Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping
Vastu võetud 07.02.1996
Vabariigi Valitsuse 30. novembri 1995. a korraldus nr 1016
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus (edaspidi nimetatud lepingupooled),
soovides süvendada majanduslikku koostööd mõlema maa vastastikuse kasu eesmärgil;
kavatsedes luua ja säilitada soodsad tingimused ühe lepingupoole investeerijate investeeringutele teise lepingupoole territooriumil;
olles teadlikud, et käesolevast lepingust tulenev investeeringute soodustamine ja vastastikune kaitse stimuleerib äriinitsiatiivi sel alal ning lisaks soodustab majanduslikku koostööd ja integratsiooni Baltimaade vahel;
leppisid kokku alljärgnevas:
Artikkel 1.Definitsioonid
Käesoleva lepingu tähenduses:
1. Mõiste «investeering» hõlmab igat liiki vara, mida üks lepingupool on
majandustegevuse käigus investeerinud teise lepingupoole territooriumile
kooskõlas viimase seadustega, hõlmates sealhulgas eelkõige, kuid mitte
ainult:
a) vallas- ja kinnisvara, samuti kõiki muid asjaõigusi in
rem, nagu hüpoteeke, pante, tagatisi ja muid sarnaseid õigusi;
b)
äriühingute osakuid, aktsiaid ja võlakirju või muid äriühingutes
osalemise vorme;
c) nõudeid rahale või mis tahes majanduslikku
väärtust omavale investeeringutega seotud tegevusele;
d)
intellektuaalse omandi õigusi, sealhulgas investeeringutega seotud
autoriõigusi, kaubamärke, patente, tööstuslikke disainlahendusi,
tehnilisi protsesse, oskusteavet, ärisaladusi, kaubanimetusi ja
äriühingu äriväärtust;
e) kõiki seadusega
või lepingu alusel antud õigusi ning kõiki seaduslikke litsentse ja
lube, sealhulgas kontsessioone loodusvarade otsimiseks, kaevandamiseks,
kultiveerimiseks ja kasutamiseks.
Varaliste väärtuste investeerimise vormi muutus ei tohi mõjutada nende kui investeeringute olemust.
2. Mõiste «investeerija» tähendab iga füüsilist või juriidilist isikut,
kes investeerib teise lepingupoole territooriumile:
a) mõiste
«füüsiline isik» tähendab igat füüsilist isikut, kel on kas ühe või
teise lepingupoole kodakondsus vastavalt selle seadustele;
b) mõiste
«juriidiline isik» tähendab kummagi lepingupoole osas igat kooskõlas
tema seadustega inkorporeeritud või moodustatud üksust.
3. Mõiste «tulu» tähendab investeeringust saadud summasid ja hõlmab eelkõige, kuid mitte ainult, kasumit, intresse, kapitali juurdekasvu, dividende, rojalteid või tasusid.
4. Mõiste «territoorium» tähendab ükskõik kumma lepingupoole territooriumi, kaasa arvatud nii territoriaalmeri kui ka igasugune sellest väljaspool asuv merepiirkond, kus lepingupool kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutab oma suveräänseid õigusi merepõhja ja aluspinna ning nende alade loodusvarade osas.
Artikkel 2.Investeeringute soodustamine ja kaitse
1. Kumbki lepingupool edendab oma territooriumil teise lepingupoole investeerijate investeeringuid, loob neile soodsad tingimused ning lubab selliseid investeeringuid vastavalt oma seadustele.
2. Kummagi lepingupoole investeerijate investeeringutele antakse teise lepingupoole territooriumil igal ajal õiglane ja võrdne kohtlemine ning tagatakse nende täielik kaitse ja julgeolek.
Artikkel 3.Rahvuslik kohtlemine ja enamsoodustusrežiim
1. Kumbki lepingupool võimaldab oma territooriumil teise lepingupoole investeerijate investeeringutele ja tuludele õiglase ja võrdse kohtlemise, mis on vähemalt sama soodne, kui tema enda investeerijate investeeringutele ja tuludele või mis tahes kolmanda riigi investeerijate investeeringutele ja tuludele võimaldatav kohtlemine, olenevalt kumb neist on soodsam.
