Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Energeetika → Välislepingud

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: ÜRO

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi andmise konventsioon

Vastu võetud 25.09.1986

(õ) 10.12.2008

Konventsiooniga nõustumise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Käesoleva konventsiooni osalisriigid,

olles teadlikud, et tuumategevust arendatakse mitmetes riikides,

märkides, et tuumategevuse arendamisel kõrge ohutustaseme tagamiseks on võetud ja võetakse igakülgseid meetmeid, mis on suunatud tuumaavariide ärahoidmisele ja mis tahes sellise avarii tagajärgede miinimumini viimisele, kui see aset leiab,

avaldades soovi edasiselt tugevdada rahvusvahelist koostööd aatomienergia ohutul arendamisel ja kasutamisel,

olles veendunud sellise rahvusvahelise süsteemi vajaduses, mis aitab kaasa viivitamatu abi andmisele tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul, et leevendada selle tagajärgi,

märkides selles valdkonnas sõlmitavate kahe- ja mitmepoolsete vastastikuse abi andmise leppimuste kasulikkust,

märkides Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tegevust erakordse vastastikuse abi osutamise meetmete juhtpõhimõtete väljatöötamisel seoses tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorraga,

leppisid kokku alljärgnevas:

1. artikkel. Üldsätted

1. Osalisriigid teevad käesoleva konventsiooni sätete kohaselt omavahel ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga (edaspidi «Agentuur») koostööd viivitamatu abi andmise soodustamisel tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul, et vähendada miinimumini nende tagajärgi ning kaitsta elu, vara ja keskkonda radioaktiivsete heitmete mõju eest.

2. Sellise koostöö soodustamiseks võivad osalisriigid sõlmida kahe- või mitmepoolseid leppimusi või, kui see on otstarbekas, seostada need eesmärgiga hoida ära või vähendada miinimumini kahju, mis võib tekkida tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul.

3. Osalisriigid paluvad Agentuuri, kes tegutseb oma põhikirja raames, teha vastavalt käesoleva konventsiooni sätete kõik võimalik, et soodustada ja toetada käesolevas konventsioonis ettenähtud koostööd osalisriikide vahel.

2. artikkel. Abi andmine

1. Kui osalisriik vajab abi tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul, sõltumata sellest, kas selline avarii või avariiolukord on või ei ole tekkinud tema territooriumil või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all, võib ta pöörduda abi saamiseks mis tahes teise osalisriigi poole vahetult või Agentuuri kaudu ning Agentuuri poole või vastavatel juhtudel teiste rahvusvaheliste valitsusvaheliste organisatsioonide (edaspidi «rahvusvahelised organisatsioonid») poole.

2. Abi paluv osalisriik määrab kindlaks vajamineva abi ulatuse ja laadi ning, kui see on tegelikult võimalik, esitab abi andvale poolele sellist informatsiooni, mis võib sellele poolele osutuda vajalikuks palve rahuldamise ulatuse kindlaksmääramisel. Kui abi paluval osalisriigil ei ole tegelikult võimalik täpselt kindlaks määrata vajamineva abi ulatust ja laadi, teevad abi paluv osalisriik ja abi andev pool teineteisega konsulteerides otsuse vajamineva abi ulatuse ja laadi kohta.

3. Iga osalisriik, kellele on saadetud sellise abi palve, teeb otsekohe otsuse ning teatab abi palunud osalisriigile vahetult või Agentuuri kaudu sellest, kas ta on võimeline palutud abi andma, samuti võimaliku abi ulatusest ja tingimustest.

4. Oma võimaluste piires määravad osalisriigid kindlaks eksperdid, seadmed ja materjalid, mida nad saaksid eraldada teistele osalisriikidele abi andmiseks tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul, samuti abi andmise tingimused, eriti finantstingimused, ja teatavad sellest Agentuurile.

5. Mis tahes osalisriik võib esitada abipalve selle kohta, et tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra tõttu kannatada saanud isikutele osutataks arstiabi või asustataks nad ajutiselt ümber teise osalisriigi territooriumile.

6. Vastuseks tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi paluva osalisriigi või liikmesriigi pöördumisele Agentuur vastavalt oma põhikirjale ja sellele, kuidas on ette nähtud käesolevas konventsioonis:
a) annab vastavad vahendid, mis on selleks eraldatud;
b) annab otsekohe abipalve edasi teistele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellel Agentuuri käsutuses olevatel andmetel on vajalikud vahendid; ja
c) koordineerib abi paluva riigi palvel rahvusvahelisel tasemel abi, mida sel viisil võidakse anda.

