Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Energeetika → Välislepingud

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord → Välislepingud

Süstemaatiline liigitus: ERAÕIGUS → Tsiviilõiguse üldregulatsioon → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: ÜRO

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tuumakahjustuste eest tsiviilvastutuse Viini konventsioon

Vastu võetud 20.05.1963

(õ) 10.12.2008

Konventsiooniga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Konventsiooni osapooled,

tunnustades vajadust kehtestada mõned minimaalsed normatiivid, et tagada finantsilist kaitset kahjustuste eest, mis võivad tekkida tuumaenergia teatud viisil rahumeelse kasutamise eesmärgil,

uskudes, et konventsioon tsiviilvastutusest tuumakahjustuste eest aitab ühtlasi kaasa sõbralike suhete arendamisele rahvaste vahel, sõltumata nende erinevustest konstitutsioonilistes ja sotsiaalsetes süsteemides,

otsustasid sõlmida sellel eesmärgil konventsiooni ja leppisid seejuures kokku alljärgnevas:

Artikkel I

1. Käesoleva konventsiooni mõistes:
a) «isik» tähendab iga füüsilist isikut, osaühingut, iga era- või riiklikku organit, arvestamata seda, kas ta on juriidiline isik või mitte, iga rahvusvahelist organisatsiooni, mis on juriidiline isik vastavalt asukohamaa seadustele, ja igat riiki või igat tema koosseisu kuuluvat riiklikku moodustist;
b) «konventsiooni osapoole kodanik» hõlmab konventsiooni osapoole riigi või iga tema koosseisu kuuluva riikliku moodustise, osaühingu või iga era- või riikliku organi, mis on registreeritud konventsiooni osapoole territooriumil, arvestamata seda, kas ta on juriidiline isik või mitte;
c) «operaator» tähendab isikut, kes on riigi poolt määratud või tunnustatud tuumaseadme operaatorina vastutavaks seda käitama;
d) «seadme eest vastutav riik» tähendab tuumaseadme suhtes konventsiooni osapoolt, kelle territooriumil see seade asub, või kui see seade ei asetse ühegi riigi territooriumil, siis konventsiooni osapoolt, kelle poolt või kelle otsuse alusel seda tuumaseadet kasutatakse;
e) «kompetentse kohtu otsus» tähendab kohtuotsust, mis on langetatud kohtu poolt, kelle jurisdiktsioonile käesolev konventsioon allub, kaasa arvatud selle kohtu määrusi seaduste kollisiooni lahendamiseks;
f) «tuumakütus» tähendab iga materjali, mis suudab toota energiat iseenesliku tuumalõhustumise ahelprotsessi kaudu;
g) «radioaktiivsed saadused või jäätmed» tähendavad iga radioaktiivset materjali, mis on tekkinud tuumakütuse tootmisel või kasutamisel või iga materjali, mis on muutunud radioaktiivseks kiirituse mõjul tuumakütuse tootmise või kasutamise käigus, kuid ei tähenda radioisotoope, mis on jõudnud valmistamise lõppstaadiumisse nii, et neid saab kasutada teaduslikel, meditsiinilistel, põllumajanduslikel, kaubanduslikel või tööstuslikel eesmärkidel;
h) «tuumamaterjal» tähendab:
i) tuumakütust, välja arvatud looduslikku uraani ja vaesestatud uraani, mis on võimelised eraldama energiat iseeneslikus tuumalõhustumise ahelreaktsioonis väljaspool tuumareaktorit kas üksi või kombineerituna mõne teise ainega; ja
ii) radioaktiivseid saadusi või jäätmeid;
i) «tuumareaktor» tähendab iga struktuuri, mis sisaldab tuumakütust sellisel kujul, et selles võib aset leida iseeneslik tuumalõhustumise ahelreaktsioon ilma täiendava neutronite allikata.
j) «tuumaseade» tähendab:
i) kõiki tuumareaktoreid, välja arvatud reaktoreid, mis on paigaldatud energiaallikatena õhu- või meretranspordivahenditele, kas selle transpordivahendi liikumapanemiseks või mõnel muul eesmärgil;
ii) iga tehast, mis kasutab tuumakütust tuumamaterjali töötlemiseks, kaasa arvatud iga tehast kiiritatud tuumakütuse ümbertöötlemiseks; ja
iii) iga rajatist, kus säilitatakse (ladustatakse) tuumamaterjali, välja arvatud sellise materjali edasitoimetamisega kaasnenud juhusliku ladustamise rajatised või paigad eeldusel, et seadme eest vastutav riik võib määrata, et mitut ühe operaatori poolt käitatavat tuumaseadeldist, mis paiknevad ühes kohas, käsitletakse ühe tuumaseadeldisena;
k) «tuumakahjustus» tähendab:
i) elukaotust, iga tervisekahjustust, varakaotust või kahju varale, mis tekib või on põhjustatud tuumakütuse, radioaktiivse aine või jäätme radioaktiivsete omaduste või tuumamaterjalis sisalduvate radioaktiivsete ja toksiliste, lõhke- või muude ohtlike omaduste kombinatsiooni tõttu, või tuumamaterjali tõttu, mis pärineb tuumaseadeldisest, või mis saadetakse sinna või sealt välja;
ii) mõnda muud sel viisil või selle poolt põhjustatud kaotust või kahjustust sel määral, kuivõrd kompetentse kohtu seadus seda ette näeb; ja
iii) kui tuumaseadme eest vastutava riigi seadus seda ette näeb, elukaotust, iga tervisekahjustust või varakaotust või varale tekitatud kahju, mis leiab aset või on põhjustatud mõne muu ioniseeriva kiirguse poolt, mis on emiteeritud mõne teise kiirgusallika poolt tuumaseadme sees;
l) «tuumaintsident» tähendab juhtumit või juhtumite seeriat, millel on sama algpõhjus või lähtekoht, mis põhjustab tuumakahjustuse.

2. Tuumaseadme eest vastutav riik võib, juhul kui sellega kaasneva riski väike ulatus seda õigustab, käesoleva konventsiooni toimesfäärist välja arvata väikesed kogused tuumamaterjali tingimusel, kui:
a) sellise väljaarvatava ainekoguse maksimummäärad on Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri Nõukogu poolt kehtestatud; ja
b) ükski tuumaseadme eest vastutava riigi poolt väljaarvamine ei ületa neid kindlaksmääratud piirmäärasid.

Need maksimummäärad vaadatakse perioodiliselt läbi Nõukogu poolt.

