Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise ja eriprojektide toetamise tingimused ja kord
Vastu võetud 29.05.2008 nr 43
RTL 2008, 45, 623
jõustumine 08.06.2008
Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
15.10.2008 nr 91 (RTL 2008, 86, 1196) 26.10.2008
18.11.2008 nr 101 (RTL 2008, 96, 1327) 5.12.2008
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise ja eriprojektide toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks.
(2) Meede on järg «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme nr 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osale «Spinno programm» (edaspidi perioodi 2004–2006 Spinno programm).
(3) Meede jaguneb kaheks osaks:
1) teadmiste- ja tehnoloogiasiirde
baasfinantseerimine;
2) teadmiste- ja tehnoloogiasiirde innovaatiliste
eriprojektide finantseerimine.
(4) Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 mõistes, kui järgitakse Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse raamistik teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi kohta» (ELT C 323, 30.12.2006, lk 1–26) punktis 3.1.1 toodud tingimusi.
§ 2. Meetme eesmärk
(1) Meetme üldeesmärgiks on teadmiste- ja tehnoloogiasiirde funktsiooni jätkusuutlikkuse tõstmine Eesti teadus- ja arendusasutuste ning rakenduskõrgkoolide strateegilise missioonina võrdsetel alustel õppe- ning teadus- ja arendustööga.
(2) Lähtudes perioodi 2004–2006 Spinno programmi raames saavutatust ning
tuginedes valdkondlikule rahvusvahelisele praktikale, on meetme
alaeesmärkideks:
1) tõsta Eesti teadus- ja arendusasutustes ning
rakenduskõrgkoolides väljatöötatud intellektuaalomandi ärilistel eesmärkidel
rakendamise kvaliteeti ja mahtu teadmiste- ja tehnoloogiasiirde teenuste
professionaalse ja tulemusliku osutamise kaudu;
2) tugevdada Eesti teadus- ja
arendusasutustes ning rakenduskõrgkoolides teadmiste- ja tehnoloogiasiirde
teenuste osutamiseks vajaliku inimressursi ja nendevaheliste koostöömehhanismide
väljakujundamist ja toimimist.
§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksuseks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
§ 4. Mõisted
Käesoleva määruse tähenduses:
1) teadus- ja arendusasutus (edaspidi
teadusasutus) on asutus või juriidiline isik, mille põhitegevus on
teadus- ja arendustegevus ning mis on registreeritud vastavalt «Teadus- ja
arendustegevuse korralduse seaduse» §-le 51;
2)
rakenduskõrgkool on rakenduskõrgkool «Rakenduskõrgkooli seaduse»
tähenduses;
3) spin-off ettevõte on teadusasutusele või
rakenduskõrgkoolile kuuluva tehnoloogia või oskusteabe kommertsialiseerimiseks
loodud ettevõte;
4) tehnoloogiasiire on teadusasutusele või
rakenduskõrgkoolile kuuluva tehnoloogia või oskusteabe kommertsialiseerimine
tehnoloogia või oskusteabe litsentseerimise või spin-off ettevõtte
loomise näol;
5) teadmiste siire on teadusasutusele või rakenduskõrgkoolile
kuuluva tehnoloogia või oskusteabe kommertsialiseerimine järgmisel kujul:
lepinguline teadus- ja arendustöö ettevõtjatele, ettevõtjatele osutatud
testimis-, analüüsi-, konsultatsiooni- ja koolitusteenused, teadusasutuse või
rakenduskõrgkooli liikmeskonna esindaja ettevõttesse ajutine tööleasumine;
6)
teadmiste- ja tehnoloogiasiirde baasfinantseerimine (edaspidi
baasfinantseerimine) on teadmiste- ja tehnoloogiasiirdega seotud
tegevuste finantseerimine teadusasutuse või rakenduskõrgkooli teadmiste- ja
tehnoloogiasiirde valdkonna strateegiliste arengueesmärkide
realiseerimiseks;
7) teadmiste- ja tehnoloogiasiirde innovaatiline eriprojekt
(edaspidi eriprojekt) on ühe baasfinantseeritud teadusasutuse või
rakenduskõrgkooli poolt juhitud ühisprojekt, milles osaleb vähemalt kaks
partnerit ning mille eesmärgiks on teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkonnaga
seotud uute ja innovaatiliste metoodikate juurutamine Eesti teadusasutustes ja
rakenduskõrgkoolides;
8) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele
lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
9) projekt on kindla eesmärgi
saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või
tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
10)
toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on juriidiline isik või riigiasutus,
kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
11) omafinantseering on toetuse
saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka
arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud
kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust
kasutada omafinantseeringuks.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused
Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) teadmiste- ja
tehnoloogiasiirdega seotud põhitegevuste elluviimine teadmiste- ja
tehnoloogiasiirde baasfinantseerimise raames;
2) eriprojektide
ettevalmistamine ja elluviimine.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Meetme raames on abikõlblikud kulud, mis on abikõlblikud vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.
