Teksti suurus:

ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:03.10.1996
Avaldamismärge:RT II 1996, 19, 84

ÜRO 1971. aasta psühhotroopsete ainete konventsioon

(õ) 1.12.2008 16:00

Konventsiooniga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Viin, 21. veebruar 1971

PREAMBUL

Pooled,

tundes muret inimkonna tervise ja heaolu pärast,

märkides murega mõningate psühhotroopsete ainete kuritarvitamisega seotud elanikkonna tervise ja sotsiaalse probleemi olemasolu,

olles täis otsusekindlust takistada selliste ainete kuritarvitamist ja sellest põhjustatud ebaseaduslikku ringlust ning võidelda nende nähtuste vastu,

võttes arvesse, et piiramaks selliste ainete kasutamist seaduslike eesmärkidega on vajalikud ranged meetmed,

tunnistades, et psühhotroopsete ainete kasutamine meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel on vajalik ja et nende kättesaadavust selleks ei tohi liigselt piirata,

arvates, et olemaks efektiivsed, peavad selliste ainete kuritarvitamise vastased meetmed olema koordineeritud ja universaalsed,

tunnistades Ühinenud Rahavaste Organisatsiooni pädevust psühhotroopsete ainete kontrolli valdkonnas ja soovides, et huvitatud rahvusvahelised organid tegutseksid selle organisatsiooni raames,

tunnistades, et nende eesmärkide saavutamiseks on vajalik rahvusvaheline konventsioon,

on kokku leppinud alljärgnevas:

Artikkel 1. Terminite kasutamine

Kui ei ole otseselt teisiti sätestatud või kontekstist ei tulene teisiti, on alljärgnevatel terminitel käesolevas konventsioonis järgmine tähendus:
(a) «nõukogu» tähendab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Majandus- ja Sotsiaalnõukogu;
(b) «komisjon» tähendab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu Narkootiliste ainete komisjoni;
(c) «komitee» tähendab Rahvusvahelist Narkootiliste Ainete Kontrolli Komiteed, mis on ette nähtud 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooniga;
(d) «peasekretär» tähendab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri;
(e) «psühhotroopne aine» tähendab mis tahes looduslikku või sünteetilist ainet või mis tahes looduslikku materjali, mis on kantud I, II, III või IV nimekirja;
(f) «preparaat» tähendab
    (i) mis tahes lahust või segu mis tahes füüsilises olekus, mis sisaldab üht või mitut psühhotroopset ainet, või
    (ii) üht või mitut psühhotroopset ainet terapeutilise doosina;
(g) «I nimekiri», «II nimekiri», «III nimekiri» ja «IV nimekiri» tähendavad vastavalt nummerdatud psühhotroopsete ainete loetelusid, mis on lisatud käesolevale konventsioonile ja millesse võib teha parandusi vastavalt artiklile 2;
(h) «eksport» ja «import» tähendavad kumbki vastavas kontekstis mingi psühhotroopse aine füüsilist liikumist ühest riigist teise;
(i) «valmistamine» tähendab kõiki protsesse, mille abil on võimalik saada psühhotroopseid aineid, sealhulgas nii rafineerimine kui ühe psühhotroopse aine teiseks muutmine. See termin hõlmab ka preparaatide valmistamist, välja arvatud preparaadid, mida valmistatakse apteekides retsepti alusel;
(j) «ebaseaduslik ringlus» tähendab psühhotroopsete ainete valmistamist või nendega kauplemist käesoleva konventsiooni sätteid rikkudes;
(k) «piirkond» tähendab mingi riigi mis tahes osa, mida käesolevas konventsioonis vaadeldakse vastavalt artiklile 28 eraldi üksusena;
(l) «ruumid» tähendavad hooneid või hoonete osasid, kaasa arvatud neid teenindav maatükk.

Artikkel 2. Ainete üle kontrolli rakendamise ulatus

1. Kui mis tahes poolel või Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on andmeid mingi rahvusvahelisele kontrollile allutamata aine kohta, mis tema arvates võib nõuda selle aine kandmist ühte käesoleva konventsiooni nimekirja, teatab ta sellest peasekretärile ja esitab teatist kinnitava informatsiooni. Ülalmainitud protseduuri rakendatakse ka sel juhul, kui mis tahes poolel või Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on andmeid, mille alusel tuleks mingi aine üle viia ühest käesoleva konventsiooni nimekirjast teise või mingi aine nendest nimekirjadest kustutada.

2. Peasekretär edastab sellise teatise, samuti igasuguse teabe, mis tema arvates on seotud antud küsimusega, pooltele, komisjonile ja, kui see teatis on tulnud mõnelt poolelt, Maailma Tervishoiuorganisatsioonile.

3. Kui informatsioon, mis on saadetud koos sellise teatisega, räägib selle poolt, et antud aine võib kanda käesoleva konventsiooni I või II nimekirja vastavalt käesoleva artikli lõikele 4, uurivad pooled kogu nende valduses oleva informatsiooni valguses võimalusi rakendada antud aine suhtes ajutiselt kõiki kontrollimeetmeid, mida tarvitatakse vastavalt I või II nimekirja kantud ainete puhul.

4. Kui Maailma Tervishoiuorganisatsioon leiab, et

(a) antud ainel on omadus
    (i) 1) tekitada sõltuvust ja
        2) avaldada kesknärvisüsteemile stimuleerivat või depressiivset mõju, kutsudes esile hallutsinatsioone või motoorsete funktsioonide, mõtlemis-, käitumis-, taju- või meeleoluhäireid, või
    (ii) viia samasuguse kuritarvitamise ja samasuguste kahjulike tagajärgedeni, nagu mis tahes I, II, III või IV nimekirja kantud aine, ja

(b) on piisavalt tõendeid selle kohta, et antud ainet kuritarvitatakse või on olemas sellise kuritarvitamise tõenäosus nii, et see võib kujutada endast üldist tervise- ja ühiskonnaprobleemi, mis annab aluse selle aine suhtes rahvusvahelise kontrolli rakendamiseks,

siis teatab Maailma Tervishoiuorganisatsioon komisjonile hinnangu antud aine kohta, kaasa arvatud hinnang kuritarvituse ulatuse või tõenäosuse kohta, üldise tervise- ja ühiskonnaprobleemi tõsiduse kohta, selle aine kasulikkuse kohta terapeutilises praktikas, samuti soovitused kontrollimeetmeteks, kui võimalik, mis oleksid sellise hinnangu põhjal otstarbekohased.

5. Komisjon, võttes arvesse nimetatud teatist Maailma Tervishoiuorganisatsioonilt, mille hinnangud meditsiini- ja teadusküsimustes on määrava tähtsusega, ja arvestades majanduslikke, sotsiaalseid, juriidilisi, administratiivseid ja muid tegureid, mis tema arvates on seotud antud küsimusega, võib kanda selle aine I, II, III või IV nimekirja. Komisjon võib pöörduda täiendava informatsiooni saamiseks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni või teiste kohaste allikate poole.

6. Kui mõni vastavalt lõikele 1 esitatud teatis puudutab mingit ainet, mis on juba kantud ühte nimekirjadest, teatab Maailma Tervishoiuorganisatsioon oma uue otsuse ja uue hinnangu, mille ta võib anda vastavalt lõikele 4, samuti soovitused selle hinnangu valguses otstarbekaks peetavate kontrollimeetemete osas. Komisjon võib, arvesse võttes Maailma Tervishoiuorganisatsiooni teatist vastavalt lõikele 5 ja tegureid, millest on juttu mainitud lõikes, võtta vastu otsuse antud aine üleviimiseks ühest nimekirjast teise või selle nimekirjadest kustutamiseks.

7. Peasekretär teatab igast komisjoni otsusest, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele, kõigile käesoleva konventsiooni osalisriikidele, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmed, Maailma Tervishoiuorganisatsioonile ja komiteele. Selline otsus jõustub täielikult 180 päeva möödudes sellise teatise saatmisest, välja arvatud mis tahes poole suhtes, kes selle ajavahemiku jooksul saadab peasekretärile mingi aine nimekirjadesse kandmise suhtes kirjaliku teate, et erakorraliste asjaolude tõttu ei ole ta suuteline selle aine suhtes kehtestama kõiki käesoleva konventsiooni sätteid, mida rakendatakse sellesse nimekirja kantud ainete suhtes. Sellises teatises näidatakse ära selle erandliku meetme põhjused. Hoolimata oma teatest, rakendab iga pool vähemalt allpool loetletud kontrollimeetmeid:

(a) Pool, saatnud sellise teatise varem kontrollile allutamata aine suhtes, mis on lisatud I nimekirja, võtab võimaluste piires arvesse artiklis 7 loetletud sotsiaalseid kontrollimeetmeid ning selle aine puhul:
    (i) nõuab II nimekirja kantud ainete valmistamise, kauplemise ja jaotamise litsentside olemasolu nagu see on sätestatud artiklis 8;
    (ii) nõuab II nimekirja kantud ainete hangetel või väljaandmisel arsti retsepti olemasolu, nagu see on sätestatud artiklis 9;
    (iii) täidab impordi ja ekspordi kohta käivaid kohustusi, nagu on sätestatud artiklis 12, välja arvatud kohustused teise poole suhtes, kes on saatnud antud aine kohta samasuguse teatise;
    (iv) täidab artikliga 13 kehtestatud nõudeid II nimekirja kantud ainete suhtes nende ekspordi-impordi keelamise ja piiramise osas;
    (v) esitab komiteele vastavalt artikli 16 lõike 4 punktile a statistilisi aruandeid; ja
    (vi) võtab vastavalt artiklile 22 meetmeid ülalmainitud kohustuste täitmiseks vastu võetud seaduste ja eeskirjade vastase tegevuse lõpetamiseks.

(b) Pool, saatnud sellise teatise varem kontrollile allutamata aine kohta, mis on lisatud II nimekirja, selle aine suhtes:
    (i) nõuab vastavalt artiklile 8 valmistamise, kauplemise ja jaotamise litsentside olemasolu;
    (ii) nõuab vastavalt artiklile 9 hankel või väljaandmisel arsti retsepti olemasolu;
    (iii) täidab impordi ja ekspordi kohta käivaid kohustusi, nagu on sätestatud artiklis 12, välja arvatud kohustused teise poole suhtes, kes on saatnud antud aine kohta samasuguse teatise;
    (iv) täidab artikliga 13 sätestatud kohustusi ekspordi ja impordi keelamise ja piiramise kohta;
    (v) esitab komiteele vastavalt artikli 16 lõike 4 punktidele a, c ja d statistilisi aruandeid; ja
    (vi) võtab, vastavalt artiklile 22 meetmeid ülalmainitud kohustuste täitmiseks vastu võetud seaduste ja eeskirjade vastase tegevuse lõpetamiseks.

(c) Pool, saatnud sellise teatise varem kontrollile allutamata aine kohta, mis on lisatud III nimekirja, selle aine suhtes:
    (i) nõuab vastavalt artiklile 8 valmistamise, kauplemise ja jaotamise litsentside olemasolu;
    (ii) nõuab vastavalt artiklile 9 hankel või väljaandmisel arsti retsepti olemasolu;
    (iii) täidab impordi ja ekspordi kohta käivaid kohustusi, nagu on sätestatud artiklis 12, välja arvatud kohustused teise poole suhtes, kes on saatnud antud aine kohta samasuguse teatise;
    (iv) täidab artikliga 13 sätestatud kohustusi ekspordi ja impordi keelamise ja piiramise osas; ja
    (v) võtab, vastavalt artiklile 22 meetmeid ülalmainitud kohustuste täitmiseks vastuvõetud seaduste ja eeskirjade vastase tegevuse lõpetamiseks.

(d) Pool, saatnud sellise teatise varem kontrollile allutamata aine kohta, mis on lisatud IV nimekirja, selle aine suhtes:
    (i) nõuab vastavalt artiklile 8 valmistamise, kauplemise ja jaotamise litsentside olemasolu;
    (ii) täidab artikliga 13 sätestatud kohustusi ekspordi ja impordi keelamise ja piiramise osas; ja
    (iii) võtab, vastavalt artiklile 22 meetmeid ülalmainitud kohustuste täitmiseks vastu võetud seaduste ja eeskirjade vastase tegevuse lõpetamiseks.

(e) Pool, saatnud sellise teatise mingi aine suhtes, mis on üle viidud rangemaid kontrollimeetmeid ja kohustusi nõudvasse nimekirja, rakendab vähemalt kõiki neid käesoleva konventsiooni sätteid, mida kohaldatakse selle nimekirja ainete suhtes, kuhu antud aine enne oli kantud.

8. (a) Komisjoni otsused, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, kuuluvad nõukogus revideerimisele mistahes poole taotlusel, mis on välja saadetud 180 päeva jooksul alates antud otsuse kohta teatise kättesaamisest. Revideerimispalve saadetakse peasekretärile koos selle aluseks oleva vastava informatsiooniga.

