Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline kultuurikoostöö leping

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II 1996, 13, 39

Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline kultuurikoostöö leping

Vastu võetud 29.04.1993

Vabariigi Valitsuse 15. juuni 1993. a korraldus nr 332

Vabariigi Valitsuse 06.11.2003 korraldus nr 722 segakomisjoni Eesti-poolse delegatsiooni moodustamise kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus,

püüdes tugevdada kahe maa vahelisi suhteid ja süvendada teineteisemõistmist,

veendumuses, et kultuurivahetus soodustab rahvastevahelist koostööd ja teiste rahvaste kultuuri ning vaimuelu ja eluviisi mõistmist,

silmas pidades mõlema rahva ajaloolist panust Euroopa ühisesse kultuuripärandisse ning teadvustades, et hoolitsus kultuuriväärtuste eest ja nende säilitamine on kohustav ülesanne,

soovides arendada mõlema maa rahvaste vahelisi kultuurialaseid sidemeid kõikides valdkondades, sealhulgas hariduse ja teaduse valdkonnas,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1

Lepingupooled püüavad parandada oma maade kultuuri vastastikust tundmist, edasi arendada kultuurikoostööd kõigis valdkondades ja kõigil tasanditel ning anda sellega oma panus Euroopa kultuuriidentiteeti.

Artikkel 2

Teise maa kunsti, kirjanduse ja muude kultuurialade paremaks tutvustamiseks korraldavad lepingupooled vastavaid üritusi ning toetavad sealjuures üksteist oma võimaluste piires, eelkõige
1. kunstnike ja ansamblite külalisesinemiste, kontsertide, teatrietenduste ja muude kunstiürituste korraldamisel;
2. näituste läbiviimisel ning ettekannete ja loengute organiseerimisel;
3. kultuurielu erinevate valdkondade, eriti kirjanduse, muusika, näite- ja kujutava kunsti esindajate vastastikuste külaskäikude organiseerimisel koostöö arendamise, kogemuste vahetamise ning kongressidel ja muudel üritustel osalemise eesmärgil;
4. kontaktide edendamisel kirjastustegevuse, raamatukogunduse, arhiivinduse ja muuseumitöö valdkonnas ning spetsialistide ja materjali vahetamisel;
5. ilukirjanduse ning teadusliku ja erialase kirjanduse tõlkimisel.

Artikkel 3

(1) Lepingupooled püüavad teha kõigile huvitatud isikutele laialdaselt kättesaadavaks teise maa keele, kultuuri, kirjanduse ja ajaloo. Nad toetavad vastavaid riiklikke ja eraviisilisi algatusi ning institutsioone.

Pooled võimaldavad ja hõlbustavad omal maal teise poole abimeetmeid ning toetust kohalikele algatustele ja institutsioonidele.

(2) Eelöeldu hõlmab keeleoskuse süvendamist koolides, kõrgkoolides ja muudes õppeasutustes, sealhulgas täiskasvanute koolitusasutustes. Keeleoskust soodustavateks abinõudeks on eelkõige:
   – õpetajate, lektorite ja ainekonsultantide vahendamine ning lähetamine;
   – õpikute ja õppematerjali teise poole käsutusse andmine ning koostöö õpikute koostamisel;
   – õpetajate ja üliõpilaste osalemine teise poole korraldatavatel õppe- ja täiendõppekursustel ning kogemuste vahetamine võõrkeeleõpetuse moodsate meetodite üle;
   – võimaluste ärakasutamine, mida pakuvad teise keele tundmaõppimiseks ja levitamiseks raadio ning televisioon.

(3) Lepingupooled püüavad ühiselt saavutada õpikutes teise maa ajaloo, geograafia ja kultuuri sellist käsitlust, mis soodustaks paremat teineteisemõistmist.