(2) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 nimetatud tegevustega
seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:
1) projekti
elluviivate töötajate personalikulud;
2) projekti elluviivate töötajate
lähetustega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad vastavalt
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453
«Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused
ja kord»;
3) projekti eesmärkide saavutamiseks vajaliku teavitamise ja selle
teabe levitamise kulud;
4) kulud sisseostetud uuringutele, tehnilisele
teabele, sisseostetud või litsentseeritud patentidele ning kulud projekti
elluviimisega otseselt seotud konsultatsioonidele ja muudele sarnastele
teenustele;
5) projekti käigus tekkinud kulud, mis on seotud
intellektuaalomandile esmakaitse taotlemise ja selle kaitse hoidmisega;
6)
projekti rakendamisega lisandunud rahvusvaheliste ja riigisiseste
organisatsioonide liikmemaksud;
7) Vabariigi Valitsuse 30. augusti
2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest
teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide
tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2
lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud;
8)
«Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav
kulu.
(3) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21
lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on
meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1) üldkulud;
2)
esinduskulud ja kingitused;
3) erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48
lõike 4 mõistes tasutav maks;
4) mitterahalised sissemaksed;
5)
kinnisasja soetamise kulud;
6) mootorsõiduki ostmise, rentimise või liisimise
kulud;
7) kontoritehnika ja mööbli ostmise ja liisimise kulud;
8) rendi-
ja üürikulud;
9) seadme ostmise kulud;
10) kulud, mis on varem
riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest hüvitatud;
11)
muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud
või ebaolulised kulud.
(4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu õigust sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
(5) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.
(7) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.
(8) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.
(9) Juhul kui sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, ei ole taotlejal õigust taotleda juba tehtud kulutuste hüvitamist sihtasutuse poolt.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti kulude ja tegevuste abikõlblikkuse periood algab taotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast tähtajast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 30. juuni 2015. a.
(2) Meetme raames toetatava baasfinantseerimise projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud. Eriprojektide perioodi kestusele piiranguid ei seata.
(3) 2008. a baasfinantseerimise toetuse taotlusvooru puhul on projekti kulude abikõlblikkuse perioodi alguseks tagasiulatuvalt 1. veebruar 2008. a.
(4) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud taotletava projekti kestuse jooksul ja 90 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil ja mitte hiljem kui 30. juunil 2015. a.
(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist §-s 22 sätestatud korras, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 30. juuniks. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.
§ 8. Toetuse piirmäärad, tingimused ja omafinantseering
(1) Baasfinantseerimiseks taotletava toetuse määr on kuni 100% abikõlblikest kuludest. Erandina on toetuse määr aastatel 2008–2010 mitte vähem kui 80% aastas perioodi 2004–2006 Spinno programmi raames taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse mahust, mis on arvestuslikult ette nähtud aastateks 2006–2007, kuid mitte rohkem kui 10 miljonit krooni ühe projekti kohta.
(2) Eriprojektide toetuse määr on kuni 75% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr on vähemalt 25% abikõlblikest kuludest.
(3) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.
(4) Kui projekti finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi projekti eelpool nimetatud vahenditest finantseerimise osakaal ületada käesolevas paragrahvis sätestatud finantseerimise piirmäärasid.
3. peatükk
BAASFINANTSEERIMISE MAHU MÄÄRAMISE TINGIMUSED
§ 9. Baasfinantseerimise kogumahu jaotus
Baasfinantseerimise jaotuse baasfinantseerimise toetuse taotlejatele kinnitab sihtasutuse juhatus oma otsusega, arvestades § 8 lõikes 1 toodud määrasid.
