Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Energeetika → Välislepingud

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Sisejulgeolek ja avalik kord → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: ÜRO

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon

Vastu võetud 25.09.1986

(õ) 10.12.2008

Konventsiooniga nõustumise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Käesoleva konventsiooni osalisriigid,

olles teadlikud, et tuumategevust arendatakse mitmetes riikides,

märkides, et tuumategevuse arendamisel kõrge ohutustaseme tagamiseks on võetud ja võetakse igakülgseid meetmeid, mis on suunatud tuumaavariide ärahoidmisele ja mis tahes sellise avarii tagajärgede miinimumini viimisele, kui see aset leiab,

avaldades soovi edasiselt tugevdada rahvusvahelist koostööd aatomienergia ohutul arendamisel ja kasutamisel,

olles veendunud vajaduses anda vastavatele riikidele võimalikult operatiivsemalt informatsiooni tuumaavariidest, et viia miinimumini üle riigipiiride kanduva kiirguse tagajärjed,

märkides selles valdkonnas sõlmitavate kahe- ja mitmepoolsete informatsioonivahetuse leppimuste kasulikkust,

leppisid kokku alljärgnevas:

1. artikkel. Kohaldamise valdkond

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse mis tahes avarii puhul, mis on seotud osalisriikide või isikute või osalisriigi jurisdiktsiooni või kontrolli all olevate juriidiliste subjektide allpool 2. punktis nimetatud seadme või tegevusega, mille tagajärjel radioaktiivsed ained paiskuvad või võivad paiskuda keskkonda ja on toonud või võivad tuua kaasa heitmete üle riigipiiride kandumise rahvusvahelises ulatuses, millel kiiritusohutuse seisukohalt võiks olla tähendus teisele riigile.

2. Punktis 1 nimetatud seadmeks ja tegevuseks loetakse:
a) mis tahes tuumareaktorit asukohast olenemata;
b) ükskõik millist tuumakütusetsüklis kasutatavat seadet;
c) mis tahes radioaktiivsete jäätmetega ümberkäimise seadet;
d) tuumakütuse või radioaktiivsete jäätmete vedu ja hoidmist;
e) radioisotoopide valmistamist, kasutamist, hoidmist, eemaldamist ja vedu põllumajanduslikel, tööstuslikel ja meditsiinilistel eesmärkidel ning teadusuuringute korraldamiseks nendes valdkondades; ja
f) radioisotoopide kasutamist energia tootmiseks kosmoseobjektides.

2. artikkel. Teatamine ja informatsioon

1. artiklis nimetatud avarii korral (edaspidi «tuumaavarii») sellessamas artiklis mainitud osalisriik:
a) teatab otsekohe kas vahetult või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (edaspidi «Agentuur») kaudu riikidele, keda 1. artiklis märgitu kohaselt on füüsikaliselt mõjutatud või võidakse mõjutada, samuti Agentuurile tuumaavariist, selle laadist, toimumise ajast ja otstarbekuse korral täpsest kohast.
b) annab alapunktis a mainitud riikidele kas vahetult või Agentuuri kaudu, samuti Agentuurile sellist temal olevat informatsiooni, mis puudutab kiiritustagajärgede miinimumini viimist nendes riikides, nagu märgitakse 5. artiklis.

3. artikkel. Muud tuumaavariid

Kiiritustagajärgede miinimumini viimiseks võivad osalisriigid teatada tuumaavariidest, mis erinevad 1. artiklis nimetatutest.

4. artikkel. Agentuuri funktsioonid

Agentuur:
a) informeerib otsekohe osalisriike, liikmesriike ning teisi riike, keda 1. artiklis märgitu kohaselt on füüsikaliselt mõjutatud või võidakse mõjutada, ja vastavaid rahvusvahelisi valitsustevahelisi organisatsioone (edaspidi «rahvusvahelised organisatsioonid») 2. artikli alapunkti a kohaselt saadud teatest; ja
b) annab nõudmise korral otsekohe mis tahes osalisriigile, liikmesriigile või vastavale rahvusvahelisele organisatsioonile 2. artikli alapunkti b kohaselt saadud informatsiooni.

