Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Põllumajandus

Süstemaatiline liigitus: KESKKONNAÕIGUS → Keskkonnakaitse

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Väetiseseadus

Vastu võetud 11.06.2003
RT I 2003, 51, 352
jõustunud vastavalt §-le 47.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele.

  (2) Käesolevat seadust ei kohaldata:
  1) töötlemata orgaanilisele väetisele;
  2) töötlemata looduslikule väetisele;
  3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (3) [Kehtetu – RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvatesse riikidesse ega territooriumidele (edaspidiühenduseväline riik) ning Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamise korral, kui välislepingust ei tulene teisiti.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (6) «EÜ VÄETIS» märgistusega väetisele ja selle käitlemisele kohaldatakse käesolevat seadust ning Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrust 2003/2003/EÜ väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1–194).
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

§ 2.  Väetis

  (1) Väetis on aine või valmistis, mille kasutamise eesmärk on taimede varustamine toitainetega. Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka lubiväetis, mille kasutamise eesmärk on mulla happesuse vähendamine.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka käesoleva seaduse kohaselt töödeldud orgaaniline väetis, mis vastab väetisele kehtestatud nõuetele. Orgaaniline väetis on valdavalt taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest koosnev väetis.

  (3) Käesoleva seaduse tähenduses on väetis ka käesoleva seaduse kohaselt töödeldud looduslik väetis, mis vastab väetisele kehtestatud nõuetele. Looduslik väetis on looduslikust leiukohast kaevandatud ja väetamiseks kasutatav kivim, mineraal või muu maa-aines.

  (4) Bakterväetis käesoleva seaduse tähenduses on aine, mis sisaldab kindlale taimeliigile sobivaid mikroorganisme-bakterkultuure, mis parandavad seda liiki taimede toitumistingimusi.

  (5) Väetisepartii on sama nimetuse, koostise ja samade omadustega ning samadel tingimustel toodetud väetisekogus, mida peab olema võimalik tuvastada ja teistest väetisepartiidest eristada, et tagada väetisepartii jälgitavus.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (6) Pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 27 tähenduses on Taimetoodangu Inspektsioon.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

§ 3.  Väetise käitlemine ja käitleja

  (1) Väetise käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on väetise turustamisotstarbeline tootmine, pakendamine, märgistamine, Eestisse toimetamine ja turustamine.

  (2) Väetise käitleja võib olla juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

§ 4.  Väetise tootmine

  (1) Väetise tootmine käesoleva seaduse tähenduses on väetise valmistamine või töötlemine.

  (2) Väetise tootmiseks on lubatud kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1–95), sätestatud loomseid saadusi ja nendest valmistatud tooteid üksnes nimetatud määruses kehtestatud nõuete kohaselt.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Väetise töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on väetise bioloogiline, füüsikaline või keemiline töötlemine, mille eesmärk on saada püsiva koostisega ohutu väetis.

§ 5.  Väetise turustamine

  Väetise turustamine käesoleva seaduse tähenduses on nii väetise müügiks pakkumine, müümine kui ka muul viisil tasuta või tasu eest tarbijale või teisele käitlejale üleandmine.

2. peatükk VÄETISELE ESITATAVAD NÕUDED 

§ 6.  Üldnõuded

  (1) Väetis peab olema:
  1) nõuetekohase kasutamise korral ohutu inimese ja looma elule ja tervisele, samuti varale ja keskkonnale;
  2) vastavuses väetise koostisele kehtestatud nõuetega;
  3) nõuetekohaselt märgistatud;
  4) registreeritud väetiseregistris, välja arvatud «EÜ VÄETIS» märgistusega väetis.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa kehtestab põllumajandusminister .

§ 7.  Väetise nõuetekohasuse tõendamine väetise turustamise korral

  (1) Väetise nõuetekohasuse tõendamine on väetise turustamise korral kohustuslik.

  (2) Väetise nõuetekohasuse tõendamise eest vastutab :
  1) väetise Eestisse toimetamise puhul – isik, kelle nimele väetis on väetiseregistris registreeritud;
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]
  2) Eestis pakendatud väetise puhul – pakendaja;
  3) pakendamata väetise (edaspidi puisteväetis) puhul – turustaja.