§ 10. Baasfinantseerimise mahu määramise kriteeriumid
(1) Baasfinantseerimise mahust 55% eraldatakse proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja eelneva kalendriaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega (teadus- ja arendustegevuse lepingud, tulud litsentside müügist ja patentidest, tulu testimis- ja analüüsiteenustelt, tulu koolitusest ja täiendõppest, mille alusel ei anta ainepunkte, tulu konsultatsiooniteenustelt), mille puhul on üheselt tuvastatav tulude seos teadus- ja arendustegevuse ja finantsdokumentidega.
(2) Baasfinantseerimise mahust 20% eraldatakse proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja teadus- ja arendustöötajate arvuga täistööaja ekvivalendi alusel.
(3) Baasfinantseerimise mahust 15% eraldatakse proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja poolt ettevõtlus-, avaliku ja mittetulundussektori partneritega sõlmitud lepingute arvuga.
(4) Baasfinantseerimise mahust 10% eraldatakse proportsionaalselt baasfinantseerimise toetuse taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde töötajate arvuga täistööaja ekvivalendi alusel.
§ 11. Baasfinantseerimise mahu määramise alusandmed
(1) Baasfinantseerimise toetuse taotleja esitab baasfinantseerimise mahu määramise alusandmeid sihtasutusele või tema poolt selleks volitatud juriidilisele isikule või asutusele vastavalt sihtasutuse või tema poolt selleks volitatud juriidilise isiku või asutuse poolt määratud tähtpäevaks. Toetuse taotlejad toovad koondandmetes eraldi välja andmed baasfinantseerimise subjektideks olevate teadus- ja arendusasutuste kohta.
(2) Lõikes 1 nimetatud alusandmed esitatakse elektrooniliselt elektroonilist töötlemist võimaldavas vormis vastavalt sihtasutuse või tema poolt selleks volitatud juriidilise isiku või asutuse poolt kinnitatud vormile.
(3) Lõikes 1 nimetatud alusandmete kogumist korraldab sihtasutus või tema poolt selleks volitatud juriidiline isik või asutus.
(4) Sihtasutusel või tema poolt selleks volitatud juriidilisel isikul või asutusel on õigus kontrollida esitatavate andmete õigsust. Valeandmete esitamise korral vähendatakse järgmisel kalendriaastal baasfinantseerimise mahtu kahekordselt liigselt määratud baasfinantseerimise ulatuses.
4. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA
TAOTLUSELE
§ 12. Toetuse taotlemine
(1) Meetme raames saab toetust taotleda tähtajaliste taotlusvoorude raames.
(2) Taotlusvoorude korraldamise vajaduse, taotlusvoorude eelarve ja toetuse liigi otsustab sihtasutus kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega.
(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest, taotlusvooru eelarvest ja tähtpäevadest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel.
(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.
(5) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
§ 13. Nõuded taotlejale
(1) Toetuse taotlejaks võib olla:
1) teadusasutus (välja arvatud ülikooli
struktuuriüksus) või
2) rakenduskõrgkool.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlejal ei tohi olla
maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.
Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt.
Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud
maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse;
2) taotlejal on nõutavad vahendid
projekti omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja
tingimustele.
(3) Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.
§ 14. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja
taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajaks;
2) võimaldama
kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha
paikvaatlust;
3) teavitama viivitamata sihtasutust taotluses esitatud
andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada
taotluse kohta otsuse tegemist;
4) tõendama sihtasutuse nõudmisel meetme
tingimustes ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide
olemasolu;
5) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti
tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatamise kohta, mis ei ole
väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses
registreerimise kuupäevast;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi
ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse
tegemist.
§ 15. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama meetme eesmärkidele.
(2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud
määruses ettenähtud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse §-s 5
sätestatud toetatavatele tegevustele;
3) taotletud toetuse suurus ei ületa
§-s 8 sätestatud maksimaalset toetusmäära ega toetuse piirsummat;
4)
taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotluse on sõltuvalt
selle edastamise viisist allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik
digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal
taotlusel.
(3) Taotluses sisalduv projekt peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
projekti tegevused lõpetatakse projekti perioodil, kuid mitte hiljem kui
30. juunil 2015. aastal;
2) projekti eelarve sisaldab nõutavat
omafinantseeringut.