5. artikkel. Antav informatsioon

1. Vastavalt 2. artikli alapunktile b antavas informatsioonis sisalduvad järgmised sellel momendil informeeriva osalisriigi käsutuses olevad andmed:
a) tuumaavarii aeg, täpne koht, kui see on otstarbekas, ja laad;
b) vastav seade või tegevusliik;
c) tuumaavarii eeldatav või kindlaks tehtud põhjus ja tõenäoline areng, mis puudutavad radioaktiivsete ainete kandumist üle riigipiiride;
d) radioaktiivsete heitmete üldised tunnusjooned, sealhulgas nende laad, võimalik füüsikaline ja keemiline vorm, samuti hulk, koostis ja efektiivne kõrgus;
e) andmed olemasolevate ja prognoositavate meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tingimuste kohta, mis on vajalikud radioaktiivsete ainete üle riigipiiride kandumise prognoosimiseks;
f) keskkonna seire tulemused, mis puudutavad radioaktiivsete ainete üle riigipiiride kandumist;
g) rakendatud või planeeritavad kaitsemeetmed väljapool tuumaseadme paiknemise ala;
h) radioaktiivsete heitmete tõenäoline toime ajas.

2. Sellist informatsiooni täiendatakse vajalike ajavahemike järel edasise vastava teabega avariiolukorra arengu kohta, kaasa arvatud selle tõenäoline või tegelik lõppemine.

3. Vastavalt 2. artikli alapunktile b saadud informatsiooni võib kasutada piiramatult, välja arvatud juhud, kui osalisriik annab sellist informatsiooni konfidentsiaalses korras.

6. artikkel. Konsultatsioonid

2. artikli alapunkti b kohaselt vastab informatsiooni andev osalisriik, sedavõrd kui see on praktiliselt teostatav, otsekohe mõju alla sattunud osalisriigi poolt esitatud järelepärimisele edasise informatsiooni või konsultatsioonide kohta, et vähendada miinimumini kiiritustagajärjed järelepärimise esitanud riigis.

7. artikkel. Pädevad organid ja sidepunktid

1. Iga osalisriik teeb Agentuurile ning vahetult või Agentuuri kaudu teistele osalisriikidele teatavaks oma pädevad organid ja sidepunkti, kes vastutavad 2. artiklis nimetatud teadete ja informatsiooni saatmise ja saamise eest. Sellistele sidepunktidele ja Agentuuri kesksele punktile peab olema pidev juurdepääs.

2. Iga osalisriik teatab Agentuurile otsekohe mis tahes muudatustest, mis võivad toimuda 1. punktis nimetatud informatsioonis.

3. Agentuur uuendab pidevalt selliste rahvuslike organite ja sidepunktide ning vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide sidepunktide nimekirja ja esitab selle osalisriikidele, liikmesriikidele ja vastavatele rahvusvahelistele organisatsioonidele.

8. artikkel. Abi osalisriikidele

Vastavalt oma põhikirjale ja osalisriigi järelepärimisel, kes ise ei arenda tuumategevust ja piirneb aktiivset programmi elluviiva, kuid osaliseks mitteoleva riigiga, uurib Agentuur vajaliku kiirguskontrolli süsteemi loomise võimalusi ja otstarbekust, et kaasa aidata käesoleva konventsiooni eesmärkide saavutamisele.

9. artikkel. Kahe- ja mitmepoolsed leppimused

Oma vastastikuste huvide realiseerimiseks võivad osalisriigid juhtudel, kui see on otstarbekas, arutada käesoleva konventsiooni eset puudutavate kahe- või mitmepoolsete leppimuste sõlmimise küsimust.

10. artikkel. Seos muude rahvusvaheliste lepingutega

Käesolev konventsioon ei riiva osalisriikide vastastikuseid õigusi ja kohustusi olemasolevate rahvusvaheliste lepingute järgi, mis puudutavad käesolevas konventsioonis käsitletavaid küsimusi, või käesoleva konventsiooni esemele ja eesmärgile vastavate edaspidi sõlmitavate rahvusvaheliste lepingute järgi.

11. artikkel. Vaidluste reguleerimine

1. Vaidluse tekkimisel osalisriikide vahel või osalisriigi ja Agentuuri vahel käesoleva konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle korraldavad vaidluspooled vastastikuseid konsultatsioone, et reguleerida vaidlus läbirääkimiste teel või mis tahes muul neile vastuvõetaval vaidluste reguleerimise rahumeelsel viisil.