(b) Peasekretär saadab mainitud taotluse koopiad ja vastava informatsiooni komisjonile, Maailma Tervishoiuorganisatsioonile ja kõigile pooltele, tehes neile ettepaneku esitada oma märkused üheksakümne päeva jooksul. Kõik saadud märkused esitatakse nõukogule läbivaatamiseks.

(c) Nõukogu võib komisjoni otsuse kinnitada, muuta või tühistada. Teade nõukogu otsuse kohta saadetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele, käesoleva konventsiooni poolteks olevatele riikidele, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmed, Maailma Tervishoiuorganisatsioonile ja komiteele.

(d) Kuni mainitud revideerimiseni jääb komisjoni esialgne otsus vastavalt lõikele 7 jõusse.

9. Pooled teevad kõik nendest sõltuva, et rakendada ainete suhtes, mida ei reguleerita käesoleva konventsiooniga, kuid mida võib kasutada psühhotroopsete ainete ebaseaduslikuks valmistamiseks, praktiliselt teostatavaid kontrollimeetmeid.

Artikkel 3. Erisätted, mis puudutavad kontrolli preparaatide üle

1. Välja arvatud juhud, mida käsitletakse käesoleva artikli järgnevates lõigetes, kasutatakse preparaadi suhtes samasuguseid kontrollimeetmeid nagu temas sisalduva psühhotroopse aine suhtes; kui preparaat sisaldab mitte üht, vaid mitut taolist ainet, kasutatakse selliseid meetmeid, nagu neist kõige rangemalt kontrollitava aine suhtes.

2. Kui psühhotroopset ainet (välja arvatud I nimekirja kantud aine) sisaldava preparaadi koostis on selline, et kuritarvitamise risk puudub või on väike ja seda ainet ei saa eraldada kergesti kasutatavate meetoditega koguses, mis teeks kuritarvitamise võimalikuks, nii et antud preparaat ei põhjusta üldist tervise- ega ühiskonnaprobleemi, võib sellise preparaadi suhtes vastavalt lõikele 3 mitte rakendada mõningaid käesoleva konventsiooniga ette nähtud kontrollimeetmeid.

3. Kui pool teeb vastavalt eelnevale lõikele järelduse mingi preparaadi suhtes, siis võib ta võtta vastu otsuse oma riigis või ühes selle piirkondadest mitte rakendada selle suhtes üht või kõiki käesoleva konventsiooniga ette nähtud kontrollimeetmeid, välja arvatud:
(a) artikli 8 (litsentsid) sätted valmistamise osas;
(b) artikli 11 (registreerimississekanded) sätted, mis puudutavad kontrolli alt välja jäetud preparaate;
(c) artikli 13 sätted (ekspordi ja impordi keelamine ja piiramine);
(d) artikli 15 (inspekteerimine) sätted valmistamise osas;
(e) artikli 16 (poolte esitatud ettekanded) sätted, mis puudutavad kontrolli alt välja jäetud preparaate; ja
(f) artikli 22 sätted (karistustest) sellises ulatuses, kui see on vajalik ülalnimetatud kohustuste täitmiseks vastu võetud seaduste ja eeskirjadega vastaste toimingute lõpetamiseks.

Pool teatab peasekretärile igast sellisest otsusest; selle preparaadi nimetuse ja koostise ning kontrollimeetmed, mida ei rakendata. Peasekretär edastab selle teatise ülejäänud pooltele, Maailma Tervishoiuorganisatsioonile ja komiteele.

4. Kui mõnel poolel või Maailma Tervishoiuorganisatsioonil on andmeid mis tahes vastavalt lõikele 3 kontrolli alt välja jäetud aine kohta, mis tema arvates nõuavad kontrolli tühistamise osalist või täielikku lõpetamist, teatab ta sellest peasekretärile ja esitab talle teatist kinnitava informatsiooni. Peasekretär edastab selle teatise ja igasuguse informatsiooni, mis tema arvates on antud küsimusega seotud, pooltele, komisjonile, ja juhul, kui see teade tuleb ühelt poolelt, ka Maailma Tervishoiuorganisatsioonile. Maailma Tervishoiuorganisatsioon teatab komisjonile hinnangu antud preparaadile lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta koos soovitustega — kui neid on — milliste kontrollimeetmete tühistamine tuleks lõpetada. Arvestades Maailma Tervishoiuorganisatsiooni, mille hinnangud meditsiini- ja teadusküsimustes on määravad, teatist ja võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, juriidilisi, administratiivseid ja muid tema arvates selle küsimusega seotud tegureid, võib komisjon võtta vastu otsuse ühe või kõigi kontrollimeetmete tühistamise lõpetamisest selle preparaadi suhtes. Igast vastavalt käesolevale punktile vastu võetud komisjoni otsusest teatab peasekretär kõigile Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele, käesoleva konventsiooni osalisriikidele, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmed, Maailma Tervishoiuorganisatsioonile ja komiteele. Kõik pooled võtavad tarvitusele abinõud vastava kontrollimeetme või meetmete tühistamise lõpetamiseks 180 päeva jooksul alates peasekretäri poolt teate väljasaatmisest.

Artikkel 4. Muud erisätted, mis puudutavad kontrolli rakendamise ulatust

Psühhotroopsete ainete suhtes, välja arvatud I nimekirja kantud ained, võivad pooled lubada:
(a) ühelt maalt teisele reisivatel isikutel kaasa võtta väikese koguse preparaate isiklikuks kasutamiseks; seejuures on igal konventsiooniosalisel õigus kontollida, kas preparaadid on saadud seaduslikul teel;
(b) selliste ainete tööstuslikku kasutamist mittepsühhotroopsete ainete või toodete valmistamiseks, rakendades nende suhtes käesoleva konventsiooniga ette nähtud kontrolliabinõusid seni, kuni psühhotroopsete ainete olek muutub selliseks, et praktiliselt on võimatu neid aineid kuritarvitada või eraldada; ja
(c) selliste ainete kasutamist loomade püügiks isikutele, kellele on pädevate organite poolt antud luba nende ainete kasutamiseks sel eesmärgil, järgides käesoleva konventsiooniga ette nähtud kontrollimeetmeid.

Artikkel 5. Kasutamise piiramine meditsiiniliste ja teaduslike eesmärkidega

1. Iga pool piirab I nimekirja kantud ainete kasutamist, nagu see on sätestatud artiklis 7.

2. Iga pool piirab, välja arvatud artiklis 4 näidatud juhtudel, selliste vahenditega nagu ta peab otstarbekaks meditsiiniliste ja teaduslike eesmärkidega II, III ja IV nimekirja kantud ainete valmistamist, eksporti, importi, jaotamist ja ladustamist, samuti kauplemist ja omamist.

3. On soovitav, et pooled ei lubaks II, III ja IV nimekirja kantud ainete omamist teisiti, kui ainult seaduslikul alusel.

Artikkel 6. Spetsiaalne amet

On soovitav, et iga pool moodustaks ja hoiaks töös spetsiaalse ameti käesoleva konventsiooni sätete rakendamiseks, kusjuures eelistatult võib too olla ka sama spetsiaalne amet, mis on moodustatud narkootiliste ainete kontrolli konventsioonide täitmiseks, või võib töötada sellega tihedas koostöös.

Artikkel 7. Erisätted, mis puudutavad I nimekirja kantud aineid

I nimekirja kantud ainete suhtes pooled:

(a) keelavad nende igasuguse kasutamise, välja arvatud kasutamine teaduslikel ja väga piiratud meditsiinilistel eesmärkidel nõuetekohaselt volitatud isikute poolt meditsiini- või teaduslikes uurimisasutustes, mis on valitsuse otsese kontrolli all või on valitsuse poolt eraldi lubatud;

(b) nõuavad, et selliste ainete valmistamine, kauplemine ja omamine toimuks spetsiaalsete litsentside või eelneva lubamise alusel;

(c) tagavad hoolika kontrolli punktides a ja b nimetatud tegevuse ja toimingute üle;

(d) piiravad nõuetekohaselt volitatud isikutele välja antava aine kogust eesmärgi saavutamiseks vajaliku koguseni;

(e) nõuavad, et meditsiinilisi või teaduslikke ülesandeid täitvad isikud teeksid nende ainete soetamist puudutavaid registreerimississekandeid, mis kirjeldavad ka üksikasjalikult nende kasutamist; selliseid sissekandeid tuleb säilitada vähemalt kahe aasta vältel pärast viimast selliste ainete kasutamise kohta tehtud sissekannet; ja

(f) keelavad ekspordi ja impordi, välja arvatud juhud, kui nii eksportijaks kui ka importijaks on vastavalt eksportiva ja importiva maa või piirkonna pädevad organid või asutused või selleks eesmärgiks oma maa või piirkonna pädevate organite poolt välja antud eriluba omavad isikud või ettevõtted. Artikli 12 lõike 1 sätteid II nimekirja kantud ainete ekspordiks ja impordiks loa andmisest kohaldatakse ka I nimekirja kantud ainetele.

Artikkel 8. Litsentsid

1. Pooled nõuavad, et II, III ja IV nimekirja kantud ainete valmistamine, jaotamine, samuti nendega kauplemine (kaasa arvatud eksport- ja importkaubandus) toimuks litsentside alusel või muid sarnaseid kontrollimeetmeid rakendades.

2. Pooled:
(a) teostavad kontrolli kõigi nõuetekohaselt volitatud isikute ja ettevõtete üle, kes tegelevad või on seotud lõikes 1 nimetatud ainete valmistamise, jaotamise, samuti kaubandusega (kaasa arvatud eksport- ja importkaubandus);
(b) kontrollivad litsentside või teiste samalaadsete kontrollimeetmete abil ettevõtteid või ruume, milles selline valmistamine või jaotamine, aga ka selline kaubandus võib toimuda;
(c) tagavad julgeolekumeetmete rakendamise selliste ettevõtete või ruumide suhtes, et tõkestada vargusi või muud laotagavarade kadu.

3. Lõigete 1 ja 2 litsentse ja muid sarnaseid kontrollimeetmeid puudutavaid sätteid võib mitte kohaldada isikute suhtes, kes on nõuetekohaselt volitatud arstlike ja teaduslike ülesannete täitmiseks, nende ülesannete täitmise ajal.

4. Pooled nõuavad, et kõik isikud, kes saavad litsentsi vastavalt käesolevale konventsioonile või kes saavad muu loa vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 või artikli 7 punktile b, oleksid nõuetekohaselt kvalifitseeritud käesoleva konventsiooni täitmiseks vastu võetud seaduste ja eeskirjade sätete efektiivseks ja täpseks ellurakendamiseks.

Artikkel 9. Retseptid

1. Pooled nõuavad, et II, III ja IV nimekirja kantud ainete hankimine ja üksikisikutele isiklikuks tarbimiseks väljastamine toimuks ainult arsti retsepti alusel, välja arvatud juhul, kui konkreetsed isikud võivad lubatud arstlike või teaduslike eesmärkide täitmiseks seaduslikul alusel selliseid aineid saada, kasutada, välja anda või määrata.

2. Pooled võtavad meetmeid selle kindlustamiseks, et retsepte II, III ja IV nimekirja kantud ainetele antaks välja vastavalt üldtunnustatud meditsiinipraktikale ja neid reguleeritaks elanikkonna tervise kaitse ja heaolu huvides, eriti nende võimaliku korduvkasutamise ja kehtivusaja osas.

3. Vaatamata lõikele 1 võib pool, kui tema arvates kohalikud olud seda nõuavad ja tema poolt kehtestatavatel tingimustel, sealhulgas registreerimississekannete tegemine, lubada oma maal või maa osas elanikkonna tervise eest vastutavate organite poolt määratud ja litsentsi omavatel apteekritel või muudel litsentsi omavatel jaejaotajatel hankida poolte määratud piirides oma äranägemise järgi ja ilma retseptita üksikutele isikutele erandjuhtudel meditsiinilisteks eesmärkideks väikseid koguseid III ja IV nimekirja kantud aineid.

Artikkel 10. Hoiatused pakenditel ja reklaam

1. Iga pool nõuab, võttes arvesse Maailma Tervishoiuorganisatsiooni vastavaid otsuseid või soovitusi, et kui on võimalik, oleksid psühhotroopseid aineid sisaldavate jaepakendite etikettidel ja igal juhul nende kaaskirjadel, kasutamisjuhendid, sealhulgas hoiatused, mis on poole arvates vajalikud kasutajate turvalisuse tagamiseks.

