Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 19.11.2008

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 8. detsembri 2008. a otsusega nr 376

§ 1. Liiklusseaduses (RT I 2001, 3, 6; RT I 2008, 28, 181) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta säilitama mootorsõiduki kasutada andmisest kolme kuu jooksul ja liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel esitama järgmised andmed:
1) mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;
2) mootorsõidukit kasutanud isiku aadress;
3) mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.»;

2) seadust täiendatakse §-ga 11¹ järgmises sõnastuses:

« § 11¹. Sõiduki vastutav kasutaja

Sõiduki vastutav kasutaja on isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutav kasutaja on ka Eestis elamisluba mitteomava füüsilise isiku või Eestis registreerimata juriidilise isiku poolt määratud ja liiklusregistrisse kantud esindaja, kes on Eesti kodanik, Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Mootorsõiduki vastutavale kasutajale laienevad käesoleva seaduse § 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga.»;

3) paragrahvi 20 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.»;

4) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

« (3¹) Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui:
1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi;
2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega.»;

5) paragrahvi 20 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem.»;

6) paragrahvi 20 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära ületamine või joobeseisund tuvastatakse politseiseaduses sätestatud korras.»;

7) paragrahvi 20¹ lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis»;

8) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Mootorsõidukijuhi esmaabikoolituse, selle õppevahendite ja -kava nõuded ning tunnistuse vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega.»;

9) paragrahvi 28¹ lõikest 4 jäetakse välja sõnad «ja nõuded esmaabialasele väljaõppele»;

10) paragrahvi 42 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Juhtimisõiguse äravõtmine on liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi- või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit.»;

11) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 1² järgmises sõnastuses:

« (1²) Liiklusjärelevalve teostamisel võib kasutada mootorsõidukit jäädvustavat liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõiduki juhi tuvastamisel.»;

12) paragrahvi 50² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Viivistasu maksab mootorsõiduki omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud sõiduki vastutav kasutaja, maksab viivistasu vastutav kasutaja.»;

13) paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 60. Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamine ja arvestus

(1) Liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, kohustatud politsei nõudmisel isikult võtma joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute eest tasustamine ning vereproovi uuringu tulemuse vormistamine toimub politseiseaduse alusel.

(3) Liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise, vormistamise, registreerimise ja arvestuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.»;

14) paragrahvi 74¹⁵ senine tekst muudetakse ja loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

« (1) Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.»;

15) paragrahvi 74¹⁶ senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

« (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.»;

16) paragrahvi 74¹⁷ lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «või arestiga» sõnadega «või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni»;

17) paragrahv 74¹⁹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 74¹⁹. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine

(1) Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

(2) Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist järgmiselt:
1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud;
2) kolmest kuust kuni ühe aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.»;

18) paragrahv 74²⁰ tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 74²¹ lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «või arestiga» sõnadega «või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni.»;

20) paragrahvi 74²² lõikes 1 asendatakse tekstiosa «10 trahviühikut» tekstiosaga «30 trahviühikut»;

21) paragrahvi 74²² lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.»;

22) paragrahvi 74²² lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «või arestiga» sõnadega «või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.»;

23) paragrahvi 74²⁴ senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:

« (2) Sama teo eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.

(3) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni.»;

24) paragrahvi 74³⁰ lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «või arestiga» sõnadega «või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kahe aastani.»;

25) paragrahvi 74³¹ lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «või arestiga» sõnadega «või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani.»;

26) paragrahvi 74³² lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «või arestiga» sõnadega «või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kahe aastani.»;

27) paragrahvi 74³⁵ lõikes 1 asendatakse tekstiosa «§-des 74¹–74²⁷ või 74³⁰–74³²» tekstiosaga «§-des 74¹–74²⁷, 74³⁰–74³² või 74⁶⁴»;

28) paragrahvi 74³⁵ lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa «kuni 100 trahviühikut» tekstiosaga «või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.»;

29) paragrahvi 74³⁵ lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahv 74⁶³ tunnistatakse kehtetuks;

31) seadust täiendatakse §-ga 74⁶⁴ järgmises sõnastuses:

« § 74⁶⁴. Turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumine

(1) Sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sellise teo eest, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.»;

