Teksti suurus:

Loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.01.2009
Avaldamismärge:RT I 2008, 51, 284

Loomakaitseseaduse ja põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 20.11.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 28. novembri 2008. a otsusega nr 369

I. Loomakaitseseaduses (RT I 2001, 3, 4; 2007, 23, 119) tehakse järgmised muudatused:

§ 1. Paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses:

«Käesoleva seaduse tähenduses loetakse põllumajandusloomaks ka hobuslane.»

§ 2. Paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 31–33 järgmises sõnastuses:

« (31) Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks.

(32) Sellise põllumajanduslooma tervist ja heaolu, kelle suhtes kohaldatakse intensiivset loomapidamist, tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas. Intensiivne loomapidamine käesoleva seaduse tähenduses on loomade pidamine sellise loomkoormusega, sellistes tingimustes või sellisel tootmistasemel, mille puhul looma tervis ja heaolu sõltuvad inimese sagedasest hooldusest.

(33) Intensiivses loomapidamises kasutatavaid tehnilisi seadmeid tuleb kontrollida vähemalt üks kord päevas ning avastatud viga tuleb parandada võimalikult kiiresti. Kui viga ei saa võimalikult kiiresti parandada, tuleb viivitamata rakendada looma tervist ja heaolu kaitsvaid ajutisi meetmeid.»

§ 3. Paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Keelatud on looma sunniviisiline söötmine, välja arvatud meditsiinilise näidustuse puhul.»

§ 4. Paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Hädatapmine tuleb teha vähimate füüsiliste ja vaimsete kannatustega nii tapetavale põllumajandusloomale kui ka teisele hädatapmise kohas viibivale põllumajandusloomale.»

§ 5. Paragrahvi 36 lõige 1 loetakse lõikeks 11 ja paragrahvi täiendatakse uue lõikega 1 järgmises sõnastuses:

« (1) Loomkatsete läbiviimine käesoleva seaduse §-s 35 loetletud lubatud eesmärgil on keelatud, kui selle eesmärgi võib saavutada muu teaduslikult põhjendatud kasutatava meetodi abil, mis ei näe ette katselooma kasutamist.»

§ 6. Paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

« (21) Katseloomana on keelatud kasutada looduses vabalt elavat looma, välja arvatud juhul, kui loomkatse eesmärgi saavutamiseks ei piisa loomkatses muu katselooma kasutamisest.»

§ 7. Paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Teaduslikult põhjendatud eesmärgil võib loomkatse läbi viia loomakasvatushoones, -rajatises, looma pidamiseks piiritletud alal või loomaaias, mis ei ole tunnustatud katseloomade kasutusettevõttena.»

§ 8. Paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Loomkatse meetodi valimise korral eelistatakse meetodit, mille rakendamisel kasutatakse kõige vähem loomi ja põhjustatakse neile kõige vähem valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi ning mis annab rahuldava tulemuse.»

§ 9. Paragrahvi 46 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Loaomanik võib kaasata loomkatse läbiviimisse asjakohase koolituse läbinud muu isiku.»

§ 10. Paragrahvi 49 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) loa taotleja või loomkatse läbiviimisse kaasatud isik ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;».

§ 11. Paragrahv 664 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 664. Loomade võistluse, looma avaliku näitamise ja loomaga tehtava tehingu kohta esitatavate nõuete rikkumine

(1) Loomade võistluse, looma avaliku näitamise ja loomaga tehtava tehingu kohta esitatavate nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.»

II. Põllumajandusloomade aretuse seaduses (RT I 2002, 96, 566; 2007, 69, 423) tehakse järgmine muudatus:

§ 12. Paragrahvi 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Tõug või eristatav osa ühte tõugu kuuluvate loomade populatsioonist loetakse ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla tuhande (edaspidi ohustatud tõug).»

III. § 13. Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

/otsingu_soovitused.json