Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Energeetika

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord

Süstemaatiline liigitus: KARISTUSÕIGUS → Väärteod

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vedelkütusevaru seadus¹

Vastu võetud 17.02.2005
RT I 2005, 13, 66
jõustumine 09.03.2005, osaliselt vastavalt §-le 27.

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Muudetud ka Riigikohtu 8.10.2007. a põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsusega nr 3-4-1-15-07 (avaldatud 16.10.2007 – RT III 2007, 33, 263 – jõustunud 8.10.2007), mille resolutsioon on: «Rahuldada Tallinna Halduskohtu taotlus ja tunnistada vedelkütusevaru seaduse kuni 30. novembrini 2006 (k.a) kehtinud redaktsiooni § 9 ning § 8 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles need ei taga piisavalt tõhusat varumakse tasumise menetlust.»

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Seadus sätestab kohustusliku vedelkütusevaru moodustamise, hoidmise ja haldamise alused.

  (2) Vedelkütusevaru (edaspidi varu) on riigi käsutuses või kontrolli all olev käesoleva seadusega kindlaksmääratud naftatoodete kogus, mis moodustatakse riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks, energia ja kütuse varustamisega seotud rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustuste täitmiseks ning majandustegevuse häirete vältimiseks või häirete mõju vähendamiseks naftatoodetega varustamise häirete korral (edaspidi varustamisraskused).

§ 2.  Varukategooriad

  (1) Varu moodustatakse kolmes kategoorias järgmistest vedelkütuse (edaspidi kütus) liikidest:
  1) I varukategooria – autobensiin, lennukibensiin ja reaktiivmootoribensiin;
  2) II varukategooria – diislikütus, kerge kütteõli, petrool ja reaktiivkütus (lennukipetrool);
  3) III varukategooria – raske kütteõli.

  (2) Käesoleva seaduse mõistes:
  1) autobensiin on kütus, mille EÜ Nõukogu määrusega 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 07.09.1987, lk 1–675) kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi KN) kaheksa numbrit on 2710 11 41, 2710 11 45 või 2710 11 49;
  2) lennukibensiin on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 31;
  3) reaktiivmootoribensiin on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 70;
  4) diislikütus on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41;
  5) kerge kütteõli on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 45;
  6) petrool on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 25;
  7) reaktiivkütus on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 21;
  8) raske kütteõli on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 61 (välja arvatud põlevkiviõli).

§ 3.  Varu kogus

  (1) Varu tuleb iga käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kategooria kaupa hoida pidevalt tasemel, mis vastab vähemalt 90 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal.

  (2) I varukategoorias võib teiste kütuse liikide asemel hoida varuna autobensiini, arvestades I varukategooria kütuse liikide summaarset sisemaise tarbimise kogust eelmisel kalendriaastal.

  (3) II varukategoorias võib teiste kütuse liikide, välja arvatud reaktiivkütuse asemel hoida varuna diislikütust, arvestades diislikütuse, kerge kütteõli ja petrooli summaarset sisemaise tarbimise kogust eelmisel kalendriaastal. Reaktiivkütuse varu hoitakse II varukategoorias eraldi varuna.

  (4) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud varust tuleb kogus, mis vastab vähemalt 15 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal, hoida Eestis.

  (5) Sisemaise tarbimise hulka ei arvata merelaevade poolt punkrivaruna tarbitud kütuse kogust.

2. peatükk VARU MOODUSTAMINE, HALDAMINE JA KASUTAMINE 

§ 4.  Varu moodustamine ja haldamine

  Varu moodustab ja haldab riigi äriühing (edaspidi varu haldaja) riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse tähenduses.

§ 5.  Varu hoidmine ja uuendamine

  (1) Varu hoitakse viisil, mis tagab varustamisraskuste korral varu kättesaadavuse.

  (2) Varu haldaja võib varu hoida Eestis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi liikmesriik). Varu hoitakse statsionaarsetes kütusemahutites.