Artikkel II

1. Tuumaseadme operaator kannab vastutust tuumakahjustuse eest, kui on tõendatud, et selline kahjustus on põhjustatud tuumaintsidendist:
a) tema tuumaseadmes; või
b) seoses tuumamaterjaliga, mis tuleb või pärineb tema tuumaseadmest, ja mis toimuvad:
i) enne tuumamaterjalidega seotud tuumaintsidentidega seonduva vastutuse ülevõtmist teise operaatori poolt selgelt väljendatud kirjaliku lepingu alusel;
ii) niisuguse selgelt väljendatud kirjaliku lepingu puudumise korral, enne kui teise tuumaseadme operaator on tuumamaterjali üle võtnud; või
iii) kui tuumamaterjali kavatsetakse kasutada tuumareaktoris, millega mingi transpordivahend on selle liikumapanekuks või mõnel muul eesmärgil energiaallikana tarvitamiseks varustatud enne, kui selle reaktori käitamiseks täielikult volitatud isik on tuumakütuse üle võtnud; juhul kui
iv) see tuumamaterjal oli mõnele isikule saadetud konventsiooniga mitteühinenud riigist, kuni materjali mahalaadimiseni transpordivahendilt, millega see tollesse konventsiooniga mitteühinenud riiki saadeti;
c) tuumamaterjaliga, mis on tema tuumaseadmele saadetud, ja mis toimuvad:
i) pärast tuumamaterjalidega seotud tuumaintsidentidega seonduva vastutuse ülevõtmist teise tuumaseadme operaatori poolt selgelt väljendatud kirjaliku lepingu alusel;
ii) sellise selgelt väljendatud kirjaliku lepingu puudumisel pärast tuumamaterjali ülevõtmist tema poolt; või
iii) pärast seda, kui ta on tuumamaterjali üle võtnud isikult, kes käitab tuumareaktorit, mida kasutatakse mingi transpordivahendi energiaallikana selle liikumapanemiseks või mõnel muul eesmärgil;
iv) kui tuumamaterjal on operaatori kirjalikul nõusolekul saadetud isikult käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riigi territooriumilt, – alles peale materjali transpordivahendile laadimist, millega see viiakse välja antud riigi territooriumilt;
tingimusel, et juhul kui tuumakahjustus on põhjustatud tuumaseadmes toimunud tuumaintsidendi tagajärjel ning on seotud tuumamaterjaliga, mis on ladustatud seoses materjali edasitoimetamisega, siis käesoleva lõike punkti a) tingimused ei kehti, kui mõni teine operaator või isik on ainuisikuliselt vastutav vastavalt käesoleva lõike punktile b) või c).

2. Tuumaseadme eest vastutav riik võib oma seadusandlusega ette näha vastavalt selles kindlaksmääratud tingimustele, et tuumamaterjali edasitoimetaja või radioaktiivseid jäätmeid käsitsev isik võib tema nõudmisel ja asjaosalise operaatori nõusolekul olla määratud või tunnustatud selle asjaomase operaatori asemele operaatoriks vastavalt kas antud tuumamaterjalide või radioaktiivsete jäätmete suhtes. Sellisel juhul käsitletakse seda edasitoimetajat või seda isikut käesoleva konventsiooni kohaselt kui selle riigi territooriumil asuva tuumaseadme operaatorit.

3. a) Kui tuumakahjustus on seotud enam kui ühe operaatori vastutusega, siis need operaatorid kannavad solidaarset või eraldi vastutust sedavõrd, kuivõrd iga üksiku operaatori osa selles kahjustuses on või ei ole võimalik eraldada.
b) Kui tuumaintsident toimub tuumamaterjali edasitoimetamise käigus samal transpordivahendil või selle edasitoimetamise käigus aset leidnud ladustamisel samas tuumaseadeldises ning põhjustab tuumakahjustuse, mille eest vastutab enam kui üks operaator, siis täieliku vastutuse määr ei tohi neist ühegi suhtes ületada artikkel V alusel rakendatavat vastutuse ülemmäära.
c) Ühelgi käesoleva lõike punktides a) ja b) toodud juhtudest ei tohi ühegi operaatori vastutuse määr ületada tema suhtes artikkel V alusel rakendatavat määra.

4. Vastavalt käesoleva artikli lõike 3 tingimustele, kui ühe ja sama operaatori mitu tuumaseadet on seotud ühe tuumaintsidendiga, vastutab see operaator iga intsidendiga seotud seadme osas kuni vastavalt artikli V alusel tema suhtes rakendatava määrani.

5. Välja arvatud juhtudel, kui see on käesoleva konventsiooniga teisiti kindlaks määratud, ei vastuta ükski teine isik peale operaatori tuumakahjustuse eest. See ei mõjuta siiski ühegi enne käesoleva konventsiooni allakirjutamiseks avamist jõustunud või allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks või ühinemiseks avatud rahvusvahelise transpordiga seotud konventsiooni rakendamist.

6. Ükski isik ei vastuta mis tahes kaotuse või kahjustuse eest, mis ei ole vastavalt artikli I esimese lõike punktile k) käsitletav tuumakahjustusena, kuid mida võiks selleks pidada vastavalt selle lõike punkti k) alapunktile ii).

7. Otsene hagi finantstagatise andnud isiku vastu algatatakse vastavalt artiklile VIII, kui seda näeb ette kompetentse kohtu otsus.

Artikkel III

Käesoleva konventsiooni alusel vastutav operaator peab edasitoimetajat varustama sertifikaadiga, mis on välja antud kindlustaja või mõne muu finantsgarandi poolt või tema nimel, kinnitamaks finantstagatist vastavalt artiklile VII. Sertifikaadil peab olema märgitud operaatori nimi ja aadress ning tagatise suurus, vorm ja kehtivusaeg ja neid märkeid ei tohi vaidlustada isik, kelle poolt või kelle nimel sertifikaat on välja antud. Sertifikaadis peab samuti ära näitama tuumamaterjali, mille suhtes tagatis kehtib, ning see peab sisaldama tuumaseadme eest vastutava riigi kompetentse riikliku ametkonna otsuse teatist selle kohta, et nimetatud isik on käesoleva konventsiooni tähenduses operaator.

Artikkel IV

1. Operaatori vastutus tuumakahjustuse eest käesoleva konventsiooni alusel on absoluutne.

2. Kui operaator tõestab, et tuumakahjustus oli täielikult või osaliselt põhjustatud kahju kannatanud isiku raskest õiguserikkumisest või selle isiku tahtlikust tegevusest või tegevusetusest kahju tekitamise eesmärgil, võib kompetentne kohus, kui tema seadus seda ette näeb, vabastada operaatori täielikult või osaliselt tema kohustusest hüvitada sellisele isikule tekitatud kahju.

3. a) Käesoleva konventsiooni järgi ei lange operaatorile mitte mingit vastutust tuumaintsidendi poolt põhjustatud tuumakahjustuse eest, mis tulenes otseselt relvastatud konfliktist, sõjategevusest, kodusõjast või vastuhakust.
b) Operaator ei ole vastutav ränga erakorralise loodusõnnetusega seotud tuumaintsidendi poolt põhjustatud tuumakahjustuste eest, välja arvatud juhtumitel, kui tuumaseadme eest vastutava maa seadus sätestab teisiti.