2. Iga pool keelab, arvestades oma põhiseaduslikke sätteid, selliste ainete avaliku reklaami.

Artikkel 11. Arvestus

1. Pooled nõuavad, et I nimekirja kantud ainete kohta peaksid valmistajad ja kõik teised isikud, kellel on vastavalt artiklile 7 luba nende ainetega kaubelda ja neid jaotada, arvestust poole kehtestatud korras, ära näidates täpsed andmed valmistatud ainete koguse, nende ainete laotagavarade kohta ning iga selliste ainete saamise ja väljastamise puhul täpsed andmed koguse, kuupäeva, varustaja ja saaja kohta.

2. Pooled nõuavad, et II ja III nimekirja kantud ainete kohta peaksid valmistajad, hulgijaotajad, eksportijad ja importijad arvet poole kehtestatud korras, tuues ära täpsed andmed valmistatud ainete koguse kohta ning iga selliste ainete saamise ja väljastamise puhul täpsed andmed koguse, kuupäeva, varustaja ja saaja kohta.

3. Pooled nõuavad, et II nimekirja kantud ainete kohta peaksid jaejaotajad, haiglad, ravi- ja profülaktikaasutused, samuti teaduslikud uurimisasutused arvestust poole kehtestatud korras, ära näidates iga selliste ainete saamise ja väljastamise puhul täpsed andmed koguse, kuupäeva, varustaja ja saaja kohta.

4. Pooled tagavad vastavate meetodite abil ning võttes arvesse oma maa professionaalset ja kaubanduspraktikat, et teave III nimekirja kantud ainete saamisest ja väljastamisest jaejaotajate, haiglate, ravi- ja profülaktikaasutuste, samuti teaduslike uurimisasutuste poolt oleks kergesti kättesaadav.

5. Pooled nõuavad, et IV nimekirja kantud ainete suhtes peaksid valmistajad, eksportijad ja importijad arvestust poole kehtestatud korras, ära näidates valmistatud, eksporditud ja imporditud ainete kogused.

6. Pooled nõuavad selliste preparaatide, mille suhtes on vastavalt artikli 3 lõikele 3 kontroll tühistatud, valimistajatelt arvestuse pidamist iga psühhotroopse aine koguse kohta, mida on kontrolli alt välja arvatud preparaadi valmistamiseks tarvitatud, samuti kontrolli alt välja arvatud ülalnimetatud ainest valmistatud preparaadi omaduste, üldise koguse ja esimese väljastamise kohta.

7. Pooled tagavad käesolevas artiklis osutatud arvestuste ja teabe, mis on vajalikud ettekannete esitamiseks vastavalt artiklile 16, säilitamise vähemalt kahe aasta jooksul.

Artikkel 12. Rahvusvahelist kaubandust puudutavad sätted

1. (a) Iga pool, kes lubab I või II nimekirja kantud ainete eksporti või importi, nõuab eraldi loa esitamist komisjoni poolt kehtestatud blanketil iga sellise ekspordi- või imporditehingu jaoks, sõltumata sellest, kas see puudutab üht või mitut ainet.

(b) Sellisel loal näidatakse antud aine rahvusvaheline registreerimata nimetus või nimetuse puudumise korral selle tähistus vastavas nimekirjas, ekspordiks või impordiks määratud kogus, farmatseutiline vorm, eksportija ja importija nimi ja aadress, samuti ajavahemik, mille jooksul peab toimuma eksport või import. Juhul, kui sellist ainet eksporditakse või imporditakse preparaadi kujul, tuleb näidata selle preparaadi nimetus, kui see on olemas. Ekspordiloale märgitakse ka impordiloa number ja väljaandmise kuupäev ning loa välja andnud organi nimetus.

(c) Enne ekspordiloa andmist nõuavad pooled importiva riigi või selle piirkonna pädevate organite poolt välja antud impordiloa esitamist, mis kinnitab, et selles näidatud aine või ainete import on lubatud; selle loa esitatab ekspordiluba taotlev isik või ettevõte.

(d) Igal partiil peab olema kaasas ekspordiloa koopia ning ekspordiloa andnud valitsus saadab importiva riigi või piirkonna valitsusele antud loa koopia.

(e) Pärast seda, kui import on teostatud, tagastab importiva maa või piirkonna valitsus eksportiva maa või piirkonna valitsusele nimetatud loa koos märkega, mis näitab faktiliselt imporditud koguse.

2. (a) Pooled nõuavad, et iga II nimekirja kantud aine eksportimisel koostaksid eksportijad komisjoni kehtestatud blanketil kolmes eksemplaris deklaratsiooni, mis sisaldab järgmist teavet:
    (i) eksportija ja importija nimetus ja aadress;
    (ii) aine rahvusvaheline registreerimata nimetus või, sellise nimetuse puudumisel, aine tähistus vastavas nimekirjas;
    (iii) aine kogus ja farmatseutiline vorm, millena ainet eksporditakse, ja kui seda eksporditakse preparaadi kujul, siis preparaadi nimetus, kui see on olemas;
    (iv) väljasaatmise kuupäev.

(b) Eksportijad esitavad oma maa või piirkonna pädevatele organitele mainitud deklaratsiooni kaks eksemplari. Kolmanda saadavad nad kaubaga kaasa.

(c) Pool, kelle territooriumilt eksporditakse mõnd III nimekirja kantud ainet, saadab võimalikult kiiresti, igal juhul hiljemalt 90 päeva möödudes kauba väljasaatmisest, tähitud postiga importiva maa või piirkonna pädevatele organitele ühe eksportijalt saadud deklaratsioonidest palvega kinnitada selle kättesaamist.

(d) Pooled võivad nõuda, et kauba kättesaamise järel saadaks importija oma maa või piirkonna pädevatele organitele kaubale lisatud nõuetekohaselt kinnitatud deklaratsiooni eksemplari, ära näidates saadud koguse ja kättesaamise kuupäeva.

3. I ja II nimekirja kantud ainete suhtes rakendatakse järgmisi lisasätteid:

(a) Pooled kohaldavad vabasadamates ja -tsoonides samasugust kontrolli nagu oma territooriumi teisteski osades, kuid nad võivad kasutada ka rangemaid meetmeid.

(b) Kaupade eksport teise, ekspordiloal märkimata isiku posti- või panga-aadressil on keelatud.

(c) I nimekirja kantud aineid sisaldava kauba eksport registreeritud tollilao aadressil on keelatud. II nimekirja kantud aineid sisaldava kauba eksport registreeritud tollilao aadressil on keelatud, välja arvatud juhul, kui importiva maa valitsus kinnitab ekspordiluba taotleva isiku või ettevõtte poolt esitatud impordiloal, et ta lubab importi eesmärgiga paigutada imporditav kaup registreeritud tolliladudesse. Sel juhul märgitakse ekspordiloale, et kaup eksporditakse sel eesmärgil. Igasuguse kauba registreeritud tollilaost väljaandmisel on nõutav nende organite luba, mille halduses on antud tolliladu, ning kauba saatmisel välismaale käsitletakse seda kui uut eksporti käesoleva konventsiooni tähenduses.

(d) Kui kaubal, mis saabub poole territooriumile või väljub sealt, pole kaasas vastavat ekspordiluba, peavad pädevad organid selle kinni.

(e) Pool ei luba mingite teisele riigile määratud ainete transiiti läbi oma territooriumi, sõltumata sellest, kas neid aineid sisaldav kaubasaadetis on selle vedamiseks kasutatud transpordivahendilt maha võetud või mitte, välja arvatud juhud, kui selle poole pädevatele organitele esitatakse ekspordiloa koopia.

(f) Mis tahes maa või piirkonna, läbi mille on lubatud aineid sisaldava kauba transiit, pädevad organid võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tõkestada selle kauba liikumist muusse sihtkohta, kui see, mis on märgitud kaasasoleval ekspordiloa koopial, välja arvatud juhul, kui selline liikumise muutus toimub selle maa või piirkonna valitsuse loal, kust kaup transiidina läbi läheb. Selle riigi või piirkonna valitsus, läbi mille transiiti teostatakse, vaatab iga kauba liikumise suuna muutmise taotluse läbi nii, nagu muutus kujutaks endast eksporti sellest riigist või piirkonnast, läbi mille teostatakse transiiti, uue sihtkoha riiki või piirkonda. Kui selline suunaparandus on lubatud, siis rakendatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti e ka selle maa või piirkonna, läbi mille teostatakse transiiti, ja selle maa või piirkonna, kust see kaup oli esialgselt eksporditud, vahelistes suhetes.

(g) Aineid sisaldav kaup, mis on transiidis või asub registreeritud tollilaos, ei tohi sattuda sellise protsessi mõju alla, mis muudaks aine olekut. Pakendit ei tohi muuta ilma pädevate organite loata.

(h) Käesoleva lõike punktide e kuni g sätteid, mis puudutavad ainete vedu läbi ühe või teise poole territooriumi, ei rakendata juhul, kui kaupa veetakse lennukiga, tingimusel, et see lendab üle transiidi riigi või piirkonna ilma vahemaandumisteta. Kui lennuk maandub sellises riigis või piirkonnas, rakendatakse nimetatud sätteid vastavalt olukorrale.

(i) Käesoleva punkti sätted ei mõjuta rahvusvaheliste kokkulepete sätteid, mis piiravad mis tahes poole kontrolli transiidina liikuvate ainete üle.

Artikkel 13. Ekspordi ja impordi keelamine ja piiramine

1. Pool võib informeerida kõiki ülejäänud pooli peasekretäri kaudu, et keelab oma riiki või ühte oma piirkondadest ühe või mitme II, III või IV nimekirja kantud aine impordi, teatades ka nende ainete nimetused. Igas sellises teatises märgitakse selline aine nimetus, nagu see on antud II, III või IV nimekirjas.

2. Lõike 1 kohase keelamise teatise saamise korral võtab pool tarvitusele abinõud selle tagamiseks, et ühtki teatises märgitud ainet ei eksporditaks teate saatnud poole riiki või selle piirkonda.

3. Olenemata eelnevate lõigete sätetest võib pool, kes on esitanud teatise vastavalt lõikele 1, lubada teatud koguse mainitud ainete või neid aineid sisaldavate preparaatide importi, andes igal konkreetsel juhul välja spetsiaalsed litsentsid. Importiva maa organid, mis selliseid litsentse välja annavad, saadavad kaks spetsiaalse impordilitsentsi eksemplari, millele on märgitud importija ja eksportija nimed ja aadressid, eksportiva maa või piirkonna pädevatele organitele, kes nende kättesaamise korral võivad lubada eksportijal kaup välja saata. Üks selle spetsiaalse litsentsi eksemplar, mis on eksportiva maa või selle piirkonna pädevate organite poolt nõuetekohaselt kinnitatud, on saadetisega kaasas.

Artikkel 14. Erisätted, mis puudutavad psühhotroopsete ainete vedu rahvusvahelistel liinidel sõitvate laevade, lennukite ja muude ühiskondlike transpordivahendite esmaabi käsiapteekides

1. Käesolevas konventsioonis ei käsitleta ekspordi, impordi ega transiidina piiratud kogustes II, III või IV nimekirja kantud ainete vedu laevadel, lennukitel või muudel rahvusvahelistel ühiskondlikel transpordivahenditel, nagu rahvusvahelised rongid ja autobussid, kui neid aineid võib vaja minna sõidu ajal esmaabi andmiseks või eriolukordades.

2. Registreerimismaa võtab tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud, et tõkestada lõikes 1 nimetatud ainete mittesihipärast kasutamist või kadu ebaseaduslikuks tarvitamiseks. Selliseid ettevaatusabinõusid soovitab komisjon konsulteerides vastavate rahvusvaheliste organitega.

3. Nende ainete suhtes, mida vastavalt lõikele 1 veetakse laevadel, lennukitel või muudel rahvusvahelistel ühiskondlikel transpordivahenditel, nagu rahvusvahelised rongid ja autobussid, kehtivad registreerimismaa seadused, eeskirjad, load ja litsentsid, mõjutamata mingeid kohalike pädevate organite õigusi kontrolli, inspekteerimise ja muude meetmete teostamisel nendel transpordivahenditel. Selliste ainete kasutamist eriolukordades ei vaadelda artikli 9 lõike 1 sätete rikkumisena.

Artikkel 15. Inspekteerimine

Pooled rakendavad psühhotroopsete ainete valmistajate, eksportijate, importijate, hulgi- ja jaejaotajate, aga ka neid aineid kasutavate meditsiini- ja teaduslike uurimisasutuste inspekteerimise süsteemi. Pooled näevad ette vastavate ruumide, tagavarade ja arvepidamise inspekteerimist, mis toimub nii tihti, kui nad seda vajalikuks peavad.

Artikkel 16. Poolte esitatavad aruanded

1. Pooled esitavad peasekretärile informatsiooni, mida komisjon küsib kui oma ülesannete täitmiseks vajalikku, ning iga-aastased ettekanded käesoleva konventsiooni täitmise kohta nende territooriumil, mis sisaldavad teavet:
(a) tähtsate paranduste kohta nende psühhotroopseid aineid käsitlevates seadustes ja eeskirjades; ja
(b) suurematest parandustest psühhotroopsete ainete kuritarvitamises ja ebaseaduslikus ringluses nende territooriumil.