  (3) Varu haldaja võib varu hoida ise või anda hoida äriühingule või muule juriidilisele isikule vastavalt äriühingu või muu juriidilise isikuga sõlmitud hoiulepingule.

  (4) Hoiulepingus peab olema sätestatud:
  1) varu hoidmise tingimused ja kord, et tagada kontroll varu üle ja selle kättesaadavus;
  2) varu kontrollimise kord;
  3) nõue, et varustamisraskuste ajal ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada;
  4) nõue, et varu hoidja on kohustatud tema poolt hoitava varu kindlustama.

  (5) Varu haldaja uuendab varu rotatsiooni korras ning tagab igal ajal varu koguse olemasolu ja kütuse vastavuse kehtivatele nõuetele.

  (6) Varu hoidmise kohustuse täitmiseks võib varu haldaja sõlmida lepingu, mille alusel teine äriühing või muu juriidiline isik võtab endale varu hoidmise kohustuse ning varu haldaja omandab õiguse osta lepinguga hõlmatud varu (edaspidi delegeeritud varu).

  (7) Delegeeritud varu lepingus peab olema sätestatud:
  1) varu haldaja õigus varu omandamiseks igal ajahetkel kogu lepingu kehtivusaja jooksul, arvestades samas, et varu omandamise korral oleks tagatud ka varu kättesaadavus;
  2) varu omandamisel varu eest makstava hinna kujunemise metoodika;
  3) varu asukoht;
  4) lepingu kehtivusaeg, mis peab olema vähemalt 90 päeva.

  (8) Delegeeritud varu kogumaht ei tohi ületada 20 protsenti käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud varu kogusest. Delegeeritud varu koguseline piirang ei kehti varu moodustamise ajal, varu uuendamise eesmärgil kütusele esitatud nõuetele vastavuse tagamiseks sõlmitavate delegeeritud varu lepingute korral ega juhul, kui ühe kütuse liigi varu hoidmise kohustus on väiksem kui 20 000 tonni.

  (9) Hiljemalt iga kalendriaasta 31. märtsiks arvutab varu haldaja käesoleva seaduse § 3 lõike 1 kohase varu koguse ümber vastavalt eelmisel kalendriaastal sisemaiselt tarbitud kütuse kogusele ning tagab korrigeeritud koguse olemasolu hiljemalt sama aasta 31. juuliks.

  (10) Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt volitatud ametiisikul on õigus igal ajal kontrollida varu olemasolu, selle hoidmist, uuendamist ning vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele.
[RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

§ 6.  Varu hoidmine liikmesriigis

  (1) Liikmesriigis varu hoidmise aluseks on riikidevaheline välisleping ning selle alusel sõlmitav hoiuleping või delegeeritud varu leping.

  (2) Riikide vahel sõlmitav välisleping peab vastama järgmistele nõuetele:
  1) hõlmama kõiki käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud kütuseid;
  2) sisaldama kinnitust, et lepingupooled ei takista lepinguga hõlmatud varu väljaviimist oma territooriumilt vastavalt teise lepingupoole väljastatud juhistele;
  3) sätestama varu hoidmise tingimused ja korra, et tagada kontroll varu üle ja selle kättesaadavus;
  4) sätestama varu kontrollimise korra ning varu kontrollimiseks tehtava koostöö meetodid;
  5) olema sõlmitud määramata ajaks;
  6) sisaldama nõuet, et varustamisraskuste ajal ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada.

  (3) Riikidevahelise välislepingu tekst esitatakse enne allakirjutamist Euroopa Komisjonile, kellel on õigus esitada oma ettepanekud. Pärast lepingu allakirjutamist teavitatakse sellest Euroopa Komisjoni. Euroopa Komisjoni teavitamise korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 7.  Varu kasutamine

  (1) Varu kasutatakse varustamisraskuste korral.

  (2) Varustamisraskuste ilmnemise korral otsustab varu kasutusele võtmise Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul, mis on eelnevalt kooskõlastatud Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoniga.

