Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe lisa 14 "Veoste vagunites ja konteinerites paigaldamise ja kinnitamise eeskiri"

Õigusakt

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	välisleping
Teksti liik:	algtekst
Avaldamismärge:	RT II 2008, 32, 94

Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe lisa 14 "Veoste vagunites ja konteinerites paigaldamise ja kinnitamise eeskiri"

Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) lisa 14 «Veoste vagunites ja konteinerites paigaldamise ja kinnitamise eeskiri»
Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe on avaldatud RT II 2004, 14, 53.
Märkus. Lisa 14 avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2, riigisekretäri 4.12.2008 resolutsioon nr 17-1/08-07495.

I OSA

Rahvusvahelise raudtee kaubaveo kokkuleppe (SMGS) osalisriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteedel vagunites ja konteinerites veetavate kaupade paigaldamise ja kinnitamise eeskiri

Üldsätted

1. Käesolev eeskiri sätestab SMGSi osalisriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteedel vagunites ja konteinerites veetavate kaupade laadimise ning kinnitamise korra ja tingimused.

2. Käesolevas eeskirjas toodud kaupade vagunitesse ja konteineritesse laadimise ja kinnitamise skeeme kasutatakse SMGSi osalisriikide vahelistel rahvusvahelistel vedudel täiendava kooskõlastuseta.

3. Kaupadele, mille laadimine ja kinnitamine lahtisel veeremil ei ole käesoleva eeskirjaga ette nähtud, tuleb välja töötada paigaldamise ja kinnitamise skeemid koos vastavate kirjelduste ja arvutustega, mis vaadatakse läbi ja kinnitatakse käesoleva eeskirjaga sätestatud korras.

4. Käesolev eeskiri laieneb kaupade veole rongidega, mille liikumiskiirus on kuni 100 km/h.

5. Kaupade peale- ja mahalaadimisel ning veol vagunites 1520 mm rööpmelaiusega raudteedel peavad olema täidetud vagunite korrasoleku tagamise nõuded, mis on esitatud riikidevahelises standardis ГОСТ 22235-76 “1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteede kaubavagunid. Vagunite korrasoleku üldised nõuded laadimis- ja manöövritöödel”.

6. Kinnitusvahenditena kasutatavatele materjalidele esitatavad nõuded on esitatud vastavuses VF standarditega (GOST), millele on viidatud käesoleva eeskirja tekstis. Kinnitusvahenditeks on lubatud kasutada muude normatiivtehniliste dokumentide järgi valmistatud materjale juhul, kui nende karakteristikud vastavad nimetatud GOSTide nõuetele.

7. Füüsikalised suurused on toodud käesolevas eeskirjas MKGSS-süsteemi ühikutes. Suuruste tähenduste esitamiseks SI-süsteemi ühikutes tuleb kasutada järgmisi vastavusi: 1 kgf – 9,8 N; 1 tf – 9,8 х 10³ N; 1 tf/t – 9,8 х 10³ N/t; 1 kgf/m²– 9,8 Pa; 1 kgf/cm²– 9,8 х 10⁴Pa; 1 tf/m²– 9,8 х 10³Pa.

I PEATÜKK

KAUPADE PAIGALDAMISE JA KINNITAMISE NÕUDED 1520 mm RÖÖPMELAIUSEGA LAHTISEL VEEREMIL

1. Sissejuhatus

Kaubad tuleb laadida ja kinnitada lahtisel veeremil vastavuses käesoleva eeskirjaga.Käesolevas eeskirjas mitteettenähtud kaubad tuleb laadida ja kinnitada vastavuses lähteraudteel kehtivate kohalike tehniliste tingimustega (edaspidi KTT) või vastavuses käesoleva eeskirja nõuetega väljatöötatud kaupade laadimise ja kinnitamise skeemidega (edaspidi ETT).

Kui käesoleva eeskirja järgnevates peatükkides esineb mõne kauba suhtes kõrvalekaldeidkäesoleva peatüki nõuetest, tuleb juhinduda vastavate peatükkide sätetest.

Käesoleva eeskirja vastavates peatükkides toodud kaupade laadimise ja kinnitamise viisid laienevad põhilaadimisgabariidi piires laaditavatele kaupadele, kui muid konkreetseid viise ei ole ette nähtud.

Kaupu, mida nende massi või gabariitmõõtmete poolest ei ole võimalik laadida vastavalt käesoleva peatüki nõuetega, tuleb vedada kooskõlas kehtiva juhendiga “Ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade vedu SRÜ, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi raudteedel”.

2. SMGSi osalisriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteedelaadimisgabariidid:

AZ (Aserbaidžaani Vabariigi raudteed), BC (Valgevene Vabariigi raudteed), GR (Gruusia raudteed), KZH (Kasahstani Vabariigi raudteed), KRG (Kõrgõzstani Vabariigi raudteed), LDZ (Läti Vabariigi raudteed), LG (Leedu Vabariigi raudteed), CFM (Moldova Vabariigi raudteed), MTZ (Mongoolia raudteed, RZD (Venemaa Föderatsiooni raudteed), TDZ (Tadžikistani Vabariigi raudteed), TRK (Türkmenistani raudteed), UTI (Usbekistani Vabariigi raudteed), UZ (Ukraina raudteed), EVR (Eesti Vabariigi raudteed).

2.1. Kaubad tuleb laadida lahtisele veeremile laadimisgabariitide piires, arvestades nende pakendit ja kinnitust. Laadimisgabariitideliigid ja nende kasutusalad on toodud tabelis 1.

Tabel 1

Laadimisgaba-riidi liik	Joonise, tabeli number	Laieneb kaupadele	Kasutamine
Põhigabariit	Joonis 1, tabel 2	Kõik kaubad	АЗ; БЧ; ГР; КЗХ; КРГ; ЛДЗ; ЛГ; ЧФМ; МТЗ; РЖД; ТДЖ; ТРК; УТИ; УЗ; ЭВР
Soodusgabariit	Joonis 2, tabel 3	Platvorm- või poolvaguni kere pikkuse piires paigaldatavad kaubad, mis on laaditud käesoleva eeskirja, KTT ja ETT kohaselt.	АЗ; БЧ; ГР; КЗХ; КРГ; ЛДЗ; ЛГ; ЧФМ; ТДЖ; ТРК; УТИ; УЗ; ЭВР; РЖД, välja arvatud Kaug-Ida raudtee piirkonnad: - Habarovsk-1 – Amuur; - Kimkan – Bogutšan
Tsonaalne gabariit	Joonis 3, tabel 4	Metsaveosed, mis on laaditud käesoleva eeskirja ja KTT kohaselt.	БЧ; КЗХ; КРГ; ЛДЗ; ЛГ; ТДЖ; ТРК; УТИ; ЧФМ; ЭВР; РЖД, välja arvatud piirkonnad: - Beloretšenskaja–Tuapse–Vesjoloje, Krimm–Novorossiisk Põhja-Kaukaasia raudtee; - Tšum–Labõtnangi, Puksa–NavolokSevernõi raudtee; - Tigei–Atšinsk Krasnojarski raudtee; УЗ, välja arvatud: - Lvovi raudtee; - Dnepropetrovsk–Južnõi Vstretšnõi piirkond Pridneprovski raudtee.

2.2. Laadimisgabariitide kontuurid on toodud joonistel 1, 2, 3, 4. Kauguse B raudtee teetelgjoont läbivast vertikaaltasandist kuni gabariitide kontuuride punktideni kõrgusel H rööpapea pealispinnast (edaspidi RPP) tähendused on toodud tabelites 2, 3, 4.

Joonis 1 – Põhilaadimisgabariidi kontuur

Joonis 2 – Sooduslaadimisgabariidi struktuur

Joonis 3 – Tsonaalse laadimisgabariidi kontuur

Joonis 4 – Laadimisgabariitide kontuuride suhe
1 – põhilaadimisgabariit; 2 – sooduslaadimisgabariit; 3 – tsonaalne laadimisgabariit

Tabel 2

Põhilaadimisgabariidi mõõtmed

H, mm	B, mm	H, mm	B, mm	H, mm	B, mm
380–3999	1625	4430	1292	4870	951
4000	1625	4440	1284	4880	944
4010	1617	4450	1276	4890	937
4020	1609	4460	1268	4900	930
4030	1601	4470	1260	4910	922
4040	1593	4480	1252	4920	915
4050	1585	4490	1245	4930	908
4060	1577	4500	1238	4940	901
4070	1569	4510	1230	4950	893
4080	1561	4520	1222	4960	885
4090	1554	4530	1214	4970	877
4100	1548	4540	1206	4980	869
4110	1540	4550	1198	4990	861
4120	1532	4560	1190	5000	853
4130	1524	4570	1183	5010	845
4140	1516	4580	1176	5020	837
4150	1509	4590	1169	5030	829
4160	1502	4600	1162	5040	821
4170	1495	4610	1154	5050	813
4180	1487	4620	1146	5060	805
4190	1479	4630	1138	5070	797
4200	1471	4640	1130	5080	789
4210	1463	4650	1122	5090	782
4220	1455	4660	1114	5100	775
4230	1447	4670	1106	5110	767
4240	1439	4680	1098	5120	759
4250	1431	4690	1091	5130	751
4260	1423	4700	1084	5140	743
4270	1415	4710	1076	5150	735
4280	1407	4720	1068	5160	727
4290	1400	4730	1060	5170	719
4300	1392	4740	1052	5180	711
4310	1385	4750	1044	5190	704
4320	1378	4760	1036	5200	697
4330	1371	4770	1028	5210	689
4340	1363	4780	1021	5220	681
4350	1355	4790	1014	5230	673
4360	1347	4800	1007	5240	665
4370	1339	4810	999	5250	657
4380	1331	4820	991	5260	649
4390	1323	4830	983	5270	641
4400	1316	4840	975	5280	634
4410	1308	4850	967	5290	627
4420	1300	4860	959	5300	620

Tabel 3

Sooduslaadimisgabariidi mõõtmed

H, mm	B, mm	H, mm	B, mm	H, mm	B, mm	H, mm	B, mm
380–1299	1625	3740	1655	4410	1332	4860	982
1300–1400	1700	3790	1654	4420	1324	4870	975
1452	1699	3844	1653	4430	1316	4880	967
1504	1698	3896	1652	4440	1308	4890	959
1556	1697	3948	1651	4450	1300	4900	951
1608	1696	4000	1650	4460	1293	4910	943
1660	1695	4010	1642	4470	1285	4920	936
1712	1694	4020	1634	4480	1277	4930	928
1764	1693	4030	1627	4490	1270	4940	920
1816	1692	4040	1619	4500	1262	4950	912
1868	1691	4050	1611	4510	1254	4960	905
1920	1690	4060	1603	4520	1246	4970	897
1972	1689	4070	1596	4530	1239	4980	889
2024	1688	4080	1588	4540	1231	4990	882
2076	1687	4090	1580	4550	1223	5000	873
2128	1686	4100	1572	4560	1215	5010	866
2180	1685	4110	1564	4570	1208	5020	858
2232	1684	4120	1557	4580	1200	5030	850
2284	1683	4130	1549	4590	1192	5040	842
2336	1682	4140	1541	4600	1184	5050	835
2388	1681	4150	1533	4610	1176	5060	827
2440	1680	4160	1526	4620	1168	5070	819
2492	1679	4170	1518	4630	1160	5080	811
2544	1678	4180	1510	4640	1153	5090	803
2596	1677	4190	1502	4650	1146	5100	795
2648	1676	4200	1495	4660	1137	5110	787
2700	1675	4210	1487	4670	1129	5120	779
2752	1674	4220	1479	4680	1122	5130	772
2804	1673	4230	1472	4690	1114	5140	764
2856	1672	4240	1464	4700	1106	5150	756
2908	1671	4250	1456	4710	1098	5160	748
2960	1670	4260	1448	4720	1090	5170	741
3012	1669	4270	1441	4730	1083	5180	733
3064	1668	4280	1433	4740	1075	5190	725
3116	1667	4290	1425	4750	1067	5200	717
3168	1666	4300	1417	4760	1060	5210	709
3220	1665	4310	1409	4770	1052	5220	702
3272	1664	4320	1402	4780	1044	5230	694
3324	1663	4330	1394	4790	1036	5240	686
3376	1662	4340	1386	4800	1029	5250	678
3428	1661	4350	1378	4810	1021	5260	671
3480	1660	4360	1371	4820	1013	5270	663
3532	1659	4370	1363	4830	1006	5280	655
3584	1658	4380	1355	4840	998	5290	647
3636	1657	4390	1348	4850	990	5300	640
3688	1656	4400	1339

Tabel 4

Tsonaalse laadimisgabariidi mõõtmed

H, mm	B, mm	H, mm	B, mm	H, mm	B, mm
380–4000	1625	4440	1534	4880	1343
4010	1623	4450	1532	4890	1336
4020	1621	4460	1530	4900	1328
4030	1619	4470	1528	4910	1320
4040	1617	4480	1526	4920	1313
4050	1615	4490	1524	4930	1305
4060	1613	4500	1521	4940	1298
4070	1611	4510	1519	4950	1290
4080	1608	4520	1517	4960	1282
4090	1606	4530	1515	4970	1275
4100	1604	4540	1513	4980	1267
4110	1602	4550	1511	4990	1260
4120	1600	4560	1509	5000	1252
4130	1598	4570	1507	5010	1244
4140	1596	4580	1505	5020	1237
4150	1594	4590	1503	5030	1229
4160	1592	4600	1501	5040	1222
4170	1590	4610	1499	5050	1214
4180	1588	4620	1497	5060	1206
4190	1586	4630	1495	5070	1199
4200	1584	4640	1492	5080	1191
4210	1582	4650	1490	5090	1184
4220	1579	4660	1488	5100	1176
4230	1577	4670	1486	5110	1168
4240	1575	4680	1484	5120	1161
4250	1573	4690	1482	5130	1153
4260	1571	4700	1480	5140	1146
4270	1569	4710	1472	5150	1138
4280	1567	4720	1465	5160	1130
4290	1565	4730	1457	5170	1123
4300	1563	4740	1450	5180	1115
4310	1561	4750	1442	5190	1108
4320	1559	4760	1434	5200	1100
4330	1557	4770	1427	5210	1052
4340	1555	4780	1419	5220	1004
4350	1553	4790	1412	5230	956
4360	1550	4800	1404	5240	908
4370	1548	4810	1396	5250	860
4380	1546	4820	1389	5260	812
4390	1544	4830	1381	5270	764
4400	1542	4840	1374	5280	716
4410	1540	4850	1366	5290	668
4420	1538	4860	1358	5300	620
4430	1536	4870	1370

2.3. Üksikule vagunile või kahest vagunist koosnevale haagendile laaditud kaup vastab gabariitmõõtmetele, kui see mitte ühegi oma osaga, kaasa arvatud pakend ja kinnitus, ei ulatu üle põhilaadimisgabariidi piiride, ning kaugus vaguni (või haagendi) sümmeetria risttasandist kuni veose otsteni, kaasa arvatud pakend ja kinnitus, ei ületa tabelis 5 toodud väärtusi. Veose gabariitmõõtmetele vastavuse kontroll peab toimuma tingimusel, et vagun paikneb sirgel horisontaalsel teelõigul ja vaguni sümmeetria pikisuunaline vertikaaltasand ühtib raudtee teljega. Kaupadele, mille pikkus ja paigutus ei vasta eelpool loetletud tingimustele, määratakse lubatav laius, lähtudes teekõverate läbimisel põhilaadimisgabariiti joonistumise tingimusest, käesoleva eeskirja p 12.4 kohaselt.

Tabel 5

Suurimad kaugused vaguni (haagendi) keskkohast kuni veose otsteni

Vaguni või haagendi tüüp	Baas (teljevahe)*, mm		Suurim kaugusvaguni või haagendi keskkohast kuni veose lõpuni, mm
Vaguni või haagendi tüüp	vagunibaas	haagendibaas
Platvormvagun	9720 14720 14400	— — —	8800 11080 10940
Kahest platvormist koosnev haagend	9720	14620	11030
Poolvagun	8650 (8670)	—	8225

* Vaguni (või haagendi) baas:
- neljateljelistel vagunitel – vankrite teljepoltide vertikaaltelgede vaheline kaugus;
- vagunhaagenditel, kui veos toetub kahele vagunile, – tugede keskkohtade vaheline kaugus.

2.4. Saatelehes (lahtris 11) ja vagunilehes (lahtris “Märkuste koht”) peavad olema soodus- ja tsonaalse laadimisgabariidi piires laaditud kaupade kohta tehtud märked, vastavalt “Soodusgabariit” või “Tsonaalne gabariit”.

3. Kaupade veoks kasutatav veerem

Kaupade veoks lahtisel veeremil rahvusvahelises raudteeühenduses kasutatakse vaguneid, mis on kasutuskõlblikud ja töökorras nii tehnilises kui kaubanduslikus mõttes.

Lahtise veeremi peamiste neljateljeliste mudelite tehnilised karakteristikud on toodud tabelites 6, 7 ja 8.

Poolvagunid

Tabel 6

Universaalsete poolvagunite peamiste mudelite tehnilised karakteristikud

Tehnilised karakteristikud	Mudel
Tehnilised karakteristikud	12-1000	12-532	12-726	12-119	12-1505	12-1592	12-757	12-127	12-753	12-295	12-132	12-141	12-П153*
Kandevõime, t	69	69	69	69	69	71	69	70	69	71	70	71	63
Vaguni taara, t	22	22,2	22	22,5	21,1	21,28	25	23,9	22,5	23,0	24,0	23,0	23,2
Koormus teljelt rööbastele, tf	22,0	22,8	22,75	23,25	22,5	23,05	23,5	23,5	23,25	23,5	23,5	23,5	22,0
Vaguni baas, l_в, mm	8650	8650	8650	8650	8650	8650	8670	8650	8650	8650	8650	8650	8650
Pikkus, mm: piki automaatsidurite haakumistelgi, А piki raami otsatalasid, L	13920 12700	13920 12700	13920 12700	13920 12732	13920 12700	13920 12700	13920 12800	14520 13440	13920 12802	13920 12700	13920 12780	13920 12780	14410 13190
Kõrgus RPP-stmaks., B, mm	3484	3484	3484	3495	3482	3492	3746	3495	3484	3295	3800	3495	3483
Kasti mahutavus, m³	73	73	73	76	76	83	85	76	74	75,2	88	77	64
Põranda kõrgus RPP-st, B, mm	1414	1416	1416	1415	1414	1232	1423	1415	1416	1032	1415	1415	1416
Kere sisemõõdud, mm: laius pikkus kõrgus	2878 12118 2060	2878 12118 2060	2878 12088 2060	2878 12700 2060	2878 12700 2060	2878 12700 2240	2964 12228 2315	2878 12700 2060	2878 12324 2060	2890 12690 2050	2911 12750 2365	2878 12700 2060	2850 12050 1880
Ukseava laius avatud uste korral, mm	2530	2530	2482	—	—	—	2766	—	2530	—	—	-	2610
Põranda pindala, m²	35,4	35,5	35,4	36,55	36,55	36,55	36,63	36,55	36,15	36,67	37,125	36,55	35,4
Luukide hulk	14	14	14	14	-	-	14	14	14	-	14	14	14

* piduriplatvormiga

Platvormvagunid

Tabel 7

Universaalsete platvormvagunite peamiste mudelite tehnilised karakteristikud

Tehnilised karakteristikud	Mudel
Tehnilised karakteristikud	13-401	13-4012	13-4019	13-Н451	13-491	13-926
Kandevõime, t	70	71	70	63	66,5	73
Vaguni taara, t	20,92	21,4	21,9	21,3	26,25	27,0
Koormus teljelt rööbastele, tf	22,73	23,25	22,97	21,1	23,25	25,0
Vaguni baas, l_в, mm	9720	9720	9720	9720	14400	14400
Pikkus, mm: piki automaatsidurite haakumistelgi, А piki raami otsatalasid, L	14620 13400	14620 13400	14620 13400	14620 13400	19620 18400	19620 18400
Põranda kõrgus RPP-st, B, mm	1310	1310	1320	1310	1310	1304
Kere sisemõõdud, mm: pikkus laius	13300 2770	13300 2770	13300 2770	13300 2770	18300 2760	18300 2830
Põranda suurus lahtiste poortidega, mm: pikkus laius	13400 2870	13400 2870	13400 2870	13400 2870	18400 2860	18400 2930
Põranda pindala, m²	36,8	36,8	36,8	36,8	52,5	54
Küljepoortide hulk, tk	8	8	8	8	12	12
Külgmiste tugisangade hulk, tk	16	16	16	16	24	24

Neljateljelised platvormvagunid suure kandejõuga konteinerite jaoks

Tabel 8

Suure kandejõuga konteinerite jaoks ettenähtud platvormvagunite peamiste mudelite tehnilised karakteristikud

Tehnilised karakteristikud	Mudel
Tehnilised karakteristikud	13-470 poortideta	13-9004* otsapoordiga	13-9007* otsapoordiga	13-935* otsapoordiga	13-935А poortideta	13-4085* poortidega
Kandevõime, t	60	65	68	73	71	72
Vaguni taara, t	22	26	25,2	27	23	22
Koormus teljelt rööbastele, tf	20,5	22,75	23,3	25	23,5	23,5
Vaguni baas, l_в, mm	14720	14720	13900	14400	14400	9720
Pikkus, mm: piki automaatsidurite haakumistelgi, А piki raami otsatalasid, L	19620 18400	19620 18400	19620 18400	19620 18400	19620 18400	14620 13400
Põranda kõrgus RPP-st, B, mm	1275	1322	1395	1304	1304	1310
Põranda suurus, mm: pikkus laius	18400 2500	18300 2870	18300 2870	18300 2870	18400 2930	13380 2870
Tugede hulk, tk: allalastavaid statsionaarseid	20 4	24 –	20 –	24 –-	24 –	12 –
Küljesangade hulk, tk	–	10	14	24	–	16

* platvorm suure kandejõuga konteinerite ja ratassõidukite jaoks

4. Kaupade paigaldamine vagunites

4.1. Kauba ja kinnitusvahendite kogumass vagunis ei tohi ületada tema trafaretset kandevõimet, aga kauba paigaldamisel toetusega kahele vagunile ei tohi haagendi igale koormatud vagunile langev kauba ja kinnitusvahendite massi osa ületada vaguni trafaretset kandvõimet.

4.2. Veose ulatumine pikisuunas üle platvorm- või poolvaguni raami otsatalade ei tohi ületada 400 mm.

4.3. Veoste ühine massikese (ЦТ_гр^о) peab reeglina paiknema vaguni sümmeetria pikisuunalise ja põiksuunalise tasandi lõikejoonel. Kui see nõue ei ole objektiivsetel põhjustel (kauba geomeetrilised parameetrid, laadimise ja kinnitamise tingimused) täidetav, on lubatud ЦТ_гр^о nihe vaguni sümmeetria pikisuunalise ja põiksuunalise tasandi suhtes. Lubatav ЦТ_гр^о nihke suurus pikisuunas l_cm (sümmeetria põiksuunalise tasandi suhtes) kauba laadimisel ja kontrollimistel kulgeteel määratakse vastavuses tabeliga 9 sõltuvalt veose kogumassist vagunis.

Tabel 9

Veose ühise massikeskme lubatav pikisuunaline nihe neljateljelises vagunis

Veose mass, t	l_cm, mm		Veose mass, t	l_cm, mm
Veose mass, t	laadimisel	kulgeteel	Veose mass, t	laadimisel	kulgeteel
≤ 10	2700	3000	50	750	865
15	2250	2480	55	680	785
20	1950	2160	60	600	720
25	1550	1730	62	550	630
30	1250	1440	67	200	260
35	1100	1235	70	0	60
40	950	1080	>70	0	0
45	850	960

Märkus. Veose massi vaheväärtuste jaoks määratakse lubatavad l_cm nihked lineaarinterpoleerimisega.

Riikidevahelise standardi ГОСТ 22235-76 “1520 mm rööpmelaiusega magistraalraudteede kaubavagunid. Vagunite korrasoleku üldised nõuded laadimis- ja manöövritöödel” kohaselt ei tohi kauba ebasümmeetrilise laadimise vajadusel vaguni vankrite koormamine ületada, t: neljateljelistel vagunitel – 10; kuueteljelistel – 15 ja kaheksateljelistel – 20. Seejuures ei tohi igale vankrile langev koormus olla üle poole vaguni kandevõime.

4.4. Lubatav ЦТ_гр^о nihkesuurus põiksuunas b_cm (sümmeetria pikisuunalise tasandi suhtes) kauba laadimisel ja kontrollimistel kulgeteel määratakse vastavuses tabeliga 10 sõltuvalt kauba kogumassist vagunis ja koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgusest (Н_цт^о) rööpapea pealispinna tasandi kohal.

Tabel 10

Veose ühise massikeskme lubatav põiksuunaline nihe neljateljelises vagunis

Veose mass, t	Koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgusRPP kohal, m	b_cm, mm		Veose mass, t	Koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgusRPP kohal, m	b_cm, mm
Veose mass, t		laadimisel	kulgeteel	Veose mass, t		laadimisel	kulgeteel
≤10	≤ 1,2 1,5 2,0	450 380 290	620 550 410	55	≤ 1,5 2,0 2,3	150 120 100	220 170 150
30	≤ 1,2 1,5 2,0 2,3	380 310 250 200	550 450 350 280	67	≤ 1,5 2,0 2,3	125 95 80	180 140 120
50	≤1,2 1,5 2,0 2,3	250 200 180 140	350 280 250 200	>67	≤ 2,3	70	100

Märkus. Veose massi ja kõrguse Н_цт^о vaheväärtuste jaoks määratakse lubatavad b_cm nihked lineaarinterpoleerimisega.

Lubatud on ЦТ_гр^о üheaegne nihe vaguni sümmeetria piki- ja põiksuunalise tasandi suhtes tabelites 9 ja 10 esitatud väärtuste piires.

4.5. Näide interpolatsioonimeetodi kasutamisest.

Määrata ühise massikeskme pikisuunalise ja põiksuunalise nihke lubatavad väärtused veose laadimisel massiga Q_гр= 33 t, kui koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgus RPP kohal on võrdne 1,4 m.

Pikisuunalise nihke lubatava väärtuse määramine.

l_cm-30– l_cm-35 1250 – 1100
l_cm-33 = l_cm-30– ––––––––– х (33 – 30) = 1250 – –––––––––––– х3 = 1250 – 90 = 1160 mm
35 – 30 5

Põiksuunalise nihke lubatava väärtuse määramine.

Määrame põiksuunalise nihke väärtuse Н_цт^о = 1,2 m korral

b _cm-30/1,2 – b_cm-50/1,2380 – 250
b_cm-33/1,2 = b_cm-30/1,2 – ––––––––––––––––– х (33 – 30)= 380 – –––––––––– х (33 – 30) = 360,5 mm
50 – 30 50 – 30

Määrame põiksuunalise nihke väärtuse Н_цт^о = 1,5m korral

b _cm-30/1,5 – b_cm-50/1,5310 – 200
b_cm-33/1,5 = b_cm-30/1,5 – ––––––––––––––––– х (33 – 30)= 310 – –––––––––– х (33 – 30) = 293,5 mm
50 – 30 50 – 30

Määrame põiksuunalise nihke väärtuse Н_цт^о = 1,4m korral

b _cm-33/1,2 – b_cm-33/1,5360,5 – 293,5
b_cm-33/1,4 = b_cm-33/1,2 – –––––––––––––––––– х (1,4 – 1,2) = 360,5 – ––––––––––––– х 0,2 = 316 mm
1,5 – 1,2 0,3

4.6. Kaupade ühise massikeskme (ЦТ_гр^о) asend piki- ja põiksuundades (joonis 5) määratakse valemitega:

– pikisuunas:

Q_гр1 l₁ + Q_гр2 l₂ + ... + Q_гр_n l _n l_cm = L/2 - ————————————————— (mm), (1)
Q_гр⁰

kus Q_гр^o= Q_гр1 + Q_гр2 + ... + Q_гр_n on kaupade kogumass vagunis, t;

Q_гр1 , Q_гр2 , ... , Q_гр_n - veoseühiku mass, t;

l₁, l₂, ... , l_n – veoseühikute massikeskmete kaugused vagunikasti otsapoordist, mm;

L- vagunikere pikkus, mm;

– põiksuunas:

Q_гр₁ b₁ + Q_гр₂ b₂ + ... + Q_гр_n b_n b_cm = В/2 - —————————————————— (mm), (2)
Q_гр⁰

kus b₁, b₂, ... , b_non veoseühikute massikeskmete kaugused vagunikasti külgpoordist, mm;

В – vagunikasti laius, mm.