  (3) Väetise koostise nõuetekohasust tõendavaks dokumendiks on kohaste analüüsimeetodite rakendamiseks akrediteeritud laboratooriumi (edaspidi akrediteeritud laboratoorium) katseprotokoll proovi analüüsi tulemuste kohta või tootja väljastatud asjakohane dokument väetise koostise kohta.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Väetise koostise nõuetekohasust tõendava dokumendi või selle ärakirja peab väetise turustaja esitama väetise ostjale, väetise muul viisil vastuvõtjale või järelevalveametnikule tema esimesel nõudmisel.

  (5) Väetise koostise nõuetekohasuse tõendamise kulud kannab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud käitleja.

3. peatükk VÄETISE KÄITLEMINE 

§ 8.  Väetise pakendi ja selle märgistuse nõuded

  (1) Väetise pakendi materjal ja konstruktsioon peavad tagama, et säiliksidtootja garanteeritud väetise omadused ning et väetise käsitsemine oleks ohutu väetise tootjalt tarbijani liikumise kestel. Väetise pakend peab vastama pakendiseaduse ja käesoleva seaduse nõuetele.

  (2) Tarbijale turustatakse väetist suletud müügipakendis, mida ei saa pärast avamist enam esialgsel viisil sulgeda.

  (3) Väetise müügipakendil peab olema selgesti nähtav, loetav ja kustumatu eestikeelne märgistus, mis üheselt mõistetavalt kirjeldab väetise koostist ning väetise kasutamise otstarvet ja tingimusi.

  (4) Puisteväetise puhul või juhul, kui teavet ei ole võimalik kanda väetise pakendile selle kuju või mõõtmete tõttu, kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 kirjeldatud märgistus kaasasolevale teabelehele.

  (5) Nõuded väetise pakendi ja teabelehe märgistusele kehtestab põllumajandusminister.

§ 9.  Enesekontroll

  (1) Nii tootja kui ka pakendaja kontrollivad enda toodetud või pakendatud väetise koostise nõuetekohasust vähemalt kord kuue kuu jooksul. Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse enesekontrolliplaanis.

  (2) Tootja ja pakendaja on kohustatud pidama enesekontrollitoimingute käigus väetise koostise nõuetekohasuse kontrollimiseks võetud proovide arvestust, milles on järgmised andmed:
  1) väetise nimetus;
  2) proovivõtu kuupäev;
  3) proovivõtja nimi ja allkiri;
  4) analüüsi teinud laboratooriumi nimi;
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]
  5) proovi analüüsi tulemused.

  (3) Tootja ja pakendaja peavad säilitama käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud arvestust proovide võtmisest arvates seitsme aasta jooksul.

§ 10.  Teavitamiskohustus

  (1) Kui enesekontrollitoimingute käigus võetud proovide analüüsi tulemuste alusel tuvastatakse, et väetise koostis ei ole nõuetekohane, peab tootja või pakendaja viivitamata :
  1) teavitama sellest kirjalikult Taimetoodangu Inspektsiooni (edaspidi järelevalveasutus ) ja saatma talle akrediteeritud laboratooriumi katseprotokolli proovi analüüsi tulemuste kohta;
  2) peatama mittenõuetekohase koostisega väetise turustamise.

  (2) Järelevalveametnik otsustab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud väetise edasise turustamise lubamise või keelamise asjakohase teatise ja katseprotokolli saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul.

  (3) Kui käitleja soovib väetise valmistamisel kasutada senisest erinevat tooret või tootmistehnoloogiat või kui ilmnevad asjaolud, mis võivad mõjutada väetise koostise nõuetekohasust, peab väetise käitleja sellest viivitamata kirjalikult teavitama järelevalveasutust. Järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik otsustab senisest erineva toorme või tootmistehnoloogia kasutamise lubamise või keelamise käitlejalt kirjaliku teate saamisest arvates 30 päeva jooksul. Käitlejale saadetakse asjakohase otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel.