2. Kui niisugust laadi vaidlust osalisriikide vahel ei ole saadud reguleerida aasta jooksul, arvates momendist, mil saabus palve korraldada konsultatsioone vastavalt 1. punktile, siis antakse vaidlus ükskõik millise selles vaidluses osaleva poole palvel arbitraaži või saadetakse Rahvusvahelisele Kohtule otsuse tegemiseks. Kui vaidluse arbitraaži andmise korral vaidluspooled kuue kuu jooksul palve saabumise momendist arvates ei suuda jõuda kokkuleppele arbitraažis arutamise korralduse suhtes, võib üks pooltest paluda Rahvusvahelise Kohtu esimeest või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri määrata üks või mitu arbiteri. Vaidluses osalevate poolte palvete vasturääkivuse korral on eelisõigus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri poole pöördumisel.

3. Riik võib käesoleva konventsiooni allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel või heakskiitmisel või sellega ühinemisel deklareerida, et ta ei pea ennast seotuks ei ühe ega kummagi 2. punktis ettenähtud vaidluse reguleerimise protseduuriga. Teised osalisriigid ei ole seotud mingi 2. punktis ettenähtud vaidluse reguleerimise protseduuriga selles osas, mis puudutab osalisriiki, kelle suhtes selline avaldus kehtib.

4. Vastavalt 3. punktile avalduse teinud osalisriik võib selle mis tahes ajal tagasi võtta depositaarile teatamise teel.

12. artikkel. Jõustumine

1. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks kõigile riikidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namibia Nõukogu poolt esindatavale Namibiale Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri keskasutustes Viinis ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskasutustes New Yorgis vastavalt 26. septembrist 1989. a. ja 6. oktoobrist 1989. a. kuni konventsiooni jõustumiseni või kaheteistkümne kuu jooksul sõltuvalt sellest, missugune tähtaeg osutub pikemaks.

2. Riik või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namibia Nõukogu poolt esindatav Namibia võib avaldada oma nõusolekut käesoleva konventsiooni temale kohustuslikkuse kohta sellega, et kirjutab konventsioonile alla või annab hoiule ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmisdokumendi pärast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmistingimustele allakirjutamist, või sellega, et annab hoiule ühinemisdokumendi. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- ja ühinemisdokumendid antakse hoiule depositaarile.

3. Käesolev konventsioon jõustub kolmekümnendal päeval pärast seda, kui kolm riiki on avaldanud nõusolekut käesoleva konventsiooni nõuete kohustuslikkuse kohta.

4. Iga riigi suhtes, kes on pärast käesoleva konventsiooni jõustumist avaldanud nõusolekut selle temale kohustuslikkuse kohta, jõustub käesolev konventsioon kolmekümnendal päeval nõusoleku avaldamise kuupäevast arvates.

5. a) Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks, nagu seda käesolev artikkel ette näeb, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja regionaalse integratsiooni organisatsioonidele, mis koosnevad suveräänsetest riikidest ja on pädevad pidama läbirääkimisi ning sõlmima ja kohaldama rahvusvahelisi lepinguid käesolevas konventsioonis käsitletavates küsimustes.
b) Oma pädevusse kuuluvates küsimustes realiseerivad sellised organisatsioonid iseenda nimel õigusi ja täidavad kohustusi, mis käesoleva konventsiooni kohaselt on osalisriikidel.
c) Oma ühinemisdokumendi hoiule andmisel saadab selline organisatsioon depositaarile avalduse, milles näidatakse ära tema pädevuse ulatus käesolevas konventsioonis käsitletavate küsimuste suhtes.
d) Sellisel organisatsioonil ei ole mingit häält lisaks tema liikmesriikide häältele.

13. artikkel. Ajutine kohaldamine

Riik võib allakirjutamise või mis tahes muul hilisemal ajal enne käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumist teatada, et ta kohaldab käesolevat konventsiooni ajutiselt.

14. artikkel. Parandused

1. Osalisriik võib teha ettepanekuid paranduste kohta käesolevas konventsioonis. Ettepandud parandus saadetakse depositaarile, kes selle otsekohe läkitab kõigile teistele osalisriikidele.