Joonis 5 – Vagunis olevate kaupade ühise massikeskme piki- ja põiksuunalise nihke määramise arvutusskeem

4.7. Kaupade ühise massikeskme asendi nõuete järgimise eesmärgil on lubatud vaguni ballastimine. Tarviliku massi ja ballastina kasutatava veose asend arvutatakse valemite (1) ja (2) põhjal.

4.8. Kahe ühesuguse massiga kauba (või kaupade rühma) veol on lubatud nende kaldsümmeetriline asetus vagunis (joonis 6) järgmistel tingimustel:

- koormaga vaguni ühise massikeskme kõrgus (Н_цт^о) RPP kohal ei ületa 2300 mm;

- kaugused veoste massikeskmete ЦТ_гр1 ja ЦТ_гр2vahel piki- ja põiksuunas ei ületa lubatavaid suurusi, mis määratakse vastavuses tabeliga 11 sõltuvalt kaupade kogumassist;

- ЦТ_гр^о paikneb vaguni sümmeetria piki- ja põiksuunalise tasandite ristumiskohas.

Joonis 6 – Veoste kaldsümmeetriline asetus vagunis

ЦТ_гр1, ЦТ_гр2 – veoste massikeskmed; ЦТ_гр^о – veose ühine massikese vagunis

Tabel 11

Kaldsümmeetrilise asetusega veoste massikeskmete vahelised maksimaalsed lubatavad kaugused

Kahe veose kogumass, t	1, mm	b, mm
≤20	8000	1250
30	7000	900
40	6000	750
50	6000	600
55	6000	500
67	5000	400
72	4500	350

Märkus: Veose kogumassi vaheväärtuste jaoks määratakse maksimaalsed lubatavad kaugusedlineaarinterpoleerimisega.

4.9. Veose paigaldamisel platvormvagunile kahele alusele, mis on paigaldatud vaguni raamiga põiki sümmeetriliselt platvormi sümmeetria põiksuunalise tasandi suhtes, määratakse aluste asend sõltuvalt aluse koormusest ja koormuse platvormi raamile jaotumise laiusest В_н.

Koormuse platvormi raamile jaotumise laius В_н:

В_н = b_гр + 1,35 h_о (mm), (3)

kus b_гр onveose toe laius toetuskohas, mm; h_о onaluse kõrgus, mm.

Kui alused paiknevad platvormi baasi piires (joonis 7), määratakse minimaalne lubatav vahemaa аaluse pikitelje ja platvormi sümmeetria põiksuunalise tasandi vahel vastavuses tabeliga 12.

Joonis 7 – Veose asetus kahel platvormi baasi piires paikneval alusel

Tabel 12

Platvormi baasi piires asuvate aluste paigutus

Ühe aluse koormus, tf	Minimaalne lubatud vahemaa а (mm) koormusjaotuse laiuse В_н(mm) korral
Ühe aluse koormus, tf	880	1780	2700
≤ 20	550	325	0
22	950	750	500
25	1200	1100	900
27	1425	1350	1200
30	1675	1600	1450
33	2075	1885	1850
36	3100	2900	2400

Märkus: Ühe aluse koormuse vaheväärtuste jaoks määratakse minimaalsed lubatavad kaugused lineaarinterpoleerimisega.

Kui alused paiknevad väljaspool platvormi baasi piire (joonis 8), määratakse maksimaalne lubatud vahemaa а aluse pikitelje ja platvormi sümmeetria põiksuunalise tasandi vahel vastavalt tabelile 13.

Joonis 8 – Veose asetus kahel väljaspool platvormi baasi piire paikneval alusel

Tabel 13

Väljaspool platvormi baasi piire asuvate aluste paigutus

Ühe aluse koormus, tf	Maksimaalne lubatud vahemaaа (mm) koormusjaotuse laiuse В_н(mm) korral
Ühe aluse koormus, tf	880	1780	2700
≤ 12,5	6250	6350	6400
15,0	6000	6050	6150
20,0	5600	5650	5750
25,0	5400	5450	5550
30,0	5370	5420	5520
33,0	5350	5400	5500
36,0	5330	5380	5500

Märkus.Ühe aluse koormuse vaheväärtuste jaoks määratakse maksimaalsed lubatavad kaugused lineaarinterpoleerimisega.

4.10. Veose või aluste massikeskme ebasümmeetrilisel paiknemisel vaguni sümmeetria põiksuunalise tasandi suhtes peab tegema vaguniraami paindemomendi kontrollarvutuse. Samuti on tarvis teha platvormiraami paindemomendi kontrollarvutus, kui alused ei paikne tabelis 12 või 13 esitatud kaugustel.

Vaguniraamide koormamise skeemid ja valemid maksimaalsete paindemomentide (M_max) määramiseks on esitatud joonisel 9.

Joonis 9

Vaguniraamide koormamise skeemid ja valemid maksimaalsete paindemomentide määramiseks.

М _max(tf/m) – paindemomendi maksimaalväärtus;
P(tf)– koondkoormus; q (tf/m) – jaotunud koormus; l_гр (m) – koormuse jaotuse pikkus; l_в (m) – vaguni baas

Lubatavad paindemomentide М_изг väärtused neljateljeliste poolvagunite ja platvormvagunite raamides on esitatud tabelis 14.

Tabel 14

Lubatavad paindemomendid neljateljeliste poolvagunite ja platvormvagunite raamides

В_н, mm	*М_изг ,** tf m
	platvorm	poolvagun, sõltuvalt ehitusaastast
	platvorm	enne 01.01.1974	pärast 01.01.1974
880	91	40	46
1780	99	44	50,6
2700	110	50	57,5

*Poolvagunitele kehtivad М _изг ainult koormuse ülekandel põiktalade kaudu.

Neljateljeliste poolvagunite põiktalade lubatavad koormused on esitatud tabelis 15.

Tabel 15

Neljateljeliste poolvagunite põiktalade lubatavad koormused

Poolvaguni ehitusaeg	Lubatav koormus ühele poolvaguni põiktalale, tf
	keskmisele			vahetalale			teljepolditalale					otsatalale
	koormusjaotuse laiusel, mm
	1400	2100	2700	1400	2100	2700		1400	2100	2700	1400		2100	2700
enne 01.01.1974	14,3	15,0	16,1	23,5	25,7	29,0		0,5G*	0,5G*	0,5G*	11,4		13,2	14,0
pärast 01.01.1974	17,5	18,7	20,7	24,3	27,3	31,0		0,5G*	0,5G*	0,5G*	22,0		24,1	26,3

* G, t – poolvaguni kandevõime.

4.11. Veose paigaldamisel poolvagunis on lubatud järgmised luugi kaanepinna koormamise ja koormuse skeemid:

- paikne koormamine: erikoormus luugi pinnale suurusega kuni 25 х 25 cm²ei tohi olla üle 3,68 kgf/cm²;
- ühtlaselt kogu luugi pinnale jaotatud koormus ei tohi olla üle 6 tf;
- aluste kaudu ülekantav koormus: veose paigutamisel kahele vähemalt 1250 mm pikkusele alusele, mis on asetatud põiki üle kurdude teineteisest vähemalt 700 mm kaugusele ja võrdsetele kaugustele vaguni ematalast ja külgseinast (joonis 10), ei tohi olla üle 6 tf. Veose paigaldamisel alustele, mis on asetatud põiki vaguni raamiga kahele luugile kurdude vahele samaaegse toetumisega poolvaguni ematalale ja alumise vöötala pikinurgikute riiulitele (joonis 11), ei tohi ühe aluse kaudu luugipaarile ülekantav summaarne koormus ületada 8,3 tf. Ühele luugipaarile on lubatud paigaldada mitu taolist alust, seejuures ei tohi aluste summaarne koormus ületada 12,0 tf.

Joonis 10 – Aluste paigutus ühel poolvaguni luugil


Joonis 11 – Aluste paigutus poolvaguni luugipaaril

5. Platvormi ja poolvaguni kere koostisosade lubatud koormused

5.1. Kaupade kinnitamiseks kasutatavate platvormi detailide ja sõlmede lubatavad koormused on toodud tabelis 16 ja joonistel 12a, 12b, 12c, 12d ja 12e.

Tabel 16

Kaupade kinnitamiseks kasutatavate platvormi detailide ja sõlmede lubatavad koormused

Universaalsete platvormide detailid ja sõlmed	Lubatud jõud, tf
Tugisang:
- külgeneeditud	2,5
- külgekeevitatud valatud	5,0
Platvormi otsmine tugikronstein koormuse ülekandel tõmmitsalt nurga all:
- valatud
koormuse ülekandel 90^о nurga all	6,5
koormuse ülekandel 45^о nurga all	9,1
- keevitatud
koormuse ülekandel 90^оnurga all	10,0
koormuse ülekandel 45^оnurga all	14,2
Platvormi sisene seostamisseade	7,5
Platvormi detailid ja sõlmed raskekaaluliste konteinerite ja ratastehnika veoks
Külgekeevitatud sang, mis on tehtud latist	4,0
Külgekeevitatud valatud tugisang	5,0
Platvormi otsmine tugikronstein koormuse ülekandel tõmmitsalt nurga all:
90^о	10,0
45^о	14,2
Tugipea	30,0

Märkus. Koormuste vaheväärtused määratakse lineaarinterpoleerimisega.

Joonis 12 – Universaalsete platvormide tugisangade ja otsakronsteinide lubatavad koormused

а – külgeneeditud sangale; b – külgekeevitatud valatud sangale;
c – külgekeevitatud lattsangale; d – valatud kronsteinile; e – keevitatud kronsteinile

Lubatavad koormused pärast 1964. aastat ehitatud universaalsete platvormide metallpoortidele (joonis 13) on toodud tabelis 17.

а )

b) c)

Joonis 13

1 – tugipruss; 2 – lühike puust või metallist tugipost; 3 – kiilriiv; 4 – külgmine tugisang;
5 – otsmine tugisang; 6 – külgpoordi sektsioon; 7 – otsapoort

Tabel 17

Lubatavad koormused universaalsete platvormide metallpoortidele

Platvormi poortide konstruktsioon	Lubatav koormus, tf
	jaotatud ühtlaselt tugipuudega toestamata poordi sektsiooni alumisele osale (joon.13a)	ühelt 50–100 mm kõrguselt prussilt, mis on asetatud
		tugipuudega toestamata poordi sektsiooni kiilriivi vastu (joon. 13b)	vastu poordi sektsiooni tugisanga
			tugipuudega toestamata (joon. 13c)	toestatud puidust tugipuudega (joon. 13c)	toestatud metallist tugipuudega (joon. 13c)
Külgpoort, pikikurdudega ja kiilriividega	4,0	1,5	2,0	3,0	4,0
Otsapoort, kiilriividega	2,0	1,0	1,0	2,5	3,5
Külgpoort, vertikaalsete kurudega ja kinnitushaakidega, (enne 1964. a ehitatud platvormid)	1,0	-	0,5	0,75	1,75
Otsapoort, kinnitushaakidega, (enne 1964. a ehitatud platvormid)	2,0	-	1,0	2,15	3,0

Märkus. Platvormi poortide sektsioonidekoormusi peab üle kandma kuni 100 mm kõrguste puidust peenprusside kaudu.

Kaupade kinnitamisel vastuprussidega ei tohi prusside arv poordisektsiooni kohta, paigaldamisel tugisangade vastaspoolele, olla üle kahe; paigaldamisel kiilriivide vastaspoolele – mitte üle kolme. Külgpoortide sektsioonide toestamisel tugipuude paaridega, milles tugipuude ülemised otsad on omavahel kokku seotud neljakiulise traadiga, mille ümbermõõt on vähemalt 6 mm, võib poortide lubatavat koormust suurendada 2 korda võrreldes tabelis 17 esitatuga.

5.2. Universaalsete poolvagunite kereelementidele lubatavad koormused on toodud tabelis 18.

Tabel 18

Universaalsete poolvagunite kereelementide lubatavad koormused

Koormatav element; koormuse liik	Koormuse suurus (tf) poolvagunitele, mis on ehitatud
Koormatav element; koormuse liik	enne 1974. aastat	pärast 1974. aastat
1. Otsauksed (kaasa arvatud nurgapostid) Jaotatud ühtlaselt üle kogu kerelaiuse põrandast kuni kõrguseni (summaarne): – 650 mm – 1200 mm – üle kogu kõrguse	– – –	44,7 29,9 14,2
2. Otsasein Jaotatud ühtlaselt üle kogu kerelaiuse põrandast kuni kõrguseni (summaarne): – 650 mm – 1200 mm – üle kogu kõrguse	– – –	57,8 43,9 40
3. Otsakünnis Jaotatud üle kogu kerelaiuse, kantakse üle prussi kaudu, mille kõrgus on vähemalt 100 mm ja laius on vähemalt 60 mm	41,8	43,7
4. Nurgapost Pikisuunaline koondjõud põranda tasandist kõrgusel: – kuni 100 mm – 650 mm – 1200 mm – ülemise vöötala tasandil	22 18,2 – 16,5	23 18,9 9,5 17,2
5. Põiksuunalised koondturvejõud а) ainult nurgapostidele (igale postile) põranda tasandist kõrgusel: – 150 mm – 1200 mm – ülemise vöötala tasandil b) igale külgpostile, välja arvatud nurgapostid, põranda tasandist kõrgusel: – 150 mm – 1200 mm – ülemise vöötala tasandil	– – – – – –	63,5 7,9 4,6 16,2 2,0 1,2
6. Paindemoment kerepostide aluses põiksuunaliste koormuste mõjust, tfm: – nurgapostid – teljepoldipostid – vahepostid	– – –	9,5 2,4 2,4

Märkus. Märk (–) tabelis tähendab, et kereelementide koormuste suurusi ei kasutata veose kinnitusviiside väljatöötamisel.

Lubatavad koormused poolvagunite seostamisseadmetele on toodud tabelis 19.

Tabel 19

Poolvagunite seostamisseadmete lubatavad koormused

Sidumisseade	Koormuse suurus, tf, poolvagunitele, mis on ehitatud
Sidumisseade	enne 1974. aastat	pärast 1974. aastat
Ülemine välimine ja sisemine Keskmine Alumine Välimine seostamisseade otsatalal	1,5 2,5 5,0 5,0	2,5 3,0 7,0 7,0

Ühe tugiposti ülemise ja keskmise seostamisseadme üheaegne koormamine pole lubatud.

6. Kaupade ettevalmistus veoks

6.1. Vedamisele kuuluva kauba peab kaubasaatja ette valmistama selliselt, et veol oleks tagatud rongiliikluse ohutus ning vaguni ja kauba puutumatus. Selleks peab kaubasaatja:
- kinnitama kauba kindlalt pakendisiseselt;
- tõkestama või kinnitama kauba liikuvad osad liikumatute osade suhtes;
- kontrollima üle kinnituse paigaldamiseks ettenähtud veosesõlmed ja -detailid, et need peaksid vastu kinnituselt ülekantavale jõule;
- vajadusel kasutama lisaseadmeid kauba kinnitamiseks.

6.2. Traktorite, autorongide, autode, haagiste, poolhaagiste ja teisaldatavate autofurgoonide ja ettevalmistus veoks toimub kooskõlas SMGSi lisadega 7 ja 21.

6.3. Kaup markeeritakse SMGSi artiklite 5 ja 9 nõuete kohaselt.

7. Vagunite ettevalmistus laadimiseks

7.1. Kaup laaditakse tehniliselt korrasolevatesse ja selle kauba veoks sobivatesse vagunitesse, mis on puhastatud eelnevalt veetud kauba jääkidest, kinnitusvahenditest, prügist, porist, lumest ja jääst.

Talvisel ajal peab vaguni põrand kauba toetumis- ja kinnituskohtades olema liivatatud kuni 2 mm paksuse liivakihiga.

7.2. Vagunite tehnilise sobivuse kaubaveoks määrab raudtee.

Vagunite kaubandusliku sobivuse määrab kaubasaatja, kui vedu toimub tema kulul, või raudtee, kui veo eest tasutakse raudtee vahenditest.

7.3. Kui vaguni konstruktsiooniga on ette nähtud platvormi poordid, poolvagunite luugid ja uksed, peavad need olema suletud ja riivistatud. Platvormipoortide kiilriivid peavad olema lõpuni alla löödud.

Kauba laadimine poortideta platvormile on lubatud, kui kaupade kinnitusviis ei näe poorte ette.

7.4. Haagendi platvormide pikipoortide sektsioonid peavad olema lahti, kui need takistavad kauba nihkumist vaguni liikumisel kõveratel teelõikudel.

7.5. Kui laaditav kaup ei mahu platvormi või poolvaguni põrandapikkuse piiresse, peavad platvormi otsapoordid olema alla lastud ja toetuma kronsteinidele, poolvaguni otsauksed peavad olema lahti ja kinnitatud.

Kaup ei tohi toetuda allalastud otsapoortidele. Vajadusel paigutatakse kaup aluste peale.

7.6. Kauba veol platvormidel, mille külgpoordi sektsioonid on avatud, tuleb viimased kinnitada külgpoortidel olevate rõngaste abil pikitaladel olevate metallkonksade külge. Rõngaste puudumisel on kaubasaatja kohustatud kõik vastastikku asuvad poordisektsioonid seostama vähemalt 4 mm jämeduse traadiga, mis tõmmatakse allpool külgtalasid ja ematala platvormi alt läbi. Traat ei tohi kokku puutuda pidurite hoobülekande detailidega ega takistada nende liikumist.

Poortide õigesti kinnitamise ja seostamise eest vastutab kaubasaatja.

Platvormi poordid peavad pärast kinnitamist olema vertikaalasendis. Allalastud pikipoortide vasakpoolsetele äärmistele sektsioonidele peab olema pesemiskindla valge värviga kantud platvormi number.

8. Nõuded vagunite korrasoleku tagamiseks kaupade peale- ja mahalaadimisel

8.1. Vagunipargi korrasoleku tagamiseks peavad kaubasaatjad ja -saajad kinni pidama järgmistest nõuetest:
– autode, traktorite ja teiste ratasveokite ning raskekaaluliste kaupade peale- ja mahalaadimisel tuleb kasutada teisaldatavaid laadimissildu ja muid platvormi poorte vigastuste eest kaitsvaid abiseadmeid. Keelatud on roomikveokeid platvormi põrandal ümber pöörata ilma põrandat vigastamise eest eelnevalt kaitsmata;
– küljelt peale- ja mahalaaditavate laadimisplatvormide (rampide) puhul peavad platvormi poordid enne vagunite etteandmist rambi juurde olema alla lastud ning pärast peale- ja mahalaadimise lõpetamist üles tõstetud ja kiilriividega kinnitatud;
– kauba peale- ja mahalaadimisel rullimiseks kasutatavad kaldpoomid peavad toetuma platvormi põrandale või poolvaguni ülemisele vöötalale.

8.2. Kauba peale- ja mahalaadimiselei ole lubatud:
– avada ja sulgeda poolvagunite tühjendusluuke traktorite, laadurite, vintside, kraanade või muu selleks otstarbeks mitteettenähtud tehnikavahendi abil;
– lasta greiferit löögiga vastu vaguni põrandat;
– riivata greiferiga platvormi poorte ning poolvaguni seinu ja uksi;
– vintsiga laadimisel toetuda trossiga platvormi poortidele ja poolvaguni ülemisele vöötalale;
– laadida kaupa platvormilt või poolvagunist hambulise greiferiga;
– laadida kinnikülmunud kaupu maha, lükates neid luugiavadesse greiferite või teiste lastihaaratsitega, kasutada veose murendamiseks metallpakkusid ja plahvatust, samuti kasutada veose lahtisulatamiseks lahtist tuld, mille leek puutub vastu vaguni detailide;
– laadida kaupu, mille temperatuur on üle +100⁰С;
– laadida puistveoseid hüdrauliliselt;
– laadida raudbetoonist paneele, konstruktsioone ja muid tooteid poolvagunisse kaldasendis, toetumisega vagunikere külgseintele, välja arvatud käesoleva eeskirjaga ettenähtud juhtudel;
– elektromagnetkraanaga laadimisel magnetit välja lülitada ja lasta kaubal kukkuda vaguni põrandast või kauba pealispinnast üle 0,5 m kõrguselt;
– kinnitada kaupa vaguni metallosade külge keevitamise või puurimise teel;
– võtta küljest vagunidetaile, sealhulgas platvormi poorte ja poolvaguni uksi;
– laadida platvormilt maha kuhi- või puistekaupu, sõites põranda laudkattele roomikkäigul buldooserite ja traktoritega, riisuda ekskavaatori kopaga, samuti lohistada kaupa mööda platvormi põrandat.

8.3. Lahtise kauba pealelaadimisel, kui üksiku tüki mass ei ole üle 100 kg, ei tohi poolvaguni põrandale langev kauba kogumass olla üle 5 t, kukkumise kõrgus vaguni põrandast – mitte üle 3 m. Kui lahtise kauba pealelaadimisel on üksiku tüki mass 100–500 kg, peab kasti põhjale puistama väikesetükilist kaupa vähemalt 300 mm paksuse kihi; puistatud kihile langev kauba kogumass ei tohi olla üle 7 t, kukkumise kõrgus – mitte üle 3 m. Üle 500 kg kaaluvatest eraldi tükkidest koosnev lahtine veos, samuti tükk-kaubad ja konteinerid tuleb laadida ilma neid loopimata.

Kui kaubasaaja või raudtee on kauba maha laadinud, peavad vagunid olema puhastatud nii väljast- kui seestpoolt, vagunitelt peavad olema eemaldatud veose kinnitusvahendid, välja arvatud statsionaarsed. Samuti peab olema eemaldatud traat automaatsiduri lahtihaakimiskangide käepidemetelt, kaubaluukide kaante ja poolvagunite otsauste riividelt ning platvormide poordiriividelt; platvormi poordid, poolvagunite uksed ja luugid peavad olema kinni.

9. Veoste vagunitesse kinnitamise vahendid

9.1. Veoste kinnituseks vagunites kasutatakse järgmisi kinnitusvahendeid: tõmmitsad. ümberseotised, pingutid (seal hulgas ka mitmelülilised), kokkuseotised, puitpostid, -kilbid ja -prussid, tugikingad, “naklid”, karkassid, kassetid, püramiidid, tugipesad, turnikeed jt. Kinnitusvahendid võivad olla ühe- ja mitmekordse kasutusega (mitmeringelised).

Tõmmits – kinnitusvahend, mis on kinnitatav ühe otsaga veosel oleva sidumisseadme külge, teisega – spetsiaalselt selleks ettenähtud sidumisseadme külge vaguni kerel.

Ümberseotis – kinnitusvahend, mis haarab veose ja kinnitub mõlema otsaga vaguni sidumisseadmete külge.

Pinguti – kinnitusvahend, mis on ette nähtud teiste kinnitusvahendite (tõmmitsad, ümberseotised, postid jm) omavahel ühendamiseks ning pingutuseks.

Kokkuseotis – kinnitusvahend, mis on ette nähtud veose eraldi ühikute ühendamiseks üheks veose kohaks.

9.2. Kinnitusvahendite kvaliteedi ja töökindluse eest vastutab saatja. Mitmeringeliste kinnitusvahendite kasutamisel on saatja raudteel õigus nõuda saatjalt mitmeringelise kinnitusvahendi perioodilise ülevaatuse akti, mis tõendab selle kasutuskõlblikkust.

Kinnitusvahendite paigaldamisel vagunile kasutatakse standardseid kinnitustooteid: polte, tikkpolte, naelu, ehitusklambreid jm.

9.3. Tõmmitsate, ümberseotiste, pingutite, kokkuseotiste valmistamiseks kasutatakse järgmisi materjale:
- terastraat, GOST 3282-74, termotöödeldud (lõõmutatud), ümarristlõikega (GOST 2590-88), ruutristlõikega (GOST 103-76);
- valts- või ribateras (GOST 103-76);
- terasketid, trossid.

9.4. Tõmmitsate, ümberseotiste, pingutite, kokkuseotiste valmistamiseks muude materjalide kasutamine on lubatud tingimusel, et nende töökindlus on kinnitatud ning kooskõlastatud vedudes osalevate raudteedega.

9.5. Ümarvaltstoote ristlõike diameeter peab olema vähemalt 5 mm; mitteümara valtstoote ristlõike pind peab olema vähemalt 20 mm². Valtstoote pinnal ei tohi olla mehaanilisi vigastusi, mõrasid, keerde, kihistusi, kergsööbeid.

9.6. Tõmmitsate ja ümberseotiste kinnituseks kasutatakse vagunites:

- platvormidel (joonis 14): külgmisi ja otsmisi postiklambreid; tugikronsteine raami otstalal; põranda sidumisseadmeid (nende olemasolul); külgklambreid platvormidel suure tonnaažiga konteinerite ja ratastehnika veoks;

Joonis 14 – Universaalse platvormi sidumisseadmed

- poolvagunites (joonis 15): alumisi sidumisseadmeid (sõlmplaate), keskmisi sidumisseadmeid, mis asuvad külgseinte postide küljes 1100–1200 mm kõrgusel põrandast; ülemisi sidumisseadmeid klambrite kujul sees- ja väljaspool kere ülemisi ümberseotisprusse; väliseid sidumisseadmeid raami otstaladel.

Joonis 15 – Universaalse poolvaguni sidumisseadmed

9.7. Ei ole lubatud kinnitada tõmmitsaid ja ümberseotisi vaguni kere teiste detailide külge, sealhulgas metsaklambrite, sidumisrõngaste, mis asuvad poolvaguni ülemisel ümberseotise prussil, aga samuti rõngaste külge platvormi poordisektsioonide välisküljel.

9.8. On lubatud kasutada kokkupandud (mitmest liidetavast osast) traat- või kombineeritud (mitmeliigilistest tõmmitsatest/ümberseotistest) tõmmitsaid ja ümberseotisi. Selliste tõmmitsate ja ümberseotiste elementide tugevus ei tohi olla väiksem tõmmitsate ja ümberseotiste koostisosade vastupidavusest.

9.9. Ümberseotised platvormidel kinnitatakse kahe vastastikku asetseva postiklambri külge.

9.10. Tõmmitsate/ümberseotiste paigaldamiseks on järgmised moodused:

Moodus 1. Tõmmits/ümberseotis valmistatakse ühest pidevast traadist. Traadi üks ots (joonis 16) tõmmatakse kaks korda ümber vaguni (kauba) sidumisseadme ja keeratakse vähemalt 2 korda ümber sama traadi. Traadi teine ots viiakse järjestikku läbi kauba ja vaguni sidumisseadmete, luues tõmmitsas/ümberseotises vajaliku traatide arvu. Traadi ots pannakse kinni vaguni (või kauba) sidumisseadme külge ülalnäidatud viisil, keerates selle ümber tõmmitsa või ümberseotise ühe või mitme traadi. Traadi otsad peavad kinnipanemiseks olema vähemalt 500 mm pikkused. Traadi keeramise suund kinnipanemisel peab olema selline, et järgmisel tõmmitsa keeramisel nende kinnitus ei nõrgeneks. Tõmmitsa/ümberseotise traadid väänatakse kokku kangiga või muu vahendiga kuni pinguseni.

