Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline veekaitsealase koostöö leping
Vastu võetud 02.07.1993
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne lepingu lõppemise kohta seoses uue lepingu jõustumisega
Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise veekaitsealase koostöö leping
Sõlmitud 2. juulil 1993 a., jõustunud 13. novembril 1994. a.
Eesti Vabariigi valitsus ja Soome Vabariigi valitsus, edaspidi pooled,
tuginedes 7. novembril 1991. aastal Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahel allakirjutatud keskkonnakaitsealasele koostöölepingule,
pidades vajalikuks arendada ja süvendada omavahelist koostööd veekaitse alal,
olles 22. märtsil 1974. aastal allakirjutatud Läänemere regiooni merekeskkonna kaitset puudutava üldkokkuleppe (Helsingi Konventsioon) osapooled,
viidates 9. aprillil 1992. aastal allakirjutatud 1992. aasta Läänemere kaitset käsitlevale üldkokkuleppele, mille kohaselt 1974. aasta üldkokkulepe kaotab kehtivuse siis, kui jõustub 1992. aasta üldkokkulepe,
olles veendunud selles, et Soome lahe ja kogu Läänemere merekeskkonna seisukorra parandamine on eluliselt tähtis mõlema riigi loodusele, majandusele, kultuurile ja heaolule,
leppisid kokku järgnevas:
Artikkel 1
Käesoleva lepingu eesmärgiks on edendada säästliku arengu tagamiseks veekaitset ja muud sellega kaasnevat keskkonnakaitset Eestis ja Soomes. Pooled püüavad vähendada ja takistada veekogude, eriti Soome lahe reostuskoormust, eriti rakendades parimat kasutusel olevat tehnoloogiat ja parimat keskkonnakasutuse praktikat.
Artikkel 2.Pädevad ametivõimud
1. Pooled teatavad teineteisele diplomaatilisel teel käesoleva lepingu jõustudes neist ametivõimudest, kelle võimupiirkonda kuulub lepingu täideviimine. Pooled teatavad teineteisele ka ülalnimetatud ametivõimude vahetumisest.
2. Pädevad ametivõimud teevad otsest koostööd käesolevas lepingus käsitletud küsimustes.
Artikkel 3.Asumid
1. Pooled võtavad tarvitusele vajalikud abinõud asumite heitvete puhastamiseks ning hoolitsevad selle eest, et üle 5000 elanikuga asumite reovee puhastamisel saavutatakse 1996. aastaks orgaanilise aine ja fosfori osas puhastusaste 90% ning vähemalt BHT7 15mg/l ja üldfosfor 1,5mg/l, avariilasud ja ülevoolud kaasa arvatud. Samas valmistutakse lämmastiku ärastamiseks. Eesti pool võib siiski erandjuhtudel, erilistel põhjustel teatada 1994. aasta lõpuks sellistest puhastusseadmetest, kus eeltoodud eesmärgid saavutatakse alles 1998. aasta lõpuks. Enne taolist teadaannet peavad poolte pädevad ametivõimud sel teemal nõu.
2. Pooled püüavad tõhustada kõikide puhastusseadmete tööd, kasutades eriti eel- ja järelpuhastust ning keemilist sadestust, piirates ebapiisavalt eelpuhastatud tööstusreovete juhtimist asumite puhastusseadmetele ning parandades ettevõtete seadmestatust ja töötlemistehnoloogiaid.
3. Pooled püüavad hoolitseda selle eest, et kanaliseeritud reoveed käitletakse võimalikult väheste möödajuhtimistega. Kanalisatsioonivõrkusid hooldatakse efektiivselt ja regulaarselt.
4. Pooled püüavad vähendada kahjulikest ainetest tervisele ja ökosüsteemile tulenevat riski.
5. Koostöö käigus tehtavate aruannete põhjal koostavad poolte pädevad
ametivõimud 1996. aastaks aastani 2005 ulatuvad plaanid, mis käsitlevad:
a)
olemasolevate puhastusseadmete muutmist uutega samaväärseteks,
b)
lämmastiku ärastamise vajadust üle 5000 elanikuga mereäärsete asumite
puhastusseadmetel,
c) 50–70%-lise lämmastiku ärastamist sellistel
punktis b mainitud puhastusseadmetel, mille tegevuse tulemusena
lämmastiku reostuskoormus on uuringute põhjal probleemiks,
d
) heitvete puhastusastme tõstmise vajadust selliste suublaks olevate
veekogude osas, mille kasutamise või kaitse tähtsus on eriti suur.
Artikkel 4.Tööstus ja energia tootmine
1. Pooled hoolitsevad selle eest, et uute tööstusettevõtete loomisel raken-datakse parimat kasutusel olevat tehnoloogiat ja parimat keskonnakasutuse praktikat.