2. Kumbi lepingupool võimaldab oma territooriumil teise lepingupoole investeerijatel nende investeeringute haldamisel, hooldamisel, kasutamisel, nendest kasu saamisel või nende käsutamisel vähemalt sama soodsa kohtlemise kui tema enda investeerijate investeeringutele ja tuludele või mis tahes kolmanda riigi investeerijate investeeringutele ja tuludele võimaldatav kohtlemine, olenevalt kumb neist on soodsam.
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätteid ei tohi tõlgendada ühe
lepingupoole kohustusena laiendada teise lepingupoole investeerijatele
soodustusi, mis tulenevad kohtlemisest, eelistusest või privileegist,
mida esimene lepingupool võib anda lähtudes:
a) mis tahes
tolliliidu-, vabakaubanduspiirkonna-, rahaliidu- või mõnest muust
samalaadsest rahvusvahelisest kokkuleppest, mille alusel on moodustatud
taolised liidud või institutsioonid, või mõnest muust piirkondliku
koostöö vormist, mille liikmeks ükskõik kumb lepingupool on või võib
saada;
b) mis tahes ainult või põhiliselt maksustamist käsitlevast
rahvusvahelisest lepingust.
Artikkel 4.Kahjude kompenseerimine
1. Ühe lepingupoole investeerijatele, kelle investeeringud on kannatanud kahju sõja, relvastatud konflikti, riigis kehtestatud eriolukorra, ülestõusu, vastuhaku, mässu või muude sarnaste sündmuste tõttu teise lepingupoole territooriumil, võimaldab teine lepingupool tagasimaksmisel, hüvitamisel, kompenseerimisel või muude lahenduste puhul kohtlemise, mis on vähemalt sama soodne kui see, mida lepingupool võimaldab oma investeerijatele või mis tahes kolmanda riigi investeerijatele. Vastavad maksed peavad olema takistusteta ja viivitusteta ülekantavad vabalt konverteeritavas valuutas.
2. Kahjustamata käesoleva artikli lõiget 1, võimaldatakse ühe
lepingupoole investeerijatele, kes kannavad mõne nimetatud lõikes
viidatud olukorra tõttu kahju, mille põhjuseks on:
a) nende
vara rekvireerimine selle lepingupoole jõudude või võimude poolt;
b)
selle lepingupoole jõudude või ametivõimude poolt nende vara hävitamine,
mida ei põhjustanud lahingutegevus või mis ei olnud tingitud olukorra
vajadusest,
restitutsioon või õiglane ja adekvaatne kompensatsioon
rekvireerimise ajal või vara hävitamise tulemusena kantud kahjude eest.
Vastavad maksed peavad olema takistusteta ja viivitusteta ülekantavad
vabalt konverteeritavas valuutas.
Artikkel 5.Eksproprieerimine
1. Kummagi lepingupoole investeerijate investeeringuid ei tohi teise lepingupoole territooriumil natsionaliseerida, eksproprieerida või rakendada nende suhtes muid, oma toimelt natsionaliseerimise või eksproprieerimisega (edaspidi nimetatud eksproprieerimine) samaväärseid meetmeid, välja arvatud riiklikes huvides. Eksproprieerimine peab toimuma seaduse alusel ja mitte-diskrimineerimise põhimõttel ning sellega peab kaasnema kohene, adekvaatne ja efektiivne kompensatsioon. Selline kompensatsioon peab vastama eksproprieeritud investeeringu turuväärtusele vahetult enne eksproprieerimist või eelseisva eksproprieerimise avalikku teatavakssaamist, ükskõik kumb varem toimub, peab alates eksproprieerimise kuupäevast sisaldama tavalises kommertsulatuses intresse, olema teostatud viivitusteta, olema efektiivselt realiseeritav ning takistusteta ülekantav vabalt konverteeritavas valuutas.
2. Kahju kannatanud investeerijal on õigus ekproprieerimist teostava lepingupoole seaduste alusel oma kohtuasja kohesele läbivaatamisele ja investeeringu hindamisele vastavalt käesolevas artiklis toodud põhimõtetele selle lepingupoole kohtu või muu sõltumatu võimu poolt.