Joonis 16 – Tõmmitsate/ümberseotiste paigaldamine mooduse 1 kohaselt

Moodus 2. Tõmmits/ümberseotis valmistatakse ühest pidevast traadist. Traat pistetakse läbi vaguni (kauba) sidumisseadme ja murtakse seal kahekorra, moodustades kahest võrdse pikkusega traadist säigme (joonis 17). Edasi viiakse säie järjestikku läbi kauba ja vaguni sidumisseadmete, moodustades vajaliku arvu traate tõmmitsas/ümberseotises. Säigme ots keeratakse kaks korda ümber vaguni (kauba) sidumisseadme ja seejärel traadi otsad keeratakse ühekaupa ümber tõmmitsa (ümberseotise) ühe või mitme traadi. Traadi otsad peavad kinnipanemiseks olema vähemalt 500 mm pikkused. Nõuded otste kinnipanemisel ja tõmmitsa/ümberseotise kokkuväänamisel on analoogsed moodusele 1.

Joonis 17 – Tõmmitsate/ümberseotiste paigaldamine mooduse 2 kohaselt

Moodus 3. Tõmmits/ümberseotis valmistatakse säigmest, mis koosneb kahest pidevast traadist (joonis 18). Säie pistetakse läbi vaguni (kauba) sidumisseadmete ja murtakse pooleks, jättes kinnipanekuks ühe otsa pikkuseks vähemalt 500 mm. Iga traat viiakse kaks korda ümber vaguni (kauba) sidumisseadme ja keeratakse vähemalt 2 korda ümber säigme. Pärast vajaliku arvu traatide moodustamist tõmmitsas/ümberseotises viiakse säigme ots kaks korda ümber vaguni (kauba) sidumisseadme. Seejärel traadi otsad, igaüks eraldi, viiakse ümber tõmmitsa/ümberseotise ühe või mitme traadi. Traadi otsad kinnipanemiseks peavad olema vähemalt 500 mm pikkused. Nõuded otste kinnipanemisel ja tõmmitsa/ümberseotise kokkuväänamisel on analoogsed moodusele 1.

Joonis 18 – Tõmmitsate/ümberseotiste paigaldamine mooduse 3 kohaselt

9.11. Tõmmitsa/ümberseotise kokkuvääne peab olema ühtlane kogu selle pikkuses. Vahend kokkuväänamiseks tuleb panna keskkohta vaguni ja kauba sidumisseadmete vahel (vaguni sidumisseadme ja kaubal oleva murdekoha vahel, kaubal olevate murdekohtade vahel).

Kui tõmmitsa/ümberseotise pikkus on üle 1,5 m, on lubatud seda kokku väänata kahest kohast, vältides varem kokkuväänatud osa lahtikeerdumist.

Ümberseotis tuleb kokku väänata vähemalt kahest kohast vastastikku asuvates harudes.

Tõmmitsates/ümberseotistes, mille harud on kauba murdekohal, peab täiendavalt kokku väänama murdekohtade vahelised osad, mis on pikemad kui 300 mm (joonis 19).

Joonis 19 – Tõmmitsate kokkuväänamise kord murdekoha korral

Joonis 20 – Traatide hulga määramine tõmmitsates, ümberseotistes ja pingutites

9.12. Tõmmitsate, ümberseotiste, pingutite, kokkuseotiste arvestamisel määratakse traatide arv ja vastavalt tööristlõige ilma kinnipanekuotsi arvestamata (joonis 20). Tõmmitsates, ümberseotistes, pingutites peab traate olema paarisarv.

9.13. Kui traadi diameeter on ≥6 mm, ei tohi valmistada tõmmitsaid, ümberseotisi, kokkuseotiseid ega pinguteid, mille traatide arv on üle 8.

9.14. Tõmmitsad/ümberseotised ei tohi omavahel kokku puutuda, kui on tegemist kaubaga, mis võib vaguni suhtes vetruvalt kõikuda, näiteks kandevedrudel olev kaup.

9.15. Tõmmitsad/ümberseotised, mis on valmistatud varras- või ribaterasest koos pingutusseadmetega, ei tohi puutuda vastu platvormi suletud poorti. Kui seda pole võimalik vältida, tuleb poort alla lasta.

9.16. Traadist tõmmitsad/ümberseotised ei tohi toetuda platvormi poordile, kui nurk tõmmitsa ja vertikaalpinna vahel puutepunktis platvormi poordiga on suurem kui 15º (joonis 21 a). Kui seda tingimust ei ole võimalik täita, lastakse tõmmitsad ja ümberseotised läbi külgpoortide alt (joonis 21 b) või tuleb platvormi poordid alla lasta (joonis 21 c).

Joonis 21 – Traadist tõmmitsate/ümberseotiste lubatud asend platvormi poortide suhtes.

9.17. Traadist kinnitusvahendite kasutamisel võib traadi ettenähtud diameetri asendada teisega tingimusel, et on tagatud kinnitusvahendi samane tugevus vastavalt tabelile 20.

Tabel 20

Traadist kinnitusvahendite ristlõike vastavus

Vahetamisele kuuluvate traatide arv diameetriga 6 mm	Vastav arv traate diameetriga, mm
Vahetamisele kuuluvate traatide arv diameetriga 6 mm	4,0	4,5	5,0	5,5	6,3	6,5	7,0	7,5	8,0
2	6	4	4	4	2	2	2	2	2
4	-	8	6	6	4	4	4	4	4
6	-	-	8	8	6	6	6	4	4
8	-	-	-	-	8	8	6	6	6

9.18. Pingutid (joonis 22) moodustatakse pidevast traadist. Pinguti traadid keeratakse kokku kangi või muu vahendiga kuni tõmmitsa pinguseni. Pinguti tugevus ei tohi olla väiksem kinnitusvahendi ühendatavate koostisosade tugevusest.

Joonis 22 – Moodus traadi otste kinnipanekuks pingutis

9.19. Kokkuseotis moodustatakse pidevast traadist. Traatide hulk kokkuseotises määratakse kindlaks arvestuslikul või eksperimentaalsel teel. Traadid kokkuseotises peavad tihedalt liibuma teineteise vastu ja asetsema tasapinnas, perpendikulaarselt seotu pikiteljega. Traatide otsad keeratakse omavahel kokku vähemalt viis korda kuni kokkuseotise kõigi traatide pinguseni (joonis 22 a).

Joonis 22 a – Kokkuseotise paigaldamine

9.20. Puidust kinnitusvahendid valmistatakse mitte alla kolmanda sordi saepuidust vastavalt GOST 8486-86E ja GOST 2695-83. Kaske, haaba, pärna ja leppa on lubatud kasutada alus- ja vahetükkide valmistamiseks, millele mõjub vaid surve ja mille külge ei kinnitata tugi- ega vasturprusse ega teisi kinnitusvahendeid. Neid puiduliike ega ka metsakuiva puitu ei ole lubatud kasutada postide, tugi- ja vasturprusside valmistamiseks.

9.21. Alus- ja vahetükke kasutatakse kauba toetuspinna suurendamiseks vaguni põrandale, kaubavirna kaitseks lagunemise vastu, tagamaks veose mehhaniseeritud peale- ning mahalaadimine, kaitsmaks kauba ja/või vaguni tugipinda vigastamise eest, aga samuti vastur- ja tugiprusside kinnituseks. Juhul, kui ülalnimetatud tingimused on tagatud alus- ja vahetükke kasutamata, pole nende paigaldamine kohustuslik.

Alus- ja vahetükkide kõrgus peab olema vähemalt 25 mm. Alus- ja vahetükkide laius peab olema vähemalt 80 mm, seejuures laiuse ja kõrguse suhe peab olema vähemalt 1,5. Alustükkide pikkus, mis asetatakse põiki vagunit, peab olema võrdne kere laiusega, vahetükkidel aga – mitte alla kauba laiust. Põiki vahetükid, mida kasutatakse kaubavirnade eraldamiseks, paigaldatakse üksteise peale vähemalt 500 mm kaugusele kauba otstest ja vähemalt 300 mm kaugusele külgpostidest.

Alus- ja vahetükke võib valmistada kokkupandavatena: kõrguses ja laiuses kahest osast, pikkuses mitmest osast (joonis 23). Poolvagunites on alustükkide pikiühendamine lubatud vaid haritalal (põiki alustükkide puhul) või põikitalal (piki alustükkide puhul). Alus- ja vahetükkide koostisosade paksus ühendamiskohas peab olema vähemalt 35 mm. Alus- ja vahetükkide koostisosade üldristlõike mõõtmed peavad rahuldama ülaltoodud nõudeid.

Alus- ja vahetükkide koostisosade, mis on ühendatavad laiuti ja pikuti, kõrgus peab olema ühesugune kogu pikkuses.

Joonis 23 – Kokkupandavate alus- ja vahetükkide variandid

Juhtudel, kui kauba paigutus- ja kinnitusviis näeb ette alustükkide kinnitamise vaguni põranda külge, peab alustükkide kinnitamine toimuma järgmises korras.

Alustükid, mis kõrguse järgi moodustavad alustüki alumise osa, lüüakse põranda külge vajaliku hulga naeltega, samamoodi lüüakse ülemine osa alumise külge. Alustüki osasid võib põranda külge lüüa vajaliku hulga naeltega, mis läbivad alustüki mõlemad osad.

Alustükid, mis on kokkupandavad laiuti ja pikuti: koostisosad ühendatakse omavahel naeltega, poltidega ja klambritega hulgas, mis tagab nende liikumatuse teineteise suhtes vagunisse asetamisel. Alustüki iga osa lüüakse põranda külge nõutava ristlõikega naeltega ja hulgas, mis on vähemalt 75% üldse alustükile nõutavast hulgast.

Alus- ja vahetükke võib valmistada erinevate profiilidega metallist, raudbetoonist ja muudest materjalidest, kui see ei põhjusta kauba vigastamist.

9.22. Puust postid, kooritud või koorimata, mida kasutatakse virnastatud kauba julgestamiseks külgedel ja otstel, valmistatakse mitte alla teise sordi, sirgete kiududega ümarpuidust, vastavalt GOST 8486-86E ja GOST 2695-83. Ümarpuidust postide jämedus peab olema alumises lõikepinnas 120–140 mm ja ülemises vähemalt 90 mm. Saepuidust postide ristlõige ei tohi olla alla 90 x 120 mm.

Postide paksus, mis pannakse poolvagunitesse, peab olema vähemalt 100 mm poolvaguni ülemise vööprussi kõrgusel (joonis 24 a).

Külgmised postid tuleb paigaldada järgmiste moodustega.

Moodus 1. Post seatakse poolvaguni põrandale, lastakse läbi metsaklambri ja kinnitatakse alumise sidumisseadme külge traadiga, mille diameeter on vähemalt 5 mm (joonis 24 b), seejuures viiakse traat kaks korda ümber posti ja samaaegselt pistetakse läbi alumise sidumisseadme ava. Traadi otsad keeratakse sidumisseadme peal omavahel kokku vähemalt kolm korda. Posti on lubatud kinnitada ka kahest traadist koosneva säigmega, mis pistetakse läbi alumise sidumisseadme ava, viiakse üks kord ümber posti ja säigme otsad keeratakse sidumisseadme peal omavahel kokku vähemalt kolm korda.

Joonis 24 – Külgmiste postide paigaldamine poolvagunis (a, b, c, d)

Moodus 2. Post paigaldatakse poolvaguni põrandale päris vastu metsaklambrit ja alumist sidumisseadet ning kinnitatakse nende külge traadiga, mille diameeter on vähemalt 5 mm, analoogselt moodusele 1 (joonis 24 c).

Moodus 3. Poolvagunites, mis on varustatud 30º nurga alla käänatud metsaklambritega, pannakse post kaldasendis metsaklambrisse ja seatakse vertikaalseks, posti alumine ots seatakse päris vastu alumist sidumisseadet ning kinnitatakse analoogselt moodusele 1 (joonis 24 d).

Külgmiste postide kõrgus poolvaguni ülemisest äärisprussist ei tohi olla kõrgem:

a) laadimisel selle põhigabariidi piires:
- 900 mm – poordi kõrguse korral 1880 mm;
- 700 mm – poordi kõrguse korral 2060 mm;
- 370 mm – poordi kõrguse korral 2385 mm;

b) laadimisel selle tsonaalse gabariidi piires:
- 1460 mm – poordi kõrguse korral 1880 mm;
- 1260 mm – poordi kõrguse korral 2060 mm;
- 940 mm – poordi kõrguse korral 2385 mm.

Platvormidel pannakse postid selleks ette nähtud külg- ja otsklambritesse. Ümarpuidust postid pannakse tüviotsaga allapoole. Posti alumine ots peab olema tahutud klambri sisemõõtu. Post peab klambri alumisest servast välja ulatuma 100–200 mm. Pilu posti ja klambri vahel on lubatud mitte rohkem kui 15 mm ainult klambri alumise serva tasemel. Sel juhul tuleb post täiendavalt kinnitada kiiluga (joonis 25). Kiil tuleb tihedalt sisse lüüa altpoolt ja kinnitada kahe 80–90 mm pikkuse naelaga posti külge, kui kiil pannakse posti ja raami tala vahele, ja ühe naelaga, kui kiil pannakse posti ja klambri vahele.

Joonis 25 – Posti kinnitamine platvormi postiklambris

Lühikesed postid paigaldatakse poortide kandevõime suurendamiseks. Lühikeste postide kõrgus platvormi põrandast peab olema vähemalt 100 mm suurem tugevdatava poordi kõrgusest, kuid postide kinnitamisel pingutitega – vähemalt 150 mm.

Pikki poste kasutatakse vajadusel, et julgestada kaupa, mille laadimiskõrgus ületab oluliselt platvormi poortide kõrguse.

Kauba paigutamisel laadimise põhigabariidi piires peab külgpostide kõrgus platvormi põrandast olema mitte üle 2800 mm.

Kinnituse kandevõime suurendamiseks ühendatakse vastastikku asetsevad postid pingutitega ülevalt kokku, vajadusel aga nii ülevalt kui ka kõrguse järgi keskelt. (joonis 26).

Joonis 26 – Postide ühendamine platvormil

Lühikeste postide ühendamine ja pikkade postide ülemine ühendus peab olema teostatud selliselt, et kaugus pingutist kauba pinnani oleks 50–100 mm, kaugus pingutist postide ülemise lõikeni vähemalt 100 mm. Pikkade postide keskühendus ei tohi võimalust mööda puutuda vastu kaupa.

Puitpostide ühendamise moodused on toodud joonisel 27.

Joonis 27 – Puitpostide ühendamise võtted

9.23. Tugi- ja vasturprusse ning vasturraame kasutatakse kaupade julgestamiseks kulgliikumise vastu piki ja põiki vagunit, aga samuti inertsjõudude ülekandeks kaubalt vaguni kere elementidele (platvormi külg- ja otspoortidele, otskünnisele, nurgapostidele, poolvaguni alumisele vöötalale).

Prussid peavad olema valmistatud mitte alla kolmanda sordi okaspuu liiki saepuidust vastavalt GOST 8486-86E. Tugi- ja vasturprusside ning –raamidena on lubatud kasutada tooteid ka teistest materjalidest, mille tugevus on tõestatud normdokumentidega. Puitprusside parameetrid võetakse vastavuses käesoleva osa normidega.

Vasturraamide elemendid ühendatakse naelte, ehitusklambrite, sidelappide või muude kinnitustoodetega.

Tugi- ja vasturprusside kõrgus peab olema vähemalt 50 mm. Tugi- ja vasturprusside paigaldamise tüüpskeemid on näidatud joonisel 28.

Joonis 28 – Vastur- ja tugiprusside paigaldamise tüüpskeemid

1 – vasturpruss; 2 – tugipruss

9.24. Kauba kinnitamise juures puidust alustükkide, tugi- ja vasturprusside ning -raamide kinnitamiseks vaguni põranda puitkatte külge, aga samuti puidust kinnituselementide omavahel ühendamiseks kasutatakse naelu GOST 283-75, mille mõõdud on toodud tabelis 21.

Tabel 21

Naelte lubatud mõõtmed

Naela diameeter, mm	Naela pikkus, mm	Naela pea diameeter, mm
4,0	100–120	7,5
5,0	100–150	9,0
6,0	150–200	11,0
8,0	250	14,0

Ühe diameetriga naelad võib asendada vastava hulga teise diameetriga naeltega (tabel 22), kui on tagatud nõuded nende pikkuse suhtes.

Tabel 22

Erineva diameetriga naelte vastastikune asendatavus

Asendamisele kuuluvate naelte hulk diameetriga 6 mm	Vastav naelte hulk diameetriga, mm
Asendamisele kuuluvate naelte hulk diameetriga 6 mm	4,0	5,0	8,0
2	5	3	2
3	7	5	2
4	9	6	3
5	12	8	3
6	14	9	4
7	16	10	4
8	18	12	5
9	20	13	5
10	23	15	6

Naelte paiknemise skeemid puidust kinnitusvahendite kinnitamisel vaguni põranda külge on toodud joonisel 29.

Joonis 29 – Naelte paiknemise skeemid

Minimaalne lubatud kaugus naelte vahel, aga samuti naelte ja puitelementide servade vahel, sõltuvalt elementide paksusest, on toodud tabelis 23.

Tabel 23

Minimaalne lubatud kaugus naelte vahel, naelte ja puitelementide servade vahel

Kauguse tähis (joonis 29)	Minimaalne lubatud kaugus elemendi paksusel h, mm
Kauguse tähis (joonis 29)	≤50	>50
S₁	125	90
S₂	30	30
S₃	30	30
S₄	90	90

Kinnitusvahendi (või selle osa) kinnitamisel vaguni põranda külge tuleb naelad sisse lüüa risti vaguni põrandaga. Naela kõverdumine ei ole lubatud. Naelte pikkus peab olema 50–60 mm suurem kinnitusdetaili kõrgusest.

Naelte sisselöömisel ei tohi kinnitusdetailides tekkida lõhesid Vajadusel tuleb enne naelte sisselöömist puurida kinnitusdetailidesse augud diameetriga mitte üle 0,85 naela diameetrist. Aukude puurimine platvormi põhjalaudadesse pole lubatud.

Platvormi põhjalaudade vahelistesse pragudesse löödud naelu ei arvestata kinnitusel kasutatavate naelte üldisesse hulka.

9.25. Lubatud on kasutada metallklambreid ja rööpanaelu kauba kinnitamiseks puidust kinnituselementide külge ja nende elementide ühendamiseks omavahel, kui see ei tekita neis lõhesid. Vardast klambreid diameetriga üle 8 mm ja rööpanaelu on keelatud lüüa vaguni põrandalaudadesse.

9.26. Kinnituses arvestatakse poltide, tikkpoltide ja kruvide tugevust, sõltuvalt koormamisviisist, vastavalt selle peatüki lisale nr 1.

Vältimaks keermesliite lõtvumist peab kasutama stoppseibe, vastumutreid, lõhiseid, keevitust või keerme neetimist.

9.27. Kauba kinnituseks on lubatud kasutada kruvisid (joonis 30). Kruvisid ei tohi keerata vaguni põrandasse. Kruvide karakteristikud on toodud tabelites 24 ja 25.

Joonis 30

Tabel 24

Kruvide põhimõõtmed, mm

d₁	6	8	10	12	16
d₂	4,2	5,6	7,0	8,5	12,0
k	4,0	5,5	7,0	8,0	10,0
s	10	13	17	19	24
L_kr _{(keerme pikkus)}	55	65	75	90	130
	60	70	80	100	140
		75	90	110	150
		80	100	120	160

Tabel 25

Lubatud koormus kruvidele

d₁, mm	6	8	10	12	16
R_kr, kgf	170	300	450	600	750

R_kr– lubatud koormus kruvile.

Enne kruvi sissekeeramist tuleb puurida ette auk. Auk puuritakse puuriga, mis on 0,5–1,0 mm väiksem keerme sisediameetrist d_2.

Kruvi tuleb lõpuni sisse keerata, kusjuures kinnitatavasse esemesse peab ulatuma vähemalt 0,8 kruvi keermeosast (L_kr) ja kontaktpind peab asuma kruvi keermevabas osas.

Joonis 31

1 – Terasleht, 2 – teraspukk, 3 – kruvi, 4 – kaup, 5 – vagun

9.28. Kinnitusdetailide ühendamiseks omavahel ja kaubaga võib kasutada elektrikeevitust. Keevisühenduste töökindluse eest vastutab saatja. Keevitustööde juures tuleb tagada ohutusmeetmed, mis on ette nähtud vastavates eeskirjades ja juhendites. Keevitustööde teostamisel peab kinnitusvahend (kaup), millel keevitatakse, olema maandatud eraldi juhtmega vagunist mööda.

10. Mitmeringelised kinnitusvahendid

10.1. Mitmeringeliste kinnitusvahendite all mõistetakse mitmekordse kasutusega kinnitusvahendeid, mis on ette nähtud kaupade paigutamiseks ja kinnitamiseks vagunites ja konteinerites, näiteks kassetid, turnikeed, püramiidid, tropid, pingutid jt.

10.2. Kassetid, turnikeed, püramiidid ja nendega analoogsed kinnitusvahendid peavad olema väljatöötatud ja valmistatud klimaatilises teostuses, mis vastab välisõhus kasutamisele makroklimaatiliste rajoonide külmas kliimas, kus õhu iga-aastaste absoluutmiinimumide keskmine temperatuur on alla –45 ºC (vastab 1. kategooria teostusele “ХЛ” VF GOST 15150-69 järgi).

10.3. Mitmeringelised kinnitusvahendid peavad tagama:
- kauba kaalu jaotamise vaguni raamile ja pöördvankritele vastavalt käesoleva peatüki p 4 nõuetele;
- võimaluse teostada peale- ja mahalaadimistöid (sealhulgas kaubahaaratsi kasutamisega);
- veose töökindla kinnituse, mis välistab selle kulgliikumise, lagunemise, ümberpaiskumise, aga samuti veose ning veeremi säilivuse veoprotsessis, laadimis- ja mahalaadimistöödel.

10.4. Mitmeringeliste kinnitusvahendite ehitus peab tagama selle kinnitamisvõimaluse veeremil vaguni selleks ettenähtud detailide ja sõlmede külge.

10.5. Väljatöötatavate mitmeringeliste kinnitusvahendite dokumentatsiooni komplekti peavad kuuluma:
- tööjoonised;
- kasutusjuhend (pass).

Mitmeringelise kinnitusvahendi kasutusjuhend (pass) peab sisaldama vajalikke juhiseid perioodilise tehnohoolduse (sõlmede ülevaatus, määrimine, reguleerimine ja remont) ning kontrolli osas, infot võimalike rikete ja nende kõrvaldamisviiside kohta, ohutusjuhiseid hooldusel ja kasutamisel, hoidmise eeskirju.

10.6. Igal mitmeringelise kinnitusvahendi komplektil peab nähtaval kohal olema selle tehnilises dokumentatsioonis ette nähtud markeering, näiteks:
- seadme mark;
- tootja nimi (kaubamärk);
- väljalaske kuupäev ja seerianumber;
- kandevõime või muud vajalikud tehnilised parameetrid;
- omaniku nimi (tähis);
- järgmise järjekordse katsetamise (kontrolli) ja/või remondi kuupäev.

10.7. Mitmeringelise kinnitusvahendi töökindluse eest vedamisel vastutab saatja.

10.8. Kauba, mille paigutamisel ja kinnitamisel kasutatakse mitmeringelist kinnitusvahendit, vedamiseks andmisel peab saatja raudteele esitama:
- mitmeringelise kinnitusvahendi kasutusjuhendis (passis) ette nähtud viimase perioodilise kontrolli akti;
- mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnitamise skeemi selle tagastamisel tühiveosena, välja arvatud tropid, pingutid jms.

10.9. Tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamis- ja kinnitusviis veeremil töötatakse välja üheaegselt kauba paigutamis- ja kinnitusviisi väljatöötamisega selle kasutamisel. Tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnitamise skeem peab olema lisatud kauba saatelehele koos märkega lahtris “Saatja poolt lisatud dokumendid”. Saaja peab pärast kauba mahalaadimist valmistama mitmeringelise kinnitusvaheni ette tagastamiseks vastavalt saadud skeemile.

Kauba korduval saatmisel ühe ja sama saaja aadressil on lubatud korduval saatmisel saatelehele mitte lisada tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnituse skeemi. Sel juhul peab saatja saatelehe lahtrisse “Saatja eriteated” tegema märkuse “Tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnitamise skeem on saadetud ________ (kuupäev) koos saatelehega nr ____”.

Juhul kui tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamise ja kinnitamise skeem puudub, töötab tühiveosena tagastatava mitmeringelise kinnitusvahendi paigutamis- ja kinnitamisviisi välja saaja ning kinnitab selle ettenähtud korras.

11. Kauba paigaldus- ja toestusviiside arvestus vagunis

11.1. Arvestusmetoodika avasätted

Kauba paigaldus- ja toestusviiside määramisel tuleb tema kaalu kõrval arvesse võtta järgmised jõud ja koormused:

rõhttasapinnal pikisuunas mõjuvad inertsjõud, mis tekivad rongi liikumisel kiirenduse ja pidurdamise ajal, vagunite omavahelisel põrkumisel rongi manööverdamisel ja vagunite sorteermäest allalaskmisel;
rõhttasapinnal põikisuunas mõjuvad inertsjõud, mis tekivad vaguni liikumisel ning raudtee kurvidesse ja pöörangulõikudesse sisenemisel;
vertikaalsuunalised inertsjõud, mida tekitavad kiirendused liikuva vaguni võngetel;
tuulekoormus;
hõõrdejõud.

Piki-, põiki- ja vertikaalsuunaliste inertsjõudude rakenduspunktiks on veose raskuskese (RK_k). Tuulekoormuse resultantjõu rakenduspunktiks on kauba tuulepoolse külje raskuskese.

Pikkveoste paigalduse ja toestuse arvestuse eripärad on toodud käesoleva peatüki punktis 12.

11.2. Veosele mõjuvate inertsjõudude ja tuulekoormuse määramine

11.2.1. Pikisuunaline inertsjõud F_пр arvutatakse valemiga:

F_пр = а_пр Q_гр (jt), (4)

kus а_пр – pikisuunaline eriinertsjõud kauba 1 t kaalu kohta, jt/t;

Q_k – kauba kaal, t.

а_пр väärtus kauba konkreetse kaalu puhul arvestatakse valemitega:

- laadimisel toetumisega ühele vagunile:

                                       Q_гр^о (а₂₂ - а₉₄)
                  а_пр = а₂₂ - ————————— (jt/t);                                     (5)
                                               72

- laadimisel toetumisega kahele vagunile:

                                     Q_гр^о (а₄₄ - а₁₈₈)
                 а_пр = а₄₄ -   —————————   (jt/t),                                   (6)
                                              144

kus Q_гр^о on üldine kauba kaal vagunis või haagendil, t;

a₂₂, a₉₄, a₄₄, a₁₈₈ on pikisuunalise eriinertsjõu väärtused sõltuvalt toestusviisist vastavalt vaguni brutokaalule: 22 t ja 94 t; haagendi brutokaalule 44 t ja 188 t (võetakse tabel 26 järgi).

