therein declared;
Considering that the aim of the Council of Europe is the achievement of greater unity between its members and that one of the methods by which that aim is to be pursued is the maintenance and further realisation of human rights and fundamental freedoms;
Reaffirming their profound belief in those fundamental freedoms which are the foundation of justice and peace in the world and are best maintained on the one hand by an effective political democracy and on the other by a common understanding and observance of the human rights upon which they depend;
Being resolved, as the governments of European countries which are like-minded and have a common heritage of political traditions, ideals, freedom and the rule of law, to take the first steps for the collective enforcement of certain of the rights stated in the Universal Declaration,
Have agreed as follows:
Article 1
The High Contracting Parties shall secure to everyone within their jurisdiction the rights and freedoms defined in Section I of this Convention.
SECTION I
Article 2
1. Everyone's right to life shall be protected by law. No one shall be deprived of his life intentionally save in the execution of a sentence of a court following his conviction of a crime for which this penalty is provided by law.
2. Deprivation of life shall not be regarded as inflicted in
contravention of this article when it results from the use of force
which is no more than absolutely necessary:
a in defence
of any person from unlawful violence;
b in order to effect
a lawful arrest or to prevent the escape of a person lawfully detained;
c in
action lawfully taken for the purpose of quelling a riot or insurrection.
Article 3
No one shall be subjected to torture or to inhuman or degrading treatment or punishment.
Article 4
1. No one shall be held in slavery or servitude.
2. No one shall be required to perform forced or compulsory labour.
3. For the purpose of this article the term “forced or compulsory
labour” shall not include:
a any work required to be
done in the ordinary course of detention imposed according to the
provisions of Article 5 of this Convention or during conditional release
from such detention;
b any service of a military character
or, in case of conscientious objectors in countries where they are
recognised, service exacted instead of compulsory military service;
c any
service exacted in case of an emergency or calamity threatening the life
or well-being of the community;
d any work or service
which forms part of normal civic obligations.
Article 5
Everyone has the right to liberty and security of person. No one shall
be deprived of his liberty save in the following cases and in accordance
with a procedure prescribed by law:
a the lawful detention
of a person after conviction by a competent court;
b the
lawful arrest or detention of a person for non-compliance with the
lawful order of a court or in order to secure the fulfilment of any
obligation prescribed by law;
c the lawful arrest or
detention of a person effected for the purpose of bringing him before
the competent legal authority on reasonable suspicion of having
committed an offence or when it is reasonably considered necessary to
prevent his committing an offence or fleeing after having done so;
d the
detention of a minor by lawful order for the purpose of educational
supervision or his lawful detention for the purpose of bringing him
before the competent legal authority;
e the lawful
detention of persons for the prevention of the spreading of infectious
diseases, of persons of unsound mind, alcoholics or drug addicts or
vagrants;
f the lawful arrest or detention of a person to
prevent his effecting an unauthorised entry into the country or of a
person against whom action is being taken with a view to deportation or
extradition.
2. Everyone who is arrested shall be informed promptly, in a language which he understands, of the reasons for his arrest and of any charge against him.
3. Everyone arrested or detained in accordance with the provisions of paragraph 1.c of this article shall be brought promptly before a judge or other officer authorised by law to exercise judicial power and shall be entitled to trial within a reasonable time or to release pending trial. Release may be conditioned by guarantees to appear for trial.
4. Everyone who is deprived of his liberty by arrest or detention shall be entitled to take proceedings by which the lawfulness of his detention shall be decided speedily by a court and his release ordered if the detention is not lawful.
5. Everyone who has been the victim of arrest or detention in contravention of the provisions of this article shall have an enforceable right to compensation.
Article 6
1. In the determination of his civil rights and obligations or of any criminal charge against him, everyone is entitled to a fair and public hearing within a reasonable time by an independent and impartial tribunal established by law. Judgment shall be pronounced publicly but the press and public may be excluded from all or part of the trial in the interests of morals, public order or national security in a democratic society, where the interests of juveniles or the protection of the private life of the parties so require, or to the extent strictly necessary in the opinion of the court in special circumstances where publicity would prejudice the interests of justice.
2. Everyone charged with a criminal offence shall be presumed innocent until proved guilty according to law.
3. Everyone charged with a criminal offence has the following minimum
rights:
a to be informed promptly, in a language which he
understands and in detail, of the nature and cause of the accusation
against him;
b to have adequate time and facilities for
the preparation of his defence;
c to defend himself in
person or through legal assistance of his own choosing or, if he has not
sufficient means to pay for legal assistance, to be given it free when
the interests of justice so require;
d to examine or have
examined witnesses against him and to obtain the attendance and
examination of witnesses on his behalf under the same conditions as
witnesses against him;
e to have the free assistance of an
interpreter if he cannot understand or speak the language used in court.
Article 7
1. No one shall be held guilty of any criminal offence on account of any act or omission which did not constitute a criminal offence under national or international law at the time when it was committed. Nor shall a heavier penalty be imposed than the one that was applicable at the time the criminal offence was committed.
2. This article shall not prejudice the trial and punishment of any person for any act or omission which, at the time when it was committed, was criminal according to the general principles of law recognised by civilised nations.
Article 8
1. Everyone has the right to respect for his private and family life, his home and his correspondence.
2. There shall be no interference by a public authority with the exercise of this right except such as is in accordance with the law and is necessary in a democratic society in the interests of national security, public safety or the economic well-being of the country, for the prevention of disorder or crime, for the protection of health or morals, or for the protection of the rights and freedoms of others.
Article 9
1. Everyone has the right to freedom of thought, conscience and religion; this right includes freedom to change his religion or belief and freedom, either alone or in community with others and in public or private, to manifest his religion or belief, in worship, teaching, practice and observance.
2. Freedom to manifest one's religion or beliefs shall be subject only to such limitations as are prescribed by law and are necessary in a democratic society in the interests of public safety, for the protection of public order, health or morals, or for the protection of the rights and freedoms of others.
Article 10
1. Everyone has the right to freedom of expression. This right shall include freedom to hold opinions and to receive and impart information and ideas without interference by public authority and regardless of frontiers. This article shall not prevent States from requiring the licensing of broadcasting, television or cinema enterprises.
2. The exercise of these freedoms, since it carries with it duties and responsibilities, may be subject to such formalities, conditions, restrictions or penalties as are prescribed by law and are necessary in a democratic society, in the interests of national security, territorial integrity or public safety, for the prevention of disorder or crime, for the protection of health or morals, for the protection of the reputation or rights of others, for preventing the disclosure of information received in confidence, or for maintaining the authority and impartiality of the judiciary.
Article 11
1. Everyone has the right to freedom of peaceful assembly and to freedom of association with others, including the right to form and to join trade unions for the protection of his interests.
2. No restrictions shall be placed on the exercise of these rights other than such as are prescribed by law and are necessary in a democratic society in the interests of national security or public safety, for the prevention of disorder or crime, for the protection of health or morals or for the protection of the rights and freedoms of others. This article shall not prevent the imposition of lawful restrictions on the exercise of these rights by members of the armed forces, of the police or of the administration of the State.
Article 12
Men and women of marriageable age have the right to marry and to found a family, according to the national laws governing the exercise of this right.
Article 13
Everyone whose rights and freedoms as set forth in this Convention are violated shall have an effective remedy before a national authority notwithstanding that the violation has been committed by persons acting in an official capacity.
Article 14
The enjoyment of the rights and freedoms set forth in this Convention shall be secured without discrimination on any ground such as sex, race, colour, language, religion, political or other opinion, national or social origin, association with a national minority, property, birth or other status.
Article 15
1. In time of war or other public emergency threatening the life of the nation any High Contracting Party may take measures derogating from its obligations under this Convention to the extent strictly required by the exigencies of the situation, provided that such measures are not inconsistent with its other obligations under international law.
2. No derogation from Article 2, except in respect of deaths resulting from lawful acts of war, or from Articles 3, 4 (paragraph 1) and 7 shall be made under this provision.
3. Any High Contracting Party availing itself of this right of derogation shall keep the Secretary General of the Council of Europe fully informed of the measures which it has taken and the reasons therefor. It shall also inform the Secretary General of the Council of Europe when such measures have ceased to operate and the provisions of the Convention are again being fully executed.
Article 16
Nothing in Articles 10, 11 and 14 shall be regarded as preventing the High Contracting Parties from imposing restrictions on the political activity of aliens.
