Teksti suurus:

Konventsioon meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II 1996, 38, 142

Konventsioon meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta

Vastu võetud 12.05.1958

(õ) 4.12.2008 17:20

Konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge
Konventsioon nr. 108

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peakonverents,

olles kokku kutsutud Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu poolt Genfis ja tulnud kokku oma neljakümne esimesele istungjärgule 29. aprillil 1958 ning

olles otsustanud vastu võtta ettepanekud meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide vastastikuse või rahvusvahelise tunnustamise kohta (see on istungjärgu päevakorra seitsmes punkt) ning

olles otsustanud, et need ettepanekud vormistatakse rahvusvahelise konventsioonina,

võtab sel maikuu kolmeteistkümnendal päeval tuhande üheksasaja viiekümne kaheksandal aastal vastu alljärgneva konventsiooni, mida võib nimetada 1958. a. meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide konventsiooniks.

Artikkel 1

1. Käesolev konventsioon kehtib iga meremehe puhul, kes töötab tavaliselt meresõiduks kasutataval laeval (välja arvatud sõjalaev) mis tahes ametis, kui laev on registreeritud konventsiooniga ühinenud riigis.

2. Kahtluse korral, kas käesoleva konventsiooni kohaselt saab pidada mõnda iskute kategooriat meremeesteks, lahendatakse küsimus iga riigi pädeva valitsusasutuse poolt pärast konsulteerimist laevaomanike ja meremeeste vastavate organisatsioonidega.

Artikkel 2

1. Iga konventsiooniga ühinenud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmesriik annab oma kodanikule, kes on meremees, tema taotlusel meremehe isikut tõendava dokumendi, mis vastab artiklis 4 sätestatud tingimustele. Juhul kui niisuguse dokumendi väljaandmine meremeeste mõnedele kategooriatele on võimatu, võib liikmesriik asendada selle passiga, milles on märge, et selle kasutaja on meremees. Käesoleva konventsiooni mõttes on sellisel passil samasugune jõud kui meremehe isikut tõendaval dokumendil.

2. Iga liikmesriik, kelle suhtes käesolev konventsioon on jõus, võib meremehe isikut tõendava dokumendi väljastada igale meremehele, kes on esitanud taotluse sellise dokumendi saamiseks ning kes teenib selle liikmesriigi territooriumil registreeritud laeval või on registreeritud selle riigi territooriumil asuvas tööbüroos.

Artikkel 3

Meremehe isikut tõendav dokument peab alati jääma meremehe valdusse.

Artikkel 4

1. Meremehe isikut tõendav dokument on lihtsa kujundusega, vastupidavast materjalist ja valmistatud nii, et iga muudatus on kergesti märgatav.

2. Meremehe isikut tõendav dokument sisaldab selle välja andnud ametniku nime ja ametinimetuse, dokumendi väljastamise aja ja koha ning märke selle kohta, et antud dokument on käesoleva konvetsiooni alusel välja antud meremehe isikut tõendav dokument.

3. Meremehe isikut tõendavas dokumendis on järgmised andmed selle omaniku kohta:
a) täielik nimi (ees- ja perekonnanimed, vastavalt nõuetele);
b) sünniaeg ja -koht;
c) kodakondsus;
d) välised tundemärgid;
e) foto;
f) allkiri, või pöidlajälg, kui omanik ei ole võimeline alla kirjutama.

4. Meremehe isikut tõendava dokumendi väljastamisel välisriigi meremehele ei ole sissekanne meremehe kodakonduse kohta kohustuslik, kuna see ei tõenda küllaldaselt tema kodakondsust.

5. Meremehe isikut tõendaval dokumendil on selgelt ära näidatud selle kehtivusaeg.

6. Eeltoodud artiklitest juhindudes kehtestab liikmesriik pärast konsultatsioone laevaomanike ja meremeeste vastavate organisatsioonidega meremehe isikut tõendava dokumendi täpsed vormi ja sisu nõuded.