  (3) Vabariigi Valitsuse otsuses peab sisalduma:
  1) varu kasutusele võtmise põhjus;
  2) varustamisraskuse eeldatav kestus kalendrikuudes, mille jooksul kasutusele võetavat varu kasutatakse;
  3) varu kasutusele võtmise tingimused ja vajalikud piirangud;
  4) varu taastamiseks vajalikud toimingud;
  5) kasutusele võetava varu kogus.

  (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitab Vabariigi Valitsuse otsusest Euroopa Komisjoni ning esitab vajaduse korral taotluse liikmesriikidevahelise nõupidamise korraldamiseks.

  (5) Varustamisraskuste korral on Vabariigi Valitsusel õigus:
  1) kehtestada kütuse müügile piiranguid;
  1¹) keelata kütuse ärilisel eesmärgil riigist väljaviimine;
  2) kehtestada kütuse tarbimisele eri- või üldpiiranguid;
  3) eelistada piirangute kehtestamisel ettevõtjaid, kes tagavad riigile elutähtsate valdkondade toimimise hädaolukorraks valmisoleku seaduse tähenduses;
  4) reguleerida kütuse hindu ebahariliku hinnatõusu vältimiseks;
  5) lubada varu haldajal varuna hoitavat kütust müüa;
  6) lubada kütuse importijatel käesoleva seaduse § 23 lõikes 8 sätestatud importijate poolt hoitavat varu kasutada ja seda müüa.

  (6) Varu haldaja tegutsemispõhimõtted ning käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutele varu haldaja poolt müügiks pakutava varu müümise kord varustamisraskuste korral kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega .

  (7) Varustamisraskuste korral teeb varu haldaja müügipakkumise isikutele, kellel on kütuse müügiks registreering vedelkütuse seaduse tähenduses ning kelle tegevuskohana registreeritud tanklate arv on 5 ja rohkem. Lennukipetrooli või lennuki- ja reaktiivmootoribensiini müügipakkumine tehakse isikutele, kes on nimetatud kütuse varumakse maksjad. Müügiks pakutava kütuse kogus on võrdeline nimetatud isikute turuosaga, mille arvutamisel lähtutakse eelneva nelja kvartali jooksul nende isikute poolt müüdud kütuste kogustest. Raske kütteõli müügipakkumine tehakse isikutele, kes kasutavad nimetatud kütust soojuse tootmiseks. Müügiks pakutava raske kütteõli kogus on võrdeline nimetatud isikute poolt eelneva 12 kuu jooksul kasutatud raske kütteõli kogusega.

  (8) Kui ükski käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud müügipakkumise saanud isikutest ei soovi osta müügiks pakutavat kütuse kogust, võib varu haldaja teha müügipakkumise teistele juriidilistele isikutele.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikud on kohustatud varu haldaja nõudmisel esitama andmeid, mis on vajalikud varu müümise korra järgimiseks.

  (10) Varu taastatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud ajagraafiku alusel.
[RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

3. peatükk VARU MOODUSTAMISE JA HALDAMISE RAHASTAMINE NING VARUMAKSE 

§ 8.  Varu moodustamise ja haldamise rahastamine

  (1) Varu soetamine kaetakse riigieelarvest varu haldaja osa- või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt.

  (2) Varu haldamiskulud kaetakse varumakse maksja poolt tasutavast varumaksest. Varumakse maksja on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 22 lõikes 1 sätestatud aktsiisimaksja. Aktsiisimaksja puudumise korral on varumakse maksjaks isik, kes kütuse tarbimisse lubab. Varumakse maksjaks loetakse ka isik, kes varustab lennukipetrooli või lennuki- ja reaktiivmootoribensiiniga (edaspidi õhusõiduki kütus) Eestis tangitavat õhusõidukit.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Importija on isik, kelle nimel on kütus Eestis tarbimisse lubatud või kelle nimel on kütus liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (4) Varu haldamiskulud on:
  1) varu hoidmisega seotud kulu;
  2) varu kindlustamise kulu;
  3) varu koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimise kulu;
  4) varu haldaja tegevuskulu;
  5) varu haldaja finantskulu;
  6) muud käesolevast seadusest tulenevad varu hoidmise kohustuse täitmisega seotud kulud, välja arvatud varu soetamine.
[RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

§ 9.  Varumakse ja selle tasumine

  (1) Varumakse on varu haldamiskulude katmiseks varumakse maksja poolt tasutav makse.