3. artikkel. Abistamise juhtimine ja kontrollimine

Kui ei ole kokku lepitud teisiti:
a) vastutab abi paluv riik oma territooriumi piires abistamise üldjuhtimise, kontrollimise ja koordineerimise ning selle üle järelevalve teostamise eest. Nendel juhtudel, kui abi sisaldab personali andmist, peab abi osutav pool abi paluva riigiga konsulteerides määrama isiku, kes vastutab sellelt poolelt saadud personali ja seadmete eest ning tagab personali ja seadmete kasutamise vahetu operatiivse juhtimise. Määratud isik peab teostama sellist juhtimist koostöös abi paluvad riigi vastavate organitega;
b) annab abi paluv riik oma võimaluste piires vajaliku ja efektiivse abi tagamiseks kohalikke vahendeid ja osutab teenuseid. Ta kaitseb ka personali, seadmeid ja materjale, mida abi osutamise eesmärgil toimetab tema territooriumile abi andev pool või toimetatakse sinna viimase nimel;
c) jääb muutumatuks omandiõigus seadmetele ja materjalidele, mida mis tahes pool abi osutamise ajal annab, ning kindlustatakse nende tagastamine;
d) koordineerib 2. artikli 5. punkti kohaselt abipalve põhjal abi andev osalisriik seda abi oma territooriumi piires.

4. artikkel. Pädevad organid ja sidepunktid

1. Iga osalisriik teeb Agentuurile ning vahetult või Agentuuri kaudu teistele osalisriikidele teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes on volitatud esitama ja saama abipalveid ning vastu võtma abiettepanekuid. Sellistele sidepunktidele ja Agentuuri kesksele punktile peab olema pidev juurdepääs.

2. Iga osalisriik teatab Agentuurile otsekohe mis tahes muudatustest, mis võivad toimuda 1. punktis nimetatud informatsioonis.

3. Agentuur annab regulaarselt ja kiires korras osalisriikidele, liikmesriikidele ja vastavatele rahvusvahelistele organisatsioonidele 1. ja 2. punktis nimetatud informatsiooni.

5. artikkel. Agentuuri funktsioonid

Kahjustamata käesoleva konventsiooni muid sätteid, paluvad osalisriigid vastavalt 1. artikli 3. punktile Agentuuri:
a) koguda ja levitada osalisriikide ja liikmesriikide hulgas informatsiooni, mis puudutab:
i) eksperte, seadmeid ja materjale, mida võidakse eraldada tuumaavariide või kiirguslike avariiolukordade puhul;
ii) selliste uuringute metoodilisi põhimõtteid, korraldamise viise ja tulemusi, mis on seotud vastuabinõudega tuumaavariide või kiirguslike avariiolukordade puhul;
b) osutada palve põhjal osalisriigile või liikmesriigile abi seoses mis tahes järgmiste või muude vastavate asjaoludega:
i) nii tuumaavariide ja kiirguslike avariiolukordade puhul koostatavate erakorraliste plaanide kui ka vastava seadusandluse ettevalmistamine;
ii) personali ettevalmistamise asjakohaste programmide koostamine tuumaavariide ja kiirguslike avariiolukordade puhuks;
iii) abipalvete ja vastava informatsiooni edastamine tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul;
iv) kiirguskontrolli asjakohaste programmide, protseduuride ja normide väljatöötamine;
v) uuringute korraldamine vastavate kiirguskontrollisüsteemide loomise otstarbekuse asjus;
c) anda tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul abi paluvale osalisriigile vastavad vahendid, mis on ette nähtud avarii või avariiolukorra esialgseks hindamiseks;
d) pakkuda osalisriikidele ja liikmesriikidele tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul oma heatahtlikke teeneid;
e) luua ja hoida sidet vastavate rahvusvaheliste organisatsioonidega, et saada asjakohast informatsiooni ja andmeid, neid vahetada ning teha selliste organisatsioonide nimekiri teatavaks osalisriikidele, liikmesriikidele ja ülalmainitud organisatsioonidele.

6. artikkel. Konfidentsiaalsus ja avalik teatamine

1. Abi paluv riik ja abi andev pool tagavad mis tahes konfidentsiaalse informatsiooni salastatuse kaitse, kui see informatsioon saab teatavaks mis tahes poolele seoses abistamisega tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul. Sellist informatsiooni kasutatakse eranditult abistamise eesmärgil, mille suhtes on jõutud kokkuleppele.

2. Abi andev pool rakendab kogu jõu, et kooskõlastada abi paluva riigiga tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra puhul antavasse abisse puutuvat informatsiooni kuni sellist informatsiooni ei ole avaldatud.

7. artikkel. Kulude katmine

1. Abi andev pool võib pakkuda abi paluvale riigile tasuta abi. Selle otsustamisel, kas anda niisugust abi, võtab abi andev pool arvesse:
a) tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra laadi,
b) tuumaavarii või kiirgusliku avariiolukorra tekkimise kohta,
c) arengumaade vajadusi,
d) tuumaseadmeid mitteomavate riikide erivajadusi ja
e) mis tahes muid sellega seotud tegureid.

2. Nendel juhtudel, kui abi antakse kulude täieliku või osalise katmise alusel, hüvitab abi paluv riik abi andvale poolele kulud, mis on seotud teenuste osutamisega tema nimel tegutsevate isikute või organisatsioonide poolt, samuti kõik kulutused seoses abi andmisega sellises ulatuses, millises abi paluv riik neid otseselt ei ole kinni maksnud. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, antakse hüvitus otsekohe pärast seda, kui abi andev pool on esitanud kulude katmise palve abi paluvale riigile; kohapealsetest kuludest erinevate kulude puhul on hüvitus vabalt konverteeritav.