7. Riik võib oma seaduste või eeskirjadega meremehe isikut tõendavas dokumendis ette näha täiendavaid andmeid.

Artikkel 5

1. Iga meremeest, kellel on kehtiv meremehe isikut tõendav dokument, mis on välja antud pädeva valitsusasutuse poolt riigi territooriumil, kelle suhtes konventsioon on jõus, lubatakse tagasi pöörduda selle riigi territooriumile.

2. Meremehele võimaldatakse tagasipöördumine vähemalt aasta jooksul pärast selles dokumendis näidatud kehtivusaja lõppemist.

Artikkel 6

1. Iga liikmesriik, kelle suhtes konventsioon on jõus, annab laeva sadamas viibimise ajaks ajutise maaletuleku loa meremehele, kelle meremehe isikut tõendav dokument on kehtiv.

2. Kui meremehe isikut tõendavasse dokumenti on ette nähtud koht vastava kande tarvis, võimaldab iga liikmesriik, kelle suhtes konventsioon on jõus, kehtivat isikut tõendavat dokumenti omavale meremehele pääsu oma territooriumile juhul, kui seda palutakse:
a) oma laevale jõudmiseks või üleminekuks teise laeva;
b) läbisõiduks riigist oma laevale jõudmiseks mõne teise riigi territooriumil või kodumaale tagasipöördumiseks;
c) igal muul põhjusel liikmesriigi pädevate valitsusasutuste nõusolekul.

3. Igal liikmesriigil on õigus nõuda enne meremehe lubamist oma territooriumile eelmises lõikes nimetatud eesmärkidel küllaldast tõendusmaterjali (kaasa arvatud dokumentaalsed tõendid) meremehelt, laevaomanikult või tema esindajatelt või vastava riigi konsulilt meremehe kavatsuste ja tema suutelisuse kohta neid teostada. Liikmesriik võib piirata meremehe viibimist oma territooriumil tähtajaga, mida peab otstarbekaks nimetatud eesmärgi täitmiseks.

4. Midagi käesolevas artiklis ei tule tõlgendada kui liikmesriigi õiguse piiramist keelata mis tahes isikul siseneda oma territooriumile või seal viibida.

Artikkel 7

Käesoleva konventsiooni ametlikud ratifitseerimiskirjad saadetakse Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile registreerimiseks.

Artikkel 8

1. Käesolev konventsioon seob üksnes neid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmeid, kelle ratifitseerimiskirjad on peadirektori juures registreeritud.

2. Konventsioon jõustub kaheteist kuu möödudes päevast, mil kahe liikme ratifitseerimiskirjad registreeriti peadirektori juures.

3. Konventsioon jõustub iga liikme suhtes tema ratifitseerimiskirja registreerimisest kaheteist kuu möödudes.

Artikkel 9

1. Käesoleva konventsiooni ratifitseerinud liige võib selle denonsseerida Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile registreerimiseks saadetud aktiga kümne aasta möödumisel päevast, mil konventsioon esmakordselt jõustus. Denonsseerimine ei jõustu enne aasta möödumist päevast, mil see registreeriti.

2. Iga liige, kes käesoleva konventsiooni on ratifitseerinud ja kes ei kasuta eelmises lõikes mainitud kümneaastase perioodi möödumisele jägneval aastal selles artiklis sätestatud denonsseerimisõigust, seotakse veel üheks kümneaastaseks perioodiks, misjärel ta võib käesoleva konventsiooni denonsseerida selles artiklis ettenähtud tingimuste alusel pärast iga kümneaastase perioodi möödumist.

Artikkel 10

1. Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor teatab kõigile Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmetele talle organisatsiooni liikmete poolt saadetud ratifitseerimiskirjade ja denonsseerimisaktide registreerimisest.

2. Teatades organisatsiooni liikmetele talle saadetud teisest ratifitseerimiskirjast, juhib peadirektor organisatsiooni liikmete tähelepanu konventsiooni jõustumise kuupäevale.

Artikkel 11

Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor saadab kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile täielikud andmed kõigi kooskõlas eelnevate artiklite sätetega registreeritud ratifitseerimis- ja denonsseerimiskirjade kohta.