2. Pooled teatavad peasekretärile ka artikli 7 punktis f, artiklis 12 ja artikli 13 lõikes 3 nimetatud valitsusorganite nimetused ja aadressid. Peasekretär annab selle teabe kõigi poolte käsutusse.

3. Pooled saadavad peasekretärile võimalikult lühikese aja jooksul pärast toimunud sündmust aruande igast ebaseadusliku ringluse juhust ja igast ebaseaduslikust ringlusest konfiskeerimise juhust, mida nad peavad oluliseks:
(a) uute tendentside tõttu;
(b) asjassepuutuvate koguste tõttu;
(c) andmete tõttu, mis osutavad nende ainete saamise allikale; või
(d) ebaseadusliku ringlusega tegelevate isikute poolt kasutatavate meetodite tõttu. Sellise aruande koopiad saadetakse vastavalt artikli 21 punktile b.

4. Pooled esitavad komiteele iga-aastased statistilised aruanded komitee poolt kinnitatud aruandevormidel:
(a) iga I ja II nimekirja kantud aine valmistatud, igasse riiki või piirkonda eksporditud ning igast riigist või piirkonnast imporditud koguste, samuti valmistajate käes olevate laotagavarade kohta;
(b) iga III ja IV nimekirja kantud aine valmistatud aine koguste ja eksporditud ja imporditud koguste kohta;
(c) iga II ja III nimekirja kantud aine koguste kohta, mida on kasutatud niisuguste preparaatide valmistamiseks, mille puhul on kontroll tühistatud;
(d) iga aine, välja arvatud I nimekirja kantud ained, koguste kohta, mida on kasutatud tööstuslikel eesmärkidel vastavalt artikli 4 punktile b.

Valmistatud aine kogused, millest on juttu käesoleva lõike punktides a ja b, ei hõlma valmistatud preparaatide koguseid.

5. Pool esitab komiteele viimase palvel statistilist lisateavet tulevastel perioodidel III või IV nimekirja kantud aine igasse riiki või piirkonda eksporditavate või igast riigist või piirkonnast imporditavate koguste kohta. Selline pool võib paluda komiteel käsitleda nii oma järelepärimist kui ka vastavalt käesolevale punktile esitatud teavet konfidentsiaalsena.

6. Pooled esitavad lõigetele 1 ja 4 vastava teabe sel viisil ja sellise tähtajaga, nagu komisjon või komitee seda palub.

Artikkel 17. Komisjoni ülesanded

1. Komisjon võib arutada kõiki küsimusi, mis puudutavad käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamist ja selle sätete ellurakendamist, samuti võib ta anda soovitusi selliste küsimuste osas.

2. Komisjoni otsused, mis on sätestatud artiklites 2 ja 3, võetakse vastu kahe kolmandiku komisjoni liikmete häälteenamusega.

Artikkel 18. Komitee ettekanded

1. Komitee valmistab ette iga-aastased ettekanded oma töö kohta, mis sisaldavad tema käsutuses oleva teabe analüüsi ja juhul, kui seda on vaja, kokkuvõtte valitsuste poolt esitatud või neilt nõutud selgitustest, kui neid on, koos kõikide märkuste ja soovitustega, mida komitee soovib teha. Komitee võib koostada lisaettekandeid, mida ta peab vajalikuks. Need ettekanded esitatakse komisjoni kaudu nõukogule, seejuures võib komisjon teha selliseid märkusi, mida ta peab otstarbekaks.

2. Komitee ettekanded saadetakse pooltele ja seejärel avaldatakse peasekretäri poolt. Pooled lubavad nende ettekannete piiramatut levitamist.

Artikkel 19. Käesoleva konventsiooni sätete täitmiseks komitee poolt võetavad meetmed

1. (a) Kui komiteel on valitsuste esitatud või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organite poolt saadetud teabe uurimise tulemusena alust arvata, et käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamine on takistatud seetõttu, et mingi riik või mingi piirkond ei täida käesoleva konventsiooni sätteid, siis on komiteel õigus pöörduda selgituste saamiseks selle riigi või piirkonna valitsuse poole. Jättes jõusse komitee õiguse pöörata poolte, nõukogu ja komisjoni tähelepanu küsimusele, millest räägitakse käesoleva artikli punktis c, on vastavalt käesolevale punktile tehtud järelepärimised ja valitsuse selgitused sellele konfidentsiaalsed.

(b) Võtnud tarvitusele abinõud vastavalt käesoleva artikli punktile a, võib komisjon, kui ta on veendunud selle vajalikkuses, kutsuda vastavat valitsust üles võtma selliseid korrektiivmeetmeid, mis kujunenud tingimustes oleksid vajalikud käesoleva konventsiooni sätete täitmiseks.

(c) Kui komitee leiab, et asjassepuutuv valitsus ei andnud rahuldavaid selgitusi, kui talle tehti selleks ettepanek vastavalt punktile a, või ei võtnud mingeid korrektiivmeetmeid, kui talle tehti selleks ettepanek vastavalt punktile b, võib ta juhtida poolte, nõukogu ja komisjoni tähelepanu sellele küsimusele.

2. Komitee, juhtides poolte, nõukogu ja komisjoni tähelepanu mingile küsimusele vastavalt lõike 1 punktile c, võib, kui ta on veendunud selle vajalikkuses, soovitada pooltel lõpetada teatavate psühhotroopsete ainete eksport, import või mõlemad vastavasse riiki või piirkonda või vastavast riigist või piirkonnast kas mingiks konkreetseks ajavahemikuks või kuni ajani, kui komitee leiab, et olukord selles riigis või piirkonnas on normaliseerunud. Asjassepuutuv riik võib selle küsimusega pöörduda nõukogu poole.

3. Komiteel on õigus avaldada ettekandeid mis tahes küsimuses, mida käsitletakse käesoleva artikli sätete põhjal ja saata see ettekanne nõukogule, kes edastab selle kõigile pooltele. Kui komitee avaldab ettekandes otsuse, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale artiklile, või seda otsust puudutava informatsiooni, peab ta sellesse ettekandesse kaasa arvama ka vastava valitsuse seisukoha, kui viimane seda soovib.

4. Alati, kui vastavalt käesolevale artiklile avaldatav otsus ei võetud vastu ühehäälselt, avaldatakse ka vähemusse jäänute seisukoht.

5. Iga riik kutsutakse saatma oma esindajat komitee istungile, millel arutatakse vastavalt käesolevale artiklile otseselt seda riiki puudutavat küsimust.

6. Komitee otsused vastavalt käesolevale artiklile võetakse vastu kahe kolmandiku komitee liikmete häälteenamusega.

7. Ülaltoodud lõigete sätteid rakendatakse ka juhul, kui komiteel on alust arvata, et käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamine on takistatud mingi otsuse tõttu, mille pool on vastu võtnud vastavalt artikli 2 lõikele 7.

Artikkel 20. Meetmed psühhotroopsete ainete kuritarvitamise vastu

1. Pooled rakendavad kõiki võimalikke abinõusid, mis on suunatud psühhotroopsete ainete kuritarvitamise tõkestamisele ja vastavate isikute varasele väljaselgitamisele, ravile, kasvatamisele, töövõime taastamisele ja ühiskonda naasmisele ning nende jälgimisele pärast ravi lõpetamist, samuti koordineerivad oma jõupingutusi nende eesmärkide saavutamiseks.

2. Pooled aitavad, niipalju kui see on võimalik, kaasa kaadri ettevalmistusele psühhotroopseid aineid kuritarvitavate isikute ravimiseks, töövõime taastamiseks ja ühiskonda tagasitoomiseks ning ka nende isikute jälgimiseks pärast ravi lõppu.

3. Pooled aitavad kaasa psühhotroopsete ainete kuritarvitamise probleemide tutvustamisele isikutele, kellele see on vajalik nende töö tõttu, aga ka elanikkonnale, kui on olemas oht, et nende ainete kuritarvitamine muutub laiaulatuslikuks.

Artikkel 21. Meetmed ebaseadusliku ringluse vastu

Pooled, arvestades oma põhiseaduslikku, õiguslikku ja administratiivsüsteemi:
(a) rakendavad siseriiklikke abinõusid ebaseadusliku ringluse ennetus- ja karistustegevuse koordineerimiseks; selleks võivad nad määrata asutuse, mis vastutab sellise koordineerimise eest;
(b) aitavad üksteist psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringlusega võitlemise kampaaniate korraldamisel, eriti saadavad kohe diplomaatiliste kanalite või poolte sel eesmärgil määratud pädevate organite kaudu teistele otseselt asjassepuutuvatele pooltele koopia igast teatisest, mille nad saadavad vastavalt artiklile 16 peasekretärile seoses iga ebaseadusliku ringluse juhtumiga või konfiskeerimisega;
(c) teevad tihedat koostööd üksteisega ja nende pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille liikmeteks nad on, eesmärgiga läbi viia kooskõlastatud kampaaniaid võitluseks psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringlusega;
(d) tagavad vastavate organite kiire rahvusvahelise koostöö;
(e) kindlustavad, et kui kohtumenetluseks on vajalik juriidiliste dokumentide üleandmine rahvusvahelises korras, toimub selline edasiandmine poolte määratud organitele kiiresti; see säte ei muuda poole õigust nõuda, et juriidilised dokumendid saadetaks talle diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 22. Sätted karistuste kohta

1. (a) Järgides oma põhiseaduslikke piiranguid, käsitleb iga pool karistatava õigusrikkumisena iga ettekavatsetud toimingut, mis on vastuolus käesoleva konventsiooni järgsete kohustuste täitmiseks vastu võetud seaduste ja eeskirjadega ning tagab, et tõsised õigusrikkumised oleksid vastavalt karistatavad, kaasa arvatud vanglakaristus või muu vabadusekaotuse liik;
(b) sõltumatult eelmise punkti sätetest, võivad pooled psühhotroopseid aineid kuritarvitavate isikute suhtes, kes on toime pannud selliseid õiguserikkumisi, süüdimõistmise või karistamise asemel või karistusele lisaks ette näha artikli 20 lõikes 1 nimetatud abinõude rakendamist, mis on suunatud nende ravimisele, kasvatamisele, jälgimisele pärast ravi lõpetamist, töövõime taastamisele ja ühiskonda tagasitoomisele.

2. Järgides ühe või teise poole põhiseaduslikke piiranguid, õigussüsteemi ja siseriiklikku õigust,

(a) (i) kui rida omavahel seotud tegusid, mis on lõike 1 kohaselt õiguserikkumised, on toime pandud erinevates maades, siis käsitletakse iga tegu eraldi õigusrikkumisena;
    (ii) ettekavatsetud osavõtt mis tahes sellise õigusrikkumise kordasaatmisest, kokkulepe selle kordasaatmiseks, katse, samuti käesolevas artiklis mainitud õigusrikkumisi ette valmistavad toimingud ja nendega seotud finantsoperatsioonid on karistatavad vastavalt lõikes 1 sätestatule;
    (iii) välismaiste kohtute otsuseid arvestatakse retsidivismi kindlakstegemiseks; ja
    (iv) ülalnimetatud tõsiseid õigusrikkumisi, mille on toime pannud kas antud riigi kodanik või välismaalane, jälitab pool, kelle territooriumil õigusrikkumine toime pandi, või pool, kelle territooriumil õigusrikkuja avastati, kui selle poole, kellele esitati nõudmine, seadused ei luba väljaandmist ja kui selle õigusrikkuja suhtes pole veel alustatud kohtumenetlust ega tehtud kohtuotsust.

(b) On soovitav, et lõikes 1 ja lõike 2 punkti a alapunktis ii nimetatud õigusrikkumised oleksid igas poolte vahel sõlmitud või tulevikus sõlmitavas väljaandmislepingus arvatud nende kuritegude hulka, mille puhul süüdlased kuuluvad väljaandmisele, ja neid tunnistataks sellistena mis tahes poolte suhetes, kes ei seo väljaandmist lepingu olemasoluga või vastastikkusega, tingimusel, et seda lubab selle poole, kellele on esitatud väljaandmistaotlus, seadusandlus, ja et poolel on õigus keelduda kinnipidamisest või väljaandmisloa andmisest, kui tema pädevad organid on seisukohal, et antud õigusrikkumine ei ole piisavalt tõsine.

3. Igasugune psühhotroopne aine või muu aine, samuti mis tahes seadmestik, mida kasutatakse või mis on kavandatud mis tahes lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigusrikkumiste toimepanemiseks, arestitakse ja konfiskeeritakse.