(4) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed
taotleja kohta;
2) andmed taotleja seisukohast oluliste teadmiste- ja
tehnoloogiasiirde kui valdkonna strateegiliste rahvusvaheliste arengusuundumuste
ning projekti neile vastavuse kohta;
3) andmed taotleja teadmiste- ja
tehnoloogiasiirde valdkonna strateegiliste eesmärkide kohta ning nende vastavuse
kohta taotleja õppe- ning teadus- ja arendustööga seotud eesmärkidele;
4)
andmed projekti eesmärkide, tulemuste ja mõju kohta seoses taotleja teadmiste-
ja tehnoloogiasiirde valdkonna strateegiliste eesmärkidega;
5) projekti
raames elluviidavate tegevuste üldkirjeldust koos mõõdetavate tulemustega,
sealhulgas nende vastavust taotleja poolt määratletud sihtrühmade poolsele
nõudlusele;
6) andmed projekti raames asetleidva koostöö, selle põhjendatuse
ja sisu kohta;
7) andmed projekti juhtimisstruktuuride ja -protsesside ning
projekti tulemuste hindamise ja riskide maandamise viiside kohta;
8) andmed
projekti jätkusuutlikkuse kohta;
9) baasfinantseerimise toetuse taotlejal
andmed taotleja baasfinantseerimise mahu määramise alusandmete kohta;
10)
andmed taotletava toetuse suuruse kohta;
11) andmed taotleja tulu kohta
taotleja loodud intellektuaalomandi kommertsialiseerimisest ja lepingulistest
töödest ettevõtetele ning taotleja spin-off ettevõtete arvu kohta ning
prognoose nende tulemusnäitajate lõikes alates projekti alustamise aastast kuni
projekti lõpetamise aastani;
12) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse
kohta.
(5) Lisaks taotlusele peab taotleja esitama taotluse lisadena:
1) kulude
arvestuspõhimõtted;
2) projekti elluviivate isikute elulookirjeldused;
3)
volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
5. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 16. Taotluse menetlemine
(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 35 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 15 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.
(4) [Kehtetu – RTL 2008, 96, 1327 – jõust. 5.12.2008]
(5) [Kehtetu – RTL 2008, 96, 1327 – jõust. 5.12.2008]
§ 17. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine
(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.
(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.
(3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi või puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(4) Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks või taotlust hindavate ekspertide küsimustele vastamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 15 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks või ekspertide küsimustele vastamiseks antakse taotlejale kuni 10-tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(5) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
§ 18. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 13 taotlejale esitatud nõuded.
(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 19. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Menetlusse võetud taotluse vastavust kontrollib sihtasutus.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest
asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele
ning puudust ei ole võimalik § 17 lõigete 3 ja 4 alusel määratud
tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või
mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul
õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda
kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei
ole § 17 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses
esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(4) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 20. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega.
(2) Taotluste hindamisjuhend ja valiku- või hindamiskomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.
(3) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesolevas paragrahvis toodud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2 ja mille hindamisel ei ole ühtegi hindamiskriteeriumitest hinnatud hindega 0.
(4) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.
(5) Taotluse hindamiskriteeriumid ning nende osakaalud on järgmised:
1)
taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegilise planeerimise kvaliteet,
teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegiliste eesmärkide haakuvus taotleja
teadus- ja arendustegevuse strateegiaga ning teadus- ja õppetöö eesmärkidega
ning projekti mõju taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegiliste
eesmärkide saavutamisele (30% koondhindest), mille raames hinnatakse
projekti aluseks oleva taotleja teadus- ja arendustegevuse strateegiadokumendis
sisalduvate teadmiste- ja tehnoloogiasiirde strateegiliste eesmärkide ja
prioriteetide põhjendatust, nende kvaliteeti ning sidusust esitatud projektiga,
tasakaalustatust taotleja teadus- ja arendustegevuse ja õppetööga ning seotust
riiklike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni prioriteetidega;
2)
projekti kvaliteet (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti
vastavust teadmiste- ja tehnoloogiasiirde valdkondlikele rahvusvahelistele
arengutele, projekti raames kavandatud tegevuste fokusseeritust, läbimõeldust ja
vastavust taotleja potentsiaalile ning senistele saavutustele teadmiste- ja
tehnoloogiasiirde vallas ning taotleja poolt tuvastatud sihtrühma(de)