2. Pooled astuvad samme tööstusettevõtete osas fosfor- ja lämmastiku-ühendite ning raskemetallide ja õlide ning teiste Läänemere keskonnakaitsekomisjoni, edaspidi Helsingi Komisjon, soovitustes määratletud vett reostavate ainete vähendamiseks väljalaskudes, moderniseerides ettevõtete tootmisprotsesse ja parandades reovee puhastusastet. Eesmärgiks on resotuskoormuse vähendamine 1996. aastaks keskmiselt 50% võrreldes 1987. aastaga.
3. Pooled püüavad intensiivistada asumite reoveepuhastusseadmetesse juhitavate tööstusreovete eelpuhastust.
4. Poolte pädevad ametivõimud selgitavad välja sellised vanade tööstusettevõtete tootmisalased ja reovee puhastamist puudutavad muudatused ja lepivad 1996. aastaks kokku projektid, mille elluviimisega kahjulike ühendite ja toitainete reostuskoormus vetes väheneks aastaks 2005 oluliselt võrreldes 1995. aastaga.
Artikkel 5.Kalakasvatus
Pooled arendavad ja annavad käiku 1996. aastaks selliseid uut tüüpi ettevõtteid, võtavad kasutusele selliseid puhastusmeetodeid, söödaliike ja söötmisviise ning ettevõtte ekspluateerimise- ja teenindusmeetodeid, mille tulemusena kalakasvatusest tekitatud veekogude reostuskoormus viiakse võimalikult madalaks.
Artikkel 6.Põllumajandus
1. Pooled taotlevad fosfori reostuskoormuse vähendamist, pidades eesmärgiks karjakasvatusest ja maaviljelusest tuleva kogu reostuskoormuse vähendamist 1996. aastaks ligi 50% võrreldes 1987. aastaga. Poolte eesmärgiks on lämmastikuühendite, sealhulgas ka õhku sattuva ammoniaagi reostuskoormuse vähendamine.
2. Pooled püüavad parandada karjakasvatuse osas silo valmistamisel tekkiva silomahla ja sõnniku hoiustamist ning arendada nende kasutamist väetisena. Mõlema poole eesmärgiks on ehitada sõnnikuhoidlad nii mahukaks, et sõnnikut ei ole vaja talveperioodil laotada külmunud maale. Suurtele loomakasvatusüksustele ehitatakse vajaduse korral lokaalsed puhastusseadmed.
3. Poolte pädevad ametivõimud koostavad 1996. aastaks koostöös põllumajanduse veekaitset käsitlevad rahvuslikud programmid ja soovitused sobivateks taimekasvatusmeetoditeks. Programmidesse ja soovitustesse võetakse soovitatavad tegutsemisviisid erosiooni ja toitainete leostumise vähendamiseks, taimkatteta alade vähendamiseks ja maapinna tihenemise tõkestamiseks, kaitseribade moodustamiseks ja kemikaalide liigkasutamise lõpetamiseks.
Artikkel 7.Metsamajandus ja turba tootmine
1. Pooled tegutsevad metsamajandusest tuleneva veekogude reostuskoormuse vähendamise suunas, pidades eesmärgiks heljumi ja toitainete vähendamist 1996. aastaks ligi 50% võrreldes 1987. aastaga.
2. Pooled püüavad kindlustada, et metsamajanduse tarbeks tehtavatel kuivendustöödel, väetamisel, raietöödel, maaharimisel ja tõrjevahendite kasutamisel peetakse silmas veekaitse nõudeid.
3. Poolte pädevad ametivõimud koostavad 1996. aastaks metsamajanduses ja turba tootmisel kehtivad veekaitse rahvuslikud programmid ja soovitused õigeteks metsakasvatusmeetoditeks ja veekaitseks turba tootmisel.
Artikkel 8.Jäätmekäsitlus
Pooled võtavad kasutusele abinõud kindlustamaks prügimägede poolt keskkonnale tekitatavate kahjustuste kontrollimist ja vähendamist. Jäätmete, iseäranis ohtlike jäätmete töötlemist parandatakse mürgiste ja kahjulike ainete heidete tekkimise takistamiseks ja vähendamiseks.
Artikkel 9.Keskkonnamõjude hindamine
1. Juhul, kui ühe poole territooriumil kavandataval ettevõttel või tegevusel võib olla otseseid või kaudseid keskkonnaohtlikke mõjusid teise poole merekeskkonnale, peab ettevõtte või tegevuse elluviijariigi pädev ametivõim teatama sellest teise poole pädevale ametivõimule. Teadaandes peab olema öeldud, kas teise poole ametivõimudel või kodanikel on võimalik osaleda plaanitsetu keskkonnamõjude hindamisel ja mil viisil osalemine toimub.