4. Jurisdiktsiooni küsimustes on vastava poole siseriikliku õiguse sätetel ülimuslik jõud käesoleva artikli sätete ees.

5. Miski käesolevas artiklis ei muuda põhimõtet, mille põhjal selles käsitletud õigusrikkumisi määratletakse, jälitatakse ja karistatakse vastavalt ühe või teise poole siseriiklikule õigusele.

Artikkel 23. Käesoleva konventsiooniga kehtestatud meetmetest rangemate kontrollimeetmete rakendamine

Pool võib rakendada rangemaid või karmimaid kontrollimeetmeid kui käesoleva konventsiooniga sätestatud, juhul kui tema arvates on sellised meetmed elanikkonna tervise ja heaolu kaitseks soovitavad või vajalikud.

Artikkel 24. Rahvusvaheliste organite kulutused, mis on seotud käesoleva konventsiooni sätete ellurakendamisega

Komisjoni ja komitee kulud seoses nende ülesannete täitmisega vastavalt käesolevale konventsioonile kannab Ühinenud Rahvaste Organisatsioon peaassamblee kehtestatud korras. Pooled, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriigid, annavad nende kulude katmiseks sellised summad, mida peaassamblee peab õiglaseks ja mille too, konsulteerides nende valitsustega, aeg-ajalt kindlaks määrab.

Artikkel 25. Vastuvõtmise, allakirjutamise, ratifitseerimise ja ühinemise protseduur

1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriigid, riigid, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmed, kuid on mingi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni allasutuse või Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri liikmed või Rahvusvahelise Kohtu statuudi pooled, või mis tahes riigid, kes on nõukogu poolt kutsutud, võivad saada käesoleva konventsiooni poolteks:
(a) sellele allakirjutamisel; või
(b) ratifitseerimisel pärast ratifitseerimise tingimusega allakirjutamist; või
(c) sellega ühinedes.

2. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks kuni 1. jaanuarini 1972, viimane kaasa arvatud. Pärast seda on see avatud ühinemiseks.

3. Ratifitseerimis- ja ühinemisdokumendid deponeeritakse peasekretäri juures.

Artikkel 26. Jõustumine

1. Konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast kuupäeva, mil nelikümmend artikli 25 lõikes 1 nimetatud riiki on sellele ilma ratifitseerimisreservatsioonita alla kirjutanud või deponeerinud oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid.

2. Iga ülejäänud riigi suhtes, kes kirjutab käesolevale konventsioonile alla ilma ratifitseerimisreservatsioonita või deponeerib oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi pärast eelmises lõikes osutatud viimast allakirjutamist või deponeerimist, jõustub konventsioon üheksakümnendal päeval pärast allakirjutamist või ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimist.

Artikkel 27. Territoriaalne rakendamine

Käesolevat konventsiooni rakendatakse kõigil territooriumidel väljaspool emamaad, mille rahvusvaheliste suhete eest pool vastutab, välja arvatud juhul, kui sellise territooriumi eelnevat nõusolekut nõuab poole või huvitatud territooriumi põhiseadus või nõuab seda komme. Sel juhul peab antud pool võimalikult kiiresti saama huvitatud territooriumi vajaliku nõusoleku ja nõusoleku saamise korral teatama sellest peasekretärile. Käesolevat konventsiooni rakendatakse territooriumi või territooriumide suhtes, mis on märgitud vastavas teatises, alates teatise kättesaamise kuupäevast peasekretäri poolt. Juhul, kui väljaspool emamaad asuvate territooriumide eelnevat nõusolekut ei vajata, teatab asjassepuutuv pool allakirjutamise, ratifitseerimise või ühinemise hetkel, millise territooriumi või territooriumide suhtes väljaspool emamaad käesolevat konventsiooni rakendatakse.

Artikkel 28. Piirkonnad käesoleva konventsiooni tähenduses

1. Iga pool võib teatada, et käesoleva konventsiooni tähenduses on tema territoorium jagatud kaheks või mitmeks piirkonnaks või kaks või mitu piirkonda on ühinenud üheks piirkonnaks.

2. Kaks või mitu poolt võivad teatada peasekretärile, et tolliliidu moodustamise tulemusena moodustavad need pooled käesoleva konventsiooni tähenduses ühe piirkonna.

3. Mis tahes käesoleva artikli lõigete 1 või 2 alusel tehtud teatis jõustub 1. jaanuaril, mis järgneb teatise esitamise aastale.

Artikkel 29. Denonsseerimine

1. Kahe aasta möödudes käesoleva konventsiooni jõustumisest võib iga pool enda nimel või territooriumi nimel, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab ja kes on tagasi võtnud vastavalt artiklile 27 antud nõusoleku, denonsseerida käesoleva konventsiooni kirjaliku dokumendiga, mis deponeeritakse peasekretäri juures.

2. Kui peasekretär sai vastavasisulise teatise kätte 1. juulil või varem, jõustub denonsseerimine järgmise aasta 1. jaanuaril, kui aga selline teatis on kätte saadud pärast 1. juulit, jõustub denonsseerimine, nagu oleks teatis kätte saadud enne järgmise aasta 1. juulit.

3. Käesoleva konventsiooni kehtivus lõpetatakse, kui vastavalt lõigetele 1 ja 2 teostatud denonsseerimiste tõttu pole enam täidetud jõustumise tingimused vastavalt artikli 26 lõikele 1.

Artikkel 30. Parandused

1. Iga pool võib teha parandusettepanekuid käesolevasse konventsiooni. Igast sellise paranduse tekstist ja selle põhjendustest teatatakse peasekretärile, kes esitab need pooltele ja nõukogule. Nõukogu võib otsustada, et:
(a) parandusettepaneku arutamiseks on vaja kokku kutsuda konverents vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 62 lõikele 4, või
(b) tuleb küsida pooltelt, kas nad võtavad esitatud parandusettepaneku vastu, samuti paluda neil esitada nõukogule kõik märkused seoses selle ettepanekuga.

2. Kui parandusettepanekut, mis oli laiali saadetud vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile b, ei lükka ükski pool tagasi kaheksateistkümne kuu jooksul alates väljasaatmisest, siis parandus jõustub. Kui aga mõni pool lükkab parandusettepaneku tagasi, võib nõukogu saadud märkuste põhjal otsustada, kas selle paranduse arutamiseks tuleks kokku kutsuda konverents.

Artikkel 31. Vaidlused

1. Juhul kui kahe või mitme poole vahel tekib vaidlus käesoleva konventsiooni tõlgendamise või rakendamise üle, siis need pooled konsulteerivad omavahel vaidluse lahendamiseks läbirääkimiste, juurdluse, lepituse, arbitraaži, regionaalsete organite poole pöördumise, kohtuliku arutluse või muul rahumeelsel teel poolte omal valikul.

2. Iga seda liiki vaidlus, mis ei ole lahendatav lõikes 1 osutatud teel, antakse mis tahes vaidluses osaleva poole taotlusel edasi arutamiseks Rahvusvahelises Kohtus.

Artikkel 32. Reservatsioonid

1. Muud reservatsioonid peale nende, mis on tehtud vastavalt käesoleva artikli punktidele 2, 3 ja 4, ei ole lubatud.

2. Allakirjutamisel, ratifitseerimisel või ühinemisel võib iga riik esitada reservatsioone käesoleva konventsiooni järgmiste lõigete suhtes:
(a) artikli 19 lõiked 1 ja 2;
(b) artikkel 27; ja
(c) artikkel 31.

3. Riik, kes soovib saada pooleks, kuid soovib teha teistsuguseid reservatsioone, kui vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 4, võib teatada oma kavatsusest peasekretärile. Kui kaheteistkümne kuu möödudes, alates päeavast, mil peasekretär teatab sellest pooltele, pole seda reservatsiooni tagasi lükanud üks kolmandik selle perioodi lõpuni konventsiooni ratifitseerimisreservatsioonita alla kirjutanud, ratifitseerinud või ühinenud riikidest, loetakse seda reservatsiooni vastuvõetavaks, kuid tingimusel, et riigid, mis olid selle vastu, ei ole kohustatud võtma endale käesoleva konventsiooni alusel reservatsiooni esitanud riigi suhtes mingeid selle reservatsiooniga muudetud juriidilisi kohustusi.

4. Riik, kelle territooriumil kasvavad metsikult I nimekirja kantud psühhotroopseid aineid sisaldavad taimed, mida traditsiooniliselt kasutatakse väikeste, täpselt määratletud elanikkonnagruppide poolt maagilistes ja religioossetes kombetalitustes, võib allakirjutamisel, ratifitseerimisel või ühinemisel esitada reservatsioone nende taimede osas käesoleva konventsiooni artikli 7 sätete suhtes, välja arvatud rahvusvahelist kaubandust puudutavad sätted.

5. Reservatsioone esitanud riik võib igal ajal peasekretärile adresseeritud kirjaliku teatisega tagasi võtta kõik või osa oma reservatsioonidest.

Artikkel 33. Teatised

Peasekretär teatab kõigile artikli 25 lõikes 1 osutatud riikidele:
(a) allakirjutamistest, ratifitseerimistest ja ühinemistest vastavalt artiklile 25;
(b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast vastavalt artiklile 26;
(c) denonsseerimistest vastavalt artiklile 29; ja
(d) avaldustest ja teatistest vastavalt artiklitele 27, 28, 30 ja 32.

Ülaltoodu kinnituseks on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud, kirjutanud alla käesolevale konventsioonile oma valitsuste nimel.

Koostatud Viinis 21. veebruaril 1971. aastal ühes eksemplaris, mille tekstid hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles on võrdselt autentsed. Käesolev konventsioon deponeeritakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juures, kes saadab käesoleva konventsiooni tõestatud koopiad kõikidele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele ja teistele artikli 25 lõikes 1 nimetatud riikidele.

* Sekretariaadi märkus: Järgnevasse teksti on sisse viidud rida väiksemaid parandusi, mis olid tingitud teatavatest vigadest ja väljajätmistest konventsiooni originaaleksemplaris ning mis tehti konventsiooni originaali paranduste proces-verbal'is, mis on alla kirjutatud 15. augustil 1973. a. ja edastatud valitsustele ÜRO Õigusasjade Ameti poolt tsirkulaarnootidega nr. C.N.169. 1973. TREATIES-5 ja C.N.321. 1974. TREATIES-1 vastavalt 30. augustist 1973. a. ja 9. detsembrist 1974. a. Need muudavad artikli 2 lõike 7 punkti a ja teatavate ainete, mis on kantud konventsioonile lisatud nimekirjadesse I, II ja IV, keemilisi valemeid.

CONVENTION ON PSYCHOTROPIC SUBSTANCES*

PREAMBLE

The Parties,

Being concerned with the health and welfare of mankind,

Noting with concern the public health and social problems resulting from the abuse of certain psychotropic substances,

Determined to prevent and combat abuse of such substances and the illicit traffic to which it gives rise,

Considering that rigorous measures are necessary to restrict the use of such substances to legitimate purposes,

Recognizing that the use of psychotropic substances for medical and scientific purposes is indispensable and that their availability for such purposes should not be unduly restricted,

Believing that effective measures against abuse of such substances require co-ordination and universal action,

Acknowledging the competence of the United Nations in the field of control of psychotropic substances and desirous that the international organs concerned should be within the framework of that Organization,

Recognizing that an international convention is necessary to achieve these purposes,

Agree as follows:

Article 1. Use of Terms

Except where otherwise expressly indicated, or where the context otherwise requires, the following terms in this Convention have the meanings given below:
(a) “Council” means the Economic and Social Council of the United Nations.
(b) “Commission” means the Commission on Narcotic Drugs of the Council.
(c) “Board” means the International Narcotics Control Board provided for in the Single Convention on Narcotic Drugs, 1961.
(d) “Secretary-General” means the Secretary-General of the United Nations.
(e) “Psychotropic substance” means any substance, natural or synthetic, or any natural material in Schedule I, II, III or IV.
(f) “Preparation” means:
    (i) Any solution or mixture, in whatever physical state, containing one or more psychotropic substances, or
    (ii) One or more psychotropic substances in dosage form.
(g) “Schedule I”, “Schedule II”, “Schedule III” and “Schedule IV” mean the correspondingly numbered lists of psychotropic substances annexed to this Convention, as altered in accordance with article 2.
(h) “Export” and “import” mean in their respective connotations the physical transfer of a psychotropic substance from one State to another State.
(i) “Manufacture” means all processes by which psychotropic substances may be obtained, and includes refining as well as the transformation of psychotropic substances into other psychotropic substances. The term also includes the making of preparations other than those made on prescription in pharmacies.
(j) “Illicit traffic” means manufacture of or trafficking in psychotropic substances contrary to the provisions of this Convention.
(k) “Region” means any part of a State which pursuant to article 28 is treated as a separate entity for the purposes of this Convention.
(l) “Premises” means buildings or parts of buildings, including the appertaining land.