4. Juhtudel, kui tuumaintsidendi poolt või tuumaintsidendi ja ühe või mitme teistsuguse iseloomuga sündmuse koosesinemisel on põhjustatud tuumakahjustus ja mitte-tuumakahjustus, siis seda mitte-tuumakahjustust käsitletakse niivõrd, kuivõrd seda ei saa põhjendatult tuumakahjustusest eristada, käesoleva konventsiooni kohaselt tuumakahjustusena. Kui aga kahjustus on põhjustatud nii käesolevale konventsioonile alluva tuumaintsidendi kui ka konventsioonile mittealluva ioniseeriva kiirguse eraldumise juhtumi koosmõjul, siis mitte miski käesolevas konventsioonis ei piira ega mõjuta mingil muul viisil selle ioniseeriva kiirguse vabanemise eest vastutavaks peetava isiku vastutust kas iga tuumaintsidendis kannatanud isiku regressihagi või kahjutasu nõudmise suhtes.

5. Käesoleva konventsiooni kohaselt ei ole operaator vastutav tuumakahjustuste eest:
a) tuumaseadmele endale või selle seadme territooriumil asuvale varale, mida kasutatakse või peaks kasutatama koos selle seadmega; või
b) transpordivahendile, millel antud tuumamaterjal tuumaintsidendi ajal asus.

6. Iga tuumaseadme eest vastutav riik võib seadusandlusega ette näha, et käesoleva artikli lõike 5 punkti b) ei kohaldata tingimusel, et operaatori vastutuse määra tuumakahjustuse eest ei alandata mingil juhul vähemaks kui 5 miljonit USA dollarit iga üksiku tuumaintsidendi kohta, välja arvatud transpordivahendile tekitatud tuumakahjustuse puhul.

7. Miski käesolevas konventsioonis ei mõjuta:
a) ühegi füüsilise isiku vastutust tuumakahjustuse eest, mille eest operaator ei ole käesoleva konventsiooni käesoleva artikli 3. ja 5. lõike põhjal vastutav ja mille see füüsiline isik põhjustas oma tahtliku tegevuse või tegevusetusega kahju tekitamise eesmärgil; või
b) operaatori vastutust tuumakahjustuse eest käesolevas konventsioonis määratlemata tegevussfääris, mille eest ta vastavalt käesoleva artikli 5. lõike punktile b) ei kanna käesoleva konventsiooni järgi vastutust.

Artikkel V

1. Operaatori vastutuse määr ei või tuumaseadme eest vastutava riigi poolt olla piiratud väiksemaks kui 5 miljonit USA dollarit iga üksiku tuumaintsidendi kohta.

2. Ükski vastutuse piirang, mida võib kehtestada käesoleva artikli alusel, ei sisalda endas mingeid protsente ega kohtukulusid, mis on kehtestatud kohtu poolt kahjunõude rahuldamiseks.

3. Käesolevas konventsioonis viidatud Ameerika Ühendriikide dollar on arveldusühik, mis on võrdne USA dollari väärtusega 29. aprillil 1963. a. kullas mõõdetuna, s.o. 35 dollarit ühe untsi puhta kulla eest.

4. Artikli IV lõikes 6 ja käesoleva artikli lõikes 1 mainitud summa võib rahvuslikku valuutasse konverteerida ümardatud väärtusena.

Artikkel VI

1. Õigus kompensatsioonile käesoleva konventsiooni alusel kaotab kehtivuse, kui hagi ei ole esitatud 10 aasta jooksul tuumaintsidendi toimumise kuupäevast alates. Kui siiski tuumaseadme eest vastutava riigi seaduse järgi operaatori vastutus on kindlustuse või muu rahalise tagatisega või riiklike vahenditega tagatud pikemaks perioodiks kui kümme aastat, võib kompetentse kohtu seadus ette näha, et õigus nõuda operaatorilt kompensatsiooni aegub alles aja kestel, mis võib olla pikem kui 10 aastat, kuid ei ole pikem perioodist, mille jooksul on tema vastutus sel viisil tagatud tuumaseadme eest vastutava riigi poolt. Niisuguse aegumise perioodi pikendamine ei mõjuta mingil juhul enne ülalmainitud 10-aastase perioodi möödumist operaatori vastu elukaotuse või kehavigastuse eest hagi esitanud isiku õigust kompensatsioonile käesoleva konventsiooni alusel.

2. Kui tuumakahjustus on põhjustatud tuumaintsidendist, mis on seotud tuumaintsidendi ajal varastatud, kadunud, ära visatud või järelevalveta jäetud tuumamaterjaliga, siis arvestatakse käesoleva artikli lõike 1 alusel kehtestatud perioodi alates selle tuumaintsidendi kuupäevast, kuid see periood ei tohi mingil juhul ületada kahtekümmet aastat alates varguse, kaotuse, ära viskamise või valveta jätmise kuupäevast.

3. Kompetentse kohtu otsus võib kehtestada vähemalt kolmeaastase hagi aegumise või hagi mitteesitamise tähtaja, alates kuupäevast, mil tuumakahjustuse tõttu kannatanud isik sai teada või oleks pidanud teada saama sellest kahjustusest ja selle kahjustuse eest vastutavast operaatorist, tingimusel, et käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 kehtestatud perioodi ei ületata.

4. Kui kompetentse kohtu otsus ei näe ette teisiti, siis iga isik, kes väidab end olevat kannatanud tuumakahjustuse tagajärjel ja kes on esitanud hagi kompensatsiooni saamiseks käesoleva artikli alusel kehtestatud perioodi jooksul, võib teha parandusi oma nõudmistes, et võetaks arvesse iga selle kahjustuse määra raskendavat asjaolu, isegi peale selle perioodi möödumist tingimusel, et lõplik kohtuotsus ei ole langetatud.

5. Kui jurisdiktsioon määratakse artikli XI lõike 3 punkti b) alusel ja kui nõudmine on tehtud käesoleva artikli alusel kohaldatud perioodi jooksul ükskõik millisele konventsiooni osapoolele, kes on volitatud seda määrama, kuid aeg, mis jääb peale sellist otsust, on lühem kui kuus kuud, siis loetakse perioodiks, mille jooksul hagi võib esitada, kuus kuud alates sellise otsuse langetamise kuupäevast.

Artikkel VII

1. Tagamaks operaatori vastutust tuumakahjustuste eest, nõutakse temalt kindlustuslepingu või mõne teise finantstagatise olemasolu sellises summas, vormis ja tingimustel, nagu näeb seda ette tuumaseadme eest vastutav riik. Tuumaseadme eest vastutav riik tagab operaatori vastu tuumakahjustuste eest algatatud nõudmistega hagi alusel kompensatsiooni maksmise vajalike finantside väljapanemise teel sellises ulatuses, kuivõrd kindlustus või muu finantstagatis ei rahulda neid nõudmisi, kuid mitte üle piirmäära, kui see on olemas, ja mis on määratud vastavalt artiklile V.