Article 17
Nothing in this Convention may be interpreted as implying for any State, group or person any right to engage in any activity or perform any act aimed at the destruction of any of the rights and freedoms set forth herein or at their limitation to a greater extent than is provided for in the Convention.
Article 18
The restrictions permitted under this Convention to the said rights and freedoms shall not be applied for any purpose other than those for which they have been prescribed.
SECTION II
Article 19
To ensure the observance of the engagements undertaken by the High
Contracting Parties in the present Convention, there shall be set up:
a a
European Commission of Human Rights, hereinafter referred to as “the
Commission”;
b a European Court of Human Rights,
hereinafter referred to as “the Court”.
SECTION III
Article 20¹
1. The Commission shall consist of a number of members equal to that of the High Contracting Parties. No two members of the Commission may be nationals of the same State.
2. The Commission shall sit in plenary session. It may, however, set up Chambers, each composed of at least seven members. The Chambers may examine petitions submitted under Article 25 of this Convention which can be dealt with on the basis of established case-law or which raise no serious question affecting the interpretation or application of the Convention. Subject to this restriction and to the provisions of paragraph 5 of this article, the Chambers shall exercise all the powers conferred on the Commission by the Convention.
The member of the Commission elected in respect of a High Contracting Party against which a petition has been lodged shall have the right to sit on a Chamber to which the petition has been referred.
3. The Commission may set up committees, each composed of at least three members, with the power, exercisable by a unanimous vote, to declare inadmissible or strike from its list of cases a petition submitted under Article 25, when such a decision can be taken without further examination.
4. A Chamber or committee may at any time relinquish jurisdiction in favour of the plenary Commission which may also order the transfer to it of any petition referred to a Chamber or committee.
5. Only the plenary Commission can exercise the following powers:
a the
examination of applications submitted under Article 24;
b the
bringing of a case before the Court in accordance with Article 48.a;
c the
drawing up of rules of procedure in accordance with Article 36.
Article 21¹
1. The members of the Commission shall be elected by the Committee of Ministers by an absolute majority of votes, from a list of names drawn up by the Bureau of the Consultative Assembly; each group of the Representatives of the High Contracting Parties in the Consultative Assembly shall put forward three candidates, of whom two at least shall be its nationals.
2. As far as applicable, the same procedure shall be followed to complete the Commission in the event of other States subsequently becoming Parties to this Convention, and in filling casual vacancies.
3. The candidates shall be of high moral character and must either possess the qualifications required for appointment to high judicial office or be persons of recognised competence in national or international law.
Article 22²
1. The members of the Commission shall be elected for a period of six years. They may be re-elected. However, of the members elected at the first election, the terms of seven members shall expire at the end of three years.
2. The members whose terms are to expire at the end of the initial period of three years shall be chosen by lot by the Secretary General of the Council of Europe immediately after the first election has been completed.
3. In order to ensure that, as far as possible, one half of the membership of the Commission shall be renewed every three years, the Committee of Ministers may decide, before proceeding to any subsequent election, that the term or terms of office of one or more members to be elected shall be for a period other than six years but not more than nine and not less than three years.
4. In cases where more than one term of office is involved and the Committee of Ministers applies the preceding paragraph, the allocation of the terms of office shall be effected by the drawing of lots by the Secretary General, immediately after the election.
5. A member of the Commission elected to replace a member whose term of office has not expired shall hold office for the remainder of his predecessor's term.
6. The members of the Commission shall hold office until replaced. After having been replaced, they shall continue to deal with such cases as they already have under consideration.
Article 23¹
The members of the Commission shall sit on the Commission in their individual capacity. During their term of office they shall not hold any position which is incompatible with their independence and impartiality as members of the Commission or the demands of this office.
Article 24
Any High Contracting Party may refer to the Commission, through the Secretary General of the Council of Europe, any alleged breach of the provisions of the Convention by another High Contracting Party.
Article 25
1. The Commission may receive petitions addressed to the Secretary General of the Council of Europe from any person, non-governmental organisation or group of individuals claiming to be the victim of a violation by one of the High Contracting Parties of the rights set forth in this Convention, provided that the High Contracting Party against which the complaint has been lodged has declared that it recognises the competence of the Commission to receive such petitions. Those of the High Contracting Parties who have made such a declaration undertake not to hinder in any way the effective exercise of this right.
2. Such declarations may be made for a specific period.
3. The declarations shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe who shall transmit copies thereof to the High Contracting Parties and publish them.
4. The Commission shall only exercise the powers provided for in this article when at least six High Contracting Parties are bound by declarations made in accordance with the preceding paragraphs.
Article 26
The Commission may only deal with the matter after all domestic remedies have been exhausted, according to the generally recognised rules of international law, and within a period of six months from the date on which the final decision was taken.
Article 27
1. The Commission shall not deal with any petition submitted under
Article 25 which:
a is anonymous, or
b is
substantially the same as a matter which has already been examined by
the Commission or has already been submitted to another procedure of
international investigation or settlement and if it contains no relevant
new information.
2. The Commission shall consider inadmissible any petition submitted under Article 25 which it considers incompatible with the provisions of the present Convention, manifestly ill-founded, or an abuse of the right of petition.
3. The Commission shall reject any petition referred to it which it considers inadmissible under Article 26.
Article 28¹
1. In the event of the Commission accepting a petition referred to it:
a it
shall, with a view to ascertaining the facts, undertake together with
the representatives of the parties an examination of the petition and,
if need be, an investigation, for the effective conduct of which the
States concerned shall furnish all necessary facilities, after an
exchange of views with the Commission;
b it shall at the
same time place itself at the disposal of the parties concerned with a
view to securing a friendly settlement of the matter on the basis of
respect for human rights as defined in this Convention.
2. If the Commission succeeds in effecting a friendly settlement, it shall draw up a report which shall be sent to the States concerned, to the Committee of Ministers and to the Secretary General of the Council of Europe for publication. This report shall be confined to a brief statement of the facts and of the solution reached.
Article 29¹-³
After it has accepted a petition submitted under Article 25, the Commission may nevertheless decide by a majority of two-thirds of its members to reject the petition if, in the course of its examination, it finds that the existence of one of the grounds for non-acceptance provided for in Article 27 has been established.
In such a case, the decision shall be communicated to the Parties.
Article 30¹
1. The Commission may at any stage of the proceedings decide to strike a
petition out of its list of cases where the circumstances lead to the
conclusion that:
a the applicant does not intend to pursue
his petition, or
b the matter has been resolved, or
c for
any other reason established by the Commission, it is no longer
justified to continue the examination of the petition.
However, the Commission shall continue the examination of a petition if respect for human rights as defined in this Convention so requires.
2. If the Commission decides to strike a petition out of its list after having accepted it, it shall draw up a report which shall contain a statement of the facts and the decision striking out the petition together with the reasons therefor. The report shall be transmitted to the Parties, as well as to the Committee of Ministers for information. The Commission may publish it.
3. The Commission may decide to restore a petition to its list of cases if it considers that the circumstances justify such a course.
Article 31¹
1. If the examination of a petition has not been completed in accordance with Article 28 (paragraph 2), 29 or 30, the Commission shall draw up a report on the facts and state its opinion as to whether the facts found disclose a breach by the State concerned of its obligations under the Convention. The individual opinions of members of the Commission on this point may be stated in the report.
2. The report shall be transmitted to the Committee of Ministers. It shall also be transmitted to the States concerned, who shall not be at liberty to publish it.
3. In transmitting the report to the Committee of Ministers the Commission may make such proposals as it thinks fit.
Article 32
1. If the question is not referred to the Court in accordance with Article 48 of this Convention within a period of three months from the date of the transmission of the report to the Committee of Ministers, the Committee of Ministers shall decide by a majority of two-thirds of the members entitled to sit on the Committee whether there has been a violation of the Convention.
2. In the affirmative case the Committee of Ministers shall prescribe a period during which the High Contracting Party concerned must take the measures required by the decision of the Committee of Ministers.
3. If the High Contracting Party concerned has not taken satisfactory measures within the prescribed period, the Committee of Ministers shall decide by the majority provided for in paragraph 1 above what effect shall be given to its original decision and shall publish the report.
4. The High Contracting Parties undertake to regard as binding on them any decision which the Committee of Ministers may take in application of the preceding paragraphs.