3. Olenemata 2. punktis öeldust, võib abi andev poolt mis tahes ajal loobuda kulude täielikust või osalisest hüvitamisest või nõustuda selle edasilükkamisega. Sellise keeldumise või edasilükkamise läbivaatamisel pöörab abi andev pool nõutavat tähelepanu arengumaade vajadustele.

8. artikkel. Privileegid, immuniteet ja soodustused

1. Abi paluv riik annab abi andva poole personalile ja tema nimel tegutsevale personalile privileegid, immuniteedi ja soodustused, mis on vajalikud tema poolt abistamisfunktsioonide täitmisel.

2. Abi paluv riik annab abi andva poole personalile või tema nimel tegutsevale personalile, kellest oli abi palunud riigile vajalikul viisil teatatud ja kelle see riik oli vastu võtnud, järgmised privileegid ja immuniteedid:
a) immuniteet vahistamise, kinnipidamise ja kohtuliku arutamise suhtes abi palunud riigi poolt (kaasa arvatud kriminaal-, tsiviil- või administratiivjurisdiktsioon) seoses tema tegevuse või tegevusetusega oma kohustuste täitmisel; ja
b) vabastamine lõivudest ja muudest maksudest (välja arvatud need, mis tavaliselt on arvatud kaupade maksumusse või tasusse osutatavate teenuste eest) seoses tema poolt abistamisfunktsioonide täitmisega.

3. Abi paluv riik:
a) vabastab abi andva poole nendelt seadmetelt ja varalt võetavatest lõivudest ja muudest maksudest, mille abi andev pool abistamise eesmärgil toimetab abi paluva riigi territooriumile; ja
b) tagab immuniteedi selliste seadmete ja vara arestimise, konfiskeerimise või rekvireerimise suhtes.

4. Abi paluv riik kindlustab selliste seadmete ja vara tagastamise. Abi andva poole palvel korraldab abi paluv riik oma võimaluste piires abistamisel kasutatud ja edaspidiseks kasutamiseks kõlblike seadmete desaktiveerimise enne nende tagastamist.

5. Abi paluv riik aitab personalil, kellest on teatatud vastavalt 2. punktile, saabuda oma rahvuslikule territooriumile, seal viibida ja sealt lahkuda, samuti aitab toimetada sinna abistamisel kasutatavaid seadmeid ja vara.

6. Mitte ükski käesoleva artikli säte ei nõua abi paluvalt riigilt, et ta annaks oma kodanikele või seal alaliselt elavatele isikutele eelmistes punktides ettenähtud privileege ja immuniteeti.

7. Kõik käesoleva artikli kohaselt privileege ja immuniteeti kasutavad isikud on neid privileege ja immuniteeti kahjustamata kohustatud austama abi paluva riigi seadusi ja eeskirju. Nad ei tohi ka sekkuda abi paluva riigi siseasjadesse.

8. Mitte ükski käesoleva artikli säte ei kahjusta õigusi ja kohustusi, mis tulenevad vastavalt muudele rahvusvahelistele lepingutele või tavalise rahvusvahelise õiguse normidele antavatest privileegidest ja immuniteedist.

9. Käesoleva konventsiooni allakirjutamisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel võib riik deklareerida, et ta ei pea endale täielikult või osaliselt kohustuslikeks 2. ja 3. punkti.

10. Vastavalt 9. punktile avalduse teinud osalisriik võib selle mis tahes ajal tagasi võtta depositaarile teatamise teel.

9. artikkel. Personali, seadmete ja vara transiitvedu

Iga osalisriik püüab abi paluva riigi või abi andva poole palvel kaas aidata sellele, et läbi tema territooriumi saaks abi paluvasse riiki ja sealt tagasi vedada abistamisel kasutatavat personali, seadmeid ja vara, millest vajalikul viisil on teatatud.

10. artikkel. Pretensioonid ja kompensatsioon

1. Osalisriigid teevad tihedat koostööd, et aidata käesoleva artikli kohaselt kaasa hagide ja juriidiliste pretensioonide reguleerimisele.

2. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis isikute surma või neile kehavigastuste tekitamise, vara kahjustamise või hävimise või keskkonna kahjustamise korral, mis on aset leidnud abi paluva osalisriigi territooriumil või muu tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleva piirkonna piires, abi paluv osalisriik palutud abi andmise käigus:
a) ei esita mingeid hagisid abi andva poole või tema nimel tegutsevate füüsiliste isikute või muude õigussubjektide vastu;
b) võtab endale vastutuse asjaajamise eest, mis on seotud hagide või juriidiliste pretensioonidega, mida kolmandad pooled esitavad abi andvale poolele või tema nimel tegutsevatele füüsilistele isikutele või muudele õigusobjektidele;
c) tagab abi andva poole või tema nimel tegutsevate füüsiliste isikute või muude õigussubjektide õigusliku kaitse hagide ja juriidiliste pretensioonide suhtes, millest räägitakse alapunktis b; ja
d) maksab abi andvale poolele või tema nimel tegutsevatele füüsilistele isikutele või muudele õigussubjektidele kompensatsiooni seoses:
i) abi andva poole personali hulka kuuluvate või tema nimel tegutsevate isikute surmaga või sellistele isikutele kehavigastuse tekitamisega;
ii) abi andmiseks ettenähtud, kuid kasutamata jäänud seadmete ja materjalide hävimise või kahjustamisega;
välja arvatud mõnede isikute ettekavatsetud õigusvastase käitumise juhud, mis põhjustasid surma, kehavigastuse, hävimise või kahjustamise.