2. Miski käesoleva artikli lõikes 1 ei nõua konventsiooni osapoolelt või mõnelt tema koosseisu kuuluvalt riiklikult moodustiselt, nagu osariigilt või vabariigilt kindlustuse või muu finantstagatise säilitamist selleks, et tagada nende vastutust operaatoritena.

3. Vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 peavad kindlustuse või muu finantstagatise poolt või tuumaseadme eest vastutava riigi poolt antud vahendid olema tingimusteta kättesaadavad kompensatsioonide tasumiseks käesoleva konventsiooni alusel.

4. Kindlustaja ja muu finantsgarant ei või katkestada ega tühistada kindlustust või muud finantstagatist vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 sellest kompetentsele riiklikule ametkonnale vähemalt kaks kuud varem kirjalikult ette teatamata, või kui see kindlustus või mingi muu finantstagatis on seotud tuumamaterjali edasitoimetamisega, siis kõnealuse edasitoimetamise ajal.

Artikkel VIII

Vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele määratakse nii kompensatsiooni olemus, vorm ja määr kui ka selle erapooletu jaotamine kompetentse kohtu otsusega.

Artikkel IX

1. Kui rahvuslike või riiklike tervisekindlustuse, sotsiaalse kindlustuse, sotsiaalhoolduse, töötajate kompenseerimise või kutsehaiguste kompenseerimise määruse sätted sisaldavad ka kompensatsiooni tuumakahjustuste eest, siis sellise määruse alusel toetuse saajate õigused saada kompensatsiooni vastavalt käesolevale konventsioonile, samuti regressiõigus vastutava operaatori vastu selliste määruste alusel määratakse käesoleva konventsiooni alusel kindlaks konventsiooni osapoole seadusandlusega, kus sellised määrused on kehtestatud, või need määrused kehtestanud valitsustevahelise organisatsiooni normatiividega.

2. a) Kui isik, kes on konventsiooni osapoole kodanik, välja arvatud operaator, maksis kahjutasu tuumakahjustuse eest rahvusvahelise konventsiooni alusel või käesoleva konventsiooni osapooleks mitteoleva riigi seadusandluse alusel, siis omandab selline isik summa suuruses, mille ta maksis käesoleva konventsiooni alusel, õiguse nõudele isiku vastu, kes sai kahjutasu. Ükski isik ei omanda sellisel juhul õigusi sellisel määral, nagu omab operaator käesoleva konventsiooni alusel õigust regressile sellise isiku suhtes.
b) Miski käesolevas konventsioonis ei takista operaatoril, kes tasus hüvituse tuumakahjustuse eest teistest vahenditest kui need, mis on esitatud artikli VII lõikes 1, tasutud summa ulatuses tagasi nõudmast isikult, kes annab vastavalt nimetatud sätetele finantstagatisi, või seaduse eest vastutavalt riigilt summat, mida oleks sel viisil kompenseeritav isik pidanud käesolevast konventsioonist lähtuvalt saama.

Artikkel X

Operaatoril on õigus regressile ainult siis,
a) kui see on selgelt väljendatud kirjalikus lepingus, või
b) kui tuumaintsident on põhjustatud mingist tegevusest või tegevusetusest kahju tekitamise eesmärgil – selle füüsilise isiku vastu, kes sel eesmärgil tegutses või tegutsemata jättis.

Artikkel XI

1. Kui käesolevas artiklis ei ole teisiti ette nähtud, siis toimib õigusemõistmine artikli II kohta käivate hagide suhtes ainult nende konventsiooni osapoolte kohtus, mille territooriumil tuumaintsident toimus.

2. Kui tuumaintsident toimus väljaspool konventsiooni osapoolte territooriumi või kui tuumaintsidendi toimumise kohta ei saa lõplikult kindlaks määrata, toimub nende hagide puhul õigusemõistmine selle riigi kohtus, kes seadme eest vastutab ja kelle operaator kannab vastutust.

3. Kuna õigusemõistmist võib käesoleva artikli 1. ja 2. lõike kohaselt läbi viia rohkem kui ühe konventsiooni osapoole kohtus, toimub õigusemõistmine:
a) juhul kui tuumaintsident toimus osaliselt väljaspool mõne konventsiooni osapoole territooriumi ning osaliselt üheainsa konventsiooni osapoole territooriumil – viimase kohtus;
b) mistahes muul juhul selle konventsiooni osapoole kohtutes, mis määratakse kindlaks lepinguga konventsiooni osapoolte vahel, kusjuures viimaste kohtud peavad käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt kompetentsed olema.

Artikkel XII

1. Lõplikku kohtuotsust, mille langetas artikkel XI kohaselt õigusemõistmiseks määratud kohus, tunnustatakse mistahes muu konventsiooni osapoole territooriumil, välja arvatud juhtudel:
a) kui kohtuotsus saavutati pettuse teel;
b) kui kostjale, kelle kohta kohtuotsus langetati, ei antud piisavalt võimalust oma kohtuasja esitada, või
c) kui kohtuotsus on vastuolus selle konventsiooni osapoole, mille territooriumil kohtuotsuse tunnustamist taotletakse, ühiskondliku õiguskorraga, või kui see ei vasta õigusemõistmise põhinormidele.

2. Lõplik kohtuotsus, mis on tunnustatud ja esitatud jõustamiseks vastavalt formaalsustele, mida nõuavad selle konventsiooni osapoole seadused, kelle juures otsus peaks jõustuma, astub jõusse nii, nagu oleks see selle konventsiooni osapoole kohtuotsus.

3. Selle hagi sisu, mille kohta kohtuotsus langetati, ei kuulu edasisele arutamisele.

Artikkel XIII

Käesolevat konventsiooni ja selle alusel kohaldatavat siseriiklikku seadusandlust rakendatakse ilma diskrimineerimiseta kodakondsuse, alalise või ajutise elukoha alusel.

Artikkel XIV

Arvates välja rakendamismeetodid, ei saa nendes protsessides, mis kuuluvad käesoleva konventsiooni alla, viidata juriidilisele immuniteedile kooskõlas siseriikliku seadusandluse või rahvusvahelise õigusega, kui hagi on esitatud käesoleva konventsiooni alusel vastavalt artikliga XI määratud kompetentsetes kohtutes.

Artikkel XV

Konventsiooni osapooled rakendavad asjakohaseid meetmeid, kindlustamaks hüvitusi tuumakahjustuse eest, intresse ja sellega seotud kohtukulutusi, kindlustuse ja edasikindlustuse makseid ja kindlustuse, edasikindlustuse või muu rahalise tagatise alusel antud rahalisi vahendeid, või tuumaseadme eest vastutava riigi poolt vastavalt käesolevale konventsioonile antud rahalisi vahendeid, mida saaks vabalt konverteerida konventsiooni selle osapoole valuutaks, kelle territooriumi piires kahju tekitati, ja selle osapoole valuutaks, kelle territooriumil hageja tavaliselt elab; ja mis puudutab kindlustuse või edasikindlustuse makseid ja tasusid, siis kindlustuse või edasikindlustuse lepinguga kindlaks määratud valuutadesse.