Article 2. Scope of Control of Substances

1. If a Party or the World Health Organization has information relating to a substance not yet under international control which in its opinion may require the addition of that substance to any of the Schedules of this Convention, it shall notify the Secretary-General and furnish him with the information in support of that notification. The foregoing procedure shall also apply when a Party or the World Health Organization has information justifying the transfer of a substance from one Schedule to another among those Schedules, or the deletion of a substance from the Schedules.

2. The Secretary-General shall transmit such notification, and any information which he considers relevant, to the Parties, to the Commission and, when the notification is made by a Party, to the World Health Organization.

3. If the information transmitted with such a notification indicates that the substance is suitable for inclusion in Schedule I or Schedule II pursuant to paragraph 4, the Parties shall examine, in the light of all information available to them, the possibility of the provisional application to the substance of all measures of control applicable to substances in Schedule I or Schedule II, as appropriate.

4. If the World Health Organization finds:

(a) That the substance has the capacity to produce
    (i) (1) A state of dependence, and
        (2) Central nervous system stimulation or depression, resulting in hallucinations or disturbances in motor function or thinking or behaviour or perception or mood, or
    (ii) Similar abuse and similar ill effects as a substance in Schedule I, II, III or IV, and

(b) That there is sufficient evidence that the substance is being or is likely to be abused so as to constitute a public health and social problem warranting the placing of the substance under international control,

the World Health Organization shall communicate to the Commission an assessment of the substance, including the extent or likelihood of abuse, the degree of seriousness of the public health and social problem and the degree of usefulness of the substance in medical therapy, together with recommendations on control measures, if any, that would be appropriate in the light of its assessment.

5. The Commission, taking into account the communication from the World Health Organization, whose assessments shall be determinative as to medical and scientific matters, and bearing in mind the economic, social, legal, administrative and other factors it may consider relevant, may add the substance to Schedule I, II, III or IV. The Commission may seek further information from the World Health Organization or from other appropriate sources.

6. If a notification under paragraph 1 relates to a substance already listed in one of the Schedules, the World Health Organization shall communicate to the Commission its new findings, any new assessment of the substance it may make in accordance with paragraph 4 and any new recommendations on control measures it may find appropriate in the light of that assessment. The Commission, taking into account the communication from the World Health Organization as under paragraph 5 and bearing in mind the factors referred to in that paragraph, may decide to transfer the substance from one Schedule to another or to delete it from the Schedules.

7. Any decision of the Commission taken pursuant to this article shall be communicated by the Secretary-General to all States Members of the United Nations, to non-member States Parties to this Convention, to the World Health Organization and to the Board. Such decision shall become fully effective with respect to each Party 180 days after the date of such communication, except for any Party which, within that period, in respect of a decision adding a substance to a Schedule, has transmitted to the Secretary-General a written notice that, in view of exceptional circumstances, it is not in a position to give effect with respect to that substance to all of the provisions of the Convention applicable to substances in that Schedule. Such notice shall state the reasons for this exceptional action. Notwithstanding its notice, each Party shall apply, as a minimum, the control measures listed below:

(a) A Party having given such notice with respect to a previously uncontrolled substance added to Schedule I shall take into account, as far as possible, the special control measures enumerated in article 7 and, with respect to that substance, shall:
    (i) Require licences for manufacture, trade and distribution as provided in article 8 for substances in Schedule II;
    (ii) Require medical prescriptions for supply or dispensing as provided in article 9 for substances in Schedule II;
    (iii) Comply with the obligations relating to export and import provided in article 12, except in respect to another Party having given such notice for the substance in question;
    (iv) Comply with the obligations provided in article 13 for substances in Schedule II in regard to prohibition of and restrictions on export and import;
    (v) Furnish statistical reports to the Board in accordance with paragraph 4(a) of article 16; and
    (vi) Adopt measures in accordance with article 22 for the repression of acts contrary to laws or regulations adopted pursuant to the foregoing obligations.

(b) A Party having given such notice with regard to a previously uncontrolled substance added to Schedule II shall, with respect to that substance:
    (i) Require licences for manufacture, trade and distribution in accordance with article 8;
    (ii) Require medical prescriptions for supply or dispensing in accordance with article 9;
    (iii) Comply with the obligations relating to export and import provided in article 12, except in respect to another Party having given such notice for the substance in question;
    (iv) Comply with the obligations of article 13 in regard to prohibition of and restrictions on export and import;
    (v) Furnish statistical reports to the Board in accordance with paragraphs 4(a), (c) and (d) of article 16; and
    (vi) Adopt measures in accordance with article 22 for the repression of acts contrary to laws or regulations adopted pursuant to the foregoing obligations.

(c) A Party having given such notice with regard to a previously uncontrolled substance added to Schedule III shall, with respect to that substance:
    (i) Require licences for manufacture, trade and distribution in accordance with article 8;
    (ii) Require medical prescriptions for supply or dispensing in accordance with article 9;
    (iii) Comply with the obligations relating to export provided in article 12, except in respect to another Party having given such notice for the substance in question;
    (iv) Comply with the obligations of article 13 in regard to prohibition of and restrictions on export and import; and
    (v) Adopt measures in accordance with article 22 for the repression of acts contrary to laws or regulations adopted pursuant to the foregoing obligations.

(d) A Party having given such notice with regard to a previously uncontrolled substance added to Schedule IV shall, with respect to that substance:
    (i) Require licences for manufacture, trade and distribution in accordance with article 8;
    (ii) Comply with the obligations of article 13 in regard to prohibition of and restrictions on export and import; and
    (iii) Adopt measures in accordance with article 22 for the repression of acts contrary to laws or regulations adopted pursuant to the foregoing obligations.

(e) A Party having given such notice with regard to a substance transferred to a Schedule providing stricter controls and obligations shall apply as a minimum all of the provisions of this Convention applicable to the Schedule from which it was transferred.

8. (a) The decisions of the Commission taken under this article shall be subject to review by the Council upon the request of any Party filed within 180 days from receipt of notification of the decision. The request for review shall be sent to the Secretary-General together with all relevant information upon which the request for review is based.

(b) The Secretary-General shall transmit copies of the request for review and the relevant information to the Commission, to the World Health Organization and to all the Parties, inviting them to submit comments within ninety days. All comments received shall be submitted to the Council for consideration.

(c) The Council may confirm, alter or reverse the decision of the Commission. Notification of the Council's decision shall be transmitted to all States Members of the United Nations, to non-member States Parties to this Convention, to the Commission, to the World Health Organization and to the Board.

(d) During pendency of the review, the original decision of the Commission shall, subject to paragraph 7, remain in effect.

9. The Parties shall use their best endeavours to apply to substances which do not fall under this Convention, but which may be used in the illicit manufacture of psychotropic substances, such measures of supervision as may be practicable.

Article 3. Special Provisions Regarding the Control of Preparations

1. Except as provided in the following paragraphs of this article, a preparation is subject to the same measures of control as the psychotropic substance which it contains, and, if it contains more than one such substance, to the measures applicable to the most strictly controlled of those substances.

2. If a preparation containing a psychotropic substance other than a substance in Schedule I is compounded in such a way that it presents no, or a negligible, risk of abuse and the substance cannot be recovered by readily applicable means in a quantity liable to abuse, so that the preparation does not give rise to a public health and social problem, the preparation may be exempted from certain of the measures of control provided in this Convention in accordance with paragraph 3.

3. If a Party makes a finding under the preceding paragraph regarding a preparation, it may decide to exempt the preparation, in its country or in one of its regions, from any or all of the measures of control provided in this Convention except the requirements of:
(a) article 8 (licences), as it applies to manufacture;
(b) article 11 (records), as it applies to exempt preparations;
(c) article 13 (prohibition of and restrictions on export and import);
(d) article 15 (inspection), as it applies to manufacture;
(e) article 16, (reports to be furnished by the Parties), as it applies to exempt preparations; and
(f) article 22 (penal provisions), to the extent necessary for the repression of acts contrary to laws or regulations adopted pursuant to the foregoing obligations.

A Party shall notify the Secretary-General of any such decision, of the name and composition of the exempt preparation, and of the measures of control from which it is exempted. The Secretary-General shall transmit the notification to the other Parties, to the World Health Organization and to the Board.

4. If a Party or the World Health Organization has information regarding a preparation exempted pursuant to paragraph 3 which in its opinion may require the termination, in whole or in part, of the exemption, it shall notify the Secretary-General and furnish him with the information in support of the notification. The Secretary-General shall transmit such notification, and any information which he considers relevant, to the Parties, to the Commission and, when the notification is made by a Party, to the World Health Organization. The World Health Organization shall communicate to the Commission an assessment of the preparation in relation to the matters specified in paragraph 2, together with a recommendation of the control measures, if any, from which the preparation should cease to be exempted. The Commission, taking into account the communication from the World Health Organization, whose assessment shall be determinative as to medical and scientific matters, and bearing in mind the economic, social, legal, administrative and other factors it may consider relevant, may decide to terminate the exemption of the preparation from any or all control measures. Any decision of the Commission taken pursuant to this paragraph shall be communicated by the Secretary-General to all States Members of the United Nations, to non-member States Parties to this Convention, to the World Health Organization and to the Board. All Parties shall take measures to terminate the exception from the control measure or measures in question within 180 days of the date of the Secretary-General's communication.

Article 4. Other Special Provisions Regarding the Scope of Control

In respect of psychotropic substances other than those in Schedule I, the Parties may permit:
(a) The carrying by international travellers of small quantities of preparations for personal use; each Party shall be entitled, however, to satisfy itself that these preparations have been lawfully obtained;
(b) The use of such substances in industry for the manufacture of non-psychotropic substances or products, subject to the application of the measures of control required by this Convention until the psychotropic substances come to be in such a condition that they will not in practice be abused or recovered;
(c) The use of such substances, subject to the application of the measures of control required by this Convention, for the capture of animals by persons specifically authorized by the competent authorities to use such substances for that purpose.

Article 5. Limitation of Use to Medical and Scientific Purposes

1. Each Party shall limit the use of substances in Schedule I as provided in article 7.

2. Each Party shall, except as provided in article 4, limit by such measures as it considers appropriate the manufacture, export, import, distribution and stocks of, trade in, and use and possession of, substances in Schedules II, III and IV to medical and scientific purposes.

3. It is desirable that the Parties do not permit the possession of substances in Schedules II, III and IV except under legal authority.

Article 6. Special Administration

It is desirable that for the purpose of applying the provisions of this Convention, each Party establish and maintain a special administration, which may with advantage be the same as, or work in close co-operation with, the special administration established pursuant to the provisions of conventions for the control of narcotic drugs.

Article 7. Special Provisions Regarding Substances in Schedule I

In respect of substances in Schedule I, the Parties shall:
(a) Prohibit all use except for scientific and very limited medical purposes by duly authorized persons, in medical or scientific establishments which are directly under the control of their Governments or specifically approved by them;
(b) Require that manufacture, trade, distribution and possession be under a special licence or prior authorization;
(c) Provide for close supervision of the activities and acts mentioned in paragraphs (a) and (b);
(d) Restrict the amount supplied to a duly authorized person to the quantity required for his authorized purpose;
(e) Require that persons performing medical or scientific functions keep records concerning the acquisition of the substances and the details of their use, such records to be preserved for at least two years after the last use recorded therein; and
(f) Prohibit export and import except when both the exporter and importer are the competent authorities or agencies of the exporting and importing country or region, respectively, or other persons or enterprises which are specifically authorized by the competent authorities of their country or region for the purpose. The requirements of paragraph 1 of article 12 for export and import authorizations for substances in Schedule II shall also apply to substances in Schedule I.

Article 8. Licences

1. The Parties shall require that the manufacture of, trade (including export and import trade) in, and distribution of substances listed in Schedules II, III and IV be under licence or other similar control measure.

2. The Parties shall:
(a) Control all duly authorized persons and enterprises carrying on or engaged in the manufacture of, trade (including export and import trade) in, or distribution of substances referred to in paragraph 1;
(b) Control under licence or other similar control measure the establishments and premises in which such manufacture, trade or distribution may take place; and
(c) Provide that security measures be taken with regard to such establishments and premises in order to prevent theft or other diversion of stocks.

3. The provisions of paragraphs 1 and 2 of this article relating to licensing or other similar control measures need not apply to persons duly authorized to perform and while performing therapeutic or scientific functions.

4. The Parties shall require that all persons who obtain licences in accordance with this Convention or who are otherwise authorized pursuant to paragraph 1 of this article or sub-paragraph (b) of article 7 shall be adequately qualified for the effective and faithful execution of the provisions of such laws and regulations as are enacted in pursuance of this Convention.

Article 9. Prescriptions

1. The Parties shall require that substances in Schedules II, III and IV be supplied or dispensed for use by individuals pursuant to medical prescription only, except when individuals may lawfully obtain, use, dispense or administer such substances in the duly authorized exercise of therapeutic or scientific functions.