3. Käesolev artikkel ei takista välja maksmast kompensatsiooni või hüvitust, mis on ette nähtud ükskõik millise kohaldatava rahvusvahelise lepingu või mis tahes riigi rahvusliku seadusandlusega.

4. Mitte ükski käesoleva artikli säte ei nõua abi paluvalt riigilt 2. punkti täielikku või osalist kohaldamist oma kodanike või selles riigis alaliselt elavate isikute suhtes.

5. Käesoleva konventsiooni allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel või heakskiitmisel või sellega ühinemisel võib riik deklareerida:
a) et ta ei pea endale täielikult või osaliselt kohustuslikuks 2. punkti;
b) et ta ei kohalda 2. punkti ei täielikult ega osaliselt mõnede isikute jõhkra hoolimatuse puhul, mis põhjustasid surma, kehavigastuse, hävimise või kahjustamise.

6. Vastavalt 5. punktile avalduse teinud osalisriik võib selle mis tahes ajal tagasi võtta depositaarile teatamise teel.

11. artikkel. Abi lõpetamine

Abi paluv riik või abi andev pool võib pärast vastavate konsultatsioonide korraldamist ja kirjaliku teatamise teel mis tahes ajal esitada palve käesoleva konventsiooni kohaselt saadava või antava abi lõpetamise kohta. Sellise palve saamisel konsulteerivad huvitatud pooled üksteisega, et välja töötada meetmeid abi lõpetamiseks vajalikul viisil.

12. artikkel. Seos muude rahvusvaheliste lepingutega

Käesolev konventsioon ei riiva osalisriikide vastastikuseid õigusi ja kohustusi olemasolevate rahvusvaheliste lepingute järgi, mis puudutavad käesolevas konventsioonis käsitletavaid küsimusi, või käesoleva konventsiooni esemele ja eesmärgile vastavate edaspidi sõlmitavate rahvusvaheliste lepingute järgi.

13. artikkel. Vaidluste reguleerimine

1. Vaidluste tekkimisel osalisriikide vahel või osalisriigi ja Agentuuri vahel käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle korraldavad vaidluspooled vastastikuseid konsultatsioone, et reguleerida vaidlus läbirääkimiste teel või mis tahes muul neile vastuvõetaval vaidluste reguleerimise rahumeelsel viisil.

2. Kui niisugust laadi vaidlust osalisriikide vahel ei ole saadud reguleerida aasta jooksul, arvates momendist, mil saabus palve korraldada konsultatsioone vastavalt 1. punktile, siis antakse vaidlus ükskõik millise selles vaidluses osaleva poole palvel arbitraaži või saadetakse Rahvusvahelisele Kohtule otsuse tegemiseks. Kui vaidluse arbitraaži andmise korral vaidluspooled kuue kuu jooksul palve saabumise momendist arvates ei suuda jõuda kokkuleppele arbitraažis arutamise korralduse suhtes, võib üks pooltest paluda Rahvusvahelise Kohtu esimeest või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri määrata üks või mitu arbiteri. Vaidluses osalevate poolte palvete vasturääkivuse korral on eelisõigus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poole pöördumisel.

3. Riik võib käesoleva konventsiooni allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel või heakskiitmisel või sellega ühinemisel deklareerida, et ta ei pea ennast seotuks ei ühe ega kummagi 2. punktis ettenähtud vaidluse reguleerimise protseduuriga. Teised osalisriigid ei ole seotud mingi 2. punktis ettenähtud vaidluse reguleerimise protseduuriga selles osas, mis puudutab osalisriiki, kelle suhtes selline avaldus kehtib.

4. Vastavalt 3. punktile avalduse teinud osalisriik võib selle mis tahes ajal tagasi võtta depositaarile teatamise teel.

14. artikkel. Jõustumine

1. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks kõigile riikidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namibia Nõukogu poolt esindatavale Namibiale, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri keskasutustes Viinis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskasutustes New Yorgis vastavalt 26. septembrist 1986. a. ja 6. oktoobrist 1986. a. kuni konventsiooni jõustumiseni või kaheteistkümne kuu jooksul sõltuvalt sellest, missugune tähtaeg osutub pikemaks.

2. Riik või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namibia Nõukogu poolt esindatav Namibia võib avaldada oma nõusolekut käesoleva konventsiooni temale kohustuslikkuse kohta sellega, et kirjutab konventsioonile alla või annab hoiule ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmisdokumendi pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmistingimustele allakirjutamist, või sellega, et annab hoiule ühinemisdokumendi. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemisdokumendid antakse hoiule depositaarile.

3. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kolm riiki on avaldanud nõusolekut käesoleva konventsiooni nendele kohustuslikkuse kohta.

4. Iga riigi suhtes, kes on pärast käesoleva konventsiooni jõustumist avaldanud nõusolekut selle temale kohustuslikkuse kohta, jõustub käesolev konventsioon kolmekümnendal päeval nõusoleku avaldamise kuupäevast arvates.