Artikkel XVI

Käesoleva konventsiooni alusel pole ühelgi isikul õigust saada hüvitust sellisel määral, millisel ta on saanud hüvitust sama tuumakahjustuse eest mõne muu rahvusvahelise konventsiooni alusel, mis käsitleb tsiviilvastutust tuumaenergia valdkonnas.

Artikkel XVII

Käesolev konventsioon ei mõjuta mis tahes rahvusvaheliste tuumaenergiaalaste või tuumaenergeetika eest kantavat tsiviilvastutust käsitlevate lepete või rahvusvaheliste konventsioonide rakendumist nende osapoolte suhtes, kui need lepped on jõus või avatud allakirjutamiseks, ratifitseerimiseks või ühinemiseks sel kuupäeval, mil käesolev konventsioon avatakse allakirjutamiseks.

Artikkel XVIII

Käesolevat konventsiooni ei tohi tõlgendada nii, et see mõjustaks üldise tuumakahjustuste kohta käiva avaliku rahvusvahelise õigusega konventsiooni osapoolele kehtestatud õigusi, nende olemasolu korral.

Artikkel XIX

1. Mis tahes konventsiooni osapool, kes on sõlminud lepingu vastavalt artikli XI lõike 3 punktile b), saadab Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile viivitamatult sellise lepingu koopia informatsiooniks ja teistele konventsiooni osapooltele levitamiseks.

2. Konventsiooni osapooled saadavad peadirektorile informatsiooniks ja levitamiseks teistele konventsiooni osapooltele koopiad oma vastavatest seadustest ja määrustest, mis käsitlevad käesoleva konventsiooniga seotud valdkondi.

Artikkel XX

Vaatamata käesoleva konventsiooni mõju lõppemisele vastavalt artiklile XXV või selle denonsseerimisele vastavalt artiklile XXVI mingi konventsiooni osapoole suhtes, jäävad käesoleva konventsiooni tingimused kehtima tuumakahjustuste suhtes, mille põhjustas enne konventsiooni mõju peatamist toimunud tuumaintsident.

Artikkel XXI

Käesolev konventsioon avatakse allakirjutamiseks riikidele, kes olid esindatud tuumakahjustuste tsiviilvastutuse rahvusvahelisel konverentsil, mis toimus 1963. aasta 29. aprillist kuni 19. maini Viinis.

Artikkel XXII

Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele ning ratifitseerimiskirjad deponeeritakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori juures.

Artikkel XXIII

Käesolev konventsioon jõustub kolme kuu möödudes viienda ratifitseerimiskirja deponeerimisest; ja iga riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni sellest hiljem – kolme kuu möödudes selle riigi ratifitseerimiskirja deponeerimisest.

Artikkel XXIV

1. Kõik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni või mis tahes spetsialiseeritud agentuuri või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri liikmesriigid, kes ei olnud 29. aprillist kuni 19. maini 1963. aastal Viinis toimunud tuumakahjustuste tsiviilvastutuse rahvusvahelisel konverentsil esindatud, võivad käesoleva konventsiooniga ühineda.

2. Ühinemiskirjad deponeeritakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori juures.

3. Käesolev konventsioon jõustub liitunud riigi suhtes kolm kuud pärast selle riigi ühinemiskirja deponeerimist, kuid mitte enne käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva vastavalt artiklile XXIII.

Artikkel XXV

1. Käesolev konventsioon jääb jõusse kümne aasta vältel pärast selle jõustumist. Mis tahes konventsiooni osapool võib käesoleva konventsiooni kohaldatavuse enda suhtes selle kümneaastase perioodi lõpul peatada, teatades sellest vähemalt kaksteist kuud varem Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile ette.

2. Käesolev konventsioon jääb pärast selle kümneaastase perioodi lõppu jõusse veel viieks aastaks konventsiooni nende osapoolte suhtes, kes pole selle konventsiooni kehtivust enda suhtes lõpetanud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1; ja seejärel edasisteks viieaastasteks perioodideks nende konventsiooni osapoolte suhtes, kes ei ole ühe sellise viieaastase perioodi lõpus käesoleva konventsiooni kehtivust enda suhtes lõpetanud, teatades sellest vähemalt kaksteist kuud varem Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile ette.

Artikkel XXVI

1. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektor kutsub kokku konverentsi käesoleva konventsiooni ülevaatamiseks mis tahes ajal käesoleva konventsiooni jõustumisele järgneva 5 aasta kestel, kui seda on soovinud vähemalt üks kolmandik konventsiooni osapooltest.

2. Mis tahes konventsiooni osapool võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile käesoleva konventsiooni käesoleva artikli lõike 1 kohaselt peetud esimesele revideerimiskonverentsile järgneva 12 kuu vältel.

3. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektor sai sellekohase teate.

Artikkel XXVII

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektor informeerib riike, kes olid kutsutud osalema tuumakahjustuste tsiviilvastutuse rahvusvahelisel konverentsil, mis toimus 1963. aasta 29. aprillist kuni 19. maini Viinis, ja riike, kes on liitunud käesoleva konventsiooniga, alljärgnevast:
a) allakirjutamisest, ratifitseerimis- ja ühinemisdokumentidest, mis on saadud vastavalt artiklitele XXI, XXII ja XXIV;
b) kuupäevast, mil käesolev konventsioon jõustub vastavalt artiklile XXIII;
c) teadetest konventsiooni kehtivuse peatamise ja denonsseerimise kohta, mis on saadud vastavalt artiklitele XXV ja XXVI;
d) taotlustest kutsuda kokku revideerimiskonverents vastavalt artiklile XXVI.

Artikkel XXVIII

Käesolev konventsioon registreeritakse vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102 Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori poolt.

Artikkel XXIX

Käesoleva konventsiooni originaal, mille hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on ühesuguse jõuga, deponeeritakse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori juures, kes saadab laiali tõendatud ärakirjad.

Selle tõenduseks kirjutasid vajalike volitustega esindajad alla käesolevale konventsioonile.

Sõlmitud Viinis, 21. mail 1963. aastal.