Artikkel 4

Lepingupooled toetavad kõiki koostöövorme teaduse ja hariduse valdkonnas, sealhulgas kõrgkoolide ja teadusorganisatsioonide, üldharidus- ja kutsekoolide, koolivälise kutsehariduse ning täiskasvanute täiendõppe organisatsioonide ja asutuste, üld- ja kutsehariduse haldusasutuste, muude haridus- ja uurimisasutuste ning nende haldusüksuste, raamatukogude ja arhiivide ning muinsuskaitse alal. Lepingupooled innustavad oma maa vastavaid institutsioone:
1. tegema koostööd kõigis ühist huvi pakkuvates valdkondades;
2. toetama vastastikku delegatsioonide ja üksikisikute lähetamist infor-matsiooni ning kogemuste vahetamiseks, sealhulgas teaduskonverentsidel ja sümpoosiumidel osalemiseks;
3. toetama teadlaste, kõrgkoolide juhtivpersonali, õppejõudude, õpetajate, doktorantide, üliõpilaste ja õpilaste vahetust teabe-, tutvumis-, uurimis- ja õppelähetuste näol;
4. kõigi võimaluste piires hõlbustama juurepääsu arhiividele, raamatukogudele ja muudele seda laadi asutustele, samuti hõlbustama nende teaduslikku kasutamist ning toetama informatsiooni ja dokumentatsiooni ning arhivaalide koopiate vahetust;
5. soodustama teadusliku, pedagoogilise ja didaktilise kirjanduse, õppe-, näit- ja infomaterjali ning õppe- ja uurimisotstarbeliste filmide vahetust ning vastavate erialanäituste korraldamist;
6. edendama mõlema maa kõrgkoolide ning muude kultuuri- ja teadusasutuste vahelisi sidemeid;
7. tegema koostööd ajaloo- ja kultuurimälestiste hooldamise, restaureerimise ja kaitse alal.

Artikkel 5

Leingupooled püüavad oma võimaluste piires anda teise poole üliõpilastele ja teadlastele stipendiume õppe, täiendõppe ja uurimistööde tarbeks ning püüavad muude asjakohaste meetmetega, sealhulgas asukohamaal tähtajalise elamisloa lihtsustatud andmise ning sealviibimise tingimuste hõlbustamisega kaasa aidata haridus- ja kultuurialasele vahetusele.

Artikkel 6

(1) Lepingupooled vaatavd läbi teise maa kõrgkoolide õpinguid tõendavate dokumentide ja lõpudiplomite akadeemilisel otstarbel tunnustamise tingimused.

(2) Ekspertgruppide vahetamise teel hangitakse vajalik informatsioon ning selgitatakse välja võimalused ekvivalentsusküsimuses erikokkuleppele jõudmiseks.

Artikkel 7

Lepingupooled omistavad omavaheliste suhete väljaarendamisel suurt tähtsust koostööle majandusspetsialistide ja majandusjuhtide koolituse ja täiendõppe alal. Nad toetavad jõudumööda seda koostööd ning sõlmivad vastavalt vajadusele sellekohased kokkulepped.

Artikkel 8

Lepingupooled hindavad koostööd täiskasvanute koolituse alal kui tähtsat panust oma suhete süvendamisse ning avaldavad valmisolekut seda koostööd jõudumööda toetada.

Artikkel 9

Lepingupooled toetavad oma võimaluste piires kinematograafia-, televisiooni- ja raadioalast koostööd oma maade asjaomaste asutuste vahel ning filmide ja muude audiovisuaalsete meediumide valmistamist ja vahetamist, mis vastaksid käesoleva lepingu eesmärkidele. Nad ergutavad koostööd kirjastamisalal.

Artikkel 10

Lepingupooled võimaldavad koostöö eesmärgil ühiskondlike rühmituste ja ühenduste, nagu ametiühingute, kirikute ja usuühingute ning poliitiliste ja muude sihtasutuste vahelisi otsekontakte. Lepingupooled innustavad neid mitteriiklikke organisatsioone läbi viima üritusi, mis vastaksid ka käesoleva lepingu eesmärkidele.

Artikkel 11

Lepingupooled püüavad soodustada noorsoovahetust ja koostööd noorsootöö spetsialistide ja noorsooabiga tegelevate asutuste vahel.

Artikkel 12

Lepingupooled ergutavad oma maade sportlaste, treenerite, spordifunktsionäride ja spordivõistkondade vahelisi kontakte ning püüavad soodustada spordialast koostööd (ka koolides ja kõrgkoolides).

Artikkel 13

Lepingupooled võimaldavad oma territooriumil alaliselt elavatele eesti või saksa päritoluga kodanikele nende vaba tahte alusel oma keele, kultuuri ja rahvuslike traditsioonide viljelemise ning usutunnistuse vaba järgimise. Lepingupooled võimaldavad ja hõlbustavad kehtivate seaduste raames teise poole meetmeid nende isikute ja organisatsioonide toetuseks. Sõltumata sellest toetusest arvestavad lepingupooled üldiste abiprogrammide raames adekvaatselt nende kodanike huve.