5. a) Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks, nagu seda käesolev artikkel ette näeb, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja regionaalse integratsiooni organisatsioonidele, mis koosnevad suveräänsetest riikidest ja on pädevad pidama läbirääkimisi ning sõlmima ja kohaldama rahvusvahelisi lepinguid käesolevas konventsioonis käsitletavates küsimustes.
b) Oma pädevusse kuuluvates küsimustes realiseerivad sellised organisatsioonid iseenda nimel õigusi ja täidavad kohustusi, mis käesoleva konventsiooni kohaselt on osalisriikidel.
c) Oma ühinemisdokumendi hoiule andmisel saadab selline organisatsioon depositaarile avalduse, milles näidatakse ära tema pädevuse ulatus käesolevas konventsioonis käsitletavate küsimuste suhtes.
d) Sellisel organisatsioonil ei ole mingit häält lisaks tema liikmesriikide häältele.

15. artikkel. Ajutine kohaldamine

Riik võib allakirjutamisel või mis tahes muul hilisemal ajal enne käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumist teatada, et ta kohaldab käesolevat konventsiooni ajutiselt.

16. artikkel. Parandused

1. Osalisriik võib teha ettepanekuid paranduste kohta käesolevas konventsioonis. Ettepandud parandus saadetakse depositaarile, kes selle otsekohe läkitab kõigile teistele osariikidele.

2. Kui enamik osalisriike nõuab depositaarilt ettepandud paranduste läbivaatamiseks konverentsi kokkukutsumist, siis kutsub depositaar kõik osalisriigid sellisele konverentsile, mis avatakse mitte varem kui kolmekümne päeva möödumisel kutsete väljasaatmisest. Ükskõik milline konverentsil kahe kolmandiku osalisriikide häälte enamusega vastuvõetud parandus vormistatakse protokollina, mis on avatud Viinis ja New Yorgis allakirjutamiseks kõigile osalisriikidele.

3. Protokoll jõustub kolmekümnendal päeval pärast kolme riigi poolt nõusoleku avaldamist protokolli nendele kohustuslikkuse kohta. Iga riigi suhtes, kes on pärast protokolli jõustumist avaldanud nõusolekut selle temale kohustuslikkuse kohta, jõustub protokoll kolmekümne päeva möödumisel nõusoleku avaldamise kuupäevast arvates.

17. artikkel. Denonsseerimine

1. Osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult depositaarile.

2. Denonsseerimine jõustub aasta möödumisel depositaari poolt teate saamise kuupäevast arvates.

18. artikkel. Depositaar

1. Käesoleva konventsiooni depositaariks on Agentuuri peadirektor.

2. Agentuuri peadirektor teatab otsekohe osalisriikidele ja kõigile teistele riikidele:
a) igast käesolevale konventsioonile või mis tahes parandusprotokollile allakirjutamisest;
b) igast käesolevat konventsiooni või mis tahes parandusprotokolli puudutava ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemisdokumendi hoiule andmisest;
c) mis tahes avaldusest või sellise avalduse tagasivõtmisest vastavalt 8., 10. ja 13. artiklile;
d) mis tahes avaldusest käesoleva konventsiooni ajutise kohaldamise kohta vastavalt 15. artiklile;
e) käesoleva konventsiooni või mis tahes selles tehtud paranduse jõustumisest; ja
f) mis tahes denonsseerimisest, millest on teatatud vastavalt 17. artiklile.

19. artikkel. Autentsed tekstid ja tõestatud ärakirjad

Käesoleva konventsiooni originaal, mille tekstid araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles on võrdselt autentsed, antakse hoiule Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile, kes saadab tõestatud ärakirjad osalisriikidele ja kõigile teistele riikidele.

Selle tõendamiseks kirjutasid nõutaval viisil volitatud allakirjutanud alla käesolevale konventsioonile, mis on avatud allakirjutamiseks, nagu on ette nähtud 14. artikli 1. punktis.

Vastu võetud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peakonverentsi poolt Viinis toimunud eriistungjärgul 26. septembril 1986. aastal.

Convention on Assistance on the Case of a Nuclear Accident
or Radiological Emergency

The states parties to this convention,

Aware that nuclear activities are being carried out in a number of States,

Noting that comprehensive measures have been and are being taken to ensure a high level of safety in nuclear activities, aimed at preventing nuclear accidents and minimizing the consequences of any such accident, should it occur,

Desiring to strengthen further international co-operation in the safe development and use of nuclear energy,

Convinced of the need for an international framework which will facilitate the prompt provision of assistance in the event of a nuclear accident or radiological emergency to mitigate its consequences,

Noting the usefulness of bilateral and multilateral arrangements on mutual assistance in this area,

Noting the activities of the International Atomic Energy Agency in developing guidelines for mutual emergency assistance arrangements in connection with a nuclear accident or radiological emergency,

Have agreed as follows:

Article 1. General provisions

1. The States Parties shall cooperate between themselves and with the International Atomic Energy Agency (hereinafter referred to as the “Agency”) in accordance with the provisions of this Convention to facilitate prompt assistance in the event of a nuclear accident or radiological emergency to minimize its consequences and to protect life, property and the environment from the effects of radioactive releases.