Vienna Convention on Civil Liability for Nuclear Damage

The Contracting Parties,

Having recognized the desirability of establishing some minimum standards to provide financial protection against damage resulting from certain peaceful uses of nuclear energy,

Believing that a convention on civil liability for nuclear damage would also contribute to the development of friendly relations among nations, irrespective of their differing constitutional and social systems,

Have decided to conclude a convention for such purposes, and thereto have agreed as follows –

Article I

1. For the purposes of this Convention –
(a) “Person” means any individual, partnership, any private or public body whether corporate or not, any international organization enjoying legal personality under the law of the Installation State, and any State or any of its constituent sub-divisions.
(b) “National of a Contracting Party” includes a Contracting Party or any of its constituent sub-divisions, a partnership, or any private or public body whether corporate of not established within the territory of a Contracting Party.
(c) “Operator”, in relation to a nuclear installation, means the person designated or recognized by the Installation State as the operator of that installation.
(d) “Installation State”, in relation to a nuclear installation, means the Contracting Party within whose territory that installation is situated or, if it is not situated within the territory of any State, the Contracting Party by which or under the authority of which the nuclear installation is operated.
(e) “Law of the competent court” means the law of the court having jurisdiction under this Convention, including any rules of such law relating to conflict of laws.
(f) “Nuclear fuel” means any material which is capable of producing energy by a self-sustaining chain process of nuclear fission.
(g) “Radioactive products or waste” means any radioactive material produced in, or any material made radioactive by exposure to the radiation incidental to, the production or utilization of nuclear fuel, but does not include radioisotopes which have reached the final stage of fabrication so as to be usable for any scientific, medical, agricultural, commercial or industrial purpose.
(h) “Nuclear material” means –
(i) nuclear fuel, other than natural uranium and depleted uranium, capable of producing energy by a self-sustaining chain process of nuclear fission outside a nuclear reactor, either alone or in combination with some other material; and
(ii) radioactive products or waste.
(i) “Nuclear reactor” means any structure containing nuclear fuel in such an arrangement that a self-sustaining chain process of nuclear fission can occur therein without an additional source of neutrons.
(j) “Nuclear installation” means –
(i) any nuclear reactor other than one with which a means of sea or air transport is equipped for use as a source of power, whether for propulsion thereof or of any other purpose;
(ii) any factory using nuclear fuel for the production of nuclear material, or any factory for the processing of nuclear material, including nay factory for the re-processing of irradiated nuclear fuel; and
(iii) any facility where nuclear material is stored, other than storage incidental to the carriage of such material;
provided that the Installation State may determine that several nuclear installations of one operator which are located at the same site shall be considered as a single nuclear installation.
(k) “Nuclear damage” means –
(i) loss of life, any personal injury or any loss of, or damage to, property which arises out of or results from the radioactive properties or a combination of radioactive properties with toxic, explosive or other hazardous properties of nuclear fuel or radioactive products or waste in, or of nuclear material coming from, originating in, or sent to, a nuclear installation;
(ii) any other loss or damage so arising or resulting if and to the extent that the law of the competent court so provides; and
(iii) if the law of the Installation State so provides, loss of life, any personal injury or any loss of, or damage to, property which arises out of or results from other ionizing radiation emitted by any other source of radiation inside a nuclear installation.
(l) “Nuclear incident” means any occurrence or series of occurrences having the same origin which causes nuclear damage.

2. An Installation State may, if the small extent of the risks involved so warrants, exclude any small quantities of nuclear material from the application of this Convention, provided, that –
(a) maximum limits for the exclusion of such quantities have been established by the Board of Governors of the International Atomic Agency; and
(b) any exclusion by an Installation State is within such established limits.

The maximum limits shall be reviewed periodically by the Board of Governors.

Article II

1. The operator of a nuclear installation shall be liable for nuclear damage upon proof that such damage has been caused by a nuclear incident –
(a) in his nuclear installation; or
(b) involving nuclear material coming from or originating in his nuclear installation, and occurring –
(i) before liability with regard to nuclear incidents involving the nuclear material has been assumed, pursuant to the express terms of a contract in writing, by the operator of another nuclear installation;
(ii) in the absence of such express, before the operator of another nuclear installation has taken charge of the nuclear material; or
(iii) where the nuclear material is intended to be used in a nuclear reactor with which a means of transport is equipped for use as a source of power, whether for propulsion thereof or for any other purpose, before the person duly authorized to operate such reactor has taken charge of the nuclear material; but
(iv) where the nuclear material has been sent to a person within the territory of a non-Contracting State, before it has been unloaded from the means of transport by which it has arrived in the territory of that non-Contracting State;
(c) involving nuclear material sent to his nuclear installation, and occurring –
(i) after liability with regard to nuclear incidents involving the nuclear material has been assumed by him, pursuant to the express terms of a contract in writing, from the operator of another nuclear installation;
(ii) in the absence of such express terms, after he has taken charge of the nuclear material; or
(iii) after he has taken charge of the nuclear material from a person operating a nuclear reactor with which a means of transport is equipped for use as a source of power, whether for propulsion thereof or for any other purpose; but
(iv) where the nuclear material has, with the written consent of the operator, been sent from a person within the territory of a non-Contracting State, only after it has been loaded on the means of transport by which it is to be carried from the territory of that State;
provided that, if nuclear damage is caused by a nuclear incident occurring in a nuclear installation and involving nuclear material stored therein incidentally to the carriage of such material, the provisions of sub-paragraph (a) of this paragraph shall not apply where another operator or person is solely liable pursuant to the provisions of sub-paragraph (b) or (c) of this paragraph.

2. The Installation State may provide by legislation that, in accordance with such terms as may be specified therein, a carrier of nuclear material or a person handling radioactive waste may, at his request and with the consent of the operator concerned, be designated or recognized as operator in the place of that operator in respect of such nuclear material or radioactive waste respectively. In this case such carrier or such person shall be considered, for all the purposes of this Convention, as an operator of a nuclear installation situated within the territory of that State.

3.(a) Where nuclear damage engage the liability of more than one operator, the operators involved shall, in so far as the damage attributed to each operator is not reasonably separable, be jointly and severally liable.
(b) Where a nuclear incident occurs in the course of carriage of nuclear material, either in one and the same means of transport, or, in the case of storage incidental to the carriage in one and the same nuclear installation, and causes nuclear damage which engages the liability of more than one operator, the total liability shall not exceed the highest amount applicable with respect to any one of them pursuant to Article V.
(c) In neither of the cases referred to in sub-paragraphs (a) and (b) of this paragraph shall the liability of any one operator exceed the amount applicable with respect to him pursuant to Article V.

4. Subject to the provisions of paragraph 3 of this Article, where several nuclear installations of one and the same operator are involved in one nuclear incident, such operator shall be liable in respect of each nuclear installation involved up to the amount applicable with respect to him pursuant to Article V.

5. Except as otherwise provided in this Convention, no person other than the operator shall be liable for nuclear damage. This, however, shall not affect the application of any international convention in the field of transport in force or open to signature, ratification or accession at the date on which this Convention is opened for signature.

6. No person shall be liable for any loss or damage which is not nuclear damage pursuant to sub-paragraph (k) of paragraph 1 of Article I but which could have been included as such pursuant to sub-paragraph (k)(ii) of that paragraph.

7. Direct action shall lie against the person furnishing financial security pursuant to Article VII, if the law of the competent court so provides.

Article III

The operator liable in accordance with this Convention shall provide the carrier with a certificate issued by or on behalf of the insurer or other financial guarantor furnishing the financial security required pursuant to Article VII. The certificate shall state the name and address of that operator and the amount, type and duration of the security, and these statements may not be disputed by the person by whom or on whose behalf the certificate was issued. The certificate shall also indicate the nuclear material in respect of which the security applies and shall include a statement by the competent public authority of the Installation State that the person named is an operator within the meaning of this Convention.