3. Kui üks lepingupool eksproprieerib varad äriühingult, mis on inkorporeeritud või moodustatud vastavalt tema territooriumil kehtivatele seadustele ning milles teise lepingupoole investeerijad omavad aktsiaid, peab ta tagama, et käesoleva artikli sätteid rakendatakse määral, mis on vajalik garanteerimaks kohest, küllaldast ja efektiivset kompensatsiooni investeeringute eest teise lepingupoole investeerijatele, kes on nende aktsiate omanikud.
Artikkel 6.Ülekanded
1. Kumbki lepingupool tagab teise lepingupoole investeeringute ja
tuludega seotud maksete ülekande. Ülekanded tehakse vabalt
konverteeritavas valuutas ilma igasuguste kitsenduste ja viivitusteta.
Sellised ülekanded hõlmavad eelkõige, kuid mitte ainult:
a)
põhi- ja lisasummasid investeeringu säilitamiseks või suurendamiseks;
b)
kasumit, intresse, dividende ja muid jooksvaid sissetulekuid;
c)
laenude tagastamise fonde;
d) rojalteid või tasusid;
e)
investeeringu müügi- või likvideerimise tulusid;
f)
selle lepingupoole territooriumil investeeringuga seoses töötavate
füüsiliste isikute töötasusid.
2. Käesoleva lepingu tähenduses on vahetuskursiks ülekande kuupäeval jooksvate tehingute suhtes kehtiv kommertskurss, kui ei ole teisiti kokku lepitud.
Artikkel 7.Asendamine
1. Kui üks lepingupool või tema poolt määratud asutus teeb oma
investeerijatele makseid teise lepingupoole territooriumil tehtud
investeeringule antud garantii alusel, tunnustab viimatimainitud
lepingupool:
a) investeerija kõigi õiguste või nõuete üleminekut
esimesena nimetatud lepingupoolele või tema poolt määratud asutusele
vastavalt seadusele või õiguslikule tehingule sellel maal;
b)
samuti, et esimesena nimetatud lepingupoolel või tema poolt määratud
asutusel on õigus, tulenevalt asendamisest, kasutada selle investeerija
õigusi ja rakendada tema nõudeõigusi ning et ta võtab enda peale
investeeringuga seotud kohustused.
2. Ülekantud õigused või nõudeõigused ei tohi ületada investeerija algseid õigusi või nõudeõigusi.
Artikkel 8. Investeeringuga seotud vaidluste lahendamine ühe lepingupoole ja teise lepingupoole investeerija vahel
1. Kõik vaidlused, mis võivad tekkida ühe lepingupoole investeerija ja teise lepingupoole vahel seoses investeeringuga selle teise lepingupoole territooriumil, lahendatakse vaidluspoolte vahel läbirääkimiste teel.
2. Kui ühe lepingupoole investeerija ja teise lepingupoole vahelist
vaidlust ei ole võimalik lahendada sel viisil kuue kuu jooksul, võib
investeerija esitada vaidluse:
a) Rahvusvahelisele
Investeeringualaste Vaidluste Lahendamise Keskusele (ICSID), võttes
arvesse Washingtonis 18. märtsil 1965. a. allakirjutamiseks avatud
«Riikide ja teiste riikide kodanike vaheliste investeeringualaste
vaidluste lahendamise konventsiooni» kehtivaid sätteid, kui mõlemad
lepingupooled on selle konventsiooni osapoolteks, või
b)
vahekohtunikule või rahvusvahelisele ad hoc vahekohtule, mis on
moodustatud ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni (UNCITRAL)
arbitraažireeglite järgi. Vaidluspooled võivad kirjalikult leppida kokku
nende reeglite muutmises. Vahekohtu otsused on lõplikud ning siduvad
mõlemale vaidluspoolele.
Artikkel 9.Lepingupoolte vaheliste vaidluste lahendamine
1. Vaidlused lepingupoolte vahel seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega lahendatakse sõbralikult diplomaatiliste kanalite kaudu.
2. Kui vaidlust ei ole sel viisil võimalik lahendada kuue kuu jooksul, tuleb see ükskõik kumma lepingupoole taotluse, kooskõlas käesoleva artikli sätetega, edastada vahekohtule.