  (4) «EÜ VÄETIS» märgistusega väetise käitlemise alustamisest teavitab käitleja järelevalveasutust kirjalikult viie tööpäeva jooksul käitlemise alustamisest arvates.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

§ 11.  Väetise Eestisse toimetamine

  (1) Väetise Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on väetisele vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamine ja selle Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetamine.

  (2) Väetiste nomenklatuuri kehtestab põllumajandusminister .

  (3) Eestisse võib toimetada «EÜ VÄETIS» märgistusega väetist ja väetist, mis on registreeritud väetiseregistris.

  (4) Väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral esitab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile tootja väljastatud asjakohase dokumendi väetise koostise kohta.

  (5) Töödeldud loomse päritoluga orgaanilise väetise ühendusevälisest riigist Eestisse toimetamise korral esitab deklarant koos tollideklaratsiooniga tollile Veterinaar- ja Toiduameti väljastatud loa.

  (6) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui Eestisse toimetatava väetise kogus on kuni 50 kilogrammi või 10 liitrit, mikroväetise puhul kuni 0,5 kilogrammi või 0,5 liitrit ning bakterväetise puhul kuni 0,05 kilogrammi.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut ei kohaldata kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise puhul.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

§ 12.  Teadustöös ja väetise esitlemiseks kasutatava väetise Eestisse toimetamise nõuded
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Teadustöös kasutatavat käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 nimetamata väetist võib sisse vedada järelevalveasutuse kirjalikul loal.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Järelevalveasutus võib loa andmisest keelduda, kui väetise koostis ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

  (3) Väetise Eestisse toimetamiseks loa andmise või sellest keeldumise otsuse teeb järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik taotluse ja muude otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest arvates 15 tööpäeva jooksul. Taotlejale saadetakse otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (4) Teadustöös kasutatava väetise Eestisse toimetamiseks loa saamiseks esitatava taotluse vormi, esitatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise korra kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Esitlemiseks kasutatava väetise Eestisse toimetamise korral rakendatakse ajutise importimise tolliprotseduuri. Esitlemiseks on keelatud sisse vedada puisteväetist.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

§ 13.  Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise käitlemise nõuded
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetist käideldakse käesoleva seaduse ja kemikaaliseaduse nõuete kohaselt.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetis käesoleva seaduse tähenduses on ammooniumnitraat või ammooniumnitraati sisaldav väetis, mille kuivaine kogumassist üle 28 protsendi moodustab lämmastik ja mis võib sisaldada anorgaanilisi lisandeid või inertseid aineid, mis ei suurenda väetise tule- ega plahvatusohtlikkust.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (3) Kõrge lämmastikusisaldusega ammoniumnitraatväetise partii peab olema läbinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 lisas 3 kirjeldatud detonatsioonikindluse katse.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud katse teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artiklis 30 nimetatud nimekirjas olev heakskiidetud laboratoorium.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Väetise käitleja esitab vähemalt viis tööpäeva enne kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise partii eeldatavat Eestisse toimetamist järelevalveasutusele väetisepartii detonatsioonikindlust tõendava dokumendi.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

§ 14.  Geneetiliselt muundatud organisme sisaldava väetise käitlemise nõuded

  Geneetiliselt muundatud organisme sisaldavat väetist käideldakse käesoleva seaduse nõuete kohaselt, arvestades geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduses sätestatut.

§ 15.  Väetise hoidmise nõuded

  (1) Väetist peab hoidma tingimustes, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele.

  (2) Väetist hoitakse veeseaduses põhja- ja pinnavee kaitseks kehtestatud nõuete kohaselt.

§ 16.  Väetise turustamise ja jälgitavuse tagamise nõuded

  (1) Turustada võib üksnes asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide, käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastavat väetist, mis on:
  1) «EÜ VÄETIS» märgistusega või
  2) registreeritud väetiseregistris ja mille registreerimise otsus ei ole peatatud.