Tabel 26

Pikisuunalise eriinertsjõu väärtus sõltuvalt kauba toestusviisist

Toestusviis	a_piväärtus (jt/t) vaguni toetumisel
	ühele vagunile		kahele vagunile
	а₂₂	а₉₄	а₄₄	а₁₈₈
Vetruv, näiteks: – traattõmmitsad ja –ümberseotised, trosstõmmitsad ja -ümberseotised pingutusseadmega, lattrauast ümberseotised; – puidust tugi- ja vasturprussid; – kauba toestamine kassetis, püramiidis jms kauba toetumisel nende elementidele puitprusside kaudu; – toestamine metallist tugikonstruktsioonidega, mis on kinnitatud vaguni külge poltidega: kaup, mis on pakitud puukastidesse, pakkimata kaup juhul, kui kauba ja metalltoe vahele on pandud puitpruss.	1,2	0,97	1,2	0,86
Jäik, näiteks: – kauba toestamine vaguni külge poltidega, tikkpoltidega, muude analoogsete kinnitusvahenditega; – kauba (välja arvatud puukastidesse pakitud) paigutamine vahetu toetumisega vaguni konstruktsiooni elementidele; – kasseti, püramiidi jms kinnitamine platvormi tugisanga külge poltidega metallpostide või – tugede abil; – pakkimata metallkauba, raudbetooni toestamine metallist tugikonstruktsioonidega, mis on poltidega vaguni külge kinnitatud	1,9	1,67	1,9	1,56

Põikisuunaline horisontaalne inertsjõud F_п, arvestades tsentrifugaaljõu mõju, arvutatakse valemiga:

F_п = а_п Q_гр/ 1000 (jt) (7)

kus а_п – põikisuunaline eriinertsjõud kauba 1 t kaalu kohta, kgf.

Kauba puhul toetumisega ühele vagunile arvutatakse а_п valemiga:

                        2 (а_ш -а_с)
     а_п = а_с + ——————— l_гр (kgf/t),                                                (8)
                              l_в

kus а_с, а_ш – põikisuunalised eriinertsjõud puhkudel, kui RK_k asub vertikaalsetel põiktasapindadel, mis lähevad läbi vastavalt vaguni keskelt ja läbi pöörtäpitala (tabel 27), kgf;

l_в – vaguni baas, m;

l_гр– kauba raskuskeskme (RK_k) kaugus vaguni sümmeetriat läbiva vertikaalse tasapinnani, m.

Haagendil veetavate, toega kahele vagunile, pikkveoste puhul leitakse а_п tabelist 27.

Tabel 27

Põikisuunaliste eriinertsjõudude väärtused

Veose paigutamine	Põikisuunaliste eriinertsjõudude väärtused, kgf/t
Toega ühele vagunile ja RK_k asukohaga vertikaalsel põiktasapinnal, mis läbib: - vaguni keskjoont, а_vk- pöörtäpitala, а_pt Toega kahele vagunile	330 550 400

11.2.3. Vertikaalsuunaline inertsjõud Fpü määratakse valemiga:

F_в = а_в Q_гр/1000 (jt), (9)

kus а_в – vertikaalsuunaline eriinertsjõud 1 tonni kauba kohta, kgf/t, mis määratakse valemiga:

                                2140
а_в = 250 + к l_гр + ——— (kgf/t).                                           (10)
                                Q_гр^о

Vaguni lastimisel kaubaga, mille kaal on väiksem või võrdne 10 t, võetakse Q_гр^о väärtus võrdseks 10 t. Koefitsient k laadimisel toega ühele vagunile võetakse võrdseks 5, toega kahele vagunile – 20.

11.2.4. Tuule koormus W_п määratakse tuule erikoormuse abil, mis on 50 kgf/m², valemi järgi:

W_п = 50 S_п/1000 (jt), (11)

kus S_п – kauba pealtuulepind (kauba pealispinna, mis ulatub üle platvormi pikipoortide või üle poolvaguni küljeseinte, projektsiooni pindala vaguni pikitelgjoont läbivale vertikaaltasapinnale) m². Kauba silindrilise pealispinna puhul võetakse S_п võrdseks poolega kauba pealtuulepinnast.

11.3. Hõõrdejõudude määramine

11.3.1. Hõõrdejõud, mis takistab ühele või kahele vagunile toetuva, ilma turnikeede kasutamiseta paigaldatud kauba nihkumist, määratakse valemitega:

- pikisuunas:

F_тр^пр = Q_гр μ (jt) (12)

- põikisuunas:

F_тр^п = Q_гр μ (1000 - а_в)/1000 (jt) (13)

kus μ – kauba liughõõrdetegur kauba ja vaguni (või alustükkide) vahel.

Liughõõrdetegurite väärtus kauba mustusest, lumest ja jääst puhastatud tugipindade, alustükkide ja vaguni põranda (talveperioodil ülepuistatud õhukese liivakihiga) vahel võetakse võrdseks:

- puit vastu puitu	0,45;
- teras vastu puitu	0,40;
- teras vastu terast	0,30;
- raudbetoon vastu puitu	0,55;
- püsti asetatud lehtterase rullid (štripsid) avatud otstega vastu puitu	0,61;
- õlitatud lehtterase pakid vastu puitu	0,21;
- kumm vastu puitu (ratastehnika)	0,50;
- alumiinium vastu puitu	0,38;
- plii ja tsink vastu puitu	0,37.
Veerehõõrdetegur võetakse võrdseks	0,10.

Arvutuste juures muude hõõrdetegurite (teiste puutematerjalide puhul või puute eritingimustel) kasutamine peab olema põhjendatud vastavuses nõuetega, mis on toodud käesoleva peatüki lisas 2.

Hõõrdejõudude, mis takistavad turnikeetugedele paigutatud pikamõõtmeliste veoste nihkumist, määramise eripära on vaadeldud käesoleva peatüki punktis 12.8.

11.3.2. Puitmetallpõrandaga platvormi puhul, kui alustükke kasutamata paigutatakse kaupa, mille raskuskese langeb kokku selle geomeetrilise keskkohaga (joonis 32), määratakse hõõrdejõud, mis takistavad kauba nihkumist, valemitega:

- pikisuunas:

F_тр^пр = F_тр1^пр + F_тр2^пр + F_тр3^пр (jt), (14)

kus F_тр1^пр + F_тр2^пр + F_тр3^пр – hõõrdejõud, mis mõjuvad kauba põrandapinnale toetumise lõikudes. Nende väärtus määratakse valemite järgi:

                                                 а
                          F_тр1^пр = Q_гр —— m₁ (jt);                                        (15)
                                                 d

                                                  b
                          F_тр2^пр = Q_гр —— m₂ (jt);                                         (16)
                                                 d

                                                 с
                         F_тр3^пр = Q_гр —— m₃ (jt),                                        (17)
                                                 d

kus μ₁ , μ₂, μ₃ – kauba osade hõõrdetegur põrandapinna vastavas osas;

а/d, b/d, с/d – kauba kaalu osad, mis langevad põrandapinna vastavatele lõikudele;

- põikisuunas:

                              а              b             с
       F_трⁿ= Q_гр (——μ₁ + —— μ₂+ —— μ₃)(1000 - а_в )/1000 (jt),                        (18)
                              d              d            d

kus а_в – vertikaalsuunaline eriinertsjõud, mis määratakse valemiga (10), kgf/t.

Joonis 32 – Hõõrdejõud, mis mõjuvad platvormi puitmetallpõrandale kauba toetumise piirkondades

Kaubale, mis paikneb ebasümmeetriliselt platvormi sümmeetria pikipinna suhtes (joonis 33), võib täiendavalt mõjuda pöördemoment (Mтр) horisontaaltasandil selle raskuskeset läbiva vertikaaltelje suhtes.

Joonis 33 – Pöördemoment, mis mõjub puitmetallpõrandaga platvormi sümmeetria pikipinna suhtes ebasümmeetriliselt paiknevale kaubale

1 – tõmmits, 2 – vasturpruss

Pöördemoment М_тр määratakse valemiga:

М_тр = F_тр^пр r (jtm), (19)

kus r – hõõrdejõu F_тр^пр õlg, mis on määratav kui vahe absoluutsuurus:

r = lК_цт - К _Fтрl (m), (20)

kus К_цт ja К _Fтр – vastavalt kauba raskuskeskme ja hõõrdejõu F_тр^пр põikikoordinaadid kauba põrandale toetumise pinna serva suhtes, m.

                                  F_тр1^пр (b + а/2) + F_тр2^пр b/2
                     К _Fтр = —————————————————      (m)            (21)
                                          F_тр1^пр + F_тр2^пр

Kui r = 0, puudub kauba pöördemoment ja arvestus tehakse vaid tasa-paralleelse liikumise kohta.

Lisajõud (F_доп), mida peavad tekitama kinnitusvahendid, vältimaks kauba pööret, määratakse valemiga:

F_доп = М_тр / l_а (jt), (22)

kus l_a – läbi F_доп tõmmatud vertikaalpindade vahekaugus, m. Jõud tõmmitsas, mis vastavad F_доп, määratakse, arvestades tõmmitsa kaldenurka.

11.4. Koormatud vaguni ja koorma püsivuse määramine

11.4.1. Veosega vaguni üldraskuskeskme (joonis 34) kõrgus määratakse valemiga:

Q_гр1 h_цт1+ Q_гр2h_цт2 + ... + Q_гр_n h_цт_n + Q_т Н_цт^в Н_цт^о = ———————————————————————— (mm), (23)
Q_гр⁰+ Q_т

kus Q_т –tühja vaguni kaal, t;

h_цт1, h_цт2, ... h_цт_n – kaubaüksuste RK kõrgus rööpapeade tasapinnast (RPP), mm;

Н_цт^в – tühja vaguni RK kõrgus RPP suhtes, mm (tabel 28).

Tabel 28

Pealetuulepind ja vaguni raskuskeskme kõrgus, koefitsientide p ja q väärtused

Vaguni tüüp	Pealetuule pind,m²	Tühja vaguni RK kõrgus RPP suhtes, m	Koefitsientide väärtused
Vaguni tüüp	Pealetuule pind,m²	Tühja vaguni RK kõrgus RPP suhtes, m	p	q
Neljateljeline poolvagun - kere mahuga kuni 77 m³- kere mahuga 83–88 m³	34 37	1,13 1,13	5,61 5,61	0,11 0,11
Neljateljeline platvorm, telgede vahekaugus 9720 mm: - kinniste poortidega - avatud poortidega	13 7	0,8 0,8	3,34 3,34	0,10 0,10
Neljateljeline platvorm, telgede vahekaugus 14 400 mm: - kinniste poortidega - avatud poortidega	16 11	0,8 0,8	4,11 4,11	0,08 0,08
Neljateljeline platvorm, telgede vahekaugus 14 720 mm:	9	0,8	3,30	0,08

Joonis 34 – Laadungiga vaguni üldraskuskeskme määramine RPP suhtes

11.4.2. Vaguni põikipüsivust kontrollitakse juhtudel, kui laadungiga vaguni raskuskeskme kõrgus (laadungiga haagendi, kui veos toetub ühele vagunile) RPP suhtes ületab 2300 mm või laadungiga vaguni tuulepoolne pindületab 50 m².

Laadungiga vaguni põikipüsivus on tagatud, kui rahuldatakse tingimus:

                          Р_ц + Р_в
                       —————— ≤ 0,55,                                                                            (24)
                              Р_ст

kus Р_ст – staatiline koormus rattalt rööpale, t;

Р_ц+ Р_в – kesktõukejõu ja tuulekoormusjõu vertikaalne lisakoormus rattale, jt.

Staatiline koormus Р_ст määratakse järgmiste valemite järgi.

Veose paigutamisel sümmeetriliselt vaguni piki- ja põikisümmeetriapinna suhtes:

                         Q_т + Q_гр^о
               Р_ст = —————— (jt)                                                                                   (25)
                             n_к

Kauba nihkumisel ainult põiki vagunit:

1 b_см Р_ст = —— (Q_т + Q_гр^о (1,0 - —— )) (jt) (26)
n_к S

Kauba nihkumisel ainult piki vagunit:– vähemkoormatud pöördvankri jaoks:

                           2       Q_т                          l_см
               Р_ст = —— ( —— + Q_гр^о (0,5 - —— )) (jt)                                               (27)
                           n_к       2                          l_в

Kauba üheaegsel nihkumisel piki ja põiki vagunit – vähemkoormatud pöördvankri jaoks:

2 Q_т l_см b_см Р_ст = — ( —— + Q_гр^о (0,5 - ——)(1,0 - ——)) (jt), (28)
n_к 2 l_в S

kus n_к – kandevaguni rattapaaride arv;

2S = 1580 mm–rattapaari veereringide vahekaugus.

Kesktõukejõu ja tuulekoormuse vertikaalne lisakoormus rattale määratakse valemiga:

                    1
Р_ц + Р_в = ——— (0,075(Q_т +Q_гр^о ) Н_цт^о + W_п h +1000р) (jt),                              (29)
                   n_к S

kus W_п – tuulekoormuse mõju veose osadele, mis ulatuvad välja vaguni kere piirest, jt;

h – veose tuulepoolse pinna kõrgus RPP suhtes, mm;

p – koefitsient, mis arvestab tuulekoormust veost kandvate vagunite kerele ja pöördvankritele ning veose RK nihkumist kandevedrude deformatsiooni arvel. Väärtused p on toodud tabelis 28.

Vagunhaagendite ja neile paigutatud pikkveoste püsivuse määramise eripära, kui veos toetub kahele vagunile, käsitletakse käesoleva peatüki punktis 12.

11.4.3. Lisaks kulgliikumisele võivad kaubad transportimise ajal ka ümber paiskuda. Püsivusvaru kauba ümberpaiskumise vastu leitakse valemitest:

- ümberpaiskumisel vaguni pikisuunas (joonis 35):

                                        l_пр^о
                 η_пр = ————————––;                                                                        (30)
                              а_пр (h_цт - h_у^пр)

Joonis 35 – Troppide paigutus kauba ümberpaiskumise vastu pikisuunas

– ümberpaiskumisel vaguni põikisuunas (joonis 36):

                                             Q_гр b_п^о
                  η_п = ——————————————–,                                                   (31)
                           F_п (h_цт -h_у^п ) + W_п (h_нп^п -h_у^п )

kus l_пр, b_п^о – lühim kaugus RK projektsioonist rõhttasapinnale kuni ümberpaiskumise servani vastavalt vaguni piki- ja põikisuunas, mm;

h_цт – kauba RK kõrgus vaguni põrandast või alustükkidest, mm;

h_у^пр, h_у^п – vastava piki- või põikitoe kõrgus vaguni põrandast või alustükkide tasapinnast, mm;

h_нп^п – kauba tuulepoolse tasapinna keskme kõrgus vaguni põrandast või alustükkide tasapinnast, mm.

Joonis 36 –Tugede paigutuse variandid kauba ümberpaiskumise vastu põikisuunas

Kui η_прja η_п väärtused on vähemalt 1,25, siis on kaup püsiv ja selle täiendavat kinnitamist ümberpaiskumise vastu pole vaja.

Kui η_прvõi η_п väärtus on alla1,25, tuleb kauba püsivus tagada vastava kinnitusega:

– kaupade, mille η_пр või η_п väärtus on alla 0,8, aga samuti kaupade, mille η_пр ja η_п on üheaegselt alla 1,0, vedamisel tuleb kasutada eriseadmeid (metallkassetid, karkassid, püramiidid), mille konstruktsioon ja parameetreid peavad olema saatja poolt arvutustega põhjendatud;

– kui η_пр või η_п väärtus on vahemikus 0,8–1,0 kaasa arvatud, siis soovitatakse kaup kinnitada pikinihke ja ümberpaiskumise vastu eraldi sõltumatute kinnitusvahenditega. Kauba kinnitamisel ümberpaiskumise vastu põikisuunas tuleb püüda tõmmitsad asetada nii, et tõmmitsa projektsioon vaguni põrandale oleks vaguni pikisümmeetriapinnaga risti ning tõmmitsa kinnituskoht kaubal oleks põranda tasapinnast maksimaalsel kõrgusel.

– kui η_пр või η_п on vahemikus 1,01–1,25 kaasa arvatud, on lubatud kaup kinnitada ümberpaiskumise ja kulgliikumiste vastu ühiste kinnitusvahenditega, mis võtavad vastu nii piki- kui ka põiksuunalisi inertsjõude.

Kauba kinnitamisel tõmmitsatega määratakse ümberpaiskumise vastu jõud tõmmitsates valemitega:

-pikisuunas (joonis 37а):

                                      1,25 F_пр (h_цт -h_у^пр ) - Q_гр l_пр^о
                   R_пр^о = ——————————————————– (jt);                                (32)
                                   n_р^пр (h_р сos α сos β_пр+l_пр^р sin α)

Joonis 37 – Veose kinnitamine ümberpaiskumise vastu tõmmitsatega

а) – pikisuunas;
b) – põikisuunas

-põikisuunas (joonis 37b):

                                1,25(F_п (h_цт -h_у^п )+W_п (h_нп^п - h_у^п )) - Q_гр b_п^о
               R_п^о = —————————————————––————––––– (jt)                 (32а)
                                      n_р^п (h_р сos α сos β_п+b_п^р sin α)

Valemites 32 ja 32а:

α – tõmmitsa kaldenurk vaguni põranda suhtes;

β_пр , β_п – nurgad tõmmitsa horisontaalpinnaprojektsiooni ning vastavalt vaguni piki ja põiki sümmeetriatasapindade vahel;

n_р^пр , n_р^п – ühes suunas töötavate tõmmitsate arv;

l_пр^р, b_п^р– vahekaugus tõmmitsa kinnituskohast kaubal vertikaaltasapinnani, mis läbib ümberpaiskumisserva vastavalt piki- ja põikisuunas, mm;

h_р– tõmmitsa kinnituspunkti kõrgus kaubal vaguni põrandapinna (alustüki) suhtes, mm.

Kauba kinnitamisel ümberpaiskumise vastu ümberseotistega (joonis 38) peavad olema täidetud järgmised nõuded:
– ümberseotised tuleb paigaldada tasapindades, risti vaguni pikisümmeetria tasapinnaga;
– kinnitamisel ümberpaiskumise vastu pikisuunas peab ümberseotisi olema vähemalt kaks;
– kaubal peavad ümberseotised asetsema sümmeetriliselt selle raskuskeskme suhtes;
– ümberseotiste paigaldamisel tasapinnas, mis ei ole paralleelne vaguni põikisümmeetria tasapinnaga (kaldu ümberseotised), peab nihkumise vältimiseks olema tagatud nende kinnitamine kaubal.

Joonis 38 – Kauba kinnitamine ümberpaiskumise vastu ümberseotistega

Kauba kinnitamisel ümberpaiskumise vastu ümberseotistega määratakse jõud selles valemitega

– pikisuunas

                                       1,25 F_пр (h_цт -h_у^пр ) - Q_гр l_пр^о
                   R_пр^о = ——————————————————– (jt);                                (33)
                                               2n_об^пр l_пр^об sin α

– põikisuunas

                                1,25(F_п (h_цт -h_у^п )+W_п (h_нп^п - h_у^п )) - Q_гр b_п^о
               R_п^о = —————————————————————–––––– (jt),                (33а)
                                                2n_об^п b_п^об sin α

kus n_об^пр, n_об^п – ühes suunas töötavate ümberseotiste arv;

l_пр^об– vahekauguskauba ümberseotise mähisjoonest vertikaaltasapinnani, mis läbib ümberpaiskumisserva pikisuunas, mm;

b_п^об – vahekaugus kauba raskuskeskme projektsioonist vaguni põrandale kuni vertikaaltasapinnani, mis läbib ümberpaiskumisserva põikisuunas, mm; ülejäänud tähised on samad mis valemites 32 ja 32а.

11.5. Kinnitusvahendite valik ja arvestus. Lubatud koormused kinnitusvahenditele

Kaup, olenevalt selle konfiguratsioonist ja parameetritest, võimalike nihete iseloomust ja teistest faktoritest, kinnitatakse tõmmitsate, ümberseotiste, tugi- ja vasturprusside, aluspesade ning teiste kinnitusvahenditega (tabel 29).

Tabel 29

Soovitused kinnitusvahendite valikul

Kaubad	Veose võimalikud nihked	Soovitatavad kinnitusvahendid
Tasase aluspinnaga tükikaubad	Kulgliikumine piki- ja põikisuunas	Tugi- ja vasturprussid, tõmmitsad, ümberseotised.
Tasase aluspinnaga tükikaubad	Ümberpaiskumine piki- ja põikisuunas	Tõmmitsad, ümberseotised, tugiprussid, kassetid, karkassid, püramiidid jms.
Silindrilise kujuga, paigaldatavad moodustaja järgi	Kulgliikumine piki- (põiki-) suunas	Tugi- ja vasturprussid, ümberseotised, tõmmitsad.
Silindrilise kujuga, paigaldatavad moodustaja järgi	Veeremine piki ja põiki vagunit	Vasturprussid, aluspesad, ümberseotised, tõmmitsad
Rataskaup	Veeremine piki (põiki) vagunit	Vasturprussid, tõmmitsad, mitmeringelised rattatoed (tugikingad)
Rataskaup	Kulgliikumine piki- (põiki-) suunas	Tugi- ja vasturprussid, tõmmitsad
Tasase aluspinnaga, virnastatavad	Kogu virna või üksikute ühikute kulgliikumine piki- ja põikisuunas	Tugi- ja vasturprussid, kokkusidumised, tõmmitsad, ümberseotised, kilbid, tõkked, postid, karkassid, kassetid
Pikkveosed	Kulgliikumine piki- ja põikisuunas	Tõmmitsad, ümberseotised, kilbid, tõkked, postid
	Põiki ümberpaiskumine	Ümberseotised, tõmmitsad, tugikäpad, -prussid ja -pesad

11.5.1. Piki- ΔF_пр ja põikijõud ΔF_п, mis mõjuvad kinnitusvahenditele, määratakse valemitega:

ΔF_пр = F_пр - F_тр^пр (jt); (34)

ΔF_п = n ( F_п + W_п ) - F_тр^п (jt), (35)

kus n – koefitsient, mille väärtuseks võetakse 1,0 kaupade paigutus- ja kinnitusviiside väljatöötamisel, mis on toodud käesolevates eeskirjades või kohalikes tehnilistes tingimustes (KTT), ja 1,25 – raudteejaoskondade poolt kinnitatavate vedude puhul (JTT).

Neid jõude võivad vastu võtta üks või mitu kinnitusliiki üheskoos:

ΔF_пр = ΔF_пр^р + ΔF_пр^б + ΔF_пр^об (jt); (36)

ΔF_п = ΔF_п^р + ΔF_п^б + ΔF_п^об (jt), (37)

kus ΔF_пр^р, ΔF_п^р, ΔF_пр^б, ΔF_п^б, ΔF_пр^об, ΔF_п^об – piki- ja põikisuunaliste jõudude osasuurused, mida võtavad vastu tõmmitsad, prussid, ümberseotised.

Kinnitusviiside väljatöötamisel kaupade pikinihke vastu on eelistatav tagada nende püsivus samaliigiliste kinnitusvahenditega.

Juhul, kui hõõrdekoefitsient μ₂ alustükkide ja põranda vahel on väiksem hõõrdekoefitsiendist μ₁ kauba ja alustükkide vahel (μ₂< μ₁), tuleb hõõrdejõudude suuruse F_тр^пр ja F_тр^п realiseerimiseks alustükid kinnitada vaguni põranda külge. Alustükkide kinnitamiseks vajalik summaarne naelte hulk määratakse valemiga:

n_гв^п= 1000Q_гр(μ₁-μ₂)/ R_гв (tk), (38)

kus R_гв – ühele naelale lubatud koormus, võetakse tabelist 32.

11.5.2. Kauba kinnitamisel nihke vastu tõmmitsatega (joonis 39а) pingete suurused tõmmitsates, arvestades hõõrdejõudude suurenemist neis vertikaalsete osisjõudude toimel, määratakse valemitega:

– pikisuunas mõjuvate jõudude vastu:

                                      ΔF_пр
R_р^пр_i = —————————————————–––– (jt);                                       (39)
              Σ(n_р^пр_i ( μ sin α_i + cos α_i cos β_пр_i ))

– põikisuunas mõjuvate jõudude vastu:

                                     ΔF_п
R_р^п_i = ————————————————–––– (jt)                                             (40)
            Σ(n_р^п_i ( μ sin α_i + cos α_icos β_п_i ))

kus: R_р^пр_i, R_р^п_i - pinged tõmmitsasi;

n_р^пр_i, n_р^п_i - tõmmitsate hulk, mis töötavad üheaegselt ühes suunas ja on ühesuguste nurkade all α_i, β_пр_i, β_п_i;

α_i – tõmmitsa i kaldenurk vaguni põranda suhtes;

β_пр_i, β_п_i – nurgad tõmmitsa i projektsiooni vaguni põrandale ja vastavalt vaguni sümmeetria piki- ja põikitasapinna vahel;

μ – hõõrdekoefitsient kauba ja vaguni (alustükkide) kontaktpindade vahel.

Juhtudel, kui tõmmitsaid kasutatakse kauba kinnitamiseks üheaegselt nihke ja ümberpaiskumise vastu, tuleb tõmmitsad arvestada summaarpingete järgi:

(R_р^пр + R_пр^о ) ja (R_р^п + R_п^о ).

Joonis 39 – Pingete arvestusskeemid tõmmitsas, ümberseotises.

а – tõmmitsas; b, c – ümberseotises

Traatide hulk tõmmitsas või selle ristlõige määratakse suurema pinge (R_р^пр + R_пр^о) või (R_р^п + R_п^о) vastavalt tabelitele 30 ja 31.

Juhul, kui kasutatakse traattõmmitsaid, mis töötavad ühel kaubal ühes suunas ning erinevad pikkuses enam kui 2 korda või omavad erinevaid kaldenurki vaguni põranda suhtes, tuleb tõmmitsate parameetreid arvestada metoodika järgi, mis on käesoleva peatüki lisas 3.

Ei ole soovitatav paigaldada pikemaid kui 4-meetriseid traattõmmitsaid.

Tabel 30

Lubatud tõmbekoormused traadist kinnitusvahenditele sõltuvalt traadi diameetrist ja traatide arvust (kgf)

Traatide arv	Traadi diameeter, mm
Traatide arv	4,0	4,5	5,0	5,5	6,0	6,3	6,5	7,0	7,5	8,0
2 4 6 8	270 440 540 880 810 1320 1080 1760	350 560 700 1120 1050 1680 1400 2240	430 680 860 1360 1290 2040 1720 2720	530 840 1060 1680 1590 2520 2120 3360	620 980 1240 1960 1860 2940 2480 3920	680 1080 1360 2160 2040 3240 2720 4320	730 1150 1460 2300 2190 3450 2920 4600	850 1350 1700 2700 2550 4050 3400 5400	970 1550 1940 3100 2910 4650 3880 6200	1100 1750 2200 3500 3300 5250 4400 7000

Märkus:Lugejas on toodud väärtused kinnitusviisil JTT järgi, nimetajas kinnitusviisil käesolevate eeskirjade ja KTT järgi.

11.5.3. Kauba kinnitamisel piki- ja põikinihke vastu ümberseotistega, mis asuvad tasapinnas, paralleelselt vaguni sümmeetria põikitasapinnaga (joonis 39 b), määratakse sisepinge ümberseotises valemitega:

– pikisuunas mõjuvate jõudude korral:

                                             ΔF_пр^об
                       R_об^пр = ————————— (jt);                                                             (41)
                                        2 n_об μ sin α

– põikisuunas mõjuvate jõudude korral:

                                             ΔF_п^об
                       R_об^п = ————————— (jt),                                                               (42)
                                      2 n_об μ sin α

kus n_об – ümberseotiste hulk.

Lubatud on kauba kinnitamiseks piki- ja põikinihke vastu kasutada ümberseotisi, mis asuvad vaguni sümmeetria põikitasapinnaga ristitasapinnas, mitte paralleelselt vaguni sümmeetria põikitasapinnaga (joonis 39 c) (“kaldu ümberseotised”).

