Teksti suurus:

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:26.12.2008
Avaldamismärge:RT I 2008, 53, 294

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 03.12.2008

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 12. detsembri 2008. a otsusega nr 377

§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2008, 41, õiend) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 157 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

« (3) Isikule, kellele on antud tööandja eluruum käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ja kes on haigestunud või saanud vigastada lepingulises tegevteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu ning tunnistatud kaitseväe arstliku komisjoni otsusega tegevteenistuseks mittekõlblikuks ja seetõttu teenistusest vabastatud, säilitatakse eluruumi kasutamise õigus kolmeks aastaks alates tema teenistusest vabastamisest.

(4) Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud kaitseväelasega koos elanud perekonnaliikmetel on õigus kasutada kaadrikaitseväelasele antud tööandja eluruumi kolm aastat alates kaitseväelase teenistussuhte lõppemisest käesoleva seaduse § 119 alusel.»;

2) paragrahv 159 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 159. Õppemaksu hüvitamine

(1) Kaadrikaitseväelasele, kelle kaitseväe juhataja on hariduse omandamiseks suunanud õppima tsiviilõppeasutusse, hüvitatakse riigi kulul õppemaks.

(2) Isikule, kes on haigestunud või saanud vigastada lepingulises tegevteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu ja tunnistatud kaitseväe arstliku komisjoni otsusega tegevteenistuseks mittekõlblikuks ning seetõttu teenistusest vabastatud ja kes asub kahe aasta jooksul pärast teenistusest vabastamist õppima Eestis asuvasse tsiviilõppeasutusse, hüvitatakse riigi kulul õppemaks. Riik hüvitab nimetatud õppemaksu õppekava nominaalkestuse jooksul kas ühe keskhariduse baasil kutseõppe või ühe kõrghariduse omandamiseks.

(3) Õppemaksu hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;

3) paragrahvi 163 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

« (6) Isikule, kes on haigestunud või saanud vigastada tegevteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu ja tunnistatud kaitseväe arstliku komisjoni otsusega tegevteenistuseks mittekõlblikuks ning seetõttu teenistusest vabastatud, tagatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvevahendite arvelt teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustusest tingitud tervishoiuteenused ja ravimid, mille eest tasumise kohustust ei ole üle võtnud Eesti Haigekassa.

(7) Teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud ja tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistatud isikule tervishoiuteenuste ja ravimite tagamise ulatuse ja korra kehtestab kaitseminister määrusega.»;

4) seadust täiendatakse §-ga 1631 järgmises sõnastuses:

« § 1631. Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule osutatavad sotsiaalteenused

(1) Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule, kellel on tuvastatud puue (edaspidi nimetatud isik), tagatakse rehabilitatsiooniteenused ning proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine (edaspidi sotsiaalteenused).

(2) Teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule sotsiaalteenuste tagamise ulatuse ja korra kehtestab kaitseminister määrusega.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaalteenuste osutamist ulatuses, mida ei finantseerita sotsiaalhoolekande seaduse alusel, finantseeritakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves selleks ettenähtud vahenditest.

(4) Kaitseväe arstlik komisjon otsustab teenistusülesannete täitmise tõttu haigestunud või vigastada saanud isikule osutatavate sotsiaalteenuste osutamise ning kulutuste tegemise vajaduse.»;

5) paragrahvi 164 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel kaitseväe arstliku komisjoni otsusega püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelasele maksab riik ühekordset toetust:
1) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 10–30 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga kuuekordses ulatuses;
2) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 40–50 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga 24-kordses ulatuses;
3) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 60–70 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga 48-kordses ulatuses;
4) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 80–90 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga 72-kordses ulatuses;
5) täieliku töövõimetuse korral töövõime kaotusel 100 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti poolt avaldatud kuukeskmise brutopalga 96-kordses ulatuses.»;

6) paragrahvi 164 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

« (7) Kaitseväelasele, kes on haigestunud või saanud vigastada teenistusülesannete täitmise tõttu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja kelle välislähetus seoses sellega lõpetatakse, makstakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves selleks ettenähtud vahenditest igakuist toetust kaitseväelasele määratud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni välislähetustasu suuruses summas ajutise töövõimetuse perioodi jooksul, kuid mitte kauem kui lähetamise käskkirjas määratud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni tähtaja lõppemiseni.»;

7) seadust täiendatakse §-ga 1651 järgmises sõnastuses:

« § 1651. Perekonnaliikmete ja lähedaste sõidu- ja majutuskulude tagamine

(1) Teenistusülesannete täitmise tõttu raske kehavigastuse saanud kaitseväelase välisriigi raviasutuses viibimise korral võib Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvevahendite arvelt kaitseväe juhataja või tema volitatud isiku otsusel tagada kuni kahele kaitseväelase perekonnaliikmele või lähedasele sõidukulud raviasutuse asukohta ja tagasi ning majutuskulud raviasutuse asukohas.

(2) Perekonnaliikmete ja lähedaste sõidu- ja majutuskulude tagamise ulatuse ja korra kehtestab kaitseminister määrusega.»;

8) paragrahvis 172 asendatakse sõna «kolmeks» sõnaga «kuueks»;

§ 2. Rakendussätted

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkte 5 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2007. aasta 1. maist.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktis 1 nimetatud § 157 lõiget 4 ning § 1 punkte 3 ja 4 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2008. aasta 1. maist.

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json