Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord
Vastu võetud 24.11.2008 nr 71
Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 30 lõike 2 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrust kohaldatakse välisriigis kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni Eestis nõutavaga võrdlemisel tervishoiutöötajate riiklikku registrisse kandmise taotluse menetlemisel Tervishoiuametis.
§ 2. Mõisted
Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1)
tervishoiutöötaja kvalifikatsioon – dokumentaalselt tõendatud kõrg- või
kutseharidus ja töökogemus, mida nõutakse Eesti Vabariigis arstina,
hambaarstina, õena või ämmaemandana töötamiseks;
2)
välisriik – riik väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi.
§ 3. Kvalifikatsiooni võrdlemise üldine kord
(1) Tervishoiuamet võrdleb taotleja kvalifikatsiooni ja käesolevas
määruses sätestatud juhtudel õppekavasid Eestis nõutavaga ning otsustab,
kas taotleja on pädev töötama Eestis tervishoiutöötajana, võttes arvesse
taotleja esitatud järgmised dokumendid või nende ärakirjad:
1)
«Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse» § 17 lõike 2
punktis 2 nimetatud dokumendid;
2) akadeemilise õiendi ärakiri;
3)
töötamist tõendav dokument, mis kinnitab, et isik on taotluse
esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud eelmisel asukohamaal kvalifikatsiooni tõendavas
dokumendis märgitud kutse- või erialal ja
4) isikut
tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje väljavõte ja vajadusel
nimemuutust tõendava dokumendi ärakiri.
(2) Tervishoiuametil on õigus taotlejalt nõuda, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nõutav dokument esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast nende väljaandmist.
(3) Kahtluse korral kontrollib Tervishoiuamet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide autentsust.
(4) Taotleja, kelle kvalifikatsioon ei vasta Eestis nõutavale, peab Eestis tervishoiutöötajana registreerimiseks sooritama sobivustesti vastavalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 30 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.
§ 4. Arsti ja eriarsti kvalifikatsiooni vastavuse Eestis nõutavaga võrdlemine
(1) Arsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis omandatud
kvalifikatsiooniga ja isik võib Eesti Vabariigis töötada arstina, kui ta:
1)
on läbinud «Ülikooliseaduse» § 291
lõike 5 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 15 lõike 6 alusel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud arstiõppele esitatavate nõuetele vastava
arstiõppe ja
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud
viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud arstina.
(2) Eriarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis omandatud
kvalifikatsiooniga ja isik võib Eesti Vabariigis töötada eriarstina kui
ta:
1) on läbinud arstiõppe, mis vastab käesoleva paragrahvi lõike 1
punktile 1,
2) on läbinud eriarstiõppe, mis vastab «Tartu
Ülikooli seaduse» § 7 lõigete 2 ja 5 alusel kehtestatud residentuuri
nõutavale kestusele ja
3) on registreerimistaotluse esitamisele
eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud
eriarstina.
§ 5. Hambaarsti ja erihambaarsti kvalifikatsiooni vastavuse Eestis nõutavaga võrdlemine
(1) Hambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis omandatud
kvalifikatsiooniga ja isik võib Eesti Vabariigis töötada hambaarstina,
kui ta:
1) on läbinud «Ülikooliseaduse» § 291
lõike 5 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 15 lõike 6 alusel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud hambaarstiõppele esitatavate nõuetele
vastava hambaarstiõppe ja
2) on registreerimistaotluse
esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud hambaarstina.
(2) Erihambaarsti kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis omandatud
kvalifikatsiooniga ja isik võib Eesti Vabariigis töötada
erihambaarstina, kui ta:
1) on läbinud hambaarstiõppe, mis vastab
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1,
2) on
läbinud erihambaarstiõppe, mis vastab «Tartu Ülikooli seaduse» § 7
lõigete 2 ja 5 alusel kehtestatud residentuuri nõutavale kestusele ja
3)
on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud viie aasta jooksul
vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud erihambaarstina.
§ 6. Õe kvalifikatsiooni vastavuse Eestis nõutavaga võrdlemine
Õe kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis omandatud
kvalifikatsiooniga ja isik võib Eesti Vabariigis töötada õena, kui ta:
1)
on läbinud «Ülikooliseaduse» § 291
lõike 5 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 15 lõike 6 alusel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud õeõppele esitatavate nõuetele vastava
õeõppe ja
2) on registreerimistaotluse esitamisele eelnenud
viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud õena.
§ 7. Ämmaemanda kvalifikatsiooni vastavuse Eestis nõutavaga võrdlemine
Ämmaemanda kvalifikatsioon loetakse vastavaks Eestis omandatud
kvalifikatsiooniga ja isik võib Eesti Vabariigis töötada ämmaemandana,
kui ta:
1) on läbinud «Ülikooliseaduse» § 291
lõike 5 ja «Rakenduskõrgkooli seaduse» § 15 lõike 6 alusel Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud ämmaemandaõppele esitatavate nõuetele
vastava ämmaemandaõppe ja
2) on registreerimistaotluse
esitamisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust
aastat töötanud ämmaemandana.
§ 8. Määruse kehtetuks tunnistamine
Sotsiaalministri 21. detsembri 2001. a määrus nr 153 «Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni Eestis nõutava kvalifikatsiooniga võrdlemise kord» (RTL 2002, 4, 45; 2004, 57, 964) tunnistatakse kehtetuks.
Minister Maret MARIPUU |
Kantsler Riho TAPFER |