Article IV

1. The liability of the operator for nuclear damage under this Convention shall be absolute.

2. If the operator proves that the nuclear damage resulted wholly or partly either from the gross negligence of the person suffering the damage or from an act or omission of such person done with intent to cause damage, the competent court may, if its law so provides, relieve the operator wholly or partly from his obligation to pay compensation in respect of the damage suffered by such person.

3.(a) No liability under this Convention shall attach to an operator for nuclear damage caused by a nuclear incident directly due to an act of armed conflict, hostilities, civil war or insurrection.
(b) Except in so far as the law of the Installation State may provide to the contrary, the operator shall not be liable for nuclear damage caused by a nuclear incident directly due to a grave natural disaster of an exceptional character.

4. Whenever both nuclear and damage other than nuclear damage have been caused by a nuclear incident or jointly by a nuclear incident and one or more other occurrences, such other damage shall, to the extent that it is not reasonably separable from the nuclear damage, be deemed, for the purposes of this Convention, to be nuclear damage caused by that nuclear incident. Where, however, damage is caused jointly by a nuclear incident covered by this Convention and by a emission of ionizing radiation not covered by it, nothing in this Convention shall limit or otherwise affect the liability, either as regards any person suffering nuclear damage or by way of recourse or contribution, of any person who may be held liable in connection with that emission of ionizing radiation.

5. The operator shall not be liable under this Convention for nuclear damage –
(a) to the nuclear installation itself or to any property on the site of that installation which is used or to be used in connection with that installation; or
(b) to the means of transport upon which the nuclear material involved was at the time of the nuclear incident.

6. Any Installation State may provide by legislation that sub-paragraph (b) of paragraph 5 of this Article shall not apply, provided that in no case shall the liability of the operator in respect of nuclear damage, other than nuclear damage to the means of transport, be reduced to less than US $5 million for any one nuclear incident.

7. Nothing in this Convention shall effect –
(a) the liability of any individual for nuclear damage for which the operator, by virtue of paragraph 3 or 5 of this Article, is not liable under this Convention and which that individual caused by an act or omission done with intent to cause damage; or
(b) the liability outside this Convention of the operator for nuclear damage for which, by virtue of sub-paragraph (b) of paragraph 5 of this Article, he is not liable under this Convention.

Article V

1. The liability of the operator may be limited by the Installation State to not less than US $5 million for any one nuclear incident.

2. Any limits of liability which may be established pursuant to this Article shall not include any interest or costs awarded by a court in actions for compensation of nuclear damage.

3. The United States dollar referred to in this Convention is a unit of account equivalent to the value of the United State dollar in terms of gold on 29 April 1963, that is to say US $35 per one troy ounce of fine gold.

4. The sum mentioned in paragraph 6 of Article IV and in paragraph 1 of this Article may be converted into national currency in round figures.

Article VI

1. Rights of compensation under this Convention shall be extinguished if an action is not brought within ten years from the date of the nuclear incident. If, however, under the law of the Installation State the liability of the operator is covered by insurance or other financial security or by State funds for a period longer than ten years, the law of the competent court may provide that rights of compensation against the operator shall only be extinguished after a period which may be longer than ten years, but shall not be longer than the period for which his liability is so covered under the law of the Installation State. Such extension of the extinction period shall in no case affect rights of compensation under this Convention of any person who has brought an action for loss of life or personal injury against the operator before the expiry of the aforesaid period of ten years.

2. Where nuclear damage is caused by a nuclear incident involving nuclear material which at the time of the nuclear incident was stolen, lost, jettisoned or abandoned, the period established pursuant to paragraph 1 of this Article shall be computed from the date of that nuclear incident, but the period shall in no case exceed a period of twenty years from the date of the theft, loss, jettison or abandonment.

3. The law of the competent court may establish a period of extinction or prescription of not less than three years from the date on which the person suffering nuclear damage had knowledge or should have had knowledge of the damage and of the operator liable for the damage, provided that the period established pursuant to paragraphs 1 and 2 of this Article shall not be exceeded.

4. Unless the law of the competent court otherwise provides, any person who claims to have suffered nuclear damage and who has brought an action for compensation within the period applicable pursuant to this Article may amend his claim to take into account any aggravation of the damage, even after the expiry of that period, provided that final judgment has not been entered.

5. Where jurisdiction is to be determined pursuant to sub-paragraph (b) of paragraph 3 of Article XI and a request has been made within the period applicable pursuant to this Article to any one of the Contracting Parties empowered so to determine, but the time remaining after such determination is less than six months, the period within which an action may be brought shall be six months, reckoned from the date of such determination.

Article VII

1. The operator shall be required to maintain insurance or other financial security covering his liability for nuclear damage in such amount, of such type and in such terms as the Installation State shall specify. The Installation State shall ensure the payment of claims for compensation for nuclear damage which have been established against the operator by providing the necessary funds to the extent that the yield of insurance or other financial security is inadequate to satisfy such claims, but not in excess of the limit, if any, establish pursuant to Article V.

2. Nothing in paragraph 1 of this Article shall require a Contracting Party or any of its constituent sub-divisions, such as States or Republics, to maintain insurance or other financial security to cover their liability as operators.

3. The funds provided by insurance, by other financial security or by the Installation State pursuant to paragraph 1 of this Article shall be exclusively available for compensation due under this Convention.

4. No insurer or other financial guarantor shall suspend of cancel the insurance or other financial security provided pursuant to paragraph 1 of this Article without giving notice in writing of at least two months to the competent public authority or, in so far as such insurance or other financial security relates to the carriage of nuclear material, during the period of the carriage in question.

Article VIII

Subject to the provisions of this Convention, the nature, form and extent of the compensation, as well as the equitable distribution thereof, shall be governed by the law of the competent court.

Article IX

1. Where provisions of national or public health insurance, social insurance, social security, workmen’s compensation or occupational disease compensation systems include compensation for nuclear damage, rights of beneficiaries of such systems to obtain compensation under this Convention and rights of recourse by virtue of such systems under this Convention against the operator liable shall be determined, subject to the provisions of this Convention, by the law of the Contracting Party in which such systems have been established, or by the regulations of the intergovernmental organization which has established such systems.

2.(a) If a person who is a national of a Contracting Party, other than the operator, has paid compensation for nuclear damage under an international convention or under the law of a non-Contracting State, such person shall, up to the amount which he has paid, acquire by subrogation the rights under this Convention of the person so compensated. No rights shall be so acquired by any person to the extent that the operator has a right of recourse against such person under this Convention.
(b) Nothing in this Convention shall preclude an operator who has paid compensation for nuclear damage out of funds other than those provided pursuant to paragraph 1 of Article VII from recovering from the person providing financial security pursuant to that paragraph or from the Installation State, up to the amount he has paid, the sum which the person so compensated would have obtained under this Convention.