32) seadust täiendatakse §-ga 74⁶⁵ järgmises sõnastuses:

« § 74⁶⁵. Mootorsõidukiomaniku või vastutava kasutaja kohustuse rikkumine

(1) Mootorsõidukiomaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 11 lõikes 3 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 6000 krooni.»;

33) seadust täiendatakse §-dega 74⁶⁶–74⁶⁸ järgmises sõnastuses:

« § 74⁶⁶. Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatava hoiatustrahvi määrad

Kirjalikus hoiatamismenetluses kohaldatakse hoiatustrahvi järgmiselt:
1) suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral määratakse hoiatustrahv, mille suurus kroonides saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu korrutamisel arvuga 50;
2) sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest määratakse hoiatustrahv suurusega 300 krooni;
3) käesoleva paragrahvi punktis 2 kirjeldatud teo eest viisil, mis on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, määratakse hoiatustrahv suurusega 1000 krooni;
4) keelava fooritule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest määratakse hoiatustrahv suurusega 1500 krooni;
5) käesoleva paragrahvi punktis 4 kirjeldatud teo eest viisil, mis on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, määratakse hoiatustrahv suurusega 3000 krooni.

§ 74⁶⁷. Liiklusoht

Liiklusoht käesoleva seaduse tähenduses on olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma.

§ 74⁶⁸. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 74¹–74⁶⁵ sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-des 74¹–74⁶⁵ sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad on Politseiamet, politseiprefektuur, Keskkriminaalpolitsei ja Julgestuspolitsei.

(3) Käesoleva seaduse §-s 74³⁷ sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.

(4) Käesoleva seaduse §-s 74²⁹ ja §-des 74⁴³–74⁵³ sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.

(5) Kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 74²³ ja 74⁶¹ sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.»

§ 2. Karistusseadustikus (RT I 2001, 61, RT I 364; 2008, 33, 200) tehakse järgmised muudatused:

1) seadustikku täiendatakse §-ga 48¹ järgmises sõnastuses:

« § 48¹. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine põhikaristusena

(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. Juhtimisõiguse äravõtmist ei või kohaldada üheaegselt põhi- ja lisakaristusena.

(2) Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.»;

2) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.»;

3) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

« (3¹) Kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend või süüteo vahetu objekt oli isiku kasutuses kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel, võib kohus konfiskeerida nimetatud lepingust tulenevad isiku varalised õigused.»;

4) paragrahv 424 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 424. Mootorsõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis

Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis –
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.»;

5) seadustikku täiendatakse §-ga 424¹ järgmises sõnastuses:

« § 424¹. Mootorsõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis ettevaatamatusest

Mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis ettevaatamatusest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.»

§ 3. Politseiseaduses (RT 1990, 10, 113; RT I 2008, 28, 181) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 16 asendatakse sõnad «alkoholi- või narkootikumijoobes» sõnadega «alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobes.»;

2) paragrahvi 15² lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.»;

3) paragrahvi 15² lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 2) ilmsete raseduse tunnustega naisisik, kellel avalduvad ilmsed joobetunnused;
3) alaealine, kellel avalduvad ilmsed joobetunnused.»;

4) paragrahvi 15² lõike 3 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Kainenemisele politsei arestimajja või arestikambrisse toimetatakse joobeseisundis isik, kes on joobe tõttu:»;

5) paragrahvi 15² lõikes 5 asendatakse sõnad «Kerges joobeseisundis alaealine» sõnaga «Alaealine»;

6) paragrahvi § 15² täiendatakse lõigetega 5¹ ja 5² järgmises sõnastuses:

« (5¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alustel võib kainenema toimetada isiku, kellel avalduvad ilmsed joobetunnused ning
1) isik on keeldunud joobeseisundi kontrollimisest indikaatorvahendiga või selle tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga või ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või tõendusliku alkomeetri kasutamise protseduuri või
2) isikult on võetud bioloogilise vedeliku proov joobe tuvastamiseks ja joobeseisundi tuvastamine bioloogilise vedeliku proovi uuringuga ei ole kohe võimalik.