Artikkel 12

Vajaduse korral esitab Rahvusvahelise Tööbüroo haldusnõukogu peakonverentsile aruande käesoleva konventsiooni toimimise kohta ja kaalub, kas on otstarbekas võtte konverentsi päevakorda konventsiooni täieliku või osalise muutmise küsimus.

Artikkel 13

1. Kui konverents võtab vastu uue koventsiooni, mis täielikult või osaliselt muudab käesolevat konventsiooni, ja kui uus konventsioon ei näe ette teisiti, siis
a) uue, muudetud konventsiooni ratifitseerimine liikme poolt toob, sõltumata ülalnimetatud artikli 9 sätetest, ipso jure kaasa käesoleva konventsiooni kohese denonsseerimise juhul, kui uus, muudetud konventsioon on jõustunud;
b) päevast, mil uus, muudetud konventsioon jõustub, ei ole käesolev konventsioon enam liikmetele ratifitseerimiseks avatud.

2. Käesolev konventsioon säilitab igal juhul jõu oma praegusel kujul ja oma praeguse sisuga nende liikmete suhtes, kes on selle ratifitseerinud, kuid ei ole ratifitseerinud muutvat konventsiooni.

Artikkel 14

Käesoleva konventsiooni inglis- ja prantsuskeelne tekst on võrdse jõuga.

 

Convention No. 108

Convention concerning Seafarers' National Identity Documents

The General Conference of the International Labour Organisation,

Having been convened at Geneva by the Governing Body of the International Labour Office, and having met in its Forty-first Session on 29 April 1958, and

Having decided upon the adoption of certain proposals with regard to the reciprocal or international recognition of seafarers' national identity cards, which is seventh item on the agenda of the session, and

Having decided that these proposals shall take the form of an international Convention,

adopts this thirteenth day of May of the year one thousand nine hundred and fifty-eight, the following Convention, which may be cited as the Seafarers' Identity Documents Convention, 1958:

Article 1

1. This Convention applies to every seafarer who is engaged in any capacity on board a vessel, other than a ship of war, registered in a territory for which the Convention is in force and ordinarily engaged in maritime navigation.

2. In the event of any doubt whether any categories of persons are to be regarded as seafarers for the purpose of this Convention, the question shall be determined by the competent authority in each country after consultation with the shipowners' and seafarers' organisations concerned.

Article 2

1. Each Member for which this Convention is in force shall issue to each of its nationals who is a seafarer on application by him a seafarer's identity document conforming with the provisions of Article 4 of this Convention: Provided that, if it is impracticable to issue such a document to special classes of its seafarers, the Member may issue instead a passport indicating that the holder is a seafarer and such passport shall have the same effect as a seafarer's identity document for the purpose of this Convention.

2. Each Member for which this Convention is in force may issue a seafarer's identity document to any other seafarer either serving on board a vessel registered in its territory or registered at an employment office within its territory who applies for such a document.

Article 3

The seafarer's identity document shall remain in the seafarer's possession at all times.

Article 4

1. The seafarer's identity document shall be designed in a simple manner, be made of durable material, and be so fashioned that any alterations are easily detectable.

2. The seafarer's identity document shall contain the name and title of the issuing authority, the date and place of issue, and a statement that the document is a seafarer's identity document for the purpose of this Convention.

3. The seafarer's identity document shall include the following particulars concerning the bearer:
(a) full name (first and last names where applicable);
(b) date and place of birth;
(c) nationality;
(d) physical characteristics;
(e) photograph; and
(f) signature or, if bearer is unable to sign, a thumbprint.

4. If a Member issues a seafarer's identity document to a foreign seafarer it shall not be necessary to include any statement as to his nationality, nor shall any such statement be conclusive proof of his nationality.

5. Any limit to the period of validity of a seafarer's identity document shall be clearly indicated therein.

6. Subject to the provisions of the preceding paragraphs the precise form and content of the seafarer's identity document shall be decided by the Member issuing it, after consultation with the shipowners' and seafarers' organisations concerned.