Sel juhul arvestatakse kauba kinnitus:

– pikisuunal – vastavalt p 11.5.2, seejuures võetakse ühe ümberseotise iga külgharu võrdseks ühe tõmmitsaga. Jõud ümberseotise harudes määratakse valemi järgi:

R_об^пр = 1,2 R_р^пр (jt), (43)

kus R_р^пр – jõud tõmmitsas, määratuna valemi (39) järgi, milles n_р^пр = 2 n_об;

– põikisuunas valemi järgi:

                           ΔF_п^об
R_об^п = ——————––———––– (jt),                                                                (44)
               2 n_об μ sin α cos β_п

kus β_п – nurk ümberseotise projektsiooni vaguni põrandale ja vaguni sümmeetria põiktasapinna vahel.

11.5.4. Mitte traadist tõmmitsate ja ümberseotiste ristlõike pindala määratakse valemiga:

          1000 R
S = ———––– (cm²)                                                                                    (45)
            [σ]

kus R – jõud tõmmitsas, ümberseotises, jt;

[σ] – lubatud tõmbepinged, sõltuvalt terase margist, võetakse tabelist 31.

Tabel 31

Kinnituse teraselementide pinged deformatsiooni liikide järgi

Deformatsiooni liik	Terase mark GOST 380-71, 1050-74 ja 6713-75	Lubatud pinged, kgf/cm²
Tõmme/surve	St. 3, St. 5 ja teras 20	1650
sama	Teras 30	1850
Paine	St. 3 ja teras 20	1650
sama	St. 5 ja teras 30	1850
Lõige	St. 3, St. 5 ja teras 20	1200
Muljumine	St. 3 ja teras 20	2500
Poltide venitus	St. 3 ja teras 20	1400

11.5.5. Kauba kinnitamisel prussidega nihkumise vastu naelte hulk tugi- või vasturprussi kinnitamiseks vaguni põranda külge määratakse valemitega:

– pikisuunas mõjuvate jõudude korral:

1000ΔF_пр^бn_гв = ——————–– (tk); (46)
n_б^пр R_гв

– põikisuunas mõjuvate jõudude korral:

1000ΔF_п^бn_гв = ———––––– (tk), (47)
n_б^п R_гв

kus n_б^пр, n_б^п– üheaegselt ühes suunas töötavate prusside hulk;

R_гв– ühele naelale lubatud sisejõud, võetakse tabelist 32.

Tabel 32

Naeltele lubatud sisejõud

Naela diameeter, mm	Naela pikkus, mm	Naelale lubatud sisejõud, kgf
4,0	100-120	47
5,0	100-150	75
6,0	150-200	108
8,0	250	192

11.5.6. Silindrilise kujuga ja rataskaubad kinnitatakse veeremise vastu puitprussidega, mitmeringeliste toenditega (näiteks tugipesad ja -raamid, rattatoed) või puitprussidega koos tõmmitsatega (ümberseotistega). Silindriliste kaupade ja rataskaupade veeremise vastu kinnitamisel ainult puitprussidega või mitmeringeliste toenditega määratakse vajalik tugede kõrgus (joonis 40) valemitega:

– veeremise vastu piki vagunit:

(mm); (48)

– veeremise vastu põiki vagunit:

(mm), (49)

kus

ε = 1,25 (а_п/1000 + W_п/Q_гр) , (50)

kus r – kauba veereringi raadius, mm; 1,25 – püsivusvaru koefitsient kauba veeremisel.

Joonis 40 – Kauba kinnitamine tugiprussidega veeremise vastu

Naelte hulk ühe tugiprussi kinnitamiseks määratakse valemitega:

– veeremise vastu piki vagunit:

                                   1000 F_пр (1 - μ₁ tg α)
                     n_гв^пр = ————————————–– (tk);                                                 (51)
                                             n_б^пр R_гв

– veeremise vastu põiki vagunit::

                                  1000 (F_п + W_п) (1 - μ₁ tg α)
                     n_гв^п = ——————————————–––– (tk),                                         (52)
                                              n_б^п R_гв

kus m₁ – liughõõrdetegur tugiprussi ja tugipinna (vaguni põranda või alustüki) vahel, mille külge see on kinnitatud.

11.5.7. Juhul, kui silindriline kaup kinnitatakse veeremise vastu tugiprussidega koos ümberseotiste või tõmmitsatega (joonis 41), määratakse sisepinge ümberseotises silindrilise kauba veeremise vastu kinnitamisel valemiga:

                  1,25[F_п (D/2 - h_у^п) + W_п (h_нп^п - h_у^п)] - Q_гр b_п^о
     R_п^об = ——————————————————————— (jt),                           (53)
                                            n_об^п b_пер

kus n_об^п – ümberseotiste arv;

D – kauba diameeter, mm;

b_пер– ümberpaiskumisserva ja ümberseotise vahelise kauguse projektsioon vaguni sümmeetria põiktasapinnale, mm.

Sisepinge tõmmitsates silindrilise kauba kinnitamisel veeremise vastu määratakse valemitega 32, 32а.

Sel juhul peab tugiprusside kõrgus olema:
– kinnitamisel veeremise vastu pikisuunas – vähemalt 0,1 D;
– kinnitamisel veeremise vastu põikisuunas – vähemalt 0,05 D.

Naelte arv ühe tugiprussi kinnitamiseks määrtakse valemitega 51 ja 52.

Joonis 41 – Silindrilise kauba kinnitamine veeremise vastu tugiprussidega ja traatümberseotistega

11.5.8. Puidustmahavõetavate kinnitusdetailide ja põrandalaudade painde, surve ja muljumise arvestus toimub valemite järgi:

                                      М
                          σ_и = —— (kgf/сm²);                                                                    (54)
                                      W

                                     1000 F
                         σ_с = ——––– (kgf/сm²),                                                              (55)
                                        S_о

kus М – paindemoment, kgf сm;

W = bh² /6 – ristkülikulise põiklõikega prussi paindele vastupanu moment, сm³;

b – prussi laius, сm;

h – prussi kõrgus, сm;

F – surve (muljumise) sisejõud, mis mõjub kinnitusdetailile, jt;

S_s – detailide summaarne pind, сm², mis võtab vastu jõu F. Sisejõud F määratakse tugi- ja vasturprussides valemite 34 ja 35 järgi, aga alus- ja vahetükkides valemi järgi:

F = Q_гр + F_в+2n R sin α (jt), (56)

kus n – ümberseotiste või tõmmiste paaride hulk, mis hoiavad kaupa piki- ja/või põikisuunas ning töötavad üheaegselt ühes suunas;

R – sisejõud tõmmitsas või ümberseotises, jt.

Platvormi põrandaks kasutatakse esimese sordi kuuse või männilaudu paksusega 48–55 mm, laiusega 150 mm.

Pinged ei tohi ületada okaspuidu (kuusk, mänd) jaoks lubatud pingeid, mis on toodud tabelis 33.

Tabel 33

Okaspuidu (kuusk, mänd) jaoks lubatud pinged

	Lubatud pinged, kgf/cm²
Pinge iseloom	mahavõetavatele kinnitusosadele	vagunite osadele
Paine	120	85
Venitus piki puidukiudu	85	60
Kokkusurve, muljumine pikikiudu	120	85
Kokkusurve, muljumine põikikiudu	18	12
Kohalik muljumine osal pikkusest põikikiudu (detaili vaba otsa pikkus on 100 mm ja suurem, kuid mitte vähem detaili paksusest)	30	20
Kohalik muljumine seibide all, koormuse rakendumisel põikikiudu (ristsuunas või vähemalt 60º nurga all)	40	—
Lõhenemine otste sisseraietes, tingimusel, et lõhenemise ulatus ei ületaks paigaldatava detaili kaht täispaksust või sisseraide 10 sügavust: - pikikiudu - põikikiudu	12 6	— —
Lõhenemine pikikiudu külgmistes sisseraietes, tingimusel, et lõhenemine ei ületaks detaili viit täispaksust liitdetailis nurga all: - alla 30º - 30º ja enam	6 4	— —
Lõige põikikiudu	55	40

Teiste puiduliikide kasutamisel tuleb tabelis 33 toodud lubatud pinged korrutada tabelis 34 antud parandusteguriga.

Tabel 34

Muudele puiduliikidele lubatud pingete parandustegurid

	Erinevate puiduliikide lubatavate pingete parandustegur
Puidu liik	Venitus, paine, surve, muljumine pikikiudu	Surve ja muljumine põikikiudu	Lõhenemine
Lehis	1,2	1,2	1,0
Jakuutia mänd, kaukaasia nulg, seeder	0,9	0,9	0,9
Koola poolsaare mänd ja kuusk,nulg	0,8	0,8	0,8
Tamm, saar, valgepöök, vaher, valge akaatsia	1,3	2,0	1,6
Kask, pöök, kaugida saar	1,1	1,6	1,3

12. Pikkveoste paigaldamise ja kinnitamise iseärasused

12.1. Pikkveoste paigaldamise nõuded

12.1.1. Pikamõõtmelisteks loetakse veoseid, mis vagunisse laadimisel ulatuvad üle ühe või mõlema vaguniraami otstala rohkem kui 400 mm.

12.1.2. Maksimaalne pikkveose lubatav pikkus ühele vagunile toetumisel, kui veosel on kogu pikkuse ulatuses ühesugune ristlõige ja ühtlaselt jaotunud mass ningveose massikese (ЦТ_гр^о) paikneb vaguni sümmeetria põiktasandil, määratakse tabelite 35 ja 36 järgi.

Tabel 35

Pikkuselt ühesuguse ristlõikega, ühtlaselt jaotunud massiga ja platvormi sümmeetria piki- ja põiktasandi suhtes sümmeetriliselt paigaldatud veose maksimaalne lubatav pikkus

Veose mass, t	Veose pikkus, m	Veose mass, t	Veose pikkus, m
20 25 30 35 40	30,0 27,0 24,0 22,5 21,0	45 50 55 60 ≥ 65	20,0 19,0 18,5 18,0 14,3

Märkus: kaugus platvormi keskkohast kuni veose otsteni ei tohi olla üle poole veose pikkusest.

Tabel 36

Pikkuselt ühesuguse ristlõikega, ühtlaselt jaotunud massiga ja poolvaguni sümmeetria piki- ja põiktasandi suhtes sümmeetriliselt paigaldatud veose maksimaalne lubatav pikkus

Veose mass, t	Veose pikkus, m	Veose mass, t	Veose pikkus, m
20 25 30 35 40	28,3 25,5 22,6 21,2 19,8	45 50 55 60 ≥ 65	18,9 17,9 17,4 17,0 13,5

Märkus: kaugus poolvaguni keskkohast kuni veose otsteni ei tohi olla üle poole veose pikkusest.

12.1.3. Vagunhaagendile laaditud, kahele vagunile toetuva pikkveose massikese peab paiknema haagendi sümmeetria piki- ja põiktasandite ristumiskohas.

12.1.4. Pikkveosed laaditakse vagunhaagendile toetumisega ühele vagunile või toetumisega kahele vagunile sõltuvalt nende pikkusest ja massist. Vagunhaagend võib koosneda kaubavagunitest, kattevagunitest ja vahevagunitest. Kattevagunisse võib laadida sama kaubasaaja aadressile minevat kaupa.

12.1.5. Pikkveoste paigaldamine haagendile, toetumisega ühele vagunile, ilma turnikeedeta.

Kui veos ulatub üle raami otstala vaguni ühest otsast rohkem kui 400 mm, kasutatakse ühte katteplatvormi (joonis 42a). Kui veos ulatub üle raami otstala vaguni mõlemast otsast rohkem kui 400 mm, kasutatakse kahte katteplatvormi (joonis 42b).

Joonis 42

Sellisel juhul peab vahemaa kaubaplatvormile kinnitatud pikkveose ja katteplatvormile paigaldatud veose vahel olema vähemalt 270 mm.

Pikkveoste paigaldamisel joonisel 43 toodud skeemi kohaselt peab kaugus pikkveoste vahel mõlema veose kattena kasutatava platvormi kohal olema vähemalt 490 mm.

Joonis 43

12.1.6. Pikkveoste paigaldamine haagendile, toetumisega kahele vagunile, turnikeede abil (joonised 44–48).

Joonis 44

Turnikeeon tugi- ja kinnitusvahendite (turnikeetugede) komplekt, mis on ette nähtud kõigi kaubale veoprotsessis mõjuvate jõudude kompenseerimiseks, samuti haagendi ohutu liikumise tagamiseks kõveratel teelõikudel ja teeprofiili murdekohtadega lõikudel erineva liiklusre˛iimi korral.

Kasutatakse kahte liiki turnikeesid:

– liikumatud turnikeed, mis tagavad kauba liikumatu kinnituse pikisuunas ühe kaubaga koormatud platvormi suhtes;

– liikuvad turnikeed, mis tagavad kauba kinnituse kahel kaubaga koormatud platvormil, võimaldades kauba piiratud pikiliikumise mõlema platvormi suhtes.

12.1.6.1. Juhul, kui kaup on kinnitatud liikumatu turnikeega, ei tohi vahemaa pikkveose otsa ja katteplatvormil oleva kauba vahel olla:

– liikumatu turnikeetoega varustatud platvormi suunast – vähemalt 270 mm (joonised 45 ja 46);

Joonis 45

1 – liikumatu turnikeetugi; 2 – liikuv turnikeetugi

Joonis 46

1 – liikumatu turnikeetugi; 2 –liikuv turnikeetugi

– liikuva turnikeetoega varustatud platvormi suunast – vähemalt 490 mm vaheplatvormita haagendi korral (joonised 45); vähemalt 710 mm vaheplatvormiga haagendi korral (joonis 46).

12.1.6.2. Juhul, kui kaup on kinnitatud liikuva turnikeega, peab vahemaa pikkveose otsa ja katteplatvormil oleva kauba vahel olema vähemalt (270 + l ^т_пр) mm (joonised 47 ja 48).

Joonis 47

1 – liikuv turnikeetugi

Joonis 48

1 – liikuv turnikeetugi

l ^т_прon turnikee vabakäigu ja töökäigu kogusuurus ühes suunas (mm), võetakse turnikee konstrueerimisdokumentide järgi.

12.1.7. Pikkveose paigaldamisel haagendile, toetumisega ühele vagunile, on kauba otste mitmesugune ulatumine üle otstalade lubatud järgmistel tingimustel:
– kaup on kogu pikkuses ühesuguse ristlõikega ja ühtlaselt jaotunud massiga;
– kauba üks ots ulatub üle vaguni otstala vähem kui 400 mm;
– kauba pikkus ja tema massikeskme ЦТ_гр^о pikinihe vaguni sümmeetria põiktasandist ei ületa tabelites 37 ja 38 toodud suurusi.

Tabel 37

Neljateljelisele, 9720 mm baasiga platvormile paigaldatud pikkveose lubatav pikkus ja massikeskme pikinihe

Kauba mass, t	Kauba lubatav pikkus, m		Ühise massikeskme lubatav pikinihe platvormi sümmeetria põiktasandist, m
	Kauba ühe otsa ulatumisel 400 mm üle raami otspalgi	Kauba ühe otsa asetumisel tihedalt vastu otspoorti
Kuni 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 62 64 67 72	17,20 16,70 16,43 16,30 16,20 16,10 16,04 16,00 15,96 15,10 14,72 14,59 14,33 14,29 14,29	16,40 15,90 15,63 15,50 15,40 15,30 15,24 15,20 15,16 14,30 13,92 13,79 13,53 13,49 13,49	3,00 2,48 2,23 2,07 1,97 1,89 1,84 1,80 1,76 0,85 0,42 0,39 0,13 0,09 0

Märkus. Kauba massi vaheväärtuste jaoks määratakse kauba lubatav pikkus ja kauba massikeskme nihe lineaarinterpoleerimisega.

Tabel 38

Neljateljelisele, 8650 mm baasiga poolvagunile paigaldatud pikkveose lubatav pikkus ja massikeskme pikinihe

Kauba mass, t	Kauba lubatav pikkus, m		Ühise massikeskme lubatav pikinihe poolvaguni sümmeetria põiktasandist, m
	Kauba ühe otsa ulatumisel 400 mm üle raami otspalgi	Kauba ühe otsa asetumisel tihedalt vastu otsakünnist
Kuni 10 15 20 25 30 35 40 45 50 55 60 62 64 66 72	16,5 16,0 15,73 15,57 15,47 15,38 15,34 15,3 15,26 14,35 13,96 13,84 13,61 13,57 13,17	15,7 15,2 14,93 14,77 14,67 14,58 14,54 14,5 14,46 13,55 13,16 13,04 12,81 12,77 12,37	3,0 2,48 2,23 2,07 1,97 1,89 1,84 1,8 1,76 0,85 0,46 0,34 0,11 0,07 0

Märkus. Kauba massi vaheväärtuste jaoks määratakse kauba lubatav pikkus ja kauba massikeskme nihe lineaarinterpoleerimisega.

12.1.8. Pikkveose paigaldamisel toetumisega ühele vagunile, kui kaup on pikkuselt erineva ristlõikega (joonis 49) ja kauba raskuskese (ЦТ_гр^о) paikneb vaguni sümmeetria põiktasandis, ei tohi vahemaa vaguni keskkohast kuni kauba otsteni olla üle poole tabelites 35 ja 36 toodud pikkusest.

Joonis 49

12.1.9. Pikkveose pealelaadimisel, kui kaup on kogu pikkuselt ühesuguse ristlõikega, on jooniste 44–48 skeemide järgi kauba lubatav pikkus sõltuvalt haagendi laadimise skeemist toodud tabelis 39.

Tabel 39

8650 mm pikkuse baasiga platvormide haagenditele turnikeede kasutamisega laaditud kauba maksimaalne pikkus

Liikumatu turnikee kasutamisel		Liikuva turnikee kasutamisel
Paigutusskeemi joonise number	Kauba pikkus (m)	Paigutusskeemi joonise number	Kauba pikkus (m)
44	28,6	44	28,82 – 2 l ^т_пр
45	57,4	47	57,62 – 2 l^т_пр
46	71,2	48	72,24 –2 l^т_пр

Märkus: Kauba maksimaalne pikkus realiseerub kaasveose puudumisel katteplatvormidel.

12.1.10. Ühele vagunile toetuva pikkveose veol kasutatavate aluste pikkus peab olema võrdne vaguni laiusega. Aluste laius ja kõrgus määratakse arvutuslikul teel vastavalt käesoleva peatüki punktile 12.5.

12.1.11. Aluste ja turnikeetugede lubatavad pikinihked pikkveoste kinnitamisel peavad vastama käesoleva peatüki punkti 4 nõuetele.

12.1.12. Pikkveose paigaldamisel turnikeede kasutamisega, peavad veoseühikud olema ühendatud monoliitsesse paketti.

12.2. Haagendi vagunitele esitatavad nõuded pikkveoste veol

12.2.1. Pikkveoste vedamise haagend peab olema koostatud selliselt, et kaubaga koormatavate vagunite automaatsidurite pikitelgede kõrgus rööpapeade pealispinnast oleks tühiolekus 50–100 mm võrra suurem katte- ja vahevagunite automaatsidurite telgede kõrgusest.

12.2.2. Haagendi koostamiseks on lubatud kasutada erineva baasipikkusega vaguneid.

12.2.3. Haagendi lahtiühendamise ärahoidmiseks kulgeteel kirjutab kaubasaatja haagendi kõikide vagunite vasakpoolsete külgpoortide mõlemale poolele: “Haagendit mitte lahti ühendada” ("Сцеп не разъединять"), haagendi vagunite lahtihaakimiskangide käepidemed fikseeritakse platvormide kronsteinide külge või poolvagunite sangade külge lõõmutatud traadiga, mille läbimõõt on vähemalt 4 mm.

12.3. Pikkveose omavõnkesageduste määramine

Pikkveoste omavõnkesagedust määratakse juhul, kui veose pikipainde jäikus ei ületa 9000 tf m².

Kahele toele (alused, turnikeetoed) paigaldatud pikkveoste omavõnkesagedus Ω, määratakse valemiga:

(Hz), (54)

kus Е on veose materjali elastsusmoodul, tf/m²;

I_в – veose ristlõike inertsimoment, m⁴, mille suurus määratakse valemiga:

I_в = I_оn, (55)

kus I_о on veoseühiku ristlõike inertsimoment horisontaaltelje suhtes, m⁴;

n – veoseühikute hulk;

Q_гр – veose mass, t;

K_р – koefitsient, mille väärtus sõltub veose pikkusest ja tugede vahelisest kaugusest (tabel 40).

Tabel 40

Koefitsiendi K_р väärtused kahele toele paigaldatud pikkveose omavõngete määramisel

Veose pikkus, m	Koefitsiendi Kр väärtusedtugedevahelisel kaugusel, m
Veose pikkus, m	8	9	10	11	12	13	14	15	16	17	18	19
14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32	3,91 4,16 4,42 4,68 4,96 5,23 5,48 5,78 6,04 6,32 6,59 6,86 7,16 7,46 7,70 7,98 8,27 8,54 8,82	3,41 3,67 3,93 4,20 4,48 4,76 5,04 5,31 5,59 5,86 6,16 6,44 6,72 6,99 7,29 7,55 7,84 8,13 8,42	2,83 3,11 3,39 3,68 3,96 4,24 4,54 4,82 5,13 5,40 5,68 5,95 6,25 6,53 6,81 7,12 7,39 7,69 7,99	2,14 2,46 2,78 3,09 3,41 3,71 4,01 4,31 4,60 4,90 5,18 5,48 5,77 6,07 6,34 6,62 6,94 7,22 7,53	1,20 1,64 2,04 2,40 2,74 3,08 3,40 3,72 4,03 4,32 4,64 4,94 5,25 5,55 5,83 6,14 6,41 6,73 7,02	- - 1,14 1,60 2,01 2,39 2,75 3,09 3,43 3,75 4,08 4,39 4,70 5,00 5,31 5,63 5,92 6,20 6,53	- - - - 1,14 1,60 2,01 2,40 2,77 3,12 3,46 3,79 4,12 4,45 4,76 5,08 5,56 5,69 6,01	- - - - - - 1,13 1,59 2,01 2,40 2,77 3,14 3,47 3,82 4,16 4,47 4,80 5,12 5,43	- - - - - - - - 1,17 1,61 2,03 2,43 2,80 3,17 3,68 3,86 4,20 4,53 4,86	- - - - - - - - - - 1,21 1,65 2,06 2,46 2,85 3,21 3,57 3,91 4,14	- - - - - - - - - - - - 1,25 1,69 2,11 2,51 2,89 3,25 З,62	- - - - - - - - - - - - - - 1,29 1,74 2,14 2,54 2,93

Kui valemi 54 järgi määratud veose omavõnkesagedus ei vasta tabelis 41 näidatud sagedusalale, tuleb muuta aluste või turnikeetugede vahelist kaugust.

Tabel 41

Soovitavad veose omavõnkesagedusalad

Neljateljelise vaguni tüüp	Soovitavad veose omavõnkesagedusalad, Hz
Poolvagun, baasiga 8650	0–1,6; 3,4–4,7; 17,2–21,7; >54,3
Platvorm, baasiga 9720	0–1,6; 3,4–9,7; 18,7–26,6; >55,2

12.4. Pikkveose laiuse määramine laadimisgabariiti mahtumise tingimuste järgi

12.4.1. Ühele vagunile laaditud pikkveose lubatav laius lähtudes laadimisgabariiti mahtumise tingimustest kõveratel teelõikudel määratakse valemitega:

- vaguni pöördtapi (suunavate) ristlõigete vahel paiknevate ja teekõveratel sissepoole nihkuvate veose osade puhul:

В_в = В_г - 2f_в(mm); (56)

- väljaspool vaguni pöördtapi (suunavaid) ristlõikeid (väljaspool vaguni baasi piire) paiknevate ja teekõveratel väljapoole nihkuvate veose osade puhul:

В_н=В_г - 2f_н(mm), (57)

kus В_г on laadimisgabariidi laius määratud kõrgusel RPP-st, mm;

f_в, f_н – veose laiuse piirangud, arvestades veose nihkeid vastavalt teekõverast sisse- või väljapoole, mm, määratakse tabelite 42 ja 43 järgi sõltuvalt vaguni baasist l_в ja kaugusest n_в vaguni baasi piirides paiknevast vaadeldavast veose osast kuni vaguni lähima pöördtapi ristlõikeni ja n_н väljaspool vaguni baasi piire paiknevast vaadeldavast veose osast kuni lähima pöördtapi ristlõikeni (joonis 50).

Joonis 50

Kogu pikkuse ulatuses ühesuguse ristlõikega veose puhul arvutatakse veose laius ainult keskmise ja otsmiste ristlõigete jaoks; maksimaalne lubatav laius võetakse võrdne väikseimaga valemite (56) ja (57) järgi saadud väärtustest. Sel juhul võetakse:

n_в = 0,5 l_в (m) (58)

n_нvõetakse võrdne otsmiste ristlõigete suurima väärtusega. Kui veos on paigaldatud sümmeetriliselt platvormi sümmeetria põiktasandi suhtes, võetakse väärtus n_н:

n_н = 0,5 (L – l_в) (m), (59)

kus L on veose pikkus, m.

Tabel 42

Veose laiuse piirangute väärtused, arvestades veose nihkumist väljapoole teekõverat f_н sõltuvalt vaguni baasi pikkusest l_вvõi haagendibaasi pikkusest l_сц

l_в või l_сц, m	Väärtused f_н, mm, kaugusel n_н, m, veose vaadeldavast sisemisest ristlõikest kuni vaguni või haagendi lähima pöördtapi (suunava) ristlõikeni
l_в või l_сц, m	3,0	3,5	4,0	4,5	5,0	5,5	6,0	6,5	7,0	7,5	8,0	8,5	9,0	9,5	10
8,65	0	0	4	24	45	67	89	112	136	161	186	212	239	267	295
9,0	0	0	3	23	44	66	88	112	135	160	185	211	238	265	294
9,29	0	0	3	23	44	66	88	111	135	159	185	211	237	265	293
9,72	0	0	2	22	44	65	88	111	134	159	184	210	237	264	292
10,0	0	0	2	22	43	65	88	111	134	159	184	210	236	263	292
11,0	0	0	3	23	44	63	88	112	135	160	185	211	238	265	293
12,0	0	0	4	25	46	68	91	114	138	163	188	214	241	268	297
13,0	0	0	6	27	49	71	94	118	142	167	192	218	246	273	302
14,0	0	0	8	30	52	74	98	122	146	171	198	224	252	280	308
14,19	0	0	9	31	53	75	99	123	147	173	199	226	253	282	311
14,62	0	0	11	32	54	77	101	125	150	175	202	229	256	285	314
15,0	0	0	12	34	56	79	102	127	152	177	204	230	259	287	317
16,0	0	0	17	37	63	83	107	132	157	183	210	238	266	295	325
17,0	0	0	19	42	65	88	113	137	164	190	218	245	275	304	334
18,0	0	0	23	46	69	94	119	144	171	197	226	254	283	313	344
19,0	0	4	27	50	74	99	125	151	178	205	234	263	292	323	354
20,0	0	8	31	55	80	105	131	157	185	213	242	272	302	333	364
21,0	0	12	35	60	85	111	138	164	193	221	251	281	312	343	375
22,0	0	15	40	65	90	117	144	172	201	230	260	290	322	354	387
23,0	0	20	44	70	97	119	151	179	209	239	269	300	332	365	398
24,0	0	24	49	75	102	130	158	187	217	247	279	310	343	376	410
25,0	0	27	54	82	108	136	166	195	225	256	288	320	353	387	422
26,0	0	32	59	86	114	143	173	203	234	265	298	331	364	398	434
27,0	10	36	64	92	120	149	180	211	242	274	308	341	376	411	446
28,0	14	41	69	98	126	156	188	219	251	282	318	352	387	422	468
29,0	18	46	74	103	133	163	195	227	260	293	328	362	398	434	471
30,0	22	50	79	109	138	171	203	235	269	303	338	373	410	446	484

Märkus: f_н määratakse baasi ja kauguste n_н vaheväärtuste jaoks lineaarinterpoleerimisega, välja arvatud intervallid n_в, mille puhul väärtuste f_н vasakpoolne intervalli piir võrdub “0”, näiteks n_н= 3,75 paigaldamisel 14,62 m baasiga haagendile. Neil juhtudel tuleb väärtus f_нarvutada valemi 60 järgi.