  (2) Varumakse tasumise kohustus tekib käesoleva seaduse §-s 2 loetletud kütuse tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses või õhusõiduki kütuse korral kütuse aktsiisi- või tollilaost õhusõiduki tankimiseks lähetamisel või muudel juhtudel õhusõiduki kütuse üleandmisel.
[RT I 2008, 49, 272 - jõust. 01.01.2009]

  (2¹) Isikule, kes lähetas Eestis tarbimisse lubatud kütuse teise liikmesriiki, makstakse varumakse tagasi, kui:
  1) varu haldajat on teavitatud Eestis tarbimisse lubatud kütuse lähetamise kavatsusest teise liikmesriiki enne kütuse lähetamist;
  2) varu haldajale on esitatud enne kütuse lähetamist teise liikmesriiki varumakse tagastamise taotlus;
  3) varu haldajale on esitatud kütuse saatedokument, millel on kütuse saaja kinnitus kütuse vastuvõtmise kohta.

  (2²) Varu haldajal on õigus nõuda lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2¹ nimetatud andmetele ja dokumentidele täiendavaid asjassepuutuvaid andmeid ja dokumente, mis on vajalikud varumakse tagastamiseks.

  (2³) Varumakse tagastatakse varumakse maksja arvelduskontole ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.

  (3) Varumakse tasutakse ilma eelneva nõudeta varu haldaja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks suuruses, mis vastab varumakse maksja poolt eelneval kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuse kogusele ja kehtivale varumakse määrale. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida «varumakse» ning kalendrikuu nimetus, mille eest varumakset tasutakse.

  (4) Mahu järgi arvutatava varumakse puhul lähtutakse mahust, mis kütusel oleks 15 ^oC juures.

  (5) Kui varumakse maksja ei ole tasunud varumakset käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks, on varu haldajal õigus nõuda tasumata summalt viivist. Viivise määr on 0,06 protsenti päevas.

  (6) [Kehtetu – RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

  (7) Vajaduse korral on varu haldajal õigus nõuda asjakohaseid tagatisi varumakse tasumise tagamiseks. Tagatise olemasolu tõendatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga või rahasumma deponeerimisega varu haldaja arvelduskontole.
[RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

§ 10.  Varumakse määr

  (1) Varumakse määra kehtestab varu haldaja ettepanekul majandus- ja kommunikatsiooniminister käesolevas paragrahvis sätestatud varumakse alam- ja ülemmäära piirides. Varumakse määr, väljendatuna kroonides 1000 liitri kütuse kohta I ja II varukategooria korral ning kroonides 1000 kilogrammi kütuse kohta III varukategooria korral, kehtestatakse igale käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud varukategooriale kalendriaastaks vähemalt üks kuu enne kalendriaasta algust.

  (1¹) II varukategoorias võib eraldi varuna õhusõiduki kütusena hoitavale lennukipetroolile kehtestada eraldi varumakse määra.

  (2) Varumakse määra kehtestamise aluseks on käesoleva seaduse § 3 lõike 1 ja § 23 lõike 1 kohase varu koguse haldamiseks vajalik eeldatav kulu järgneval kalendriaastal ning järgneval kalendriaastal tarbimisse lubatava kütuse eeldatav kogus.

  (3) Varumakse määra võib täpsustada üks kord kalendriaasta jooksul vastavalt kujunenud kuludele. Täpsustus tuleb teha, kui haldamiskulude katmine seda nõuab. Täpsustatud varumakse määr hakkab kehtima ülejärgmisest kuust selle kehtestamisest arvates.