  (2) Väetise jälgitavuse tagamiseks säilitab väetise käitleja andmeid väetisepartii päritolu kohta kaks aastat turustamise lõpetamisest arvates.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

§ 17.  Mittenõuetekohase koostisega, kuid ohutu väetise turustamine

  (1) Mittenõuetekohase koostisega, kuid ohutu väetise ohutuse, turujärelevalve korraldamise ja käitleja kohustuste kindlaksmääramisel juhindutakse toote ja teenuse ohutuse seadusest.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Järelevalveasutuse juhi või tema volitatud ametniku loal võib mittenõuetekohase koostisega, kuid ohutut väetist turustada juhul, kui teave väetise tegeliku koostise kohta on märgitud väetise pakendile või teabelehele senist märgistust rikkumata. Järelevalveasutuse juht või tema volitatud ametnik otsustab väetise turustamise lubamise või keelamise loa taotlemisest arvates 30 päeva jooksul.Turustajale saadetakse asjakohase otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel.

§ 18.  Mittenõuetekohase koostisega ohtliku väetise turustamise lõpetamine

  (1) Mittenõuetekohase koostisega ohtlik väetis, mida ei ole võimalik töötlemisega muuta ohutuks inimese ja looma elule ja tervisele, samuti varale ja keskkonnale, tuleb käitleja kulul müügilt kõrvaldada ja käidelda jäätmeseaduse nõuete kohaselt.

  (2) Mittenõuetekohase koostisega ohtliku väetisena käsitatakse väetist, mis oma mürgisuse, tule- ja plahvatusohu, kiirgusohu või muu ohuteguri tõttu võib kahjustada inimese ja looma elu ja tervist või vara või keskkonda.

4. peatükk VÄETISEREGISTER 

§ 19.  Väetiseregistri asutamine ja selle tegevuse korraldamine

  (1) Väetiseregister (edaspidi register) on riigi infosüsteemi kuuluv Vabariigi Valitsuse asutatud andmekogu. Registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Registri vastutavaks töötlejaks on Põllumajandusministeerium ja volitatud töötlejaks Taimetoodangu Inspektsioon.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Registri pidamise eesmärk on turustamisotstarbeliste väetiste ning väetiste käitlejate ja nende tegevusvaldkondade kohta andmete kogumine ja süstematiseerimine.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

§ 20.  [Kehtetu – RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

§ 21.  Väetise registreerimine

  (1) Väetis registreeritakse käitleja nimele vormikohase taotluse ning väetise kohta esitatud andmete ja dokumentide alusel.

  (2) [Kehtetu – RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Taimekaitsevahendit sisaldav väetis registreeritakse väetiseregistris pärast väetises sisalduva taimekaitsevahendi registreerimist taimekaitsevahendite registris.

  (4) Käitleja ei pea väetist enda nimele registreerima, kui ta selle ostab või muul viisil saab teiselt käitlejalt, kelle nimele see väetis on registreeritud.

§ 22.  Väetise registreerimise alused

  (1) Väetise registreerimiseks esitab käitleja volitatud töötlejale vormikohase taotluse ning vajaduse korral registri pidamise põhimääruses sätestatud andmed ja dokumendid väetise kohta ning tasub riigilõivu.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Volitatud töötleja teeb väetise registreerimise või sellest keeldumise otsuse taotluse ja muude otsuse tegemiseks vajalike dokumentide saamisest arvates 15 tööpäeva jooksul. Taotlejale saadetakse otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel.

  (3) Väetis loetakse registreerituks alates selle registrisse kandmise päevast.

  (4) Väetise registreerimise taotluse vormi kehtestab põllumajandusminister .

§ 23.  Väetise registreerimisest keeldumine

  Volitatud töötleja keeldub väetise registreerimisest, kui:
  1) esitatud dokumentidest nähtub, et väetis ei ole nõuetekohane;
  2) esitatud katseprotokolli on väljastanud akrediteerimata laboratoorium;
  3) taotleja on esitanud volitatud töötlejale või järelevalveametnikule teadvalt valeandmeid või on mõjutanud volitatud töötlejat või järelevalveametnikku õigusvastasel viisil;
  4) riigilõiv on tasumata.

§ 24.  [Kehtetu – RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

§ 25.  Registrikande muutmine

  (1) Registrikande tegemise aluseks olnud andmete muutumise korral peab käitleja sellest kirjalikult teatama volitatud töötlejale andmete muutumise päevast arvates kümne tööpäeva jooksul.