vajadustele taotleja poolt pakutavate teadmiste- ja tehnoloogiasiirde tegevuste
järele (st turuinfo olemasolu ja sellega arvestamine), projekti raames
kavandatava koostöö (sh taotlejasisese, asutustevahelise, taotleja ja ettevõtete
vahelise ning rahvusvahelise) sisu, ulatust ja kvaliteeti ning projekti mõju
koostöö soodustamisele;
3) projekti mõju (20% koondhindest), mille
raames hinnatakse projekti prognoositavate tulemuste ulatust ja kvaliteeti,
projekti otsest ja kaudset mõju taotleja teadmiste- ja tehnoloogiasiirde
teenuste kvaliteedile, mahule, professionaalsusele ja tulususele, taotleja
teadus- ja arendustegevusele, õppetööle ning teadmiste- ja tehnoloogiasiirde
valdkondlikule arengule Eesti majanduses ja ühiskonnas tervikuna;
4) taotleja
võimekus püstitatud eesmärke saavutada (15% koondhindest), mille raames
hinnatakse projekti elluviivate töötajate erialast kogemust ja staaži projekti
tegevusvaldkonnas ning projekti mõju nende pädevuse tõstmisele;
5) projekti
jätkusuutlikkus (15% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti
kuluefektiivsust ehk projekti tegevuste, tulemuste ja mõju vastavust toetuse
mahule, kulude struktuuri põhjendatust ja realistlikkust, taotleja rahavoo
prognoosi.
§ 21. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.
(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse
rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) meetme
jooksva aasta eelarves avaneb vabasid vahendeid;
3) toetust on taotletud
tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise
seisukohast olulised või põhjendatud;
4) omafinantseeringu tagamine ei ole
taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1)
toetuse saaja;
2) toetuse suurus;
3) omafinantseeringu määr;
4)
projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5)
projekti elluviimise tingimused;
6) aruandluse periood, aruannete esitamise
tähtajad ja kord;
7) toetuse väljamaksmise tingimused.
(6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale või taotlejale väljastusteatega tähtkirjaga.
§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud viivitamata taotlema sihtasutuselt taotluse
rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui soovitakse:
1) muuta projekti
tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves vastava konkreetse eelarverea
summa rohkem kui 20% või 100 000 Eesti krooni;
2) muuta projekti
tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikes 5 sätestatud
juhul, kuid mitte kauemaks kui 30. juuni 2015. a;
3) muuta
projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke.
(3) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral
taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise
otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse
saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei
kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja ei ole projekti ühe
aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
5) projekti
tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 30. juuniks;
6)
toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata
ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik
jätkata;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.
§ 23. Vaidemenetlus
Sihtasutuse toimingu või otsuse peale esitakse vaie rakendusasutusele vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikele 3. Vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
6. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD
§ 24. Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
(2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks tasutud kuludokumentide alusel on projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides) ning toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende aktsepteerimine sihtasutuse poolt.
[RTL 2008, 86, 1196 – jõust. 26.10.2008]
(3) Vastavalt väljamaksete korrale on toetuse väljamakse taotlejale lubatud ka osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või riigiasutusele riigihanke raames sõlmitud lepingu alusel väljamaksena töövõtjale. Väljamakse teostatakse sellisel juhul toetuse saaja poolt esitatud väljamakse taotluse, hankelepingu ja nõutud tasumata või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel.
(4) Väljamakse teostamiseks tasutud kuludokumentide alusel esitab toetuse saaja sihtasutusele väljamakse taotluse koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega.
(5) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tasub toetuse saaja väljamakse taotluse abikõlblikust kogusummast minimaalselt omafinantseeringu osa ning esitab sihtasutusele väljamakse taotluse ja sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.
(6) Pärast toetuse saamist tasub toetuse saaja tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab sihtasutusele nõutud tasumist tõendavad dokumendid seitsme tööpäeva jooksul toetuse saamisest arvates. Personalikulu korral esitatakse tasumist tõendavad dokumendid sihtasutusele seitsme tööpäeva jooksul pärast tasu väljamaksmist ning sellega kaasnevate maksude osas seitsme tööpäeva jooksul pärast maksude tasumist.
(7) Enne uut väljamakse taotluse esitamist peavad lõikes 6 esitatud nõuded olema täidetud või vastasel juhul võib sihtasutus keelduda edaspidi toetuse saajale toetuse välja maksmisest.