Article X

The operator shall have a right of recourse only –
(a) if this is expressly provided for by a contract in writing; or
(b) if the nuclear incident results from an act or omission done with intent to cause damage, against the individual who has acted or omitted to act with such intent.

Article XI

1. Except as otherwise provided in this Article, jurisdiction over actions under Article II shall lie only with the courts of the Contracting Party within whose territory the nuclear incident occurred.

2. Where the nuclear incident occurred outside the territory of any Contracting Party, or where the place of the nuclear incident cannot be determined with certainty, jurisdiction over such actions shall lie with the courts of the Installation State of the operator liable.

3. Where under paragraph 1 or 2 of this Article, jurisdiction would lie with the courts more than one Contracting Party, jurisdiction shall lie –
(a) if the nuclear incident occurred partly outside the territory of any Contracting Party, and partly within the territory of a single Contracting Party, with the courts of the latter; and
(b) in any other case, with the courts of that Contracting Party which is determined by agreement between the Contracting Parties whose courts would by competent under paragraph 1 or 2 of this Article.

Article XII

1. A final judgment entered by a court having jurisdiction under Article XI shall be recognized within the territory of any other Contracting Party, except –
(a) where the judgment was obtained by fraud;
(b) where the party against whom the judgment was pronounced was not given a fair opportunity to present his case; or
(c) where the judgment is contrary to the public policy of the Contracting Party within the territory of which recognition is sought, or is not in accord with fundamental standards of justice.

2. A final judgment which is recognized shall, upon being represented for enforcement in accordance with the formalities required by the law of the Contracting Party where enforcement is sought, be enforceable as if it were a judgment of a court of that Contracting Party.

3. The merits of a claim on which the judgment has been given shall not be subject to further proceedings.

Article XIII

This Convention and the national law applicable thereunder shall be applied without any discrimination upon nationality, domicile or residence.

Article XIV

Except in respect of measures of execution, jurisdictional immunities under rules of national or international law shall not be invoked in actions under this Convention before the courts competent pursuant to Article XI.

Article XV

The Contracting Parties shall take appropriate measures to ensure that compensation for nuclear damage, interest and costs awarded by a court in connection therewith, insurance and reinsurance premiums and funds provided by the Installation State, pursuant to this Convention, shall be freely transferable into the currency of the Contracting Party within whose territory the damage is suffered, and of the Contracting Party within whose territory the claimant is habitually resident, and, as regards insurance or reinsurance premium and payments, into the currencies specified in the insurance or reinsurance contract.

Article XVI

No person shall be entitled to recover compensation under this Convention to the extent that he has recovered compensation in respect of the same nuclear damage under another international convention on civil liability in the field of nuclear energy.

Article XVII

This Convention shall not, as between the parties to them, affect the application of any international agreements or international conventions on civil liability in the field of nuclear energy in force, or open for, signature, ratification or accession at the date on which this Convention is opened for signature.

Article XVIII

This Convention shall not be construed as affecting the rights, if any, of a Contracting Party under the general rules of public international law in respect of nuclear damage.

Article XIX

1. Any Contracting Party entering into an agreement pursuant to sub-paragraph (b) of paragraph 3 of Article XI shall furnish without delay to the Director General of the International Atomic Energy Agency for information and dissemination to the other Contracting Parties a copy of such agreement.

2. The Contracting Parties shall furnish to the Director General for information and dissemination to the other Contracting Parties copies of their respective laws and regulations relating to matters covered by this Convention.

Article XX

Notwithstanding the termination of the application of this Convention to any Contracting Party, either by termination pursuant to Article XXV or by denunciation pursuant to Article XXVI, the provisions of this Convention shall continue to apply to any nuclear damage caused by a nuclear incident occurring before such termination.

Article XXI

This Convention shall be open for signature by the States represented at the International Conference on Civil Liability for Nuclear Damage held in Vienna from 29 April to 19 May 1963.

Article XXII

This Convention shall be ratified, and the instruments of ratification shall be deposited with the Director General of the International Atomic Energy Agency.

Article XXIII

This Convention shall come into force three months after the deposit of the fifth instrument of ratification, and, in respect of each State ratifying it thereafter, three months after the deposit of the instrument of ratification by that State.

Article XXIV

1. All States Member of the United Nations, or of any of the specialized agencies or of the International Atomic Energy Agency not represented at the International Conference on Civil Liability for Nuclear Damage, held in Vienna from 29 April to 19 May 1963, may accede to this Convention.

2. The instruments of accession shall be deposited with the Director General of the International Atomic Energy Agency.

3. This Convention shall come into force in respect of the acceding State three months after the date of deposit of the instrument of accession of that State but not before the date of the entry into force of this Convention pursuant to Article XXIII.

Article XXV

1. This Convention shall remain in force for a period of ten years from the date of its entry into force. Any Contracting Party may, by giving before the end of that period at least twelve months’ notice to that effect to the Director General of the International Atomic Energy Agency, terminate the application of this Convention to itself at the end of that period of ten years.

2. This Convention shall, after that period of ten years, remain in force for a further period of five years for such Contracting Parties as have not terminated its application pursuant to paragraph 1 of this Article, and thereafter for successive periods of five years each for those Contracting Parties which have not terminated its application at the end of one of such periods, by giving, before the end of one of such periods, at least twelve months’ notice to that effect to the Director General of the International Atomic Energy Agency.

Article XXVI

1. A conference shall be convened by the Director General of the International Atomic Energy Agency at any time after the expiry of a period of five years from the date of the entry into force of this Convention in order to consider the revision thereof, if one-third of the Contracting Parties express a desire to that effect.

2. Any Contracting Party may denounce this Convention by notification to the Director General of the International Atomic Energy Agency within a period of twelve months following the first revision conference held pursuant to paragraph 1 of this Article.

3. Denunciation shall take effect one year after the date on which notification to that effect has been received by the Director General of the International Atomic Energy Agency.

Article XXVII

The Director General of the International Atomic Energy Agency shall notify the States invited to the International Conference on Civil Liability for Nuclear Damage held in Vienna from 29 April to 19 May 1963 and the States which have acceded to this Convention of the following –
(a) signatures and instruments of ratification and accession received pursuant to Articles XXI, XXII and XXIV;
(b) the date on which this Convention will come into force pursuant to Article XXIII;
(c) notifications of termination and denunciation received pursuant to Articles XXV and XXVI;
(d) requests for the convening of a revision conference pursuant to Article XXVI.

Article XXVIII

This Convention shall be registered by the Director General of the International Atomic Energy Agency in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.

Article XXIX

The original of this Convention, of which the English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall be deposited with the Director General of the International Atomic Energy Agency, who shall issue certified copies.

In witness whereof, the undersigned Plenipotentiaries, duly authorized thereto, have signed this Convention.

Done in Vienna, this twenty-first day of May, one thousand nine hundred and sixty-three.

Õiend
Akti metaandmed parandatud ja täiendatud; lisatud ingliskeelne tekst.