  (2) Volitatud töötleja teeb registrikande muutmise otsuse asjakohase teatise saamisest ja taotleja poolt riigilõivu tasumisest arvates viie tööpäeva jooksul. Taotlejale saadetakse registrikande muutmise otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel.

§ 26.  Registreerimise otsuse kehtivuse peatamine

  (1) Registreerimise otsuse kehtivus peatatakse, kui :
  1) väetise edasine käitlemine võib olla ohtlik inimese ja looma elule ja tervisele või varale või keskkonnale;
  2) käitleja on esitanud sellekohase kirjaliku avalduse;
  3) järelevalve ajal on avastatud, et väetisekoostis ei ole nõuetekohane;
  4) käitleja on rikkunud väetise pakendi ja selle märgistuse kohta kehtestatud nõudeid;
  5) käitleja ei ole volitatud töötlejat kirjalikult teavitanud registrisse kantud andmete muutumisest;
  6) käitleja ei ole ettenähtud tähtajaks tasunud riigilõivu.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Registreerimise otsuse kehtivuse peatamise otsuse teeb volitatud töötleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teadasaamisest arvates kümne tööpäeva jooksul. Registreerimise otsuse kehtivuse peatamise kohta tehakse kanne registrisse.

  (3) Registreerimise otsuse kehtivus peatatakse kuni otsuse peatamise põhjustanud asjaolu kõrvaldamiseni.

  (4) Käitlejale saadetakse registreerimise otsuse kehtivuse peatamise otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel.

  (5) Väetise registreerimise otsuse kehtivuse peatamisest teadasaamisest alates on käitleja kohustatud väetise käitlemise peatama otsuses määratud ulatuses.

  (6) Käitleja teatab registreerimise otsuse kehtivuse peatamise põhjuseks olnud asjaolu kõrvaldamisest volitatud töötlejale, kes teeb pärast käitlejalt saadud teabe kontrollimist viivitamata registreerimise otsuse kehtivuse taastamise otsuse ja saadab selle ärakirja käitlejale posti teel või elektrooniliselt hiljemalt viiendal tööpäeval otsuse tegemise päevast arvates. Käitleja võib jätkata väetise käitlemist alates otsusest teadasaamise päevast.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

§ 27.  Registrikande kehtetuks tunnistamine ja kustutamine

  (1) Registrikanne tunnistatakse kehtetuks, kui käitleja:
  1) on esitanud sellekohase kirjaliku avalduse;
  2) on esitanud volitatud töötlejale või järelevalveametnikule teadvalt valeandmeid või on mõjutanud volitatud töötlejat või järelevalveametnikku õigusvastasel viisil;
  3) on korduvalt jätnud järelevalve ajal avastatud puudused ettekirjutuses määratud tähtajaks kõrvaldamata;
  4) ei suuda ettevõttes valitsevate püsiolude tõttu täita käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid;
  5) ei ole kõrvaldanud registreerimise otsuse kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolusid 21 päeva jooksul;
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]
  6) on korduvalt jätnud riigilõivu ettenähtud tähtajaks tasumata.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Registrikande kehtetuks tunnistamise otsuse teeb volitatud töötleja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolust teadasaamisest arvates kümne tööpäeva jooksul. Otsuse ärakiri saadetakse käitlejale otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel.

  (3) Registrikanne kustutatakse viivitamata pärast registrikande kehtetuks tunnistamise otsuse tegemist.

  (4) Registrikande kehtetuks tunnistamisest teadasaamisest alates on käitleja kohustatud väetise käitlemise lõpetama.

§ 28.  Registrisse kantud andmete kaitse ja avalikustamine

  (1) Registrisse kantud andmed, välja arvatud ärisaladuseks arvatud andmed, on avalikud ja need avaldatakse Taimetoodangu Inspektsiooni veebilehel, samuti võib neid avaldada paberkandjal, arvestades mõlemal juhul isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seaduse nõudeid.

  (2) Ärisaladuseks käesoleva seaduse tähenduses ei saa olla inimesele või loomale või varale või keskkonnale ohtlike ainete kogus väetises.