  (4) Kui kalendriaastal tasutud varumakse kogusumma ületab vastava kalendriaasta varu haldamiskulud, võetakse ülelaekunud summa arvesse järgmisel varumakse määra kehtestamisel.

  (5) Varumakse määr avaldatakse viivitamatult varu haldaja veebilehel. Varu haldaja veebilehel avaldatakse ka varu haldaja arvelduskonto.

  (6) Varumakse alam- ja ülemmäär on seotud ühe päeva varu kogusele vastavate varu haldamiskuludega kroonides 1000 liitri kütuse kohta I ja II varukategooria korral ning kroonides 1000 kilogrammi kütuse kohta III varukategooria korral.

  (7) I ja II varukategooria ühe päeva varu kogusele vastav varumakse alammäär on 0,4 krooni ning ülemmäär 2,5 krooni 1000 liitri kütuse kohta. II varukategoorias õhusõiduki kütusena hoitavale lennukipetroolile eraldi varumakse määra kehtestamise korral on ühe päeva varu kogusele vastav varumakse alammäär 0,4 krooni ning ülemmäär kolm krooni 1000 liitri kütuse kohta.

  (8) III varukategooria ühe päeva varu kogusele vastav varumakse alammäär on üks kroon ning ülemmäär neli krooni 1000 kilogrammi kütuse kohta.
[RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

4. peatükk ARUANDLUS 

§ 11.  Statistilise kokkuvõtte koostamine

  (1) Varu haldaja koostab ja esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Euroopa Komisjonile iga kuu lõpus olemasolevate varude kohta statistilise kokkuvõtte hiljemalt aruandekuule järgneva teise kuu 25. kuupäevaks, näidates seejuures ära, mitmele eelmise kalendriaasta keskmise sisetarbimisega päevale see varu vastab.

  (2) Statistiline kokkuvõte koostatakse käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud varukategooriate kaupa, näidates eraldi lennukipetrooli varu koguse.

  (3) Statistilises kokkuvõttes arvestatakse varu kogus kütuse tegeliku kaalu järgi tonnides.

  (4) Koos statistilise kokkuvõttega esitatakse Euroopa Komisjonile andmed riikidevahelise välislepingu alusel Eesti territooriumil liikmesriigi varuna hoitava ning liikmesriigis Eesti riigi varuna hoitava kütuse kohta. Mõlemal juhul tuleb varukategooriate kaupa esitada varu kogus, hoiukoht ja varu hoidva äriühingu või muu juriidilise isiku nimi.

§ 12.  Aruandlus varu kasutuselevõtu valmisoleku tagamiseks ning varumakse tasumise kontrollimiseks

  (1) Varumakse tasumise kontrollimiseks esitab Maksu- ja Tolliamet iga kuu viimaseks kuupäevaks varu haldajale andmed eelmisel kalendrikuul tarbimisse lubatud kütuste, samuti Eestis õhusõiduki tankimiseks lähetatud kütuse koguste kohta.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud KNi koodide kaupa eraldi iga varumakse maksja kohta.

  (3) Käesoleva seaduse § 7 lõikes 7 nimetatud isikute turuosa määramiseks ning varu kasutuselevõtu valmisoleku tagamiseks on varu haldajal õigus saada andmeid Maksu- ja Tolliametilt.
[RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

5. peatükk VARU HALDAJA 

§ 13.  Varu haldaja põhikiri

  Varu haldaja põhikirjas sätestatakse varu haldaja nõukogu ja juhatuse kohustused varu moodustamise ja haldamise korraldamisel.

§ 14.  Erisused varu haldaja tegevuses

  (1) Varu haldaja nõukogu (edaspidi nõukogu) on kohustatud moodustama auditi komitee riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse tähenduses.

  (2) Varule ei saa pöörata sissenõuet ning varu ei saa kasutada tagatisena. Juhul kui varu haldaja varast ei jätku tema kohustuste täitmiseks, vastutab riik varu haldaja kohustuste eest.