Article 33
The Commission shall meet in camera.
Article 34¹-³
Subject to the provisions of Articles 20 (paragraph 3) and 29, the Commission shall take its decisions by a majority of the members present and voting.
Article 35
The Commission shall meet as the circumstances require. The meetings shall be convened by the Secretary General of the Council of Europe.
Article 36
The Commission shall draw up its own rules of procedure.
Article 37
The Secretariat of the Commission shall be provided by the Secretary General of the Council of Europe.
SECTION IV
Article 38
The European Court of Human Rights shall consist of a number of judges equal to that of the members of the Council of Europe. No two judges may be nationals of the same State.
Article 39
1. The members of the Court shall be elected by the Consultative Assembly by a majority of the votes cast from a list of persons nominated by the members of the Council of Europe; each member shall nominate three candidates, of whom two at least shall be its nationals.
2. As far as applicable, the same procedure shall be followed to complete the Court in the event of the admission of new members of the Council of Europe, and in filling casual vacancies.
3. The candidates shall be of high moral character and must either possess the qualification required for appointment to high judicial office or be juris-consults of recognised competence.
Article 40¹-²
1. The members of the Court shall be elected for a period of nine years. They may be re-elected. However, of the members elected at the first election the terms of four members shall expire at the end of three years, and the terms of four more members shall expire at the end of six years.
2. The members whose terms are to expire at the end of the initial periods of three and six years shall be chosen by lot by the Secretary General immediately after the first election has been completed.
3. In order to ensure that, as far as possible, one-third of the membership of the Court shall be renewed every three years, the Consultative Assembly may decide, before proceeding to any subsequent election, that the term or terms of office of one or more members to be elected shall be for a period other than nine years but not more than twelve and not less than six years.
4. In cases where more than one term of office is involved and the Consultative Assembly applies the preceding paragraph, the allocation of the terms of office shall be effected by the drawing of lots by the Secretary General, immediately after the election.
5. A member of the Court elected to replace a member whose term of office has not expired shall hold office for the remainder of his predecessor's term.
6. The members of the Court shall hold office until replaced. After having been replaced, they shall continue to deal with such cases as they already have under consideration.
7. The members of the Court shall sit on the Court in their individual capacity. During their term of office they shall not hold any position which is incompatible with their independence and impartiality as members of the Court or the demands of this office.
Article 41¹
The Court shall elect its President and one or two Vice-Presidents for a period of three years. They may be re-elected.
Article 42
The members of the Court shall receive for each day of duty a compensation to be determined by the Committee of Ministers.
Article 43¹
For the consideration of each case brought before it the Court shall consist of a Chamber composed of nine judges. There shall sit as an ex-officio member of the Chamber the judge who is a national of any State Party concerned, or, if there is none, a person of its choice who shall sit in the capacity of judge; the names of the other judges shall be chosen by lot by the President before the opening of the case.
Article 44
Only the High Contracting Parties and the Commission shall have the right to bring a case before the Court.
Article 45
The jurisdiction of the Court shall extend to all cases concerning the interpretation and application of the present Convention which the High Contracting Parties or the Commission shall refer to it in accordance with Article 48.
Article 46
1. Any of the High Contracting Parties may at any time declare that it recognises as compulsory ipso facto and without special agreement the jurisdiction of the Court in all matters concerning the interpretation and application of the present Convention.
2. The declarations referred to above may be made unconditionally or on condition of reciprocity on the part of several or certain other High Contracting Parties or for a specified period.
3. These declarations shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe who shall transmit copies thereof to the High Contracting Parties.
Article 47
The Court may only deal with a case after the Commission has acknowledged the failure of efforts for a friendly settlement and within the period of three months provided for in Article 32.
Article 48
The following may bring a case before the Court, provided that the High
Contracting Party concerned, if there is only one, or the High
Contracting Parties concerned, if there is more than one, are subject to
the compulsory jurisdiction of the Court or, failing that, with the
consent of the High Contracting Party concerned, if there is only one,
or of the High Contracting Parties concerned if there is more than one:
a
the Commission;
b a High Contracting Party whose national
is alleged to be a victim;
c a High Contracting Party
which referred the case to the Commission;
d a High
Contracting Party against which the complaint has been lodged.
Article 49
In the event of dispute as to whether the Court has jurisdiction, the matter shall be settled by the decision of the Court.
Article 50
If the Court finds that a decision or a measure taken by a legal authority or any other authority of a High Contracting Party is completely or partially in conflict with the obligations arising from the present Convention, and if the internal law of the said Party allows only partial reparation to be made for the consequences of this decision or measure, the decision of the Court shall, if necessary, afford just satisfaction to the injured party.
Article 51
1. Reason shall be given for the judgment of the Court.
2. If the judgment does not represent in whole or in part the unanimous opinion of the judges, any judge shall be entitled to deliver a separate opinion.
Article 52
The judgment of the Court shall be final.
Article 53
The High Contracting Parties undertake to abide by the decision of the Court in any case to which they are Parties.
Article 54
The judgment of the Court shall be transmitted to the Committee of Ministers which shall supervise its execution.
Article 55
The Court shall draw up its own rules and shall determine its own procedure.
Article 56
1. The first election of the members of the Court shall take place after the declarations by the High Contracting Parties mentioned in Article 46 have reached a total of eight.
2. No case can be brought before the Court before the election.
SECTION V
Article 57
On receipt of a request from the Secretary General of the Council of Europe any High Contracting Party shall furnish an explanation of the manner in which its internal law ensures the effective implementation of any of the provisions of the Convention.
Article 58
The expenses of the Commission and the Court shall be borne by the Council of Europe.
Article 59
The members of the Commission and of the Court shall be entitled, during the discharge of their functions, to the privileges and immunities provided for in Article 40 of the Statute of the Council of Europe and in the agreements made thereunder.
Article 60
Nothing in this Convention shall be construed as limiting or derogating from any of the human rights and fundamental freedoms which may be ensured under the laws of any High Contracting Party or under any other agreement to which it is a Party.
Article 61
Nothing in this Convention shall prejudice the powers conferred on the Committee of Ministers by the Statute of the Council of Europe.
Article 62
The High Contracting Parties agree that, except by special agreement, they will not avail themselves of treaties, conventions or declarations in force between them for the purpose of submitting, by way of petition, a dispute arising out of the interpretation or application of this Convention to a means of settlement other than those provided for in this Convention.
Article 63
1. Any State may at the time of its ratification or at any time thereafter declare by notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe that the present Convention shall extend to all or any of the territories for whose international relations it is responsible.
2. The Convention shall extend to the territory or territories named in the notification as from the thirtieth day after the receipt of this notification by the Secretary General of the Council of Europe.
3. The provisions of this Convention shall be applied in such territories with due regard, however, to local requirements.
4. Any State which has made a declaration in accordance with paragraph 1 of this article may at any time thereafter declare on behalf of one or more of the territories to which the declaration relates that it accepts the competence of the Commission to receive petitions from individuals, non-governmental organisations or groups of individuals in accordance with Article 25 of the present Convention.
Article 64
1. Any State may, when signing this Convention or when depositing its instrument of ratification, make a reservation in respect of any particular provision of the Convention to the extent that any law then in force in its territory is not in conformity with the provision. Reservations of a general character shall not be permitted under this article.
2. Any reservation made under this article shall contain a brief statement of the law concerned.
Article 65
1. A High Contracting Party may denounce the present Convention only after the expiry of five years from the date on which it became a party to it and after six months' notice contained in a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe, who shall inform the other High Contracting Parties.
2. Such a denunciation shall not have the effect of releasing the High Contracting Party concerned from its obligations under this Convention in respect of any act which, being capable of constituting a violation of such obligations, may have been performed by it before the date at which the denunciation became effective.
3. Any High Contracting Party which shall cease to be a member of the Council of Europe shall cease to be a Party to this Convention under the same conditions.
4. The Convention may be denounced in accordance with the provisions of the preceding paragraphs in respect of any territory to which it has been declared to extend under the terms of Article 63.
Article 66
1. This Convention shall be open to the signature of the members of the Council of Europe. It shall be ratified. Ratifications shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
2. The present Convention shall come into force after the deposit of ten instruments of ratification.
3. As regards any signatory ratifying subsequently, the Convention shall come into force at the date of the deposit of its instrument of ratification.