(5²) Isiku kainenemisele toimetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 5¹ sätestatud juhtudel tuleb isikul esinevaid joobetunnuseid kirjeldada kainenemisele toimetamise protokollis.»;

7) paragrahvi 15² lõike 6 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) seadust täiendatakse V² peatükiga järgmises sõnastuses:

«V² peatükk
JOOBESEISUNDI TUVASTAMINE

§ 15⁷. Isiku joobeseisundi kontrollimine ja tuvastamine

Politsei võib joobeseisundi kahtluse korral kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada:
1) sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund või lubatud alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine;
2) isiku, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused, kui ta võib olla ohtlik endale või teistele;
3) alaealise, kellel esinevad ilmsed joobeseisundi tunnused.

§ 15⁸. Alkoholijoobe kontrollimine ja tuvastamine kohapeal

(1) Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga.

(2) Isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest või tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest;
3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholisisalduse määramist veres;
5) õigus esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule.

(3) Kui politsei ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Indikaatorvahendi kasutamisega ei või piirduda mootor-, õhu- või veesõiduki või raudteeveeremi või trammi ohutu liiklemise või käituseeskirja nõuete rikkumisega seotud süütegude toimepanemise kahtluse korral. Lisaks indikaatorvahendi näidu protokollimisele kirjeldab politsei isikul esinevaid alkoholijoobe tunnuseid.

(4) Kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholjoove vereproovi uuringuga.

(5) Tõendusliku alkomeetri ja indikaatorvahendi kasutamise ning nende kasutamise dokumenteerimise korra kehtestab siseminister määrusega.

(6) Isikul esineda võivate alkoholijoobele viitavate tunnuste loetelu ja joobeseisundi kontrollimise nõuded ning protokolli vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega.

§ 15⁹. Isiku toimetamine alkoholijoobe tuvastamiseks ametiruumi ja tervishoiuteenuse osutaja juurde

(1) Kui kohapeal ei ole joobeseisundi tuvastamine võimalik, võib isiku toimetada politsei ametiruumi alkoholijoobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga.

(2) Isiku võib toimetada tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse vereproovi võtmiseks, et tuvastada alkoholijoove vereproovi uuringuga, kui:
1) isik keeldub alkoholijoobe kontrollimisest indikaatorvahendiga või tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga;
2) isik ei ole võimeline järgima indikaatorvahendi või alkomeetri kasutamise protseduuri;
3) isik nõuab seda indikaatorvahendi positiivse näidu korral;
4) see on otstarbekas ja isik on sellega nõus.

§ 15¹⁰. Alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga

(1) Tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, ja riiklik ekspertiisiasutus on kohustatud politsei nõudmisel võtma vereproovi.

(2) Vereproovi võtmise tagamiseks on politseil õigus kasutada vereproovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(3) Kui vereproov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab politsei võetud vereproovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse alkoholijoobe tuvastamiseks vereproovi uuringuga.

(4) Politsei tutvustab vereproovi uuringu tulemusi isikule esimesel võimalusel.

(5) Vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise, samuti uuringu tulemusest teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(6) Politsei võib sõlmida tervishoiuteenuse osutajaga vereproovi säilitamiseks ja riiklikku ekspertiisiasutusse edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette tervishoiuteenuse osutaja kohustused ning tasu suurus ja maksmise kord.

(7) Vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega.

§ 15¹¹. Narkootilise, psühhotroopse ja muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tuvastamine

(1) Politsei võib narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral toimetada isiku joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse.

(2) Narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral peab politsei kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundi tunnuseid.

(3) Politsei võib kontrollida isiku narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi olemasolu indikaatorvahendi abil.

(4) Isikule selgitatakse tema järgmisi õigusi:
1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki;
2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest;
3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;
4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda joobeseisundi tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga;
5) õigus esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule.

(5) Politsei nõudmisel on:
1) arst kohustatud kirjeldama isiku terviseseisundit ja andma hinnangu isikul joobeseisundi tunnuste olemasolu või puudumise kohta;
2) tervishoiuteenuse osutaja või riiklik ekspertiisiasutus kohustatud võtma, säilitama ja edastama joobe tuvastamiseks vajaliku koguse bioloogilise vedeliku proovi.