  (3) Varu haldaja võib kütust importida ja müüa ilma registreeringuta vedelkütuse seaduse tähenduses.

  (4) Nõukogus on paarisarv liikmeid, kellest pooled on määratud käesoleva seaduse § 7 lõikes 7 nimetatud isikute (edaspidi kütuse müüjad) esitatud kandidaatide hulgast ja pooled on riigi esindajad. Nõukogu liikmete arvu alammäär on neli.

  (5) Kütuse müüjate esitatud kandidaatide hulgast pooled nõukogu liikmetest määrab ja kutsub tagasi majandus- ja kommunikatsiooniminister ning pooled rahandusminister. Kui kütuse müüjate esitatud kandidaatide hulgast määratakse nõukogu liikmeks paaritu arv isikuid, määrab enamliikme rahandusminister. Isikud, keda kütuse müüjad nõukogu liikmete kandidaatideks esitavad või soovivad nõukogu liikme kohalt tagasi kutsuda, valitakse välja kütuse müüjaid ühendava organisatsiooni poolt. Kütuse müüjaid ühendav organisatsioon teeb vastava ettepaneku samaaegselt majandus- ja kommunikatsiooniministrile ning rahandusministrile.

  (6) [Kehtetu – RT I 2006, 43, 325– 1.12.2006]

  (7) Kui kütuse müüjaid ühendavad organisatsioonid ei esita kandidaate nõukogu liikmete kohale või esitavad neid ettenähtust vähem, määravad puuduolevad nõukogu liikmed riigi esindajatena majandus- ja kommunikatsiooniminister ning rahandusminister.

  (8) Riiki esindavatest nõukogu liikmetest pooled määrab ja kutsub tagasi majandus- ja kommunikatsiooniminister ning pooled rahandusminister. Riiki esindavate nõukogu liikmete paaritu arvu korral määrab enamliikme majandus- ja kommunikatsiooniminister.

  (9) Nõukogu esimees valitakse riiki esindavate nõukogu liikmete seast.

  (10) Kütuse müüjaid esindavate nõukogu liikmete suhtes rakendatakse riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduses riigi esindaja kohta sätestatut, välja arvatud §-s 18, § 19 lõigetes 3 ja 7, §-s 20, § 22 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
[RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

§ 15.  Varu kindlustamine

  Varu haldaja on kohustatud varu kindlustama.

§ 16.  Varuga seotud lepingute sõlmimine

  (1) Varu moodustamise ja hoidmisega seotud lepingute sõlmimiseks korraldatavaid hankeid loetakse riigi olulise huvi kaitsmisega seotud riigihangeteks riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 2 tähenduses.
[RT I 2007, 15, 76 - jõust. 01.05.2007]

  (2) Varu moodustamiseks ja hoidmiseks korraldatavate hangete läbiviimise põhimõtted kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister . Kütuse ostu-, müügi-, hoiu- ja delegeeritud varu lepingute üldtingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister, eritingimused nõukogu juhatuse ettepanekul.

§ 17.  Varu müük

  (1) Varu haldaja võib varu müüa ainult turuhinnaga, kuid mitte madalama hinnaga kui vastava kütuseliigi kaalutud keskmine soetushind. Soetushinnast madalama hinnaga müük on lubatud majandus- ja kommunikatsiooniministri loal.

  (2) Varu haldajal on õigus varu müüa, kui kolmel järjestikusel aastal varu olemasolev kogus ületab käesoleva seaduse § 3 lõike 1 kohase varu koguse viie protsendi ulatuses. Varu võib müüa selle koguse ulatuses, mis ületab kohustusliku varu koguse rohkem kui viis protsenti. Varustamisraskuste korral ei ole selline müük lubatud.

§ 18.  Kütusega varustamise olukorra analüüs

  (1) Varu haldaja on kohustatud koostöös kütusemüüjatega analüüsima riigi kütusega varustamise olukorda ning varustamisraskuste ilmnemisel informeerima kohe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi.