2. The Parties shall take measures to ensure that prescriptions for substances in Schedules II, III and IV are issued in accordance with sound medical practice and subject to such regulation, particularly as to the number of times they may be refilled and the duration of their validity, as will protect the public health and welfare.

3. Notwithstanding paragraph 1, a Party may, if in its opinion local circumstances so require and under such conditions, including record-keeping, as it may prescribe, authorize licensed pharmacists or other licensed retail distributors designated by the authorities responsible for public health in its country or part thereof to supply, at their discretion and without prescription, for use for medical purposes by individuals in exceptional cases, small quantities, within limits to be defined by the Parties, of substances in Schedules III and IV.

Article 10. Warnings on Packages, and Advertising

1. Each Party shall require, taking into account any relevant regulations or recommendations of the World Health Organization, such directions for use, including cautions and warnings, to be indicated on the labels where practicable and in any case on the accompanying leaflet of retail packages of psychotropic substances, as in its opinion are necessary for the safety of the user.

2. Each Party shall, with due regard to its constitutional provisions, prohibit the advertisement of such substances to the general public.

Article 11. Records

1. The Parties shall require that, in respect of substances in Schedule I, manufactures and all other persons authorized under article 7 to trade in and distribute those substances keep records, as may be determined by each Party, showing details of the quantities manufactured, the quantities held in stock, and, for each acquisition and disposal, details of the quantity, date, supplier and recipient.

2. The Parties shall require that, in respect of substances in Schedules II and III, manufacturers, wholesale distributors, exporters and importers keep records, as may be determined by each Party, showing details of the quantities manufactured and, for each acquisition and disposal, details of the quantity, date, supplier and recipient.

3. The Parties shall require that, in respect of substances in Schedule II, retail distributors, institutions for hospitalization and care and scientific institutions keep records, as may be determined by each Party, showing, for each acquisition and disposal, details of the quantity, date, supplier and recipient.

4. The Parties shall ensure, through appropriate methods and taking into account the professional and trade practices in their countries, that information regarding acquisition and disposal of substances in Schedule III by retail distributors, institutions for hospitalization and care and scientific institutions is readily available.

5. The Parties shall require that, in respect of substances in Schedule IV manufacturers, exporters and importers keep records, as may be determined by each Party, showing the quantities manufactured, exported and imported.

6. The Parties shall require manufacturers of preparations exempted under paragraph 3 of article 3 to keep records as to the quantity of each psychotropic substance used in the manufacture of an exempt preparation, and as to the nature, total quantity and initial disposal of the exempt preparation manufactured therefrom.

7. The Parties shall ensure that the records and information referred to in this article which are required for purposes of reports under article 16 shall be preserved for at least two years.

Article 12. Provisions Relating to International Trade

1. (a) Every Party permitting the export or import of substances in Schedule I or II shall require a separate import or export authorization, on form to be established by the Commission, to be obtained for each such export or import whether it consists of one or more substances.

(b) Such authorization shall state the international non-proprietary name, or, lacking such a name, the designation of the substance in the Schedule, the quantity to be exported or imported, the pharmaceutical form, the name an address of the exporter and importer, and the period within which the export or import must be effected. If the substance is exported or imported in the form of a preparation, the name of the preparation, if any, shall additionally be furnished. The export authorization shall also state the number and date of the import authorization and the authority by whom it has been issued.

(c) Before issuing an export authorization the Parties shall require an import authorization, issued by the competent authority of the importing country or region and certifying that the importation of the substance or substances referred to therein is approved, and such an authorization shall be produced by the person or establishment applying for the export authorization.

(d) A copy of the export authorization shall accompany each consignment and the Government issuing the export authorization shall send a copy to the Government of the importing country or region.

(e) The Government of the importing country or region, when the importation has been effected, shall return the export authorization with an endorsement certifying the amount actually imported, to the Government of the exporting country or region.

2. (a) The Parties shall require that for each export of substances in Schedule III exporters shall draw up a declaration in triplicate, on a form to be established by the Commission, containing the following information:
    (i) The name and address of the exporter and importer;
    (ii) The international non-proprietary name, or, failing such a name, the designation of the substance in the Schedule;
    (iii) The quantity and pharmaceutical form in which the substance is exported, and, if in the form of a preparation, the name of the preparation, if any; and
    (iv) The date of despatch.

(b) Exporters shall furnish the competent authorities of their country or region with two copies of the declaration. They shall attach the third copy to their consignment.

(c) A Party from whose territory a substance in Schedule III has been exported shall, as soon as possible but not later than ninety days after the date of despatch, send to the competent authorities of the importing country or region, by registered mail with return of receipt requested, one copy of the declaration received from the exporter.

(d) The Parties may require that, on receipt of the consignment, the importer shall transmit the copy accompanying the consignment, duly endorsed stating the quantities received and the date of receipt, to the competent authorities of his country or region.

3. In respect of substances in Schedules I and II the following additional provisions shall apply:

(a) The Parties shall exercise in free ports and zones the same supervision and control as in other parts of their territory, provided, however, that they may apply more drastic measures.

(b) Exports of consignments to a post office box, or to a bank to the account of a person other than the person named in the export authorization, shall be prohibited.

(c) Exports to bonded warehouses of consignments of substances in Schedule I are prohibited. Exports of consignments of substances in Schedule II to a bonded warehouse are prohibited unless the Government of the importing country certifies on the import authorization, produced by the person or establishment applying for the export authorization, that it has approved the importation for the purpose of being placed in a bonded warehouse. In such case the export authorization shall certify that the consignment is exported for such purpose. Each withdrawal from the bonded warehouse shall require a permit from the authorities having jurisdiction over the warehouse and, in the case of a foreign destination, shall be treated as if it were a new export within the meaning of this Convention.

(d) Consignments entering or leaving the territory of a Party not accompanied by an export authorization shall be detained by the competent authorities.

(e) A Party shall not permit any substances consigned to another country to pass through its territory, whether or not the consignment is removed from the conveyance in which it is carried, unless a copy of the export authorization for consignment is produced to the competent authorities of such Party.

(f) The competent authorities of any country or region through which a consignment of substances is permitted to pass shall take all due measures to prevent the diversion of the consignment to a destination other than that named in the accompanying copy of the export authorization, unless the Government of the country or region through which the consignment is passing authorizes the diversion. The Government of the country or region of transit shall treat any requested diversion as if the diversion were an export from the country or region of transit to the country or region of new destination. If the diversion is authorized, the provisions of paragraph 1(e) shall also apply between the country or region of transit and the country or region which originally exported the consignment.

(g) No consignment of substances, while in transit or whilst being stored in a bonded warehouse, may be subjected to any process which would change the nature of the substance in question. The packing may not be altered without the permission of the competent authorities.

(h) The provisions of sub-paragraphs (e) to (g) relating to the passage of substances through the territory of a Party do not apply where the consignment in question is transported by aircraft which does not land in the country or region of transit. If the aircraft lands in any such country or region, those provisions shall be applied so far as circumstances require.

(i) The provisions of this paragraph are without prejudice to the provisions of any international agreements which limit the control which may be exercised by any of the Parties over such substances in transit.

Article 13. Prohibition of and Restrictions on Export and Import

1. A Party may notify all the other Parties through the Secretary-General that it prohibits the import into its country or into one of its regions of one or more substances in Schedule II, III or IV, specified in its notification. Any such notification shall specify the name of the substance as designated in Schedule II, III or IV.

2. If a Party has been notified of a prohibition pursuant to paragraph 1, it shall take measures to ensure that none of the substances specified in the notification is exported to the country or one of the regions of the notifying Party.

3. Notwithstanding the provisions of the preceding paragraphs, a Party which has given notification pursuant to paragraph 1 may authorize by special import licence in each case the import of specified quantities of the substances in question or preparations containing such substances. The issuing authority of the importing country shall send two copies of the special import licence, indicating the name and address of the importer and the exporter, to the competent authority of the exporting country or region, which may then authorize the exporter to make the shipment. One copy of the special import licence, duly endorsed by the competent authority of the exporting country or region, shall accompany the shipment.

Article 14. Special Provisions Concerning the Carriage of Psychotropic Substances in First-Aid Kits of Ships, Aircraft or Other Forms of Public Transport Engaged in International Traffic

1. The international carriage by ships, aircraft or other forms of international public transport, such as international railway trains and motor coaches, of such limited quantities of substances in Schedule II, III or IV as may be needed during their journey or voyage for first-aid purposes or emergency cases shall not be considered to be export, import or passage through a country within the meaning of this Convention.

2. Appropriate safeguards shall be taken by the country of registry to prevent the improper use of the substances referred to in paragraph 1 or their diversion for illicit purposes. The Commission, in consultation with the appropriate international organizations, shall recommend such safeguards.

3. Substances carried by ships, aircraft or other forms of international public transport, such as international railway trains and motor coaches, in accordance with paragraph 1 shall be subject to the laws, regulations, permits and licences of the country of registry, without prejudice to any rights of the competent local authorities to carry out checks, inspections and other control measures on board these conveyances. The administration of such substances in the case of emergency shall not be considered a violation of the requirements of paragraph 1 of article 9.

Article 15. Inspection

The Parties shall maintain a system of inspection of manufacturers, exporters, importers, and wholesale and retail distributors of psychotropic substances and of medical and scientific institutions which use such substances. They shall provide for inspections, which shall be made as frequently as they consider necessary, of the premises and of stocks and records.

Article 16. Reports to be Furnished by the Parties

1. The Parties shall furnish to the Secretary-General such information as the Commission may request as being necessary for the performance of its functions, and in particular an annual report regarding the working of the Convention in their territories including information on:
(a) Important changes in their laws and regulations concerning psychotropic substances; and
(b) Significant developments in the abuse of and the illicit traffic in psychotropic substances within their territories.

2. The Parties shall also notify the Secretary-General of the names and addresses of the governmental authorities referred to in sub-paragraph (f) of article 7, in article 12 and in paragraph 3 of article 13. Such information shall be made available to all Parties by the Secretary-General.

3. The Parties shall furnish, as soon as possible after the event, a report to the Secretary-General in respect of any case of illicit traffic in psychotropic substances or seizure from such illicit traffic which they consider important because of:
(a) New trends disclosed;
(b) The quantities involved;
(c) The light thrown on the sources from which the substances are obtained; or
(d) The methods employed by illicit traffickers.

Copies of the report shall be communicated in accordance with sub-paragraph (b) of article 21.

4. The Parties shall furnish to the Board annual statistical reports in accordance with forms prepared by the Board:
(a) In regard to each substance in Schedules I and II, on quantities manufactured, exported to and imported from each country or region as well as on stocks held by manufacturers;
(b) In regard to each substance in Schedules III and IV, on quantities manufactured, as well as on total quantities exported and imported;
(c) In regard to each substance in Schedules II and III, on quantities used in the manufacture of exempt preparations; and
(d) In regard to each substance other than a substance in Schedule I, on quantities used for industrial purposes in accordance with sub-paragraph (b) of article 4.

The quantities manufactured which are referred to in sub-paragraphs (a) and (b) of this paragraph do not include the quantities of preparations manufactured.

5. A Party shall furnish the Board, on its request, with supplementary statistical information relating to future periods on the quantities of any individual substance in Schedules III and IV exported to and imported from each country or region. That Party may request that the Board treat as confidential both its request for information and the information given under this paragraph.

6. The Parties shall furnish the information referred to in paragraphs 1 and 4 in such a manner and by such dates as the Commission or the Board may request.

Article 17. Functions of the Commission

1. The Commission may consider all matters pertaining to the aims of this Convention and to the implementation of its provisions, and may make recommendations relating thereto.

2. The decisions of the Commission provided for in articles 2 and 3 shall be taken by a two-thirds majority of the members of the Commission.

Article 18. Reports of the Board

1. The Board shall prepare annual reports on its work containing an analysis of the statistical information at its disposal, and, in appropriate cases, an account of the explanations, if any, given by or required of Governments, together with any observations and recommendations which the Board desires to make. The Board may make such additional reports as it considers necessary. The reports shall be submitted to the Council through the Commission, which may make such comments as it sees fit.

2. The reports of the Board shall be communicated to the Parties and subsequently published by the Secretary-General. The Parties shall permit their unrestricted distribution.

Article 19. Measures by the Board to Ensure the Execution of the Provisions of the Convention

1. (a) If, on the basis of its examination of information submitted by governments to the Board or of information communicated by United Nations organs, the Board has reason to believe that the aims of this Convention are being seriously endangered by reason of the failure of a country or region to carry out the provisions of this Convention, the Board shall have the right to ask for explanations from the Government of the country or region in question. Subject to the right of the Board to call the attention of the Parties, the Council and the Commission to the matter referred to in sub-paragraph (c) below, it shall treat as confidential a request for information or an explanation by a government under this sub-paragraph.