(6) Bioloogilise vedeliku proovi võtmise tagamiseks on politseil õigus kasutada proovi andmiseks kohustatud isiku suhtes vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

(7) Kui bioloogilise vedeliku proov võetakse tervishoiuteenuse osutaja juures, korraldab politsei võetud proovi toimetamise riiklikku ekspertiisiasutusse joobe tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proovi uuringuga.

(8) Politsei sõlmib tervishoiuteenuse osutajaga arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamiseks ja asjakohase hinnangu andmiseks ning bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks, säilitamiseks ja edastamiseks halduslepingu, milles nähakse ette tervishoiuteenuse osutaja kohustused ning tasu suurus ja maksmise kord.

(9) Arsti poolt isiku terviseseisundi kirjeldamise nõuded ja korra ning narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi raskusastmed kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(10) Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise, samuti uuringu tulemusest teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(11) Isikul esineda võivate narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobele viitavate tunnuste loetelu ja joobeseisundi kontrollimise nõuded ning protokolli vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(12) Bioloogilise vedeliku proovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestab justiitsminister määrusega.

§ 15¹². Lubatud alkoholipiirmäära ületamise tuvastamine

Liiklusseaduse § 20 lõikes 4 sätestatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise tuvastamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 15⁷–15¹⁰.»

§ 4. Väärteomenetluse seadustikus (RT I 2002, 50, 313; RT I 2008, 33, 201) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse ka riigi, kohaliku omavalitsuse ja avalik-õigusliku juriidilise isiku suhtes.»;

2) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

« (5) Üleriigilise menetlemispädevusega politseiasutus võib anda väärteoasja menetlemise üle regionaalse menetlemispädevusega politseiasutusele teo toimepanemise koha järgi, kui see on otstarbekas ning ei kahjusta menetlusaluse isiku huve. Menetlusaluse isiku taotlusel võib väärteoasja anda üle tema elu- või asukohajärgsele või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koha järgsele regionaalse menetlemispädevusega kohtuvälisele menetlejale.»;

3) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Menetlusaluseks isikuks ei loeta sõiduki omanikku ega vastutavat kasutajat, kellele saadetakse trahviteade kirjalikus hoiatamismenetluses.»;

4) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.»;

5) paragrahvi 53 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19 ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi.»;

6) paragrahvi 53 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta protokollitakse käesoleva seadustiku §-s 56 sätestatud korras, arvestades erisust, et ülekuulamisprotokollis annab menetlusalune isik eraldi allkirja selle kohta, et talle on selgitatud käesolevas paragrahvis sätestatud hoiatamismenetluse korda.»;

7) paragrahvi 54 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 5) teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on selgitatud käesoleva seadustiku §-s 53 sätestatud hoiatamismenetluse korda;»;

8) seadustiku 10. peatükki täiendatakse jaoga 1¹ järgmises sõnastuses:

«1¹. jagu
Kirjalik hoiatamismenetlus

§ 54¹. Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine

(1) Seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi: mootorsõiduki eest vastutav isik), kui
1) väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalveseadmega edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või
2) teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht.

(2) Hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal.

(3) Mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel.

(4) Hoiatustrahvi maksimaalmäär on 3000 krooni. Hoiatustrahvi määrad konkreetsete väärtegude eest kehtestatakse liiklusseaduses.

(5) Vähetähtsa liiklusväärteo puhul võib kohtuväline menetleja jätta hoiatustrahvi määramata ja piirduda mootorsõiduki eest vastutava isiku kirjaliku hoiatamisega, kui ta leiab, et mootorsõiduki eest vastutava isiku hoiatamine teda trahvimata on piisav.

(6) Kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 5 sätestatud korras lõpetab väärteomenetluse. Kohtuväline menetleja uuendab väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras käesoleva seadustiku § 54⁶ lõikes 3 või 6 sätestatud alustel.