2. To facilitate such cooperation States Parties may agree on bilateral or multilateral arrangements or, where appropriate, a combination of these, for preventing or minimizing injury and damage which may result in the event of a nuclear accident or radiological emergency.

3. The States Parties request the Agency, acting within the framework of its Statute, to use its best endeavours in accordance with the Provisions of this Convention to promote, facilitate and support the cooperation between States Parties provided for in this Convention.

Article 2. Provision of Assistance

1. If a State Party needs assistance in the event of a nuclear accident or radiological emergency, whether or not such accident or emergency originates within its territory, jurisdiction or control, it may call for such assistance from any other State Party, directly or through the Agency, and from the Agency, or, where appropriate, from other international intergovernmental organizations (hereinafter referred to as “international organizations”).

2. A State Party requesting assistance shall specify the scope and type of assistance required and, where practicable, provide the assisting party with such information as may be necessary for that party to determine the extent to which it is able to meet the request. In the event that it is not practicable for the requesting State Party to specify the scope and type of assistance required, the requesting State Party and the assisting party shall, in consultation, decide upon the scope and type of assistance required.

3. Each State Party to which a request for such assistance is directed shall promptly decide and notify the requesting State Party, directly or through the Agency, whether it is in a position to render the assistance requested, and the scope and terms of the assistance that might be rendered.

4. States Parties shall, within the limits of their capabilities, identify and notify the Agency of experts, equipment and materials which could be made available for the provision of assistance to other States Parties in the event of a nuclear accident or radiological emergency as well as the terms, especially financial, under which such assistance could be provided.

5. Any State Party may request assistance relating to medical treatment or temporary relocation into the territory of another State Party of people involved in a nuclear accident or radiological emergency.

6. The Agency shall respond, in accordance with its Statute and as provided for in this Convention, to a requesting State Party’s or a Member State’s request for assistance in the event of a nuclear accident or radiological emergency by:
(a) making available appropriate resources allocated for this purpose;
(b) transmitting promptly the request to other States and international organisations which, according to the Agency’s information, may possess the necessary resources; and
(c) if so requested by the requesting State, co-ordinating the assistance at the international level which may thus become available.

Article 3. Direction and control of assistance

Unless otherwise agreed:
(a) the overall direction, control, co-ordination and supervision of the assistance shall be the responsibility within its territory of the requesting State. The assisting party should, where the assistance involves personnel, designate in consultation with the requesting State, the person who should be in charge of and retain immediate operational supervision over the personnel and the equipment provided by it. The designated person should exercise such supervision in cooperation with the appropriate authorities of the requesting State;
(b) the requesting State shall provide, to the extent of its capabilities, local facilities and services for the proper and effective administration of the assistance. It shall also ensure the protection of personnel, equipment and materials brought into its territory by or on behalf of the assisting party for such purpose;
(c) ownership of equipment and materials provided by either party during the periods of assistance shall be unaffected, and their return shall be ensured;
(d) a State Party providing assistance in response to a request under paragraph 5 of article 2 shall co-ordinate that assistance within its territory.

Article 4. Competent authorities and points of contact

1. Each State Party shall make known to the Agency and to other States Parties, directly or through the Agency, its competent authorities and point of contact authorized to make and receive requests for and to accept offers of assistance. Such points of contact and a focal point within the Agency shall be available continuously.

2. Each State Party shall promptly inform the Agency of any changes that may occur in the information referred to in paragraph 1.

3. The Agency shall regularly and expeditiously provide to States Parties, Member States and relevant international organizations the information referred to in paragraphs 1 and 2.

Article 5. Functions of the Agency

The States Parties request the Agency, in accordance with paragraph 3 of article 1 and without prejudice to other provisions of this Convention, to:
(a) collect and disseminate to States Parties and Member States information concerning:
(i) experts, equipment and materials which could be made available in the event of nuclear accidents or radiological emergencies;
(ii) methodologies, techniques and available results of research relating to response to nuclear accidents or radiological emergencies;
(b) assist a State Party or a Member State when requested in any of the following or other appropriate matters:
(i) preparing both emergency plans in the case of nuclear accidents and radiological emergencies and the appropriate legislation;
(ii) developing appropriate training programmes for personnel to deal with nuclear accidents and radiological emergencies;
(iii) transmitting requests for assistance and relevant information in the event of a nuclear accident or radiological emergency;
(iv) developing appropriate radiation monitoring programmes, procedures and standards;
(v) conducting investigations into the feasibility of establishing appropriate radiation monitoring systems;
(c) make available to a State Party or a Member State requesting assistance in the event of a nuclear accident or radiological emergency appropriate resources allocated for the purpose of conducting an initial assessment of the accident or emergency;
(d) offer its good offices to the States Parties and Member States in the event of a nuclear accident or radiological emergency;
(e) establish and maintain liaison with relevant international organizations for the purposes of obtaining and exchanging relevant information and data, and make a list of such organizations available to States Parties, Member States and the aforementioned organizations.

Article 6. Confidentiality and public statements

1. The requesting State and the assisting party shall protect the confidentiality of any confidential information that becomes available to either of them in connection with the assistance in the event of a nuclear accident or radiological emergency. Such information shall be used exclusively for the purpose of the assistance agreed upon.