4. The Secretary General of the Council of Europe shall notify all the members of the Council of Europe of the entry into force of the Convention, the names of the High Contracting Parties who have ratified it, and the deposit of all instruments of ratification which may be effected subsequently.
Done at Rome this 4th day of November 1950, in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall remain deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General shall transmit certified copies to each of the signatories.
Protocol No. 2
Conferring upon the European Court of Human
Rights Competence to Give Advisory Opinions
Strasbourg, 6
May 1963
[European Treaty Series, No. 44]
The member States of the Council of Europe signatory hereto,
Having regard to the provisions of the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms signed at Rome on 4th November 1950 (hereinafter referred to as “the Convention”) and, in particular, Article 19 instituting, among other bodies, a European Court of Human Rights (hereinafter referred to as “the Court”);
Considering that it is expedient to confer upon the Court competence to give advisory opinion subject to certain conditions,
Have agreed as follows:
Article 1
1. The Court may, at the request of the Committee of Ministers, give advisory opinions on legal questions concerning the interpretation of the Convention and the Protocols thereto.
2. Such opinions shall not deal with any question relating to the content or scope of the rights or freedoms defined in Section 1 of the Convention and in the Protocols thereto, or with any other question which the Commission, the Court or the Committee of Ministers might have to consider in consequence of any such proceedings as could be instituted in accordance with the Convention.
2. Decisions of the Committee of Ministers to request an advisory opinion of the Court shall require a two-thirds majority vote of the representatives entitled to sit on the Committee.
Article 2
The Court shall decide whether a request for an advisory opinion submitted by the Committee of Ministers is within its consultative competence as defined in Article 1 of this Protocol.
Article 3
1. For the consideration of requests for an advisory opinion, the Court shall sit in plenary session.
2. Reasons shall be given for advisory opinions of the Court.
3. If the advisory opinion does not represent in whole or in part the unanimous opinion of the judges, any judge shall be entitled to deliver a separate opinion.
4. Advisory opinion of the Court shall be communicated to the Committee of Ministers.
Article 4
The powers of the Court under Article 55 of the Convention shall extend to the drawing up of such rules and the determination of such procedure as the Court may think necessary for the purposes of this Protocol.
Article 5
1. This Protocol shall be open to signature by member States of the
Council of Europe, signatories to the Convention, who may become Parties
to it by:
a signature without reservation in respect of
ratification or acceptance;
b signature with reservation
in respect of ratification or acceptance, followed by ratification or
acceptance.
Instruments of ratification or acceptance shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
2. This Protocol shall enter into force as soon as all States Parties to the Convention shall have become Parties to the Protocol, in accordance with the provisions of paragraph 1 of this article.
3. From the date of the entry into force of this Protocol, Articles 1 to 4 shall be considered an integral part of the Convention.
4. The Secretary General of the Council of Europe shall notify the
member States of the Council of:
a any signature without
reservation in respect of ratification or acceptance;
b any
signature with reservation in respect of ratification or acceptance;
c the
deposit of any instrument of ratification or acceptance;
d the
date of entry into force of this Protocol in accordance with paragraph 2
of this article.
In witness whereof, the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Protocol.
Done at Strasbourg, this 6th day of May 1963, in English and in French, both texts being equally authoritative, in a single copy which shall remain deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General shall transmit certified copies to each of the signatory States.
First Protocol
Paris, 20 March 1952
[European Treaty Series, No. 9]
The governments signatory hereto, being members of the Council of Europe,
Being resolved to take steps to ensure the collective enforcement of certain rights and freedoms other than those already included in Section I of the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms signed at Rome on 4 November 1950 (hereinafter referred to as “the Convention”),
Have agreed as follows:
Article 1
Every natural or legal person is entitled to the peaceful enjoyment of his possessions. No one shall be deprived of his possessions except in the public interest and subject to the conditions provided for by law and by the general principles of international law.
The preceding provisions shall not, however, in any way impair the right of a State to enforce such laws as it deems necessary to control the use of property in accordance with the general interest or to secure the payment of taxes or other contributions or penalties.
Article 2
No person shall be denied the right to education. In the exercise of any functions which it assumes in relation to education and to teaching, the State shall respect the right of parents to ensure such education and teaching in conformity with their own religious and philosophical convictions.
Article 3
The High Contracting Parties undertake to hold free elections at reasonable intervals by secret ballot, under conditions which will ensure the free expression of the opinion of the people in the choice of the legislature.
Article 4
Any High Contracting Party may at the time of signature or ratification or at any time thereafter communicate to the Secretary General of the Council of Europe a declaration stating the extent to which it undertakes that the provisions of the present Protocol shall apply to such of the territories for the international relations of which it is responsible as are named therein.
Any High Contracting Party which has communicated a declaration in virtue of the preceding paragraph may from time to time communicate a further declaration modifying the terms of any former declaration or terminating the application of the provisions of this Protocol in respect of any territory.
A declaration made in accordance with this article shall be deemed to have been made in accordance with paragraph 1 of Article 63 of the Convention.
Article 5
As between the High Contracting Parties the provisions of Articles 1, 2, 3 and 4 of this Protocol shall be regarded as additional articles to the Convention and all the provisions of the Convention shall apply accordingly.
Article 6
This Protocol shall be open for signature by the members of the Council of Europe, who are the signatories of the Convention; it shall be ratified at the same time as or after the ratification of the Convention. It shall enter into force after the deposit of ten instruments of ratification. As regards any signatory ratifying subsequently, the Protocol shall enter into force at the date of the deposit of its instrument of ratification.
The instruments of ratification shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe, who will notify all members of the names of those who have ratified.
Done at Paris on the 20th day of March 1952, in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall remain deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General shall transmit certified copies to each of the signatory governments.
Protocol No. 4
Securing Certain Rights and Freedoms other
than those
already included in the Convention and in the First
Protocol thereto
Strasbourg, 16 September 1963
[European
Treaty Series, No. 46]
The governments signatory hereto, being members of the Council of Europe,
Being resolved to take steps to ensure the collective enforcement of certain rights and freedoms other than those already included in Section 1 of the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms signed at Rome on 4th November 1950 (hereinafter referred to as the “Convention”) and in Articles 1 to 3 of the First Protocol to the Convention, signed at Paris on 20th March 1952,
Have agreed as follows:
Article 1
No one shall be deprived of his liberty merely on the ground of inability to fulfil a contractual obligation.
Article 2
1. Everyone lawfully within the territory of a State shall, within that territory, have the right to liberty of movement and freedom to choose his residence.
2. Everyone shall be free to leave any country, including his own.
3. No restrictions shall be placed on the exercise of these rights other than such as are in accordance with law and are necessary in a democratic society in the interests of national security or public safety, for the maintenance of ordre public, for the prevention of crime, for the protection of health or morals, or for the protection of the rights and freedoms of others.
4. The rights set forth in paragraph 1 may also be subject, in particular areas, to restrictions imposed in accordance with law and justified by the public interest in a democratic society.
Article 3
1. No one shall be expelled, by means either of an individual or of a collective measure, from the territory of the State of which he is a national.
2. No one shall be deprived of the right to enter the territory of the State of which he is a national.
Article 4
Collective expulsion of aliens is prohibited.
Article 5
1. Any High Contracting Party may, at the time of signature or ratification of this Protocol, or at any time thereafter, communicate to the Secretary General of the Council of Europe a declaration stating the extent to which it undertakes that the provisions of this Protocol shall apply to such of the territories for the international relations of which it is responsible as are named therein.
2. Any High Contracting Party which has communicated a declaration in virtue of the preceding paragraph may, from time to time, communicate a further declaration modifying the terms of any former declaration or terminating the application of the provisions of this Protocol in respect of any territory.
3. A declaration made in accordance with this article shall be deemed to have been made in accordance with paragraph 1 of Article 63 of the Convention.
4. The territory of any State to which this Protocol applies by virtue of ratification or acceptance by that State, and each territory to which this Protocol is applied by virtue of a declaration by that State under this article, shall be treated as separate territories for the purpose of the references in Articles 2 and 3 to the territory of a State.
Article 6
1. As between the High Contracting Parties the provisions of Articles 1 to 5 of this Protocol shall be regarded as additional articles to the Convention, and all the provisions of the Convention shall apply accordingly.