§ 54². Trahviteade

(1) Käesoleva seaduse § 54¹ lõikes 1 sätestatud juhul saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule trahviteade, milles märgitakse:
1) hoiatustrahvi määramise aeg ja koht;
2) kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja aadress;
3) trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
4) kui trahviteate adressaat on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
5) kui trahviteate adressaat on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
6) väärteo lühikirjeldus, sealhulgas teo toimepanemise aeg ja koht;
7) väärteo kvalifikatsioon;
8) hoiatustrahvi määramise alus;
9) hoiatustrahvi määr.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele märgitakse trahviteates:
1) selgitus selle kohta, et mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude õigusjärelmite kohaldamisel;
2) teave selle kohta, et hoiatustrahv tuleb tasuda kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates; pärast selle tähtaja möödumist muutub hoiatustrahv sundtäidetavaks;
3) teave selle kohta, et mootorsõiduki eest vastutaval isikul on õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada, ning selgitus vaidlustamise korra kohta;
4) teave selle kohta, et mootorsõiduki eest vastutava isiku taotlusel saadetakse talle koopia fotost, filmist või muust salvestisest, mille abil tegu tuvastati.

(3) Trahviteatele lisatakse maksekorraldus koos pangakonto numbri ja viitenumbriga.

(4) Trahviteate allkirjastab selle koostanud ametnik. Trahviteate võib allkirjastada digitaalselt.

(5) Trahviteade koostatakse kahes identses eksemplaris, millest üks saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule ning teine jääb kohtuvälisele menetlejale. Kui trahviteade allkirjastati digitaalselt, säilitab kohtuväline menetleja saadetud trahviteate elektroonilise koopia.

§ 54³. Trahviteate kättetoimetamine

(1) Füüsilisele isikule saadetakse trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt.

(2) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(3) Trahviteate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes avaldatakse mootorsõiduki eest vastutava isiku andmetest tema ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg. Trahviteade avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vaheajaga. Trahviteade loetakse kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval.

(4) Juriidilisele isikule või asutusele saadetakse trahviteade registrisse kantud aadressil lihtkirjaga või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või kolmkümmend päeva välismaale saatmisest.

(5) Trahviteade saadetakse viie tööpäeva jooksul väärteo tuvastamisest arvates.

§ 54⁴. Hoiatustrahvi tasumine

(1) Hoiatustrahv tuleb tasuda panka kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates. Hoiatustrahv loetakse õigeaegselt tasutuks, kui see on maksmise tähtpäevaks laekunud trahviteates märgitud pangakontole.

(2) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ole trahviteadet vaidlustanud, kuid on samas jätnud hoiatustrahvi tähtaegselt tasumata, esitab kohtuväline menetleja trahviteate koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

(3) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik on hoiatustrahvi tasunud või see on pööratud täitmisele, ei või kedagi sama teo eest väärteokorras karistada.

§ 54⁵. Trahviteate vaidlustamine

(1) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. Vaidlustamise korral hoiatustrahv ei jõustu.

(2) Kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale ja selles märgitakse:
1) trahviteate koostanud kohtuvälise menetleja nimetus, kellele kaebus esitatakse;
2) kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
3) kui kaebuse esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
4) esindaja olemasolul kaebuse esitaja esindaja ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
5) hoiatustrahvi määranud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
6) trahviteate number ja kuupäev;
7) kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja põhjendus.

(3) Füüsilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik peab juhul, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime ning elukoha aadressi.

(4) Mootorsõiduki eest vastutav isik vabaneb käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustusest, kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või ta esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta.

(5) Juriidiline isik ning riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik peab kaebuses märkima mootorsõidukit trahviteates nimetatud ajal kasutanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanime ning aadressi.

(6) Juriidiline isik ning riik, kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik vabaneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kohustusest, kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest, või esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta.

§ 54⁶. Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja poolt

(1) Kui mootorsõiduki eest vastutava isiku kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 54⁵ lõike 2 nõuetele, teeb kohtuväline menetleja kaebuse käiguta jätmise kohta määruse ja annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kui kaebuses puudub mootorsõiduki eest vastutava isiku elukoha aadress, jätab kohtuväline menetleja kaebuse läbi vaatamata.

(2) Kohtuväline menetleja jätab kaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle määrusega, kui:
1) kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 54⁵ lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtuväline menetleja on jätnud tähtaja ennistamata;
2) kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 54⁵ lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada;
3) kaebuse esitanud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi;
4) kaebuse aluseks on käesoleva seadustiku § 54⁵ lõikes 4 või 6 toodud asjaolud, kuid puuduvad nõutav kinnitus või tõendid.