2. Pooled selgitavad välja punktis 1 nimetatud ettevõtte või tegevuse keskkonnamõju vastavalt riiklikule seadusandlusele või poolt kohustavale rahvusvahelisele lepingule. Ettevõtte või tegevuse elluviijariigi pädev ametivõim teatab teise poole pädevale ametivõimule läbiviidud ekspertiisist enne ettevõtte või tegevuse teostamisele asumist.
Artikkel 10. Õnnetustest, eriolukordadest ja -nähtustest teatamine
1. Ühe poole pädev ametivõim teatab viivitamata teise poole pädevale ametivõimule merekeskkonnale kahjulikult mõjuvatest õnnetustest ja eriolukordadest ning kasutuselevõetud abinõudest keskkonnakahjustuste vältimiseks. Erakorralistest merekeskkonna muutustest teatatakse võimaluse korral samal viisil, misjärel pooled hakkavad koos selgitama muutuste põhjusi.
2. Punktis 1 käsitletud teatamise kohustus ei puuduta selliseid saastekah-justusi, mille likvideerimiseks rakendatakse Eesti ja Soome vahelist saaste-kahjustuste likvideerimise koostöölepet.
Artikkel 11. Uurimistöö, koolituse ja andmevahetuse arendamine
1. Pooled tegelevad ühiselt mereuuringutega Soome lahel. Soome lahe seisukorra arengut hakatakse uurima aastal 1995 algaval minimaalselt kolm ja maksimaalselt viis aastat kestva ühise uurimistöö käigus, mille planeerimisel ja elluviimisel osalevad võimaluste piirides mõlema riigi uurimisasutused.
2. Pooled edendavad veekaitset ja arendavad sellega kaasnevat uurimistööd, koolitust ja infovahetust. Uurimistöödega parandatakse ka praktilist veekaitsetegevust.
3. Pooled pööravad koolituse organiseerimisel erilist tähelepanu veekaitse haldus- ja seadusandlusalasele koolitusele, asumite, tööstuse ja põllu- ning metsamajanduse reovee keskkonnamõjudele ja puhastusnõuetele ning kanalisatsiooni- ja puhastusseadmete juhtimisele.
Artikkel 12. Lepingu täitmise kontroll
1. Poolte pädevad ametivõimud koostavad iga kolme aasta tagant seirearuanded, mis sisaldavad andmeid veekogude olukorrast ja nende kasutamiskõlblikkusest. Riiklikud ja poolte ühised seirearuanded koostatakse nii, et neis on arvesse võetud Helsingi Komisjoni vaatlusprogrammid. Esimesed aruanded koostatakse 1994. aastal ja nendes käsitletakse veekogude olukorda aastatel 1987–1991.
2. Pooled sooritavad rannikumere seiret riiklike programmide kohaselt. Erilist tähelepanu pööratakse enamreostatud rannavetele. Poolte pädevad ametivõimud hindavad tulemuste põhjal veekaitsetegevuse piisavust ja selle võimalikku tõhustamise vajadust.
3. Poolte pädevad ametivõimud esitavad teineteisele iga kolme aasta tagant andmed heidetest, veekogude reostuskoormuse suurusest ja programmi elluviimise abinõudest. Ühtlasi annavad poolte pädevad ametivõimud aru veekaitse üldistes tingimustes toimunud muudatustest ja erinevates piirkondades kolme aasta jooksul tehtud veekaitsetööst. Lisaks andmetele iga ettevõtte kohta annavad pooled eraldi kokkulepitud viisil andmed Eesti ja Soome veekogude üldiste reostuskoormuste kohta, milles sisalduvad ka põllu- ja metsamajanduse reostuskoormused.
Artikkel 13. Lõppsätted
1. Käesolev leping jõustub 30 päeva pärast seda, kui pooled on teineteisele teatanud lepingu jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest.
2. Leping on sõlmitud määramata tähtajaks. Pooltel on õigus leping lõpetada, teatades sellest teisele poolele kirjalikult. Lepingu lõpetamine jõustub kaksteist kuud pärast sellise kirjaliku teate vastuvõtmist.
Koostatud Tallinnas 2. juulil 1993. aastal kahes, juriidiliselt võrdses eesti- ja soomekeelses eksemplaris.
|
Eesti Vabariigi valitsuse poolt
|
Soome Vabariigi valitsuse poolt
|
|
A. TARAND
|
[Allkiri]
|
Facebook
Twitter