2. Nevertheless the right of individual recourse recognised by a declaration made under Article 25 of the Convention, or the acceptance of the compulsory jurisdiction of the Court by a declaration made under Article 46 of the Convention, shall not be effective in relation to this Protocol unless the High Contracting Party concerned has made a statement recognising such right, or accepting such jurisdiction, in respect of all or any of Articles 1 to 4 of the Protocol.
Article 7
1. This Protocol shall be open for signature by the members of the Council of Europe who are the signatories of the Convention; it shall be ratified at the same time as or after the ratification of the Convention. It shall enter into force after the deposit of five instruments of ratification. As regards any signatory ratifying subsequently, the Protocol shall enter into force at the date of the deposit of its instrument of ratification.
2. The instruments of ratification shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe, who will notify all members of the names of those who have ratified.
In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Protocol.
Done at Strasbourg, this 16th day of September 1963, in English and in French, both texts being equally authoritative, in a single copy which shall remain deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General shall transmit certified copies to each of the signatory States.
Protocol No. 7
Strasbourg, 22 November 1984
[European Treaty
Series, No.117]
The member States of the Council of Europe signatory hereto,
Being resolved to take further steps to ensure the collective enforcement of certain rights and freedoms by means of the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms signed at Rome on 4 November 1950 (hereinafter referred to as “the Convention”),
Have agreed as follows:
Article 1
1. An alien lawfully resident in the territory of a State shall not be
expelled therefrom except in pursuance of a decision reached in
accordance with law and shall be allowed:
a to submit
reasons against his expulsion;
b to have his case
reviewed; and
c to be represented for these purposes
before the competent authority or a person or persons designated by that
authority.
2. An alien may be expelled before the exercise of his rights under paragraph 1.a, b and c of this article, when such expulsion is necessary in the interests of public order or is grounded on reasons of national security.
Article 2
1. Everyone convicted of a criminal offence by a tribunal shall have the right to have his conviction or sentence reviewed by a higher tribunal. The exercise of this right, including the grounds on which it may be exercised, shall be governed by law.
2. This right may be subject to exceptions in regard to offences of a minor character, as prescribed by law, or in cases in which the person concerned was tried in the first instance by the highest tribunal or was convicted following an appeal against acquittal.
Article 3
When a person has by a final decision been convicted of a criminal offence and when subsequently his conviction has been reversed, or he has been pardoned, on the ground that a new or newly discovered fact shows conclusively that there has been a miscarriage of justice, the person who has suffered punishment as a result of such conviction shall be compensated according to the law or the practice of the State concerned, unless it is proved that the non-disclosure of the unknown fact in time is wholly or partly attributable to him.
Article 4
1. No one shall be liable to be tried or punished again in criminal proceedings under the jurisdiction of the same State for an offence for which he has already been finally acquitted or convicted in accordance with the law and penal procedure of that State.
2. The provisions of the preceding paragraph shall not prevent the reopening of the case in accordance with the law and penal procedure of the State concerned, if there is evidence of new or newly discovered facts, or if there has been a fundamental defect in the previous proceedings, which could affect the outcome of the case.
3. No derogation from this article shall be made under Article 15 of the Convention.
Article 5
Spouses shall enjoy equality of rights and responsibilities of a private law character between them, and in their relations with their children, as to marriage, during marriage and in the event of its dissolution. This article shall not prevent States from taking such measures as are necessary in the interests of the children.
Article 6
1. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance or approval, specify the territory or territories to which this Protocol shall apply and state the extent to which it undertakes that the provisions of this Protocol shall apply to such territory or territories.
2. Any State may at any later date, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Protocol to any other territory specified in the declaration. In respect of such territory the Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of two months after the date of receipt by the Secretary General of such declaration.
3. Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory specified in such declaration, be withdrawn or modified by a notification addressed to the Secretary General. The withdrawal or modification shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of two months after the date of receipt of such notification by the Secretary General.
4. A declaration made in accordance with this article shall be deemed to have been made in accordance with paragraph 1 of Article 63 of the Convention.
5. The territory of any State to which this Protocol applies by virtue of ratification, acceptance or approval by that State, and each territory to which this Protocol is applied by virtue of a declaration by that State under this article, may be treated as separate territories for the purpose of the reference in Article 1 to the territory of a State.
Article 7
1. As between the States Parties, the provisions of Articles 1 to 6 of this Protocol shall be regarded as additional articles to the Convention, and all the provisions of the Convention shall apply accordingly.
2. Nevertheless, the right of individual recourse recognised by a declaration made under Article 25 of the Convention, or the acceptance of the compulsory jurisdiction of the Court by a declaration made under Article 46 of the Convention, shall not be effective in relation to this Protocol unless the State concerned has made a statement recognising such right, or accepting such jurisdiction in respect of Articles 1 to 5 of this Protocol.
Article 8
This Protocol shall be open for signature by member States of the Council of Europe which have signed the Convention. It is subject to ratification, acceptance or approval. A member State of the Council of Europe may not ratify, accept or approve this Protocol without previously or simultaneously ratifying the Convention. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
Article 9
1. This Protocol shall enter into force on the first day of the months following the expiration of a period of two months after the date on which seven member States of the Council of Europe have expressed their consent to be bound by the Protocol in accordance with the provisions of Article 8.
2. In respect of any member State which subsequently expresses its consent to be bound by it, the Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of two months after the date of the deposit of the instrument of ratification, acceptance or approval.
Article 10
The Secretary General of the Council of Europe shall notify all the
member States of the Council of Europe of:
a any signature;
b the
deposit of any instrument of ratification, acceptance or approval;
c any
date of entry into force of this Protocol in accordance with Articles 6
and 9;
d any other act, notification or declaration
relating to this Protocol.
In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Protocol.
Done at Strasbourg, this 22nd day of November 1984, in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe.
Protocol No. 9
Rome, 6 November 1990
[European Treaty Series, No.
140]
The member States of the Council of Europe, signatories to this Protocol to the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, signed at Rome on 4 November 1950 (hereinafter referred to as “the Convention”),
Being resolved to make further improvements to the procedure under the Convention,
Have agreed as follows:
Article 1
For Parties to the Convention which are bound by this Protocol, the Convention shall be amended as provided in Articles 2 to 5.
Article 2
Article 31, paragraph 2, of the Convention shall read as follows:
“2.
The Report shall be transmitted to the Committee of Ministers. The
Report shall also be transmitted to the States concerned and, if it
deals with a petition submitted under Article 25, the applicant. The
States concerned and the applicant shall not be at liberty to publish
it.”
Article 3
Article 44 of the Convention shall read as follows:
“Only the High
Contracting Parties, the Commission, and persons, non-governmental
organisations or groups of individuals having submitted a petition under
Article 25 shall have the right to bring a case before the Court.”
Article 4
Article 45 of the Convention shall read as follows:
“The jurisdiction
of the Court shall extend to all cases concerning the interpretation and
application of the present Convention which are referred to it in
accordance with Article 48.”
Article 5
Article 48 of the Convention shall read ac follows:
“1. The following
may refer a case to the Court, provided that the High Contracting Party
concerned, if there is only one, or the High Contracting Parties
concerned, if there is more than one, are subject to the compulsory
jurisdiction of the Court or, failing that, with the consent of the High
Contracting Party concerned, if there is only one, or of the High
Contracting Parties concerned if there is more than one:
a the
Commission;
b a High Contracting Party whose national is
alleged to be a victim;
c a High Contracting Party which
referred the case to the Commission;
d a High Contracting
Party against which the complaint has been lodged;
e the
person, non-governmental organisation or group of individuals having
lodged the complaint with the Commission.
2. If a case is referred to the Court only in accordance with paragraph 1.e, it shall first be submitted to a panel composed of three members of the Court. There shall sit as an ex-officio member of the panel the judge elected in respect of the High Contracting Party against which the complaint has been lodged, or, if there is none, a person of its choice who shall sit in the capacity of judge. If the complaint has been lodged against more than one High Contracting Party, the size of the panel shall be increased accordingly.
If the case does not raise a serious question affecting the interpretation or application of the Convention and does not for any other reason warrant consideration by the Court, the panel may, by a unanimous vote, decide that it shall not be considered by the Court. In that event, the Committee of Ministers shall decide, in accordance with the provisions of Article 32, whether there has been a violation of the Convention.”