Tabel 43

Veose laiuse piirangute väärtused, arvestades veose nihkumist sissepoole teekõverat f_в sõltuvalt vaguni baasi pikkusest l_в

l_вvõi l_сц,m	Väärtused f_в, mm, kaugusel n_в, m, veose vaadeldavast sisemisest ristlõikest kuni vaguni või haagendi lähima pöördtapi (suunava) ristlõikeni
l_вvõi l_сц,m	3,0	3,5	4,0	4,5	5,0	5,5	6,0	6,5	7,0	7,6	8,0	8,6	9,0	9,5	10,0	10,5	11,0	11,6	12,0	13,0	14,0	15,0
< 17	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0	0
18	0	0	0	0	0	0	0	2	5	8	9	10	11	0	0	0	0	0	0	0	0	0
19	0	0	0	0	0	0	6	11	15	19	21	23	24	24	0	0	0	0	0	0	0	0
20	0	0	0	0	2	9	15	20	26	30	32	35	36	38	38	0	0	0	0	0	0	0
21	0	0	0	1	9	17	24	30	36	40	44	47	49	51	52	52	0	0	0	0	0	0
22	0	0	0	7	16	25	33	39	45	51	55	60	62	65	66	67	68	0	0	0	0	0
23	0	0	4	14	24	32	40	48	55	62	66	72	75	79	81	82	83	84	0	0	0	0
24	0	0	9	20	31	40	49	57	66	73	78	84	88	92	95	98	99	100	101	0	0	0
25	0	2	15	26	38	48	58	67	76	84	89	97	101	106	109	112	115	117	118	0	0	0
26	0	7	21	33	45	56	66	76	86	95	101	109	114	119	123	128	130	134	134	136	0	0
27	0	12	26	40	52	64	75	85	96	106	112	120	127	133	138	144	147	151	152	155	0	0
28	2	17	32	46	59	72	83	95	106	116	123	133	139	146	152	158	162	167	169	173	175	0
29	6	22	38	52	66	80	92	104	116	127	135	146	152	160	166	174	178	183	186	192	195	0
30	11	27	44	59	74	87	100	113	126	138	146	157	165	174	181	188	194	200	203	211	215	216

Märkus: f_вmääratakse baasi ja kauguste n_в vaheväärtuste jaoks lineaarinterpoleerimisega, välja arvatud intervallid n_в, mille puhul väärtuste f_вvasakpoolne intervalli piir võrdub “0”, näiteks n_в= 5,75 paigaldamisel 19m baasiga haagendile. Neil juhtudel tuleb väärtus f_в arvutada valemi 61 järgi

Suurused f_в ja f_н on määratavad valemitega:

f_в = 500/R (l_в - n_в) n_в – 105 (mm); (60)

f_н= 500/R (l_в + n_н) n_н - 105 + K(mm), (61)

kus 105 on gabariidi laienduse osa ehitiste ja rööpmevahede lähenemisel arvestuslikul kõveral, mm;

R – arvestusliku kõvera raadius, võetakse võrdne 350 m;

К – veose otste ristlõigete lisanihkumine vaguni viltuseisu tõttu rööbasteel, arvestades tee ja veeremi seisukorda. ЦНИИ-Х3 vankritega vagunitele

К=70(L/l_в - 1,41) (mm) (62)

Suurus K võetakse valemis 61 arvesse ainult selle positiivsete väärtuste korral.

Kui väärtused f_в ja f_н saadakse negatiivsed, siis neid ei arvestata, ja veos võib vaadeldavas ristlõikes olla laadimisgabariidi laiune.

12.4.2. Kahele vagunile toetuva pikkveose lubatav laius (joonis 51) teekõveratel laadimisgabariiti mahtumise tingimuse järgi määratakse valemitega 56 ja 57, kus f_в ja f_нasemel tuleb võtta piirangud f_в^с ja f_н^с, millised määratakse järgmiste valemitega:

– veose osadele, mis paiknevad haagendi suunavate ristlõigete vahel:

f_в^с = f_в + f (mm); (63)

Joonis 51

– veose osadele, mis paiknevad väljaspool haagendi suunavaid ristlõikeid (väljaspool haagendi baasi)

f_н^с= f_н – f (mm), (64)

Väärtused f_н ja f_в määratakse tabelite 42 ja 43 põhjal või valemite 60 ja 61 järgi, kus l_вasemel võetakse l_сц. Väärtus f on koormatud vagunite nihe ja määratakse sõltuvalt nende baasist l_вtabeli 44 järgi.

Tabel 44

l_в (m)	f (mm)	l_в (m)	f (mm)
8	23	20	144
9	29	21	158
10	36	22	174
11	43	23	190
12	52	24	203
13	61	25	225
14	67	26	241
15	81	27	261
16	92	28	282
17	103	29	301
18	116	30	324
19	130

Haagendi suunav ristlõigeon püsttasapind, mis läbib turnikeetoe tugialuse keskkohta.

Juhul, kui haagendi koormatud platvormide baasid on erinevad, asendatakse valemis (63) baasi suurema väärtuse jaoks määratud väärtus f, javalemis (64) baasi väiksema väärtuse jaoks määratud väärtus f.

Kui väärtused f_в^с ja f_н^с saadakse negatiivsed, siis neid ei arvestata, ja veos võib vaadeldavas ristlõikes olla laadimisgabariidi laiune.

n_в = 0,5 l_сц (m) (65)

n_н võetakse võrdne otsmiste ristlõigete suurima väärtusega. Kui veos on paigaldatud sümmeetriliselt platvormi sümmeetria põiktasandi suhtes, saab väärtuse n_н arvutada välja valemiga:

n_н = 0,5 (L′ – l_сц) (m), (66)

kus L′ = L + ΔL/1000 on veose arvestuslik pikkus, m; ΔL – veose pikkuse tinglik suurendus, mis on tingitud tema nihkumisest kaubaga koormatud platvormide suhtes turnikeetugede kasutamisel. Väärtus ΔL määratakse tabeli 45 järgi sõltuvalt haagendi platvormide arvust ja turnikeetugede tüübist (joonised 44–48).

Tabel 45

Turnikeetugede kasutamisega paigaldatud veose pikkuse tinglik suurendamine

Joonise number	VäärtusDL, mm
44	220
45	440
46	660
47, 48	220 + l ^т _пр

Väärtusi f _в^с ja f _н^с on võimalik määrata valemitega :

          500                                              125
f _в^с = ------ ( l _cц - n _в ) n _в - 105 + ------- l_в²(mm);            (67)
             R                                                  R

           500                                             125
f _н^с = ------ ( l _cц + n _н ) n _н - 105 - ------- l_в²+ K (mm)        (68)
             R                                                  R

12.4.3. Lahtisele veeremile laaditud veose tegelik laius ei tohi olla suurem lubatavast (arvestuslikust) laiusest.

Vaguni sümmeetria pikitasandi suhtes ebasümmeetrilise paigutusega veose põikimõõdud, võetuna vaguni sümmeetria pikitasandist, ei tohi ühestki küljest ületada väärtusi 0,5 В_в ja 0,5 В_н.

12.4.4. Haagendi kahele poolvagunile toetuvate pikkveoste vedamisel, kui veos on kogu pikkuse ulatuses ühesuguse ristlõikega, määratakse veose lubatud laius valemite järgi:

– arvestades veose otsa nihkumist väljapoole teekõverat:

В_н= В_пв - 2(δ_нв + K) (mm); (69)

– arvestades veose keskkoha nihkumist sissepoole teekõverat:

В_в= В_дп- 2δ_дп (mm), (70)

kus В_пв on poolvaguni kere siselaius veose otsa läbivas põiksuunalises püsttasapinnas, mm;

В_дп – ukseava laius, mm;

δ_нв– veose otsa nihkumine, määratakse valemiga:

L² - l_сц²δ_нв= 1000–––––––– (mm) (71)
8R

Veose keskkoha nihkumine δ_дпukseava tasapinnas määratakse valemiga:

l_сц ² - l_мв²δ_дп = 1000––––––––– (mm), (72)
8R

kus l_мв on kokkuhaagitud poolvagunite sisemiste otsauste välispindade vaheline kaugus; neljateljeliste poolvagunite puhul võetakse l_мв = 1,75 m.

12.5. Pikkveose tugede kõrguse ja laiuse määramine

12.5.1. Aluste ja turnikeetugedekõrgus pikkveoste veol platvormvagunite (baasi pikkus 9720 mm) või poolvagunite (baasi pikkus 8650 mm) haagendil määratakse valemitega:

-joonistel 52 ja 53 toodud skeemide puhul:

h_о = а_n tg γ + h_п + f_гр + h_з + h_б + h_ч (mm); (73)

Joonis 52

Joonis 53

- joonisel 54 toodud skeemi puhul:

                       (l_сц – 14,6)
h_о=228 +27 ——————— + f_гр + h_ч(mm),                                                        (74)
                              2

Joonis 54

kus а_n(а₁, а₂, а₃) on kaugus veose vaguni põrandaga võimalikust kokkupuutepunktist kuni toe keskkohani (joonise 52 järgi laadimisel) või kuni kaubaga koormatud vaguni äärmise rattapaari teljeni (joonise 53 järgi laadimisel); turnikee kasutamisel suurendatakse kaugust а_n tabelis 45 näidatud suuruse ΔL võrra;

γ – veose ja haagendi vaguni pikitelgede vaheline nurk, mille tangens võetakse tabeli 46 järgi;
h_п = 100 mm – lubatav erinevus haagendi piirnevate vagunite põrandate tasapindades;
h_з = 25 mm – kaitsepilu;
f_гр – veose elastne läbipaine, mm (esitab kaubasaatja);
h_б – poolvaguni otsakünnise kõrgus, 90 mm (võetakse arvesse kauba paigaldamisel poolvagunitest koosnevale haagendile;
l_сц – haagendi baas, m;
h_ч – kauba eendumise kõrgus allpool aluse tasandit kauba ja vaguni põranda kokkupuute kontrollimise kohas, mm.

Tabel 46

Nurga γ tangensi väärtused sõltuvalt paigaldamise viisist

Veose laadimine haagendile	Väärtused tg γ veose osadele
Veose laadimine haagendile	keskosale	otsale
toetumisega kahele piirnevale vagunile (sealhulgas kattevagunile)	0,036	0,017
toetumisega ühele vagunile	–	0,025

12.5.2. Aluste ja turnikeetugede laius (b_o) pikkveoste veol määratakse valemiga:

           2(1,25N_o mh_o - P_y h_y)
b_o≥ ——————————————— (mm),                                                             (75)
                         N_o

kus N_oon toele mõjuva veose kaalu ja toestusjõu vertikaalkomponendi koormus, tf;
P_y – alust (turnikeetuge) pikisuunas hoidvate tugede jõud, tf;
h_y – jõu P_yrakenduspunkti kõrgus, mm;
μ – hõõrdetegur kauba ja toe vahelisel hõõrdumisel.

12.6. Kahele vagunile toetuva pikkveosega haagendi püsivuse määramine

12.6.1. Põikpüsivust kontrollitakse juhul, kui pikkveose haagendi koormatud vagunite ühine massikese asub RPP-st kõrgemal kui 2300 mm või kui haagendi koormatud vagunite ja kauba tuulealuse pinna pindala ületab 80 m².

Kaubaga koormatud haagendi vagunite ja kauba ühise massikeskme kõrgus (joonis 55) määratakse sõltumata vahevagunite olemasolust järgmise valemiga:

Q_грh_цт + 2Q_т H_цт^в + Q_тур h_цт^турH_цт^о = ————————————————————- (mm), (76)
Q_гр + 2Q_т + Q_тур

kus Q_грon veose mass, tf;
Q_т – vaguni taara, t;
Q_тур– turnikee mass_,t;
h_цт,H_цт^в, h_цт^тур– raskuskeskme kõrgus RPP-st vastavalt veose, tühivaguni ja turnikee puhul, mm.

Joonis 55

Tühivagunite massikeskme kõrguste väärtused (H_цт^в) on toodud tabelis 28.

12.6.2. Koormaga haagendi põikpüsivus on tagatud, kui kehtib võrratus:

Р_ц + Р_в
————- ≤ 0,55, (77)
Р_ст

kus Р_цja Р_вonvastavalt kesktõukejõudude ja tuulekoormuse mõjul rattale osutatav vertikaalne lisakoormus, tf;

Р_ст – ratta staatiline koormus rööpale, tf.

12.6.3. Kesktõukejõudude ja tuulekoormuse mõjul rattale osutatav vertikaalne lisakoormus on määratav valemiga:

1
Р_ц+Р_в= —————— (0,075(2 Q_т + Q_тур + Q_гр )Н_цт^о+W_п h+1000(2р -q)) (tf), (78)
n_к(2S+ f_ок)

kus n_к on kaubaga koormatud vagunite rataste arv;
q – tegur, mis arvestab haagendi vagunite tugikontuuri laiuse suurenemist ja pikkveose massikeskme nihet kõverate teelõikude läbimisel. Väärtused р ja q on toodud tabelis 28;
2S – rattapaari veereringide vahekaugus (võetakse võrdseks 1580 mm);
f_ок – haagendi vagunite tugikontuuri laiuse suurenemine arvestusliku raadiusega kõverate läbimisel, raadiuse suurus määratakse valemiga:

            l_нш² - l_вш²
f_ок = ——————— (mm),                                                                                   (79)
               8   R_р

kus l_нш on kaubaga koormatud haagendi vagunite välimiste vankrite teljepoltide telgedevaheline kaugus, mm;
l_вш – kaubaga koormatud haagendi vagunite sisemiste vankrite teljepoltide telgedevaheline kaugus, mm;
R_р – arvestuslik kõvera raadius maksimaalsel liikumiskiirusel 100 km/h (võetakse võrdne 10⁶mm).

12.6.4. Ratta staatilist koormust rööbastele, kui puuduvad veose massikeskme piki- ja põiknihe haagendi sümmeetria tasandite suhtes ja turnikeetugede pikinihe kaubaga koormatud vagunite sümmeetria põiktasandite suhtes, määratakse valemiga:

            1
Р_ст= —— (2Q_т+ Q_гр+ Q_тур) (tf)                                                                     (80)
            n_к

Ratta staatilist koormust rööbastele, kui on veose massikeskme üheaegne piki- ja põiknihe haagendi sümmeetria tasandite suhtes ja turnikeetugede nihe kaubaga koormatud vagunite (vähemkoormatud vankrile) sümmeetria põiktasandite suhtes, määratakse valemiga:

1 l_оb_см - b_оР_ст= —– (0,5Q_т+ (Q_гр_min + 0,5 Q_тур)(0,5 - —–)(1 - ————)) (tf) (81)
n_к^тl_вS+0,5 f_ок

Valemites 80 ja 81:

Q_гр_minon veose massi osa, mis langeb haagendi vähemkoormatud vagunile:

                      Q_гр(l_сц- 2l_см)
Q_гр_min = ––––––––––––––– (tf);                                                                   (82)
                              2l_сц

l_cм ja b_смon veose massikeskme piki- ja põiknihe haagendi sümmeetria põik- ja pikitasandite suhtes, mm;
b_о – pikkveose massikeskme põiksuunaline lisanihkumine haagendil teekõveruste läbimisel, mm:

              (l_с ± 2l_о )² - l_с²
b_о =    —————————— (mm),                                                                       (83)
                       8 R_р

kus: l_с on kaubaga koormatud haagendi vagunite keskkohtade vaheline kaugus, mm;
l_о – toe kaugus kaubaga koormatud vaguni keskkohast, mm. Märk (+) tähendab tugede nihkumist kaubaga koormatud vagunite keskkohast väljapoole haagendit, märk (–) – sissepoole;
n_к^т – vaguni vankri rataste arv.

12.7. Mitmesuguste turnikeede (pöördaluste) kasutamine pikamõõtmeliste kaupade veol

12.7.1. Liikumatu turnikee koosneb kahest turnikeetoest, millest kumbki koosneb aluspõhjast ja kaubaalusest, mis on omavahel ühendatud teljepoldi või laagriga või mõlemaga korraga. Üks tugedest on liikuv, teine liikumatu. Liikumatul toel on kaubaaluse pöörde võimalus (joonis 57) ainult ümber vertikaaltelje – teljepoldi. Liikuva toe puhul saab teljepolt koos kaubaalusega liikuda ka piki platvormi sümmeetria pikitasandit, kompenseerides haagendi platvormide vastastikused nihked. Liikumatuid turnikeesid saab kasutada kuni 60 tonniste pikkveoste kinnitamiseks.

Joonis 57

12.7.2. Liikuv turnikee tagab mõlema kaubaaluse pikinihke võimaluse vagunite omavahelistel põrkumistel, samuti pöörde võimaluse, kui haagend läbib teekõveraid ja teeprofiili murdekohtadega lõike. Konstruktsioonilt on liikuvaid turnikeesid võimalik jagada kolme tüüpi:

– ühetoelised, tugielementide (rullikud, kuulid, liugurid) nihkega turnikeetoe ühes põiktasandis (joonis 58);

Joonis 58

– kahetoelised, tugielementide nihkumisega turnikeetoe kahes põiktasapinnas (joonis 59);

Joonis 59

– pendel-tüüpi turnikee (joonis 60), mille kaubaalus saab nihkuda pikisuunas pendelriputite kalde tõttu, riputite ülemised otsad on ühendatud liigendite abil aluspõhja tugipostidega ja alumised otsad kaubaalusega.

Joonis 60

Ühetoelisi liikuvaid turnikeesid valmistatakse kolmes variandis:
- kiilturnikeed, millel kauba pikinihe toimub kaubaga jäigalt ühendatud kaubaaluse kaldtugipindade libisemisel mööda kiiltugesid, mis on kinnitatud turnikeetoe aluspõhjale;
- rullikturnikeed, millel kaubaalus toetub aluspõhjale silindriliste või kuulrullikute abil, mis veerevad mööda aluspõhja profiiljuhikut;
- friktsioonturnikeed, millel kaubaaluse tugielemendid on valmistatud friktsioonsektorina ja aluspõhjal on olemas vastavad profiiljuhtpinnad.

Kahetoelisi liikuvaid turnikeesid on olemas kahe konstruktsiooniga: rullik- ja friktsioonturnikeed, mille tööpõhimõte on analoogne ühetoeliste turnikeede vastavate konstruktsioonidega.

Pendel-tüüpi turnikeesid on kahel erikujul: tugiliigendite ülemise ja alumise paiknemisega. Praktikas rakendatakse tugiliigendite ülemise paiknemisega turnikeesid. Tugipuid kaubaalusega ühendavad tõmmitsad paiknevad vertikaali suhtes 13–15^о nurga all ja neil on üleval pikisuunalised sisselõiked. Kauba nihkumisel piki platvormi jääb alus rippuma vaid ühele tõmmitsapaarile, teine tõmmitsapaar libiseb olemasolevates soontes tugiliigendite suhtes.

12.8. Pikamõõtmelistele kaupadele ja nende veoks kasutatavatele turnikeedele mõjuvate jõudude määramine.

12.8.1. Pikkveose laadimisel toetumisega ühele vagunile tehakse arvutused käesoleva peatüki p 11 kohaselt.

Kui veos toetub kahele vagunile ja kasutatud on turnikeesid, välja arvatud käesoleva eeskirja 10. peatükis esitatud viisid, tehakse kinnitusvahendite arvutused kaupade kinnitamiseks turnikeetoe kaubaaluste külge ja turnikeetugede kinnitamiseks vaguni külge.

Uue ehitusviisiga turnikeede väljatöötamisel peab arvesse võtma turnikeetugesid ja nende vagunite külge kinnitamise vahendeid. Arvutuste tegemisel võetakse arvesse piki-, põik- ja püstsuunalisi inertsijõude, samuti hõõrdejõudu ja tuulekoormust.

Jõudude määramise valemites on tarvitusel järgmised tähistused:

mass:

Q_тур – turnikee mass;

Q_тур.н – turnikeetoe liikumatute osade mass;

Q_тур.п – turnikeetoe liikuvate osade mass;

pikisuunaline hõõrdejõud:

F^пр_тр.оп – turnikeetoe ja platvormi vahel;

F^пр_тр.пн – turnikeetoe liikuvate ja liikumatute osade vahel;

F^пр_тр.гп – kauba ja kaubaaluse vahel;

põiksuunaline hõõrdejõud:

F^п_тр.оп – turnikeetoe ja platvormi vahel;

F^п_тр.пн – turnikeetoe liikuvate ja liikumatute osade vahel;

F^п_тр.гп – kauba ja kaubaaluse vahel.

Kaupadele, mis on laaditud haagendile toetumisega kahele vagunile, võetakse pikisuunaliste inertsijõudude rakenduspunktiks veose massikese (ЦТ_гр).

Põiksuunaliste ja püstsuunaliste inertsijõudude rakenduspunktiksvõetakse tugede keskkohta läbivatel vertikaaltasanditel paiknevad veose põiksuunaliste ristlõigete massikeskmed.

Tuulekoormuse resultantjõu rakenduspunktiks võetakse veose ja turnikeealuste ühise tuulealuse pinna geomeetriline keskpunkt.

12.8.2. Pikkveosele ja turnikeetugedele mõjuvad pikisuunalised inertsijõud sõltuvad turnikeede konstruktsioonist ning kauba kinnitamise viisist turnikeetugede külge ja turnikeetugede kinnitamise viisist vaguni külge.

Veosele mõjuvat pikisuunalist inertsijõudu arvutatakse valemiga:

F_пр=a_пр^т( Q_гр + n_пQ_тур.п ) (tf) (82)

Turnikeetoe vaguni külge kinnitusele mõjuvat inertsijõudu arvutatakse valemiga:

– liikumatu turnikee paigalseisvale toele:

F_пр= a_пр^т(Q_гр + 0,5Q_тур+ Q_тур.п ) (tf); (83)

–liikuva turnikee paigalseisvale toele:

F_пр= 1,25(0,5Q_гр +Q_тур.п) μ_ск + Q_тур.нa_пр^т (tf); (84)

– liikuva turnikee igale toele:

F_пр= a_пр^т0,5(Q_гр + Q_тур) (tf), (85)

kus а_пр^тon pikisuunaline eriinertsijõud;

μ_ск – liikuva kaubaaluse ja paigalseisva turnikee liikuva toe aluspõhja vahelise liuge hõõrdetegur, võetakse võrdne 0,1-ga;

n_п– turnikee liugtugede hulk: n_п= 1 liikumatu turnikee puhul, n_п= 2 liikuva turnikee puhul.

Pikisuunalise eriinertsijõu suurus a_пр^т määratakse sõltuvalt turnikee tüübist ja konstruktsioonist.

Terasest friktsioonielementidega liikuvate turnikeede puhul sõltub a_пр^т kaldenurgast kiilupinna horisontaaltasandi suhtes või kõverjoonelistest juhikutest punktis, mis asub 400 mm kaugusel turnikeetoe liikuva osa neutraalasendist. Kui veose mass koos turnikeetugede liikuvate osadega on üle 65 tonni, võetakse a_пр^т võrdne:

Kaldenurk, kraadi	14	15	17	19
Väärtus a_пр^т, tf/t	0,48	0,53	0,58	0,7

Alla 65-tonnise massiga veose puhul on а_пр^т määramiseks vaja teha katsetusi; kui see pole võimalik, tuleb kasutada valemit 86.

Teist tüüpi liikuvatele turnikeedele, samuti ka liikumatute turnikeede puhul määratakse а_пр^т valemiga:

                       (Q_гр + n_п Q_тур.п)( a_пр^т₄₄ - a_пр^т₁₈₈)
a_пр^т = a_пр^т₄₄ - –—————————————————– (tf/t)                                          (86)
                                                 144

Valemis (86) võetakse suurused a_пр^т₁₈₈ ja a_пр^т₄₄võrdseteks:

– liikuvate turnikeede ja liikumatu toe külge elastselt kinnitatud kaubaga liikumatute (teljepoldiga) turnikeede puhul – a_пр^т₁₈₈ = 0,86 tf/t; a_пр^т₄₄= 1,2 tf/t;
– liikumatu toe külge jäigalt kinnitatud kaubaga liikumatute (teljepoldiga) turnikeede puhul: statsionaarsete turnikeede (platvormi külge keevitatud) puhul a_пр^т₁₈₈ = 2,0 tf/t, a_пр^т₄₄= 3,0 tf/t; teisaldatavate turnikeede puhul – a_пр^т₁₈₈ = 1,56 tf/t, a_пр^т₄₄ = 1,9tf/t.

12.8.3. Pikkveosele ja turnikeetugedelemõjuvaid põiksuunalisi horisontaalinertsijõude arvutatakse valemi järgi:

– kaubale mõjuv jõud:

F_п =a_п^т (Q _гр + n_п Q_тур.п )/1000 (tf), (87)

kus a_п^т = 450 kgf/t – põiksuunaline eriinertsijõud veose paigaldamisel toega kahele vagunile;

– liikuva ja liikumatu turnikee vaguni külge kinnitamisel tugede kinnitusele mõjuv jõud:

F_п^т= a_п^т 0,5 (Q _гр + Q_тур )/1000 (tf). (88)

12.8.4. Pikkveosele ja turnikeetugedelemõjuvaid vertikaalinertsijõude määratakse valemi järgi:

– veosele mõjuv jõud:

F_в= a_вQ_гр/1000 (tf); (89)

– kaubaga koormatud turnikeetoele mõjuv jõud:

F_в^т = a_в0,5(Q_гр + Q_тур)/1000 (tf), (90)

kus a_в– vertikaalsuunaline erijõud määratakse valemiga:

                                     2140
a_в = 250+20 l_гр + ——————— kgf/t,                                                                (91)
                                 Q _гр + Q_тур

kus l_гр on platvormi sümmeetria põiktasandi ja turnikeetoe põiktelje vaheline kaugus, m.

Kui haagend laaditakse alla 10 tonni kaaluva veosega, võetakse Q_грväärtus arvutustes võrdseks 10 tonniga.

12.8.5. Tuulekoormus võetakse haagendi sümmeetria pikitasandi suhtes perpendikulaarne ja määratakse valemiga:

W_п = 50(S_гр+ S_тур) (kgf), (92)

kus S_гр, S_тур on vastavalt veose ja turnikeetugede tuulealune pind, m².

Silindrilise pinna puhul võetakse S_гр võrdseks poolega veose projektsiooni pinnast vaguni sümmeetria pikisuunalisele tasapinnale.

12.8.6.Veose ja liikumatu turnikee tugede kinnitamise arvutamiseks määratakse hõõrdejõud järgmiste valemite järgi.

Pikisuunas:

- veose kinnitamisel liikumatule turnikeetoele:

F_тр^пр= 0,5 (Q_гр+ Q_тур.п) (μ_гт + μ_ск) (tf); (93)

- turnikeetoe kinnitamisel vaguni külge:

F_тр^пр= 0,5 (Q_гр+ Q_тур) μ (tf), (94)

kus μ on hõõrdetegur turnikeetoe liikumisel mööda vaguni põrandat;

μ_гт – hõõrdetegur kauba liikumisel mööda turnikeetoe kaubaalust.