(8) Toetuse väljamakseid teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.
(9) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita sihtasutusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal, võib sihtasutus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 26 sätestatud korras toetuse saajalt toetuse tagasi.
(10) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, tööde vastuvõtu aktid, omahinna kalkulatsioonid ja fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks.
(11) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.
(12) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise
otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta
ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses
esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
3) läbiviidud
tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole
tõendatud;
4) tagasimaksmisele kuuluvad kohustused sihtasutuse ees ei ole
täidetud.
§ 25. Aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid
(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.
(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.
(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.
(4) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.
7. peatükk
TOETUSE SAAJA JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 26. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2)
viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) teavitama sihtasutust projekti
tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
4) kasutama toetust
vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) maksma
toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks.
Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule;
6) vastama
sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise
kohta;
7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja
aruandeid;
8) tagama, et toetuse saaja ning projekti toetava partneri või
partnerite raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu-
ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt
eristatavad;
9) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega
seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a;
10)
säilitama toetust saanud asutuses ja projekti teostamise kohas ning kasutama
sihtotstarbeliselt toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) projekti
teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul, arvates projekti abikõlblikkuse
perioodi lõppemisest, kasutades mõistlikkuse printsiipi. Eelpool sätestatud
reegel lubab nimetatud viie aasta ja projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul
asendada aparaate või seadmeid, mis on amortiseerunud või kiirete
tehnoloogiliste muutuste tõttu aegunud, tingimusel, et toetust saanud asutuses
säilib projekti teostamine miinimumperioodi jooksul;
11) võimaldama teostada
kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve)
vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
12)
võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega
seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis
tahes muul moel kasutab;
13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku
kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva
jooksul nõudmisest arvates;
14) osutama auditi ja järelevalve kiireks
läbiviimiseks igakülgset abi;
15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete
seaduse» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete
seaduse» mõistes. Kui toetuse saaja ei ole hankija «Riigihangete seaduse»
tähenduses, siis järgima «Riigihangete seaduse» sätestatud põhimõtteid;
16)
näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et
tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud
sümboolikat;
17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat
heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
18)
viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes
toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse
saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või
volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti menetluse
alustamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui
eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud
massiteabevahendite kaudu;
19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti
teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või
vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
20)
täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.
§ 27. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
1) muuta taotluse rahuldamise või osalise
rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse
rahuldamise otsuse muutmise avaldust sihtasutusele esitamata kuid sihtasutus
eelnevalt neist muudatustest teavitades, juhul, kui muutub projekti eelarves
konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt
mitte rohkem kui 20% või vähem kui 100 000 Eesti krooni ja projektiga
ettenähtud eesmärgid ja tegevused ei muutu;
2) saada sihtasutuselt
informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses nimetatud
kohustuste täitmisega.
§ 28. Sihtasutuse kohustused
Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning
asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) teavitama
toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides
tehtud muudatustest;
3) läbi vaatama väljamakse taotlused hiljemalt
21 tööpäeva jooksul. Väljamaksete muudatuse taotlus rahuldatakse olemaoleva
taotluse rahuldamise otsuse muutmisega;
4) heaks kiitma või tagasi lükkama
§-s 25 nimetatud aruanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul nende
laekumisest. Sihtasutus on kohustatud viivitamata teavitama toetuse saajat
§-s 25 nimetatud aruannete ja §-s 24 nimetatud väljamakse taotluse
heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
5) tegema pärast taotluse
rahuldamise otsuse tegemist oma veebilehel kättesaadavaks järgmise
informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa,
projekti kogumaht, projekti eesmärk ja projekti ajaline kestus;
6) mitte
avaldama vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25
lõikele 6 taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja
arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
7) säilitama
taotluse ja projektidega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini
2025. a.
§ 29. Sihtasutuse õigused
Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja
järelevalvetoiminguid;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute
kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste,
eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis
tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste
nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust, kui esitatud aruandest
selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata
tegevuskavas planeeritud tegevusi või eelarve alakasutus on suurem
kui 20%;
5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni,
kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» või
käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale
taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) peatada toetuse
väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja
kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
7)
lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku
tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse
seaduse» või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil
kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
8) vähendada
väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu
vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
9) keelduda
toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
10)
teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.