Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline raudteetranspordialase koostöö kokkulepe
Vastu võetud 15.02.1995
Vabariigi Valitsuse 7.02.1995 korraldus nr 105-k kokkuleppe eelnõuga nõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Ukraina valitsus, edaspidi Lepingupooled,
tuginedes võrdõigusliku partnerluse ja vastastikuse austuse põhimõtetele,
omistades tähtsust koordineerimisele mõlema riigi raudteetranspordi-alases ühistegevuses,
tunnistades mõlema riigi vahelise rahvusvahelise kauba- ja reisiliikluse ning läbi nende territooriumi kolmandatesse riikidesse transiidina minevate vedude arendamise erilist tähtsust,
leppisid kokku alljärgnevas:
Artikkel 1
1. Lepingupooled teevad koostööd, osutavad üksteisele vajalikku abi mõlema riigi vahelise raudteeühenduse edasiseks arendamiseks, rakendavad vajalikke meetmeid rahvusvaheliste reisijate- ja kaubavedude täiustamiseks.
2. Lepingupooled peavad otstarbekaks arendada regulaarset tootmis-tehnilist koostööd, majandus- ja teaduskoostööd raudteetranspordi valdkonnas.
Artikkel 2
Käesolevas kokkuleppes kasutatavad terminid omavad järgmist tähendust:
1. Lepingupoolte pädevad organid:
Eesti poolt – Eesti Vabariigi
Teede- ja Sideministeerium;
Ukraina poolt – Ukraina
Transpordiminsiteerium.
2. Lepingupoolte Raudteed:
Eesti poolt – Riigiettevõte Eesti Raudtee;
Ukraina
poolt – Ukraina Riiklik Raudteetranspordi Administratsioon (Ukržaliznõtsja).
3. Ametipersonal – mõlema riigi transpordiettevõtete ja -organisatsioonide ametiisikud, kes otseselt täidavad käesolevast kokkuleppest tulenevaid ülesandeid.
Artikkel 3
1. Kumbki Lepingupool tagab siseriikliku seadusandluse ja kehtivate rahvusvaheliste normide raames vajalikud tingimused takistusteta reisijate-, kauba-, pagasi- ja postivedudeks ning veeremite liikumiseks nii mõlema riigi vahel kui ka transiidina läbi nende territooriumide kolmandatesse riikidesse.
2. Lepingupooled kohustuvad järgima reisijate-, kauba-, pagasi- ja postiveo korda vastavalt raudteetranspordi-alastele rahvusvahelistele kokkulepetele ja konventsioonidele, mille osalisteks nad on.
Artikkel 4
1. Lepingupooled peavad vajalikuks teostada rahvusvahelises raudteeühenduses koordineeritud tariifipoliitikat.
2. Arvelduste ja maksete kord rahvusvahelises raudteeühenduses määratakse kindlaks erikokkuleppega Lepingupoolte pädevate organite vahel.
Artikkel 5
Lepingupooled tagavad üksteise viivitamatu informeerimise oma riigi territooriumil raudteeühenduse toimimisele tekkinud takistustest, samuti nende takistuste kõrvaldamisest.
Artikkel 6
Lepingupooled annavad oma pädevatele organitele ja Raudteedele volitused kokkulepete sõmimiseks, mis määravad kindlaks üksikasjaliku, konkreetsetele tingimustele vastava korra käesoleva kokkuleppe sätete realiseerimiseks.
Artikkel 7
1. Lepingupoolte pädevad organid ja Raudteed võivad vastastikusel kokkuleppel lähetada oma ametipersonali teise Lepingupoole riigi territooriumile käesolevast kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmiseks.
2. Kummagi Lepingupoole ametipersonal:
a) täidab oma kohustusi teise
Lepingupoole riigi territooriumil vastavalt rahvusvahelistele normidele
ja reeglitele, Lepingupoolte siseriiklikule seadusandlusele ning
vastastikku kooksõlastatud ametiinstruktsioonidele;
b) on
kohustatud järgima teise Lepingupoole riigi territooriumile sissesõidul
ja sealt väljasõidul ning terriooriumil viibides seal kehtivaid seadusi
ja eeskirju;
c) omab õigust kanda teise Lepingupoole riigi
territooriumil viibides oma riigi vormiriietust ja eraldusmärke.
3. Kummagi Lepingupoole pädevad organid ja Raudteed kannavad vastutust oma ametipersonali töö eest teise Lepingupoole riigi territooriumil viibimise ajal ning kontrollivad selle tegevust.
4. Kumbki Lepingupool osutab tasuta vajalikku meditsiinilist esmaabi ajutiselt tema territooriumil viibivale ja seal ametikohustusi täitvale teise Lepingupoole ametipersonalile.
Artikkel 8
Riigipiiri ületamine Lepingupoolte ametipersonali poolt käesolevast kokkuleppest tulenevate ülesannete täitmiseks toimub kindlaksmääratud piiriületuspunktides vastavalt Lepingupoolte siseriiklikule seadusandlusele ja rahvusvahelistele lepingutele.