(b) After taking action under sub-paragraph (a), the Board, if satisfied that it is necessary to do so, may call upon the Government concerned to adopt such remedial measures as shall seem under the circumstances to be necessary for the execution of the provisions of this Convention.

(c) If the Board finds that the Government concerned has failed to give satisfactory explanations when called upon to do so under sub-paragraph (a), or has failed to adopt any remedial measures which it has been called upon to take under sub-paragraph (b), it may call the attention of the Parties, the Council and the Commission to the matter.

2. The Board, when calling the attention of the Parties, the Council and the Commission to a matter in accordance with paragraph 1(c), may, if it is satisfied that such a course is necessary, recommend to the Parties that they stop the export, import, or both, of particular psychotropic substances, from or to the country or region concerned, either for a designated period or until the Board shall be satisfied as to the situation in that country or region. The State concerned may bring the matter before the Council.

3. The Board shall have the right to publish a report on any matter dealt with under the provisions of this article, and communicate it to the Council, which shall forward it to all Parties. If the Board publishes in this report a decision taken under this article or any information relating thereto, it shall also publish therein the views of the Government concerned if the latter so requests.

4. If in any case a decision of the Board which is published under this article is not unanimous, the views of the minority shall be stated.

5. Any State shall be invited to be represented at a meeting of the Board at which a question directly interesting it is considered under this article.

6. Decisions of the Board under this article shall be taken by a two-thirds majority of the whole number of the Board.

7. The provisions of the above paragraphs shall also apply if the Board has reason to believe that the aims of this Convention are being seriously endangered as a result of a decision taken by a Party under paragraph 7 of article 2.

Article 20. Measures Against the Abuse of Psychotropic Substances

1. The Parties shall take all practicable measures for the prevention of abuse of psychotropic substances and for the early identification, treatment, education, after-care, rehabilitation and social reintegration of the persons involved, and shall co-ordinate their efforts to these ends.

2. The Parties shall as far as possible promote the training of personnel in the treatment, after-care, rehabilitation and social reintegration of abusers of psychotropic substances.

3. The Parties shall assist persons whose work so requires to gain an understanding of the problems of abuse of psychotropic substances and of its prevention, and shall also promote such understanding among the general public if there is a risk that abuse of such substances will become widespread.

Article 21. Action Against the Illicit Traffic

Having due regard to their constitutional, legal and administrative systems, the Parties shall:
(a) Make arrangements at the national level for the co-ordination of preventive and repressive action against the illicit traffic; to this end they may usefully designate an appropriate agency responsible for such co-ordination;
(b) Assist each other in the campaign against the illicit traffic in psychotropic substances, and in particular immediately transmit, through the diplomatic channel or the competent authorities designated by the Parties for this purpose, to the other Parties directly concerned, a copy of any report addressed to the Secretary-General under article 16 in connexion with the discovery of a case of illicit traffic or a seizure;
(c) Co-operate closely with each other and with the competent international organizations of which they are members with a view to maintaining a co-ordinated campaign against the illicit traffic;
(d) Ensure that international co-operation between the appropriate agencies be conducted in an expeditious manner; and
(e) Ensure that, where legal papers are transmitted internationally for the purpose of judicial proceedings, the transmittal be effected in an expeditious manner to the bodies designated by the Parties; this requirement shall be without prejudice to the right of a Party to require that legal papers be sent to it through the diplomatic channel.

Article 22. Penal Provisions

1. (a) Subject to its constitutional limitations, each Party shall treat as a punishable offence, when committed intentionally, any action contrary to a law or regulation adopted in pursuance of its obligations under this Convention, and shall ensure that serious offences shall be liable to adequate punishment, particularly by imprisonment or other penalty of deprivation of liberty.

(b) Notwithstanding the preceding sub-paragraph, when abusers of psychotropic substances have committed such offences, the Parties may provide, either as an alternative to conviction or punishment or in addition to punishment, that such abusers undergo measures of treatment, education, after-care, rehabilitation and social reintegration in conformity with paragraph 1 of article 20.

2. Subject to the constitutional limitations of a Party, its legal system and domestic law,

(a) (i) If a series of related actions constituting offences under paragraph 1 has been committed in different countries, each of them shall be treated as a distinct offence;
    (ii) Intentional participation in, conspiracy to commit and attempts to commit, any of such offences, and preparatory acts and financial operations in connexion with the offences referred to in this article shall be punishable offences as provided in paragraph 1;
    (iii) Foreign convictions for such offences shall be taken into account for the purpose of establishing recidivism; and
    (iv) Serious offences heretofore referred to committed either by nationals or by foreigners shall be prosecuted by the Party in whose territory the offence was committed, or by the Party in whose territory the offender is found if extradition is not acceptable in conformity with the law of the Party to which application is made, and if such offender has not already been prosecuted and judgement given.

(b) It is desirable that the offences referred to in paragraph 1 and paragraph 2(a)(ii) be included as extradition crimes in any extradition treaty which has been or may hereafter be concluded between any of the Parties, and, as between any of the Parties which do not make extradition conditional on the existence of a treaty or on reciprocity, be recognized as extradition crimes; provided that extradition shall be granted in conformity with the law of the Party to which application is made, and that the Party shall have the right refuse to effect the arrest or grant the extradition in cases where the competent authorities consider that the offence is not sufficiently serious.

3. Any psychotropic substance or other substance, as well as any equipment, used in or intended for the commission of any of the offences referred to in paragraphs 1 and 2 shall be liable to seizure and confiscation.

4. The provisions of this article shall be subject to the provisions of the domestic law of the Party concerned on questions of jurisdiction.

5. Nothing contained in this article shall affect the principle that the offences to which it refers shall be defined, prosecuted and punished in conformity with the domestic law of a Party.

Article 23. Application of Stricter Control Measures than those Required by this Convention

A Party may adopt more strict or severe measures of control than those provided by this Convention if, in its opinion, such measures are desirable or necessary for the protection of the public health and welfare.

Article 24. Expenses of International Organs Incurred in Administering the Provisions of the Convention

The expenses of the Commission and the Board in carrying out their respective functions under this Convention shall be borne by the United Nations in such manner as shall be decided by the General Assembly. The Parties which are not Members of the United Nations shall contribute to these expenses such amounts as the General Assembly finds equitable and assesses from time to time after consultation with the Governments of these Parties.

Article 25. Procedure for Admission, Signature, Ratification and Accession

1. Members of the United Nations, States not Members of the United Nations which are members of a specialized agency of the United Nations or of the International Atomic Energy Agency or Parties to the Statute of the International Court of Justice, and any other State invited by the Council, may become Parties to this Convention:
(a) By signing it; or
(b) By ratifying it after signing it subject to ratification; or
(c) By acceding to it.

2. The Convention shall be open for signature until 1 January 1972 inclusive. Thereafter it shall be open for accession.

3. Instruments of ratification or accession shall be deposited with the Secretary-General.

Article 26. Entry into Force

1. The Convention shall come into force on the ninetieth day after forty of the States referred to in paragraph 1 of article 25 have signed it without reservation of ratification or have deposited their instruments of ratification or accession.

2. For any other State signing without reservation of ratification, or depositing an instrument of ratification or accession after the last signature or deposit referred to in the preceding paragraph, the Convention shall enter into force on the ninetieth day following the date of its signature or deposit of its instrument of ratification or accession.

Article 27. Territorial Application

The Convention shall apply to all non-metropolitan territories for the international relations of which any Party is responsible except where the previous consent of such a territory is required by the Constitution of the Party or of the territory concerned, or required by custom. In such a case the Party shall endeavour to secure the needed consent of the territory within the shortest period possible, and when the consent is obtained the Party shall notify the Secretary-General. The Convention shall apply to the territory or territories named in such a notification from the date of its receipt by the Secretary-General. In those cases where the previous consent of the non-metropolitan territory is not required, the Party concerned shall, at the time of signature, ratification or accession, declare the non-metropolitan territory or territories to which this Convention applies.

Article 28. Regions for the Purposes of this Convention

1. Any Party may notify the Secretary-General that, for the purposes of this Convention, its territory is divided into two or more regions, or that two or more of its regions are consolidated into a single region.

2. Two or more Parties may notify the Secretary-General that, as the result of the establishment of a customs union between them, those Parties constitute a region for the purposes of this Convention.

3. Any notification under paragraph 1 or 2 shall take effect on 1 January of the year following the year in which the notification was made.

Article 29. Denunciation

1. After the expiry of two years from the date of the coming into force of this Convention any Party may, on its own behalf or on behalf of a territory for which it has international responsibility, and which has withdrawn its consent given in accordance with article 27, denounce this Convention by an instrument in writing deposited with the Secretary-General.

2. The denunciation, if received by the Secretary-General on or before the first day of July of any year, shall take effect on the first day of January of the succeeding year, and if received after the first day of July it shall take effect as if it had been received on or before the first day of July in the succeeding year.

3. The Convention shall be terminated if, as a result of denunciations made in accordance with paragraphs 1 and 2, the conditions for its coming into force as laid down in paragraph 1 of article 26 cease to exist.

Article 30. Amendments

1. Any Party may propose an amendment to this Convention. The text of any such amendment and the reasons therefor shall be communicated to the Secretary-General, who shall communicate them to the Parties and to the Council. The Council may decide either:
(a) That a conference shall be called in accordance with paragraph 4 of Article 62 of the Charter of the United Nations to consider the proposed amendment; or
(b) That the Parties shall be asked whether they accept the proposed amendment and also asked to submit to the Council any comments on the proposal.

2. If a proposed amendment circulated under paragraph 1(b) has not been rejected by any Party within eighteen months after it has been circulated, it shall thereupon enter into force. If however a proposed amendment is rejected by any Party, the Council may decide, in the light of comments received from Parties, whether a conference shall be called to consider such amendment.

Article 31. Disputes

1. If there should arise between two or more Parties a dispute relating to the interpretation or application of this Convention, the said Parties shall consult together with a view to the settlement of the dispute by negotiation, investigation, mediation, conciliation, arbitration, recourse to regional bodies, judicial process or other peaceful means of their own choice.

2. Any such dispute which cannot be settled in the manner prescribed shall be referred, at the request of any one of the parties to the dispute, to the International Court of Justice for decision.

Article 32. Reservations

1. No reservation other than those made in accordance with paragraphs 2, 3 and 4 of the present article shall be permitted.

2. Any State may at the time of signature, ratification or accession make reservations in respect of the following provisions of the present Convention:
(a) Article 19, paragraphs 1 and 2;
(b) Article 27; and
(c) Article 31.

3. A State which desires to become a Party but wishes to be authorized to make reservations other than those made in accordance with paragraphs 2 and 4 may inform the Secretary-General of such intention. Unless by the end of twelve months after the date of the Secretary-General's communication of the reservation concerned, this reservation has been objected to by one third of the States that have signed without reservation of ratification, ratified or acceded to this Convention before the end of that period, it shall be deemed to be permitted, it being understood however that States which have objected to the reservation need not assume towards the reserving State any legal obligation under this Convention which is affected by the reservation.

4. A State on whose territory there are plants growing wild which contain psychotropic substances from among those in Schedule I and which are traditionally used by certain small, clearly determined groups in magical or religious rites, may, at the time of signature, ratification or accession, make reservations concerning these plants, in respect of the provisions of article 7, except for the provisions relating to international trade.

5. A State which has made reservations may at any time by notification in writing to the Secretary-General withdraw all or part of its reservations.

Article 33. Notifications

The Secretary-General shall notify to all the States referred to in paragraph 1 of article 25:
(a) Signatures, ratifications and accessions in accordance with article 25;
(b) The date upon which this Convention enters into force in accordance with article 26;
(c) Denunciations in accordance with article 29; and
(d) Declarations and notifications under articles 27, 28, 30 and 32.

In witness whereof, the undersigned, duly authorized, have signed this Convention on behalf of their respective Governments.

Done at Vienna, this twenty-first day of February one thousand nine hundred and seventy-one, in a single copy in the Chinese, English, French, Russian and Spanish languages, each being equally authentic. The Convention shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations, who shall transmit certified true copies thereof to all the Members of the United Nations and to the other States referred to in paragraph 1 of article 25.

* Note by the Secretariat: In the following text a number of minor corrections are included which were required owing to certain errors and omissions in the English text of the original of the Convention and which were made by Procès-Verbal of Rectification of the Original of the Convention, signed on 15 August 1973 and communicated to Governments by the Office of Legal Affairs of the United Nations in circular notes C.N.169. 1973 TREATIES-5 and C.N.321. 1974. TREATIES-1 dated 30 August 1973 and 9 December 1974 respectively. They affect article 2, para. 7(a) and the chemical formulae of certain substances in Schedules I, II and IV annexed to the Convention.

Õiend
Akti avaldamisandmed täiendatud; akt tehniliselt korrastatud; lisatud ingliskeelne tekst.

Läbivaadatud nimekirjad

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json