3. Vahekohus moodustatakse igaks üksikjuhtumiks järgmisel viisil. Kumbki lepingupool määrab kahe kuu jooksul pärast arbitraažitaotluse saamist ühe vahekohtu liikme. Need kaks liiget valivad seejärel kolmanda riigi kodaniku, kes mõlema lepingupoole heakskiitmisel määratakse kohtu eesistujaks (edaspidi nimetatud eesistuja). Eesistuja määratakse kolme kuu jooksul pärast ülejäänud kahe liikme määramise päeva.
4. Kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul ei ole tehtud vajalikke ametissemääramisi, võib paluda teha määramised Rahvusvahelise Kohtu presidendil. Kui ta juhtumisi on ühe lepingupoole kodanik või kui ta mingil muul põhjusel ei saa nimetatud funktsiooni täita, palutakse määramised teha Rahvusvahelise Kohtu asepresidendil. Kui ka asepresident juhtub olema ükskõik kumma lepingupoole kodanik või ei saa nimetatud funktsioone täita, palutakse teha määramised Rahvusvahelise Kohtu vanemuselt järgmisel liikmel, kes ei ole kummagi lepingupoole kodanik.
5. Vahekohus võtab oma otsuse vastu häälteenamusega. Selline otsus on siduv. Kumbki lepingupool kannab ise oma vahekohtuniku kulud ning tema esinduskulud arbitraažiprotsessis; eesistuja kulud ja ülejäänud kulud kannavad mõlemad lepingupooled võrdsetes osades. Vahekohus võib siiski otsustada, et üks kahest lepingupoolest peab katma suurema osa kuludest ning niisugune otsus on siduv mõlemale lepingupoolele. Vahekohus määrab ise oma protseduurireeglid.
Artikkel 10.Muude reeglite ja erikohustuste täitmine
1. Kui teatud küsimus on samaaegselt reguleeritud käesoleva lepinguga ja mingi teise rahvusvahelise lepinguga, mille osapoolteks mõlemad lepingupooled on, ei takista miski käesolevas lepingus kumbagi lepingupoolt või ühtegi nende investeerijat, kel on investeeringuid teise lepingupoole territooriumil, eelistamast reegleid, mis on talle antud juhul soodsamad.
2. Kui kohtlemine, mida üks lepingupool peaks andma teise lepingupoole investeerijate investeeringutele, on vastavalt tema seadustele või teiste lepingute spetsiifilistele sätetele soodsam käesolevas lepingus antust, siis rakendatakse soodsamat kohtlemist.
Artikkel 11.Käesoleva lepingu kehtivus
Käesolevat lepingut rakendatakse investeeringute osas, mis on tehtud ühe lepingupoole territooriumil kooskõlas tema seadustega teise lepingupoole investeerijate poolt nii enne kui ka pärast käesoleva lepingu jõustumist, kuid ei rakendata ühegi enne lepingu jõustumist tekkinud vaidluse suhtes ega ühegi kahjutasu nõude osas, mis lahendati enne selle jõustumist.
Artikkel 12.Jõustumine, kestus ja lõpetamine
1. Kumbki lepingupool teatab kirjalikult teisele lepingupoolele käesoleva lepingu jõustumiseks siseriiklike seadustega nõutavate protseduuride täitmisest.
2. Käesolev leping jääb jõusse kümneks aastaks ja on jätkuvalt jõus kümneaastaste perioodide jooksul, välja arvatud juhul, kui üks aasta enne esimese või mis tahes järgneva perioodi lõppemist üks lepingupooltest teatab teisele lepingupoolele kirjalikult oma kavatsusest leping lõpetada.
3. Enne käesoleva lepingu lõppemist tehtud investeeringute suhtes kehtivad käesoleva lepingu sätted edasi kümme aastat alates lõppemise päevast.
Eesltoodu kinnituseks on käesolevale lepingule alla kirjutanud selleks täielikult volitatud isikud.
Koostatud kahes eksemplaris Vilniuses 7. veebruaril 1996. aastal eesti, läti ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Lahknevuste korral tõlgendamisel prevaleerib ingliskeelne tekst.
|
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Läti Vabariigi valitsuse nimel |
Facebook
X.com