5. peatükk JÄRELEVALVE 

§ 29.  Järelevalve teostajad

  (1) Riiklikku järelevalvet väetise käitlemise nõuetele vastavuse üle teostavad:
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]
  1) Taimetoodangu Inspektsioon;
  2) Maksu- ja Tolliamet ulatuses, mis on sätestatud tollieeskirjadega tolliseaduse tähenduses;
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]
  3) Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseaduses sätestatud ulatuses.

  (2) Taimetoodangu Inspektsioon teeb teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nende pädevuse piires koostööd.

§ 30.  Järelevalveametniku õigused

  (1) Järelevalveametnik on järelevalveasutuse ametiisik, kes oma pädevuse piires teostab riiklikku järelevalvet asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle. Üldjuhul tehakse järelevalvetoiming sellest käitlejale ette teatamata.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Järelevalveametnikul on õigus:
  1) kontrollida väetise müügi- ja muid käitlemiskohti ning väetist, avades vajaduse korral pakendeid;
  2) käitleja või tema esindaja juuresolekul takistamatult kontrollida asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete järgimist ettevõtte territooriumil ja ehitistes ning võtta tasuta proove väetisest ja selle toormest;
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]
  3) nõuda väetise käitlejalt järelevalveks vajalikku teavet, asjakohaste dokumentide ärakirju ja väljavõtteid ning käitleja teadmisel jäädvustada kontrollimise ajal valitsev olukord, kasutades selleks tehnilisi vahendeid.

§ 31.  Käitleja tegevuse peatamine

  (1) Järelevalveasutuse juht peatab väetise käitlemise Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määruse 2003/2003/EÜ artiklis 15 toodud alustel või kui tal on alust arvata, et väetis on ohtlik inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale. Otsus vormistatakse järelevalveasutuse juhi käskkirjaga, milles näidatakse ära väetise nimetus, andmed väetisepartii ja väetise ohtliku koostise kohta, käitlemisvaldkonnad, milles käitlemine peatatakse, käitleja kohustused ning ohu kõrvaldamise viis.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (2) Käitlemise piirangu kehtimise ajal määravad asjaomased järelevalveasutused koostöös kindlaks ohu ulatuse ja võtavad tarvitusele vajalikud meetmed. Pärast ohu kõrvaldamist teeb Taimetoodangu Inspektsiooni juht käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse. Otsus vormistatakse järelevalveasutuse juhi käskkirjaga.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (3) Käitlejale saadetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuse ärakiri otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul. Järelevalveasutuse juht teavitab oma käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud käskkirjast viivitamata avalikkust, avaldades käskkirja järelevalveasutuse veebilehel.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

§ 32.  Andmete esitamise kord

  Isik, kes tegeleb väetise tootmise või Eestisse toimetamisega, esitab Taimetoodangu Inspektsioonile iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks andmed eelnenud poolaastal turustatud väetisekoguse kohta ning tasub riigilõivu.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

§ 33.  Järelevalve korraldamine

  (1) Järelevalveametnik peab enne järelevalvetoimingu tegemist esitama ametitõendi ning selgitama kontrollimise eesmärki ja viisi.

  (2) Järelevalvetoimingute tegemise ajal peab Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametnik kandma ametiriietust.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (3) Järelevalveametnik peab selgitama käitlejale, et tal on õigus viibida kõikide järelevalvetoimingute juures, saada lisaselgitusi, vaidlustada järelevalveametniku toiminguid ning teha järelevalve kohta avaldusi, mis käitleja nõudmisel protokollitakse.

  (4) Järelevalveametnik on kohustatud hoidma talle järelevalve teostamise käigus teatavaks saanud ärisaladust. Isikuandmeid võib avalikustada isikuandmete kaitse seaduse kohaselt. Ärisaladuse võib avalikustada, kui selle hoidmine ohustab inimese ja looma elu ja tervist või vara või keskkonda.

  (5) Käesoleva seaduse alusel tehtud järelevalvetoimingute käigus käitlejale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise korral kohaldatakse riigivastutuse seadust.