(3) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik esitab koos kaebusega § 54⁵ lõikes 4 või 6 nimetatud tõendid, võib kohtuväline menetleja jätta väärteomenetluse uuendamata ning koostada määruse trahviteate tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta.

(4) Kui mootorsõiduki eest vastutav isik märgib kaebuses trahviteates nimetatud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime ning elukoha aadressi, saadab kohtuväline menetleja trahviteate mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isikule.

(5) Trahviteate kättetoimetamine toimub käesoleva seadustiku § 54³ kohaselt ning selle vaidlustamine käesoleva seadustiku § 54⁵ lõigete 1 ja 2 kohaselt.

(6) Kui mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isik vaidlustab trahviteate, uuendab kohtuväline menetleja määrusega või menetlustoiminguga väärteomenetluse kiir- või üldmenetluse korras. Uuendatud menetluses karistuse määramisel või mõistmisel ei ole trahviteates märgitud hoiatustrahvi määr menetlejale siduv.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3 nimetatud määruste koopiad saadab kohtuväline menetleja mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt kaebuses märgitud isiku elukoha aadressil lihtkirjaga või kaebuses märgitud elektronposti aadressil.»;

9) paragrahvi 55 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) on vaja otsustada konfiskeerimine, aresti kohaldamine või põhi- või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse, riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse või loomapidamise õiguse äravõtmine.»;

10) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «protokolli» sõnadega «või kiirmenetluse otsuse»;

11) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Kui isiku ütlused protokollitakse kiirmenetluse otsuses, märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 6 ja 8 nimetatud andmed ning isik annab nende kohta allkirja kiirmenetluse otsuses.»;

12) paragrahvi 56 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna «ülekuulamisprotokolli» sõnadega «või kiirmenetluse otsuse plangile»;

13) paragrahvi 57 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses:

« 8¹) menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta;»;

14) paragrahvi 73 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «otsuse rahatrahvi või» sõnadega «otsuse rahatrahvi või põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või»;

15) paragrahvi 74 lõike 1 punktides 11¹ ja 19 asendatakse sõna «lisakaristusena» sõnadega «põhi- või lisakaristusena»;

16) paragrahvi 107 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) kohtuotsuse rahatrahvi või aresti mõistmise või põhi- või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta;»;

17) paragrahvi 111 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:

« 4¹) menetlusalusele isikule põhi- või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtaeg;»;

18) paragrahvi 114 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Kaebust ei saa esitada käesoleva seadustiku § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või § 54² kohaselt tehtud trahviteate peale.»;

19) seadustikku täiendatakse §-ga 204³ järgmises sõnastuses:

« § 204³. Juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramine

Põhi- või lisakaristusena mõistetud või määratud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või kohtuvälise menetleja otsus asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks.»

§ 5. Täitemenetluse seadustiku (RT I 2005, 27, 198; RT I 2007, 25, 130) § 2 lõike 1 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 9) kohtuvälise menetleja otsus ja määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi, samuti kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi, väärteomenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta;».

§ 6. Võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; RT I 2007, 56, 375) § 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui:
1) kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks, või
2) kolmandal isikul on muu õigustatud huvi kohustuse täitmiseks ning võlgnik ei ole kohustust õigeaegselt täitnud või on ilmne, et ta seda õigeaegselt ei täida, samuti kui võlasuhtest tulenevad õigused, millest tulenevat kohustust täidetakse, on panditud või arestitud ja kohustuse mittetäitmise korral satuks õiguse realiseerimine ohtu.»

§ 7. Seaduse rakendamine

(1) Käesolev seadus jõustub üldises korras.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 32 jõustub 2009. aasta 1. aprillil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3–7, 13, 17 ja 18, § 2 punktid 4 ja 5 ning § 3 jõustuvad 2009. aasta 1. juulil.

(4) Käesoleva seaduse § 2 punktis 4 sätestatud karistusseadustiku § 424 muudatust ei kohaldata tagasiulatuvalt isikutele, kelle suhtes jõustus kohtuotsus enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaega.

Riigikogu aseesimees Kristiina OJULAND