Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus
Vastu võetud 10.12.2008
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 12. detsembri 2008. a otsusega nr 384 |
§ 1. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses (RT I 2002, 36, 220; 2007, 44, 316) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse § 7 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) üle 300 000 elaniku – vähemalt 79-liikmeline volikogu.»;
2) seaduse § 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
« (31) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul moodustatakse valimisringkonnad ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa.»;
3) seaduse § 8 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Tallinnas moodustab volikogu valimisringkonnad linnaosade kaupa, lähtudes põhimõttest, et ühes linnaosas moodustatakse üks valimisringkond.»;
4) seaduse § 9 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest. Ülejäänud mandaadid jaotatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtut järgides.»;
5) seaduse § 17 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 2) kandidaatide registreerimise avalduse vormi, kandidaatide ringkonnanimekirja vormi, kandidaatide ülevallalise või -linnalise nimekirja vormi, kandideerimisavalduse vormi ja kandidaadi ankeedi vormi;»;
6) seaduse § 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 34. Kandidaatide nimekiri
(1) Erakond või valimisliit koostab:
1) kandidaatide
ringkonnanimekirjad;
2) kandidaatide ülevallalise või -linnalise
nimekirja, kui kohaliku omavalitsuse üksuses on moodustatud rohkem kui
üks valimisringkond.
(2) Registreerimiseks esitatud kandidaat peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mõlemas nimekirjas.
(3) Isik võib kandideerida ainult ühes valimisringkonnas.
(4) Isik võib kandideerida ainult ühe erakonna või valimisliidu kandidaatide nimekirjas. Kandidaatide nimekirjas ei või kandideerida üksikkandidaadina registreerimiseks esitatud isik.
(5) Erakond või valimisliit võib ühes valimisringkonnas registreerimiseks esitada ainult ühe kandidaatide nimekirja.
(6) Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab erakond või valimisliit.
(7) Kandidaatide ringkonnanimekirjale ja kandidaatide ülevallalisele või -linnalisele nimekirjale kirjutavad alla erakonna või valimisliidu kõik volitatud esindajad.»;
7) seaduse § 35 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
« 21) kandidaatide ülevallalise või -linnalise nimekirja mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses»;
8) seaduse § 37 lõikes 3 asendatakse sõnad «punktis 1 või 2» sõnadega «punktides 1, 2 või 21»;
9) seaduse § 38 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kui 15. päeval enne valimispäeva on mõnes valimisringkonnas kandidaate registreerimiseks esitatud niisama palju või vähem, kui on selles ringkonnas mandaate, võtab valla või linna valimiskomisjon vastu otsuse valimiste kuni ühe kuu võrra edasilükkamise kohta selles vallas või linnas.»;
10) seaduse § 39 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Valla või linna valimiskomisjon edastab valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjad ja ülevallalised või -linnalised nimekirjad.»;
11) seaduse § 39 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Valla või linna valimiskomisjon teavitab kõigist valla või linna kandidaatide koondnimekirja ja ülevallalise või -linnalise nimekirja parandustest ja muudatustest viivitamata Vabariigi Valimiskomisjoni.»;
12) seaduse § 40 lõike 2 viimase lause lõppu lisatakse sõnad «ja kandidaatide ülevallaline või -linnaline nimekiri.»;
13) seaduse § 56 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 56. Valimistulemuste kindlakstegemine ühe valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses»;
14) seaduse § 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.»;
15) seaduse § 56 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna «ringkonnanimekirjades» sõnaga «ringkonnanimekirjas»;
16) seaduse § 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Nimekirjamandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit vastavas valimisringkonnas lihtkvoodi alusel. Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.»;
17) seadust täiendatakse §-ga 561 järgmises sõnastuses:
« § 561. Valimistulemuste kindlakstegemine mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses
(1) Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis saadakse valimisringkonnas antud kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga.
(2) Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne.
(3) Nende erakondade või valimisliitude ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. Erakond või valimisliit saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles valimisringkonnas antud häälte arv lihtkvoodi. Erakonna või valimisliidu mandaadiks loetakse ka käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel saadud mandaati. Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, osutub valituks kandidaatide ülevallalises või -linnalises nimekirjas eespool olev kandidaat.
(4) Valimisringkondades lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse kompensatsioonimandaatidena nende erakondade või valimisliitude vahel, kelle kandidaadid kogusid ülevallaliselt või -linnaliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest.
(5) Kompensatsioonimandaadid jaotatakse d’Hondti jagajate meetodil jagajate jadadega 1, 2, 3, 4 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit valimisringkondades. Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool.
(6) Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks valimisringkondades.
(7) Häälte võrdsuse korral saab kompensatsioonimandaadi kandidaat, kes on esitatud nimekirjas eespool.
(8) Erakond või valimisliit ei või saada rohkem mandaate, kui on tema nimekirjas kandidaate.
(9) Kui erakonna või valimisliidu kandidaat sureb pärast eelhääletamise algust, jäävad temale antud hääled sellele erakonnale või valimisliidule. Kui üksikkandidaadi registreerimise otsus tühistatakse või kui ta sureb, siis temale antud hääli valimistulemuste kindlakstegemisel ei arvestata.
(10) Valimistulemuste kohta koostab valla või linna valimiskomisjon protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. Protokolli märgitakse selle koostamise kuupäev ja kellaaeg.
(11) Valimistulemused tehakse valla või linna valimiskomisjonis kindlaks avalikult.»;
18) seaduse § 69 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Valimissringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse kandidaadid erakondadele ja valimisliitudele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas tagapool.»;
19) seaduse § 69 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
« (4) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid erakonna või valimisliidu ülevallalises või -linnalises nimekirjas määratud järjestuses.»;
20) seaduse § 70 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Võrdlusarvude tabelis on erakondadele ja valimisliitudele arvutatud võrdlusarvud suuruse järjekorras, alates võrdlusarvust, mis esimesena jäi nimekirjamandaatide jaotamisel (§ 56 lõige 5) või kompensatsioonimandaatide jaotamisel mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses (§ 561 lõige 5) arvesse võtmata.»
§ 2. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 2007, 44, 316) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse § 20 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Valimisringkonnas valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.»;
2) seaduse § 20 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
« (51) Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud volikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna või valimisliidu ülevallalises või -linnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 18 1. lõikes või § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas ülevallalises või -linnalises nimekirjas valimata jäänud kandidaat.»;
3) seaduse § 20 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
« (81) Kui mitme valimisringkonnaga kohaliku omavalitsuse üksuses ei ole valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate, on asendusliikmeks sama erakonna või valimisliidu ülevallalises või -linnalises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui erakonnal või valimisliidul ei ole ülevallalises või -linnalises nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud ülevallaliste või -linnaliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel.»;
4) seaduse § 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast või ülevallalisest või -linnalisest nimekirjast.»
§ 3. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Facebook
X.com