2. Kui enamik osalisriike nõuab depositaarilt ettepandud paranduste läbivaatamiseks konverentsi kokkukutsumist, siis kutsub depositaar kõik osalisriigid sellisele konverentsile, mis avatakse mitte varem kui kolmekümne päeva möödumisel kutsete väljasaatmisest. Ükskõik milline konverentsil kahe kolmandiku osalisriikide häälte enamusega vastuvõetud parandus vormistatakse protokollina, mis on avatud Viinis ja New Yorgis allakirjutamiseks kõigile osalisriikidele.

3. Protokoll jõustub kolmekümnendal päeval pärast kolme riigi poolt nõusoleku avaldamist protokolli nendele kohustuslikkuse kohta. Iga riigi suhtes, kes on pärast protokolli jõustumist avaldanud nõusolekut selle temale kohustuslikkuse kohta, jõustub protokoll kolmekümne päeva möödumisel nõusoleku avaldamise kuupäevast arvates.

15. artikkel. Denonsseerimine

1. Osalisriik võib käesoleva konventsiooni denonsseerida, teatades sellest kirjalikult depositaarile.

2. Denonsseerimine jõustub aasta möödumisel depositaari poolt teate saamise kuupäevast arvates.

16. artikkel. Depositaar

1. Käesoleva konventsiooni depositaariks on Agentuuri peadirektor.

2. Agentuuri peadirektor teatab otsekohe osalisriikidele ja kõigile teistele riikidele:
a) igast käesolevale konventsioonile või mis tahes parandusprotokollile allakirjutamisest;
b) igast käesolevat konventsiooni või mis tahes parandusprotokolli puudutava ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemisdokumendi hoiule andmisest;
c) mis tahes avaldusest või sellise avalduse tagasivõtmisest vastavalt 11. artiklile;
d) mis tahes avaldusest käesoleva konventsiooni ajutise kohaldamise kohta vastavalt 13. artiklile;
e) käesoleva konventsiooni või mis tahes selles tehtud paranduse jõustumisest; ja
f) mis tahes denonsseerimisest, millest on teatatud vastavalt 15. artiklile.

17. artikkel. Autentsed tekstid ja tõestatud ärakirjad

Käesoleva konventsiooni originaal, mille tekstid araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles on võrdselt autentsed, antakse hoiule Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektorile, kes saadab tõestatud ärakirjad osalisriikidele ja kõigile teistele riikidele.

Selle tõendamiseks kirjutasid nõutaval viisil volitatud allakirjutanud alla käesolevale konventsioonile, mis on avatud allakirjutamiseks, nagu on ette nähtud 12. artikli 1. punktis.

Vastu võetud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peakonverentsi poolt Viinis toimunud eriistungjärgul 26. septembril 1986. aastal.

Convention on Early Notification of a Nuclear Accident

The States Parties to this Convention,

Aware that nuclear activities are being carried out in a number of States,

Noting that comprehensive measures have been and are being taken to ensure a high level of safety in nuclear activities, aimed at preventing nuclear accidents and minimizing the consequences of any such accident, should it occur,

Desiring to strengthen further international co-operation in the safe development and use of nuclear energy,

Convinced of the need for States to provide relevant information about nuclear accidents as early as possible in order that transboundary radiological consequences can be minimized,

Noting the usefulness of bilateral and multilateral arrangements on information exchange in this area,

Have agreed as follows:

Article 1. Scope of application

1. This Convention shall apply in the event of any accident involving facilities or activities of a State Party or of persons or legal entities under its jurisdiction or control, referred to in paragraph 2 below, from which a release of radioactive material occurs or is likely to occur and which has resulted or may result in an international transboundary release that could be of radiological safety significance for another State.

2. The facilities and activities referred to in paragraph 1 are the following:
(a) any nuclear reactor wherever located;
(b) any nuclear fuel cycle facility;
(c) any radioactive waste management facility;
(d) the transport and storage of nuclear fuels or radioactive wastes;
(e) the manufacture, use, storage, disposal and transport of radioisotopes for agricultural, industrial, medical and related scientific and research purposes; and
(f) the use of radioisotopes for power generation in space objects.