  (2) Kütusemüüja on kohustatud andma varu haldaja nõudel andmeid, mis on vajalikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsiks.

§ 19.  Teabe saamise õigus

  Varu haldajal on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada teavet Maksu- ja Tolliametilt.

6. peatükk VASTUTUS 

§ 20.  Vedelkütusevaru hoidmise nõuete rikkumine

  (1) Vedelkütusevaru omavolilise kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 20¹.  Varumakse tasumata jätmine

  (1) Varumakse tähtajaks tasumata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

§ 21.  Vedelkütusevaru kohta või kütusega varustamise olukorra analüüsiks vajalike andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine

  (1) Vedelkütusevaru kohta või kütusega varustamise olukorra analüüsiks vajalike andmete tähtajaks esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 22.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 20, 20¹ ja 21 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 20, 20¹ ja 21 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
[RT I 2006, 43, 325 - jõust. 01.12.2006]

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 23.  Üleminekusäte

  (1) Varu tuleb iga käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud kategooria kaupa hoida pidevalt tasemel, mis vastab:
  1) alates käesoleva seaduse jõustumisest vähemalt 20 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal;
  2) alates 2006. aasta 1. jaanuarist vähemalt 35 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal;
  3) alates 2007. aasta 1. jaanuarist vähemalt 45 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal;
  4) alates 2008. aasta 1. jaanuarist vähemalt 50 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal;
  5) alates 2009. aasta 1. jaanuarist vähemalt 65 päeva keskmisele vastava kategooria summaarsele sisemaise tarbimise kogusele eelmisel kalendriaastal.

  (2) Käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud tasemel tuleb varu hoida alates 2010. aasta 1. jaanuarist.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud äriühingu asutab Vabariigi Valitsus hiljemalt ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

  (4) Kuni käesoleva seaduse §-s 4 nimetatud äriühingu asutamiseni on varu haldajaks ja riigivara valitsejaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos käesolevast seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega.

  (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt vastavalt vedelkütuse miinimumvaru seadusele soetatud kütus antakse äriühingu asutamisel üle mitterahalise sissemaksena osa- või aktsiakapitali.

  (6) Varu haldaja hüvitab riigile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2005. aastal varu haldamiseks tehtud kulutused.

  (7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2005. aastal varu haldamiseks tehtud kulutused kuni varu haldaja asutamiseni hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservi kaudu.

  (8) Importijad on kohustatud kuni 2007. aasta 1. jaanuarini hoidma varu 10 päeva koguses, mis arvutatakse nende nimel eelmisel aastal Eestis tarbimisse lubatud kütuse keskmisest kogusest lähtudes. Importijate hoitav varu arvestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud varu koguse hulka.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tähtpäevani peavad importijad esitama varu haldajale iga kuu 5. kuupäevaks statistilise kokkuvõtte eelmise kuu lõpu varu kohta. Statistilise kokkuvõtte vormi kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister .

  (10) Varu hoidmise kohustuse täitmiseks peavad importijad hoidma varu Eestis.

  (11) 2005. aasta varumakse määr kehtestatakse kahe nädala jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Esimene varumakse tasutakse hiljemalt käesoleva seaduse jõustumisele järgneva kuu 15. kuupäevaks.

§ 24–26.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 27.  Seaduse jõustumine

  (1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

  (2) Käesoleva seaduse § 3 lõige 4 jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.

  (3) Käesoleva seaduse § 5 lõige 9 jõustub 2010. aasta 1. jaanuaril.

  ^{_______________________1} EÜ Nõukogu direktiiv 68/414/EMÜ, millega EMÜ liikmesriike kohustatakse säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (EÜT L 308, 23.12.1968, lk 14–16), muudetud EL Nõukogu direktiiviga 98/93/EÜ;
EÜ Nõukogu direktiiv 73/238/EMÜ toornafta ja naftatoodete tarneraskuste mõju leevendamise meetmete kohta (EÜT L 228, 16.08.1973, lk 1–2).