Artikkel 14

Lepingupooled hõlbustavad ja ergutavad koostööd piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Artikkel 15

(1) Lepingupooled hõlbustavad oma kehtivate seaduste raames ning kokkulepitavate tingimuste kohaselt omal maal teise lepingupoole kultuuriinstitutsioonide loomist ja tegevust.

(2) Kultuuriinstitutsioonid lõike (1) tähenduses on kultuuriinstituudid, kultuurikeskused, täielikult või valdavas osas avalike vahenditega finantseeritavad teadusorganisatsioonide institutsioonid, üldharidus- ja kutsekoolid, õpetajate koolitus- ja täiendõppeasutused, täiskasvanute koolitusasutused, kutseõppe- ja kutse-täiendõppeasutused, raamatukogud, lugemissaalid ning avalik-õiguslikud uurimisasutused. Nende institutsioonide poolt lähetatud spetsialistidega on võrdsustatud ametlikult teaduslik-kultuurilise või pedagoogilise tegevuse eesmärgil lähetatud või vahendatud üksikisikud.

(3) Lepingupoolte kultuuriinstitutsioonidele tagatakse võimalus vabalt arendada kõiki sedalaadi asutustele omaseid tegevusvorme, ühtlasi tagatakse neile liikumisvabadus ning inimeste vaba juurdepääs nendele institutsioonidele.

(4) Lõikes (1) ja (2) nimetatud kultuuriinstitutsioonide ja lepingupoolte poolt kultuurialase koostöö eesmärgil ametlikult lähetatud või vahendatud spetsialistide staatus määratakse kindlaks käesoleva lepingu lisas. Lisa jõustub samaaegselt lepinguga.

Artikkel 16

Leingupooled on seisukohal, et teadmata kadunud või õigusvastaselt väljaviidud kultuurivarad, mis asuvad lepingupoolte territooriumidel, tagastatakse omanikule või tema õigusjärglasele.

Artikkel 17

Lepingupoolte esindajad tulevad kokku segakomisjonina vaheldumisi Eesti Vabariigis ja Saksamaa Liitvabariigis vastavalt vajadusele või ühe lepingupoole palvel, et teha kokkuvõtteid käesoleva lepingu raames asetleidnud vahetusest ning välja töötada soovitused ja programmid edasiseks kultuurikoostööks. Üksikasjad määratakse kindlaks diplomaatiliste kanalite vahendusel.*

Artikkel 18

Käesolev leping jõustub päevast, mil lepingupooled on teineteisele ametlikult teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest. Lepingu jõustumise päevaks loetakse viimase ametliku teate kättesaamise päev.

Artikkel 19

Käesolev leping kehtib viis aastat. Seejärel pikeneb lepingu kehtivus iga kord järgneva viie aasta võrra, kui kumbki lepingupooltest seda kuuekuulise tähtajaga kirjalikult üles ei ütle.

Sõlmitud Bonnis, 29. aprillil 1993 kahes originaalis, kumbki eesti ja saksa keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse jõuga.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel
Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel
T. VELLISTE
K. KINKEL

 

Lisa Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahel sõlmitud kultuurikoostöö lepingu juurde

1. Käesoleva lisa sätted kehtivad lepingu artiklis 15 nimetatud kultuuriinstitutsioonide, nende spetsialistide ja muude spetsialistide kohta, keda ametlikult lähetatakse või vahendatakse kahe maa kultuurialase, pedgoogilise, teadusliku või spordialase koostöö raames.

2. Lähetatud või vahendatud spetsialistide arv peab olema vastavuses antud institutsioonide tegevuse eesmärgiga.

3. (1) Punktis 1 nimetatud isikutele, kes omavad lähetajariigi kodakondsust ning ei oma asukohariigi kodakondsust, samuti nendega kooselavatele perekonnaliikmetele antakse avalduse esitamisel asukohariigi pädevate ametiasutuste poolt tasuta tähtajaline elamisluba. Tähtajaline elamisluba antakse välja eelisjärjekorras ja ta annab oma kehtivuse raames õigustatud isikule mitmekordse sisse- ja väljasõiduõiguse. Töötamiseks lepinguga artiklis 15 nimetatud kultuuriinstitutsioonides ei vaja lähetatud ja vahendatud spetsialistid ega nende abikaasad tööluba.

(2) Tähtajalised elamisload punkti 3 lõike (1) järgi tuleb nõutada enne väljasõitu asukohariigi diplomaatiliselt või konsulaaresinduselt. Elamisloa pikendamistaotlused võib esitada asukohariigis.