§ 34.  Proovide võtmine
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (1) Järelevalvetoimingu ajal on järelevalveametnikul õigus võtta käitleja kulul proove asjakohaste Euroopa Liidu õigusaktide ning käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise kontrollimiseks.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Väetise koostise nõuetekohasuse kontrollimiseks vajaliku proovi analüüsi teeb ja selle kohta katseprotokolli koostab ning protokolli väljastab akrediteeritud laboratoorium. Järelevalvetoimingu ajal võetud proovi analüüsi kulud kaetakse riigieelarvest.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Järelevalvetoimingu ajal võetud proovi analüüsi tulemuste selgumiseni on järelevalveametnikul õigus väetise turustamine peatada, kui tal on küllaldaselt alust arvata, et väetis ohustab inimese ja looma elu ja tervist või vara või keskkonda.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

  (4) Katseprotokolli põhjal teeb järelevalveametnik väetise edasise turustamise lubamise või keelamise otsuse kümne tööpäeva jooksul katseprotokolli saamise päevast arvates.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

  (5) Kui käitleja ei nõustu analüüsi tulemustega, on tal õigus valida kordusanalüüsi tegemiseks teine akrediteeritud laboratoorium, kus ta laseb kordusproove analüüsida oma kulul.

  (6) Väetisest proovide võtmise korra ja proovide analüüsi meetodid kehtestab põllumajandusminister.
[RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004]

§ 35.  Ettekirjutus

  (1) Õigusrikkumise tuvastamise korral teeb järelevalveametnik ettekirjutuse, milles:
  1) [Kehtetu – RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]
  2) kohustab õigusrikkumise lõpetama;
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]
  3) kohustab tegema toiminguid õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks;
  4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja.

  (2) Järelevalveametnik teeb ettekirjutuse käitlejale või tema esindajale teatavaks allkirja vastu kohapeal või saadab ettekirjutuse käitlejale posti teel viie tööpäeva jooksul ettekirjutuse aluseks olevate asjaolude selgumisest arvates. Kui käitleja või tema esindaja keeldub ettekirjutust kohapeal vastu võtmast, tehakse ettekirjutusele selle kohta märge ning ettekirjutus saadetakse käitlejale posti teel viie tööpäeva jooksul selle vastuvõtmisest keeldumisest arvates.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

§ 36.  Järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toimingu vaidlustamine

  (1) Kui käitleja ei nõustu järelevalveametniku ettekirjutuse, otsuse või toiminguga, võib ta esitada vaide järelevalveasutuse juhile või vaidlustada ettekirjutuse, otsuse või toimingu halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta käitlejat ettekirjutuses esitatud nõuete täitmisest.

  (3) Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib järelevalveasutus rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

6. peatükk VASTUTUS 

§ 37.  Väetise koostise nõuete rikkumine ja mittenõuetekohase väetise käitlemine

  (1) Väetisele esitatud nõuete rikkumise, mittenõuetekohase väetise käitlemise või väetise turustamise peatamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 38.  Väetise pakendi või pakendi märgistuse nõuete rikkumine

  (1) Väetise pakendile või pakendi märgistusele käesolevas seaduses kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.

§ 39.  Enesekontrollikohustuse või teavitamiskohustuse täitmata jätmine

  (1) Enesekontrollikohustuse või teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 40.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 37–39 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 37 ja 38 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on :
  1) Taimetoodangu Inspektsioon;
  2) Tarbijakaitseamet.

  (3) Käesoleva seaduse §-des 37¹ ja 39 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Taimetoodangu Inspektsioon.
[RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 41.  Seaduse kohaldamine

  Käesoleva seaduse §-s 19 nimetatud väetiseregistrina käsitatakse väetiseseaduse (RT I 1997, 93, 1563; 2001, 50, 283; 2002, 63, 387) § 3 lõike 1 alusel asutatud väetiste registrit.
04.12.2017 17:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus, taastatud avaldamismärge (RT I 1997, 93, 1563; 2001, 50, 283; 2002, 63, 387), Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 42–46.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 47.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. septembril.

  (2) Käesoleva seaduse § 21 lõige 2 jõustub Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.