2. The assisting party shall make every effort to coordinate with the requesting State before releasing information to the public on the assistance provided in connection with a nuclear accident or radiological emergency.

Article 7. Reimbursement of costs

1. An assisting party may offer assistance without costs to the requesting State. When considering whether to offer assistance on such a basis, the assisting party shall take into account:
(a) the nature of the nuclear accident or radiological emergency;
(b) the place of origin of the nuclear accident or radiological emergency;
(c) the needs of developing countries;
(d) the particular needs of countries without nuclear facilities; and
(e) any other relevant factors.

2. When assistance is provided wholly or partly on a reimbursement basis, the requesting State shall reimburse the assisting party for the costs incurred for the services rendered by persons or organizations acting on its behalf, and for all expenses in connection with the assistance to the extent that such expenses are not directly defrayed by the requesting State. Unless otherwise agreed, reimbursement shall be provided promptly after the assisting party has presented its request for reimbursement to the requesting State, and in respect of costs other than local costs, shall be freely transferrable.

3. Notwithstanding paragraph 2, the assisting party may at any time waive, or agree to the postponement of, the reimbursement in whole or in part. In considering such waiver or postponement, assisting parties shall give due consideration to the needs of developing countries.

Article 8. Privileges, immunities and facilities

1. The requesting State shall afford to personnel of the assisting party and personnel acting on its behalf the necessary privileges, immunities and facilities for the performance of their assistance functions.

2. The requesting State shall afford the following privileges and immunities to personnel of the assisting party or personnel acting on its behalf who have been duly notified to and accepted by the requesting State:
(a) immunity from arrest, detention and legal process, including criminal, civil and administrative jurisdiction, of the requesting State, in respect of acts or omissions in the performance of their duties; and
(b) exemption from taxation, duties or other charges, except those which are normally incorporated in the price of goods or paid for services rendered, in respect of the performance of their assistance functions.

3. The requesting State shall:
(a) afford the assisting party exemption from taxation, duties or other charges on the equipment and property brought into the territory of the requesting State by the assisting party for the purpose of the assistance; and
(b) provide immunity from seizure, attachment or requisition of such equipment and property.

4. The requesting State shall ensure the return of such equipment and property. If requested by the assisting party, the requesting State shall arrange, to the extent it is able to do so, for the necessary decontamination of recoverable equipment involved in the assistance before its return.

5. The requesting State shall facilitate the entry into, stay in and departure from its national territory of personnel notified pursuant to paragraph 2 and of equipment and property involved in the assistance.

6. Nothing in this article shall require the requesting State to provide its nationals or permanent residents with the privileges and immunities provided for in the foregoing paragraphs.

7. Without prejudice to the privileges and immunities, all beneficiaries enjoying such privileges and immunities under this article have a duty to respect the laws and regulations of the requesting State. They shall also have the duty not to interfere in the domestic affairs of the requesting State.

8. Nothing in this article shall prejudice rights and obligations with respect to privileges and immunities afforded pursuant to other international agreements or the rules of customary international law.

9. When signing, ratifying, accepting, approving or acceding to this Convention, a State may declare that it does not consider itself bound in whole or in part by paragraphs 2 and 3.

10. A State Party which has made a declaration in accordance with paragraph 9 may at any time withdraw it by notification to the depositary.

Article 9. Transit of personnel, equipment and property

Each State Party shall, at the request of the requesting State or the assisting party, seek to facilitate the transit through its territory of duly notified personnel, equipment and property involved in the assistance to and from the requesting State.

Article 10. Claims and compensation

1. The States Parties shall closely cooperate in order to facilitate the settlement of legal proceedings and claims under this article.

2. Unless otherwise agreed, a requesting State shall in respect of death or of injury to persons, damage to or loss of property, or damage to the environment caused within its territory or other area under its jurisdiction or control in the course of providing the assistance requested:
(a) not bring any legal proceedings against the assisting party or persons or other legal entities acting on its behalf;
(b) assume responsibility for dealing with legal proceedings and claims brought by third parties against the assisting party or against persons or other legal entities acting on its behalf;
(c) hold the assisting party or persons or other legal entities acting on its behalf harmless in respect of legal proceedings and claims referred to in sub-paragraph (b); and
(d) compensate the assisting party or persons or other legal entities acting on its behalf for:
(i) death of or injury to personnel of the assisting party or persons acting on its behalf;
(ii) loss of or damage to non-consumable equipment or materials related to the assistance;
except in cases of wilful misconduct by the individuals who caused the death, injury, loss or damage.

3. This article shall not prevent compensation or indemnity available under any applicable international agreement or national law of any State.

4. Nothing in this article shall require the requesting State to apply paragraph 2 in whole or in part to its nationals or permanent residents.

5. When signing, ratifying, accepting, approving or acceding to this Convention, a State may declare:
(a) that it does not consider itself bound in whole or in part by paragraph 2;
(b) that it will not apply paragraph 2 in whole or in part in cases of gross negligence by the individuals who caused the death, injury, loss or damage.

6. A State Party which has made a declaration in accordance with paragraph 5 may at any time withdraw it by notification to the depositary.