Artikkel 9
1. Materiaalse vastutuse kindlaksmääramisel, mis on seotud isikute ja
veoste omanike tervise ja vara kahjustamisega veoprotsessi ajal toimunud
õnnetusjuhtumite või avariidie tagajärjel, juhinduvad Lepingupooled
järgmistest põhimõtetest:
a) kahju, mis on tekitatud
personali hulka kuuluvatele isikutele või nende varale õnnetusjuhtumi
või avarii tagajärjel nende ametikohustuste täitmisel teise Lepingupoole
riigi territooriumil, hüvitab oma riigi seaduste kohaselt see Raudtee,
mille koosseisu kannatanu kuulub;
b) vastutust kahju eest, mis on
tekitatud ühe Lepingupoole ametipersonali hulka kuuluvatele isikutele
või nende varale õnnetusjuhtumi või avarii tagajärjel, mis juhtus
nendega teise Lepingupoole riigi territooriumil väljaspool
ametiülesannete täitmise aega, kannab oma riigi seaduste kohaselt selle
Lepingupoole Raudtee, kelle riigi territooriumil toimus õnnetusjuhtum
või avarii;
c) vastutust kahju eest, mis on tekitatud
kolmandatele isikutele või nende varale veoprotsessi ajal toimunud
õnnetusjuhtumite või avariide läbi, kannab oma riigi seaduste kohaselt
selle Lepingupoole Raudtee, kelle riigi territooriumil toimus
õnnetusjuhtum või avarii, kui ei ole kindlaks tehtud, et kahju on
tekitatud tahtlikult või vääramatu jõu tagajärjel.
2. Materiaalset vastutust kahju eest, mis on tekkinud kindlaksmääratud korras vastu võetud veose riknemise või varguse tagajärjel enne selle väljastamist saatjale, välja arvatud teiste kokkulepetega määratletud juhud, kannab selle Lepingupoole Raudtee, kelle riigi territooriumil toimus riknemine või vargus.
3. Mõlema Lepingupoole Raudteede vastastikune vastutus määratletakse
järgmiste põhimõtetega:
a) ühe Lepingupoole Raudtee
kannab teise Lepingupoole Raudtee ees vastutust kahju eest, mis on
põhjustatud tema ametiprsonali süü tõttu, raudtee-ehitiste, -seadmete ja
muude tehniliste vahendite korratu hoidmise ja vale kasutamise tõttu,
veoprotsessi kindlaksmääratud reglementide või eeskirjade riikumise läbi;
b)
kummagi Lepingupoole Raudtee kannab vastutust proportsionaalselt oma süü
suurusele kahju põhjustamises. Juhtudel, kui süüdlast ei ole võimalik
tuvastada, kannavad mõlema Lepingupoole Raudteed vastustust võrdsetes
osades;
c) kahju, mis tekkis vääramatu jõu tagajärjel, ei kuulu seda
kinnitavate dokumentide olemasolu korral hüvitamisele;
d) ühe
Lepingupoole Raudtee, kes on kohustatud otseselt kahju hüvitama, omab
õigust esitada regressihagi teise Lepingupoole Raudtee vastu, kui
viimase ametipersonal on oma tegevuse või tegevusetuse tõttu juhtunus
osaline ja süüdi tunnistatud. Sellise kahju hüvitamise kord määratakse
kindlaks eraldi kokkuleppega Lepingupoolte Raudteede vahel.
Artikkel 10
1. Käesoleva kokkuleppe tõlgendamisest ja rakendamisest tulenenud vaidlusküsimuste lahendamiseks moodustavad Lepingupooled segakomisjoni.
2. Juhul kui vaidlusküsimusi lahendava segakomisjoni otsesed läbirääkimised ja konsultatsioonid ei anna tulemusi, lahendavad Lepingupooled need muude Lepingupooltele vastuvõetavate menetluste abil.
3. Käesoleva kokkuleppe muudatused ja täiendused vormistatakse protokollidena, mis pärast Lepingupoolte poolset kinnitamist või kooskõlastamist muutuvad käesoleva kokkuleppe lahutamatuks osaks.
Artikkel 11
Käesolev kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks.
Kumbki Lepingupool võib käesoleva kokkuleppe mis tahes ajal tühistada. Kokkulepe kaotab jõu kuue kuu möödumisel ühe Lepingupoole poolt diplomaatilisi kanaleid kaudu teisele Lepingupoolele saadetud vastava kirjaliku teate kättesaamise päevast.
Kõigi käesolevast kokkuleppest tulenevate ja selle kehtivuse lõpetamise hetkeks täitmata kohustuste ja lepingute suhtes rakendatakse kuni nende lõpliku täitmiseni käesoleva kokkuleppe sätteid.
Artikkel 12
Käesolev kokkulepe jõustub 30 päeva möödumisel viimase teate kättesaamisest kõikide siseriiklikust seadusandlusest tulenevate jõustumiseks vajalike protseduuride täitmise kohta.
Koostatud Kiievis 15. veebruaril 1995. a. kahes eksemplaris, kumbki eesti, ukraina ja vene keeles, kusjuures kõik tekstid omavad võrdset jõudu.
Juhul kui käesoleva kokkuleppe teksti tõlgendamisel tekivad lahkarvamused, võetakse aluseks vene keeles koostatud tekst.
|
Eesti Vabariigi valitsuse nimel
|
Ukraina valitsuse nimel
|
|
A. TARAND
|
[Allkiri]
|
Facebook
Twitter