4. Lepingupooled võimaldavad punktis 1 nimetatud isikutele, kes omavad lähetajariigi kodakondsust ja ei oma asukohamaa kodakondsut, samuti nendega kooselavatele perekonnaliikmetele punktis 3 toodud eeldustel piiramatu liikumisvabaduse oma territooriumil.

5. Perekonnaliikmeteks punkti 3 lõike (1) ja punkti 4 tähenduses on abikaasa ja nendega kooselavad alaealised vallalised lapsed.

6. (1) Lepingupooled tagavad kehtivate seaduste ja muude eeskirjade raames vastastikusel alusel järgmiste esemete maksuvaba sisse- ja taasväljaveo:
a) sisustusesemed ja näituseeksponaadid (näit. tehnilised seadmed, mööbel, säritatud filmid, raamatud, ajakirjad, pildi- ja helimaterjal), samuti üks või mitu mootorsõidukit, mida tuuakse sisse punktis 1 nimetatud kultuuriinstitutsioonide tegevuse heaks;
b) punktis 1 nimetatud isikute ja nende perekonnaliikmete ümberkolitav vara, sealhulgas mootorsõidukid, mida on enne kolimist vähemalt kuus kuud kasutatud ning mis tuuakse asukohamaa territooriumile kaheteistkümne kuu jooksul pärast mainitud isikute sinna asumist;
c) punktis 1 nimetatud isikute ja nende perekonnaliikmete isiklikuks vajaduseks mõeldud ravimid ning posti teel sissetoodud kingitused.

(2) Maksuvabalt sissetoodud esemeid võib asukohamaal edasi kinkida või müüa alles pärast nende esemete maksustamist või vähemalt kolmeaastast tarvitamist asukohariigis.

7. Lepingupooled abistavad punktis 1 nimetatud isikuid ja nende perekondi sissetoodud sõidukite registreerimisel.

8. Punktis 1 nimetatud isikute töötasude ja sissetulekute maksustamisel juhindutakse kehtivatest Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahel sõlmitud tulude ja vara topeltmaksustamise vältimise kokkulepetest ning kehtivatest seadustest ja muudest eeskirjadest.

9. (1) Lepingu artiklis 15 lõikes (2) nimetatud kultuuriinstitutsioonide poolt organiseeritud kunstilise ja ettekandetegevusega võivad tegelda ka lepingupoolte kodakondsusesse mittekuuluvad isikud.

(2) Lisaks lähetatud personalile võivad lepingu artiklis 15 lõikes (2) nimetatud kultuuriinstitutsioonid tööle võtta ka kohalikku tööjõudu. Töövahekorra loomine ja kujundamine toimub vastavalt vastuvõtva lepingupoole seadustele.

(3) Lepingu artiklis 15 lõikes (2) nimetatud kultuuriinstitutsioonid võivad suhelda ministeeriumide, teiste riigiasutuste, kohalike võimude, seltside, ühenduste ja eraisikutega vahetult.

(4) Lepingu artiklis 15 lõikes (2) nimetatud kultuuriinstitutsioonide sisustus, sealhulgas tehnilised seadmed ja materjalid, samuti nende vara on lähetava lepingupoole omand.

10. (1) Lepingupooled võimaldavad kehtivate seaduste ja muude eeskirjade raames teise lepingupoole kultuuriinstitutsioonidele käibemaksusoodustusi viimaste poolt korraldatavate tasuliste ürituste maksustamisel.

(2) Muud küsimused, mis on seotud kultuuriinstitutsioonide ja nende töötajate maksustamisega, reguleeritakse vajaduse korral nootide vahetamise teel.

11. Administratiiv-tehnilist laadi soodustusi võib vajaduse korral ning arvestades asjaolusid mõlemas riigis ühe lepingupoole ettepanekul reguleerida erikokkuleppe vormis nootide vahetamise teel.

12. Punktis 1 nimetatud isikutele ja nende perekondadele kindlustatakse nende viibimise ajal asukohariigi territooriumil
   – rahvuslike või rahvusvaheliste kriiside korral – samad soodustingimused kodumaale tagasipöördumiseks, mida mõlema riigi valitsused vastavalt kehtivatele seadustele ja muudele eeskirjadele võimaldavad välismaa spetsialistidele,
   – avalike rahutuste tagajärjel nende omandile tekitatud kahju või omandi kaotuse puhul – õigused vastavalt üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse normidele.