Article 11. Termination of assistance

The requesting State or the assisting party may at any time, after appropriate consultations and by notification in writing, request the termination of assistance received or provided under this Convention. Once such a request has been made, the parties involved shall consult with each other to make arrangements for the proper conclusion of the assistance.

Article 12. Relationship to other international agreements

This Convention shall not affect the reciprocal rights and obligations of States Parties under existing international agreements which relate to the matters covered by this Convention, or under future international agreements concluded in accordance with the object and purpose of this Convention.

Article 13. Settlement of disputes

1. In the event of a dispute between States Parties, or between a State Party and the Agency, concerning the interpretation or application of this Convention, the parties to the dispute shall consult with a view to the settlement of the dispute by negotiation or by any other peaceful means of settling disputes acceptable to them.

2. If a dispute of this character between States Parties cannot be settled within one year from the request for consultation pursuant to paragraph 1, it shall, at the request of any party to such dispute, be submitted to arbitration or referred to the International Court of Justice for decision. Where a dispute is submitted to arbitration, if, within six months from the date of the request, the parties to the dispute are unable to agree on the organization of the arbitration, a party may request the President of the International Court of Justice or the Secretary-General of the United Nations to appoint one or more arbitrators. In cases of conflicting requests by the parties to the dispute, the request to the Secretary-General of the United Nations shall have priority.

3. When signing, ratifying, accepting, approving or acceding to this Convention, a State may declare that it does not consider itself bound by either or both of the dispute settlement procedures provided for in paragraph 2. The other States Parties shall not be bound by a dispute settlement procedure provided for in paragraph 2 with respect to a State Party for which such a declaration is in force.

4. A State Party which has made a declaration in accordance with paragraph 3 may at any time withdraw it by notification to the depositary.

Article 14. Entry into force

1. This Convention shall be open for signature by all States and Namibia, represented by the United Nations Council for Namibia, at the Headquarters of the International Atomic Energy Agency in Vienna and at the Headquarters of the United Nations in New York, from 26 September 1986 and 6 October 1986 respectively, until its entry into force or for twelve months, whichever period is longer.

2. A State and Namibia, represented by the United Nations Council for Namibia, may express its consent to be bound by this Convention either by signature, or by deposit of an instrument of ratification, acceptance or approval following signature made subject to notification, acceptance or approval, or by deposit of an instrument of accession. The instruments of ratification, acceptance, approval or accession shall be deposited with the depositary.

3. This Convention shall enter into force thirty days after consent to be bound has been expressed by three States.

4. For each State expressing consent to be bound by this Convention after its entry into force, this Convention shall enter into force for that State thirty days after the date of expression of consent.

5.(a) This Convention shall be open for accession, as provided for in this article, by international organizations and regional integration organizations constituted by sovereign States, which have competence in respect of the negotiation, conclusion and application of international agreements in matters covered by this Convention.
(b) In matters within their competence such organisations shall, on their own behalf, exercise the rights and fulfil the obligations which this Convention attributes to States Parties.
(c) When depositing its instrument of accession, such an organization shall communicate to the depositary a declaration indicating the extent of its competence in respect of matters covered by this Convention.
(d) Such an organization shall not hold any vote additional to those of its Member States.

Article 15. Provisional application

A State may, upon signature or at any later date before this Convention enters into fore for it, declare that it will apply this Convention provisionally.

Article 16. Amendments

1. A State Party may propose amendments to this Convention. The proposed amendment shall be submitted to the depositary who shall circulate it immediately to all other States Parties.

2. If a majority of the States Parties request the depositary to convene a conference to consider the proposed amendments, the depositary shall invite all States Parties to attend such a conference to begin not sooner than thirty days after the invitations are issued. Any amendment adopted at the conference by a two-thirds majority of all States Parties shall be laid down in a protocol which is open to signature in Vienna and New York by all States Parties.

3. The protocol shall enter into force thirty days after consent to be bound has been expressed by three States. For each State expressing consent to be bound by the protocol after its entry into force, the protocol shall enter into force for that State thirty days after the date of expression of consent.

Article 17. Denunciation

1. A State Party may denounce this Convention by written notification to the depositary.

2. Denunciation shall take effect one year following the date on which the notification is received by the depositary.

Article 18. Depositary

1. The Director General of the Agency shall be the depositary of this Convention.

2. The Director General of the Agency shall promptly notify States Parties and all other States of:
(a) each signature of this Convention or any protocol of amendment;
(b) each deposit of an instrument of ratification, acceptance, approval or accession concerning this Convention or any protocol of amendment;
(c) any declaration or withdrawal thereof in accordance with articles 8, 10 and 13;
(d) any declaration of provisional application of this Convention in accordance with article 15;
(e) the entry into force of this Convention and of any amendment thereto; and
(f) any denunciation made under article 17.

Article 19. Authentic texts and certified copies

The original of this Convention, of which the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall be deposited with the Director General of the International Atomic Energy Agency who shall send certified copies to States Parties and all other States.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized, have signed this Convention, open for signature as provided for in paragraph 1 of article 14.

Adopted by the General Conference of the International Atomic Energy Agency meeting in special session at Vienna on the twenty-sixth day of September one thousand nine hundred and eighty-six.

Õiend
Akti metaandmed parandatud ja täiendatud; lisatud ingliskeelne tekst.