12.8.7. Veose ja liikuva turnikee tugede kinnitamise arvutamiseks määratakse hõõrdejõud järgmiste valemite järgi.

Pikisuunalised hõõrdejõud:

- kauba kinnitamisel turnikeetoe tugialusele:

F_тр^пр = (0,5Q_гр+ Q_тур.п ) μ_п (tf), (95)

kus m_п on hõõrdetegur kaubaaluse liikumisel mööda turnikeetoe aluspõhja;

- turnikeetoe kinnitamisel vaguni külge:

F_тр^пр = 0,5(Q_гр+ Q_тур) μ (tf). (96)

12.8.8. Liikuva ja liikumatu turnikee tugede puhul määratakse hõõrdejõud põiksuunas valemitega:

- kauba kinnitamisel turnikeetoe toetuspinnale:

F_тр^п = 0,5 Q_гр μ_гт(1000 - a_в)/1000 (tf); (97)

- turnikeetoe kinnitamisel vaguni külge:

F_тр^п = 0,5(Q_гр + Q_тур) μ (1000 - a_в)/1000 (tf) (98)

Veose turnikeetugede kaubaaluste külge ja turnikeetugede vagunite külge kinnituse arvutused tehakse vastavuses käesoleva peatüki punktiga 11.5.

12.9. Peamised tehno- ja kasutusnõuded väljatöötatavatele turnikeedele

Turnikeed peavad olema reeglina valmistatud ilmastikukindlad ja sobima kasutamiseks välitingimustes külma kliimaga makrokliima piirkondades, kus iga-aastaste õhutemperatuuride absoluutsete miinimumide keskmine on alla –45 ⁰С (vastab "ХЛ" 1. kategoorialeGOST 15150-69 VF järgi).

Turnikeetugede liikuvate ja liikumatute osade mehaaniline seostus peab olema töökindel ja välistama liikuvate osade juhikutelt mahatuleku vagunhaagendite sorteermäelt allalaskmisel, rongides liikumisel ja manöövritöödel. Liikuva turnikee tugede liikuvad osad peavad pärast pikisuunaliste inertsijõudude mõju lõppemist, samuti pärast vertikaalkoormuse eemaldamist pöörduma tagasi lähteasendisse (keskele).

Teisaldatavaid turnikeesid peab saama tõstemehhanismidega paigaldada platvormile ja võtta sealt maha minimaalse töökuluga ja ilma platvormi konstruktsiooni rikkumata.

Turnikeede konstruktsioon peab tagama ligipääsu reguleerimist ja tehnohoolet vajavatele sõlmedele.

Turnikeed peavad säilitama töökindluse ning neid ei tohi kahjustada haagendite vastastikune põrkumine kiirusel kuni 9 km/h.

Turnikee konstruktsioon peab tagama:
- veose ja veeremi korrasoleku ja puutumatuse;
- ohutu liikumise kaubarongi koosseisus kiirusega kuni 100 km/h;
- kõverate läbimise, kui kõvera raadius on võrdne haagendi vagunite kõverate joonestumise minimaalse raadiusega, ja laadimisgabariiti joonestumise 350 m raadiusega kõveratel;
- vagunhaagendi sorteermäe harja läbimise, milleks turnikeetoe liikuval osal peab olema võimalus pöörduda vertikaaltasandis vähemalt 5^о nurga võrra;
- veose väände välistamise vagunhaagendi liikumisel mööda kõverjoonelist teelõiku välisrööpa maksimaalse kõrgendusega, kui veose pöörde maksimaalne arvutuslik nurk tee pikitelje suhtes kõverasse sisenemisel ei ole üle 0,5^о.

Kaupade kinnitamiseks turnikeetugedele soovitatakse kasutada standardseid kinniteid (polte, kruvisid, tikkpolte jm).

Turnikeetoe paigaldamine platvormile ei tohi väliskoormuste kõige ebasoodsama kombinatsiooni korral ja turnikeetoe detailide vastastikusel paiknemisel põhjustada raami platvormis paindemomente, mis ületavad käesoleva peatüki 4. lisas tooduid. Platvormi raami paindemomendi kontrollarvutus tehakse vastavuses soovitustega, mis on toodud käesoleva peatüki 4. lisas.

Teljepoldi pikiliikumise jaoks tehtud sisselõike ulatus määratakse valemi järgi:

С_пр=(4l_a+20)(n-1)+d+50,

kus l_aon automaatsiduri leevendi käik, mm (võetakse 100 mm);
n – vagunite arv haagendis, arvestamata kauba otste kattevagunid;
d – teljepoldi diameeter, mm.

Kauba laadimisel turnikeele peab teljepolt asuma sisselõike keskel.

Kaubasaatjal peab turnikee ja teiste kasutatavate lisakinnitusvahendite kohta olema käitusjuhend (pass).

Igal turnikeel peab nähtaval kohal olema etikett, millele on märgitud: valmistaja nimetus, omanik, turnikee kandevõime, inventarinumber, valmistamise kuupäev ja järgmise (eelseisva) ülevaatuse kuupäev.

Kaubasaatja on enne pealelaadimist kohustatud:
– kontrollima turnikee ja kasutatavate lisakinnitusvahendite komplekssust;
– vastavuses käitusjuhendiga puhastama ja määrima pöördtapi hõõrdepinnad ning vaheraami tugilaagri hõõrdepinnad kohtades, kus vaheraam puutub kokku iga turnikeetoe alumise ja ülemise raamiga.

Kaubasaatja on kohustatudjärgima turnikee käitusjuhendi nõudeid ülevaatuse ja tehnohoolde osas.

13. Käesolevas eeskirjas mitteettenähtud veoste paigaldamise ja kinnitamise kohalike tehniliste tingimuste (KTT) ja käesoleva eeskirja nõuetele vastavate paigaldamise ja kinnitamise skeemide (ETT) väljatöötamise kord. Veose paigaldamise ja kinnitamise tingimuste järgimise kontroll.

13.1. KTT töötatakse välja kaupadele, mille paigaldamise ja kinnitamise viisid ei ole käesoleva eeskirjaga ette nähtud.

KTT töötatakse reeglina välja ühes jaamas veoste hulgilaadimise korral, samuti ühe veose saatmisel ühe raudtee mitmest laadimispunktist.

KTT töötab välja saatja.

KTT-projekt peab sisaldama kirjeldavat osa ning arvutusi ja selgitusi.

KTT kirjeldavas osas peab olema näidatud:
- veose iseloomustus (kauba nimetus, mass, põhimõõtmed jt);
- kauba veoks ettevalmistamise kord;
- veeremi andmed (tüüp ja vajadusel mudel) ja sellele esitatavad nõuded;
- kauba vagunisse paigaldamise kord;
- veose kinnitusviiside kirjeldus, näidates ära kõik kinnituselemendid ja nende asetuse veose ja vaguni suhtes;
- veose paigaldamise ja kinnitamise skeem (edaspidi skeem).

Arvutustes ja selgitustes peab sisalduma veose jaoks pakutava paigaldamis- ja kinnitusviisi arvutuslik põhjendus, kinnitusvahendite tüübi valik ja arv. Arvutused peavad olema tehtud vastavuses käesoleva peatüki nõuetega.

Kui pakutava laadimisviisi puhul kasutatakse mitmeringelisi kinnitusvahendeid, tuleb nende kohta KTT-projektile lisada saatja poolt kinnitatud dokumendid (vajalikud joonised, pass või käituseeskiri), samuti mitmeringeliste kinnitusvahendite paigaldamise ja kinnitamise skeem nende tagastamisel tühiolekus.

Saatja esitab KTT-projekti raudteele läbivaatamiseks.

Läbivaatamise tulemuste põhjal teostatakse KTT-projektis esitatud veose paigaldamis- ja kinnitamisviisi kasutamiskindluse kontrollkatsed vastavalt käesoleva peatüki p 14 nõuetele.

Katselise kontrolli käigus võivad muutuda KTT-projektis ettenähtud kinnitusvahendite kogus ja karakteristikud.

Kontrollkatsete tulemuste põhjal töötatakse välja täpsustatud KTT-projekt, mis sisaldab kirjeldavat osa ja skeemi, mis kinnitatakse saatja ja raudtee poolt lähtetee sise-eeskirjadega kehtestatud korras.

KTT-de järgi toimub kaupade pealelaadimine raudteejaamades, kus need on kinnitatud, sihitusega 1520 mm rööpmelaiusega raudtee jaamadesse.

KTT-sid võib raudtee esitada käesoleva eeskirja täiendusena, kui nende järgi toimub kaupade vedu ja kulgeteel pole 3 aasta jooksul esinenud pealelaadimise ega kinnituse rikkumise juhtumid.

13.2. ETT töötatakse välja ja kinnitatakse saatja poolt kaupadele, mille paigaldamis- ja kinnitamisviisid ei ole käesoleva eeskirja või KTT-ga ette nähtud, ja kooskõlastatakse lähteraudteega sise-eeskirjade kohaselt.

ETT peab sisaldama veose paigaldamise ja kinnitamise skeemi ning arvutusi ja selgitusi. Kui kasutatakse mitmeringelisi kinnitusvahendeid, esitab saatja samaaegselt skeemi nende tühiolekus tagastamise kohta.

13.3. Veoste paigaldamise ja kinnitamise skeemide (KTT ja ETT) vormistamine peab toimuma kooskõlas lähteraudtee sise-eeskirjadega.

13.4. Saatja (kui pealelaadimine toimus tema vahenditega) vastutab kaupade vagunisse paigaldamise ja kinnitamise tingimuste järgimise eest, sealhulgas kinnitusvahendite koguse, suuruse ja kvaliteedi eest ning laadimisgabariidi järgmise eest.

Kaupade lahtisele veeremile ja kinnistesse vagunitesse paigaldamise ja kinnitamise tingimuste täitmist kinnitab saatja oma allkirjaga SMGSi saatelehel:

- kaupade puhul, mille paigaldamis- ja kinnitamisviisid on ette nähtud käesoleva eeskirjaga, lahtris 11, pärast veose nimetust – “Veos on paigaldatud ja kinnitatud kooskõlas SMGSi lisa 14 ptk ____ p _____” (näidatakse vastava peatüki ja punkti number);

- kaupade puhul, mille paigaldamis- ja kinnitamisviisid on ette nähtud ETT-ga, lahtris 93 – “Veos on paigaldatud ja kinnitatud kooskõlas ETT-ga nr____ kuupäev ____. Kasutatud on kinnitusvahendeid: _______ (näidatakse kinnitusvahendi nimetus ja kogus, samuti traadi diameeter ja kiudude arv ning prusside mõõtmed)”;

- kaupade puhul, mille paigaldamis- ja kinnitamisviisid on ette nähtud KTT-ga, lahtris 93 – “Veos on paigaldatud ja kinnitatud kooskõlas KTT-ga nr____ kuupäev ____. Kasutatud on kinnitusvahendeid: _______ (näidatakse kinnitusvahendi nimetus ja kogus, samuti traadi diameeter ja kiudude arv ning prusside mõõtmed);

- ebagabariitsete ja raskekaaluliste kaupade puhul, lahtris 11 – “Veos on paigaldatud ja kinnitatud joonise nr ____ kuupäev ____ kohaselt”;

- mitmeringeliste kinnitusvahendite (KKV) tagastamisel, lahtris 11 pärast kinnitusvahendi nimetust, – “KKVon paigaldatud ja kinnitatud kooskõlas skeemiga nr____ kuupäev ____, kinnitatud _______ poolt (näidatakse, kelle poolt on kinnitatud). Kasutatud on kinnitusvahendeid: _______ (näidatakse kinnitusvahendi nimetus ja kogus, samuti traadi diameeter ja kiudude arv ning prusside mõõtmed)”.

Saatja või tema poolt volitatud esindaja, kes vastutab kaupade vagunisse paigaldamise ja kinnitamise eest (kelle juhatusel on veos vagunisse paigaldatud ja kinnitatud) kinnitab SMGSi saatelehele tehtud märke oma allkirjaga, näidates ära ametikoha ja perekonnanime.

Kui veos laaditakse raudtee vahenditega, teeb kaupade paigaldamise ja kinnitamise eest vastutav raudteetöötaja vastava märke kaupade paigaldamis- ja kinnitustingimuste täitmise kohta SMGSi saatelehe lahtrisse 93 ja kinnitab selle oma allkirjaga, näidates ära ametikoha ja perekonnanime.

Raudtee kontrollib pealelaaditud kaupu välisel vaatlusel, kas saatja on kinni pidanud veose lahtisele veeremile paigaldamise ja kinnitamise tingimustest.

Kui veoks esitatud kaupade paigaldamis- ja kinnitusviisid on ette nähtud käesoleva eeskirjaga, võib lähtejaam nõuda saatjalt viimase poolt kinnitatud eskiiside esitamist, milles oleks märgitud kaupade mõõtmed ja mis tõendaksid, et kaupade paigaldamis- ja kinnitusviis vastab käesolevale eeskirjale.

Kaupade (välja arvatud kodused majapidamisasjad) paigaldamine ja kinnitamine peab toimuma saatja või tema poolt volitatud isiku juhatusel, kes peab läbima käesoleva eeskirja tundmise kontrolli mahus, mis on vajalik saadetava kaubaliigi paigaldamiseks ja kinnitamiseks. Teadmiste kontrollimise kord ja tähtaeg sätestatakse sise-eeskirjadega. Saatja esitab tema poolt volitatud isikute nimekirja raudteele kirjalikult, märkides ära nende passiandmed ja lisades allkirja näidised.

Kui isik, kelle juhatusel toimus konkreetse kauba paigaldamine ja kinnitamine, tegi vea, ei ole tal edaspidi õigust juhatada veose paigaldamis- ja kinnitamistöid. Raudtee ei pea vastu võtma saatelehti, kus mainitud isik on tõendanud veose paigaldamise ja kinnitamise õigsust, enne selle isiku käesoleva eeskirja tundmise teistkordset kontrollimist.

Kui veos laaditakse raudtee vahenditega, peab veose paigaldamine ja kinnitamine toimuma veose paigaldamise ja kinnitamise eest vastutava raudteetöötaja juhatusel, kes on läbinud analoogse teadmiste kontrolli.

14. Veose paigaldus- ja kinnitusviiside katselise kontrolli teostamise metoodika

Kaupade vagunisse paigaldamise ja kinnitamise viisid, mis töötatakse välja käesoleva eeskirja ja KTT-de jaoks, peavad olema läbinud katselise kontrolli. ETT-de katselist kontrolli teostatakse juhul, kui see on ette nähtud lähteraudtee sise-eeskirjadega.

14.1. Katseline kontroll sisaldab kolme etappi:
- põrkumise katsetused (kohustuslik etapp);
- rongikatsetused. Kaupade paigaldus- ja kinnitusviiside rongikatsetuste teostamise vajalikkuse määrab komisjon;
- katseveod (kohustuslik etapp).

KTT-de väljatöötamisel toimub kaupade vagunisse paigaldamise ja kinnitamise viiside kasutamiskindluse katseline kontroll lähteraudtee korralduse alusel.

Korralduses määratakse komisjoni koosseis, katselise kontrolli läbiviimise aeg ja koht (jaam ja saatja haruteed), katsetes osalevate vagunite eraldamise ja etteandmise kord; vajadusel määratakse rongikatsete polügoon (marsruut), samuti vagunite saatmise kord rongikatsetustel.

Komisjoni koosseisu lülitatakse lähtejaama veo- ja kaubandusmajanduse esindaja (esimees), vagunimajanduse ja rongi liiklusohutuse revidendi esindaja (jaamaülem või tema asetäitja) ning saatja esindajad.

Komisjon:
– kontrollib veose seisukorda ning selle paigaldamise ja kinnitamise vastavust KTT-projektile;
– kontrollib katsetööde teostamise metoodika ja tingimuste järgimist;
– vormistab aktid katselise kontrolli vastavate etappide läbiviimise kohta koos otsusega katsetatava veose paigaldus- ja kinnitusviiside kasutamiskindluse kohta;
– töötab välja ettepanekud katsetatava veose paigaldus- ja kinnitusviisi parendamise kohta.

Lähteraudtee võib komisjoni liikmete hulgast määrata raudtee töötajaid katsevedude saatjaiks kuni sihtjaamani.

Katsetatakse 3–5 vagunit (või haagendit), mis on koormatud KTT-projekti kohaselt.

Katsetused viiakse läbi võimalikult halbades ilmastikutingimustes.

Katselise kontrolli etappide tulemused kajastatakse vastavates aktides. Soovitatavad aktide vormid on toodud allpool.

14.2. Põrkumise katsetustel peetakse kinni järgmistest tingimustest.

Katsetamiseks valmistatakse ette vagunid, mis on koormatud kontrollitava paigaldus- ja kinnitusviisi kohaselt, mis hõlmab:
– veose paigaldamist ja kinnitamist KTT-projekti (katselaadimine) kohaselt;
– veosele ja vagunile kontrollmärgete tegemist, mis fikseerivad veose algasendi vaguni suhtes. Kontrollmärked peavad olema tehtud kohtadesse ja viisil, mis tagab nende täpse eristatavuse katsetamise käigus. (Kontrollmärked tehakse enne igat katseetappi.)

Ühele vagunile toetuva veosega koormatud üksikute vagunite või haagendite põrkumiskatsetused viiakse läbi sirgel teelõigul.

Kahele vagunile toetuva veosega koormatud haagendite põrkumiskatsetused viiakse läbi sirgel teelõigul ja seejärel kõveral teelõigul, kõvera raadiusega 300–400 m.

Katsetatavate vagunite põrkumised viiakse läbi liikumatult (“seinana”) teel seisvate poolvagunitega, mis on täieliku kandevõimeni täis laaditud inertse laadungiga (näiteks liiv, killustik jms). “Sein” peab koosnema vähemalt kolmest poolvagunist. “Seina” vagunid paigutatakse kokkuhaagitult tee kontroll-lõigu lõppu, pidurdatakse pneumopiduriga ja kokkupõrkumissuunast esimene poolvagun pidurdatakse täiendavalt kahe pidurkingaga. Kontroll-lõik on ette nähtud katsetatava vaguni “seinaga” kokkupõrke kiiruse määramiseks ja peab endast kujutama sirgjoonelist horisontaalset 10 m pikkust teelõiku. Arvestusliku lõigu pikkust loendatakse “seina” esimese poolvaguni automaathaake telje juurest.

Sirgel teelõigul viiakse läbi 12 kokkupõrget järgmises järjestuses:
– 4 kokkupõrget kiirusega 4–5 km/h;
– 3 kokkupõrget kiirusega 5–6 km/h;
– 2 kokkupõrget kiirusega 6–7 km/h;
– 1 kokkupõrge kiirusega 7–8 km/h;
– 2 kokkupõrget kiirusega 8–9 km/h.

Kõveral teelõigul viiakse läbi 10 kokkupõrget kiirusega 4–8 km/h eelpool kirjeldatud viisil.

Kui katsetatakse ühe koormatud platvormi suhtes liikumatult kinnitatud veosega haagendeid, teostatakse kokkupõrkeid mõlemas suunas.

Kokkupõrge toimub iga katsetatava vaguni või haagendiga. Katsetatava vaguni või haagendi hoog võetakse piisava pikkusega teel enne kontroll-lõiku veduriga vajaliku kiiruseni üles ja pärast ja pärast lahtihaakimist lastakse veereda “seina” vagunite peale. Kui kasutatakse ilma iseenesliku lahtihaakimise seadmeta vedurit, haagitakse automaatsidur lahti enne üleskiirenduse algust. Seda liiki katsetuse jaoks on lubatud kasutada spetsiaalseid mäetüüpi stende.

Vaguni kiirus enne põrkumist arvutatakse valemi järgi:

v=36/t (km/h),

kus t on vabalt liikuva vaguni kontroll-lõigu läbimise aeg, sek. Aega t mõõdetakse stopperiga.

Komisjoni otsuse põhjal on lubatud kasutada teisi viise vagunite kiiruse määramiseks enne kokkupõrget (sealhulgas kasutada eriseadmeid).

Pärast igat vaguni (haagendi) kokkupõrget vaatavad komisjoni liikmed veose ja kõik kinnituselemendid üle.

Kõik märgatud defektid vaguni (haagendi vagunite) konstruktsioonis, veose asendi muutused ja kinnituselementide seisukorra muutused fikseeritakse põrkumiskatsetuste aktis. Veose nihkumine määratakse märgete asukoha järgi enne ja pärast põrkumist.

Kui veose nihkumine või kinnituselementide vigastused katsetamise ajal kujutavad endast ohtu liiklusohutusele või veose ja veeremi korrasolekule, tuleb katsetused kohe lõpetada, mille kohta tehakse akti vastav kanne. Veose paigaldamis- ja kinnitamisviis loetakse katsetused läbinuks, kui 10 põrkumise tagajärjel (kiirusega kuni 8 km/h) sirgel teelõigul ja haagendite puhul sirgel ja kõveral teelõigul pole veose kinnitusvahendid olulisi defekte saanud, veos on kinnitatud ja veokõlblikus asendis ning pärast põrkumisi kiirusega 8–9 km/h ei ole fikseeritud vaguni vigastusi.

Põrkumiskatsetuste tulemuste põhjal võtab komisjon vastu otsuse järgmiste katsetamisetappide läbiviimise kohta. Komisjoni otsuse põhjal võidakse edasiseks katsetustel osalemiseks vagunid täielikult või osaliselt ümber laadida ja välja vahetada kõik või mõned kinnitusvahendid.

14.3. Rongikatsetusi viiakse läbi kinnituse kasutamiskindluse määramiseks reaalsetes rongiliikluse tingimustes järgmiselt.

Rongikatsetuste läbiviimiseks valitud polügoonil ei tohi olla kaubarongidele liikumiskiiruse piirangud, samuti peavad olemas olema teelõigud, mis võimaldavad liikuda kiirusega kuni 100 km/h ja kõverad teelõigud raadiusega 350 m.

Rongikatsetusi viiakse läbi päevasel ajal eraldi rongiga, mis koosneb vedurist, katsetatavatest vagunitest ja komisjoni liikmetega vagunist, mis paikneb veduri taga. Lubatud on komisjoni liikmetest saatjate viibimine veduri tagumises kabiinis.

Rongikatsetuste käigus peab tegema mitu sõitu, sealhulgas kiirusega kuni 100 km/h. Katsevagunite summaarne läbisõit kiirusega kuni 100–110 km/h peab moodustama vähemalt 60 km.

Komisjon vaatab veose ja kinnitusvahendite seisukorra üle kulgeteel rongi peatumisel jaamades ja vajadusel jaamavahedes. Kui avastatakse veose kinnituse vigastused ja veose nihkumine, mis kujutavad endast ohtu liiklusele ning veose ja veeremi korrasolekule, tuleb katsetused viivitamatult lõpetada.

Summaarse läbisõidu, kiirusega kuni 100–110 km/h, dokumentaalseks tõestuseks on ettenähtud korras kinnitatud kiirusmeeriku lindi dešifreering.

Kõik märgatud defektid vaguni (haagendi vagunite) konstruktsioonis, veose asendi muutused ja kinnituselementide seisukorra muutused rongikatsetuste käigus fikseeritakse rongikatsetuste aktis. Veose nihkumine määratakse märgete asukoha järgi enne ja pärast rongikatsetusi.

14.4. Katsevedusid teostatakse paigaldus- ja kinnitusviisi kontrollimiseks reaalsetes veotingimustes. Katsevagunid lülitatakse rongide koosseisu üldistel alustel. Katseveod võivad olla nii ühekordsed kui ka teatud ajavahemikuks määratud ehk mitmekordsed. Mitmekordsed katseveod määratakse komisjoni äranägemisel, näiteks juhtudel, kui ühekordne vedu pole küllaldase kaugusega või veose kinnitusviisi kasutuskindluse kontrollimiseks talve- ja suvetingimustes.

Iga vaguni läbisõit peab katsevedude käigus moodustama vähemalt 1500 km.

Katsevedudele saadetava veose saatelehe esikülje paremasse ülemisse nurka tehakse märge “Katsevedu”. Saatelehele lisatakse katseveo akt. Akti vasaku poole täidavad ja allkirjastavad komisjoni liikmed lähtejaamas. Aktis peab olema märgitud aadress, kuhu peab akti tagastama pärast vagunite tühjakslaadimist.

Kontrollitava KTT-projekti kohaselt koormatud vagunite saatmise vajaduse katsevedude käigus määrab komisjon.

Kui katsevedu toimub saatjatega, kontrollivad komisjoni liikmed süstemaatiliselt veose seisukorda ja tema kinnitusi kulgeteel. Vaatluste tulemused kantakse katseveo päevikusse. Veose seisukord ja avastatud kõrvalekalded esialgsest seisukorrast, sealhulgas kinnituselementide ja vaguni hälbed, pannakse kirja täpselt ja lühidalt, näiteks: “Prussi nr 1 kinnitusnaelad on osaliselt välja tulnud, pruss on nihkunud 10 mm ……. suunas”; “tõmmits nr 4 on lõdvenenud”; “pruss nr 3 on lõhenenud naelte sisselöömise joonel”.

Veose nihkumise ulatus mõõdetakse iga vaatluse ajal esialgsest asendipunktist.

Kinnitusvahendite vigastuste avastamisel hindavad kaasasõitvad komisjoni liikmed katsevagunite edasisõidu võimalust rongi koosseisus.

Katsevagunite veeremi sorteermägedelt allalaskmise vajadusel vaadatakse veos, kinnitus ja vagunid kohustuslikus korras üle enne ja pärast allalaskmist.

Ilma saatjateta katsevedude puhul saadab lähtejaama ülem sihtjaama telegrammi komisjonilise tühjakslaadimise vajaduse kohta.

Sihtjaamas toimub katsevagunite tühjakslaadimine jaamaülema või tema asetäitja ja saaja esindaja järelevalve all.Enne mahalaadimist vaadatakse veos ja nähtavad kinnitusvahendid vagunis üle, pärast mahalaadimist toimub veose, vaguni ja kinnitusvahendite seisukorra lõplik hindamine. Jaamaülema või tema asetäitja ja saaja esindaja täidavad ja allkirjastavad katseveo akti parema poole.

14.5. Katselise kontrolli materjalide analüüsi põhjal teeb komisjon otsuse kontrollitava paigaldus- ja kinnitusviisi kasutuskõlblikkuse kohta ning formuleerib märkused kontrollitava paigaldus- ja kinnitusviisi kohta. Komisjon võib katsetuste käigus muuta arvutuste põhjal valitud kinnituse tugevust, mille kohta tehakse vastav märge vastava etapi läbiviimise akti. Komisjoni otsus tehakse teatavaks saatjale ja (või) projekteerijale. Selle otsuse põhjal teeb saatja ja (või) projekteerinud organisatsioon paigaldus- ja kinnitusviisi parandused ning esitab KTT korrigeeritud projekti kinnitamiseks sise-eeskirjadega sätestatud korras.

Põrkumiskatsetuste akti vorm
(soovitatav)

Jaam________________ “____” ________ 20 a

nimetus

Põrkumiskatsetuste akt

Veose paigaldamis- ja kinnitamisviis __________________________________________

veose nimetus

projekti kohaselt___________________________________________________________
KTT-/ETT-projekti tähistus

_________________________________________________________________________
väljatöötaja (saatja) nimetus

Põrkumiskatsetused on viidud läbi vastavalt korraldusele _________________ kuupäev ____________ nr _______,

mis on koostatud komisjoni poolt koosseisus:

Komisjoni esimees:_____________________________________________________

perekonna- ja eesnimi, ametikoht

Komisjoni liikmed: _____________________________________________________

perekonna- ja eesnimi, ametikoht

_____________________________________________________

1. Veose paigaldamise ja kinnitamise kontroll

Andmed täislaaditud poolvagunite (platvormide) kohta:

Vaguni nr	Kande- jõud, t	Taara mass, t	Veose kogumass, t	Veose lühi- iseloomustus	Kohtade arv ja iga koha mass	Märkus
1	2	3	4	5	6	7

Komisjon, vaadanud üle katselises korras täislaaditud vagunid, tegi kindlaks:

1.1. Veos, selle paigaldamine ja kinnitamine vastab KTT-/ETT-projektile. KTT-/ETT-projekt ja kinnituse tugevusarvutus on lisatud.