Article 2. Notification and information

In the event of an accident specified in article 1 (hereinafter referred to as a “nuclear accident”), the State Party referred to in that article shall:
(a) forthwith notify, directly or through the International Atomic Energy Agency (hereinafter referred to as the “Agency”), those States which are or may be physically affected as specified in article 1 and the Agency of the nuclear accident, its nature, the time of its occurrence and its exact location where appropriate; and
(b) promptly provide the States referred to in sub-paragraph (a), directly or through the Agency, and the Agency with such available information relevant to minimizing the radiological consequences in those States, as specified in article 5.

Article 3. Other Nuclear Accidents

With a view to minimizing the radiological consequences, States Parties may notify in the event of nuclear accidents other than those specified in article 1.

Article 4. Functions of the Agency

The Agency shall:
(a) forthwith inform States Parties, Member States, other States which are or may be physically affected as specified in article 1 and relevant international intergovernmental organizations (hereinafter referred to as “international organizations”) of a notification received pursuant to sub-paragraph (a) of article 2; and
(b) promptly provide any State Party, Member State or relevant international organization, upon request, with the information received pursuant to sub-paragraph (b) of article 2.

Article 5. Information to be provided

1. The information to be provided pursuant to sub-paragraph (b) of article 2 shall comprise the following data as then available to the notifying State Party:
(a) the time, exact location where appropriate, and the nature of the nuclear accident;
(b) the facility or activity involved;
(c) the assumed or established cause and the foreseeable development of the nuclear accident relevant to the transboundary release of the radioactive materials;
(d) the general characteristics of the radioactive release, including, as far as is practicable and appropriate, the nature, probable physical and chemical form and the quantity, composition and effective height of the radioactive release;
(e) information on current and forecast meteorological and hydrological conditions, necessary for forecasting the transboundary release of the radioactive materials;
(f) the results of environmental monitoring relevant to the transboundary release of the radioactive materials;
(g) the off-site protective measures taken or planned;
(h) the predicted behaviour over time of the radioactive release.

2. Such information shall be supplemented at appropriate intervals by further relevant information on the development of the emergency situation, including its foreseeable or actual termination.

3. Information received pursuant to sub-paragraph (b) of article 2 may be used without restriction, except when such information is provided in confidence by the notifying State Party.

Article 6. Consultations

A State Party providing information pursuant to sub-paragraph (b) of article 2 shall, as far as is reasonably practicable, respond promptly to a request for further information or consultations sought by an affected State Party with a view to minimizing the radiological consequences in that State.

Article 7. Competent authorities and points of contact

1. Each State Party shall make known to the Agency and to other States Parties, directly or through the Agency, its competent authorities and point of contact responsible for issuing and receiving the notification and information referred to in article 2. Such points of contact and a focal point within the Agency shall be available continuously.

2. Each State Party shall promptly inform the Agency of any changes that may occur in the information referred to in paragraph 1.

3. The Agency shall maintain an up-to-date list of such national authorities and points of contact as well as points of contact of relevant international organizations and shall provide it to States Parties and Member States and to relevant international organizations.

Article 8. Assistance to States Parties

The Agency shall, in accordance with its Statute and upon a request of a State Party which does not have nuclear activities itself and borders on a State having an active nuclear programme but not Party, conduct investigations into the feasibility and establishment of an appropriate radiation monitoring system in order to facilitate the achievement of the objectives of this Convention.

Article 9. Bilateral and multilateral arrangements

In furtherance of their mutual interests, States Parties may consider, where deemed appropriate, the conclusion of bilateral or multilateral arrangements relating to the subject matter of this Convention.

Article 10. Relationship to other international agreements

This Convention shall not affect the reciprocal rights and obligations of States Parties under existing international agreements which relate to the matters covered by this Convention, or under future international agreements concluded in accordance with the object and purpose of this Convention.

Article 11. Settlement of disputes

1. In the event of a dispute between States Parties, or between a State Party and the Agency, concerning the interpretation or application of this Convention, the parties to the dispute shall consult with a view to the settlement of the dispute by negotiation or by any other peaceful means of settling disputes acceptable to them.

2. If a dispute of this character between States Parties cannot be settled within one year from the request for consultation pursuant to paragraph 1, it shall, at the request of any party to such dispute, be submitted to arbitration or referred to the International Court of Justice for decision. Where a dispute is submitted to arbitration, if, within six months from the date of the request, the parties to the dispute are unable to agree on the organization of the arbitration, a party may request the President of the International Court of Justice or the Secretary-General of the United Nations to appoint one or more arbitrators. In cases of conflicting requests by the parties to the dispute, the request to the Secretary-General of the United Nations shall have priority.