Article 6
1. This Protocol shall be open for signature by member States of the
Council of Europe signatories to the Convention, which may express their
consent to be bound by:
a signature without reservation as
to ratification, acceptance or approval, or
b signature
subject to ratification, acceptance or approval, followed by
ratification, acceptance or approval.
2. The instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
Article 7
1. This Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date on which ten member States of the Council of Europe have expressed their consent to be bound by the Protocol in accordance with the provisions of Article 6.
2. In respect of any member State which subsequently expresses its consent to be bound by it, the Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of signature or of the deposit of the instrument of ratification, acceptance or approval.
Article 8
The Secretary General of the Council of Europe shall notify, the member
States of the Council of Europe of:
a any signature;
b the
deposit of any instrument of ratification, acceptance or approval;
c any
date of entry into force of this Protocol in accordance with Article 7;
d any
other act, notification or declaration relating to this Protocol.
In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Protocol.
Done at Rome, this 6th day of November 1990, in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe.
Protocol No. 10
Strasbourg, 25 March 1952
[European Treaty Series,
No.146]
The member States of the Council of Europe, signatories to this Protocol to the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, signed at Rome on 4 November 1950 (hereinafter referred to as “ the Convention”),
Considering that it is advisable to amend Article 32 of the Convention with a view to the reduction of the two-thirds majority provided therein,
Have agreed as follows:
Article 1
The words “of two-thirds” shall be deleted from paragraph 1 of Article 32 of the Convention.
Article 2
1. This Protocol shall be open for signature by member States of the
Council of Europe, signatories to the Convention, which may express
their consent to be bound by:
a signature without
reservation as to ratification, acceptance or approval; or
b signature
subject to ratification, acceptance or approval, followed by
ratification, acceptance or approval.
2. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
Article 3
This Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date on which all Parties to the Convention have expressed their consent to be bound by the Protocol in accordance with the provisions of Article 2.
Article 4
The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member
States of the Council of:
a any signature;
b the
deposit of any instrument of ratification, acceptance or approval;
c the
date of entry into force of this Protocol in accordance with Article 3;
d any
other act, notification or communication relating to this Protocol.
In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Protocol.
Done at Strasbourg, this 25th day of March 1992, in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe.
Protocol No. 11
Restructuring the Control Machinery
Established Thereby
Strasbourg, 11 May 1994
[European
Treaty Series, No. 155]
The member States of the Council of Europe, signatories to this Protocol to the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, signed at Rome on 4 November 1950 (hereinafter referred to as “ the Convention”),
Considering the urgent need to restructure the control machinery established by the Convention in order to maintain and improve the efficiency of its protection of human rights and fundamental freedoms, mainly in view of the increase in the number of applications and the growing membership of the Council of Europe;
Considering that it is therefore desirable to amend certain provisions of the Convention with a view, in particular, to replacing the existing European Commission and Court of Human Rights with a new permanent Court;
Having regard to Resolution No. 1 adopted at the European Ministerial Conference on Human Rights, held in Vienna on 19 and 20 March 1985;
Having regard to Recommendation 1194 (1992), adopted by the Parliamentary Assembly of the Council of Europe on 6 October 1992;
Having regard to the decision taken on reform of the Convention control machinery by the Heads of State and Government of the Council of Europe member States in the Vienna Declaration on 9 October 1993,
Have agreed as follows:
Article 1
The existing text of Sections II to IV of the Convention (Articles 19 to 56) and Protocol No. 2 conferring upon the European Court of Human Rights competence to give advisory opinions shall be replaced by the following Section II of the Convention (Articles 19 to 51):
“ SECTION II. European Court of Human Rights
Article 19 – Establishment of the Court
To ensure the observance of the engagements undertaken by the High Contracting Parties in the Convention and the protocols thereto, there shall be set up a European Court of Human Rights, hereinafter referred to as “ the Court”. It shall function on a permanent basis.
Article 20 – Number of judges
The Court shall consist of a number of judges equal to that of the High Contracting Parties.
Article 21 – Criteria for office
1. The judges shall be of high moral character and must either possess the qualifications required for appointment to high judicial office or be jurisconsults of recognised competence.
2. The judges shall sit on the Court in their individual capacity.
3. During their term of office the judges shall not engage in any activity which is incompatible with their independence, impartiality or with the demands of a full-time office; all questions arising from the application of this paragraph shall be decided by the Court.
Article 22 – Election of judges
1. The judges shall be elected by the Parliamentary Assembly with respect to each High Contracting Party by a majority of votes cast from a list of three candidates nominated by the High Contracting Party.
2. The same procedure shall be followed to complete the Court in the event of the accession of new High Contracting Parties and in filling casual vacancies.
Article 23 – Terms of office
1. The judges shall be elected for a period of six years. They may be re-elected. However, the terms of office of one-half of the judges elected at the first election shall expire at the end of three years.
2. The judges whose terms of office are to expire at the end of the initial period of three years shall be chosen by lot by the Secretary General of the Council of Europe immediately after their election.
3. In order to ensure that, as far as possible, the terms of office of one-half of the judges are renewed every three years, the Parliamentary Assembly may decide, before proceeding to any subsequent election, that the term or terms of office of one or more judges to be elected shall be for a period other than six years but not more than nine and not less than three years.
4. In cases where more than one term of office is involved and where the Parliamentary Assembly applies the preceding paragraph, the allocation of the terms of office shall be effected by a drawing of lots by the Secretary General of the Council of Europe immediately after the election.
5. A judge elected to replace a judge whose term of office has not expired shall hold office for the remainder of his predecessor's term.
6. The terms of office of judges shall expire when they reach the age of 70.
7. The judges shall hold office until replaced. They shall, however, continue to deal with such cases as they already have under consideration.
Article 24 – Dismissal
No judge may be dismissed from his office unless the other judges decide by a majority of two-thirds that he has ceased to fulfil the required conditions.
Article 25 – Registry and legal secretaries
The Court shall have a registry, the functions and organisation of which shall be laid down in the rules of the Court. The Court shall be assisted by legal secretaries.
Article 26 – Plenary Court
The plenary Court shall
a elect its President and one or
two Vice-Presidents for a period of three years; they may be re-elected;
b set
up Chambers, constituted for a fixed period of time;
c elect
the Presidents of the Chambers of the Court; they may be re-elected;
d adopt
the rules of the Court; and
e elect the Registrar and one
or more Deputy Registrars.
Article 27 – Committees, Chambers and Grand Chamber
1. To consider cases brought before it, the Court shall sit in committees of three judges, in Chambers of seven judges and in a Grand Chamber of seventeen judges. The Court's Chambers shall set up committees for a fixed period of time.
2. There shall sit as an ex-officio member of the Chamber and the Grand Chamber the judge elected in respect of the State Party concerned or, if there is none or if he is unable to sit, a person of its choice who shall sit in the capacity of judge.
3. The Grand Chamber shall also include the President of the Court, the Vice-Presidents, the Presidents of the Chambers and other judges chosen in accordance with the rules of the Court. When a case is referred to the Grand Chamber under Article 43, no judge from the Chamber which rendered the judgment shall sit in the Grand Chamber, with the exception of the President of the Chamber and the judge who sat in respect of the State Party concerned.
Article 28 – Declarations of inadmissibility by committees
A committee may, by a unanimous vote, declare inadmissible or strike out of its list of cases an individual application submitted under Article 34 where such a decision can be taken without further examination. The decision shall be final.
Article 29 – Decisions by Chambers on admissibility and merits
1. If no decision is taken under Article 28, a Chamber shall decide on the admissibility and merits of individual applications submitted under Article 34.
2. A Chamber shall decide on the admissibility and merits of inter-State applications submitted under Article 33.
3. The decision on admissibility shall be taken separately unless the Court, in exceptional cases, decides otherwise.
Article 30 – Relinquishment of jurisdiction to the Grand Chamber
Where a case pending before a Chamber raises a serious question affecting the interpretation of the Convention or the protocols thereto, or where the resolution of a question before the Chamber might have a result inconsistent with a judgment previously delivered by the Court, the Chamber may, at any time before it has rendered its judgment, relinquish jurisdiction in favour of the Grand Chamber, unless one of the parties to the case objects.
Article 31 – Powers of the Grand Chamber
The Grand Chamber shall
a determine applications submitted
either under Article 33 or Article 34 when a Chamber has relinquished
jurisdiction under Article 30 or when the case has been referred to it
under Article 43; and
b consider requests for
advisory opinions submitted under Article 47.