7. National laws or regulations may prescribe further particulars to be included in the seafarer's identity document.

Article 5

1. Any seafarer who holds a valid seafarer's identity document issued by the competent authority of a territory for which this Convention is in force shall be readmitted to that territory.

2. The seafarer shall be so readmitted during a period of at least one year after any date of expiry indicated in the said document.

Article 6

1. Each Member shall permit the entry into a territory for which this Convention is in force of a seafarer holding a valid seafarer's identity document, when entry is requested for temporary shore leave while the ship is in port.

2. If the seafarer's identity document contains space for appropriate entries, each Member shall also permit the entry into a territory for which this Convention is in force of a seafarer holding a valid seafarer's identity document when entry is requested for the purpose of –
(a) joining his ship or transferring to another ship;
(b) passing in transit to join his ship in another country or for repatriation; or
(c) any other purpose approved by the authorities of the Member concerned.

3. Any Member may, before permitting entry into its territory for one of the purposes specified in the preceding paragraph, require satisfactory evidence, including documentary evidence, from the seafarer, the owner or agent concerned, or from the appropriate consul, of a seafarer's intention and of his ability to carry out that intention. The Member may also limit the seafarer's stay to a period considered reasonable for the purpose in question.

4. Nothing in this Article shall be construed as restraining the right of a Member to prevent any particular individual from entering or remaining in its territory.

 

STANDARD FINAL PROVISIONS

Article 7. Ratifications

The formal ratifications of this Convention shall be communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration.

Article 8. Entry into force

1. This Convention shall be binding only upon those Members of the International Labour Organisation whose ratifications have been registered with the Director-General.

2. It shall come into force 12 months after the date on which the ratifications of two Members have been registered with the Director-General.

3. Thereafter, this Convention shall come into force for any Member 12 months after the date on which its ratification has been registered.

Article 9. Denunciation

1. A Member which has ratified this Convention may denounce it after the expiration of ten years from the date on which the Convention first comes into force, by an act communicated to the Director-General of the International Labour Office for registration. Such denunciation shall not take into effect until one year after the date on which it is registered.

2. Each Member which has ratified this Convention and which does not, within the year following the expiration of the period of ten years mentioned in the preceding paragraph, exercise the right of denunciation provided for in this Article, will be bound for another period of ten years and, thereafter, may denounce this Convention at the expiration of each period of ten years under the terms provided for in this Article.

Article 10. Notification of ratifications to Members

1. The Director-General of the International Labour Office shall notify all Members of the International Labour Organisation of the registration of all ratifications and denunciations communicated to him by the Members of the Organisation.

2. When notifying the Members of the Organisation of the registration of the second ratification communicated to him, the Director-General shall draw the attention of the Members of the Organisation to the date upon which the Convention will come into force.

Article 11. Communication to the United Nations

The Director-General of the International Labour Office shall communicate to the Secretary-General of the United Nations for registration in accordance with article 102 of the Charter of the United Nations full particulars of all ratifications and acts of denunciation registered by him in accordance with the provisions of the preceding Articles.

Article 12. Examination of revision

At such times as it may consider necessary the Governing Body of the International Labour Office shall present to the General Conference a report on the working of this Convention and shall examine the desirability of placing on the agenda of the Conference the question of its revision in whole or in part.

Article 13. Effect of revising Convention

1. Should the Conference adopt a new Convention revising this Convention in whole or in part, then, unless the new Convention otherwise provides –
(a) the ratification by a Member of the new revising Convention shall ipso jure involve the immediate denunciation of this Convention, notwithstanding the provisions of Article 3 above, if and when the new revising Convention shall have come into force;
(b) as from the date when the new revising Convention comes into force this Convention shall cease to be open to ratification by the Members.

2. This Convention shall in any case remain in force in its actual form and content for those Members which have ratified it but have not ratified the revising Convention.

Article 14. Authoritative texts

The English and French versions of the text of this Convention are equally authoritative.

 

Õiend

Akti metaandmed täiendatud; akt tehniliselt korrastatud; lisatud ingliskeelne tekst.

/otsingu_soovitused.json