3. When signing, ratifying, accepting, approving or acceding to this Convention, a State may declare that it does not consider itself bound by either or both of the dispute settlement procedures provided for in paragraph 2. The other States Parties shall not be bound by a dispute settlement procedure provided for in paragraph 2 with respect to a State Party for which such a declaration is in force.

4. A State Parry which has made a declaration in accordance with paragraph 3 may at any time withdraw it by notification to the depositary.

Article 12. Entry into force

1. This Convention shall be open for signature by all States and Namibia, represented by the United Nations Council for Namibia, at the Headquarters of the International Atomic Energy Agency in Vienna and at the Headquarters of the United Nations in New York, from 26 September 1986 and 6 October 1986 respectively, until its entry into force or for twelve months, whichever period is longer.

2. A State and Namibia, represented by the United Nations Council for Namibia, may express irs consent to be bound by this Convention either by signature, or by deposit of an instrument of ratification, acceptance or approval following signature made subject to ratification, acceptance or approval, or by deposit of an instrument of accession. The instruments of ratification, acceptance, approval or accession shall be deposited with the depositary.

3. This Convention shall enter into force thirty days after consent to be bound has been expressed by three States.

4. For each State expressing consent to be bound by this Convention after its entry into force, this Convention shall enter into force for that State thirty days after the date of expression of consent.

5.(a) This Convention shall be open for accession, as provided for in this article, by international organizations and regional integration organizations constituted by sovereign States, which have competence in respect of the negotiation, conclusion and application of international agreements in matters covered by this Convention.
(b) In matters within their competence such organizations shall, on their own behalf, exercise the rights and fulfil the obligations which this Convention attributes to States Parties.
(c) When depositing its instrument of accession, such an organization shall communicate to the depositary a declaration indicating the extent of its competence in respect of matters covered by this Convention.
(d) Such an organization shall not hold any vote additional to those of its Member States.

Article 13. Provisional application

A State may, upon signature or at any later date before this Convention enters into force for it, declare that it will apply this Convention provisionally.

Article 14. Amendments

1. A State Party may propose amendments to this Convention. The proposed amendment shall be submitted to the depositary who shall circulate it immediately to all other States Parties.

2. If a majority of the States Parties request the depositary to convene a conference to consider the proposed amendments, the depositary shall invite all States Parties to attend such a conference to begin not sooner than thirty days after the invitations are issued. Any amendment adopted at the conference by a two-thirds majority of all States Parties shall be laid down in a protocol which is open to signature in Vienna and New York by all States Parties.

3. The protocol shall enter into force thirty days after consent to be bound has been expressed by three States. For each State expressing consent to be bound by the protocol after its entry into force, the protocol shall enter into force for that State thirty days after the date of expression of consent.

Article 15. Denunciation

1. A State Party may denounce this Convention by written notification to the depositary.

2. Denunciation shall take effect one year following the date on which the notification is received by the depositary.

Article 16. Depositary

1. The Director General of the Agency shall be the depositary of this Convention.

2. The Director General of the Agency shall promptly notify States Parties and all other States of:
(a) each signature of this Convention or any protocol of amendment;
(b) each deposit of an instrument of ratification, acceptance, approval or accession concerning this Convention or any protocol of amendment;
(c) any declaration or withdrawal thereof in accordance with article 11;
(d) any declaration of provisional application of this Convention in accordance with article 13;
(e) the entry into force of this Convention and of any amendment thereto; and
(f) any denunciation made under article 15.

Article 17. Authentic texts and certified copies

The original of this Convention, of which the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic, shall be deposited with the Director General of the International Atomic Energy Agency who shall send certified copies to States Parties and all other States.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized, have signed this Convention, open for signature as provided for in paragraph 1 of article 12.

Adopted by the General Conference of the International Atomic Energy Agency meeting in special session at Vienna on the twenty-sixth day of September one thousand nine hundred and eighty-six.

Õiend
Akti metaandmed parandatud ja täiendatud; lisatud ingliskeelne tekst.