1.2. Kõrvalekalded KTT-/ETT-projektist:

_______________________________________________________________________
ei ole fikseeritud (milles seisnesid)

1.3. Kontrollmärked vagunitele ja veosele on peale kantud.

2. Põrkumiskatsetused

2.1. Põrkumiskatsetused liikumatult seisva vagunigrupiga (“seinaga”), mis koosneb ______(näidatakse kogus) liikumatult teel seisvast poolvagunist, viidi läbi kooskõlas SMGSi 14. lisa 1. peatükis (I osa) esitatud nõuetega. Andmed vagunite (“seina”) kohta:

Vaguni nr	Kande- jõud, t	Taara mass, t	Veose mass, t	Veose nimetus	Märkus
1	2	3	4	5	6

2.2. Põrkumiskatsetuste tulemused:

Vaguni nr	Põrkumise nr	Pealesõitva vaguni kiirus, km/h	Veose pikisuunaline nihkumine esialgsest asendist, mm	Pärast põrkumist avastatud kinnituse defektid (detailselt)
1	2	3	4	5

2.3. Põrkumiskatsetuste tulemuste analüüsi põhjal loeb komisjon kontrollitava veose paigaldus- ja

kinnitusviisi põrkumiskatsetused _________________________ (läbinuks/mitteläbinuks).

2.4. Komisjon teeb ettepaneku:

– viia veose paigaldus- ja kinnitusviisi rongikatsetused läbi projekti kohaselt

____________________________________________________________________________;
KTT-/ETT-projekti tähis

- enne rongikatsetusi asendada järgmised veose kinnituselemendid:

____________________________________________________________________________;

- teha laadimis- ja kinnitusviisi järgmised muudatused:

________________________________________________________________________

Komisjoni esimees: _________________________ (perekonnanimi)
allkiri

Komisjoni liikmed: ________________________________ (perekonnanimed)
allkiri

Rongikatsetuste akti vorm
(soovitatav)

Jaam________________ “____” ________ 20 a

nimetus

Rongikatsetuste akt

Veose paigaldamis- ja kinnitamisviis ________________________________________
veose nimetus

projekti kohaselt________________________________________________________
KTT-/ETT-projekti tähistus

_____________________________________________________________________
väljatöötaja (saatja) nimetus

Rongikatsetused on viidud läbi vastavalt korraldusele _________________ kuupäev ____________ nr _______, mis on koostatud komisjoni poolt koosseisus:

Komisjoni esimees:_____________________________________________________
perekonna- ja eesnimi, ametikoht

Komisjoni liikmed: ______________________________________________________
perekonna- ja eesnimi, ametikoht

1. Rongikatsetused on viidud läbi lõigul:_______________________________

Katsetatavate vagunite läbijooks __________km;

Liikumiskiiruskuni ________km/h, sealhulgason

kiirusega 100–110 km/h läbitud __________km.

Rongikatsetuste tulemused:

Vaguni nr	Veose nihkumine, mm	Kinnituse defektid (detailselt)	Märkus
1	2	3	4

2. Rongikatsetuste tulemuste analüüsi põhjal loeb komisjon kontrollitava veose paigaldus- ja kinnitusviisi

rongikatsetused _________________________ (läbinuks/mitteläbinuks).

3. Komisjon teeb ettepaneku:

– viia läbi rongikatsetused vagunitega nr _________________, mis on täis laaditud projekti

___________________________________________________ kohaselt;
KTT-/ETT-projekti tähis

- enne katsevedu asendada järgmised veose kinnituselemendid:

_________________________________________________________________________;

- teha laadimis- ja kinnitusviisi järgmised muudatused:

_________________________________________________________________________

Komisjoni esimees: _________________________ (perekonnanimi)
allkiri

Komisjoni liikmed: ________________________________ (perekonnanimed)
allkiri

Katseveo akti vorm
(soovitatav)

Katseveo akt

Veos ____________________________________________________________________
veose nimetus

projekti järgi ______________________________________________________________
märgitakse KTT- ja ETT-projekt

________________________________________________________________________
väljatöötaja (saatja) nimetus

1. Veose nimetus______________________________
2. Saatja nimetus______________________________	7. Saaja nimetus__________________________
3. Lähtejaam ________________________________	8. Sihtjaam______________________________
4. Pealelaadimise kuupäev ______________________	9. Mahalaadimise kuupäev__________________
5. Ilmastikuolud pealelaadimisel:__________________ temperatuur, pilvisus, sademed	10. Ilmastikuolud mahalaadimisel:_____________ temperatuur, pilvisus, sademed
6. Katseveo kaugus, km _______________________	11. Akti tagastamise aadress_________________

Täidetakse lähtejaamas					Täidetakse sihtjaamas
Jrk nr	Vaguni number	Vaguni kandejõud, t	Veose kogumass, kauba-kohtade arv	Kinnitus-elementide loetelu, nende kogus	Avastatud veose-nihked, mm		Avastatud kinnitus-defektid	Otsus paigaldus- ja kinnitusviisi kõlblikkuse kohta
Jrk nr	Vaguni number	Vaguni kandejõud, t	Veose kogumass, kauba-kohtade arv	Kinnitus-elementide loetelu, nende kogus	pikisuunas m	põiksuunas m	Avastatud kinnitus-defektid	Otsus paigaldus- ja kinnitusviisi kõlblikkuse kohta
1	2	3	4	5	6	7	8	9



Komisjoni liikmete allkirjad lähtejaamas: Esimees: _______________________________________ amet, allkiri, perekonnanimi					Komisjoni liikmete allkirjad sihtjaamas: Esimees: _______________________________________ amet, allkiri, perekonnanimi
Komisjoni liikmed: ____________________________________ amet, allkiri, perekonnanimi					Komisjoni liikmed: ____________________________________ amet, allkiri, perekonnanimi

1. peatüki “Kaupade vagunitesse ja konteineritesse paigaldamise ja kinnitamise eeskiri” (p 9.26) lisa nr 1

Polt- ja keevisliite arvutus

1. Põiksuunalise koormusega poltliidete arvutus

1.1. Polt on paigaldatud detaili avasse ilma lõtkuta. Polt töötab lõikele ja muljumisele.


Joonis L1.1	Joonis L1.2
Silinderpolt	Koonuspolt

Lõikele arvutatakse polt valemi järgi:

π (d/10)²[τ_ср ] / 4 ≥ P, kust d ≥ 10√ 4Р/ π [τ_ср],

kus Р on põiki üle poldi mõjuv jõud, kgf;
[τ_ср ] – lubatav pinge lõikele, kgf/cm²;
d – poldi istupinna diameeter, mm.

Muljumisele arvutatakse polt valemi järgi:

(d h [σ _см ])/100 ≥ Р, kust h ≥ 100Р / d [σ _см] ,

kus h on muljumisala kõrgus, mm;
[σ _см] – lubatav pinge muljumisele, kgf/cm².

1.2. Polt on paigaldatud detaili avasse lõtkuga. Poldi pingutamisega tagatakse küllaldane hõõrdejõud detailide vahel, hoidmaks ära nende nihkumist ja poldi viltuseisu.


Joonis L1.3	Joonis L1.4
Poldi pingutusjõud Q arvutatakse valemite järgi:
Q = P / f = π (d₁/10)² [σ _р ] / 4, kus f on hõõrdetegur liidetavate detailide vahel; võetakse vastavalt käesoleva peatüki punktile 11.3.1; d₁- poldi keerme sisemine diameeter, mm; [σ _р ] – lubatav pinge tõmbel, kgf/cm²	Q = P / f i, kus i on liitekohtade arv

2. Keevisliidete arvutus

2.1. Otseõmblusega põkkliide.

Joonis L1.5

Lubatav jõud liitele:

– tõmbel Р₁ = [σ` _р] lS/100 (kgf);
– survel Р₂ =[σ`_сж] lS/100 (kgf),

kus [σ`_р], [σ`_сж] on lubatavad pinged keevisõmblusele vastavalt tõmbel ja survel, kgf/cm²;
l, S – liidetavate detailidelaius ja paksus, mm.

Tugevuse arvutamisel võetakse liitekohtade servade ettevalmistusviisid võrdväärseteks.

2.2. Kaldõmblusega põkkliide.

Joonis L1.6

Liitele lubatav jõud:

– tõmbel Р₁ =[σ`_р] lS/100 sin β (kgf);

– survel Р₂ =[σ`_сж] lS/ 100 sin β (kgf),

β = 45^о korral on liide võrdtugev kogu ristlõikele.

2.3. Ülekate.

Joonis L1.7

Liited tehakse kaldõmblusega. Sõltuvalt õmbluse suunast mõjuvate jõudude suuna suhtes nimetatakse nurkõmblusi otsõmblusteks (joonis L1.7 а), külgõmblusteks (joonis L1.7 b), kaldõmblusteks (joonis L1.7 c) ja kombineeritud õmblusteks (joonis L1.7 d).

Otsõmbluse ja kaldõmbluse maksimaalne pikkus ei ole piiratud. Külgõmbluste pikkus tuleb võtta alla 60K, kus K on õmbluse kaateti suurus (mm). Minimaalne nurkõmbluse pikkus on 30 mm; lühema õmbluse puhul vähendavad õmbluse alguses ja lõpus olevad defektid oluliselt tema tugevust. Minimaalne nurkõmbluse kaatet K_min võetakse võrdseks 3 mm, kui metalli paksus S ≥ 3 mm.

Liitele lubatav jõud

Р₁ = Р ₂= 0,7 [τ`_ср ] KL/100 (kgf),

kus [τ`_ср ] on lubatav pinge keevisõmblusele lõikel, kgf/cm²;
K – õmbluse kaatet, mm;
L – nurkõmbluste ümbermõõt, mm:
– otsõmblustele L=l;
– külgõmbluste L=2l₁;
– kaldõmblustele L=l/ sin β;
– kombineeritud õmblustele L=2l₁+ l.

2.4. Ebasümmeetriliste elementide liide.

Joonis L1.8

Õmblustele 1 ja 2 edastatavad jõud leitakse staatikavõrrandist:

Р₁ = Р е ₁/е; Р ₂= Р е ₂/е.

Õmbluste vajalik pikkus:

l₁ = Р₁/0,007 [τ`_ср ] K (mm); l₂= Р₂/0,007 [τ`_ср ] K (mm),

kus [τ`_ср ] on lubatav pinge keevisõmblusele lõikel, kgf/cm²; K – õmbluse kaatet, mm.

Lubatud on l₂ suurendamine kuni väärtuseni l₁.

2.5. Vastak-keevisliide, mis tagab jõudude parema ülekande.

Joonis L1.9

Lubatav jõud:
- tõmbel Р₁ = [σ`_р] l S/100 (kgf);
- survel Р₂ = [σ` _сж] l S/100 (kgf),

kus [σ`_р], [σ`_сж] on lubatavad pinged keevisõmblusele vastavalt tõmbelja survel, kgf/cm²;
l, S – põkatud detailide laius ja paksus, mm.

2.6. Lubatavad pinged keevisõmblustele.

Lubatavad pinged keevisõmblustele võetakse tabelist L1.1 sõltuvalt põhimetallile võetud lubatavatest pingetest.

Tabel L1.1

Keevisõmblustele lubatavad pinged

Keevitus	Põkkliidetele		Lõikel [τ` _ср]
Keevitus	tõmbel [σ` _р]	survel [σ`_сж]	Lõikel [τ` _ср]
Käsikeevitus elektroodidega Э42	0,9 [σ_р]	[σ_р]	0,6 [σ_р]
Käsikeevitus elektroodidega Э42А	[σ_р]	[σ_р]	0,65 [σ_р]
[σ_р] – lubatav tõmme pinguletõmbamisel põhimetallile

1. peatüki “Kaupade vagunitesse ja konteineritesse paigaldamise ja kinnitamise eeskiri” (p 11.3.1) lisa nr 2

Veose ja vaguni tugipindade vaheliste hõõrdetegurite suuruste põhjenduse peamised metoodilised nõuded

1. Veose ja vaguni tugipindade vahelise hõõrdeteguri, mille väärtus ei ole käesoleva eeskirja 1. peatüki punktis 11.3.1 ette nähtud, suuruse põhjendus toimub katsetamise teel laboritingimustes ning seejärel tegelikes tingimustes.

Kui kasutatakse hõõrdeteguri suuruse väärtust, mis on toodud muudes ametlikult väljaantud allikates kui käesolev eeskiri, tohib saateraudtee äranägemisel seda kontrollida ainult tegelikkuses katsetamisega.

2. Hõõrdeteguri suuruse määramine laboritingimustes.

Hõõrdeteguri suuruse määramise laboriseadme koostises peab olema:
– alus koos seadistega liikumatu teimiku kinnitamiseks, mis imiteerib pinda, millele toetub veos;
– liikuv (koormus-) plaat koos liikuva teimiku kinnitusseadistega;
– nihutav seadis, mis tagab liikuvale plaadile rakendatud vajaliku nihkejõu moodustumise ja määramise;
– koormav seadis vajaliku koormuse loomiseks teimikute kontaktpinnal (vajadusel);
– kontrollmõõteriistad.

Liikuv teimik valmistatakse tasapinnalise kehana (plaat, laud) materjalist, mis vastab veose tugipinna materjalile. Liikuva teimiku tugipinna mõõtmed ja tema vajaliku vertikaalsuunalise täislaadimise suurus määratakse, lähtudes tingimusest, et liikuva ja liikumatu teimiku pindade vahel oleks tagatud veose paigaldamise reaalsetele tingimustele vastav erisurve.

Nihkejõu mõõtmise aparaadi mõõtepiir peab vastama tingimusele:

Р 1,25 Sμ_оq,

kus S on liikuva teimiku tugipinna pindala cm²; μ_о – tuntud analoogide põhjal võetav hõõrdeteguri oletatav väärtus; q – veose ja vaguni tugipindade vaheline erisurve kgf/cm².

Liikumatu teimik valmistatakse tasapinnalise kehana (plaat, laud) samast materjalist, millest on valmistatud pind, millele toetub veos. Liikumatu teimiku mõõtmed plaanis peavad olema: nihkejõu mõjumise suunas (pikkus) – vähemalt kaks liikuva teimiku pikkust; ristisuunas (laius) – vähemalt 1,25 liikuva teimiku laiust.

Teimikute kontaktpindade karedus peab vastama veose ja vaguni (aluste) kontaktpindade karedusele. Hügroskoopsete materjalide katsetamisel peab nende suhteline niiskus olema 20–25%.

Polümeermaterjalist tugipinnaga veoste puhul tuleb katseid läbi viia keskkonnas kuni –25^оС (kaasa arvatud).

Katse seisneb liikuva teimiku korduvas nihutamises nihkejõu mõjul ja jõu maksimaalse väärtuse mõõtmises nihke algushetkel.

Nihkejõud peab olema rakendatud paralleelselt teimiku kontaktpinnaga. Liikuva teimiku nihe peab toimuma nihkejõu mõju suunas ja moodustama vähemalt 0,5 tema pikkusest. Enne igat järgmist nihkejõu rakendamist peab liikuv teimik olema lähteasendis; nihkumine põiksuunas ei ole lubatud.

Enne esimest nihutava koormuse rakendamist peavad teimikudolema lähteasendis vähemalt 5 minutit.

Veose nihkumise jõu kasvamise aeg rakendamise hetkest kuni nihke alguseni ei tohi ületada 3 sekundit.

Iga teimikute paari kordusnihete arv peab olema vähemalt 30.

Hõõrdetegur (μ) arvutatakse valemi järgi:

F
μ = –––– ,
N

kus F on nihkejõu väärtus, mõõdetuna liikuva teimiku nihke alghetkel, kgf; N – liikuva teimiku rõhujõud liikumatule teimikule, kgf.

Mõõtmise tulemusi töödeldakse variatsioonstatistika meetodil. Esimese 10 nihke tulemusi ei arvestata, sest toimub pindade soveldus, mille tagajärjel saadavad väärtused võivad olla ülesuurendatud.

Laboriuuringute tulemused peavad olema vormistatud aktina. Akt peab sisaldama: katse kirjeldust (kaasa arvatud veose füüsikalised andmed ning andmed katseseadeldises ja mõõtmisvahendites kasutatava veost modelleeriva objekti kohta), kõiki mõõtmistulemusi, mõõtmistulemuste töötlemise metoodikat ja hõõrdeteguri väärtuse arvutamise tulemusi. Laboriuuringute akti peab kinnitama neid uuringuid läbi viinud organisatsiooni juht.

3. Hõõrdetegurite väärtuste katseline kontroll tegelikes tingimustes toimub põrkumiskatsetuste läbiviimise teel vastavuses käesoleva eeskirja 1. peatüki 14. punktiga.Saatja kindlustab vajalikud kontrollmõõteriistad ja mõõtmiste läbiviimise.

Lahtisel veeremil veetavate veoste katseline kontroll peab toimuma vihmase ilmaga. Polümeermaterjalist tugipinnaga veoste puhul peab katseid läbi viima keskkonnas kuni –25^оС (kaasa arvatud).

Veos peab vagunile olema paigaldatud ilma kinnitamata; seejuures peab olema tagatud tema vaba liikumise võimalus pikisuunas vähemalt 500 mm. Veose ja vaguni kontakteerumistingimused võimaliku nihke pikkusel peavad olema muutumatud.

Põrkumised peavad olema läbi viidud järgmises järjestuses:
– 6 põrkumist kiirusega 4–5 km/h;
– 6 põrkumist kiirusega 5–6 km/h;
– 5 põrkumist kiirusega 6–7 km/h;
– 3 põrkumist kiirusega 7–8 km/h.

Pärast igat põrkumist tuleb veos üle vaadata ja fikseerida selle nihkumine algasendist. Kui pärast ükskõik millist eelpool nimetatud põrkerežiimi ei ole veose nihkumist toimunud, suurendatakse järgmise kiirusrežiimi põrkumiste arvu suuruseni, mis on võrdne põrkumiste arvuga, pärast mida ei ole veose nihkumist fikseeritud. Põrkumisi jätkatakse, kuni veose nihkumiste arvuks saadakse vähemalt kakskümmend.

Veose kiirendust mõõdetakse veose peale paigaldatud kiirendusanduriga.

Hõõrdetegur (μ) arvutatakse valemi järgi:

j
μ = –––– ,
g

kus j on veose kiirendus vaguni põrkumisel liikumatult seisva kattevagunite grupiga (“seinaga”), m/sek²;

g = 9,81 m/sek²– vaba langemise kiirendus.

Arvutustes peab arvesse võtma kiirenduse mõõtmistulemusi ainult nende põrkumiste puhul, kus fikseeriti veose nihkumine. Mõõtmistulemusi töödeldakse variatsioonstatistika meetodil.

Katselise kontrolli tulemused tuleb vormistada aktina. Aktis peab olema komisjoni otsus hõõrdeteguri suuruse kohta, mida peab kasutama katsetatava veose paigaldamise ja kinnitamise tehniliste tingimuste väljatöötamise arvutustes.

Hõõrdeteguri määramise laboratoorsete ja katseliste uuringute aktid peavad olema lülitatud veosepaigaldus- ja kinnitusviisi väljatöötamise dokumentide komplekti.

1. peatüki “Kaupade vagunitesse ja konteineritesse paigaldamise ja kinnitamise eeskiri” (p 11.5.2) lisa nr 3

Vaguni põranda suhtes erinevate nurkade all paiknevate mitmesuguse pikkusega traadist tõmmitsate arvutamise metoodika

Üksikveose kinnitamisel tõmmitsatega, mille traadi läbimõõt on ühesugune, traadi kiudude arv (n_н_i), pikkus (1_i) ning asetus (α_i, β_i, h_pi) on erinev, määratakse jõud R_p_i vaadeldavas i-tõmmitsas valemite järgi:

1. Pikisuunalisest inertsijõust (joonis L3.1):

Joonis L 3.1

R _pi^пр= Z^пр (n_н_i / 1_i) cos α_i cos β _пр_i, (1)

                                                 ΔF_прkus Z^пр = ––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– (tf),           (2)

                         n_р^прn_н_i                 Σ [––––––––––– (μ sin α_i + cos α_i cos β _пр_i) cos α_i cos β _пр_i]
                ⁱ⁼¹            1_i

kus R_pi^прon jõudi-tõmmitsas pikisuunalisest inertsijõust, tf;
n_р^пр– üheaegselt ühes suunas piki vagunit töötavate tõmmitsate hulk;
n_н_i – kiudude (traatide) arv i-tõmmitsas;
β _пр_i – i-tõmmitsa horisontaaltasandi projektsiooni ja vaguni pikitelje vaheline nurk;
1_i – i-tõmmitsa pikkus, m.

2. Põiksuunalisest inertsijõust (joonis L3.2):

Joonis L3.2

R_pi^п= Z^п (n_н_i / 1_i) cos α_icosβ _п_i , (3)

                                                    ΔF_пkus Z^п = –––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– (tf),                    (4)
                        n_р^п n_н_i                Σ [–––––––––– (μ sin α_i + cos α_i cosβ _п_i) cos α_i cosβ _п_i]
               ⁱ⁼¹          1_i

kus R_pi^пon jõud i-tõmmitsas põiksuunalisest inertsijõust, tf;
n_р^п – üheaegselt ühes suunas põiki vagunit töötavate tõmmitsate hulk;
n_н_i – kiudude (traatide) arv i-tõmmitsas;
β _пр_i – i-tõmmitsa horisontaaltasandi projektsiooni ja vaguni põiktelje vaheline nurk;
1_i – i-tõmmitsa pikkus, m.

3. Arvutus tehakse kahes etapis. Algul määratakse 1. peatüki punktis 11.5 esitatud metoodika järgi jõud tõmmitsates ning tehakse orienteeruv tõmmitsa ristlõike valik tabeli 30 järgi. Seejärel tehakse täpsustatud arvutus käesoleva lisa punktide 1 ja 2 kohaselt.

4. Arvutuse näide.

Lähteandmed:

KTT kohaselt on vedamiseks esitatud veos kaaluga 14,7 t puukastis mõõtmetega 3500 х 1600 х 2500 mm, mis on paigaldatud puupõrandaga platvormile ja kinnitatud nelja paari traadist tõmmitsatega (joonis L 3.3).

Joonis L3.3

1 – veos; 2,3 –tõmmits

Vastavalt eelnevalt tehtud arvutustele on meil olemas:

а_пр=1,15 tf/t; а_п=0,33 tf/t; а_в=0,396 tf/t; W_П=0,438 tf; μ=0,45;

ΔF_пр=10,33 tf;

ΔF_п=1,29 tf.

Tõmmitsate elementide geomeetriliste parameetrite ja vastastikuse suhte arvutust on otstarbekas teha tabeli kujul (tabel L3.1).

Tabel L 3.1

Tõmmitsate geomeetrilised parameetrid	Tõmmits posits. 2	Tõmmits posits. 3
AO = h_p,m	0,900	2,500
ВК= ОС, m	0,585	0,585
КО = ВС, m	1,020	2,940
В0 = (КО² + ВК²)^½, m	1,176	2,998
АВ = l_р = (ВО² + АО²)^½, m	1,480	3,859
sin α = АО/АВ	0,608	0,648
cos α⁼ ВО/АВ	0,795	0,777
cosβ_пр = КО/ВО	0,867	0,981
cosβ_п⁼ ВК/ВО	0,497	0,195

4.1. Arvutus 1. peatüki punktis 11.5 esitatud metoodika järgi.

10,33
R _p^пр= ––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– = 2,56 tf;
2(0,45 х 0,608 + 0,795 х 0,867) +2(0,45 х 0,648 + 0,777 х 0,981)

1,29
R _p^п= ––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– = 0,580 tf
2(0,45 х 0,608 + 0,795 х 0,497) +2(0,45 х 0,648 + 0, 777 х 0,195)

Vastavalt 1. peatüki tabelile 30 on veose kinnitamiseks pikisuunaliste nihete vastu vaja tõmmitsaid, mille traadi läbimõõt on 6 mm ja kiudusid on 6, veose kinnitamiseks põiksuunaliste nihete vastu on vaja tõmmitsaid, mille traadi läbimõõt on 6 mm ja kiudusid on 2.

4.2. Täpsustatud arvutus.

Jõud pikisuunalisest inertsijõust.

Valemi (2) ja tabeli L 3.1 andmete järgi:

10,33
Z^пр = —————————————————–––––––——–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––– = 1,349
2(0,45 х 0,608 + 0,795 х 0,867)х0,795х0,867х6/1,48 + 2(0,45 х 0,648 + 0,777 х 0,981) х 0,777 х 0,981 х 6/3,859

Valemi (1) ja tabeli L3.1 andmete järgi jõud tõmmitsates:

R _p2^пр= 1,349 х(6/1,480) х 0,795 х 0,867= 3,769 tf

R _p3^пр= 1,349 х(6/3,859) х0,777 х 0,981= 1,599tf

Jõud põikisuunalisest inertsijõust.

Valemi (4) ja tabeli L3.1 andmete järgi:

1,29
Z^п = –––———————————————————–––—–––—––––––———––––––––––––———————————————–––––– = 1,646
2(0,45 х 0,608 + 0,795 х 0,497) х0,795 х 0,497 х2/1,480 + 2(0,45 х 0,648 + 0, 777 х 0,195) х0, 777 х 0,195 х 2/3,859

Valemi (3) ja tabeli L3.1 andmete järgi jõud tõmmitsates:

R _p2^п= 1,646 х(2/1,48) х0,795 х 0,497 = 0,879 tf

R _p3^п= 1,646 х(2/3,859) х 0,777 х 0,195 = 0,069 tf

Tõmmitsa kiudude arvu lõplik määramine.

Tõmmitsate kiudude arvu võtame vastavalt 1. peatüki tabelile 30, lähtudes väljaarvutatud täpsustatud jõudude väärtustest pikisuunalisest ja põiksuunalisest inertsijõust.

Maksimaalsete väärtuste järgi R _p2^пр> R _p2^п= 3,769 tf ja R _p3^пр> R _p3^п= 1,599 tf võtame tõmmitsate kiudude arvu:

– tõmmits posits. 2 – kaheksa kiudu;
– tõmmits posits. 3 – neli kiudu.

vene keeles

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab:

Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe lisa 14 "Veoste vagunites ja konteinerites paigaldamise ja kinnitamise eeskiri"

Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe lisa 14 "Veoste vagunites ja konteinerites paigaldamise ja kinnitamise eeskiri"

Väärtused f_в, mm, kaugusel n_в, m, veose vaadeldavast sisemisest ristlõikest kuni vaguni või haagendi lähima pöördtapi (suunava) ristlõikeni

2.2. Põrkumiskatsetuste tulemused:

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe lisa 14 "Veoste vagunites ja konteinerites paigaldamise ja kinnitamise eeskiri"

Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe lisa 14 "Veoste vagunites ja konteinerites paigaldamise ja kinnitamise eeskiri"

Väärtused fв, mm, kaugusel nв, m, veose vaadeldavast sisemisest ristlõikest kuni vaguni või haagendi lähima pöördtapi (suunava) ristlõikeni

2.2. Põrkumiskatsetuste tulemused:

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab:

Väärtused f_в, mm, kaugusel n_в, m, veose vaadeldavast sisemisest ristlõikest kuni vaguni või haagendi lähima pöördtapi (suunava) ristlõikeni