Article 32 – Jurisdiction of the Court
1. The jurisdiction of the Court shall extend to all matters concerning the interpretation and application of the Convention and the protocols thereto which are referred to it as provided in Articles 33, 34 and 47.
2. In the event of dispute as to whether the Court has jurisdiction, the Court shall decide.
Article 33 – Inter-State cases
Any High Contracting Party may refer to the Court any alleged breach of the provisions of the Convention and the protocols thereto by another High Contracting Party.
Article 34 – Individual applications
The Court may receive applications from any person, non-governmental organisation or group of individuals claiming to be the victim of a violation by one of the High Contracting Parties of the rights set forth in the Convention or the protocols thereto. The High Contracting Parties undertake not to hinder in any way the effective exercise of this right.
Article 35 – Admissibility criteria
1. The Court may only deal with the matter after all domestic remedies have been exhausted, according to the generally recognised rules of international law, and within a period of six months from the date on which the final decision was taken.
2. The Court shall not deal with any individual application submitted
under Article 34 that
a is anonymous; or
b is
substantially the same as a matter that has already been examined by the
Court or has already been submitted to another procedure of
international investigation or settlement and contains no relevant new
information.
3. The Court shall declare inadmissible any individual application submitted under Article 34 which it considers incompatible with the provisions of the Convention or the protocols thereto, manifestly ill-founded, or an abuse of the right of application.
4. The Court shall reject any application which it considers inadmissible under this article. It may do so at any stage of the proceedings.
Article 36 – Third-party intervention
1. In all cases before a Chamber or the Grand Chamber, a High Contracting Party one of whose nationals is an applicant shall have the right to submit written comments and to take part in hearings.
2. The President of the Court may, in the interest of the proper administration of justice, invite any High Contracting Party which is not a party to the proceedings or any person concerned who is not the applicant to submit written comments or take part in hearings.
Article 37 – Striking out applications
1. The Court may at any stage of the proceedings decide to strike an
application out of its list of cases where the circumstances lead to the
conclusion that
a the applicant does not intend to pursue
his application; or
b the matter has been resolved; or
c for
any other reason established by the Court, it is no longer justified to
continue the examination of the application.
However, the Court shall continue the examination of the application if respect for human rights as defined in the Convention and the protocols thereto so requires.
2. The Court may decide to restore an application to its list of cases if it considers that the circumstances justify such a course.
Article 38 – Examination of the case and friendly settlement proceedings
1. If the Court declares the application admissible, it shall:
a pursue
the examination of the case, together with the representatives of the
parties, and if need be, undertake an investigation, for the effective
conduct of which the States concerned shall furnish all necessary
facilities;
b place itself at the disposal of the parties
concerned with a view to securing a friendly settlement of the matter on
the basis of respect for human rights as defined in the Convention and
the protocols thereto.
2. Proceedings conducted under paragraph 1.b shall be confidential.
Article 39 – Finding of a friendly settlement
If a friendly settlement is effected, the Court shall strike the case out of its list by means of a decision which shall be confined to a brief statement of the facts and of the solution reached.
Article 40 – Public hearings and access to documents
1. Hearings shall be public unless the Court in exceptional circumstances decides otherwise.
2. Documents deposited with the Registrar shall be accessible to the public unless the President of the Court decides otherwise.
Article 41 – Just satisfaction
If the Court finds that there has been a violation of the Convention or the protocols thereto, and if the internal law of the High Contracting Party concerned allows only partial reparation to be made, the Court shall, if necessary, afford just satisfaction to the injured party.
Article 41 – Judgments of Chambers
1. Judgments of Chambers shall become final in accordance with the provisions of Article 44, paragraph 2.
Article 43 – Referral to the Grand Chamber
1. Within a period of three months from the date of the judgment of the Chamber, any party to the case may, in exceptional cases, request that the case be referred to the Grand Chamber.
2. A panel of five judges of the Grand Chamber shall accept the request if the case raises a serious question offending the interpretation or application of the Convention or the protocols thereto, or a serious issue of general importance.
3. If the panel accepts the request, the Grand Chamber shall decide the case by means of a judgment.
Article 44 – Final judgments
1. The judgment of the Grand Chamber shall be final.
2. The judgment of a Chamber shall become final
a when the
parties declare that they will not request that the case be referred to
the Grand Chamber; or
b three months after the date of the
judgment, if reference of the case to the Grand Chamber has not been
requested; or
c when the panel of the Grand Chamber
rejects the request to refer under Article 43.
3. The final judgment shall be published.
Article 45 – Reasons for judgments and decisions
1. Reasons shall be given for judgments as well as for decisions declaring applications admissible or inadmissible.
2. If a judgment does not represent, in whole or in part, the unanimous opinion of the judges, any judge shall be entitled to deliver a separate opinion.
Article 46 – Binding force and execution of judgments
1. The High Contracting Parties undertake to abide by the final judgment of the Court in any case to which they are parties.
2. The final judgment of the Court shall be transmitted to the Committee of Ministers, which shall supervise its execution.
Article 47 – Advisory opinions
1. The Court may, at the request of the Committee of Ministers, give advisory opinions on legal questions concerning the interpretation of the Convention and the protocols thereto.
2. Such opinions shall not deal with any question relating to the content or scope of the rights or freedoms defined in Section I of the Convention and the protocols thereto, or with any other question which the Court or the Committee of Ministers might have to consider in consequence of any such proceedings as could be instituted in accordance with the Convention.
3. Decisions of the Committee of Ministers to request an advisory opinion of the Court shall require a majority vote of the representatives entitled to sit on the Committee.
Article 48 – Advisory jurisdiction of the Court
The Court shall decide whether a request for an advisory opinion submitted by the Committee of Ministers is within its competence as defined in Article 47.
Article 49 – Reasons for advisory opinions
1. Reasons shall be given for advisory opinions of the Court.
2. If the advisory opinion does not represent, in whole or in part, the unanimous opinion of the judges, any judge shall be entitled to deliver a separate opinion.
3. Advisory opinions of the Court shall be communicated to the Committee of Ministers.
Article 50 – Expenditure on the Court
The expenditure on the Court shall be borne by the Council of Europe.
Article 51 – Privileges and immunities of judges
The judges shall be entitled, during the exercise of their functions, to the privileges and immunities provided for in Article 40 of the Statute of the Council of Europe and in the agreements made thereunder.”
Article 2
1. Section V of the Convention shall become Section III of the Convention; Article 57 of the Convention shall become Article 52 of the Convention; Articles 58 and 59 of the Convention shall be deleted, and Articles 60 to 66 of the Convention shall become Articles 53 to 59 of the Convention respectively.
2. Section I of the Convention shall be entitled “Rights and freedoms” and new Section III of the Convention shall be entitled “Miscellaneous provisions”. Articles 1 to 18 and new Articles 52 to 59 of the Convention shall be provided with headings, as listed in the appendix to this Protocol.
3. In new Article 56, in paragraph 1, the words “subject to paragraph 4 of this Article,” shall be inserted after the word “shall”; in paragraph 4, the words “Commission to receive petitions” and “ in accordance with Article 25 of the present Convention” shall be replaced by the words “Court to receive applications” and “as provided in Article 34 of the Convention” respectively. In new Article 58, paragraph 4, the words “Article 63”shall be replaced by the words “Article 56”.
4. The Protocol to the Convention shall be amended as follows:
a the
articles shall be provided with the headings listed in the appendix to
the present Protocol; and
b in Article 4, last sentence, the words
“of Article 63” shall be replaced by the words “of Article 56”.
5. Protocol No. 4 shall be amended as follows:
a the
articles shall be provided with the headings listed in the appendix to
the present Protocol;
b in Article 5, paragraph 3, the words “of Article 63” shall
be replaced by the words “of Article 56”; a new paragraph 5 shall be
added, which shall read:
“Any State which has made a declaration in
accordance with paragraph 1 or 2 of this Article may at any time
thereafter declare on behalf of one or more of the territories to which
the declaration relates that it accepts the competence of the Court to
receive applications from individuals, non-governmental organisations or
groups of individuals as provided in Article 34 of the Convention in
respect of all or any of Articles 1 to 4 of this Protocol.”; and
c paragraph 2 of Article 6 shall be deleted.
6. Protocol No. 6 shall be amended as follows:
a the
articles shall be provided with the headings listed in the appendix to
the present Protocol; and
b in Article 4 the words “under
Article 64” shall be replaced by the words “under Article 57”.
7. Protocol No. 7 shall be amended as follows:
a the
articles shall be provided with the headings listed in the appendix to
the present Protocol;
b in Article 6, paragraph 4, the words “of Article 63” shall
be replaced by the words “of Article 56”; a new paragraph 6 shall be
added, which shall read:
“Any State which has made a declaration in
accordance with paragraph 1 or 2 of this article may at any time
thereafter declare on behalf of one or more of the territories to which
the declaration relates that it accepts the competence of the Court to
receive applications from individuals, non-governmental organisations or
groups of individuals as provided in Article 34 of the Convention in
respect of Articles 1 to 5 of this Protocol.”; and
c paragraph 2 of Article 7 shall be deleted.
8. Protocol No. 9 shall be repealed.
Article 3
1. This Protocol shall be open for signature by member States of the
Council of Europe signatories to the Convention, which may express their
consent to be bound by:
a signature without reservation as
to ratification, acceptance or approval; or
b signature
subject to ratification, acceptance or approval, followed by
ratification, acceptance or approval.
2. The instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
Article 4
This Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of one year after the date on which all Parties to the Convention have expressed their consent to be bound by the Protocol in accordance with the provisions of Article 3. The election of new judges may take place, and any further necessary steps may be taken to establish the new Court, in accordance with the provisions of this Protocol from the date on which all Parties to the Convention have expressed their consent to be bound by the Protocol.
Article 5
1. Without prejudice to the provisions in paragraphs 3 and 4 below, the terms of office of the judges, members of the Commission, Registrar and Deputy Registrar shall expire at the date of entry into force of this Protocol.
2. Applications pending before the Commission which have not been declared admissible at the date of the entry into force of this Protocol shall be examined by the Court in accordance with the provisions of this Protocol.
3. Applications which have been declared admissible at the date of entry into force of this Protocol shall continue to be dealt with by members of the Commission within a period of one year thereafter. Any applications the examination of which has not been completed within the aforesaid period shall be transmitted to the Court which shall examine them as admissible cases in accordance with the provisions of this Protocol.
4. With respect to applications in which the Commission, after the entry into force of this Protocol, has adopted a report in accordance with former Article 31 of the Convention, the report shall be transmitted to the parties, who shall not be at liberty to publish it. In accordance with the provisions applicable prior to the entry into force of this Protocol, a case may be referred to the Court. The panel of the Grand Chamber shall determine whether one of the Chambers or the Grand Chamber shall decide the case. If the case is decided by a Chamber, the decision of the Chamber shall be final. Cases not referred to the Court shall be dealt with by the Committee of Ministers acting in accordance with the provisions of former Article 32 of the Convention.
5. Cases pending before the Court which have not been decided at the date of entry into force of this Protocol shall be transmitted to the Grand Chamber of the Court, which shall examine them in accordance with the provisions of this Protocol.
6. Cases pending before the Committee of Ministers which have not been decided under former Article 32 of the Convention at the date of entry into force of this Protocol shall be completed by the Committee of Ministers acting in accordance with that article.
Article 6
Where a High Contracting Party had made a declaration recognising the competence of the Commission or the jurisdiction of the Court under former Article 25 or 46 of the Convention with respect to matters arising after or based on facts occurring subsequent to any such declaration, this limitation shall remain valid for the jurisdiction of the Court under this Protocol.
Article 7
The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member
States of the Council of:
a any signature;
b the
deposit of any instrument of ratification, acceptance or approval;
c the
date of entry into force of this Protocol or of any of its provisions in
accordance with Article 4; and
d any other act,
notification or communication relating to this Protocol.
In witness whereof, the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Protocol.
Done at Strasbourg, this 11th day of May 1994, in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe.
Appendix
[to Protocol No. 11]
Headings of articles to be inserted into the text of
the
Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms
and its protocols **
Article 1. Obligation to respect human rights
Article 2. Right to life
Article
3. Prohibition of torture
Article 4. Prohibition of slavery and
forced labour
Article 5. Right to liberty and security
Article 6.
Right to a fair trial
Article 7. No punishment without law
Article
8. Right to respect for private and family life
Article 9. Freedom of
thought, conscience and religion
Article 10. Freedom of expression
Article
11. Freedom of assembly and association
Article 12. Right to marry
Article
13. Right to an effective remedy
Article 14. Prohibition of
discrimination
Article15. Derogation in time of emergency
Article16. Restrictions
on political activity of aliens
Article 17. Prohibition of abuse of
rights
Article 18. Limitation on use of restrictions on rights
[...]
Article5 2. Enquiries
by the Secretary General
Article 53. Safeguard for existing human rights
Article 54. Powers
of the Committee of Ministers
Article 55. Exclusion of other means of
dispute settlement
Article 56. Territorial application
Article 57. Reservations
Article 58. Denunciation
Article5 9. Signature
and ratification
Protocol
Article 1. Protection of property
Article 2. Right to
education
Article 3. Right to free elections
Article 4. Territorial
application
Article 5. Relationship to the Convention
Article 6. Signature
and ratification
Protocol No. 4
Article1. Prohibition of imprisonment for debt
Article 2. Freedom
of movement
Article 3. Prohibition of expulsion of nationals
Article 4. Prohibition
of collective expulsion of aliens
Article 5. Territorial application
Article 6. Relationship to the Convention
Article 7. Signature and ratification
Protocol No. 6
Article 1. Abolition of the death penalty
Article 2 .Death
penalty in time of war
Article 3 .Prohibition of derogations
Article 4. Prohibition
of reservations
Article 5. Territorial application
Article 6. Relationship
to the Convention
Article 7. Signature and ratification
Article 8 .Entry
into force
Article 9. Depositary functions
Protocol No. 7
Article 1. Procedural safeguards relating to expulsion
of aliens
Article 2 .Right of appeal in criminal matters
Article 3. Compensation
for wrongful conviction
Article 4. Right not to be tried or punished
twice
Article 5. Equality between spouses
Article 6. Territorial
application
Article 7. Relationship to the Convention
Article 8. Signature
and ratification
Article 9. Entry into force
Article 10. Depositary
functions
* Euroopa Lepingute Seeria [European Treaty Series] (ELS) nr 5.
Teksti on parandatud 21. septembril 1970. a jõustunud protokolli nr 3
(ELS nr 45) sätetega, 20. septembril 1971. a jõustunud protokolli nr 5
(ELS nr 55) sätetega ja 1. jaanuaril 1990. a jõustunud protokolli nr 8
(ELS nr 118) sätetega. Tekst koosneb samuti protokolli nr 2 (ELS nr 44)
tekstist, mis vastavalt artikli 5 lõikele 3 on konventsiooni osa alates
selle jõustumisest 21. septembril 1970. a.
European
Treaty Series, No 5. Text amended according to the provisions of
Protocol No 3 (ETS No. 45) which entered into force on 21 September
1970, of Protocol No. 5 (ETS No. 55), which entered into force on
20 December 1971 , and of Protocol No. 8 (ETS No. 118), which entered
into force on 1 January 1990, and comprising also the text of Protocol
No. 2 (ETS No. 44), which, in accordance with Article 5, paragraph 3,
thereof, has been an integral part of the Convention since its entry
into force on 21 September 1970.
** Pealkirjad on käesoleva protokolliga juba lisatud konventsiooni
uutesse artiklitesse 19–51.
Headings have already been
added to new Articles 19 to 51 of the Convention by the present Protocol.
[1]
Teksti on parandatud 1. jaanuaril 1990 jõustunud protokolli nr 8 (ELS
nr 118) sätetega.
Text amended according to the
provisions of Protocol No. 8 (ETS No. 118), which entered into force on
1 January 1990.
[2]
Teksti on parandatud 20. detsembril 1971 jõustunud protokolli nr 5 (ELS
nr 55) sätetega.
Text amended according to the
provisions of Protocol No. 5 (ETS No. 55), which entered into force on
20 December 1971.
[3]
Teksti on parandatud 21. septembril 1970 jõustunud protokolli nr 3 (ELS
nr 45) sätetega.
Text amended according to the provisions of Protocol No. 3 (ETS No. 45), which entered into force on 21 September 1970.
Facebook
X.com